I LISA

PÕLLUMAJANDUSARUANDE VORM

Iga käesoleva lisa tabelite rubriigi ja veeruga seoses tuleb arvestada II lisas sätestatud mõisteid ja juhiseid. Kõnealuste tabelite veergudes esinevad numbrid on andmekandjatel olevate andmete järjekorranumbrid. Need järjekorranumbrid on süstemaatiliselt esitatud ka nende lahtrite puhul, mida kunagi ei täideta (näiteks tabel K, veerg „Pindala” toote 162 „Lehmapiim” puhul). Kasutamata numbrid on hilisemaks kasutamiseks ning need tuleb täita nulliga.

A.   ÜLDANDMED PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTTE KOHTA

Rubriigi number ja kirjeldus	Järjekorranumber
1.    Põllumajandusettevõtte number
— Piirkond	1
— Alapiirkond	2
— Põllumajandusettevõtte järjekorranumber	3
„Kasutamata”	4–5
2.    Andmed arvutikirjete ja andmete koguja kohta
— 10ühikuliste andmerühmade arv	6
„Kasutamata”	7–16
— Andmekoguja number	17
3. Põllumajandusettevõtte organisatsiooniline vorm	18
„Kasutamata”	19
4.    Riiklikud valiku- ja kaalutegurid
— Liikmesriigi arvutatav põllumajandusettevõtete osakaal riigis	20
„Kasutamata”	21
„Kasutamata”	22
„Kasutamata”	23–30
5. Põllumajandusettevõtte asukoht	31
6.    Põllumajandusettevõtte kategooria
— Mahepõllundus	32
— Põllumajandustootmise viis valimise ajal	33
— Põllumajandustootmise viis raamatupidamisandmete põhjal	34
— Majanduslik suurus valimise ajal	35
— Majanduslik suurus raamatupidamisandmete põhjal	36
7.    Raamatupidamiskontode sulgemise ja andmekandja loomise kuupäevad
— Raamatupidamiskontode sulgemise kuupäev	37
— Andmekandja loomise kuupäev	38
8. Vähem soodsad piirkonnad	39
9.    Muud üksikasjad põllumajandusettevõtte kohta
— Niisutatav kasutatav põllumajandusmaa	40
— Kõrgus merepinnast	41
— Karjatamispäevade arv mägedes või muudel karjamaadel, mis ei ole kasutatav põllumajandusmaa	42
— Katmikala kogupindala	43
— Struktuurifondide ala	44
— Keskkonnaalaste kitsendustega piirkonnad	45
„Kasutamata”	46–47

B.   VALDUSE LIIK

Rubriigi number ja kirjeldus	Järjekorranumber
10. Omandis olev kasutatav põllumajandusmaa	48
11. Renditud kasutatav põllumajandusmaa	49
12. Loonusrendile antud kasutatav põllumajandusmaa	50

C.   TÖÖJÕUD

Rubriigi number ja kirjeldus	Tööülesanded (kood)	Sünniaasta	Aasta tööühikute arv	Tööaeg aastas (tundides)
	(1)	(2)	(3)	(4)
A.    Tasustamata alaline tööjõud
13. Põllumajandusettevõtja/töödejuhataja (kood 1)	51	52	53	54
	55	56	57	58
14. Põllumajandusettevõtja/muu kui töödejuhataja (kood 2)	59	60	61	62
	63	64	65	66
15. Töödejuhataja/muu kui põllumajandusettevõtja (kood 3)	67	68	69	70
	Isikute arv
16. Põllumajandusettevõtja(te) abikaasa(d)	71	—	72	73
17. Teised	74	—	75	76
B.18. Tasustamata ajutine tööjõud	—	—	—	77
C.    Tasustatud alaline tööjõud
19. Töödejuhataja	—	78	79	80
20. Teised	—	—	81	82
D.21. Tasustatud ajutine tööjõud	—	—	—	83

D.   KARJA SUURUS JA VÄÄRTUS

Rubriigi number ja kirjeldus	Algseis		Lõppseis		Keskmine arv
	Arv	Väärtus	Arv	Väärtus
	(1)	(2)	(3)	(4)	(5)
22. Hobuslased	86	87	88	89	90
23. Nuumvasikad	91	92	93	94	95
24. Muud alla üheaastased veised	96	97	98	99	100
25. Üheaastased kuni alla kaheaastased isased veised	101	102	103	104	105
26. Üheaastased kuni alla kaheaastased emased veised	106	107	108	109	110
27. Vähemalt kaheaastased isased veised	111	112	113	114	115
28. Aretusmullikad	116	117	118	119	120
29. Nuummullikad	121	122	123	124	125
30. Lüpsilehmad	126	127	128	129	130
31. Praagitud lüpsilehmad	131	132	133	134	135
32. Muud lehmad	136	137	138	139	140
33. Mesitarud	141	142	143	144	145
34. Küülikud, emased aretusloomad	146	147	148	149	150
35. „Kasutamata”	151	152	153	154	155
36. „Kasutamata”	156	157	158	159	160
37. „Kasutamata”	161	162	163	164	165
38. Kitsed, emased aretusloomad	166	167	168	169	170
39. Muud kitsed	171	172	173	174	175
40. Uted	176	177	178	179	180
41. Muud lambad	181	182	183	184	185
42. „Kasutamata”	186	187	188	189	190
43. Põrsad	191	192	193	194	195
44. Aretusemised	196	197	198	199	200
45. Nuumsead	201	202	203	204	205
46. Muud sead	206	207	208	209	210
47. Broilertibud	211	212	213	214	215
48. Munakanad	216	217	218	219	220
49. Muud kodulinnud	221	222	223	224	225
50. Muud loomad	—	227	—	229	—

E.   PÕLLUMAJANDUSLOOMADE OST JA MÜÜK

Rubriigi number ja kirjeldus	Loomade ost	Loomade müük	Omatarve ja mitterahalised hüvitised
	(1)	(2)	(3)
51. Hobuslased	231	232	233
52. Veised	234	235	236
53. „Kasutamata”	237	238	239
54. Lambad	240	241	242
55. Kitsed	243	244	245
56. Sead	246	247	248
57. Kodulinnud	249	250	251
58. Muud loomad	252	253	254

F.   KULUD

Rubriigi number ja kirjeldus	Järjekorranumber
Tööjõu ja seadmetega seotud kulud
59. Palgad ja sotsiaalkindlustus	259
60. Lepinguline töö ja masinate rentimine	260
61. Masinate ja seadmete korrashoid	261
62. Mootorikütus ja määrdeained	262
63. Autokulud	263
Põllumajandusloomadega seotud erikulud
Ostusööt:
64. Kariloomade (hobuslased, veised, lambad, kitsed) jõusööt	264
65. Kariloomade (hobuslased, veised, lambad, kitsed) koresööt	265
66. Seasööt	266
67. Kodulindude ja muude väikeloomade sööt	267
Põllumajandusettevõttes toodetud sööt, mida kasutatakse järgmiste loomade toitmiseks:
68. Kariloomad (hobuslased, veised, lambad, kitsed)	268
69. Sead	269
70. Kodulinnud ja väikeloomad	270
71. Muud põllumajandusloomadega seotud erikulud	271
Põllukultuuridega seotud erikulud
72. Ostetud seemned ja seemikud	272
73. Põllumajandusettevõttes toodetud ja kasutatud seemned ja seemikud	273
74. Väetised ja mullaparandusained	274
75. Taimekaitsevahendid	275
76. Muud põllukultuuridega seotud erikulud	276
77. Metsandusega seotud erikulud	277
Põllumajandusettevõtte üldkulud
78. Hoonete korrashoid ja maaparandustööd	278
79. Elektrienergia	279
80. Kütteained	280
81. Vesi	281
82. Kindlustus	282
83. Maksud ja muud tasud	283
84. Muud põllumajandusettevõtte üldkulud	284
Maa kasutamisega seotud kulud
85. Makstud renditasu	285
86. Millest: maa eest tasutud rent	286
87. Põllumajanduslike tootmishoonete kindlustus	287
88. Maa- ja hoonetemaksud	288
Makstud intressid
89. Makstud intressid ja finantskulud kokku	289
90. Maa ja hoonete jaoks võetud laenudelt makstavad intressid ja finantskulud	290
91. Millest: maa ostuks	291
92. Käibekapitalilaenudelt ja võlausaldajatele makstavad intressid ja finantskulud	292
93. Kogukulud	293

G.   MAA JA HOONED, TOOTMISVAHENDID JA KÄIBEVAHENDID

Rubriigi number ja kirjeldus	„Kasutamata”		Algseis	Investeerimine		Müük	Kulum	Lõppseis
				Enne toetuste mahaarvamist	Toetused
	(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6)	(7)	(8)
94. Põllumajandusmaa, hooned ja õigused, millest:	294	295	296	297	298	299	300	301
95. Põllumajandusmaa	302	303	304	305	306	307	308	309
96. Püsikultuurid	310	311	312	313	314	315	316	317
97. Maaparandus	318	319	320	321	322	323	324	325
98. Põllumajanduslikud tootmishooned	326	327	328	329	330	331	332	333
99. Soetusmaksumus, kvoodid ja muud õigused	334	335	336	337	338	339	340	341
100. Metsamaa, sh kasvav mets	342	343	344	345	346	347	348	349
101. Masinad ja seadmed	350	351	352	353	354	355	356	357
102. Käibevahendid	358	359	360	361	362	363	364	365
103. Kokku	366	367	368	369	370	371	372	373

H.   KOHUSTUSED

Rubriigi number ja kirjeldus	Algseis				Lõppseis
	Kokku	Millest:			Kokku	Millest:
		Maa ja ehitised		Muu vara		Maa ja ehitised		Muu vara
		Kokku	Millest maa:			Kokku	Millest maa
	(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6)	(7)	(8)
104. Pikaajalised ja keskmise tähtajaga kohustused	374	375	376	377	378	379	380	381
105. Lühiajalised kohustused	382	383	384	385	386	387	388	389
106. Kokku	390	391	392	393	394	395	396	397

I.   KÄIBEMAKS

Rubriigi number ja kirjeldus		Järjekorranumber
107.	Käibemaksusüsteem	400
	Käibemaksusüsteemi alajaotus (Hispaania, Prantsusmaa ja Itaalia)	401
	Rubriigid 108–111 täidetakse ainult siis, kui kohaldatakse põllumajanduslikku süsteemi või muud samalaadset süsteemi
108.	Käibemaks müügitehingutelt	402
109.	Käibemaks ostudelt	403
110.	Käibemaks investeeringutelt	404
111.	Maksuameti poolt tagastatud käibemaks	405

J.   TOETUSED JA ABI

Esitada tuleb täielikud andmed

Rubriigi number	Kirjeldus	Kood (1)	Summa
112	Toetused ja abi, välja arvatud need, mis on seotud kuludega ja loomade ostmisega	—	408
113	Millest:	409	kuni …
	20 „avatud” koodi, mis vastavad II lisas määratletud kategooriatele	…	448
114	Kuludega seotud toetused ja abi	—	449
115	Millest:	450	kuni …
	10 „avatud” koodi, mis vastavad kõnealuste kulude rubriikidele (rubriigid 59–89)	…	469
116	Loomade ostmisega seotud toetused ja abi	—	470
117	Millest:	471	kuni …
	5 „avatud” koodi, mis vastavad ostetud loomade kategooriate rubriikidele (rubriigid 51–58)	…	480
118	Toetused ja abi kokku	—	481
119	„Kasutamata”	—	482
	Erinevused võrreldes eelnevate aruandeaastatega	—	483

K.   TOOTMINE (välja arvatud kariloomad) (rubriigid 120–375)

Toode (rubriik)	Põllukul tuuri tüüp (kood)	Puuduvad andmed (kood)	Pindala	Aruandeaasta toodang	Algseis	Müük	Omatarve ja mitterahalised hüvitised	Lõppseis	Ettevõttesisene tarbimine
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6)	(7)	(8)	(9)	(10)
488	489	490	491	492	493	494	495	496	497
498	—	—	—	—	—	—	—	—	—
—	—	—	—	—	—	—	—	—	(2)

L.   KVOODID JA MUUD ÕIGUSED

Kvoot või õigus	Andmekoodi liik (kood)		Maksed (ost/liising, üürimine)	Laekumised (müük/liising, üürimine)	Algseis	Kulum	Lõppseis	Kogus	Maksud (sh lisamaks)
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6)	(7)	(8)	(9)	(10)
xxx	Kood 1 = varadega seotud kirjed	Kasutamata	Kood 1 = ostutehingute väärtus	Kood 1 = müügitehingute väärtus	Kood 1 = väärtus	Kood 1 = väärtus	Kood 1 = väärtus		Kood 2 = väärtus
	Kood 2 = tulupõhised kirjed		Kood 2 = rendimaksed	Kood 2 = renditulu	Kood 2 = kasutamata	Kood 2 = kasutamata	Kood 2 = kasutamata

M.   OTSETOETUSED vastavalt määrusele (EÜ) nr 1782/2003 (3) (rubriigid 601–680 ja 700–772)

Toode või toodete kogum (rubriik)			Maksete aluseks olevate baasühikute arv	Toetused kokku	Võrdlussumma
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6)	(7)	(8)	(9)	(10)
xxx	Kasutamata	Kasutamata				Kasutamata

N.   ANDMED PÕLLUMAJANDUSLOOMADE OSTU JA MÜÜGI KOHTA

Põllumajandusloomade kategooria (rubriik)			Ostetud loomade arv	Ostutehingute väärtused	Müüdud loomade arv	Müügitehingute väärtused
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6)	(7)	(8)	(9)	(10)
xxx	Kasutamata	Kasutamata					Kasutamata

---

(1)  Märkida asjaomaste loomade, toodete, kulude või otsetoetuste kategooria rubriigi number.

(2)  Viimane järjekorranumber = 487 + (10 × arvestatud toodete arv).

(3)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 1.

II LISA

PÕLLUMAJANDUSARUANDE MÕISTED JA JUHISED

I.   ÜLDMÕISTED JA -JUHISED

a)   Põllumajandusaruande andmed esitatakse ühe põllumajandusettevõtte ning ühe kaheteistkümnest järjestikusest kuust koosneva aruandeaasta kohta.

b)   Põllumajandusaruande andmed on seotud üksnes põllumajandusettevõttega. Kõnealused andmed väljendavad põllumajandusettevõtte tegevust ning vajaduse korral põllumajandusettevõttega seotud metsamajandust ja turismi. Põllumajandusaruannete koostamisel ei võeta arvesse põllumajandusettevõtja või tema perekonnaliikmete põllumajandusettevõtte välist tegevust ega pensione, pärandeid, erakontosid, põllumajandusettevõtte välist vara, isiklikke makse, erakindlustust jne.

Kui põllumajandusettevõtte tootmisallikaid (tasustatud või tasustamata tööjõud, masinad ja seadmed) kasutatakse põhivara suurendamiseks (masinate ehitamine või kapitaalremont, hoonete ehitamine, kapitaalremont või lammutamine, viljapuude istutamine või langetamine), siis ei arvata vastavaid kulusid – või hinnangulisi kulusid – põllumajandusettevõtte tegevuskuludesse. Igal juhul jäetakse tööjõukulud ning põhivara tootmiseks kulutatud töötunnid välja nii kuludest kui ka tööjõuga seotud andmetest. Erandjuhtudel, kui teatavaid põhivara tootmisega seotud kulusid (v.a tööjõu maksumus) ei saa eraldi välja arvutada (nt põllumajandusettevõttele kuuluva traktori kasutamine) ning need arvestatakse kulude hulka, tuleb kõigi kõnealuste põhivara tootmiseks tehtud kulutuste hinnanguline väärtus kanda rubriiki 181 (Muud tooted ja tulud).

Igal juhul tuleb toodetud põhivara väärtust hinnata sellega seotud kulude põhjal (sh tasustatud ja/või tasustamata tööjõu väärtus) ning liita rubriikides 94–101 esitatud põhivara väärtusele.

c)   Põllumajandusaruande andmed põhinevad raamatupidamisarvestusel, mis koosneb kogu aruandeaasta süstemaatilistest ja regulaarsetest kannetest.

d)   Raamatupidamisandmed väljendatakse rahaliselt:

—	kas käibemaksuta

—	või käibemaksuga allpool nimetatud asjaolude puhul (vt rubriigid 107–111).

e)   Rahaliselt väljendatud raamatupidamisandmetest jäetakse välja toetused ja abi. Toetuste ja abina käsitatakse riiklikest vahenditest antavat mis tahes otsetoetust, millest on saadud teatavat tulu (vt rubriigid 112–118).

f)   Toetuste ja abiga seoses:

—	on tabelisse G kantavad toetused ja abi need, mis saadi aruandeaasta jooksul, sh need, mis saadi varasematel aruandeaastatel tehtud investeeringute eest;

—	kantakse tabelisse J: — kõik kõnealuse aruandeaasta tootmise, pindala või karjaga seonduvad otsetoetused, isegi kui neid ei ole veel saadud; — maaelu arengu toetusega seoses üksnes aruandeaastal saadud summad;

—	on tabelisse M kantavad otsetoetused seotud kõnealusel aruandeaastal olemasoleva pindala ja kariloomadega, isegi kui kõnealuseid toetusi ei ole veel saadud.

g)   Põllumajandusaruande andmed tuleb esitada järgmiste ühikutena ning järgmise täpsusastmega:

—

väärtused: väärtused eurodes või omavääringus ilma kümnendkohtadeta. Kui aga omavääringu ühiku väärtus on euroga võrreldes suhteliselt madal, võivad kõnealuse liikmesriigi kontaktasutus ja põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrguga tegelev komisjoni personal leppida kokku, et väärtusi väljendatakse sadades või tuhandetes omavääringu ühikutes;

—	füüsilised kogused: tsentnerites (ts = 100 kg), v.a munad, mille kogust väljendatakse tuhandetes, ning vein ja sellega seotud saadused, mille koguseid väljendatakse hektoliitrites;

—	pindalad: aarides, v.a seened, mille puhul väljendatakse pindala kogu haritava maa suurusena ruutmeetrites;

—	keskmine põllumajandusloomade arv: ühe kümnendikkohani, v.a kodulindude ja küülikute puhul, kelle arv esitatakse täisarvudena, ning mesilaste puhul, kelle arv esitatakse kasutuses olevate tarude arvuna;

—	tööjõuühikud: kahe kümnendikkohani.

