31999R1493

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1493/1999,

17. mai 1999,

veinituru ühise korralduse kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 36 ja 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut1,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,2

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,3

võttes arvesse regioonide komitee arvamust4

ning arvestades, et:

1) põllumajandussaaduste ühisturu toimimise ja arenguga peaks kaasnema ühise põllumajanduspoliitika kehtestamine, mis sisaldab eelkõige põllumajandusturgude ühist korraldust, mille vorm võib olla tooteti erinev;

2) ühise põllumajanduspoliitikaga taotletakse asutamislepingu artiklis 33 sätestatud eesmärkide saavutamist ning eriti veinisektori turgude stabiliseerimist ja asjaomasele põllumajandusega tegelevale rahvastikuosale rahuldava elatustaseme tagamist; need eesmärgid on saavutatavad ressursside kohandamisega vajadustele, eriti viinamarjakasvatusvõimaluste kohandamise ja kvaliteedipoliitika järgimisega;

3) veinituru ühise korralduse praegune raamistik kehtestati määrusega (EMÜ) nr 822/87,5 viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1627/98;6 arvestades kogemusi, tuleks nimetatud määrus asendada, et see vastaks veinisektori praegusele olukorrale, kus vaatamata struktuuriliste ülejääkide vähenemisele on siiski võimalik mitmeaastaste ülejääkide teke, kuna sektorit iseloomustab toodangu suur kõikumine eri koristusaastatel;

4) 1995. aasta Uruguay vooru kokkulepete rakendamise tulemuseks on avatum ühenduse turg, kus traditsioonilised sekkumismeetmed on praeguseks kaotanud palju oma potentsiaalsest mõjust, samuti subsideeritud ekspordi mahu vähenemine, mis tähendab, et ühenduse tootjatel on vaja parandada oma konkurentsivõimet; enamik ekspordist toimubki juba subsiidiumideta;

5) ühenduse veinisektori teatavate osade kõige olulisem turuprobleem on praegu vähene suutlikkus piisavalt kiiresti kohanduda nii sise- kui ka välisturu konkurentsimuutustega; praegune ühine turukorraldus ei ole suutnud pakkuda lahendusi neile viinamarjakasvatuspiirkondadele, mille toodang ilmselgelt ei suuda leida tulutoovat turgu; laienevate turgude tingimustes ei ole neil piirkondadel piisavat paindlikkust, mis võimaldaks areneda;

6) komisjon esitas 1994. aastal veinituru ühise korralduse reformimise ettepaneku, mida siiski vastu ei võetud; turuolukord on pärast selle ettepaneku tegemist muutunud;

7) seetõttu peaks toimuma veinituru ühise korralduse reform, mis tagaks uute arengusuundadega sujuvaks kohandumiseks vajaliku paindlikkuse, ning mille laiemad eesmärgid on järgmised: säilitada ühenduse turul saavutatud nõudmise ja pakkumise paranenud tasakaal, tõsta veinisektori konkurentsivõimet pikemaks ajaks; lõpetada sekkumistegevus kui ületootmisprobleemi kunstlik lahendus; jätkata veinituru toetamiseks veinidestillaatide tarnimist niisugustele alkohoolsete jookide sektori osadele, kus seda alkoholi traditsiooniliselt kasutatakse; arvestada piirkondlikke erinevusi; ja tunnustada tootjaorganisatsioonide ja sektoriorganisatsioonide potentsiaalset rolli;

8) määrust (EMÜ) nr 822/87 täiendati ja rakendati määrustega (EMÜ) nr 346/79,7 (EMÜ) nr 351/798 (viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 1029/919), (EMÜ) nr 460/7910 (viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 3805/8511), (EMÜ) nr 465/8012 (viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 1597/8313), (EMÜ) nr 457/80,14 (EMÜ) nr 458/8015 (viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 596/9116), (EMÜ) nr 1873/8417 (viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2612/9718), (EMÜ) nr 895/8519 (viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 3768/8520), (EMÜ) nr 823/87,21 (viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1426/9622), (EMÜ) nr 1442/8823 (viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 859/19924), (EMÜ) nr 3877/88,25 (EMÜ) nr 4252/8826 (viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1629/9827), (EMÜ) nr 2046/8928 (viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2468/9629), (EMÜ) nr 2048/89,30 (EMÜ) nr 2389/8931 (viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2088/9732), (EMÜ) nr 2390/8933 (viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2611/9734), (EMÜ) nr 2391/89,35 (EMÜ) nr 2392/8936 (viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1427/9637), (EMÜ) nr 3677/8938 (viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2796/9439), (EMÜ) nr 3895/9140, (EMÜ) nr 2332/9241 (viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1692/98) ja määrusega (EMÜ) nr 2333/9242, (viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1429/9643); neid määrusi on mitu korda oluliselt muudetud; edaspidi vajalike muudatuste tegemiseks tuleks need selguse huvides terviktekstina uuesti välja anda;

9) määrusega (EMÜ) nr 822/87 nähti ette, et nõukogu kehtestab selle kohaldamise üldeeskirjad; see muutis õigusaktide ülesehituse keeruliseks; eespool nimetatud määrustes oli hulgaliselt tehnilisi üksikasju, mida oli sageli vaja muuta; seetõttu peaks käesolev määrus sisaldama kõiki vajalikke juhiseid selle kohaldamiseks; vastavalt asutamislepingu artiklile 211 peaks nõukogu komisjonile andma kõik vajalikud rakendamisvolitused;

10) veinituru ühist korraldust reguleerivad eeskirjad on äärmiselt keerulised; mõnel juhul ei arvesta need küllaldasel määral piirkondlikke erinevusi; seetõttu tuleks need eekirjad võimalikult lihtsaks muuta ning arendada ja rakendada ühenduses võimalikult tootjalähedast poliitikat;

11) turu paranenud tasakaalu ärakasutamiseks ja kindlustamiseks ning eri liiki toodete pakkumise ja nõudmise tasakaalustamiseks tuleks luua viinamarjakasvatusvõimalusi korraldavate meetmete raamistik, mis hõlmaks istutuspiiranguid keskmise pikkusega perioodidel, lisatasusid viinamarjakasvatusest lõpliku loobumise eest ja toetusi viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise eest;

12) struktuurimeetmed, mis ei ole otseselt seotud veinitootmisega, peaksid kuuluma nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1257/1999 (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maapiirkondade arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta)44 reguleerimisalasse; müügiedendusmeetmed etendavad tähtsat osa selle sektori konkurentsivõimes ja eriti tuleks stimuleerida ühenduse veini müügi edendamist kolmandate riikide turgudel;45 ühenduse üldise müügiedenduspoliitika järjepidevuse tagamiseks peaksid veinisektoriga seotud meetmed siiski kuuluma seda valdkonda käsitlevate horisontaaleeskirjade reguleerimisalasse; selleks on komisjon esitanud ettepaneku määruse kohta, mis käsitleks põllumajandustoodete alast teavet ja müügiedendusmeetmeid kolmandates riikides;

13) turu tasakaal on paranenud, ehkki suhteliselt aeglaselt ja vaevaliselt; praegused istutuspiirangud on osutunud selle tasakaalu saavutamise oluliseks teguriks; kogemustest lähtudes näib, et muid meetmeid parandatud turutasakaalu ärakasutamiseks ja kindlustamiseks ei ole võimalik kasutada; seetõttu tundub, et üldistes huvides on vaja tootjate omandi kasutamist sel viisil kontrollida;

14) praegused istutuspiirangud peaksid seepärast alles jääma keskmise pikkusega perioodina piiritletud ajavahemikuks, et kõik struktuurimeetmed saaksid jõustuda, ja seetõttu tuleks keelata viinamarjade istutamine veini tootmiseks kuni 31. juulini 2010, kui käesoleva määrusega ei ole ette nähtud teisiti;

