9.2.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 35/31

---

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,

11. november 2010,

raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis

(uuesti sõnastatud)

(EKP/2010/20)

(2011/68/EL)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”), eelkõige selle artikleid 12.1, 14.3 ja 26.4,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga (EKP) üldnõukogu kaasabi kooskõlas EKPSi põhikirja artikli 46.2 teise ja kolmanda taandega,

ning arvestades järgmist:

(1)	10. novembri 2006. aasta suunist EKP/2006/16 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta (1) on mitu korda oluliselt muudetud. Kuna seoses eelkõige intressiriski maandamise ja SDR positsioonide ümberhindlusega muudetakse suunist veelgi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)	Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKPS) kehtib aruandekohustus EKPSi põhikirja artikli 15 alusel.

(3)	Vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 26.3 koostab EKP juhatus analüüsi ja tegevuse eesmärgil EKPS konsolideeritud bilansi.

(4)	Vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 26.4 kehtestab EKP nõukogu artikli 26 kohaldamiseks reeglid, mis on vajalikud RKPde tegevuse raamatupidamise ja finantsaruandluse standardimiseks.

(5)	RKPde poolt igal aastal avaldatavates finantsaruannetes tuleks harmoneerida teabe avalikustamine ringluses olevate euro pangatähtede, euro pangatähtede eurosüsteemis jaotamisest tulenevate eurosüsteemisiseste nõuete/kohustuste tasustamise ja emissioonitulu kohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

1.   Käesolevas suunises kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „RKP”– liikmesriigi, mille rahaühik on euro, keskpank;

b)   „eurosüsteemi raamatupidamise ja finantsaruandluse eesmärgid”– eesmärgid, mille tarbeks EKP koostab I lisas loetletud raamatupidamisaruandeid kooskõlas EKPSi põhikirja artiklitega 15 ja 26;

c)   „aruandeüksus”– EKP või RKP;

d)   „kvartaalne ümberhindluspäev”– kvartali viimane kalendripäev;

e)   „konsolideerimine”– raamatupidamismenetlus, millega koondatakse erinevate iseseisvate juriidiliste isikute finantsnäitajad nii, nagu oleks tegu ühe majandusüksusega;

f)   „sularahavahetuse aasta”– 12 kuud alates päevast, mil euro pangatähed ja mündid saavad liikmesriigis, mille rahaühik on euro, seaduslikuks maksevahendiks;

g)   „pangatähtede jaotamise alus”– protsentuaalsed väärtused, mis tulenevad EKP osa arvessevõtmisest euro pangatähtede koguemissioonis, mille suhtes kohaldatakse RKP osa kapitali märkimise aluses vastavalt 13. detsembri 2010. aasta otsusele EKP/2010/29 euro pangatähtede emissiooni kohta (2);

h)   „krediidiasutus”– a) krediidiasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (3) artikli 2 ja artikli 4 lõike 1 punkti a mõistes, vastavalt rakendussätetele riigi õiguses, mille üle teostab järelelvalvet pädev ametiasutus; või b) muu krediidiasutus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 123 lõike 2 tähenduses, mille järelevalve toimub pädeva ametiasutuse poolt teostatava järelevalvega võrreldava standardi alusel.

2.   Muud käesolevas suunises kasutatud tehnilised mõisted on määratletud II lisas.

Artikkel 2

Kohaldamise ulatus

1.   Käesolevat suunist kohaldatakse EKP ja RKPde suhtes eurosüsteemi raamatupidamise ja finantsaruandluse eesmärgil.

2.   Käesolevat suunist kohaldatakse EKPSi põhikirjaga kehtestatud eurosüsteemi raamatupidamise ja finantsaruandluse korra ulatuses. Seega ei kohaldata seda RKPde riigisisestele aruannetele ega finantsaruannetele. Et saavutada kooskõla ja võrreldavus eurosüsteemi ja riikide normide vahel, soovitatakse RKPdel järgida oma riigisiseses aruandluses ja finantsaruannetes võimalikult suurel määral käesolevas suunises sätestatud eeskirju.

Artikkel 3

Raamatupidamise põhimõtted

Raamatupidamises kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:

a)   tegelik majanduslik olukord ja läbipaistvus: raamatupidamismeetodid ja finantsaruandlus kajastavad tegelikku majanduslikku olukorda, on läbipaistvad ja juhinduvad järgmistest kvaliteedinõuetest: arusaadavus, asjakohasus, usaldusväärsus ja võrreldavus. Tehingute arvestusel ja esitamisel on lisaks õiguslikule vormile aluseks ka nende olemus ja tegelik majanduslik sisu;

b)   usaldatavus: varade ja kohustuste väärtuse hindamist ja tuluarvestust teostatakse usaldatavuse põhimõttest lähtudes. Käesoleva suunise mõistes tähendab see seda, et realiseerimata kasumit ei kajastata kasumiaruandes tuluna, vaid see kantakse otse ümberhindluskontole, ja et realiseerimata kahjum kajastatakse aasta lõpul kasumiaruandes, kui see ületab eelmist ümberhindluskasumit, mis on kajastatud vastaval ümberhindluskontol. Usaldatavuse põhimõttega ei ole kooskõlas varjatud reservid ja kirjete tahtlik vääritimärkimine bilansis ja kasumiaruandes;

c)   bilansipäevajärgsed sündmused: varasid ja kohustusi korrigeeritakse sündmuste osas, mis toimuvad aastabilansi kuupäeva ja finantsaruannete asjaomaste asutuste poolt heakskiitmise kuupäeva vahelisel ajal, kui need mõjutavad varade ja kohustuste olemust bilansipäeval. Kui pärast bilansipäeva toimuvad sündmused, mis ei mõjuta varade ja kohustuste olemust bilansipäeval, kuid mille mitteavaldamine mõjutaks raamatupidamisaruannete kasutajate võimet teha õigeid hinnanguid ja otsuseid, ei korrigeerita varasid ja kohustusi, kuid need sündmused avalikustatakse;

d)   olulisus: kõrvalekalded raamatupidamiseeskirjadest, sealhulgas nendest, mis mõjutavad RKPde ja EKP kasumi ja kahjumi arvestust, on lubatud ainult siis, kui on võimalik põhjendatult otsustada, et need on aruandeüksuse finantsaruannete üldises kontekstis ja esitusviisis ebaolulised;

e)   jätkuvuse põhimõte: aruanded koostatakse tegevuse jätkuvuse põhimõttel;

f)   tekkepõhine arvestuspõhimõte: tulud ja kulud kajastatakse arvestusperioodil, kui nad teenitakse või tekivad, mitte aga perioodil, kui nad laekuvad või makstakse;

g)   järjepidevus ja võrreldavus: bilansilise väärtuse hindamisel ja tulude kajastamisel kohaldatakse eurosüsteemis kriteeriume järjepidevalt ühetaolise ja pideva lähenemisviisiga, et tagada raamatupidamisaruannetes esitatud andmete võrreldavus.