Fikseeritud lahtrid (vt I lisa tabelid A–J), millesse andmeid ei kanta, tuleks täita nullidega.

Tabelisse K kantavate toodete, tabelisse L kantavate kvootide ja muude ettenähtud õigustega seotud tehingute, tabelisse M kantavate otsetoetuste ja tabelisse N kantavate põllumajandusloomade müügi- ja ostuandmete puhul tuleks andmeteta lahtritesse märkida nullid.

II.   PÕLLUMAJANDUSARUANDE ÜKSIKOSADEGA SEOTUD MÕISTED JA JUHISED

A.   ÜLDANDMED PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTTE KOHTA

1.   Põllumajandusettevõtte number

Igale aruannet esitavale põllumajandusettevõttele antakse esmakordsel valikul number. Põllumajandusettevõte kannab kõnealust numbrit kogu aruandluse andmevõrku kuulumise aja jooksul. Kord väljaantud numbrit ei anta ühelegi teisele põllumajandusettevõttele.

Kui põllumajandusettevõttes toimuvad põhjalikud muutused, eelkõige juhul, kui sellised muutused tulenevad kaheks eraldi põllumajandusettevõtteks jaotamisest või liitumisest teise põllumajandusettevõttega, võib kõnealust põllumajandusettevõtet käsitada siiski uue põllumajandusettevõttena. Sellisel juhul antakse põllumajandusettevõttele uus number. Põllumajandusettevõtte tootmisviisi muutmine ei nõua uue numbri andmist. Kui põllumajandusettevõttel säilib varasem number ja see võib põhjustada segiajamist mõne teise aruandva põllumajandusettevõttega (näiteks uute piirkondlike alajaotuste loomise korral), tuleks numbrit muuta. Sellisel juhul tuleb komisjonile saata vanade ja uute numbrite vastavust näitav tabel.

Põllumajandusettevõtte number koosneb järgmisest kolmest andmerühmast:

Järjekorranumber 1 – piirkond: antakse koodnumber vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 1859/82 (1) I lisas sätestatud koodile.

Järjekorranumber 2 – alapiirkond: antakse koodnumber.

Valitud alapiirkondade aluseks peaks olema Euroopa ühenduste statistikaameti ja riiklike statistikainstituutide koostöös loodud ühine piirkondade klassifitseerimise süsteem, mida tuntakse statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuurina (NUTS).

Igal juhul edastab asjaomane liikmesriik komisjonile tabeli, milles esitatakse iga kasutatud alapiirkonna puhul vastavad NUTS piirkonnad ning vastavad piirkonnad, mille kohta on arvutatud standardse brutomarginaali konkreetsed väärtused.

Järjekorranumber 3 – põllumajandusettevõtte järjekorranumber.

2.   Arvutikirjetega seotud andmed

Esimesele viiele seerianumbrile vastavad andmed moodustavad põllumajandusettevõtte tähise. Need korduvad iga kirje alguses. Iga põllumajandusettevõtte kuues andmeosa väljendab jagamatute kümneühikuliste andmerühmade arvu.

3.   Põllumajandusettevõtte organisatsiooniline vorm

1.	=	Pereettevõtted: põllumajandusettevõtted, kus majandustulemused hõlmavad põllumajandusettevõtja/töödejuhataja ja tema perekonna tasustamata tööpanuse ja omakapitali kompenseerimist.
2.	=	Ühisettevõtted: põllumajandusettevõtted, kus majandustulemused hõlmavad mitme partneri poolt põllumajandusettevõttesse toodud tootmistegurite kompenseerimist, kusjuures partneritest vähemalt pooled osalevad põllumajandusettevõtte töös tasustamata tööjõuna.
3.	=	Muud: põllumajandusettevõtted, kus ei kasutata tasustamata tööjõudu, ja muud põllumajandusettevõtted, mis ei kuulu kategooriatesse 1 ja 2.

4.   Riiklikud valiku- ja kaalutegurid

Järjekorranumber 20: liikmesriigi arvutatav põllumajandusettevõtete osakaal riigis. Väärtust väljendatakse sajandikes.

Järjekorranumber 21:

Järjekorranumber 22:

5.   Põllumajandusettevõtte asukoht

Antud number vastab põllumajandusettevõtte asukoha kõige asjakohasemale geograafilisele põhiüksusele (eelistatavalt omavalitsusüksusele).

Kõnealuste üksuste kaart koos vastavate numbritega tuleb saata komisjonile. Komisjonile tuleb viivitamata teatada kõigist kõnealuste üksuste piiride olulistest muudatustest.

6.   Põllumajandusettevõtte kategooria

Järjekorranumber 32 – mahepõllundus: tuleb märkida, kas põllumajandusettevõte kasutab mahepõllunduslikke tootmismeetodeid määruses (EMÜ) nr 2092/91, eriti selle artiklis 6 määratletud tähenduses. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

1.= põllumajandusettevõttes ei kasutata mahepõllunduslikke tootmismeetodeid;

2.= põllumajandusettevõttes kasutatakse ainult mahepõllunduslikke tootmismeetodeid;

3.= põllumajandusettevõttes toimub üleminek mahepõllunduslikele tootmismeetoditele või kasutatakse nii mahepõllunduslikke kui ka muid tootmismeetodeid.

Järjekorranumber 33: põllumajandusettevõtte tootmistüübi kood vastavalt komisjoni otsuse 85/377/EMÜ (2) II lisale kõnealuse aruandeaasta jaoks valimise ajal.

Järjekorranumber 34: põllumajandusettevõtte tootmistüübi kood vastavalt otsuse 85/377/EMÜ II lisale kõnealuse aruandeaasta raamatupidamisandmete põhjal.

Järjekorranumber 35: põllumajandusettevõtte majandusliku suuruse kood (vastavalt otsuse 85/377/EMÜ III lisale) kõnealuse aruandeaasta jaoks valimise ajal.

Järjekorranumber 36: põllumajandusettevõtte majandusliku suuruse kood vastavalt otsuse 85/377/EMÜ III lisale kõnealuse aruandeaasta raamatupidamisandmete põhjal.

7.   Raamatupidamiskontode sulgemise ja andmekandja loomise kuupäevad

Järjekorranumber 37 – aruandeaasta lõpetamise kuupäev: nt 30.6.2009 või 31.12.2009.

Järjekorranumber 38 – andmekandja loomise kuupäev: nt 15.8.2010.

8.   Vähem soodsad piirkonnad

Tuleb märkida, kas suurem osa põllumajandusettevõtte kasutatavast põllumajandusmaast asub piirkonnas, mis on hõlmatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 (3) artiklitega 18–20. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

1.	=	suurem osa põllumajandusettevõtte kasutatavast põllumajandusmaast ei asu vähem soodsas piirkonnas määruse (EÜ) 1257/1999 artiklites 18–20 määratletud tähenduses;
2.	=	suurem osa põllumajandusettevõtte kasutatavast põllumajandusmaast asub vähem soodsas piirkonnas määruse (EÜ) 1257/1999 artiklites 19–20 määratletud tähenduses;
3.	=	suurem osa põllumajandusettevõtte kasutatavast põllumajandusmaast asub mägipiirkonnas määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklis 18 määratletud tähenduses;
4.	=	alad on kõnealustes liikmesriikides nii väikesed ja neid on nii arvukalt, et teave ei ole oluline.

9.   Muud üksikasjad põllumajandusettevõtte kohta

Järjekorranumber 40 – niisutatav kasutatav põllumajandusmaa Muu kui klaaskattega kaetud kasutatav põllumajandusmaa, mida niisutatakse aasta jooksul püsi- või liikuvseadmete abil, olenemata toimingu liigist (vihmutid, üleujutamine).

Järjekorranumber 41 – kõrgus merepinnast Kõrgus merepinnast märgitakse vastava koodnumbriga:

1.= põhiline osa põllumajandusettevõttest asub kuni 300 m kõrgusel merepinnast;

2.= põhiline osa põllumajandusettevõttest asub 300–600 m kõrgusel merepinnast;

3.= põhiline osa põllumajandusettevõttest asub kõrgemal kui 600 m merepinnast;

4.= andmed puuduvad.

Järjekorranumber 42 – karjatamine mägedes või muudel karjamaadel, mis ei ole kasutatavad põllumajandusmaad: põllumajandusloomade karjatamispäevade arv (täisarv) loomühiku kohta maa-alal, mis ei ole kasutatav põllumajandusmaa.

Karjatamispäev loomühiku kohta on ühik, mis võrdub ühe lüpsilehma või ühe vanema kui kaheaastase veise või hobuse karjatamispäevaga. Kuni kahe aasta vanuste veiste ja hobuste, kitsede ja lammaste karjatamispäevad arvutatakse ümber karjatamispäevadeks loomühiku kohta, kasutades selleks vastavalt koefitsiente 0,5, 0,2 ja 0,15.

Järjekorranumber 43 – Katmikala kogupindala: väljendatuna aarides, millel võib põhimõtteliselt kasvatada 5. põllumajanduskultuuride tüüpi kuuluvaid kultuure: st kultuure 138, 141 ja 156 ning ka kultuure 143, 285 ja 157, kui nad kuuluvad 5. tüübi alla.

Katmikala tähendab kasvuhooneid, püsilavasid ja ligipääsetavaid tunneleid, kuid ei hõlma ligipääsmatuid kiletunneleid, kupleid ega muid teisaldatavaid lavasid (vt kultuuride 138, 141 ja 156 määratlust tabelis K).

Kogupindala on kogu katmikala pindala, olenemata maa kasutusest (seega hõlmab teeradu). „Mitmekorruseliste” kasvuhoonete pindala arvestatakse vaid ühekordselt.

Järjekorranumber 44 – struktuurifondide ala: tuleb märkida, kas suurem osa põllumajandusettevõtte kasutatavast põllumajandusmaast asub piirkonnas, mis on hõlmatud määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklitega 5, 6 või 8. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

6.= suurem osa põllumajandusettevõtte kasutatavast põllumajandusmaast asub lähenemiseesmärgi piirkonnas määruse (EÜ) nr 1083/2006, eriti selle artikli 5 tähenduses;

7.= suurem osa põllumajandusettevõtte kasutatavast põllumajandusmaast asub piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi piirkonnas määruse (EÜ) nr 1083/2006, eriti selle artikli 6 tähenduses;

8.= suurem osa põllumajandusettevõtte kasutatavast põllumajandusmaast asub piirkonnas, mis vastab üleminekutoetuse saamise tingimustele määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 8 tähenduses.

Järjekorranumber 45 – keskkonnaalaste kitsendustega piirkonnad: tuleb märkida, kas suurem osa põllumajandusettevõtte kasutatavast põllumajandusmaast asub piirkonnas, mis on hõlmatud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 38. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

1.= suurem osa põllumajandusettevõtte kasutatavast põllumajandusmaast ei asu piirkonnas, mis vastab Natura 2000 toetuse või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/60/EÜ (4) seotud toetuste saamise tingimustele määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 38 tähenduses;

2.= suurem osa põllumajandusettevõtte kasutatavast põllumajandusmaast asub piirkonnas, mis vastab Natura 2000 toetuse või direktiiviga 2000/60/EÜ seotud toetuste saamise tingimustele määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 38 tähenduses.

B.   KASUTATAVA PÕLLUMAJANDUSMAA VALDUSE LIIK

Kahe või enama partneri ühisomandisse kuuluva põllumajandusettevõtte maa registreeritakse omanike kasutuses olevana, rendituna või loonusrendil olevana vastavalt partneritevahelisele kehtivale kokkuleppele.

10.   Omandis olev kasutatav põllumajandusmaa

Kasutatav põllumajandusmaa (haritav maa, rohumaa ja püsikarjamaa, püsikultuurid), mille harijaks on omanik, kasutusvaldaja või pikaajaline rentnik, ja/või samalaadsetel tingimustel hallatav kasutatav põllumajandusmaa. Sealhulgas rendile antav külvivalmis maa (rubriik 149).

11.   Renditud kasutatav põllumajandusmaa

Kasutatav põllumajandusmaa (haritav maa, rohumaa ja püsikarjamaa, püsikultuurid), mida hariv isik ei ole omanik, kasutusvaldaja ega pikaajaline rentnik, kuid kellel on kõnealuse maa rendiõigus (renditasu makstakse sularahas ja/või mitterahalisena, see on üldjuhul eelnevalt kindlaks määratud ega olene tavaliselt majandamise tulemustest), ja/või samalaadsetel tingimustel hallatav kasutatav põllumajandusmaa.

Renditud maa-alade hulka ei kuulu maa, mille saak ostetakse kasvava põllukultuurina. Kasvavate põllukultuuride ostu eest makstud summad tuleks rohumaa- ja söödakultuuride puhul esitada tabeli F rubriikides 65–67 (ostusööt) ja turustamiseks ettenähtud põllukultuuride (tooted, mis tavaliselt turustatakse) puhul rubriigis 76 (muud põllukultuuridega seotud erikulud). Turustamiseks ettenähtud, kasvava kultuurina ostetud põllukultuurid tuleks esitada ilma kõnealust maa-ala täpsustamata (vt juhised pindala kohta, veerg 4, tabel K).

Ajutiselt vähem kui üheks aastaks renditud maad ja sellelt saadud toodangut käsitatakse sama moodi nagu maad, millelt saadav saak ostetakse kasvava põllukultuurina.

12.   Loonusrendile antud kasutatav põllumajandusmaa

Kasutatav põllumajandusmaa (haritav maa, rohumaa ja püsikarjamaa, püsikultuurid), mida rendile andja ja loonusrentnik loonusrendi kokkuleppe alusel koos harivad, ja/või samalaadsetel tingimustel kasutatav põllumajandusmaa.

C.   TÖÖJÕUD

Tööjõu moodustavad kõik põllumajandusettevõttes aruandeaasta jooksul töötanud isikud (vt edaspidi). Kuid tööjõu hulka ei arvata siiski kõnealust tööd teise isiku või ettevõtja nimel teinud isikuid (põllumajanduslik lepinguline töö, millega seotud kulud esinevad tabeli F rubriigis 60).

Kui tegemist on põllumajandusettevõtete vahelise vastastikuse abiga, mis seisneb vastastikku tehtavas töös ja mille puhul saadud abi on põhimõtteliselt samaväärne antud abiga, täpsustatakse põllumajandusettevõtte tööjõu tööaeg ja asjaomased palgad põllumajandusaruandes.

Vahel korvatakse saadud abi teistsuguse abina (nt tööna saadud abi korvatakse masinate laenamisega). Kui teenuste vahetuse maht on piiratud, ei märgita põllumajandusaruandesse midagi (eespool toodud näite puhul ei kirjendata saadud abi tööjõu alla; kulud seadmetele hõlmavad siiski kulusid, mis on seotud seadmete kasutusseandmisega). Erandjuhtudel, kui teenuste vahetuse maht on suur, järgitakse järgmist korda:

a)

tööna saadud abi korvatakse muud laadi teenusega (nt masinate laenamisega): saadud töö aeg kirjendatakse tasustatud põllumajandustöö all (rubriik 20 või 21 olenevalt sellest, kas tööjõud on palgatud põllumajandusettevõttesse alaliselt või mitte); antud abi väärtus kirjendatakse nii vastavasse rubriiki kuuluva toodanguna (kõnealuse näite puhul rubriik 177 „Lepingulised tööd, sh seadmete kasutusse andmine tasu eest”) kui ka kuluna (rubriik 59 „Palgad ja sotsiaalkindlustus”);

b)	tööna antud abi korvatakse muud laadi teenusega (nt masinate laenamisega): sellisel juhul ei võeta kasutatud tööaega ja sellega seotud palka arvesse; saadud teenuse väärtus kirjendatakse sisendina vastavasse rubriiki (kõnealuse näite puhul rubriik 60 „Lepinguline töö ja masinate rentimine”).

Tööjõud jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:

A.   Tasustamata alaline tööjõud

Tasustamata tööjõud või tööjõud, kelle töötasu (sularahas või mitterahalisena) on väiksem kui osutatud teenuste eest tavaliselt makstav summa (sellised maksed ei tohiks kajastuda põllumajandusettevõtte kuludes) ning kes aruandeaasta jooksul (v.a tavaline puhkus) osalesid töös vähemalt ühe terve tööpäeva nädalas.