15) on ilmnenud, et praegune luba uusistutusteks piirkondades, mis on mõeldud pooktaimede kasvatamiseks, maapiirkondade maakorraldus ja sundmüük, samuti katseline viinamarjakasvatus ei häiri märkimisväärselt veiniturgu ja peaks seetõttu ka edaspidi vajaliku kontrolli all lubatud olema; samadel põhjustel peaks võimaldama istutada viinapuid, mille toodang on mõeldud viinamarjakasvataja oma pere tarbeks;

16) praegu lubatud uusistutused määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveini (mpv-kvaliteetvein) ja geograafiliste tähistega kirjeldatud lauaveini tootmiseks on osutunud nõudmise ja pakkumise paremaks tasakaalustamiseks loodud kvaliteedipoliitika kasulikuks osaks; seda eesmärki peaks täitma siiski istutuslubade süsteemi varudesüsteem, kui see täielikult toimima hakkab; seetõttu peaks praegune luba vajaliku kontrolli all kestma üleminekuperioodil kuni 31. juulini 2003, mil varudesüsteem peaks täielikult toimima hakkama;

17) praegu lubatud viinamarjade taasistutamine on vajalik vananenud viinamarjaistanduste uuendamiseks; seetõttu tuleks praegune süsteem vajaliku kontrolli all säilitada; suurema paindlikkuse huvides peaks see süsteem vajaliku kontrolli all lubama ka taasistutusõiguste saamist ja kasutamist enne sellega seotud väljajuurimist; tuleks järgida ühenduse või siseriiklike varasemate õigusaktidega antud taasistutusõigusi; range kontrolli all tuleks võimaldada taasistutusõiguste üleandmist teisele ettevõttele, eeldusel et see toimub kvaliteedi parandamiseks, hõlmab pooktaimede kasvatamiseks mõeldud piirkondi või on seotud ettevõtte osa üleandmisega; ühise turukorralduse tõrgeteta toimimiseks peaksid niisugused üleandmised jääma ühe liikmesriigi piiresse;

18) viinamarjakasvatusvõimaluste paremaks korraldamiseks ja istutusõiguste tõhusa kasutamise edendamiseks, millega vähendatakse istutuspiirangute mõju, tuleks rajada riiklike või piirkondlike varude süsteem;

19) liikmesriikidele tuleks vajaliku kontrolli all anda laialdane otsustamisõigus varude haldamise üle, et nad saaksid varude istutusõigusi kohalike vajadustega paremini sobitada; siia peaks kuuluma ka võimalus osta istutusõigusi varu suurendamiseks ja neid reservist müüa; seetõttu peaks liikmesriikidel olema õigus varudesüsteemi mitte kohaldada kui nad suudavad tõestada, et neil on juba tõhusalt toimiv istutusõiguste haldamise süsteem;

20) noortele veinitootjaile erisoodustuste andmine hõlbustab lisaks põllumajandusettevõtete sisseseadmisele ka nende hilisemat struktuurilist kohandamist; niisugustel tootjatel peaks seetõttu olema õigus saada varudest tasuta istutusõigusi;

21) ressursside võimalikult tõhusa kasutamise tagamiseks ning nõudmise ja pakkumise paremaks tasakaalustamiseks peaks istutusõiguste omanikud neid kasutama mõistliku aja jooksul, või kui see ei õnnestu, tuleks õigused tagastada ja vajadusel korduvalt tagastada varudena; samadel põhjustel tuleks varusse suunatud õigused mõistliku aja jooksul eraldada;

22) pidades silmas turu paranenud tasakaalu ja laienevat maailmaturgu, võib osutuda õigustatuks asjaomastele liikmesriikidele eraldatavate istutusõiguste täiendamine ja osalt ühenduse varu loomine, mis võimaldaks teha täiendavast turunõudluseset tingitud eraldisi; sellest täiendusest tuleb maha arvata uusistutusõigused, mis on antud mpv-kvaliteetveinide ja geograafiliste tähistega lauaveinide tootmiseks;

23) praegustest istutuspiirangutest olenemata on mõningatele aladele viinamarju istutatud neid piiranguid rikkudes; sanktsioone, mis tagaksid, et niisuguste piirkondade tooted ei häiriks veiniturgu, on raske täitmisele pöörata; ebaseaduslikult täisistutatud aladelt tuleks seetõttu viinamarjad välja juurida; seda nõuet tuleks rakendada kogu ebaseadusliku istutustegevuse suhtes, mis toimub pärast käesoleva määruse kohta käiva ettepaneku avaldamist, millisest ajast tootjad peaksid olema teadlikud nimetatud nõude kehtestamise ettepanekust;

24) ilma et see piiraks ühegi olemasoleva siseriikliku meetme kohaldamist ei ole õiguskindluse tõttu enne ettepaneku avaldamist käesoleva määruse kohta võimalik ühenduse tasandil rakendada väljajuurimise nõuet aladelt, mis on täis istutatud piiranguid eirates; seetõttu peaksid liikmesriigid määratletud perioodi vältel ja vajaliku kontrolli all suutma reguleerida niisuguste alade olukorda, selleks et saavutada parem kontroll viinamarjakasvatusvõimaluste üle; reguleerimine võib toimuda erineval viisil, olenevalt kõnelause istutuse üksikasjadest ning eelkõige sellest, kas niisugune istutus võiks kaasa tuua toodangu kasvu; niisugune ohu korral võib kõnealuse tootja suhtes kohaldada vastavaid halduskaristusi;

25) liikmesriigid peaksid suutma arvesse võtta kohalikke tingimusi ja nende alusel vajaduse korral kehtestama uusistutuste, taasistutuste ja ümberpookimise kohta karmimad eeskirjad;

26) mõningate viinamarjakasvatuspiirkondade toodang ei vasta nõudmisele; hõlbustamaks kogu sektoris parema tasakaalu saavutamist, tuleks niisugustes piirkondades toetada viinamarjakasvatusest lõplikku loobumist; seetõttu tuleks selleks ette näha lisatasu; et kõnealuste piirkondade lisatasusid paremini suunata, tuleks ühenduse raames niisuguste lisatasude andmise korraldamine vajaliku kontrolli all liikmesriikide haldusse jätta; seetõttu peaksid eelkõige liikmesriigid suutma määrata kõnealused piirkonnad ja kehtestama lisatasude määrad objektiivsete kriteeriumide ja üldiste ülemmäärade alusel;

27) niisuguste liikmesriikide veinitoodang, mis jääb alla 25 000 hektoliitri aastas, ei ohusta turu tasakaalu; seetõttu tuleks need liikmesriigid erandina vabastada istutuspiirangutest, kuid neil ei tohiks olla õigust saada lisatasu viinamarjakasvatusest lõpliku loobumise eest;

28) on ka teistsuguseid viinamarjakasvatuspiirkondi, kus toodang ei vasta nõudmisele, kuid kus oleks võimalik saavutada parem tasakaal viinamarjaistanduste ümberkorraldamise kaudu, muutes sordivalikut, paigutades istandusi ümber või parandades istanduste juhtimisviise; seetõttu tuleks selleks vajaliku kontrolli all määrata toetusi;

29) tagamaks, et taolised ümberkorraldused ja muudatused toimuksid kontrollitaval viisil, peaksid need olema kavandatud; kavad tuleks koostada võimalikult tootjalähedaselt, et oleks tagatud piirkondlikke erinevuste arvessevõtmine; sellest olenemata peaksid nende kavade eest lõplikult vastutama liikmesriigid, et tagada nende vastavus ühenduse õigusega;

30) ümberkorraldused ja muudatused mõjutavad tootjaid majanduslikult kahel viisil, nimelt: üleminekuperioodil kaovad tulud ja meetmete rakendamine põhjustab kulusid; kõnealune toetus peaks seetõttu katma mõlemad mõjud; ümberkorraldusprotsessi võib täpsustatud piirides täiendada siseriiklike meetmetega;