Artikkel 4

Varade ja kohustuste kajastamine

Rahaline või muu vara/kohustus kajastatakse aruandeüksuse bilansis üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)	on tõenäoline, et vara või kohustuse kandega seotud tulevane majanduslik kasu liigub aruandeüksusesse või aruandeüksusest välja;

b)	kõik vara või kohustusega seotud riskid ja kasu on suures osas tulnud üle aruandeüksusele;

c)	vara maksumust või väärtust aruandeüksuse jaoks või kohustuse suurust saab usaldusväärselt mõõta.

Artikkel 5

Tekkepõhine ja kassa-/arvelduspõhine arvestus

1.   Välisvaluutatehingute, välisvaluutas vääringustatud finantsinstrumentide ja nendega seotud viitsummade kirjendamisel tuleb kasutada tekkepõhist arvestust. Tekkepõhise arvestuse kohaldamisel kasutatakse kahte erinevat meetodit:

a)	„tavaline meetod” nagu see on määratletud III ja IV peatükis ning III lisas ja

b)	„alternatiivne meetod” nagu see on määratletud III lisas.

2.   Välisvaluutas väärtpaberitehingute, sealhulgas aktsiainstrumentide, kajastamiseks võib jätkuvalt kasutada kassa-/arvelduspõhist arvestust. Seonduvad laekunud intressid sealhulgas üle- või alakurss kirjendatakse igapäevaselt alates hetketehingu arvelduspäevast.

3.   RKPd võivad kasutada kas tekkepõhist või kassa-/arvelduspõhist arvestust, et kirjendada mis tahes konkreetseid eurodes vääringustatud tehinguid, finantsinstrumente ja seonduvaid viitlaekumisi.

4.   Välja arvatud kvartali- ja aastalõpu korrigeerimised ning kirjete „Muud varad” ja „Muud kohustused” all näidatavad andmed, peavad eurosüsteemi finantsaruandluse eesmärgil igapäevase finantsaruandluse osana esitatavad arvud kajastama ainult sularaha voogu bilansikirjetes.

II   PEATÜKK

BILANSI KOOSTAMISE JA BILANSILISE VÄÄRTUSE HINDAMISE EESKIRJAD

Artikkel 6

Bilansi ülesehitus

Eurosüsteemi finantsaruandluse raames on EKP ja RKPde bilansi aluseks IV lisas esitatud bilansiskeem.

Artikkel 7

Bilansilise väärtuse hindamise eeskirjad

1.   Bilansilise väärtuse hindamiseks kasutatakse jooksvaid turukursse ja turuhindu, kui IV lisas ei ole märgitud teisiti.

2.   Kulla, välisvaluutainstrumentide, väärtpaberite (v.a need, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks) ja kaubeldavate väärtpaberite ning finantsinstrumentide ümberhindamine nii bilansis kui ka bilansiväliselt toimub kvartali ümberhindluspäeval ning turu keskmise kursi ja hinna alusel. See ei välista aruandeüksustel portfellide sagedasemat ümberhindamist sisevajaduse korral; tingimuseks on bilansikirjete aruandlus ainult kvartali jooksul kehtinud tehinguväärtuse kohaselt.

3.   Kulla puhul ei eristata hinna ja valuuta ümberhindluse erinevusi, vaid arvestatakse ühte kulla ümberhindluse erinevust kindlaksmääratud kullaühiku eurohinna alusel, mis on tuletatud euro ja USA dollari vahetuskursist kvartali ümberhindluspäeval. Valuutavahetuse, sealhulgas bilansiliste ja bilansiväliste tehingute, puhul toimub ümberhindamine valuutapõhiselt. Käesolevas artiklis käsitletakse SDR positsioone, sealhulgas SDR korvi aluseks olevaid erinevaid sihtotstarbelisi välisvaluutapositsioone, ühe positsioonina. Väärtpaberite puhul toimub ümberhindamine koodipõhiselt, st sama ISIN-koodi/liigi alusel. Rahapoliitika eesmärgil hoitavaid või kirjete „Muud finantsvarad” või „Mitmesugused muud varad” all kajastatavaid väärtpabereid käsitletakse eraldi positsioonidena.

4.   Ümberhindluskanded storneeritakse järgmise kvartali lõpus, välja arvatud aasta lõpus kasumiaruandesse kantud realiseerimata kahjum; kvartali jooksul kajastatakse tehingud tehinguhindade ja -kurssidega.

5.   Väärtpaberid, mis on liigitatud tähtaja lõpuni hoitavateks, loetakse eraldi positsioonideks, hinnatakse amortisatsioonikulude põhjal ja nende suhtes kohaldatakse väärtuse langusest tulenevat kulu. Sama käsitlust kohaldatakse mittekaubeldavate väärtpaberite puhul. Väärtpaberid, mis on liigitatud tähtaja lõpuni hoitavateks, võib müüa enne nende tähtaja lõppu järgmistel juhtudel:

a)	kui müüdavat kogust ei peeta oluliseks võrreldes tähtaja lõpuni hoitavate väärtpaberite portfelli kogumahuga;

b)	kui need väärtpaberid müüakse tähtpäeva kuul;

c)	erandlikus olukorras, nagu näiteks emitendi krediidivõime olulise halvenemise korral, või tulenevalt EKP nõukogu sellekohasest rahapoliitikaotsusest.

Artikkel 8

Pöördtehingud

1.   Repolepingu alusel teostatud pöördtehing kajastatakse tagatud sissetuleva hoiusena bilansi kohustuste poolel, kusjuures tagatist kajastav kirje jääb bilansi varade poolele. Müüdud väärtpabereid, mis kuuluvad tagasiostmisele repolepingute alusel, käsitleb aruandeüksus, kes peab need tagasi ostma, nagu oleksid kõnealused varad endiselt osa portfellist, millest need müüdi.