Alaliselt tööle võetud isik, kes konkreetsetel põhjustel on aruandeaasta jooksul põllumajandusettevõttes töötanud piiratud aja jooksul, kirjendatakse (tegelikult töötatud tundide ulatuses) alalise tööjõuna.

Esineda võivad järgmised või nendega sarnased juhud:

a)	erilised tootmistingimused põllumajandusettevõttes, milleks ei ole tööjõudu vaja kogu aasta jooksul: nt oliivi- ja viinamarjakasvandused ja põllumajandusettevõtted, mis on spetsialiseerunud loomade hooajalisele nuumamisele või puu- ja köögiviljade tootmisele avamaal;

b)	töölt puudumine muul ajal kui tavalise puhkuse jooksul, nt sõjaväeteenistus, haigus, õnnetus, rasedus ja sünnitus, pikaajaline puhkus vms;

c)	põllumajandusettevõttesse saabumine või sealt lahkumine;

d)	põllumajandusettevõtte töö täielik peatumine õnnetuse tagajärjel (uputus, tulekahju vms).

Tööjõud jaotatakse järgmistesse alamkategooriatesse:

13.   Põllumajandusettevõtja/töödejuhataja

Põllumajandusettevõtte eest õiguslikult ja majanduslikult vastutav isik, kelle ülesandeks on põllumajandusettevõtte igapäevane juhtimine. Loonusrendi puhul märgitakse põllumajandusettevõtjaks/töödejuhatajaks loonusrentnik.

14.   Põllumajandusettevõtja/muu kui töödejuhataja

Põllumajandusettevõtte eest õiguslikult ja majanduslikult vastutav isik, kelle ülesandeks ei ole põllumajandusettevõtte igapäevane juhtimine.

15.   Töödejuhataja/muu kui põllumajandusettevõtja

Isik, kelle ülesandeks on põllumajandusettevõtte igapäevane juhtimine, kuid kes ei vastuta põllumajandusettevõtte eest õiguslikult ega majanduslikult.

16.   Põllumajandusettevõtja(te) abikaasa(d)

17.   Muu alaline tasustamata tööjõud

Eespool olevates rubriikides märkimata alaline tasustamata tööjõud. Hõlmab eestöölisi ja asetöödejuhatajaid, kes ei vastuta kogu põllumajandusettevõtte juhtimise eest.

B.18.   Ajutine ja hooajaline tasustamata tööjõud

Käesolevasse rubriiki märgitakse kogu tasustamata tööjõud, kes aruandeaastal ei ole põllumajandusettevõttes alaliselt töötanud.

C.   Alaline tasustatud tööjõud

Tasustatud tööjõud, kelle osutatud teenuste eest makstakse tavalise palgamäära ulatuses (sularahas ja/või mitterahalisena) ning kes aruandeaasta jooksul on põllumajandusettevõtte töös osalenud vähemalt ühe terve tööpäeva nädalas (v.a tavaline puhkus).

Tööjõud jaotatakse järgmistesse alamkategooriatesse:

19.   Töödejuhataja

Tasustatud isik, kelle ülesandeks on põllumajandusettevõtte igapäevane juhtimine.

20.   Teised

Käesolevasse rubriiki märgitakse andmed muu alalise tasustatud tööjõu kohta (v.a põllumajandusettevõtte tasustatud töödejuhataja). Hõlmab eestöölisi ja asetöödejuhatajaid, kes ei vastuta kogu põllumajandusettevõtte juhtimise eest.

D.21.   Ajutine ja hooajaline tasustatud tööjõud

Käesolevasse rubriiki märgitakse andmed tasustatud tööjõu kohta, kes aruandeaasta jooksul ei töötanud alaliselt põllumajandusettevõttes (sh tükitöölised).

TABELI C VEERUD

Tööülesanded (kood) (veerg 1, lahtrid 51, 55, 59, 63 ja 67)

Tööülesanne tähistatakse koodnumbriga, st:

1.	=	põllumajandusettevõtja/töödejuhataja;
2.	=	põllumajandusettevõtja/muu kui töödejuhataja;
3.	=	töödejuhataja/muu kui põllumajandusettevõtja.

Kui tööülesannet täidab mitu inimest (nt kaks venda, isa ja poeg jne), kirjendatakse kõik isikud vastutuse kahanemise järjekorras; võrdse vastutuse korral kirjendatakse inimesed vanuse kahanemise järjekorras. Seega kirjendatakse andmed suurima vastutusega isiku kohta lahtritesse 51–54; talle järgneva vastutusega isiku andmed kirjendatakse lahtritesse 55–58 jne.

Isikute arv (veerg 1, lahtrid 71–74)

Märkida tuleb abikaasade ja muude kategooriasse „Muu alaline tasustamata tööjõud” kuuluvate isikute arv. Mitme põllumajandusettevõtja puhul võib abikaasasid olla rohkem kui üks.

Sünniaasta (veerg 2)

Sünniaasta märgitakse ainult põllumajandusettevõtja(te) ja/või töödejuhataja(te) puhul (kategooriad 13–15 ning 19), kasutades aastaarvu kaht viimast numbrit.

Töötajate koguarv: ühikute arv aasta kohta (veerg 3)

Alaliselt töölevõetud töötajate arv arvutatakse aasta tööühikuteks. Üks aasta tööühik võrdub ühe põllumajandusettevõttes täistööajaga töötava isikuga. Üks inimene ei tohi ületada ühe tööühiku piiri isegi siis, kui tema tegelik tööaeg ületab piirkonna ja põllumajandusettevõtte liigi jaoks ettenähtud normi. Isik, kes ei tööta põllumajandusettevõttes tervet aastat, moodustab osa „aastaühikust”. Iga sellise isiku „aasta tööühik” saadakse tema tegeliku aastase tööaja jagamisel täistööajaga töötaja tavapärase aastase tööajaga kõnealuses piirkonnas ning sama liiki põllumajandusettevõttes.

Vähem võimekate töötajate puhul tuleks aasta tööühikut vähendada vastavalt nende võimetele.

Töötatud aeg (veerg 4)

Töötatud aeg märgitakse tundides. See peaks väljendama põllumajandusettevõttes tegelikult töötatud aega. Vähem võimekate töötajate puhul tuleks töötatud aega vähendada vastavalt nende võimetele.

Tükitööliste tööaeg arvestatakse välja töötasu kogusumma jagamisel tööaja alusel töölevõetud töötaja tunnipalgaga.

Töö põllumajandusettevõttes

Töö põllumajandusettevõttes hõlmab põllumajandusettevõttega seotud tavapärast füüsilist ja haldusalast korraldamist, järelevalvet ja juhtimist, näiteks:

—	rahaline korraldus ja juhtimine (põllumajandusettevõtte müügi- ja ostutehingud, raamatupidamine jne);

—	põllutööd (künd, külv, saagikoristus, viljapuuaia hooldus jne);

—	karjakasvatus (söödavalmistus, loomade söötmine, lüpsmine, kariloomade hooldamine jne);

—	toodete valmistamine turustamiseks, ladustamine ja töötlemine põllumajandusettevõttes;

—	hoonete, masinate, seadmete, hekkide, kraavide jne hooldustööd;

—	põllumajandusettevõtte tööjõu poolt teostatavad veod põllumajandusettevõtte heaks;

—

muud põllumajandustööga otseselt seotud tööd: — metsatöö põllumajandusettevõtte koosseisu kuuluvatel metsamaadel; — turismiga seotud töö (telkimis-, spordi- ja puhkeväljakute ning ratsutamisvahendite korrashoid, puhkemajade üürimine jne), kui need on lisatööd ning kattuvad põllumajandusettevõtte tööga sellises ulatuses, et turismiga seotud tegevust ei ole põllumajandusettevõtte tavapärasest põllumajanduslikust tööst võimalik eristada (sellisel juhul hõlmatakse turismiga seotud tulud ja sisendid vastavalt toodete (vt rubriik 179) ja põllumajandusettevõtte sisenditega); — lepinguline töö, kui see on juhuslik ja kui seda tehakse põllumajandusseadmetega (selle eest makstav tasu arvatakse põllumajandusettevõtte tulude hulka).

Põllumajandusettevõtte tööde hulka ei kuulu:

—	töö põhivara tootmiseks (hoonete või masinate ehitamine või kapitaalremont, viljapuuaedade istutamine, hoonete lammutamine, viljapuuaedade väljajuurimine jne);

—	töö põllumajandusettevõtja või töödejuhataja majapidamises.

D.   KARJA SUURUS JA VÄÄRTUS

Loomad jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:

22.   HOBUSLASED (igas vanuses)

Hõlmab ka traavleid, ratsahobuseid, eesleid, muulasid, hobueesleid jms.

23.   NUUMVASIKAD

Nuumvasikad, kes tavaliselt tapetakse enne viiekuuseks saamist.

24.   MUUD ALLA ÜHEAASTASED VEISED

25.   ÜHEAASTASED KUNI ALLA KAHEAASTASED ISASED VEISED

26.   ÜHEAASTASED KUNI ALLA KAHEAASTASED EMASED VEISED

Välja arvatud ammlehmad.

27.   VÄHEMALT KAHEAASTASED ISASED VEISED

28.   ARETUSMULLIKAD

Vähemalt kaheaastased emasveised, kes ei ole veel poeginud ning on ette nähtud tõuaretuseks.

29.   NUUMMULLIKAD

Vähemalt kaheaastased emasveised, kes ei ole veel poeginud ega ole ette nähtud tõuaretuseks.

30.   LÜPSILEHMAD

Ammlehmad (sh alla kaheaastased), keda peetakse üksnes või peamiselt inimtoiduks või piimatoodete valmistamiseks ettenähtud piima tootmiseks.

31.   PRAAGITUD LÜPSILEHMAD

Lüpsilehmad pärast laktatsiooni lõppemist. Kui andmed on põllumajandusettevõtte arvepidamises olemas.

32.   MUUD LEHMAD

1.	Ammlehmad (sh alla kaheaastased), keda peetakse üksnes või peamiselt vasikate tootmiseks ning kelle piima ei kasutata inimtoiduks ega piimatoodete valmistamiseks.

2.	Töölehmad.

3.	Praagitud lehmad, kes ei ole lüpsilehmad (tapa eel nuumatud või nuumamata).

Rubriigid 23–32 hõlmavad ka pühvlite ja emaspühvlite vastavaid kategooriaid.

33.   MESITARUD, MILLE ARV MÄRGITAKSE KASUTUSES OLEVATE TARUDE ARVUNA

34.   KÜÜLIKUD, EMASED ARETUSLOOMAD

35. kuni 37. (Kasutamata)

38.   KITSED, EMASED ARETUSLOOMAD

39.   MUUD KITSED

Kitsed, välja arvatud emased aretusloomad.

40.   UTED

Vähemalt üheaastased tõuaretuseks ettenähtud uted.

41.   MUUD LAMBAD

Igas vanuses lambad, v.a uted.

42.   Kasutamata

43.   PÕRSAD

Põrsad eluskaaluga alla 20 kg.

44.   ARETUSEMISED

Aretusemised kaaluga 50 kg või rohkem, v.a praagitud emised (vt rubriik 46 „Muud sead”).

45.   NUUMSEAD

Nuumsead eluskaaluga 20 kg või rohkem, v.a praagitud emised ja kuldid (vt rubriik 46 „Muud sead”).

46.   MUUD SEAD

Sead eluskaaluga 20 kg või rohkem, v.a aretusemised (vt rubriik 44) ja nuumsead (vt rubriik 45).

47.   BROILERTIBUD

Välja arvatud munakanad ja praagitud kanad. Välja arvatud tibud.

48.   MUNAKANAD

Sealhulgas noorkanad, munakanad ja praagitud kanad. Noorkanad on noored kanad, kes ei ole veel munele hakanud. Välja arvatud tibud.

49.   MUUD KODULINNUD

Sealhulgas pardid, kalkunid, haned, pärlkanad ja jaanalinnud. Sealhulgas emased aretuslinnud. Välja arvatud tibud.

50.   MUUD LOOMAD

Ainult rahaline väärtus. Sealhulgas tibud, küülikud (v.a emased aretusloomad), hirved, piisonid ja kalad. Lisaks sellele ka ponid ja muud taluturismis kasutatavad loomad. Välja arvatud muudest loomadest saadud tooted (vt tabel K, rubriik 170).

TABELI D VEERUD

Algseis (veerud 1 ja 2)

Arv (veerg 1) Põllumajandusettevõtte loomade arv aruandeaasta alguses, olenemata sellest, kas nad on kõnealusel ajal põllumajandusettevõttes või mitte.

Väärtus (veerg 2) Põllumajandusettevõtte loomade väärtus aruandeaasta alguses, kindlaks määratud kehtivate hindade alusel.

Lõppseis (veerud 3 ja 4)

Arv (veerg 3) Põllumajandusettevõtte loomade arv aruandeaasta lõpus, olenemata sellest, kas nad on kõnealusel ajal põllumajandusettevõttes või mitte.

Väärtus (veerg 4) Põllumajandusettevõtte loomade väärtus aruandeaasta lõpus, kindlaks määratud kehtivate hindade alusel.

Keskmine arv (veerg 5)

Keskmine arv väljendatakse ümardatult esimese kümnendkohani, v.a kodulindude ja küülikute puhul, kelle arvu väljendatakse täisarvudes. Iga ühik vastab põllumajandusettevõtte ühele loomale aastas. Loomi loendatakse vastavalt nende aasta jooksul põllumajandusettevõttes oldud ajale.

Keskmine arv määratakse kindlaks kas regulaarsete inventeerimiste või saabumiste ja lahkumiste registreerimise teel. See hõlmab kõiki põllumajandusettevõtte loomi, sealhulgas lepingu alusel kasvatatavaid või nuumatavaid loomi (loomad, kes ei kuulu põllumajandusettevõttele ja keda põllumajandusettevõttes kasvatatakse ja nuumatakse sellisel viisil, et kõnealust tegevust saab pidada põllumajandusettevõtja poolt osutatud teenuseks, mis ei sisalda selliste loomade kasvatamise ja nuumamisega seotud tavapärast finantsriski) ning aastaks söödale võetud või antud loomi.

E.   PÕLLUMAJANDUSLOOMADE OST JA MÜÜK

Loomad jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:

51.   Hobuslased

52.   Veised

Rubriik 52 hõlmab ka pühvlite müüki ja ostu.

53.   Kasutamata

54.   Lambad

55.   Kitsed

56.   Sead

57.   Kodulinnud

Hõlmab ka haudemunade ning ostetud ja müüdud tibude eest makstud summasid.

58.   Muud loomad

Sealhulgas küülikud ja kasutuses olevad mesitarud.

TABELI E VEERUD

Loomade ost (veerg 1)

Ostetud põllumajandusloomade koguväärtus aruandeaasta jooksul (sh ostukulud). Kaasnevaid toetusi ja abi ei arvata maha kõnealusest ostude kogu ostusummast, vaid märgitakse rubriiki 116 (vt juhiseid kõnealuse rubriigi kohta).

Loomade müük (veerg 2)

Müüdud põllumajandusloomade koguväärtus aruandeaastal. Kaasnevad toetused ja abi ei sisaldu kogu müügisummas, vaid märgitakse rubriiki 112 (vt juhiseid kõnealuse rubriigi kohta).

Kui võimalikud turustuskulud on teada, ei arvata neid maha kogu müügisummast, vaid märgitakse rubriiki 71 („Muud põllumajandusloomadega seotud erikulud”).

Omatarve ja mitterahalised hüvitised (veerg 3)

Põllumajandusettevõttes aruandeaasta jooksul oma tarbeks või mitterahaliseks tasuks kasutatud põllumajandusloomade väärtus, mis on arvutatud põllumajandustootja hindade alusel.

F.   KULUD

Põllumajandusettevõtte kulud (sularahas ja mitterahalisena) käsitlevad aruandeaastaga seotud põllumajandusettevõtte toodangu saamiseks vajalike tootmisvahendite „tarbimist” (sh ettevõttesisene tarbimine) või kõnealuste vahendite „tarbimist” aruandeaasta jooksul. Kui teatavad kulud on osaliselt seotud nii erakasutuse kui ka põllumajandusettevõtte kuludega (nt elektrienergia, vesi, kütteained ja mootorikütus jne), kantakse põllumajandusaruandesse ainult põllumajandusettevõtte kulud. Samuti võetakse arvesse põllumajandusettevõttes kasutatud isiklike autodega seotud kulusid.

Aruandeaasta toodanguga seotud kulude arvutamisel tuleks aasta jooksul tehtud ostud (sh ettevõttesisene tarbimine) kohandada väärtuse muudatustega (sh muudatustega viljeluses). Iga punkti puhul tuleks esitada makstud kogukulude ja ettevõttesisese tarbimise maksumus eraldi.

Kui märgitud kulud tähistavad kogu sisendite „tarbimist” aruandeaasta jooksul, kuid ei vasta selle aasta toodangule, tuleks sisendivarude muutumine (kaasa arvatud saagikulud) märkida rubriiki 102 „käibevahendid”.

Põhivara „tarbimisega” seotud kulud väljendatakse kulumina, seega ei tuleks põhivara soetuskulusid käsitada põllumajandusettevõtte kuludena. Kulumit käsitlevate juhiste kohta vt rubriike 94–103.