31) viinamarjakasvatusvõimaluste paremaks haldamiseks oleks soovitav liikmesriigi või piirkonna tasandil koostada nende võimaluste ülevaade; õhutamaks liikmesriike neid ülevaateid koostama, tuleks piirduda ebaseaduslikult täisistutatud alade seaduslikustamise õiguse andmisel, istutusõiguste suurendamisel ja ümberkorraldus- ja muutmistoetuste andmisel nende liikmesriikidega, kes on nimetatud ülevaated koostanud; piirkondlike ülevaadete puhul ei tohiks neid piirkondi, kes on ülevaate koostanud, jätta ilma õigusest saada abi ümberkorraldus- ja muutmismeetmete rakendamiseks sel põhjusel, et teised piirkonnad ei ole ülevaadet koostanud; kõik piirkondlikud ülevaated peavad olema koostatud 31. detsembriks 2001;

32) veini valmistamiseks kasutatavate viinamarjasortide liigitamine peaks toimuma võimalikult tootjalähedaselt; seetõttu peaksid liikmesriigid selle ülesande ühenduselt üle võtma;

33) nõukogu 24. juuli 1986. aasta määrus (EMÜ) nr 2392/86, millega kehtestati ühenduse istandusregister,46 viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1631/98,47 peaks jääma jõusse, et nendel liikmesriikidel, kes seda registrit alles koostavad, oleks võimalik see töö lõpule viia; tuleks siiski ette näha selle edaspidine muutmine või kehtetuks tunnistamine;

34) turu tasakaalu säilitamiseks tuleks ette näha lauaveinide ja teatavate viinmarjavirrete eraladustusabi; see meede peaks olema võimalikult paindlik ja turu muutustega kohanduv; eelkõige selleks peaks olema võimalik selle kohaldamine lõpetada lühikese etteteatamisaja järel;

35) kõrvaldamaks võimalust kasutada sekkumist, mis on ületootmisprobleemi kunstlik lahendus, tuleks muuta destilleerimissüsteemi; seetõttu tuleks ette näha järgmised destilleerimismeetodid: veinivalmistuse kõrvalsaaduste kohustuslik destilleerimine, veiniviinamarjadeks liigitamata viinamarjasortidest toodetud veini kohustuslik destilleerimine, destilleerimismeede, mis toetab veiniturgu soodustades veinidestillaatide tarnete järjepidevust niisuguses alkohoolsete jookide sektoris, kus seda alkoholi traditsiooniliselt kasutatakse, ja erakorraline destilleerimismeede; muudest destilleerimismeetoditest tuleks loobuda; need meetmed peaksid olema võimalikult paindlikud turuvajaduste ja piirkondlike eritingimuste suhtes;

36) ülepressimise teel saadud veini halva kvaliteedi tõttu tuleks see tava keelata ning selle takistamiseks sätestada pressimisjääkide ja sette kohustuslik destilleerimine; teatavate viinamarjakasvatuspiirkondade tootmistingimusi arvestades võib sellest kohustusest ette näha erandeid; kuna viinamarjakasvatusvööndi A ja viinamarjakasvatusvööndi B Saksa osa tootmis- ja turustruktuurid suudavad tagada selle meetme eesmärgi saavutamise, ei tuleks nende piirkondade tootjaid kohustada veinivalmistamise kõrvalsaadusi destilleerima, vaid lubada neil järelevalve all need kõrvalsaadused kõrvaldada;

37) vein, mis pole toodetud üksnes veiniviinamarjadeks liigitatud viinamarjasortidest, tuleks esimeses järjekorras suunata traditsiooniliseks kasutamiseks piiritusjookide sektoris või turustamiseks muul traditsioonilisel viisil; tuleks ette näha selliseks kasutamiseks suunatud, aga üle tavalise koguse toodetud veini kohustuslik destilleerimine;

38) alkohoolsete jookide sektori teatavad osad pakuvad häid võimalusi veinidestillaatide ja muude veini põhjal valmistatud toodete turustamiseks; seetõttu peaks ühendus kõnealuse turu varustamiseks toetama lauaveini ja lauaveini valmistamiseks sobiva veini destilleerimist põhitoetusega, mida makstakse selle veini destilleerimise eest, ja kõrvaltoetusega selle tulemusel saadud destillaadi ladustamise eest;

39) erakorraliste turuhäirete ja tõsiste kvaliteediprobleemidega toimetulemiseks tuleks ette näha erakorraline destilleerimismeede; abi suuruse ja vormi peaks määrama komisjon, arvestades erinevaid olukordi, sealhulgas juhtumeid, kus võib täheldada mõne veinikategooria turuhinna märgatavat langust; see meede peaks tootjaile vabatahtlik olema; kui seda meedet kohaldatakse teatava veinikategooria suhtes (teatavas vööndis) kolme järjestikuse aasta jooksul, peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ja vajaduse korral ettepanekud;

40) destilleerimisel saadud alkoholi müük peaks toimuma läbipaistvalt ja paremini kontrollitaval viisil ning nii, et välditaks häireid traditsioonilistel alkoholiturgudel;

41) käesoleva määrusega lubatud erinevate veinivalmistustavade tõttu ei tegele kõik ühenduse tootjad praegu alkoholi mahuprotsendi tõstmisega ühesugustes majandustingimustes; diskrimineerimise kõrvaldamiseks tuleks toetada viinamarjasaaduste kasutamist rikastamiseks, suurendades nõnda nende turustusvõimalusi ja hoides ära veiniülejääkide teket; selle saavutamiseks tuleks viia vastavusse mitmesuguste rikastamiseks kasutatavate toodete hinnad; selle tulemuse võib saavutada rikastamiseks kasutatava teatavatest piirkondadest pärit kontsentreeritud viinamarjavirde ja puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde toetussüsteemi abil;

42) tootmise ja kasutamise püsivama tasakaalu saavutamiseks on vaja viinamarjasaaduste kasutamist suurendada; sekkumine näib õigustatuna juba enne lauaveini tootmist, toetades virde kasutamist teatavaks muuks otstarbeks kui veinivalmistamiseks, tehes seda toetustega, mis tagavad ühenduse veinitoodetele nende traditsioonilised turustamisvõimalused; seda meedet tuleks kohaldada konkurentsimoonutusi vältides ja arvesse võttes traditsioonilisi tootmismeetodeid;

43) tootjatel, kes pole kohustusliku destilleerimise meetmete alla kuuluvaid kohustusi täitnud, ei tohi lubada sekkumismeetmetest kasu saada;

44) peale selle tuleks sätestada võimalikud meetmed juhuks, kui hinnad ühenduse turul kõrgele tõusevad;

45) võttes arvesse veinituru eripära, aitaks ühise turukorralduse eesmärkide saavutamisele tõenäoliselt kaasa tootjaorganisatsioonide asutamine; liikmesriigid võivad neid organisatsioone tunnustada; nende organisatsioonide loomine peab toimuma vabatahtlikkuse alusel ning tõestama oma kasulikkust tootjaorganisatsioonide liikmetele pakutavate teenuste ulatuse ja tõhususega;

46) mpv-kvaliteetveinide ja geograafiliste tähistega lauaveinide turu toimimise parandamiseks peaksid liikmesriigid suutma rakendada sektoriorganisatsioonide otsuseid; niisuguste otsuste reguleerimisalasse ei tohi kuuluda teatav kooskõlastatud tegevus; komisjon peaks tagama, et need otsused on kooskõlas ühenduse õigusega; sektoriorganisatsioonid peaksid täitma teatavaid ülesandeid, arvestades tarbijate huve;

47) veinivalmistustavad ja -menetlused tuleks tervisekaitseks ja kvaliteedi parandamiseks sätestada ühenduse tasandil, kusjuures üksnes neid tohib kasutada käesolevas määruses käsitletud toodete valmistamisel; samadel põhjustel tohib joomiseks mõeldud veinide valmistamiseks kasutada ainult veiniviinamarjasorte;