2.   Pöördrepolepingu alusel teostatud pöördtehing kajastatakse bilansi varade poolel laenusumma ulatuses tagatud väljamineva laenuna. Pöördrepolepingute alusel soetatud väärtpaberite väärtust ei hinnata ümber ning neist tulenevat kasumit või kahjumit ei kajastata kasumiaruandes rahalisi vahendeid välja laenanud aruandeüksuse poolt.

3.   Väärtpaberilaenu tehingute korral jäävad väärtpaberid üleandja bilanssi. Nende tehingute kajastamine raamatupidamises toimub samal viisil nagu repotehingute puhul. Kui vastuvõtjana tegutseva aruandeüksuse poolt laenuks võetud väärtpabereid ei hoita aasta lõpu seisuga tema hoiukontol, moodustab vastuvõtja eraldise kahjumi katmiseks, kui tehingu aluseks olnud väärtpaberite turuväärtus on pärast laenutehingu lepingukuupäeva tõusnud. Kui väärtpaberid on vahepeal ära müüdud, näitab vastuvõtja väärtpaberite tagasikandmise kohustust.

4.   Tagatisega kullatehinguid käsitletakse repolepingutena. Kõnealuste tagatud tehingutega seotud kullavooge ei kajastata raamatupidamisaruannetes ning tehingu hetke- ja tähtpäevahinna vahet käsitletakse tekkepõhiselt.

5.   Pöördtehinguid, sealhulgas väärtpaberilaenutehinguid, mis on tehtud automatiseeritud väärtpaberilaenuprogrammi raames, kajastatakse bilansis üksnes juhul, kui asjaomase RKP või EKP arvele on kantud sularahatagatis.

Artikkel 9

Kaubeldavad aktsiainstrumendid

1.   Käesolevat artiklit kohaldatakse kaubeldavate aktsiainstrumentide (aktsiad või aktsiafondid) suhtes, olenemata sellest, kas tehinguid teeb vahetult aruandeüksus või tema esindaja, v.a pensionifondide tehingud, tehingud kapitaliosaluste, investeeringutega tütarettevõtetesse või oluliste osalusega.

2.   Välisvaluutas vääringustatud aktsiainstrumendid, mis esitatakse „Muu vara” all, ei ole üldise valuutapositsiooni osa, vaid moodustavad eraldi valuutapositsiooni osa. Seonduvat valuutavahetuskasumit ja -kahjumit võib arvutada keskmise puhasmaksumuse meetodil või keskmise maksumuse meetodil.

3.   Aktsiaportfelle hinnatakse ümber kooskõlas artikli 7 lõikega 2. Ümberhindamine toimub kirjepõhiselt. Aktsiafondide puhul teostatakse ümberhindamine netopõhiselt, mitte aktsiate kaupa. Erinevaid aktsiaid või erinevaid aktsiafonde omavahel ei tasaarveldata.

4.   Tehingud kajastatakse bilansis tehinguhinnaga.

5.   Maakleritasu võib kajastada vara maksumuse hulka kuuluva tehingukuluna või kuluna kasumiaruandes.

6.   Dividendinõude summa kajastatakse aktsia maksumuse all. Pärast nimekirja sulgemist käsitletakse dividendinõude summat eraldi kirjena kuni dividendi väljamakseni.

7.   Dividenditulu perioodi lõpu seisu ei esitata, kuna see kajastub juba aktsiainstrumentide turuhinnas, v.a aktsia noteerimise puhul pärast dividendimakset.

8.   Märkimisõigusi käsitletakse emiteerimisel eraldi varana. Soetusmaksumuse arvutamise aluseks on olemasoleva aktsiainstrumendi keskmine hind, soetatavate optsioonide tehinguhind ning olemasolevate ja uute aktsiainstrumentide vaheline proportsioon. Samas võib märkimisõiguse hinna aluseks olla ka märkimisõiguse väärtus turul, olemasoleva aktsiainstrumendi keskmine hind ja aktsiainstrumendi turuhind enne märkimisõiguste emissiooni.

Artikkel 10

Väärtpaberite intressiriski maandamine tuletisinstrumentide abil

1.   Väärtpaberi intressiriski maandamine tuletisinstrumendi abil tähendab tuletisinstrumendi kujundamist selliselt, et selle õiglase väärtuse muutus tasaarvestaks maandatava riskiga väärtpaberi intressimäära muutmisest tuleneva õiglase väärtuse muutuse.

2.   Maandatud riskiga ja riski maandavaid instrumente tuleb käsitleda kooskõlas käesolevas suunises sätestatud üldreeglite, hindamisreeglite, tuluarvestuse ja instrumentide suhtes kohaldatavate üksiknõuetega.

3.   Erandina artikli 3 punktist b, artikli 7 lõikest 3, artikli 13 lõigetest 1 ja 2, artikli 14 lõike 1 punktist b ning lõike 2 punktist d ja artikli 15 lõikest 2 võib maandatud riskiga väärtpaberi ja riski maandava instrumendi hindamisel kohaldada järgmist asenduskäsitlust:

a)

iga kvartali lõpus hinnatakse väärtpaber ja tuletisinstrument ümber ning kajastatakse bilansis turuväärtusega. Maandatud riskiga ja riski maandavatest instrumentidest tuleneva realiseerimata kasumi/kahjumi netosumma suhtes kohaldatakse järgmist asümmeetrilist hindamist: i) realiseerimata netokahjum kantakse aasta lõpus kasumi ja kahjumi kontole ning soovitav on see maandatud riskiga instrumendi järelejäänud kehtivusaja jooksul amortiseerida ja ii) realiseerimata netokasum kantakse ümberhindluskontole ja storneeritakse järgmisel ümberhindluse kuupäeval;

b)

juba omatava väärtpaberi riski maandamine: kui maandatud riskiga väärtpaberi hind erineb väärtpaberi turuhinnast riski maandamise alguses, kohaldatakse järgmist käsitlust: i) väärtpaberi realiseerimata kasum sel kuupäeval kantakse ümberhindluskontole, samas kui realiseerimata kahjum kantakse kasumi ja kahjumi kontole; ja ii) punkti a sätteid kohaldatakse turuväärtuse muutuste suhtes, mis leiavad aset pärast riski maandamise algust;

c)	amortiseerimata üle- ja alakursside vahe, nagu see on riski maandamise päeval, on soovitav amortiseerida maandatud riskiga instrumendi järelejäänud kehtivusaja jooksul.