Kuluartiklite kompenseerimisega seotud väljaminekuid aruandeaasta jooksul või hiljem (nt traktori remont kindlustuspoliisi või kolmanda isiku poolt korvatava õnnetusjuhtumi tõttu) ei kanta põllumajandusettevõtte kuludesse ning vastavaid tulusid ei tuleks kanda põllumajandusettevõtte raamatupidamisarvestusse.

Ostetud varude edasimüügist saadud tulud tuleb vastavatest kuluartiklitest maha arvata.

Kuludega seotud toetusi ja abi ei arvata vastavatest kuludest maha, vaid märgitakse rubriiki 114 (vt kõnealuse rubriigi juhendid). Investeerimistoetused ja -abi esitatakse rubriikides 94–103.

Kuludesse kantakse igale kuluartiklile vastavate ostudega seotud väljaminekud.

Kulud liigitatakse järgmiselt.

59.   Tasustatud tööjõu palgad ja sotsiaalkindlustuskulud

Käesolev punkt sisaldab järgmisi andmeid:

—

tasustatud tööjõule sularahas makstud palgad ja töötasud, olenemata tasustamise alusest (tükitöö või tunnitöö), millest arvatakse maha kõik põllumajandusettevõtjale kui tööandjale makstavad sotsiaalmaksud, et kompenseerida makstud palka, mis ei vasta tegelikult tehtud tööle (nt töölt puudumine õnnetusjuhtumi, tööalase koolituse vms tõttu);

—	töötasud ja loonuspalk (nt eluase, toitlustamine, majutamine, talutoodang jne);

—	tootlikkuse või erialase ettevalmistusega seotud palgalisad, kingitused, lisatasud, kasumiosa;

—	muud tööjõuga seotud väljaminekud (töölevõtmise kulud);

—	tööandja kantavad ja töötaja nimel või tema eest makstavad sotsiaalkindlustusmaksed;

—	tööõnnetuskindlustus.

Põllumajandusettevõtja ja tasustamata tööjõu sotsiaalkindlustusmakseid ja isiklikke kindlustusmakseid ei käsitata põllumajandusettevõtte kuludena.

Tasustamata tööjõule makstud summasid (mis määratluse kohaselt on normaalpalgast väiksemad, vrd tasustamata tööjõu määratlusega) ei kanta põllumajandusaruandesse.

Põllumajandusettevõttes töötamise lõpetanud palgalistele pensionäridele makstavad toetused (sularahas või mitterahalisena) ei kuulu käesoleva punkti alla, vaid märgitakse rubriiki „Muud põllumajandusettevõtte üldkulud”.

60.   Lepinguline töö ja masinate rentimine

Käesolev punkt sisaldab järgmisi andmeid:

—

põllumajandusettevõttes lepingu alusel tehtud töödega seotud kogukulutused. See sisaldab üldjuhul seadmete kasutamisega (sh kütus) ja tööga seotud kulu. Kui leping hõlmab ka kasutatud materjali (v.a kütus, nt taimekaitsevahendid, väetised ja seemned) maksumust, tuleks kõnealuste materjalide kulu maha arvata. Kõnealune summa (vajadusel hinnang) tuleks kanda vastava kuluartikli alla (nt pestitsiidid tuleb kanda rubriiki 75 „Taimekaitsevahendid”);

—	põllumajandusettevõtte töötajate kasutatavate masinate rendikulud. Renditud masinate kasutamisega seonduv kütusekulu tuleb kanda rubriiki 62 „Mootorikütus ja määrdeained”.

—	põllumajandusettevõtte töötajate kasutatavate masinate liisingukulud. Liisitud masinate kütuse- ja hoolduskulud tuleks kirjendada asjaomastesse rubriikidesse (rubriigid 61 „Masinate ja seadmete korrashoid” ja 62 „Mootorikütus ja määrdeained”).

61.   Masinate ja seadmete korrashoid

Masinate ja seadmete hooldamise ja väikeremondiga seotud kulud, mis ei mõjuta seadmete turuväärtust (väljamaksed mehhaanikule, varuosade maksumus jne).

Selle rubriigi alla kuuluvad väikeseadmete ostud, sadulsepatööde ja hobuserautamisega seotud kulud, rehvide, taimelavade, tervist kahjustavate tööde tegemiseks kaitseriietuse ja seadmete üldiseks puhastamiseks detergentide ostud ning isiklike autodega seotud kuluosa vastavalt nende kasutamisele põllumajandusettevõtte tarbeks (vt ka rubriik 63). Detergendid loomakasvatuses kasutatavate seadmete (nt lüpsimasinad) puhastamiseks kirjendatakse rubriiki 71 „Muud põllumajandusloomadega seotud erikulud”.

Kapitaalremont, mis tõstab seadmete väärtust võrreldes nende remondieelse väärtusega, jäetakse käesolevast rubriigist välja (vt ka juhised kulumi kohta tabelis G).

62.   Mootorikütus ja määrdeained

Käesolevasse rubriiki kuulub isiklike autode kütuse ja määrdeainete kuluosa vastavalt nende autode kasutamisele põllumajandusettevõtte tarbeks (vt ka rubriik 63).

Naftatoodete kasutamise korral nii mootorikütuse kui ka kütteainena jaotatakse kogusumma kahe rubriigi vahel:

62.	„Mootorikütus ja määrdeained”;

80.	„Kütteaine”.

63.   Autokulud

Põllumajandusettevõtte isiklike autodega seotud kuluosa meelevaldse arvutamise korral (nt kindel summa kilomeetri kohta) märgitakse kõnealused kulud käesolevasse rubriiki.

Söödad

Sööt jaotatakse ostusöödaks ning põllumajandusettevõttes toodetud ja kasutatud söödaks.

Ostusööda hulka kuuluvad lakukivid, piimatooted (ostetud või põllumajandusettevõttesse tagastatud) ning tooted sööda valmistamiseks ja säilitamiseks ning samuti söödale võtmise, kasutatava põllumajandusmaa hulka mittekuuluvate ühiskarjamaade kasutamise ning kasutatava põllumajandusmaa hulka mittekuuluva söödamaa rentimisega seotud kulud. Sisseostetud allapanu ja põhk kuuluvad samuti ostusööda hulka.

Kariloomade ostusööt jaotatakse jõusöödaks ja koresöödaks (sh söödale võtmine ning kasutatava põllumajandusmaa hulka mittekuuluvate ühiskarjamaade, karjamaade ja söödamaade kasutamisega seotud kulud ning ostetud allapanu ja õled).

Rubriik „Jõusööt” hõlmab eelkõige õlikooke, segajõusööta, teravilja, rohukuiviseid, kuivatatud peedilõike, kalajahu, piima ja piimasaadusi, mineraalaineid ja sellise sööda säilitamiseks ja ladustamiseks ettenähtud tooteid.

Koresööda, nt silo tootmiseks lepingu alusel tehtud tööga seotud kulutused kantakse rubriiki 60 „Lepinguline töö”.

Põllumajandusettevõttes toodetud ja kasutatud sööda hulka kuuluvad põllumajandusettevõtte müügitooted, mida kasutatakse söödana (sh piim ja piimatooted, kuid mitte vasikate poolt udarast imetud piim, mida ei võeta arvesse). Põllumajandusettevõttes toodetud allapanu ja põhk võetakse arvesse ainult juhul, kui need kuuluvad kõnealuse piirkonna ja kõnealuse aasta müügitoodete hulka.

Rubriigid jaotatakse järgmiselt:

Ostusööt:

64.   Kariloomade (hobuslased, veised, lambad, kitsed) jõusööt

65.   Kariloomade (hobuslased, veised, lambad, kitsed) koresööt

66.   Sigade ostusööt

67.   Kodulindude ja muude väikeloomade ostusööt

Põllumajandusettevõttes toodetud ja kasutatud sööt järgmiste loomade jaoks:

68.   Kariloomad (hobuslased, veised, lambad, kitsed)

69.   Sead

70.   Kodulinnud ja väikeloomad

71.   Muud põllumajandusloomadega seotud erikulud

Kõik loomakasvatusega otseselt seotud kulud, mis ei kuulu eraldi kulurubriikidesse: veterinaartasud, ravimid, paaritustasud, kunstlik seemendus, kastreerimine, piimaproovid, tõuraamatutesse märkimine ja registreerimine, detergendid loomakasvatuses kasutatavate seadmete (nt lüpsimasinad) puhastamiseks, loomakasvatustoodangu pakkematerjal ja töötlemisvahendid, loomakasvatustoodangu ettevõtte välised ladustamis- ja pakendamiskulud, põllumajandusettevõtte loomakasvatustoodangu turustamiskulud, põllumajandusettevõtte toodangut täiendavate loomsete, põllumajandusettevõttes töödeldavate toodete (nt piim) juhuostud jne. See hõlmab ka loomade eluruumideks või nendega seotud toodete ladustamiseks kasutatavate hoonete lühiajalist rentimist.

72.   Ostetud seemned ja seemikud

Kõik ostetud seemned ja seemikud, sh sibulad, juuremugulad ja mugulad. Uute istandike jaoks ostetud noorte puude ja põõsaste ostukulusid käsitatakse investeeringuna, mis tuleks märkida kas rubriiki 96 „Püsikultuurid” või rubriiki 100 „Metsamaa”. Väiksema ulatusega ümberistutamiseks ettenähtud noorte puude ja põõsastega seotud kulud tuleb siiski märkida aruandeaasta kulude hulka ning esitada käesolevas rubriigis, v.a põllumajandusettevõttega liidetud metsadega seotud kulud, mis kantakse rubriiki 77 „Metsandusega seotud erikulud”.

See rubriik hõlmab ka seemnete töötlemise (sorteerimine, desinfektsioon) kulusid.

73.   Põllumajandusettevõttes toodetud ja kasutatud seemned ja seemikud

Kõik põllumajandusettevõttes toodetud ja kasutatud seemned ja seemikud (sh sibulad, juuremugulad ja mugulad).

74.   Väetised ja mullaparandusained

Kõik ostetud väetised ja mullaparandusained (nt lubi), sh kompost, kütteturvas ja sõnnik (v.a põllumajandusettevõttes toodetud sõnnik).

Põllumajandusettevõtte juurde kuuluvate metsade jaoks kasutatud väetised ja mullaparandusained kantakse rubriiki 77 „Metsandusega seotud erikulud”.

75.   Taimekaitsevahendid

Kõik vahendid, mida kasutatakse saagi ja taimede kaitsmiseks putukkahjurite ja taimehaiguste, röövloomade, ebasoodsate ilmastikutingimuste jms eest (insektitsiidid, fungitsiidid, herbitsiidid, mürksöödad, linnupeletusvahendid, rahekaitsed, öökülmavastased vahendid jne). Kui taimekaitsetöid teostab tööettevõtja ja kasutatud kaitsevahenditega seotud kulusid ei saa eraldi kindlaks määrata, kantakse kulude kogusumma rubriiki 60 „Lepingulised tööd”.

Põllumajandusettevõttele kuuluvate metsade jaoks kasutatud kaitsematerjalid kantakse rubriiki 77 „Metsandusega seotud erikulud”.

76.   Muud põllukultuuridega seotud erikulud (sh püsirohumaad ja rohumaad)

Kõik taimekasvatusega otseselt seotud kulud, mis ei kuulu eraldi kulurubriikidesse: pakke- ja sidumismaterjal, nöörid ja köied, mullaanalüüsidega seotud kulud, põllumajandusnäitustega seotud kulud, plastkatted (nt maasikakasvatuses), põllukultuuride säilitus- ja töötlemisvahendid, saagi ettevõtte välise ladustamise ja töötlemise kulud, põllumajandusettevõtte taimsete toodete turustamiskulud, summad turustamiseks ettenähtud kasvavate põllukultuuride ostmiseks või turustamiseks ettenähtud põllukultuuride kasvatamise eesmärgil maa rentimiseks lühemaks ajaks kui üks aasta, põllumajandusettevõtte toodangut täiendavate taimsete, põllumajandusettevõttes töödeldavate toodete (nt viinamarjad) juhuostud jne. See hõlmab ka turustamiseks ettenähtud kultuuride jaoks kasutatavate hoonete lühiajalist rentimist.

77.   Metsandusega seotud erikulud

Väetised, taimekaitsevahendid, mitmesugused erikulud. Tööjõukulud, lepingulised tööd ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva punkti alla, vaid kantakse vastavatesse kulurubriikidesse.

78.   Hoonete korrashoid ja maaparandustööd

Hoonete ja rajatiste, sh kasvuhoonete, raamide ja tugirajatiste korrashoid (rendilepingu alusel) ning maaparandustööd. Hoonete korrashoiuks ostetud ehitusmaterjalidega seotud kulud märgitakse käesolevasse rubriiki.

Uuteks investeeringuteks vajalike ehitusmaterjalide ost tuleks kanda rubriigi 94 „Põllumajandusmaa ja põllumajanduslikud tootmishooned”, rubriigi 97 „Maaparandus” ja/või rubriigi 98 „Põllumajanduslikud tootmishooned” veergu „Investeeringud”.

Hoonete väärtust tõstvate kapitaalremontide (suur tehnohooldus) kulud ei kuulu käesolevasse rubriiki, vaatamata sellele, et antud tööga seotud kulude kandja on rentnik (vt makstud renditasuga seotud juhiseid, rubriik 85). Kõnealused kulud märgitakse rubriiki 98 „Põllumajanduslikud tootmishooned”.

79.   Elektrienergia

Põllumajandusettevõttes kasutatava elektri kogutarbimine.

80.   Kütteained

Põllumajandusettevõttes kasutatava kütteaine kogutarbimine, sh kasvuhoonete kütmine.

81.   Vesi

Veevärgiga liitumisega ning igasuguse põllumajandusettevõttes vajaliku veetarbimisega seotud kulud, sh niisutamine. Põllumajandusettevõttele kuuluvate veeseadmete kasutamise kulud kantakse asjakohastesse rubriikidesse: masinate ja seadmete kulum, masinate ja seadmete korrashoid, mootorikütus, elektrienergia.

82.   Kindlustus

Kõik põllumajandusettevõttes esinevaid riske katvad kindlustusmaksed, mis on seotud põllumajandusettevõtja tsiviilvastutuse kindlustuse, tulekahju- ja üleujutusega, kindlustusega loomade surma ning saagikadude korral, v.a rubriiki 59 kuuluv tööõnnetuskindlustus. Hõlmab hoonete kindlustusmakseid ainult siis, kui need ei ole juba kantud rubriiki 87.

83.   Põllumajandusettevõtte maksud ja muud tasud

Kõik põllumajandusettevõttega seotud maksud ja muud tasud, sh keskkonnakaitsemeetmetega seotud maksud, kuid välja arvatud käibemaks ning maa, hoonete või tööjõuga seotud maksud. Põllumajandusettevõtja otsene tulumaks ei kuulu põllumajandusettevõtte kulude hulka.

84.   Muud põllumajandusettevõtte üldkulud

Kõik muud, eespool nimetatud rubriikides nimetamata talupidamiskulud (raamatupidamistasud, sekretäriteenused ja kontorikulud, telefonimaksud, mitmesugused osamaksud ja sissemaksed jne). Lisaks sellele hõlmab see nii loomakasvatuseks kui ka turustamiseks ettenähtud kultuuride jaoks ja/või üldisel otstarbel kasutatavate hoonete lühiajalist rentimist.

85.   Makstud renditasu

Makstud renditasu (sularahas või mitterahalisena) renditud maa, hoonete, kvootide ja muude põllumajandusettevõtte õiguste eest. Käesolev rubriik hõlmab kulusid, mis on seotud rentniku poolt maaomaniku nimel ja tema asemel tehtud maksetega (nt maamaks ja kapitaalremondiga seotud kulum, mille kulud kannab rentnik), mida rentnik ei saa tagasi nõuda. Kirjendada tuleks ainult taluhoonete ja muude renditud hoonete põllumajandusettevõttega seotud osa. Selliste kvootide liisimis- ja rendikulud, mis ei ole maaga seotud, tuleks kanda ka tabelisse L.

86.   Millest: maa eest tasutud rent

87.   Põllumajanduslike tootmishoonete kindlustus

Selle teabe esitamine on vabatahtlik.

Omaniku valduses olevate hoonete kindlustusmaksed (tulekahju, üleujutus jne), mille peab renditalu puhul tavaliselt maksma maaomanik. Kui kõik maksed on hõlmatud ühe kindlustuspoliisiga, tuleb hinnata põllumajandusettevõtte hoonete kindlustusmaksete osa.

88.   Kinnisasjamaksud ja muud sellega seotud koormatised

Omaniku valduses ja loonusrendile antud maa ja hoonete suhtes makstavad maksud, lõivud ja muud omandiga seotud koormatised.

89.   Makstud intressid ja finantskulud kokku

Talu tarbeks võetud laenukapitalilt (laenud) makstavad intressid ja finantskulud. Selle teabe esitamine on kohustuslik.

Intressitoetust ei lahutata, vaid kantakse tabeli J rubriiki 114.

90.   Maa ja hoonete ostmiseks võetud laenudelt makstavad intressid ja finantskulud

Selle teabe esitamine on vabatahtlik.

91.   Millest: maa ostmiseks võetud laenudelt makstavad intressid ja finantskulud

Selle teabe esitamine on vabatahtlik.

92.   Käibekapitali (kariloomad, tootmisvahendid ja käibevahendid) rahastamiseks võetud laenudelt makstavad intressid ja finantskulud

Selle teabe esitamine on vabatahtlik.

93.   Kogukulud

Rubriikide 59–89 summad kokku.