48) arvestades asjaolu, et ühenduse viinamarjakasvatuspiirkondade tootmistingimused, eelkõige muld, terrään ja kliima erinevad märkimisväärselt, on oluline neid erinevusi veinivalmistustavade ja -menetluste osas arvesse võtta; lihtsuse mõttes ning kogemusi ja tehnilist progressi arvestavate muudatuste hõlbustamiseks tuleks nende tavade ja menetlustega seotud teatavad tehnilised piirangud ja tingimused määratleda üksikasjalikes rakenduseeskirjades; sellest olenemata tuleks käesolevas määruses sätestada vääveldioksiidi, sorbiinhappe ja kaaliumsorbaadi sisalduse piirangud, pidades silmas nende mõju tervisele;

49) tuleks ette näha veinisektori toodete lubatud analüüsimeetodid;

50) käesolevas määruses käsitletud toodete kirjeldamine, nimetamine ja esitusviis võib märkimisväärselt nende turustamisvõimalusi mõjutada; seetõttu tuleks käesolevas määruses selle kohta sätestada eeskirjad, milles võetakse arvesse tarbijate ja tootjate seaduslikke huve ja edendatakse siseturu tõrgeteta toimimist ja kvaliteettoodete tootmist; nende eeskirjade põhialusena tuleks sätestada teatavate terminite kohustuslik kasutamine toote tuvastamiseks ja tarbijatele teatava olulise teabe andmiseks ning muu vabatahtliku teabe kasutamine Euroopa Ühenduse eeskirjade või pettuste vältimist käsitlevate eeskirjade alusel;

51) eelkõige nimetusi käsitlevates eeskirjades tuleks sätestada pettuseohu vältimine, väära märgistuse korral ühenduse tasandil kohaldatavad karistused, keelte kasutamine, eelkõige erinevate tähestike kasutamise puhul, ja margitoote nimede kasutamine, eriti juhul, kui need võiksid tarbijates segadust tekitada;

52) silmas pidades käesolevas määruses käsitletud toodete ja nende turgude erinevusi, tarbijate ootusi ning traditsioone, tuleks need eeskirjad diferentseerida asjaomaste toodete kaupa, eelkõige vahuveini osas, ja vastavalt päritolule;

53) eeskirju tuleks kohaldada ka importtoodete märgistamise suhtes, eelkõige päritolu selgitamiseks ja ühenduse toodetega segimineku vältimiseks;

54) geograafiliste tähiste ja muude traditsiooniliste terminite kasutamise õigus on suure väärtusega; seetõttu peaks seda õigust reguleerima eeskirjadega ja tagama nende terminite kaitse; ausa konkurentsi edendamiseks ja tarbijate eksitamise vältimiseks võib osutuda vajalikuks, et see kaitse laineks ka toodetele, mida käesolevas määruses ei käsitleta, sealhulgas asutamislepingu I lisas nimetamata toodetele;

55) pidades silmas tarbijate huve ja vajadust saavutada kolmandates riikides mpv-kvaliteetveinide osas võrdväärne kohtlemine, tuleks sätestada vastastikuste kokkulepete sõlmimine, millega võiks kontrollida ja kaitsta ühenduses turustatavaid otsetarbimiseks ettenähtud importveine, mida kirjeldatakse geograafilise piirkonna järgi;

56) arvestades kohustusi, mis tulenevad eelkõige intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (mis moodustab otsusega 94/800/EÜ48 vastuvõetud Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu lahutamatu osa) artiklitest 23 ja 24, tuleks ette näha, et asjassepuutuvad isikud takistavad teatavatel tingimustel WTO liikmeks oleva kolmanda riigi kaitstavate geograafiliste tähiste ebaseaduslikku kasutamist;

57) põllumajanduslike kvaliteettoodete soodustamise poliitika areng, eelkõige veini osas, aitab kaasa turutingimuste paranemisele ja selle kaudu turustusvõimaluste suurenemisele; mpv-kvaliteetveinide tootmist ja kontrolli käsitlevate täiendavate ühiseeskirjade vastuvõtmine kuulub selle poliitika hulka ja võib nimetatud eesmärkide saavutamisele kaasa aidata;

58) mpv-kvaliteetveinide minimaalse kvaliteedistandardi säilitamiseks, kõnealuse veinitoodangu kontrollimatu suurenemise vältimiseks ja liikmesriikide poolt ühenduses ausa konkurentsi tingimuste kehtestamiseks vastuvõetud sätete ühtlustamiseks tuleks vastu võtta ühenduse raameeskirjad, mis reguleeriksid mpv-kvaliteetveinide tootmist ja kontrolli ning millega liikmesriikide erisätted peavad kooskõlas olema;

59) arvestades traditsioonilisi tootmistingimusi, tuleb loetleda ja määratleda nende tegurite iseloom ja ulatus, mis võimaldavad mpv-kvaliteetveine üksteisest eristada; sellest olenemata tuleks ühiselt liikuda kvaliteedinõuete ühtlustamise suunas; need tegurid peaksid olema: tootmispiirkondade piiritlemine, viinamarjasordid, viljelusmeetodid, veinivalmistusmeetodid, minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides, hektarisaak ning organoleptiliste omaduste analüüs ja hinnang; võttes arvesse mpv-kvaliteetliköörveinide ja mpv-kvaliteetvahuveinide eripära, tuleks nende toodete kohta kehtestada erieeskirjad;

60) kogemused on näidanud, et on vaja koostada mpv-kvaliteetveinide taas lauaveinideks liigitamise täpsed eeskirjad ja määratleda juhtumid, kus tootjal on õigus mitte taotleda tema saagi- või tootedeklaratsioonis mpv-kvaliteetveini valmistamiseks sobiliku tootena nimetatud toote liigitamist mpv-kvaliteetveiniks;

61) mpv-kvaliteetveinide eriliste kvaliteediomaduste säilitamiseks tuleks anda liikmesriikidele õigus kohaldada mpv-kvaliteetveinide tootmist või liikumist reguleerivaid täiendavaid või rangemaid eeskirju, arvestades häid tavasid ja traditsioone;

62) ühenduse ühise veinituru loomine nõuab ühtse kaubandussüsteemi sisseseadmist ühenduse välispiiril; imporditollimakse ja eksporditoetusi hõlmav kaubandussüsteem peaks peale välisturumeetmete põhimõtteliselt ka ühenduse turgu stabiliseerima; kaubandussüsteem peaks põhinema mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus võetud kohustustel;

63) kolmandate riikidega toimuva veinikaubanduse mahu kontrolli tagamiseks tuleks teatavate toodetele ette näha impordi- ja ekspordilitsentside süsteem, kuhu kuulub tagatise esitamine, mis garanteerib, et toimingud, mille kohta need litsentsid on väljastatud, sooritatakse;

64) et vältida või kõrvaldada teatavate põllumajandustoodete impordist tuleneda võivaid kahjulikke mõjusid ühenduse turul, tuleks ühe või mitme sellise toote importimisel kohaldada teatavate tingimuste täitmise korral täiendavat imporditollimaksu;

65) teatud tingimustel on asjakohane anda komisjonile volitused avada ja hallata tariifikvoote, mis tulenevad vastavalt asutamislepingule sõlmitud rahvusvahelistest lepingutest või muudest nõukogu otsustest;

66) sätted, millega kolmandatesse riikidesse eksportimisel määratakse ühenduses ja maailmaturul kehtivate hindade erinevusel põhinev eksporditoetus vastavalt WTO põllumajanduslepingule,49 peaksid tagama ühenduse osalemise rahvusvahelises veinikaubanduses; niisuguste eksporditoetuste suhtes peaks kehtima koguse- ja väärtuspiirangud;

67) toetuste määramisel tuleks tagada väärtuspiirangute järgimine, kontrollides makseid Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondiga seotud eeskirjade alusel; järelevalvet võib hõlbustada toetuste kohustuslik eelkinnitamine, andes diferentseeritud toetuste puhul võimaluse muuta ettenähtud sihtkohta geograafilises piirkonnas, mille suhtes kehtib ühtne toetuse määr; sihtkoha muutmise korral tuleks maksta tegeliku sihtkoha suhtes kehtivat toetust, mis ei või olla suurem kui algul ettenähtud sihtkoha suhtes kohaldatav summa;