4.   Kui riski maandamise arvestus lõpetatakse, hinnatakse aruandeüksuse raamatupidamisse jäänud väärtpaberit ja tuletisinstrumenti eraldi instrumentidena alates päevast, mil arvestus lõpetati kooskõlas käesolevas suunises sätestatud üldreeglitega.

5.   Lõikes 3 osutatud asenduskäsitlust võib kohaldada ainult juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)

riski maandamise alguses on olemas formaalsed dokumendid, mis käsitlevad riski maandamise suhet, riski haldamise eesmärki ja riski maandamise strateegiat. Dokumendid peavad sisaldama järgmist: i) riski maandamise instrumendina kasutatud tuletisinstrumendi kindlaksmääramine; ii) seotud maandatud riskiga väärtpaberi kindlaskmääramine; iii) hinnang tuletisinstrumendi väärtpaberi intressiriskist tuleneva õiglase väärtuse muutumise tasaarvestamise tõhususele;

b)

riski maandamist peetakse väga tõhusaks ja selle tõhusust saab usaldusväärselt mõõta. Hinnata tuleb nii oodatavat kui tegelikku tõhusust. Soovitav on: i) mõõta oodatavat tõhusust, võrreldes maandatud riskiga instrumendi õiglase väärtuse seniseid muutusi riski maandava instrumendi väärtuse seniste muutustega või tõendades suure statilistilise seose olemasolu maandatud riskiga instrumendi õiglase väärtuse ning riski maandava instrumendi õiglase väärtuse vahel ja ii) tõendada tegelikku tõhusust, kui maandatud riskiga instrumendi tegeliku kasumi/kahjumi ja riski maandava instrumendi tegeliku kahjumi/kasumi vaheline suhe jääb 80 %–125 % vahele.

6.   Väärtpaberite kogumi riski maandamise suhtes kohaldatakse järgmist: sarnase intressimääraga väärtpaberid võib liita ja nende riski ühiselt maandada üksnes juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)	väärtpaberitel on sarnane ajaline kehtivus;

b)	väärtpaberite kogum vastab oodatava ja tegeliku tõhususe testile;

c)	õiglase väärtuse muutus, mis tuleneb kogumi iga väärtpaberi maandatud riskist, on ligikaudu proportsionaalne väärtpaberite kogumi maandatud riskist tuleneva õiglase väärtuse üldise muutusega.

Artikkel 11

Sünteetilised instrumendid

1.   Kõik instrumendid, mis koos moodustavad sünteetilise instrumendi, tuleb eristada ja käsitleda teistest instrumentidest eraldi kooskõlas käesolevas suunises sätestatud üldreeglite, hindamisreeglite, tuluarvestuse ja instrumentide suhtes kohaldatavate erinõuetega.

2.   Erandina artikli 3 lõikest b, artikli 7 lõikest 3, artikli 13 lõikest 1 ja artikli 15 lõikest 2 võib sünteetiliste instrumentide hindamise suhtes kohaldada järgmist asenduskäsitlust:

a)

instrumentide, mis liidetult moodustavad sünteetilise instrumendi, realiseerimata kasumi ja kahjumi võib aasta lõpus tasaarveldada. Sel juhul kirjendatakse realiseerimata netokasum ümberhindluskontol. Realiseerimata kahjum kantakse kasumi ja kahjumi kontole, kui see ületab eelmist ümberhindluskasumit, mis on kajastatud vastaval ümberhindluskontol;

b)	väärtpaberid, mis on sünteetilise instrumendi osa, ei kuulu nende väärtpaberite koguomandisse, vaid neid hoitakse eraldi;

c)	realiseerimata kahjum või kasum, mis on aasta lõpus kantud kasumi ja kahjumi kontole, amortiseeritakse järgmistel aastatel eraldi.

3.   Juhul kui ühe liidetud instrumendi tähtaeg lõpeb, see müüakse, lõpeb või pööratakse täitmisele, peab aruandeüksus lõikes 2 osutatud asenduskäsitluse lõpetama ja kogu eelmistel aastatel kasumi ja kahjumi kontole krediteeritud tulu amortiseerimata ümberhindluskasumist tuleb viivitamata storneerida.

4.   Lõikes 2 osutatud asenduskäsitlust võib kohaldada ainult juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)	üksikinstrumentide juhtimine ja nende tasuvuse hindamine toimub liidetult, järgides riskijuhtimis- või investeerimisstrateegiat;

b)	esmasel käsitlemisel struktureeritakse ja määratletakse üksikinstrumendid sünteetilise instrumendina;

c)	asenduskäsitluse kasutamine kõrvaldab või vähendab oluliselt hindamise mittevastavust (valuation mismatch), mis tuleneb käesolevas suunises sätestatud üldreeglite kohaldamisest üksikinstrumentidele;

d)	dokumentatsiooni olemasolu võimaldab punktides a, b ja c sätestatud tingimuste täitmist kontrollida.

Artikkel 12

Pangatähed

1.   EKPS-i põhikirja artikli 49 rakendamiseks ei kirjendata RKP valduses olevaid teiste liikmesriikide, mille rahaühik on euro, pangatähti ringluses olevate pangatähtedena, vaid eurosüsteemisiseste saldodena. Teiste liikmesriikide, mille rahaühik on euro, pangatähtede käsitlemise kord on järgmine:

a)

RKP, kes võtab vastu teise RKP poolt emiteeritud euroala riigi vääringus pangatähti, teatab iga päev pangatähed emiteerinud RKP-le vahetamiseks esitatud pangatähtede väärtuse, välja arvatud juhul, kui vastava päeva käive on väike. Pangatähed emiteerinud RKP algatab TARGET2 kaudu piiriülese makse pangatähed vastu võtnud RKP-le; ja

b)	pangatähed emiteerinud RKP raamatupidamises korrigeeritakse eespool osutatud teate saamisel „Ringluses olevate pangatähtede” andmeid.