G.   MAA JA HOONED, TOOTMISVAHENDID JA KÄIBEVAHENDID

Rubriigid jaotatakse järgmiselt:

94.   Põllumajandusmaa, põllumajanduslikud tootmishooned ja õigused

Rubriikide 95–99 summad kokku. Rubriigid 95, 97 ja 99 tuleb täita juhul, kui raamatupidamisarvestuses on asjakohased andmed olemas.

95.   Põllumajandusmaa

Omandis olev põllumajandusmaa.

96.   Püsikultuurid

Kõik põllumajandusettevõtjale kuuluvad istandikud (v.a metsad ja maa väärtus) olenemata maakasutuse otstarbest. Rubriigi täitmine on kohustuslik ning rubriiki kantud summade suhtes kohaldatakse kulumit, mis on esitatud veeru 7 lahtris 316.

Noorte istandike (püsikultuurid, mis ei ole veel täiemahulises tootmises) kasvatamine tuleks kanda rubriiki „Investeeringud” (veerg 4). Lisaks sellele tuleks see kanda ka tabeli K rubriiki 159 „Lõppseis” (veerg 9).

97.   Maaparandus

Maaparandus (nt tarastamine, drenaaž, alalised niisutusseadmed) põllumajandusettevõtjale kuuluval maal olenemata maakasutuse otstarbest. Kirjendatud summade suhtes kohaldatakse kulumit, mis on esitatud veeru 7 lahtris 324.

98.   Põllumajanduslikud tootmishooned

Põllumajandusettevõtjale kuuluvad hooned olenemata maakasutuse otstarbest. Rubriigi täitmine on kohustuslik ning rubriiki kantud summade suhtes kohaldatakse kulumit, mis on esitatud veeru 7 lahtris 332.

99.   Soetusmaksumus, kvoodid ja muud õigused

Põllumajandusmaa või põllumajanduslike tootmishoonete soetamisega seotud tasud tehingu tõestamise eest, registreerimistasud jne. Piima ja suhkrupeedi individuaalsete kvootide müügi ja/või ostuga ning ettenähtud õiguste ja kohustuste üleandmisega, näiteks eluskarjakvoodi üleandmisega seotud tehingud. Kvoodid/õigused kantakse ka tabelisse L. Metsamaa soetuskulusid ei arvestata.

Kvootide suhtes ei tuleks kohaldada kulumit tabelis G, kuid selle võib kanda tabeli L veergu 7.

100.   Metsamaa, sh kasvav mets

Põllumajandusettevõtte alla kuuluv omaniku valduses olev metsamaa koos soetusmaksumusega.

101.   Masinad ja seadmed

Traktorid, traktorikultivaatorid, veoautod, furgoonautod, autod, põllumajandusettevõttes kasutatavad suur- ja väikeseadmed, sh tööriistad, mille väärtus on uuena üle 300 euro.

102.   Käibevahendid

Käibevahendite hulka kuuluvad:

a)	varud: põllumajandusettevõtte toodete ja tootmisvahendite varude jääk;

b)

muud käibevahendid: — veel koristamata saagi väärtus (piirdub põllukultuuride kasvatamiseks kasutatud väetiste, mullaparandusainete, seemnete ja seemikute maksumusega, v.a püsikultuuride seemikute maksumus); — põllumajandusettevõtete aktsiad (nende ühistute või muude organisatsioonide aktsiad, mille teenuseid põllumajandusettevõtte kasutab); — debitoorne võlgnevus: — lühikese tähtajaga saadaolevad summad seoses toodangu või põhivara müügiga või teenuste osutamisega; — kaupade ja teenustega seotud ettemaksed; — põllumajandusettevõtte majandustegevuseks vajalik rahavaru (sularaha, pangakontod, postižiirokontod).

Pangakontode intressid tuleb kanda rubriiki 178.

Kui käibevahendite summat ei saa täpselt kindlaks määrata, võib hindamine olla üldine. Sel juhul võib hinnata tootmisprotsessi investeeritud keskmisi summasid, võttes arvesse investeeringu kestust. Sellisel juhul on käibevahendite alg- ja lõppseisu kogusummad samad.

103.   Kokku

Rubriikide 94, 100, 101 ja 102 summad kokku.

TABELI G VEERUD

Algseis (veerg 3)

Algseis on vara väärtus aruandeaasta alguses. Põllumajandusettevõtete puhul, kes olid valimisse kaasatud ka eelneval aastal, peab algseis vastama eelneva aasta lõppseisuga. Valimi uute põllumajandusettevõtete algseis arvutatakse järgmiselt:

—	vara puhul, mille suhtes ei kohaldata kulumit, võrdub see asendusväärtusega;

—	vara puhul, mille suhtes kohaldatakse kulumit, määratakse see kindlaks ülejäänud kulumiaega arvesse võttes ja asendusväärtuse põhjal (sh juba tehtud kapitaalremondid).

Asendusväärtus on samalaadse uue vara maksumus hetkehindades. Selle võib asjaomaste varade puhul (masinad, hooned vms) kindlaks määrata ka hinnaindeksi (üldine või konkreetne) põhjal.

Maa väärtust hinnatakse hindade põhjal (soetamise netokulud), mis kehtivad selles piirkonnas samas seisundis ja sama kvaliteediga rendile andmata maade müümisel põllumajanduslikuks kasutuseks (väärtuse määramisel ei võeta arvesse hindamisi, mis tehakse vara üleandmise korral sugulaste vahel). Kui põllumajandusettevõttes kasutatavate isiklike autode kulud jaotatakse rubriikidesse 61 „Seadmete korrashoid” ja 62 „Kütus ja määrdeained”, arvatakse autokulude põllumajandusettevõttega seotud osa tootmisvahendite hulka. Kui põllumajandusettevõtte tarbeks kasutatavate isiklike autode kulud arvutatakse siiski meelevaldselt (vt rubriik 63), siis isiklikud autod tootmisvahendite hulka ei kuulu.

Investeeringud (veerg 4)

Kogukulutused ostudele, kapitaalremondile ja põhivara tootmisele aruandeaasta kestel. Kui kõnealuste investeeringutega seoses on saadud toetusi või abi, kantakse investeeringute summa enne kõnealuste toetuste ja abi mahaarvamist veergu 4.

Väiksemate masinate ja seadmete ostud ning noorte puude ja põõsaste hankimine väiksemateks ümberistutustöödeks ei kuulu kõnealustesse veergudesse, vaid märgitakse aruandeaasta kuludesse (vt rubriik 61 „Masinate ja seadmete korrashoid”, rubriik 72 „Ostetud seemned ja seemikud”, rubriik 77 „Metsandusega seotud erikulud”).

Fikseeritud intressimääraga tagatiseta võlakirjades tehtud makse puhul võetakse kõnealuste võlakirjade hindamise aluseks nende maksumus sularahas.

Investeerimistoetused (veerg 5)

Aruandeaasta jooksul saadud toetused. Võivad hõlmata varasematel aruandeaastatel tehtud investeeringute toetuseid.

Müük (veerg 6)

Vara müügi kogusumma aruandeaasta jooksul.

Kulum (veerg 7)

Registreeritav kulum on aruandeaasta tegelik kulumisumma. See määratakse kindlaks asendusväärtuse põhjal (st asendusväärtus aruandeaasta lõpus, korrutatuna kulumimääraga).

Iga liikmesriigi poolt kohaldatavate iga-aastaste kulumimäärade tabel tuleb esitada komisjonile samaaegselt põllumajandusaruande andmetega.

Istandike kulum Uue istandiku jaoks noorte puude ja põõsaste hankimisega seotud kulud kuuluvad põhivara hulka, millelt arvestatakse kulumit. Kulumit arvestatakse üksnes põllumajandusettevõtja valduses olevate istandike kohta (olenemata maakasutuse otstarbest).

Põllumajanduslike tootmishoonete, püsiseadmete ja maaparandusega seotud kulum Põllumajandusettevõtjale kuuluvate hoonete, püsiseadmete (sh kasvuhooned ja lavad) ja maaparandusega seotud kulum, olenemata maakasutuse otstarbest.

Masinate ja seadmete kulum Kulumit arvestatakse üksnes nende masinate ja seadmete puhul, mille maksumus uuena on üle 300 euro. Väiksema maksumusega väikeseadmete kulumit ei arvutata; selliste seadmete ostud kuuluvad otseselt aruandlusaasta kulude hulka (rubriik 61 „Masinate ja seadmete korrashoid”). Kapitaalremondid, mis tõstavad oluliselt masinate ja seadmete maksumust võrreldes nende maksumusega enne remonti, kuuluvad samuti käesolevasse rubriiki kas masinate ja seadmete kulumi lahutamatu osana, mida vajaduse korral kohandatakse, võttes arvesse kõnealuse seadme (remondi tõttu) pikenenud eluiga, või kapitaalremondi kulude jaotamise teel mitmele järjestikusele aastale. Aastane kulumisumma tuleb arvutada lineaarse või degressiivse kulumi meetodil. Kulumimäär määratakse kindlaks mitmesuguste tegurite põhjal, mis suures osas sõltuvad piirkonna konkreetsetest tingimustest ja toodangust (aastane kogus), kuid ka tehnika arengust. Võttes arvesse piirkondade ja isegi eri põllumajandusettevõtete vahelisi kulumi erinevusi, võivad raamatupidamisbürood valida iga masina või seadme puhul vastavale piirkonnale või põllumajandusettevõttele kohased määrad, mille eesmärk on väljendada võimalikult täpselt masinate maksumusega seotud kulumi astet.

Lõppseis (veerg 8)

Lõppseis on vara väärtus aruandeaasta lõpus. See arvutatakse selle aja asendusväärtuse ja ülejäänud kulumiaja alusel.

H.   KOHUSTUSED

Märgitud summad vastavad veel maksmata summadele, see tähendab lepingulistele laenudele, millest on maha arvatud juba tehtud tagasimaksed. Fikseeritud intressimääraga võlakirjade vormis laene hinnatakse nende maksumuse põhjal sularahas. Teave tuleb esitada vähemalt lahtrite 374, 378, 382, 386, 390 ja 394 kohta.

Laenud jaotatakse vastavalt ajalisele kehtivusele järgmiselt:

104.   Pikaajalised ja keskmise tähtajaga kohustused

Põllumajandusettevõttega seotud aastase ja pikema tähtajaga laenud.

105.   Lühiajalised kohustused

Põllumajandusettevõttega seotud alla aastase tähtajaga laenud, võlad ja tasumata maksed.

106.   Kokku

Rubriikide 104 ja 105 summa.

Andmete olemasolu korral põllumajandusettevõtte raamatupidamisaruannetes jaotatakse laenud vastavalt laenu eesmärgile järgmiselt:

—	maa ja hoonetega seotud laenud (veerud 2 ja 6);

—	millest: maaostulaenud (veerud 3 ja 7); laenud muudeks varadeks (veerud 4 ja 8).

Kõnealustes punktides märgitud summa vastab veerus 1 (algseis kokku) (= veerud 2 + 4) ja veerus 5 (lõppseis kokku) (= veerud 6 + 8) märgitud summadele.

I.   KÄIBEMAKS

Põllumajandusaruande rahalises vääringus andmeid väljendatakse vastavalt asjaomastele liikmesriikidele:

—	kas ilma käibemaksuta; seda meetodit rakendatakse kõigi käibemaksu tavasüsteemi kuuluvate põllumajandusettevõtete suhtes,

—	või koos käibemaksuga. Liikmesriigid, kes kasutavad seda meetodit, peavad igal aastal esitama aruandeaasta raamatupidamisandmeid sisaldaval elektroonilisel andmekandjal loetelu käibemaksumäärade kohta, mida on aasta jooksul põllumajandusaruande iga kirje puhul rakendatud.

Kui põllumajandusettevõtte suhtes kohaldatakse tavapärast käibemaksu, ei kanta rubriikidesse 108–111 mitte midagi. Sama kehtib siis, kui põllumajandusaruandesse kantud ostu- ja müügitehingud on esitatud koos käibemaksuga.

Esitada tuleb järgmised käibemaksuga seotud üksikasjalikud andmed:

107.   Käibemaksusüsteem

Põllumajandusettevõtte suhtes kohaldatav käibemaksusüsteem (järjekorranumber 400) tuleks iga põllumajandusettevõtte puhul märkida koodnumbriga vastavalt järgmisele loetelule:

	Järjekorranumber 400 Kood
BELGIA
Régime normal obligatoire	1
Régime normal sur option	2
Régime agricole	3
BULGAARIA
Vabastatud	1
Registrisse kantud	2
TŠEHHI VABARIIK
Registrisse kantud	1
TAANI
Moms (= tavasüsteem)	1
SAKSAMAA
Pauschalierender Betrieb	1
Optierender Betrieb	2
Getränke erzeugender Betrieb	3
Betrieb mit Kleinumsatz	4
EESTI
Tavasüsteem	1
Erisüsteem	2
IIRIMAA
Põllumajanduslik süsteem	1
Registrisse kantud (= tavasüsteem)	2
KREEKA
Tavasüsteem	1
Põllumajanduslik süsteem	2
HISPAANIA
Tavasüsteem	1
Lihtsustatud süsteem	2
Põllumajanduslik süsteem	3
PRANTSUSMAA
TVA sur option avec autorisation pour animaux vivants	2
Remboursement forfaitaire	3
ITAALIA
Regime esonerato	1
Regime speciale agricolo	2
Regime normale	3
KÜPROS
Tavasüsteem	1
Põllumajanduslik süsteem	2
Käibemaksu ei kohaldata	3
LÄTI
Tavasüsteem	1
Põllumajanduslik süsteem	2
LEEDU
Tavasüsteem	1
Erisüsteem	2
LUKSEMBURG
Régime normal obligatoire	1
Régime normal sur option	2
Régime forfaitaire de l’agriculture	3
UNGARI
Tavasüsteem	1
Põllumajanduslik süsteem	2
MALTA
Tavasüsteem	1
HOLLAND
Algemene regeling verplicht	1
Algemene regeling op aanvraag	2
Landbouwregeling	3
AUSTRIA
Pauschalierender Betrieb	1
Optierender Betrieb	2
POOLA
Tavasüsteem	1
Põllumajanduslik süsteem	2
PORTUGAL
Põllumajanduslik süsteem	1
Tavasüsteem	2
RUMEENIA
Tavasüsteem	1
Erisüsteem	2
Väikesed põllumajandusettevõtted	3
SLOVEENIA
Tavasüsteem	1
Põllumajanduslik süsteem	2
SLOVAKKIA
Registrisse kantud	1
Vabastatud	2
SOOME
Tavasüsteem	1
ROOTSI
Tavasüsteem	1
ÜHENDKUNINGRIIK
Vabastatud	1
Registrisse kantud	2

Käibemaksusüsteemi alajaotus (ainult Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari ja Poola)

	Järjekorranumber 401
HISPAANIA
	Kui põllumajandusettevõttes kasutatakse kaht süsteemi, siis sisestatakse vähem olulise käibemaksusüsteemi kood (järjekorranumbri 400 puhul kasutatav)
PRANTSUSMAA
Sans TVA obligatoire sur activités connexes	0
Avec TVA obligatoire sur activités connexes	1
ITAALIA
Taluturismi („agriturismo”) kui lisategevusala käibemaksusüsteem
Regime speciale agriturismo	1
Regime normale agriturismo	2
UNGARI	Kui põllumajandusettevõttes kasutatakse kaht süsteemi, siis sisestatakse vähem olulise käibemaksusüsteemi kood (järjekorranumbri 400 puhul kasutatav)
POOLA	Kui põllumajandusettevõttes kasutatakse kaht süsteemi, siis sisestatakse vähem olulise käibemaksusüsteemi kood (järjekorranumbri 400 puhul kasutatav)

Rubriigid 108–111

Rubriigid 108–111 täidetakse ainult siis, kui põllumajandusettevõttes kasutatakse põllumajanduslikku süsteemi (või muud samalaadset süsteemi).

Põllumajandusliku süsteemi (või samalaadsete süsteemide) eesmärk on pakkuda üldist kompensatsiooni hetkehindadega ostetud kaupade ja teenuste ning tehtud investeeringute puhul makstud käibemaksu eest. Sellisel juhul kirjendatakse müük ja ost ilma käibemaksuta.

108.   Käibemaks müügitehingutelt

Aruandeaasta jooksul müüdud toodetelt kogutud käibemaks.

109.   Käibemaks ostudelt

Aruandeaasta jooksul kaupadelt ja teenustelt jooksvalt makstud käibemaks. Itaalias hõlmab see rubriik ka käibemaksu, mis on maksuhaldurile makstud proportsionaalse korra alusel.

110.   Käibemaks investeeringutelt

Aruandeaasta jooksul kapitalikaupade ostu (investeeringud) puhul makstud käibemaks.

111.   Maksuameti poolt tagastatud käibemaks

Tagasimakse summa.

J.   TOETUSED JA ABI

Rubriikidesse 112–118 kantakse riiklikest vahenditest antud toetused ja abi, välja arvatud investeeringutega seotud toetused ja abi, mis kantakse rubriikidesse 94–103.