68) kogusepiirangute järgmise tagamine eeldab usaldusväärse ja tõhusa järelevalvesüsteemi loomist; selleks tuleks toetuse andmiseks nõuda ekspordilitsentsi; toetust tuleks anda kasutatavaid piirnorme arvestades, mis olenevad iga kõnealuse toote konkreetsest olukorrast; sellest reeglist võib erandeid lubada üksnes toiduabiprogrammide puhul, mis on vabastatud kõikidest piirangutest; WTO põllumajanduslepingus osutatud majandusaastate jooksul toetusega eksporditud koguseid tuleks kontrollida igaks majandusaastaks väljaantud ekspordilitsentside põhjal;

69) lisaks eespool kirjeldatud süsteemile ja selle ladusaks toimimiseks vajalikul määral tuleks seestöötlemise korda reguleerida või see keelata, kui turuolukord seda nõuab;

70) tollimaksusüsteem võimaldab loobuda kõikidest muudest kaitsemeetmetest ühenduse välispiiril; ühtne turu- ja tollimaksumehhanism võib erandlikel asjaoludel siiski ebapiisavaks osutuda; et mitte jätta oma turgu kaitseta sellest tingitud kõikvõimalike häirete vastu, peaks ühendus saama viivitamata võtta kõiki vajalikke meetmeid; need meetmed peaksid olema kooskõlas asjakohastest WTO lepingutest tulenevate kohustustega;

71) kolmandatest riikidest imporditud toodete suhtes tuleks kohaldada teatavaid tehnospetsifikaate käsitlevaid eeskirju, mis tagavad tasakaalu ühenduse veinide määratlusega; need peaksid olema kooskõlas kõikide päritolumaal kehtivate eeskirjadega ja teatavatel asjaoludel peaks neile olema lisatud analüüsiaruanne;

72) tuleks sätestada, et kõik käesoleva määrusega reguleeritud tooted peaksid ühenduses ringeldes olema varustatud saatedokumendiga;

73) teatava abi andmine kahjustaks ühtse turu loomist; seetõttu tuleks veinituru ühise korralduse puhul kohaldada asutamislepingu sätteid, mis võimaldavad anda hinnangut liikmesriikide poolsele abile ja keelata ühisturuga kokkusobimatu abi; viinamarjakasvatusest lõpliku loobumise eest makstavaid lisatasusid käsitlevad sätted ei tohiks keelata samal põhjusel makstavat siseriiklikku toetust;

74) veinisektori eeskirjade asjakohase keerukuse tõttu peaksid nende täitmise eest vastutama liikmesriikide ametiasutused; komisjon peaks oma inspektorite abil, kes teevad koostööd liikmesriikide asutustega, suutma ise jälgida ja tagada eeskirjade järgmist;

75) on vaja, et ühise veinituru arenedes annaksid liikmesriigid ja komisjon üksteisele käesoleva määruse rakendamiseks vajalikku teavet; veiniviinamarjade, viinamarjavirde ja veini tootjad esitavad saagideklaratsiooni, kuivõrd see on vajalik teave; liikmesriikidel peaks olema võimalik tootjatelt lisateavet nõuda; kõikvõimalike andmete hindamisel peaks komisjonil olema lubatud kasutada kõrvalist abi;

76) kavandatud meetmete hõlpsamaks rakendamiseks tuleks ette näha kord, mis seab korralduskomitee raames sisse tiheda koostöö liikmesriikide ja komisjoni vahel;

77) käesoleva määruse kohaldamisega seotud liikmesriikide kulud peaks kandma ühendus vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1258/199950 (ühise põllumajanduspoliitika finantseerimise kohta);

78) samal ajal peaks veinituru ühine korraldus asjakohasel viisil arvesse võtma asutamislepingu artiklites 33 ja 131 sätestatud eesmärke;

79) veinituru ühise korralduse kohaldamisel tuleks arvesse võtta ka kooskõlas asutamislepingu artikli 300 lõikega 2 sõlmitud lepinguid, eriti neid, mis on Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu osaks ning eelkõige kokkulepped tehniliste kaubandustõkete kohta;51

80) siirdumine määruses (EMÜ) nr 822/87 ja muudes veinisektori määrustes sätestatud korralt käesolevas määruses sätestatavale korrale võib põhjustada raskusi, mida käesolev määrus ei käsitle; selliste võimalike juhtumite käsitlemiseks tuleks ette näha, et komisjon võib vastu võtta vajalikud üleminekumeetmed; komisjonile tuleks anda ka õigus lahendada konkreetseid praktilisi küsimusi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

REGULEERIMISALA

Artikkel 1

1. Veinituru ühine korraldus hõlmab eeskirju, mis käsitlevad veintootmisvõimalusi, turumehhanisme, tootjaorganisatsioone, sektoriorganisatsioone, valmistustavasid ja -menetlusi, kirjeldamist, nimetamist, esitlusviise ja kaitset, mpv-kvaliteetveine ja kaubandust kolmandate riikidega;

2. Seda kohaldatakse järgmiste toodete suhtes:

CN-kood Kirjeldus

a) 2009 60 2204 30 92 2204 30 94 2204 30 96 2204 30 98 Viinamarjamahl (sealhulgas viinamarjavirre) Muud viinamarjavirded, välja arvatud need, mille käärimine kestab või mille käärimisprotsess on peatatud muul viisil kui alkoholi lisamisega

b) ex 2204 Värsketest viinamarjadest valmistatud vein, sealhulgas kangendatud vein; muu kui rubriigis 2009 nimetatud viinamarjavirre, välja arvatud alamrubriikidesse 2204 30 92, 2204 30 94, 2204 30 96 ja 2204 30 98 kuuluvad viinamarjavirded

c) 0860 10 93 0860 10 95 0860 10 97 2209 00 11 2209 00 19 Värsked viinamarjad, välja arvatud lauaviinamarjad Veiniäädikas

d) 2206 00 10 2307 00 11 2307 00 19 2308 90 11 2308 90 19 Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud vein Sete Viinamarjade pressimisjäägid

3. Käesolevas määruses kasutatavate mõistete määratlused sätestatakse toodete kohta I lisas, alkoholisisalduse kohta II lisas ja viinamarjakasvatusvööndite kohta III lisas. Nende lisade üksikasjalikud rakenduseeskirjad võib vastu võtta artiklis 75 sätestatud korras.

4. Käesolevas määruses käsitletud toodete veinitootmise aasta (edaspidi "veiniaasta") algab iga aasta 1. augustil ja lõpeb järgmise aasta 31. juulil.

II JAOTIS

TOOTMISPOTENTSIAAL

I PEATÜKK

VIINAPUUDE ISTUTAMINE

Artikkel 2

1. Artikli 19 lõike 1 alusel veiniviinamarjasortideks liigitatud põõsaste istutamine on keelatud kuni 31. juulini 2010, välja arvatud juhul, kui seda lubab:

a) artiklis 3 nimetatud uusistutusõigus;

b) artiklis 4 nimetatud taasistutusõigus; või

c) artiklis 5 või artikli 5 lõike 8 kohaldamisel artikli 6 lõikes 1 nimetatud varudest antud istutusõigus.

Veiniviinamarjasortide pookimine muudele kui veiniviinamarjasortidele on samuti sama kuupäevani keelatud.

2. Viinamarju, mis on saadud piirkondadest:

a) kuhu viinapuud olid istutatud enne 1. septembrit 1998 ja

b) millest saadud toodangut tohib vastavalt määruse (EMÜ) nr 822/87 artikli 6 lõikele 3 või artikli 7 lõikele 4 realiseerida üksnes destilleerimise teel,

ei tohi kasutada turustatavate veinide valmistamiseks. Sellistest viinamarjadest valmistatud tooteid võib ringlusse lasta ainult destilleerimiseks. Neid tooteid ei tohi kasutada alkoholi valmistamiseks, mille tegelik alkoholisisaldus on 80 mahuprotsenti või vähem.