2.   „Ringluses olevad pangatähed” RKPde bilanssides koosneb kolmest komponendist:

a)

ringluses olevate euro pangatähtede korrigeerimata väärtus, sealhulgas euroala riigi vääringus pangatähtede väärtus eurole ülemineva RKP puhul sularahavahetuse aastal, mis arvutatakse vastavalt ühele kahest allpool toodud meetodist: Meetod A : B = P – D – N – S Meetod B : B = I – R – N kus: B on „Ringluses olevate pangatähtede” korrigeerimata väärtus P on toodetud või trükikojast tulnud või teistelt RKPdelt saadud pangatähtede väärtus D on hävitatud pangatähtede väärtus N on RKP poolt emiteeritud riigi pangatähtede väärtus, mis on teiste RKPde valduses (millest on teatatud, kuid mida ei ole veel päritoluriiki tagasi saadetud) I on ringlusse lastud pangatähtede väärtus D on vastuvõetud pangatähtede väärtus S on pangatähtede väärtus varudes/varahoidlas;

b)	miinus väljaspool euroala hoitavate euro pangatähtede (ECI) programmiga seotud tasustamata nõuete summa ECI panga vastu, juhul kui antakse üle ECI programmiga seotud pangatähtede omand;

c)	pluss või miinus pangatähtede jaotamise aluse kohaldamisest tuleneva kohandamise summa.

III   PEATÜKK

KASUMI KAJASTAMINE

Artikkel 13

Kasumi kajastamine

1.   Kasumi kajastamise suhtes kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a)	realiseeritud kasum ja realiseeritud kahjum kajastatakse kasumiaruandes;

b)	realiseerimata kasumit ei kajastata kasumina, vaid kirjendatakse vahetult ümberhindluskontol;

c)	aasta lõpul realiseerimata kahjum kajastatakse kasumiaruandes, kui see ületab eelmist ümberhindluskasumit, mis on kajastatud vastaval ümberhindluskontol;

d)	kasumiaruandes kajastatud realiseerimata kahjumit ei kanta järgmistel aastatel tagasi uue realiseerimata kasumi arvel;

e)	ühe väärtpaberi, valuuta või kulla positsioonide realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata muude väärtpaberite või valuutade või kulla realiseerimata kasumiga;

f)	aasta lõpul väärtuse langusest tulenev kahjum kajastatakse kasumiaruandes ning seda ei kanta järgmistel aastatel tagasi, välja arvatud juhul, kui väärtuse langus kahaneb ning selle kahanemise saab seostada tuvastatava sündmusega, mis toimus pärast väärtuse languse esmast kirjendamist.

2.   Üle- või alakurss, mis tuleneb emiteeritud ja ostetud väärtpaberitest, arvutatakse ja esitatakse intressitulu osana ning amortiseeritakse väärtpaberite järelejäänud eluea jooksul lineaarmeetodil või sisemise tasuvusläve meetodil (internal rate of return, IRR). Sisemise tasuvusläve meetod on kohustuslik nullkupongiga väärtpaberite puhul, mille järelejäänud tähtaeg on soetamise hetkel üle ühe aasta.

3.   Finantsvarade ja kohustuste välisvaluutas vääringustatud viitlaekumisi ja -võlgu, nt intressivõlgu ja amortiseeritud üle/alakursse, arvutatakse ja kirjendatakse raamatupidamises igapäevaselt vastavalt viimaste suhtes kehtivatele kurssidele. Finantsvarade ja kohustuste eurodes vääringustatud viitsummasid arvutatakse ja kirjendatakse raamatupidamises vähemalt kord kvartalis. Muud viitsummad arvutatakse ja kajastatakse raamatupidamises vähemalt kord aastas.

4.   Sõltumata viitsummade arvutamise sagedusest, kuid arvestades artikli 5 lõikes 4 viidatud eranditega, esitavad aruandeüksused andmeid kvartali jooksul kehtinud tehinguväärtuse kohaselt.

5.   Välisvaluutades vääringustatud viitsummad arvutatakse ümber kande tegemise päeva vahetuskursiga ning võetakse arvesse valuutapositsioonis.

6.   Üldiselt võib viitsummade arvutamiseks aasta jooksul kasutada kohalikku tava, nt võib neid arvutada kvartali viimase pangapäevani või viimase kalendripäevani. Samas on aasta lõpul kohustuslikuks arvestuskuupäevaks 31. detsember.

7.   Valuuta väljavool, mis toob kaasa selle valuuta positsiooni muutuse, võib põhjustada realiseeritud vahetuskursikasumi või -kahjumi.

Artikkel 14

Tehingukulud

1.   Tehingukulude suhtes kohaldatakse järgmisi üldeeskirju:

a)	kulla, välisvaluutainstrumentide ja väärtpaberite puhul kasutatakse müüdud instrumentide soetusmaksumuse arvutamiseks igapäevaselt keskmise kulu meetodit, arvestades vahetuskursi- ja/või hinnakõikumiste mõju;

b)	vara/kohustuse keskmist soetusmaksumust/kurssi vähendatakse/suurendatakse realiseerimata kahjumi võrra, mis on aasta lõpus kasumiaruandesse kantud;

c)	kupongväärtpaberite soetamise korral käsitletakse ostetud kupongitulu nõuet eraldi. Välisvaluutas vääringustatud väärtpaberid on kõnealuse valuuta positsiooni osa, kuid ei mõjuta keskmise hinna määramisel vara maksumust või hinda ega kõnealuse valuuta maksumust.

2.   Väärtpaberite suhtes kohaldatakse järgmisi erieeskirju:

a)	tehingud kajastatakse tehinguhinnaga ja esitatakse raamatupidamisaruannetes puhashinnas;

b)	depoo- ja haldustasusid, arvelduskonto tasusid ja muid kaudseid kulusid ei loeta tehingukuludeks ning kantakse kasumiaruandesse. Neid ei käsitleta konkreetse vara keskmise kulu osana;

c)	tulu kajastatakse brutosummas, kusjuures kinnipeetavaid ja muid makse, mis kuuluvad tagastamisele, arvestatakse eraldi;

d)

väärtpaberi keskmise soetusmaksumuse arvutamiseks: i) liidetakse kõik päeva jooksul toimunud ostutehingud soetusmaksumuses eelmise päeva seisule, et arvutada välja uus kaalutud keskmine hind enne sama päeva müügitehingute arvesse võtmist, või ii) kajastatakse väärtpaberite üksikud ostu- ja müügitehingud jooksvalt tehingute toimumise järjekorras, et arvutada välja korrigeeritud keskmine hind.