112.   Toetused ja abi, välja arvatud need, mis on seotud kuludega ja loomade ostmisega

Kariloomade ja toodete eest saadud toetuste ja abi summa, või abi summa, mille osas on antud toetusõigused, ja muu saadud või saadav abi, välja arvatud see, mis on seotud kuludega ja loomade ostmisega. Kõik kanded peavad viitama kariloomadele, pindaladele ja põllumajandusettevõtte toodetele, mis on seotud aruandeaasta jooksul tehtud toimingutega.

113.   Millest: rubriigi 112 kogusumma detailne jaotus

1.	Põllumajandusloomade kategooriad (tabeli D asjaomastele rubriikidele vastavad koodid 22–50), v.a allpool esitatud koodide 700 ja 770 alla kuuluvad toetused kariloomakasvatajatele.

2.	Toodang (tabeli K rubriikidele või alamrubriikidele vastavad koodid 120–314), v.a allpool esitatud koodi 600 alla kuuluvad pindalatoetused ning koodide 670 ja 680 alla kuuluvad maksed. Topeltarvestuse vältimiseks tuleks maksed märkida vaid üks kord (kas asjakohase rubriigi või alamrubriigi alla).

3.

Konkreetsed koodid, mis on esitatud alljärgnevas loetelus: — kood 600 osutab pindalatoetuste summale määruse (EÜ) nr 1782/2003 alusel, kaasa arvatud pindalatoetused maa tootmisest kõrvalejätmiseks ja energeetiliste põllukultuuride tootmiseks. Kogusumma ja üksikasjad tuleb kirjendada ka tabelisse M; — kood 670 osutab ühtsele otsemaksete kavale määruse (EÜ) nr 1782/2003 alusel. Kogusumma ja üksikasjad tuleb kirjendada ka tabelisse M; — kood 680 osutab ühtse pindalatoetuse kavale määruse (EÜ) nr 1782/2003 alusel. Kogusumma ja üksikasjad tuleb kirjendada ka tabelisse M; — kood 700 osutab veise- ja vasikaliha otsetoetuste kogusummale määruse (EÜ) nr 1782/2003 alusel. Kogusumma ja üksikasjad tuleb kirjendada ka tabelisse M; — kood 770 osutab piimakarjatoetusele ja lisatoetustele määruse (EÜ) nr 1782/2003 alusel. Kogusumma ja üksikasjad tuleb kirjendada ka tabelisse M; — kood 800 osutab põllumajanduslikele keskkonnatoetustele ja loomade heaolu toetustele määruse (EÜ) nr 1698/2005 alusel; — kood 810 osutab Natura 2000 toetustele määruse (EÜ) nr 1698/2005 alusel ja direktiiviga 2000/60/EÜ seotud toetustele; — kood 820 osutab mägipiirkondade ebasoodsate looduslike tingimuste toetustele ja muude kui mägipiirkondade ebasoodsate looduslike tingimuste toetustele määruse (EÜ) nr 1698/2005 alusel; — kood 830 osutab määruse (EÜ) nr 1698/2005 kohasele ühenduse õigusaktidel põhinevate nõuetega vastavusse viimise toetusele; — kood 835 osutab nõuandeteenuste kasutamiskulude toetustele määruse (EÜ) nr 1698/2005 alusel; — kood 840 osutab toidukvaliteedikavades osalevate põllumajandustootjate toetusele määruse (EÜ) nr 1698/2005 alusel; — kood 900 osutab põllumajandusmaa metsastamise toetusele määruse (EÜ) nr 1698/2005 alusel; — kood 910 osutab metsanduse toetusele (Natura 2000 toetus, metsanduse keskkonnatoetus, metsapotentsiaali taastamine, ennetusmeetmete kasutuselevõtt) määruse (EÜ) nr 1698/2005 alusel; — kood 951 osutab loomakasvatustoodangule antud hüvitistele ja toetustele, mis ei kuulu eespool toodud koodide alla; — kood 952 osutab taimekasvatustoodangule antud hüvitistele ja toetustele, mis ei kuulu eespool toodud koodide alla; — kood 953 osutab maaelu arendamise jaoks antud hüvitistele ja toetustele, mis ei kuulu eespool toodud koodide alla; — kood 955 osutab lisatoetustele määruse (EÜ) nr 1782/2003 alusel; — kood 956 osutab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 69 kohastele otsetoetustele teatavate põllumajanduslike tootmisviiside eest, mis on olulised keskkonna kaitsmisel või parandamisel või kvaliteedi parandamisel ning põllumajandustoodete turustamisel; — kood 998 hõlmab loodusõnnetuste tekitatud kahju hüvitamiseks antavat abi ja toodangu või tootmisvahendite kadude kompenseerimist riiklikest vahenditest. (Erakindlustuste kompensatsiooni jaoks kasutatakse tabeli K rubriiki 181); — kood 999 hõlmab erakorralisi toetusi ja abi (nt põllumajanduse valuutakorraga seotud hüvitised). Võttes arvesse nende erandlikku laadi, registreeritakse sellised maksed kassapõhiselt; — koodid 1052 ja 2052 viitavad piimatootmise lõpetamise hüvitistele. Iga-aastased väljamaksed registreeritakse koodiga 1052, ühekordsed summeeritud väljamaksed koodiga 2052; — koodi 950 kasutatakse üldiste toetuste jaoks, mida ei saa seostada konkreetse tegevusega ega saa registreerida ühegi eespool nimetatud koodi all.

114.   Kuludega seotud toetused ja abi

Kuludega seotud toetuste ja abi summa (kasutatavad koodid: 59–82, 84, 85, 87 ja 89).

115.   Millest: rubriigi 114 kogusumma andmed vastavalt kulukategooriale (kasutatavad koodid: 59–82, 84, 85, 87 ja 89).

116.   Loomade ostmisega seotud toetused ja abi

Loomade ostmisega seotud toetuste ja abi summa (kasutatavad koodid: 51, 52 ja 54–58).

117.   Millest: rubriigi 116 kogusumma andmed vastavalt eluskarjakategooriale (kasutatavad koodid: 51, 52, 54–58).

118.   Toetused ja abi kokku

Rubriikide 112, 114 ja 116 summa.

119.   Erinevused võrreldes eelnevate aruandeaastatega

K.   TOOTMINE (välja arvatud kariloomad)

Teatavaid tooteid käsitlevad rubriigid on jaotatud alamrubriikideks. Sellistel juhtudel esitatakse veergudesse 4–10 kantavad andmed nii alamrubriigis kui ka pearubriigis. Sellisel juhul kantakse pearubriiki alamrubriikide kogusumma.

Eraldi kanded tuleks teha kultuuride kohta, mida kasvatatakse tootmisest kõrvalejäetud alal kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1782/2003. Juhul kui sama kultuuri kasvatatakse nii niisutusega kui ka ilma niisutuseta maal, tuleks teha eraldi kanded.

Andmed kasvavate põllukultuuride kohta tuleks kanda asjaomastesse rubriikidesse, välja arvatud pindala, mille kohta ei ole vaja kannet teha. Sama kehtib kultuuride kohta, mida kasvatatakse vähem kui aastaks ajutiselt renditud maal.

A.   PÕLLUKULTUURID

Teravili

Silona kasutamiseks ettenähtud teraviljad ei kuulu toodete hulka, mis on loetletud allpool rubriikides 120–128. Need tuleb kanda rubriikidesse 326 „Söödamais” ja 327 „Muud siloteraviljad”. Hirss, tritikale, tatar ja sorgo (välja arvatud söödasorgo) kuuluvad rubriiki 128 „Muud teraviljad”. Söödasorgo kuulub rubriiki 145 „Muud söödakultuurid”.

Seemned kuuluvad rubriikidesse 120–128.

120.   Pehme ja speltanisu

121.   Kõva nisu

122.   Rukis (sh meslin)

123.   Oder

124.   Kaer

125.   Suviviljasegud

126.   Teramais (sh niiske teramais)

127.   Riis

128.   Muu teravili

Muud põllukultuurid

129.   Valgurikkad kultuurid

Kõik valgurikkad kultuurid, mida kasvatatakse seemnete saamiseks, sh seemned ning kuivatatud kaunvilja ja teravilja segud. Siia ei kuulu: rohelisena korjatud liblikõielised (nt lutsern), mis kantakse rubriiki 145 „Muud söödakultuurid”, valgurikkad õlikultuurid (nt soja), mis kantakse rubriiki 132 „Rohtsed õlikultuurid”, ja köögiviljana kasvatatavad liblikõielised taimed, mis kantakse rubriiki 136, 137 või 138.

Rubriigi 129 „Valgurikkad kultuurid” alamrubriigid

360.	Hernes, põlduba ja maguslupiin

361.	Läätsed, kikerhernes ja hiirehernes

330.	Muud valgurikkad kultuurid

130.   Kartul (sh varajane kartul ja seeme)

Rubriigi 130 „Kartul” alamrubriigid

Andmed tuleb sisestada, kui need on põllumajandusettevõtte arvepidamises olemas.

362.	Tärklisekartulid

363.	Muud kartulid

131.   Suhkrupeet (v.a seeme)

132.   Rohtsed õlikultuurid (sh seeme)

Rubriigi 132 „Rohtsed õlikultuurid” alamrubriigid

331.

Raps

332.

Päevalill

333.

Soja

364.	Lina, välja arvatud kiulina (kui andmed on põllumajandusettevõtte arvepidamises olemas)

334.	Muu (sh lina, mis ei ole kiulina, kui seda ei kantud rubriiki 364, riitsinus, värvisafloor, seesam, maapähklid, sinep, unimagun ja muud õliseemnekultuurid)

133.   Humal (v.a seeme)

134.   Tubakas (v.a seeme)

Rubriigi 134 „Tubakas” alamrubriigid

Alamrubriigid vastavad tubaka sordirühmadele, mis on määratletud komisjoni määruse (EÜ) nr 1973/2004 (5) artiklis 171ca. Andmed tuleb sisestada, kui need on põllumajandusettevõtte arvepidamises olemas.

365.	Kuumuses kuivatatud tubakas (sh järgmised sordid: „Virginia”, „Virginia D” ja selle hübriidid ja „Bright”)

366.	Hele õhu käes kuivatatud tubakas (sh järgmised sordid: „Burley”, „Badischer Burley” ja selle hübriidid ja „Maryland”)

367.

Õhu käes kuivatatud tume tubakas (sh järgmised sordid: „Badischer Geudertheimer”, „Pereg”, „Korso”, „Paraguay” ja selle hübriidid, „Dragon Vert” ja selle hübriidid, „Philippin”, „Petit Grammont” (Flobecq), „Semois”, „Appelterre”, „Nijkerk”, „Misionero” ja selle hübriidid, „Rio Grande” ja selle hübriidid, „Forchheimer Havanna Iic”, „Nostrano del Brenta”, „Resistente 142”, „Goyano”, „Geudertheimeri” hübriidid, „Beneventano”, „Brasile Selvaggio” ja samalaadsed sordid, „Fermented Burley” ja „Havanna”)

368.	Suitsus kuivatatud tubakas (sh järgmised sordid: „Kentucky” ja selle hübriidid, „Moro di Cori” ja „Salento”)

369.	Päikese käes kuivatatud tubakas (sh järgmised sordid: „Xanthi-Yaka”, „Perustitza”, „Samsun”, „Erzegovina” ja samalaadsed sordid, „Myrodata Smyrnis”, „Trapezous” ja „Phi I”, „Kaba Koulak” (muu kui klassikaline), „Tsebelia” ja „Mavra”)

370.	Basmas (sh järgmised sordid: „Basmas”)

371.	Katerini (sh järgmised sordid: „Katerini” ja samalaadsed sordid)

372.	Kaba-Koulak (klassikaline) (sh järgmised sordid: „Elassona”, „Myrodata Agrinion” ja „Zychnomyrodata”)

135.   Muud tehnilised kultuurid (v.a seeme)

Sealhulgas puuvill või suhkruroog, kiulina ja harilik kanep.

Rubriigi 135 „Muud tehnilised kultuurid” alamrubriigid

345.	Ravimtaimed, maitseained, maitsetaimed ja vürtsid, sh tee, kohv ja juursigur

346.	Suhkruroog

347.	Puuvill: toodang aruandeaasta jooksul (veerg 5) esitatakse puuvillaseemnete, st toorkiu kaaluna (sadades kilodes)

373.	Kiulina (kui andmed on põllumajandusettevõtte arvepidamises olemas)

374.	Harilik kanep (kui andmed on põllumajandusettevõtte arvepidamises olemas)

348.	Muud tehnilised kultuurid. Sealhulgas kiulina ja harilik kanep, mida ei ole kirjendatud rubriikides 373 ja 374

Köögivili ja hooajaline puuvili

136.   Põllul kasvatatav avamaa köögivili, melonid ja maasikad: põllukultuuridega külvikorra alusel kasvatatavad kultuurid, sealhulgas ananass ja suhkrumais

137.   Aias avamaal kasvatatav värske köögivili, melonid ja maasikad: muude aiakultuuridega koos kasvatatavad kultuurid, millele on iseloomulik lühike külvikord, peaaegu pidev maa kasutamine ja mitu saaki aastas, sealhulgas ananass ja suhkrumais

138.   Katte all kasvatatav värske köögivili, melonid ja maasikad (sealhulgas ananass ja suhkrumais): terve kasvuaja või suurema osa kasvuajast katte all (kasvuhoones, püsilaval, ligipääsetavas kiletunnelis) kasvatatavad kultuurid. Ligipääsmatus kiletunnelis, kupli all või portatiivsetes lavades kasvatatavad kultuurid ei kuulu katte all kasvatatud kultuuride hulka. „Mitmekorruseliste” kasvuhoonete puhul võetakse arvesse ainult põhipindala.

Rubriikide 136, 137 ja 138 „Köögivili ja hooajaline puuvili” alamrubriigid

Tooted kantakse alamrubriikidesse olenemata nende edaspidisest kasutusest (tarbimine värskelt, kuivatamine, töötlemine, konserveerimine jms). Andmed tuleb sisestada, kui need on põllumajandusettevõtte arvepidamises olemas.

335.	Kapsas, lillkapsas, spargelkapsas jne

336.	Lehtköögiviljad (porrulauk, spinat, lehtsalat jne)

337.

Tomat

375.	Suhkrumais (kui andmed on põllumajandusettevõtte arvepidamises olemas)

338.	Viljade või õite pärast kasvatatavad köögiviljad, v.a tomat (kabatšokk, baklažaan, kornišon, artišokk, paprika jne). Lisaks sellele ka suhkrumais, kui seda ei ole kirjendatud alamrubriigis 375

339.	Juurte, sibulate või mugulate pärast kasvatatavad köögiviljad (v.a kartul)

340.	Kaunviljad (hernes, uba jne, v.a läätsed ja kikerhernes)

341.	Hooajaliste taimede viljad (maasikas, melon, arbuus, ananass jne)

139.   Seened: järjestikuste kultuuride üldpindala (põhipindala × täielike saakide arv) esitatakse ruutmeetrites. Seda pindala ei arvata kogupindala hulka (rubriik 183).

Lilled ja dekoratiivtaimed

140.   Avamaa (v.a rubriiki 157 kantavad puukoolid) lilled ja dekoratiivtaimed (põhipindala)

141.   Katte all kasvatatavad lilled ja dekoratiivtaimed (põhipindala)

Rubriikide 140 ja 141 „Lilled ja dekoratiivtaimed” alamrubriigid

Andmed tuleb sisestada, kui need on põllumajandusettevõtte arvepidamises olemas.

342.	Lillesibulad, juure- ja varremugulad

343.	Lõikelilled ja lillepungad

344.	Õistaimed ja dekoratiivtaimed

Seemned

142.   Rohuseeme (kõrrelised heintaimed ja söödakaunvili)

143.   Muu seeme (aiandusseeme, haritava maa seeme ja seemikud, v.a teravili, kuivatatud aedvili, kartul, õlitaimed ja rohuseemned)

Söödakultuurid ja kesa

144.   Söödajuurvili ja kapsad (söödapeet, kaalikas, söödaporgand ja söödanaeris, poolsuhkrupeet, muu söödajuurvili ja kapsad) (v.a seeme)

145.   Muud söödakultuurid

Kõik külvikorra alusel kasvatatavad ühe- ja mitmeaastased söödataimed, mida kasvatatakse ühel ja samal maa-alal vähem kui viis aastat, v.a kõrrelised heintaimed

Rubriigi 145 „Muud söödakultuurid” alamrubriigid

326.

Söödamais

327.	Muud siloteraviljad

328.	Muud söödakultuurid

146.   Kesa: maa, mis ei anna saaki kogu aruandeaasta jooksul. Kirjendatakse ka maa, mis on tootmisest kõrvaldatud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1782/2003 ja mida ei harita. Hõlmab ka rohelise taimkattega tootmisest kõrvale jäetud maad. Tootmisest kõrvaldatud maa, millel kasvatatakse lubatud muuks kui toiduks kasutatavaid kultuure kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1782/2003, kirjendatakse asjaomast kultuuri käsitlevasse rubriiki põllukultuuri liigi koodiga 8 või 9.

147.   Ajutine rohumaa: haritavale maale rajatud rohumaa, mis asendatakse vähem kui viie aasta pärast söödakultuuridega; sealhulgas alla üheaastased alad. Kõnealuselt maa-alalt saadud heina ja/või rohu müügi kogusumma märgitakse käesolevasse rubriiki.