3. Kui liikmesriik on koostanud veinitootmisvõimaluste ülevaate vastavalt artiklile 16, võib ta teha erandi käesoleva artikli lõikest 2. Erandi tegemise õigus antakse kuni 31. juulini 2002 ja sellega antakse asjaomastele piirkondadele turustatava veini tootmiseks luba.

Erandit lubatakse:

a) kui kõnealune tootja on varem teised viinapuud puhassaagi seisukohalt võrdselt alalt välja juurinud, välja arvatud juhul, kui kõnealune viinamarjakasvataja on ühenduse või siseriiklike õigusaktide alusel saanud lisatasu sellelt alalt viinamarjade väljajuurimise eest; ja/või

b) lubades kasutada taasistutusõigust, kui tootja on need saanud kõnealuse ala täisistutamise järel kindlaksmääratava ajavahemiku jooksul; liikmesriigid võivad selleks kasutada ka vastavalt artikli 6 lõikele 1 antud uut istutusõigust; ja/või

c) kui liikmesriik suudab tõestada (komisjoni rahuldava põhjendusega), et ta ei ole taotlenud taasistutusõigust, mis veel kehtiks, kui seda oleks taotletud; niisugust õigust võib kasutada ja puhassaagi seisukohalt võrdse ala kohta uuesti tootjaile jagada; ja/või

d) kui kõnealune tootja on kohustunud viinapuud välja juurima puhassaagi seisukohalt võrdselt alalt kolme aasta jooksul, tingimusel et kõnealune ala on kantud kõnealuse liikmesriigi viinamarjaistandusregistrisse.

4. Lõike 3 punkti a või punkti c kohaldamisel kehtestavad liikmesriigid kõnealustele tootjatele vastavad halduskaristused.

5. Lõike 3 punkti c võib kasutada üksnes niisuguse ala suhtes, mille suurus on kõige rohkem 1,2 % viinapuude kasvatusalast.

6. Lõike 3 punkti b kohaldamisel:

a) kui viinamarjakasvataja õigused on pärit varust, tohib neid anda üksnes artikli 5 lõike 3 punkti b alusel ja ta peab maksma 150 % selle sätte alusel liikmesriigi poolt tavaliselt võetavast hinnast; või

b) kui viinamarjakasvataja ostab taasistutusõiguse, kehtib see õigus kõnealuse ala kohta, millele lisandub 50 %, kusjuures viimane summa kantakse artikli 5 alusel varudesse või lisatakse artikli 5 lõike 8 kohaldamisel artikli 6 lõikes 1 nimetatud uutele istutusõigustele.

7. Artikli 19 lõike 1 kohaselt veiniviinamarjasortideks liigitatud viinapuud:

a) mis on istutatud 1. septembril 1998 või hiljem ja mille toodangut tohib vastavalt määruse (EMÜ) nr 822/87 artikli 6 lõikele 3 või artikli 7 lõikele 4 realiseerida üksnes destilleerimiseks, või

b) mis on istutatud lõikes 1 nimetatud istutuskeeldu eirates,

juuritakse välja. Väljajuurimisega seotud kulud kannab kõnealune tootja. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid käesoleva lõigu kohaldamise tagamiseks.

Artikkel 3

1. Liikmesriigid võivad tootjaile anda uusistutusõigusi aladel:

a) mis on mõeldud uusistutuseks maapiirkondade maakorraldusmeetmete raames või siseriiklike õigusaktide kohaselt vastu võetud sundvõõrandamist käsitlevate meetmete raames;

b) mis on mõeldud katseliseks viinamarjakasvatuseks; või

d) mis on mõeldud pooktaimede kasvatamiseks.

Liikmesriigid võivad anda uusistutusõigust ka aladele, kust pärit vein või viinamarjatooted on mõeldud üksnes viinamarjakasvataja oma pere tarbeks.

2. Liikmesriigid võivad kuni 31. juulini 2003 anda uusistutusõigust ka aladele, kus toodetakse mpv-kvaliteetveini või geograafiliste tähistega kirjeldatud lauaveini, mille puhul on täheldatud, et selle toodang on kvaliteediomaduste tõttu nõudlusest palju väiksem.

3. Uusistutusõigust kasutab tootja, kellele need anti, ning nendel aladel, ja eesmärkidel, milleks need anti.

4. Uusistutusõigust tuleb kasutada enne selle andmisele järgneva teise veiniaasta lõppu. Muud uusistutusõigused peale lõikes 1 nimetatute, mida ei ole nimetatud viisil selle ajavahemiku jooksul kasutatud, suunatakse vastavalt artikli 5 lõike 2 punktile a varusse.

5. Muid uusistutusõigusi peale lõikes 1 nimetatute võib tootjaile anda üksnes artikli 6 lõikes 1 sätestatud piirides. Selleks:

a) peavad liikmesriigid enne artiklis 6 nimetatud uute istutusõiguste varudesse suunamist tagama, et uute istutusõiguste andmine ei vähenda artikli 6 lõike 1 kohaselt antud uusistutusõiguste mahu väärtust alla nulli; ja

b) kui liikmesriik on suunanud artiklis 6 nimetatud uued istutusõigused varudesse, tähendab sellele järgnev uusistutusõiguse määramine seda, et kõnealuse ala osas varudesse suunatud, puhassaagi seisukohalt võrdsele alale vastav istutusõigus tühistatakse. Kui varudest ei ole istutusõigusi piisavalt, ei tohi uusistutusõigusi anda.

Artikkel 4

1. Taasistutusõigus on:

a) lõike 2 alusel antud taasistutusõigus; või

b) varasemate ühenduse või siseriiklike õigusaktide alusel saadud samasugune õigus.

2. Liikmesriigid tagavad taasistutusõiguse tootjatele, kes on viinapuud kasvualalt välja juurinud. Liikmesriigid võivad tagada taasistutusõiguse tootjatele, kes kohustuvad viinapuud kasvualalt välja juurima enne kolme aasta möödumist selle ala täisistutamisest. Taasistutusõigused antakse selle alaga, kust viinapuud välja juuriti, puhassaagi seisukohalt võrdsele alale.

3. Taasistutusõigust kasutatakse põllumajandusettevõttes, millele need anti. Liikmesriigid võivad edaspidi sätestada, et seda taasistutusõigust tohib kasutada ainult alal, kus toimus väljajuurimine.

4. Erandina lõikest 3 võib taasistutusõigusi osaliselt või täielikult sama liikmesriigi teisele põllumajandusettevõttele üle anda, kui:

a) osa kõnealusest ettevõttest on üle antud kõnealusele teisele ettevõttele. Sel juhul võib seda õigust kasutada teise ettevõtte alal, mis pole suurem üleantud alast; või

b) kõnealuse teise ettevõtte alad on mõeldud:

i) mpv-kvaliteetveinide või geograafiliste tähistega kirjeldatud lauaveinide tootmiseks, või

ii) pooktaimede kasvatamiseks.

Neid õigusi võib kasutada üksnes aladel, millele need anti ja eesmärkidel, milleks need anti.

Liikmesriigid tagavad, et nende erandite kohaldamine ei viiks nende territooriumil üldise tootmispotentsiaali kasvuni, eriti siis, kui toimub õiguste üleandmine niisutamata aladelt niisutatud aladele.

5. Käesoleva määruse alusel saadud taasistutusõigusi tuleb kasutada enne viie veiniaasta möödumist selle aasta lõpust, mil väljajuurimine toimus. Erandina võivad liikmesriigid seda perioodi pikendada kaheksa veiniaastani. Taasistutusõigused, mida selle ajavahemiku jooksul ei kasutata, suunatakse varusse vastavalt artikli 5 lõike 2 punktile a.

Artikkel 5

1. Tootmispotentsiaali juhtimise parandamiseks riiklikul ja/või piirkondlikul tasandil peavad liikmesriigid looma istutusõiguste riikliku varu ja/või vajaduse korral piirkondliku varu.