3.   Kulla ja välisvaluuta suhtes kohaldatakse järgmisi erieeskirju:

a)	välisvaluutatehingud, millega ei kaasne vastava valuutapositsiooni muutus, arvutatakse ümber eurodesse lepingu- või arvelduspäeva vahetuskursiga ning need ei mõjuta kõnealuse valuutapositsiooni soetusmaksumust;

b)	välisvaluutatehingud, millega kaasneb vastava valuutapositsiooni muutus, arvutatakse ümber eurodesse lepingupäeva vahetuskursiga;

c)	välisvaluutas või kullas vääringustatud väärtpaberite pöördtehingute põhisummade arveldamine ei ole aluseks muudatuste tegemisele vastavas valuuta- või kullapositsioonis;

d)	tegelikud sularahalaekumised ja -maksed arvutatakse ümber arvelduse toimumise päeva vahetuskursiga;

e)

kui tegemist on pika positsiooniga, lisatakse päeva jooksul toimunud valuutade ja kulla netosissevoog päeva keskmise maksumuse alusel eelmise päeva seisule iga valuuta ja kulla kohta, saades uue kaalutud keskmise kursi/kulla hinna. Netoväljavoo puhul on realiseeritud kasumi või kahjumi arvutamise aluseks vastava valuuta- või kullapositsiooni keskmine maksumus eelmisel päeval, nii et keskmine maksumus püsib muutumatuna. Keskmise kursi/kulla hinna erinevused päeva jooksul toimunud sisse- ja väljavoo vahel annavad samuti tulemuseks realiseeritud kasumi või kahjumi. Kui valuuta- või kullapositsioon on negatiivne, kohaldatakse eespool kirjeldatud lähenemist vastupidiselt. Seega mõjutab netoväljavoog kohustuse positsiooni keskmist maksumust, samas kui netosissevoog vähendab positsiooni suurust vastavalt kehtivale kaalutud keskmisele valuutakursile/kulla hinnale, mille tulemuseks on realiseeritud kasum või kahjum;

f)	valuutatehingute kulud ja muud üldkulud kantakse kasumi ja kahjumi kontole.

IV   PEATÜKK

BILANSIVÄLISTE INSTRUMENTIDE RAAMATUPIDAMISE EESKIRJAD

Artikkel 15

Üldeeskirjad

1.   Välisvaluuta tähtpäevatehingud, vääringute vahetustehingute tähtpäevaosad ja muud valuutainstrumendid, mis hõlmavad ühe vääringu vahetamist teise vastu tulevasel kuupäeval, arvatakse keskmise soetusmaksumuse ning kursivahedest tuleneva kasumi ja kahjumi arvutamisel välisvaluuta netopositsioonide hulka.

2.   Intressimäära vahetustehingute, futuuride, tähtpäevatehingute, muude intressitoodete ja optsioonide arvestamine ja ümberhindamine toimub ükshaaval. Neid instrumente käsitletakse bilansikirjetest eraldi.

3.   Bilansivälistest instrumentidest tulenevat kasumit ja kahjumit kajastatakse ja käsitletakse bilansiinstrumentidega sarnasel viisil.

Artikkel 16

Välisvaluuta tähtpäevatehingud

1.   Tähtpäeva ostu- ja müügitehinguid kajastatakse bilansivälistel kontodel tehingupäevast arvelduspäevani tähtpäevatehingu hetkekursiga. Müügitehingu realiseeritud kasumit ja kahjumit arvutatakse valuutapositsiooni keskmise maksumuse alusel tehingupäeval vastavalt ostu ja müügi igapäevase tasaarveldamise meetodile.

2.   Hetkekursi ja tähtpäevakursi vahet käsitletakse tekkepõhiselt intressikohustuse või -nõudena.

3.   Arvelduspäeval bilansivälised kontod storneeritakse.

4.   Tähtpäevatehingute tehingupäeva hetkekurss mõjutab valuutapositsiooni.

5.   Tähtpäevapositsioonide väärtust hinnatakse koos sama valuuta hetkepositsiooniga, tasaarvestades võimalikud erinevused, mis võivad ilmneda ühe valuutapositsiooni piires. Netokahjumi jääk debiteeritakse tulude ja kulude kontole, kui see ületab ümberhindluskontol kajastatud eelmist ümberhindluskasumit. Puhaskasumi jääk krediteeritakse ümberhindluskontole.

Artikkel 17

Valuutavahetustehingud

1.   Ostu- ja müügi tähtpäeva- ja hetketehingud kajastatakse bilansikontodel vastaval arvelduspäeval.

2.   Ostu- ja müügi tähtpäeva- ja hetketehingud kajastatakse bilansivälistel kontodel kauplemispäevast arvelduspäevani tehingu hetkekursiga.

3.   Müügitehingud kajastatakse tehingu hetkekursiga. Seega ei teki kasumit ega kahjumit.

4.   Hetke- ja tähtpäevakursi vahet käsitletakse nii ostu kui ka müügi puhul tekkepõhiselt intressikohustuse või -nõudena.

5.   Arvelduspäeval bilansivälised kontod storneeritakse.

6.   Välisvaluutapositsioon muutub ainult seoses välisvaluutas vääringustatud viitsummadega.

7.   Tähtpäevapositsiooni väärtust hinnatakse koos hetkepositsiooniga.

Artikkel 18

Futuurid

1.   Futuurid kajastatakse tehingupäeval bilansivälistel kontodel.

2.   Esialgne marginaal kajastatakse sularahas deponeerimisel eraldi varana. Kui deponeeritakse väärtpaberina, jääb see bilansis muutumatuks.

3.   Kõikumise marginaalide igapäevased muutused kantakse tulude ja kulude kontole ning need mõjutavad valuutapositsiooni. Sama menetlust kohaldatakse ka avatud positsiooni sulgemispäeval, sõltumata sellest, kas üleandmine toimub või mitte. Kui üleandmine toimub, tehakse ostu- või müügikanne turuhinnaga.