148.   Muud põllukultuurid, mis ei kuulu rubriikidesse 120–147 ega nende alamrubriikidesse.

149.   Külvivalmis rendile antav maa, sh töötajatele mitterahalise tasuna kasutamiseks antav maa.

150.   Heinamaad ja pikaajalised kultuurkarjamaad: üldjuhul väetatud ja ülesharitud kasutatav põllumajandusmaa, mida ei kasutata külvikordade alusel (viie aasta jooksul või kauem), vaid alaliselt kas külvatud või looduslike söödakultuuride kasvatamiseks. Kõnealuselt maa-alalt saadud heina ja/või rohu müügi kogusumma märgitakse käesolevasse rubriiki.

151.   Looduslik rohumaa: väheviljakad karjamaad, sh võsastunud maa, üldjuhul väetamata ja ülesharimata.

314.   Püsirohumaa, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mis vastab toetuse saamise tingimustele.

Püsikultuurid

152.   Puuvilja- ja marjaaiad

Sealhulgas troopilised ja subtroopilised puuviljad; kaasa arvatud banaanid, kuid mitte alalised katte all kasvatatavad kultuurid, mis märgitakse rubriiki 156.

Rubriigi 152 „Puuvilja- ja marjaaiad” alamrubriigid

Tooted kantakse neisse alamrubriikidesse olenemata nende edaspidisest kasutusest (tarbimine värskelt, kuivatamine, töötlemine, konserveerimine jms).

349.	Õunviljad: õunad, pirnid jne, v.a rosinad (alamrubriik 291) ja lauaviinamarjad (alamrubriik 285)

350.	Luuviljad: ploomid, virsikud, kirsid jne, v.a lauaoliivid (alamrubriik 281)

351.	Pähklid: kreeka pähklid, sarapuupähklid, mandlid, kastanid jne

352.	Väikesed puuviljad ja marjad: punased ja valged sõstrad, vaarikad, viigimarjad jne (v.a maasikad, melonid ja ananassid: rubriigid 136, 137 ja 138)

353.	Troopilised ja subtroopilised puuviljad: banaanid, avokaadod, mangod, papaiad jne

153.   Tsitruseaiad

Rubriigi 153 „Tsitruseaiad” alamrubriigid

354.

Apelsinid

355.	Tangeriinid, mandariinid, klementiinid ja muud samalaadsed väikesed puuviljad

356.

Sidrunid

357.	Muud tsitrusviljad

154.   Oliivisalud

Rubriigi 154 „Oliivisalud” alamrubriigid

281.	Lauaoliivid

282.	Oliivid õli tootmiseks (müüakse viljadena)

283.

Oliiviõli

284.	Oliivikasvatuse kõrvalsaadused

155.   Viinapuud

Rubriigi 155 „Viinapuud” alamrubriigid

285.	Lauaviinamarjad

286.	Viinamarjad kaitstud päritolunimetusega (KPN) kvaliteetveini tootmiseks

292.	Viinamarjad kaitstud geograafilise tähisega (KGT) kvaliteetveini tootmiseks

293.	Viinamarjad muu veini tootmiseks

288.	Muud viinapuude saadused: viinamarjavirre, mahl, brändi, äädikas ja muud põllumajandusettevõttes valmistatud tooted

289.	Viinamarjad kaitstud päritolunimetusega (KPN) kvaliteetveini tootmiseks

294.	Viinamarjad kaitstud geograafilise tähisega (KGT) kvaliteetveini tootmiseks

295.	Muud veinid

291.

Rosinad

304.	Viinamarjakasvatuse kõrvalsaadused (pressimisjäägid, käärimissete)

156.   Katte all kasvatatavad püsikultuurid

157.   Puukoolid: sealhulgas viinapuukoolid; välja arvatud metsades asuvad puukoolid, mis rahuldavad põllumajandusettevõtte vajadusi

158.   Muud püsikultuurid (korvipaju, luga, bambus, paju jne)

159.   Noorte istandike kasv, mida hinnatakse kasutatud tootmisvahendite kulude alusel (arvesse võetakse ainult need istandikud, mis ei anna veel täistoodangut). See summa kirjendatakse ka investeeringute alla (veerg 4) rubriigis 96 „Püsikultuurid” (tabel G).

Muud taimekasvatussaadused

160.   Põllumajandusettevõtte mujal nimetamata põllukultuuridest valmistatud tooted; sealhulgas alkohol, mis ei ole valmistatud viinamarjadest, õuntest, pirnidest või muust.

161.   Põllukultuuride kõrvalsaadused (v.a viinamarja- ja oliivikasvatuse kõrvalsaadused)

Rubriigi 161 „Põllukultuuride kõrvalsaadused” alamrubriigid

Andmed tuleb sisestada, kui need on arvepidamises olemas.

299.

Põhk

300.	Suhkrupeedi pealsed

301.	Muud kõrvalsaadused

B.   LOOMSED SAADUSED

162.   Lehmapiim

163.   Lehmapiimatooted

164.   Lambapiim

165.   Kitsepiim

166.   Vill

167.   Lambapiimatooted

168.   Kitsepiimatooted

169.   Kanamunad (k.a haudemunad)

170.   Muud loomsed saadused (müüdud sõnnik, paaritamistasud, muud munad kui kanamunad jne)

313.   Mesi ja mesindussaadused: mesi, mõdu ning muud mesindussaadused ja kõrvaltooted, väljendatuna mee-ekvivalendi tsentnerites (= 100 kg).

171.   Lepinguline loomakasvatus

Lepingu alusel toimuvast loomakasvatusest saadud tulu, mis vastab peamiselt selliste osutatud teenuste eest saadud tasule, mille puhul põllumajandusettevõtja ei võta endale kõnealuste loomade kasvatamise ja nuumamisega tavaliselt kaasnevat majanduslikku riski.

Rubriigi 171 „Lepinguline loomakasvatus” alamrubriigid

Andmed tuleb sisestada, kui need on põllumajandusettevõtte arvepidamises olemas.

307.	Lepingu alusel peetavad kariloomad

308.	Lepingu alusel peetavad lambad ja/või kitsed

309.	Lepingu alusel peetavad sead

310.	Lepingu alusel peetavad kodulinnud

311.	Lepingu alusel peetavad muud loomad

C.   METSANDUS

173.   Metsamaa

Metsaga kaetud maa, sh metsas asuvad puukoolid ja papliistandikud. Üksikud puud, salud ja puiesteed ei kuulu metsamaa alla, need maa-alad kuuluvad ümbritseva maa koosseisu. Metsamaa on maa, mida haldab põllumajandusettevõtja, hooldab põllumajandusettevõtte tööjõud põllumajandusettevõtte seadmetega ja/või mille toodang kasutatakse ära põllumajandusettevõttes.

174.   Metsamaterjali müük: metsamaterjali müügiväärtus, sh ettevõttesisene tarbimine aruandeaastal

175.   Kasvava metsa müük: kasvava metsa müügiväärtus aruandeaastal

176.   Muud metsasaadused: muude metsasaaduste kui puidu (kork, männivaik jne) müügiväärtus

D.   MUUD TOOTED

172.   Söödamaade juhuslikust rentimisest ja loomade söödale võtmisest saadav tulu

177.   Lepingulised tööd, sh seadmete kasutusse andmine tasu eest

178.   Põllumajandusettevõtte majandamiseks vajaliku likviidse vara intressid põllumajandusettevõtja pangakontol. Käesolevat rubriiki ei täideta juhul, kui käibevahendid määratakse kindlaks üldise hindamisega (vt ka juhiseid käibevahendite kohta, rubriik 102).

179.   Turismist saadud tulu, kui turismiga seotud tegevus on nii ulatuslik, et seda ei ole võimalik põllumajanduslikust tegevusest eristada. See hõlmab turismist laekunud tasusid (telkimine, suvilad, ratsutamis-, küttimis- ja kalapüügivõimalused jne). Asjakohaseid kulusid ja tööjõudu ei saa eristada ja seega kantakse kõik vastavatesse rubriikidesse.

180.   Eelmise aruandeaastaga seotud tulude parandused: laekunud eelmiste aruandeaastatega seotud summad, mis ei ole märgitud kõnealuste aruandeaastate deebetitesse. Toodete, loomade, pindala, kulude või katastroofidega seotud toetused, abi ja otsetoetused tuleks jooksva aruandeaasta osas märkida rubriikidesse 112–118 ning varasemate aruandeaastate puhul järjekorranumbri 483 alla.

181.   Muud eespool loetlemata tooted ja tulud: loonustasudes (hinnatuna asjaomaste kulude põhjal) sisalduva töötajate majutuse väärtus, põhivara tootmine (kõigi jooksvates majapidamiskuludes sisalduvate põhivara tootmiskulude hinnangväärtus: vt „Üldmõisted ja -juhised”, punkt b), saadud hüvitus, mida ei saa seostada millegi konkreetsega ega maha arvata kuludest jne.

182.   Muud pindalad ja neilt saadav toodang

Rubriik 182 hõlmab kõiki muid pindalasid, nt koduaed, hoonete, maanteede, karjaaia, tiikide jms alune maa.

183.   Kokku: rubriikide 120–182 ja 313–314 summa.

Pindalade summa ei sisalda siiski järelkultuuride ega seenekasvatusalasid. Seega väljendab pindalade summa põllumajandusettevõtte üldpindala.

TABELI K VEERUD

Tooted (veerg 1)

Tooted märgitakse eespool esitatud numbrite järjekorras.

Põllukultuuri tüüp (veerg 2)

Põllukultuuride tüübid ja neile vastavad koodid on järgmised.

Kood 0

:

Seda koodi kasutatakse loomakasvatustoodangu, töödeldud toodangu, varude ja kõrvalsaaduste puhul.

A.

Põllul kasvatatavad kultuurid (sh põllukultuuridega külvikorra alusel avamaal kasvatatav värske köögivili, melonid ja maasikad; kultuurid, mida kasvatatakse tootmisest kõrvaldatud maal kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1782/2003). Kood 1 : Niisutamata põhikultuurid Põhikultuurid on: — üksikkultuurid, st teataval maa-alal aruandeaastal ainsana kasvavad kultuurid; — segakultuurid: koos külvatud, haritud ja koristatud kultuurid, mis moodustavad lõpptootena segu; — kultuur, mis jääb teataval maa-alal aruandeaasta jooksul järjestikku kasvatatavatest kultuuridest põllule kõige pikemaks ajaks. Kood 2 : Niisutamata kombineeritud kultuurid Teatava aja jooksul ühel maa-alal kasvavad kultuurid, millest igaüks annab aruandeaastal selgesti eristatava saagi. Üldpindala jagatakse kõnealuste kultuuride vahel proportsionaalselt iga kultuuri all tegelikult oleva maaga. Kood 3 : Niisutamata järelkultuurid (vahekultuurid) Aruandeaasta jooksul teataval maa-alal järjestikku kasvatatavad kultuurid, mida ei käsitleta põhikultuuridena. Kood 6 : Niisutatavad põhi- või kombineeritud kultuurid Kood 7 : Niisutatavad järelkultuurid Kultuur on niisutatav, kui kastmine toimub tavaliselt kunstlikult. Need kaks põllukultuuride tüüpi märgitakse ära, kui arvepidamises on olemas asjaomane teave.

B.	Turuaiandus- ja ilutaimede kasvatus avamaal Kood 4 : Avamaal kasvatatavad turuaianduse värsked köögiviljad, melonid ja maasikad (vt rubriik 137) ja avamaal kasvatatavad lilled ja dekoratiivtaimed (vt rubriik 140).

C.	Kattealused kultuurid Kood 5 : Katmikalal kasvatatavad värsked köögiviljad, melonid ja maasikad (vt rubriik 138), lilled ja dekoratiivtaimed (üheaastased või mitmeaastased) (vt rubriik 141) ning kattealused püsikultuurid (vt rubriik 156). Vajaduse korral ka rubriigid 143, 285 ja 157.

D.	Kultuurid, mida kasvatatakse tootmisest kõrvaldatud maal kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1782/2003 Kood 8 : Niisutamata kultuurid tootmisest kõrvale jäetud maal Kood 9 : Niisutatavad kultuurid tootmisest kõrvale jäetud maal

E.	Energiakultuurid Kood 10 : Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 88 määratletud energiakultuurid, olenemata sellest kas nad saavad energiakultuuride toetust või mitte, v.a muud kui toiduks kasutatavad kultuurid, mida kasvatatakse tootmisest kõrvaldatud maal.

Puuduvad andmed (veerg 3)

Kood 0	:	Kood 0 märgitakse juhul, kui puuduvaid andmeid ei ole.
Kood 1	:	Kood 1 tuleks märkida, kui mingi kultuuri all oleva maa-ala suurus ei ole teada (vt veerg 4), näiteks juhul kui turustamise eesmärgil on taimekasvatustoodang saadud põllukultuuridest, mis on ostetud kõrrel või mis on saadud vähem kui aastaks ajutiselt rendile võetud maa-alalt, ning samuti toodangu puhul, mis on saadud sisseostetud looma- või taimekasvatussaaduste ümbertöötlemise tulemusena.
Kood 2	:	Kood 2 tuleks märkida lepingu alusel kasvatatavate kultuuride puhul, kui müügitingimuste tõttu ei saa sedastada tegelikku toodangut (veerg 5).
Kood 3	:	Kood 3 tuleks märkida, kui müügitingimuste tõttu ei saa sedastada tegelikku toodangut ning tegemist ei ole lepingu alusel kasvatatavate kultuuridega.
Kood 4	:	Kood 4 tuleks märkida, kui puudu on pindala ja tegelik toodang.
Kood 8	:	Kood 8 tuleks märkida tootekoodi 146 puhul, kui maa-ala on tootmisest kõrvaldatud vastavalt määrusele (EÜ) nr 1782/2003 ja seda ei harita (sh võimalik taimkate).

Pindala (veerg 4)

Pindala väljendatakse aarides (100 aari = 1 hektar), välja arvatud seenekasvatuseks kasutatava maa puhul (rubriik 139), mille pindala esitatakse ruutmeetrites. Viimati nimetatud pindala ei kuulu üldpindala hulka (vt rubriik 183).

Iga põllukultuuri all olev pindala märgitakse käesolevasse veergu, välja arvatud kõrvalsaaduste (rubriigid 161, 284, 299–301 ja 304) ja mõningate töödeldud toodete puhul (rubriigid 160 ja 288). Ostetud kultuuridest valmistatud toodete ja turustamiseks ettenähtud, kasvava kultuurina ostetud kultuuridest või vähem kui aastaks ajutiselt rendile antud maa-alalt pärit toodete puhul pindala ei märgita. Kood 1 märgitakse veergu 3 (puuduvad andmed).

Aias avamaal või katte alla kasvatatavaid värskeid köögivilju, meloneid ja maasikaid (335–341), lilli ja dekoratiivtaimi (rubriigid 342–344) käsitlevate alamrubriikide puhul märgitakse tegelikult kultuuride jaoks kasutatav pindala (haritav maa). Näide: kui aias kasvatatakse avamaal ühel ühe hektari suurusel alal redist ja seejärel porrulauku, on rubriiki 137 kantav põhipindala üks hektar ja haritav pindala kaks korda üks hektar, mis kantakse vastavalt rubriikidesse 339 ja 336. Kui kõnealused andmed põllumajandusettevõtte raamatupidamisarvestuses puuduvad, märgitakse veergu 3 (puuduvad andmed) kood 1.

Aruandeaasta toodang (veerg 5)

Aruandeaasta jooksul toodetud loomsete ja taimsete toodete kogused (v.a võimalikud kaod põldudel ja põllumajandusettevõttes). Kõnealused kogused märgitakse põllumajandusettevõtte põhitoodete juurde (v.a kõrvalsaadused).

Need kogused tuleks märkida tsentnerites (100 kg), välja arvatud munade puhul (rubriik 169), mis kirjendatakse tuhandete kaupa, ning veini ja veiniga seotud toodete puhul (rubriigid 286–289 ja 292–295), mille koguseid väljendatakse hektoliitrites. Rubriigi 155 „Viinapuud” kogused tuleks märkida tsentnerites, isegi veinitoodetega seoses.

Piima puhul märgitakse joogipiima kogus, olenemata sellest, millisel kujul seda müüakse, omatarbimiseks või mitterahalise tasuna või muuks otstarbeks kasutatakse (rõõsk koor, või, juust jne). Toodangu hulka ei kuulu piim, mida vasikad udarast imevad.

Kui müügitingimuste tõttu ei saa tegelikku toodangut tsentnerites kindlaks määrata (vt müük kasvavate kultuuridena ja lepingu alusel kasvatatavad kultuurid), märgitakse veergu 3 (puuduvad andmed) lepingu alusel kasvatatavate kultuuride kohta kood 2 ning muudel juhtudel kood 3.

Algseis (veerg 6)

Aruandeaasta alguses laos olevate (hoiustatavate) toodete väärtus, välja arvatud kariloomad. Toodete väärtus määratakse hindamispäeval kehtivate „taluvärava” hindade alusel.

Müük (veerg 7)

Aruandeaasta alguses laos oleva ja selle aasta jooksul saagina kogutud toodangu müügi koguväärtus (olenemata sellest, kas tulu on aruandeaastal laekunud või mitte).

Müüdud toodangu koguväärtus sisaldab põllumajandusettevõttesse tagastatud toodete maksumust (lõss, peedilõigud jne). Viimati nimetatud väärtus lisatakse samuti põllumajandusettevõtte kuludesse.