2. Varudesse suunatakse järgmised õigused:

a) uusistutusõigused, taasistutusõigused ja varust antavad istutusõigused, mida ei ole kasutatud vastavalt artikli 3 lõikes 4, artikli 4 lõikes 5 ja käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud ajavahemiku jooksul;

b) taasistutusõigusi omavate tootjate poolt varusse suunatud õigused, mille eest nad võivad vajaduse korral saada riiklikest vahenditest kompensatsiooni, mille suuruse ja muud üksikasjad määravad liikmesriigid, arvestades poolte õigustatud huve;

c) artiklis 6 nimetatud uued istutusõigused.

3. Liikmesriigid võivad varusse suunatud õigusi anda:

a) tasuta alla 40aastastele piisavate ametioskuste ja pädevusega tootjatele, kes on ettevõtte juhina rajamas esimest veinitootmisettevõtet; või

b) riiklikesse või vajaduse korral piirkondlikesse vahenditesse makstava tasu eest tootjatele, kes kavatsevad neid õigusi kasutada niisuguste viinamarjaistanduste rajamiseks, mille toodangul on tagatud turustusvõimalused. Liikmesriigid määratlevad kriteeriumid, mille alusel kehtestatakse tasu suurus, mis võib erineda olenevalt kõnealuste viinamarjaistanduste kavandatavast lõpptoodangust.

4. Liikmesriigid kannavad hoolt, et koht, kus varust antud istutusõigusi kasutatakse, kasutatavad sordid ja kasutatav viljelustehnoloogia oleksid niisugused, mis tagaksid tulevase toodangu vastavuse turu nõuetele, ja et saagid vastaksid selle piirkonna keskmisele saagikusele, eriti juhul, kui niisutamata aladelt pärit istutusõigusi kasutatakse niisutatud aladel.

5. Varusse suunatud istutusõigusi võib sealt anda hiljemalt nende varusse suunamise aastale järgneva viienda veiniaasta lõpus. Istutusõigused, mida selleks ajaks antud ei ole, tühistatakse.

6. Varust antud istutusõigusi tuleb kasutada enne nende andmisele järgneva teise veiniaasta lõppu. Varust antud istutusõigused, mida selle ajavahemiku jooksul ei ole kasutatud, suunatakse varusse vastavalt lõike 2 punktile a.

7. Kui liikmesriik moodustab piirkondliku varu, võib kehtestada eeskirjad, mis lubavad istutusõigusi piirkondlike varude vahel üle anda. Kui samas liikmesriigis on nii piirkondlik kui riiklik varu, võib lubada ka nendevahelisi üleandmisi.

Käesolevas lõikes nimetatud üleandmiste suhtes võib kohaldada vähenduskoefitsienti.

8. Erandina lõigetest 1-7 võib liikmesriigi pädev asutus otsustada mitte rakendada varudesüsteemi, tingimusel et liikmesriik suudab tõestada, et kogu tema territooriumil töötab tõhusalt toimiv istutusõiguste haldussüsteem; see süsteem võib vajaduse korral erineda käesoleva peatüki asjakohastest sätetest. Kui liikmesriigil on niisugune süsteem, pikenevad artikli 4 lõike 5 esimeses lauses nimetatud taasistutusõigused viie veiniaasta võrra. Artikli 4 lõike 5 teine lause jääb kohaldatavaks.

Artikkel 6

1. Uued istutusõigused, sealhulgas artikli 3 lõike 2 alusel liikmesriikidele antavad uusistutusõigusi eraldatakse järgmises mahus:

a) Saksamaa: 1 534 ha

Kreeka: 1 098 ha

Hispaania: 17 355 ha

Prantsusmaa: 13 565 ha

Itaalia: 12 933 ha

Luksemburg: 18 ha

Austria: 737 ha

Portugal: 3 760 ha;

b) ühenduse varu: 17 000 ha.

2. Uusi istutusõigusi võib varusse suunata või artikli 2 lõike 3 punkti b alusel kasutada, kui liikmesriik on vastavalt artiklile 16 koostanud tootmisvõimaluste ülevaate.

3. Lõikes 1 nimetatud uusi istutusõigusi võib varusse suunata või kasutada artikli 2 lõike 3 punkti b alusel ainult ühe korra.

Artikkel 7

1. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) väljajuurimine - viinapuujuurte täielik kõrvaldamine viinapuid täisistutatud maatükilt;

b) istutamine - poogitud või pookimata viinapuude või viinapuude osade lõplik istutamine viinamarjade tootmiseks või pooktaimede istanduse rajamiseks;

c) istutusõigus - õigus istutada viinapuid uusistutusõiguse, taasistutusõiguse, varust antud istutusõiguse või uue istutusõiguse alusel vastavat artiklites 3, 4, 5 ja 6 sätestatud tingimustega kooskõlas;

d) taasistutusõigus - õigus istutada viinapuid alale, mis on puhassaagi seisukohalt võrdne alaga, kust viinapuud välja juuriti või juuritakse välja artiklis 4 ja artikli 5 lõikes 8 sätestatud tingimuste kohaselt;

e) ümberpookimine - eelnevalt juba poogitud viinapuu pookimine.

2. Käesoleva peatüki üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 75 sätestatud korras.

Need eeskirjad sisaldavad eelkõige:

- artikli 2 lõikes 7 osutatud destilleerimist reguleerivaid sätteid,

- sätteid käesoleva peatüki kohaldamise ülemääraste halduskulude vältimiseks,

- artikli 3 lõikes 2 nimetatud täheldust,

- viinapuude artikli 4 lõikes 2 osutatud üheaegset esinemist,

- artikli 5 lõikes 7 osutatud vähenduskoefitsiendi kohaldamist,

- artikli 6 lõikes 1 osutatud ühenduse varu toimimist. Eelkõige võib eeskirjadega ette näha liikmesriikidele ühenduse varust kuni 31. detsembrini 2003 eraldatavaid uusi istutusõigusi, et neid kasutada piirkondades, kus on täheldatud täiendavat vajadust, mida oleks kõnealuste uute istutusõiguste eraldamisega võimalik rahuldada,

- sätteid, mis tagavad, et vastavalt artikli 3 lõikele 1 antavad uusistutusõigused ei kahjustaks artikli 2 lõikes 1 nimetatud uusistutuskeeldu.

3. Komisjon esitab 31. detsembriks 2003 ja seejärel iga kolme aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva peatüki rakendamise aruande. Sellele aruandele võib vajaduse korral lisada ettepanekud tulevaste uute istutusõiguste andmise kohta.

II PEATÜKK

LOOBUMISLISATASUD

Artikkel 8

1. Teatavas piirkonnas viinamarjakasvatusest lõpliku loobumise eest võib maksta lisatasu.

Vastavalt käesoleva peatüki sätetele võib seda lisatasu maksta veiniviinamarjade kasvatamiseks viljeldavate viinamarjakasvatuspiirkondade tootjatele. Kõnealune ala peab olema vähemalt 10 aakri suurune.

2. Liikmesriigid võivad määrata, missugustele piirkondadele vajaduse korral lisatasu makstakse. Määramisel võivad nad tingimuseks seada tasakaalu tagamise kõnealuste piirkondade tootmise ja looduskaitse vahel.

3. Lisatasu maksmise korral jääb tootja ilma kõikidest taasistutusõigustest selle ala suhtes, mille eest tasu määrati.

4. Liikmesriigid kehtestavad lisatasu määra hektari kohta, arvestades:

a) põllumajanduslikku saagikust või ettevõtte tootmisvõimsust;

b) tootmismeetodit;

c) kõnealuse ala suurust võrreldes ettevõtte pindalaga;

d) valmistatud veini liiki;

e) kaasneva viljelustegevuse olemasolu.

5. Lisatasu kehtestatavaid määrasid ei tohi ületada.

Artikkel 9

Lisatasu ei maksta:

a) haritavate viinamarjakasvatusalade eest, mille kohta on registreeritud istutamist käsitlevate ühenduse või siseriiklike sätete rikkumisi kindlaksmääratava ajavahemiku jooksul, mis ei tohi olla pikem kui 10 aastat;

b) viinamarjakasvatusalade eest, mida enam ei harita;

c) viinamarjakasvatusalade eest, mis istutati täis kindlaksmääratava ajavahemiku jooksul, mis ei tohi olla pikem kui kümme veiniaastat;

d) viinamarjakasvatusalade eest, mis on saanud ümberkorraldus- ja muutmistoetusi kindlaksmääratava ajavahemiku jooksul, mis ei tohi olla pikem kui kümme veiniaastat.