4.   Teenustasud kantakse tulude ja kulude kontole.

Artikkel 19

Intressimäära vahetustehingud

1.   Intressivahetustehingud kajastatakse tehingupäeval bilansivälistel kontodel.

2.   Nii laekunud kui ka väljamakstud jooksvad intressimaksed kajastatakse tekkepõhiselt. Ühe intressivahetustehingu maksed võib arveldada netos, kuid arvestatud intressitulu ja -kulu aruandlus toimub brutosummas.

3.   Intressivahetustehingud hinnatakse ümber ükshaaval ja vajaduse korral arvutatakse valuuta hetkekursiga ümber eurodesse. Soovitav on kasumiaruandes aasta lõpus kajastud realiseerimata kahjum amortiseerida järgnevate aastate jooksul; intressimäära vahetuse tähtpäevatehingute puhul peaks amortiseerimine algama tehingu väärtuspäevast ja olema lineaarne. Realiseerimata ümberhindluskasum krediteeritakse ümberhindluskontole.

4.   Teenustasud kantakse tulude ja kulude kontole.

Artikkel 20

Intressimäära tähtpäevalepingud

1.   Intressimäära tähtpäevalepingud kajastatakse tehingupäeval bilansivälistel kontodel.

2.   Hüvitus, mida üks pool peab arvelduspäeval teisele maksma, kantakse arvelduspäeval tulude ja kulude kontole. Makseid ei kajastata tekkepõhiselt.

3.   Kui intressimäära tähtpäevalepingud on välisvaluutas, mõjutavad hüvitusmaksed valuutapositsiooni. Hüvitusmaksed arvutatakse arvelduspäeva hetkekursiga ümber eurodesse.

4.   Kõik intressimäära tähtpäevalepingud hinnatakse ümber ükshaaval ja vajaduse korral arvutatakse valuuta hetkekursiga ümber eurodesse. Aasta lõpus kasumiaruandesse kantud realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata järgnevate aastate realiseerimata kasumiga, välja arvatud juhul, kui instrument on suletud või lõpetatud. Realiseerimata ümberhindluskasum krediteeritakse ümberhindluskontole.

5.   Teenustasud kantakse tulude ja kulude kontole.

Artikkel 21

Tähtpäevatehingud väärtpaberitega

Tähtpäevatehinguid väärtpaberitega kajastatakse vastavalt ühele kahest allpool toodud meetodist:

1)

Meetod A: a) tähtpäevatehingud väärtpaberitega kajastatakse bilansivälistel kontodel kauplemispäevast arvelduspäevani tähtpäevatehingu tähtpäevahinnaga; b) kaubeldud väärtpaberite positsiooni keskmine maksumus ei muutu arveldamiseni; müügi tähtpäevatehingute kasum ja kahjum arvutatakse arvelduspäeval; c) arvelduspäeval bilansivälised kontod storneeritakse ja ümberhindluskonto jääk, kui on, krediteeritakse tulude ja kulude kontole. Ostetud väärtpaber kajastatakse tähtpäeval hetkehinna alusel (tegelik turuhind), kusjuures erinevus algsest tähtpäevahinnast kajastatakse realiseeritud kasumi või kahjumina; d) välisvaluutas vääringustatud väärtpaberite puhul ei muutu valuuta netopositsiooni keskmine maksumus, kui aruandeüksusel juba on kõnealuse valuuta positsioon. Kui tähtpäevatehinguga ostetud võlakiri on vääringus, mille positsiooni aruandeüksusel ei ole ja ta peab seda vääringut ostma, kohaldatakse artikli 14 lõike 3 punktis e sätestatud valuutaostueeskirju; e) tähtpäevapositsioone hinnatakse ükshaaval vastavalt tehingu järelejäänud kestusele turu tähtpäevakursi alusel. Ümberhindluskahjum debiteeritakse aasta lõpus kasumiaruandesse ning ümberhindluskasum krediteeritakse ümberhindluskontole. Aasta lõpus kasumiaruandesse kantud realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata järgnevate aastate realiseerimata kasumiga, välja arvatud juhul, kui instrument on suletud või lõpetatud.

2)

Meetod B: a) tähtpäevatehingud väärtpaberitega kajastatakse bilansivälistel kontodel kauplemispäevast arvelduspäevani tähtpäevatehingu tähtpäevahinnaga. Arvelduspäeval bilansivälised kontod storneeritakse; b) kvartali lõpus hinnatakse väärtpaber ümber netopositsiooni alusel, mis tuleneb bilansist ja bilansivälistel kontodel kajastatud sama väärtpaberi müügist. Ümberhindlussumma on võrdne erinevusega kõnealuse netopositsiooni ümberhindamisel saadud hinna ja sama positsiooni keskmise bilansilise maksumuse vahel. Kvartali lõpus kohaldatakse tähtpäevaostude suhtes artiklis 7 kirjeldatud ümberhindlusmenetlust. Ümberhindlustulem on võrdne hetkehinna ja ostukohustuste keskmise maksumuse vahega; c) tähtpäevamüügi tulem kajastatakse aruandeaastal, mille jooksul kohustus võeti. Kõnealune tulem on võrdne algse tähtpäevahinna ja bilansipositsiooni keskmise maksumuse või bilansiväliste ostukohustuste keskmise maksumuse vahega, kui bilansipositsioon on müügihetkel ebapiisav.

Artikkel 22

Optsioonid

1.   Optsioone kajastatakse bilansivälistel kontodel tehingupäevast kasutamis- või aegumispäevani alusinstrumendi tehinguhinnaga.

2.   Välisvaluutas vääringustatud optsiooniõiguse tasu arvutatakse ümber eurodesse lepingu- või arvelduspäeva vahetuskursiga. Makstud tasu kajastatakse eraldi varana, saadud tasu kajastatakse eraldi kohustusena.

3.   Optsiooni kasutamise korral kajastatakse selle alusinstrument bilansis optsiooni tehinguhinnaga pluss/miinus optsiooniõiguse tasu. Optsiooniõiguse tasu korrigeeritakse vastavalt aasta lõpul kasumiaruandesse kantud realiseerimata kahjumile.

4.   Kui optsiooni ei kasutata, kantakse optsiooniõiguse tasu, mida on korrigeeritud vastavalt eelmise aastalõpu realiseerimata kahjumile, optsiooni tähtpäeva vahetuskursi alusel tulude ja kulude kontole.