Aruandeaasta jooksul saadud hüvitised (nt kindlustushüvitis rahekahjustuse korral) tuleb lisada asjaomaste toodete müügitulule, kui kõnealuseid hüvitisi saab seostada nende toodete tootmisega. Muul juhul kantakse need rubriiki 181 „Muud tooted ja tulud”.

Müügi kogusumma ei sisalda aruandeaasta jooksul toodete jaoks saadud toetusi ja abi; need kantakse rubriiki 112 (vt käesoleva rubriigi juhised). Kui on teada võimalikud turustuskulud, ei arvata neid müügi kogusummast maha, vaid kantakse rubriiki 71 „Muud põllumajandusloomadega seotud erikulud” või rubriiki 76 „Muud taimekasvatusega seotud erikulud”.

Omatarve ja mitterahalised hüvitised (veerg 8)

Põllumajandusettevõtja majapidamises tarbitud tooted (sh puhkajatele toidu valmistamiseks kasutatud talutooted) ja/või kauba või teenuste eest tasumiseks kasutatud mitterahaline tasu (sh loonuspalk). Kõnealuste toodete maksumus määratakse „taluvärava” hindades.

Lõppseis (veerg 9)

Aruandeaasta lõpus laos olevate (hoiustatavate) toodete väärtus, välja arvatud kariloomad. Toodete väärtus määratakse hindamispäeval kehtivate „taluvärava” hindade alusel.

Ettevõttesisene tarbimine (veerg 10)

Aruandeaasta alguses laos olevate (hoiustatavate) toodangu ja/või aruandeaasta jooksul valmistatud, aasta jooksul põllumajandusettevõttes tootmisvahendina kasutatud toodangu väärtus „taluvärava” hindades. Sealhulgas:

—

loomasööt: turustamiseks ettenähtud toodangu (tavaliselt turustamiseks ettenähtud tooted), mida aasta jooksul kasutati loomasöödaks, väärtus „taluvärava” hindades, Põllumajandusettevõttes toodetud ja ettevõttes (söödaks ja allapanuks) kasutatud põhu maksumus määratakse ainult juhul, kui põhk kuulub selles piirkonnas ja kõnealusel aastal turustatavate toodete hulka. Piim, mida vasikad udarast imevad, ei kuulu ettevõttesisese tarbimise hulka. Kõnealuste toodete väärtus määratakse kindlaks „taluvärava” hindade põhjal;

—	seemned: põllumajandusettevõttes müügiks ettenähtud, aruandeaasta jooksul taimekasvatuses seemnetena kasutatud toodete väärtus „taluvärava hindades”.

L.   KVOODID JA MUUD ÕIGUSED

Aruandeaasta lõpus omatava kvoodi kogus tuleks alati kanda veergu 9.

Märkida tuleb ka kvoodid, mis on omandatud vabalt kehtiva turuväärtuse alusel, kui nende kvootidega võib kaubelda maast eraldi. Kvoodid, millega ei või kaubelda nendega seotud maast eraldi, kirjendatakse üksnes tabelisse G.

Mõned andmekirjed märgitakse samal ajal kas üksikult või koondtulemuste osadena tabelite F, G ja/või K muudesse rubriikidesse.

Kasutada tuleks järgmisi rubriike.

401.

Piim

402.	Ammlehmatoetus

404.	Uttede ja kitsede toetus

421.	Suhkrupeet

422.

Tubakas

423.	Tärklisekartulid

441.

Lämmastik

442.	Orgaaniline väetis

470.	Õigused ühtse otsemaksete kava alusel makstavatele toetustele (vabatahtlik)

499.

Muud.

TABELI L VEERUD

Kvoodid või muud õigused (veerg 1)

Kvoodi või õiguse rubriik

Andmeliik (veerg 2)

Kood 1	:	Varadega seotud kanded: ost ja müük
Kood 2	:	Tuludega seotud kanded: kvootide liisimine või rentimine

(veerg 3): Kasutamata

Maksed (veerg 4)

Koodi 1 puhul veerus 2: Kvootide või muude õiguste ostmisel makstud summa.

Koodi 2 puhul veerus 2: Kvootide või muude õiguste liisimise või rentimise eest makstud summa. Sisaldub ka makstud rendi hulgas rubriigis 85 (Tasutud rendimaks) tabelis F.

Laekumised (veerg 5)

Koodi 1 puhul veerus 2: Kvootide või muude õiguste müügi eest saadud summa.

Koodi 2 puhul veerus 2: Kvootide või muude õiguste rentimise või liisimise eest saadud summa. Sisaldub ka tabeli K rubriigis 181 (Muud tooted ja sissetulekud).

Algseis (veerg 6)

Koodi 1 puhul veerus 2: Põllumajandustootja käsutuses olevate koguste väärtus algseisuga, olenemata sellest, kas need on saadud tasuta või ostetud, tuleb kirjendada kehtiva turuväärtusega, kui kvootidega võib teha tehinguid eraldi nendega seotud maast.

Koodi 2 puhul veerus 2: Ei kohaldata.

Kulum (veerg 7)

Sellesse veergu võib kanda kvootide ja muude õiguste kulumi. Kvootide ja muude õiguste võimalikku kulumit ei tohi sel juhul kanda tabelisse G (lahter 340).

Lõppseis (veerg 8)

Koodi 1 puhul veerus 2: Põllumajandustootja käsutuses olevate koguste väärtus lõppseisuga, olenemata sellest, kas need on saadud tasuta või ostetud, tuleb kirjendada kehtiva turuväärtusega, kui kvootidega võib teha tehinguid eraldi nendega seotud maast.

Koodi 2 puhul veerus 2: Ei kohaldata.

Kogus (veerg 9)

Kasutatakse järgmisi ühikuid:

—	rubriigid 401, 421–441: tsentnerid;

—	rubriik 442: tsentnerid või loomade arv, kui see on riiklike õigusaktidega ette nähtud;

—	rubriigid 402 ja 404: maksete aluseks olevad baasühikud;

—	rubriik 470: õiguste arv;

—	rubriik 499: kirjet ei tehta.

Maksud, lisamaks (veerg 10)

Kirjendada vaid üks kord, veerg 2 = 2.

Rubriik 401: piima lisamaks aruandeaasta toodangu eest, muudel juhtudel makstud summa.

M.   OTSETOETUSED vastavalt määrusele (EÜ) nr 1782/2003 (rubriigid 600–680 ja 700–772 (6))

600.   Pindalatoetused vastavalt määrusele (EÜ) nr 1782/2003

Pindalatoetuste kogusumma kantakse samuti tabelisse J koodiga 600. See hõlmab ka pindalatoetusi maa tootmisest kõrvale jätmiseks ja energiakultuuride toetusi.

Rubriigi 600 jaotamine

Rubriigid 621–638 tuleb niisutatavate kultuuride puhul täita ainult siis, kui neid käsitletakse riiklikus piirkondadeks jaotamise kavas eraldi. Sellisel juhul tuleb need pinnad ja maksed jätta välja rubriikidest 601–618. Kui niisutatavaid alasid ei käsitleta riiklikus piirkondadeks jaotamise kavas eraldi, märgitakse need rubriikidesse 601–618.

601.   Niisutamata maa pindalatoetused

Veerus 4 „Maksete aluseks olevate baasühikute arv”: rubriikide 602–618 summa, välja arvatud rubriigid 608, 614 ja 618, kui samad baasühikud on registreeritud ka mõnes teises tabeli M rubriigis. Veerus 5 „Toetused kokku”: rubriikide 602–618 summa.

Erinevad alamrubriigid tuleks täita vähemalt siis, kui liikmesriik on näinud oma riikliku piirkondadeks jaotamise kavaga erinevate toetuskõlblike kultuuride jaoks ette erineva kompensatsiooniskeemi (seoses vastava võrdlussaagikuse, ühiku kohta antava toetuse määra, kogu toetuskõlbliku pindalaga).

602.   Teravilja pindalatoetus

603.   Õlikultuuride pindalatoetus

604.   Valgukultuuride pindalatoetus

605.   Siloteravilja pindalatoetus

606.   Teramaisi pindalatoetus

607.   Silomaisi pindalatoetus

608.   Traditsioonilistes tootmispiirkondades kõva nisu puhul makstava pindalatoetuse lisatoetus või kõva nisu eritoetus vastavalt määrusele (EÜ) nr 1782/2003.

609.   Muude põllukultuuride pindalatoetus

611.   Rohusilo pindalatoetus

612.   Kiulina pindalatoetus

613.   Kiu tootmiseks kasvatatava kanepi pindalatoetus

614.   Valgukultuuride toetus (kui ei sisaldu rubriigis 604)

618.   Kõvanisu eritoetus kvaliteedi eest (kui ei sisaldu rubriigis 608)

621.   Niisutatava maa pindalatoetused

Veerus 4 „Maksete aluseks olevate baasühikute arv”: rubriikide 622–638 summa, välja arvatud rubriigid 628, 634 ja 638, kui samad baasühikud on registreeritud ka mõnes teises tabeli M rubriigis. Veerus 5 „Toetused kokku”: rubriikide 622–638 summa.

Erinevad alamrubriigid tuleks täita vähemalt siis, kui liikmesriik on näinud oma riikliku piirkondadeks jaotamise kavaga erinevate toetuskõlblike kultuuride jaoks ette erineva kompensatsiooniskeemi (seoses vastava võrdlussaagikuse, ühiku kohta antava toetuse määra, kogu toetuskõlbliku pindalaga).

622.   Teravilja pindalatoetus

623.   Õlikultuuride pindalatoetus

624.   Valgukultuuride pindalatoetus

625.   Siloteravilja pindalatoetus

626.   Teramaisi pindalatoetus

627.   Silomaisi pindalatoetus

628.   Traditsioonilistes tootmispiirkondades niisutatava kõva nisu puhul makstava pindalatoetuse lisatoetus või eritoetus vastavalt määrusele (EÜ) nr 1782/2003

629.   Muude põllukultuuride pindalatoetus

632.   Kiulina pindalatoetus

633.   Kiu tootmiseks kasvatatava kanepi pindalatoetus

634.   Valgukultuuride toetus (kui ei sisaldu rubriigis 624)

638.   Kõvanisu eritoetus kvaliteedi eest (kui ei sisaldu rubriigis 628)

650.   Tootmisest kõrvale jäetud maa pindalatoetus

655.   Energiakultuuride toetus

670.   Ühtse otsemakse toetuskava määruse (EÜ) nr 1782/2003 alusel

Veerus 4 „Maksete aluseks olevate baasühikute arv”: rubriikide 671–673 summa. Veerus 5 toetuse kogusumma: rubriikide 671–674 summa.

Ühtse pindalatoetuse kava alusel makstud toetuste kogusumma kantakse ka tabelisse J koodiga 670.

Rubriigi 670 jaotamine

Rubriigid		Maksete aluseks olevate baasühikute arv	Toetused kokku
671	Ühtse otsemakse kava alusel makstud toetus v.a rubriikides 672–674 nimetatud toetused; sisaldab ka rohumaa/püsikarjamaa ja tootmisest kõrvaldatud maa toetust, kui neid ei eristata	Kohustuslik	Kohustuslik
672	Ühtse otsemakse kava alusel makstud rohumaa/püsikarjamaa toetus	Valikuline	Valikuline
673	Ühtse otsemakse kava raames makstavad toetused tootmisest kõrvale jäetud maa puhul	Valikuline	Valikuline
674	Ühtse otsemakse kava alusel makstav toetus eritoetusõiguste põhjal	Kohustuslik	Kohustuslik

680.   Ühtne pindalatoetus määruse (EÜ) nr 1782/2003 alusel

Ühtse pindalatoetuse kava alusel makstud toetuste kogusumma kantakse ka tabelisse J koodiga 680.

700.   Veiseliha otsetoetused vastavalt määrusele (EÜ) nr 1782/2003

Veiseliha otsetoetuste kogusumma kantakse ka tabelisse J koodiga 700.

Järgmises tabelis on esitatud veiseliha otsetoetuste rubriigid vastavalt määrustele (EÜ) nr 1254/1999 ja (EÜ) nr 1782/2003

Rubriigid		Maksete aluseks olevate baasühikute arv	Toetused kokku
700	Veiselihale tehtud maksed kokku (rubriikide 710, 720, 730, 740, 750 ja 760 summa)	—	Kohustuslik
710	Eritoetus (rubriikide 711 ja 715 summa)	Kohustuslik	Kohustuslik
711	Eritoetus pullide eest	Kohustuslik	Kohustuslik
715	Eritoetus härgade eest	Kohustuslik	Kohustuslik
730	Ammlehmatoetus (rubriikide 731 ja 735 summa)	—	Kohustuslik
731	Ammlehmatoetus ammlehmade ja mullikate eest	Kohustuslik	Kohustuslik
735	Ammlehmatoetus: riiklik lisatoetus	Kohustuslik	Kohustuslik
740	Tapatoetus (rubriikide 741 ja 742 summa)	—	Kohustuslik
741	Tapatoetus: 1–7 kuud	Valikuline	Kohustuslik
742	Tapatoetus: 8 kuud ja vanemad	Kohustuslik	Kohustuslik
750	Ekstensiivistamistoetus	Kohustuslik	Kohustuslik
760	Lisatoetused (riiklikud assigneeringud)	—	Kohustuslik

770.   Piimakarjatoetus, kaasa arvatud lisatoetused määruse (EÜ) nr 1782/2003 alusel

Rubriik		Maksete aluseks olevate baasühikute arv	Toetused kokku
770	Piimakarjatoetus ja lisatoetused (rubriikide 771 ja 772 summa)	Kohustuslik	Kohustuslik
771	Piimakarjatoetus	Valikuline	Valikuline
772	Lisatoetused	Valikuline	Valikuline

TABELI M VEERUD

Toode või toodete kogum (veerg 1)

(Veerud 2 ja 3): Kasutamata

Maksete aluseks olevate baasühikute arv (veerg 4)

Rubriikide 600–655 ja 680 puhul tuleks märkida pindala, mille eest makstakse tootjale toetust, aarides. Rubriikide 710–750 puhul tuleks märkida toetust saavate loomade arv. Rubriikide 670–673 puhul tuleks märkida aktiveeritud õiguste arv, aarides. Rubriigi 674 puhul tuleks märkida eriõiguste arv. Rubriikide 770–772 puhul tuleks märkida individuaalse piimakvoodi summa (tsentnerites).

Kogu toetus (veerg 5)

Selliste toetuste summa, mis on saadud või mille saamise õigus on aruandeaasta jooksul kindlaks tehtud.

Võrdluskogus (veerg 6)

Rubriikide 602–613, 622–633 ja 650 puhul tuleks märkida kultuuri võrdlussaagikus (kilogrammides hektari kohta), mida kasutatakse saadaoleva toetuse arvutamiseks. Kui põllumajandustootja arvepidamises ei ole selliseid andmeid, võivad need andmed lisada kontaktasutused, kasutades põllumajandustootja asukoha piirkondlikke andmeid.

(Veerud 7–10): Kasutamata

N.   ANDMED PÕLLUMAJANDUSLOOMADE OSTU JA MÜÜGI KOHTA

Loomade kategooriate märkimiseks kasutatakse koodnumbreid 22–50, mis vastavad samade loomakategooriate tabelis D kasutatud rubriikidele.

Ostu ja müüki käsitlevad vahesummad loomaliikide kaupa (hobuslased, veised, lambad, kitsed, sead, kodulinnud, muud loomad) kantakse tabelisse E.

TABELI N VEERUD

Põllumajandusloomade kategooriad (veerg 1)

Vastavalt tabelis D kasutatud rubriikidele.

(Veerud 2 ja 3): Kasutamata.

Ostetud loomade arv (veerg 4)

Märgitakse loomade arv.

Loomade ost (veerg 5)

Ostetud põllumajandusloomade koguväärtus aruandeaasta jooksul (sh ostukulud). Kaasnevaid toetusi ja abi ei arvata maha kõnealusest ostude kogu ostusummast, vaid märgitakse rubriiki 116 (vt juhiseid kõnealuse rubriigi kohta).

Müüdud loomade arv (veerg 6)

Märgitakse loomade arv.

Loomade müük (veerg 7)

Müüdud põllumajandusloomade koguväärtus aruandeaastal. Kaasnevad toetused ja abi ei sisaldu kogu müügisummas, vaid märgitakse rubriiki 112 (vt juhiseid kõnealuse rubriigi kohta). Kui võimalikud turustuskulud on teada, ei arvata maha neid kogusummast, vaid märgitakse rubriiki 71 „Muud põllumajandusloomadega seotud erikulud”.

(Veerud 8–10): Kasutamata.

---

(1)  EÜT L 205, 13.7.1982, lk 5.

(2)  EÜT L 220, 7.8.1985, lk 1.

(3)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80.

(4)  EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

(5)  ELT L 345, 20.11.2004, lk 1.

(6)  Vajaduse korral võib neid koode kasutada ka täiendavate riiklike otsetoetuste maksmise korral Bulgaarias, Tšehhi Vabariigis, Eestis, Küprosel, Lätis, Maltal, Leedus, Ungaris, Poolas, Rumeenias, Slovakkias ja Sloveenias.

III LISA

Vastavustabel

Määrus (EMÜ) nr 2237/77	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikkel 2	—
—	Artikkel 2
Artikkel 3	—
—	Artikkel 3
—	Artikkel 4
I lisa	I lisa
II lisa	II lisa
III lisa	—
—	III lisa