5.   Valuutapositsiooni mõjutavad futuurilaadsete optsioonide igapäevaste kõikumiste marginaal, optsiooniõiguse tasu võimalik vähendamine aasta lõpul, alusinstrumendiga kauplemine optsiooniõiguse kasutamise päeval või optsiooniõiguse tasu optsioonitähtaja lõppemisel. Kõikumise marginaalide igapäevased muutused kantakse tulude ja kulude kontole.

6.   Iga optsioonileping hinnatakse ümber eraldi. Kasumiaruandes kajastatud realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata järgmiste aastate realiseerimata kasumiga. Realiseerimata ümberhindluskasum krediteeritakse ümberhindluskontole. Mis tahes optsiooni realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata mis tahes teise optsiooni realiseerimata kasumiga.

7.   Lõike 6 kohaldamisel on turuväärtuseks noteeritud hind, kui see noteeritakse börsil, väärtpaberivahendaja, maakleri või muu sarnase üksuse poolt. Kui noteeritud hind ei ole kättesaadav, määratakse turuväärtus hindamismeetodi abil. Sellist hindamismeetodit tuleb kasutada järjepidevalt ning peab olema võimalik tõendada, et meetod võimaldab leida usaldusväärse hinna, mis oleks saadud reaalse turutehingu puhul.

8.   Teenustasud kantakse tulude ja kulude kontole.

V   PEATÜKK

ARUANDLUSKOHUSTUS

Artikkel 23

Aruandluse vorm

1.   RKPd esitavad aruandeid eurosüsteemi finantsaruandluse eesmärgil EKP-le vastavalt käesolevale suunisele.

2.   Eurosüsteemi aruandluse vormid peavad hõlmama kõiki IV lisas nimetatud kirjeid. IV lisas on kirjeldatud ka erinevate bilansiskeemide puhul nõutavate kirjete sisu.

3.   Erinevate avaldatud raamatupidamisaruannete vorm peab vastama järgmistele lisadele:

a)   V lisa: eurosüsteemi avaldatud konsolideeritud nädalaaruanne pärast kvartali lõppu;

b)   VI lisa: eurosüsteemi avaldatud konsolideeritud nädalaaruanne kvartali jooksul;

c)   VII lisa: eurosüsteemi konsolideeritud aastabilanss.

VI   PEATÜKK

AVALDATUD AASTABILANSID JA KASUMIARUANDED

Artikkel 24

Avaldatud bilansid ja kasumiaruanded

RKPdel soovitatakse kohandada oma avaldatud aastabilansid ja kasumiaruanded vastavalt VIII ja IX lisale.

VII   PEATÜKK

KONSOLIDEERIMISREEGLID

Artikkel 25

Üldised konsolideerimisreeglid

1.   Eurosüsteemi konsolideeritud bilansid hõlmavad EKP ja RKPde bilansside kõiki kirjeid.

2.   Konsolideerimisel koostatakse aruanded ühtsetel alustel. Kõik eurosüsteemi raamatupidamisaruanded koostatakse sarnastel põhimõtetel, kohaldades samu konsolideerimisvõtteid ja -menetlusi.

3.   Eurosüsteemi konsolideeritud bilansid koostab EKP. Nimetatud bilansid lähtuvad järgmisest: vajadus ühtsete raamatupidamispõhimõtete ja -võtete järele; samaaegsete aruandeperioodide vajadus eurosüsteemis; eurosüsteemisisestest tehingutest ja positsioonidest tulenevate konsolideerimise korrigeerimiste vajadus; muudatuste arvestamine eurosüsteemi koosseisus.

4.   Mis tahes iseseisvad bilansikirjed, välja arvatud RKPde ja EKP eurosüsteemisisesed saldod, agregeeritakse konsolideerimisel.

5.   RKPde ja EKP saldod kolmandate isikutega kajastatakse konsolideerimisel brutosummadena.

6.   Eurosüsteemisisesed saldod esitatakse EKP ja RKPde bilanssides vastavalt IV lisale.

VIII   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 26

Eeskirjade täiendamine, kohaldamine ja tõlgendamine

1.   EKPSi raamatupidamise ja emissioonitulu komitee (Accounting and Monetary Income Committee, AMICO) annab juhatuse kaudu nõukogule aru EKPS raamatupidamis- ja aruandluseeskirjade täiendamise, kohaldamise ja täitmise osas.

2.   Käesoleva suunise tõlgendamisel võetakse arvesse ettevalmistustööd, liidu õigusaktidega ühtlustatud raamatupidamispõhimõtteid ja üldtunnustatud rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid.

Artikkel 27

Üleminekueeskirjad

1.   RKPd hindavad kogu oma vara ja kõik kohustused ümber selle kuupäeva seisuga, mil neist saavad eurosüsteemi liikmed. Realiseerimata kasum, mis tekkis sellel päeval või enne seda, tuleb eraldada realiseerimata ümberhindluskasumist, mis võib olla tekkinud pärast seda päeva, ja jääb RKP-le. RKPde poolt kohaldatavad turuhinnad ja kursid eurosüsteemiga liitumisel koostatud algbilansis tuleb lugeda RKPde varade ja kohustuste keskmiseks maksumuseks.

2.   On soovitatav, et enne RKP liitumist eurosüsteemiga või liitumispäeval tekkinud realiseerimata kasumit ei loeta üleminekuajal jaotatavaks ning et seda tuleks käsitleda realiseeritavana/jaotatavana üksnes seoses selliste tehingutega, mis toimuvad pärast eurosüsteemiga liitumist.

3.   Välisvaluuta- ja kullatehingute ning hinnavahe kasum ja kahjum, mis tekkis RKP vara üleminekust EKP-le, loetakse realiseerituks.

4.   Käesolev artikkel ei piira EKPSi põhikirja artikli 30 alusel tehtud otsuse kehtivust.

Artikkel 28

Kehtetuks tunnistamine

Suunis EKP/2006/16 tunnistatakse käesolevaga kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud suunisele tuleb käsitleda viidetena käesolevale suunisele ja lähtuda tuleb vastavustabelist XI lisas.

Artikkel 29

Jõustumine

Käesolev suunis jõustub 31. detsembril 2010.

Artikkel 30

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.

---

(1)  ELT L 348, 11.12.2006, lk 1.

(2)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 26. Otsus EKP/2010/29 võeti vastu enne suunise EKP/2010/20 avaldamist.

(3)  ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---