Artikkel 10

Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 75 sätestatud korras.

Nendes eeskirjades määratletakse eelkõige:

a) loobumislisatasu taotluste esitamise ja väljajuurimise tähtajad;

b) tasu maksmise tingimused;

c) artikli 8 lõikes 5 osutatud lisatasu ülemmäärad;

d) keskkonnakaitse seisukohad;

e) artiklis 9 nimetatud ajavahemike kehtestamine.

III PEATÜKK

ÜMBERKORRALDAMINE JA MUUTMINE

Artikkel 11

1. Käesolevaga luuakse viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise süsteem.

2. Selle süsteemi eesmärk on kohandada toodang vastavaks turu nõetele.

3. See süsteem sisaldab ühte või mitut järgnevat meedet:

a) sordimuutused, sealhulgas ümberpookimise teel tehtavad;

b) viinamarjaistanduste ümberpaigutamine;

c) süsteemi eesmärgiga seotud viinamarjaistanduste juhtimistehnika parandamine.

See süsteem ei käsitle niisuguste viinamarjaistanduste tavapärast uuendamist, kus viinapuud on ealiselt vananenud.

4. Süsteem laieneb ainult niisugustele liikmesriigi piirkondadele, mille kohta liikmesriik on koostanud artikli 16 kohase tootmisvõimaluste ülevaate.

Artikkel 12

Liikmesriigid vastutavad ümberkorraldus- ja muutmiskavade eest, sealhulgas vajaduse korral nende kavade heakskiitmise eest. Kavad peavad vastama käesolevas peatükis sätestatud eeskirjadele ning rakendusaktidele.

Artikkel 13

1. Ümberkorraldus- ja muutmistoetusi makstakse ainult niisugustele kavadele, mille liikmesriigid on koostanud ja vajaduse korral heaks kiitnud. Toetuse vormid on järgmised:

a) tootjahüvitis selle kava rakendamisest tingitud sissetulekute kaotamise eest; ja

b) panus ümberkorraldus- ja üleminekukulude katmisse.

2. Tootjahüvitist selle kava rakendamisest tingitud sissetulekute kaotamise eest võib anda ühes järgmistest vormidest:

a) nii uute kui vanade viinapuude üheaegse esinemise lubamine kindla ajavahemiku vältel, mis ei tohi olla pikem kui kolm aastat, olenemata käesoleva jaotise I peatüki sätetest; või

b) rahaline hüvitis, mida rahastab ühendus.

3. Ühenduse panus ümberkorraldus- ja üleminekukulude katmisse ei tohi olla suurem kui 50 % nendest kuludest. Nõukogu 21. juuni 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1260/1999 (millega kehtestati struktuurifonde käsitlevad üldsätted52) alusel sihtala 1 piirkondadeks liigitatud piirkondades ei tohi ühenduse panus ületada 75 %. Ilma et see piiraks artikli 14 lõike 4 kohaldamist, ei tohi liikmesriigid kummalgi juhul kulude katmises osaleda.

Artikkel 14

1. Komisjon teeb liikmesriikidele esialgsed aastaeraldused objektiivsete kriteeriumide alusel, milles võetakse arvesse eriolukordi ja -vajadusi ning jõupingutusi, mida tuleb teha kava eesmärke silmas pidades.

2. Esialgseid eraldusi kohandatakse tegelike kulude ja liikmesriikide esitatud prognoositud kulude alusel, arvestades kava eesmärki ja olemasolevaid vahendeid.

3. Raha jaotamisel liikmesriikide vahel võetakse asjakohaselt arvesse ühenduse viinamarjakasvatusala suhteline suurus kõnealuses liikmesriigis.

4. Kui liikmesriigile on eraldatud raha teatava arvu hektarite eest, võib see liikmesriik kasutada rahaeraldist määratust suurema arvu hektarite suhtes. Sellega seoses võib liikmesriik kasutada riiklikke vahendeid, et tõsta hektari vähenenud määr ühenduse eraldise algse ülemmäärani.

Artikkel 15

Käesoleva peatüki üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 75 sätestatud korras.

Nendes eeskirjades määratletakse eelkõige:

a) kõnealuse viinamarjaistanduse miinimumsuurus;

b) kavade rakendamisest tulenevad taasistutusõigusi reguleerivad sätted;

c) käesolevast peatükist tulenevad sätted, millega püütakse ära hoida tootmispotentsiaali kasvu;

d) toetuse ülemmäär hektari kohta.

IV PEATÜKK

NÕUTAV TEAVE JA ÜLDSÄTTED

Artikkel 16

1. Tootmisvõimaluste ülevaade sisaldab järgmist teavet:

a) liikmesriigi territooriumil artikli 19 lõike 1 alusel veiniviinamarjasorte kandvate viinapuude viljeluspindala suurus;

b) kõnealused sordid;

c) olemasolevate istutusõiguste koguhulk;

d) kõik käesoleva jaotise alusel vastuvõetud riiklikud või piirkondlikud sätted.

2. Liikmesriik võib sätestada, et ülevaate võib koostada piirkondade kaupa. Sel juhul peavad kõik piirkondlikud ülevaated olema koostatud 31. detsembriks 2001. Kui üks piirkond ülevaadet ei ole koostanud, ei takista see kooskõlas käesoleva määruse sätetega käesoleva jaotise kohaldamist selle liikmesriigi muudes piirkondades.

Artikkel 17

1. Komisjon võib hinnata:

a) veinisektori erinevate toodete toodangut;

b) nende toodete tööstuslikke kasutusviise;

c) täiendava töötlemiseta tarbimiseks sobiva veini ja muude veinisektoritoodete tarbimise suundumusi;

d) kõiki muid tegureid, mida on vaja teada turu või tarnekohandussüsteemi korraldamiseks.

2. Nende andmete hindamisel võib komisjon kasutada kõrvalist abi.

3. Komisjon rahastab hübriidsortide kasutamise sõltumatut uuringut. Komisjon esitab selle uuringu põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2003 aruande vajaduse korral koos ettepanekutega.

Artikkel 18

1. Veiniviinamarjade ning viinamarjavirde ja veini tootjad deklareerivad igal aastal viimasest saagist toodetud kogused. Liikmesriigid võivad nõuda, et ka veiniviinamarjade hulgikauplejad deklareeriksid igal aastal viimasest saagist turustatud kogused.

2. Viinamarjavirde ja veini tootjad ning hulgikauplejad, kes pole jaemüüjad, deklareerivad igal aastal oma kas selle aasta saagist või eelmiste aastate saakidest saadud viinamarjavirde ja veini varud. Kolmandatest riikidest imporditud viinamarjavirde- ja veinikogused teatatakse eraldi.

Artikkel 19

1. Liikmesriigid peavad veini valmistamiseks kasutatavad viinamarjasordid liigitama. Kõik liigitatud sordid peavad kuuluma Vitis vinifera liiki või olema nende liikide ja muude perekonna Vitis liikide ristandid. Liigituses ei tohi olla järgmisi sorte:

- "Noah",

- "Othello",

- "Isabelle",

- "Jacquez",

- "Clinton",

- "Herbemont".

2. Liikmesriigid peavad liigitamisel märkima viinamarjasordid, mis on kõlblikud nende territooriumil toodetavate mpv-kvaliteetveinide valmistamiseks. Need peavad olema liigi Vitisvinfera sordid;

3. Ühenduses võib veini tootmiseks istutada, taasistutada või pookida üksnes liigituses nimetatud viinamarjasorte. See piirang ei kehti teadusuuringuteks ja katseteks kasutatavate viinapuude kohta.

4. Aladelt, kuhu on istutatud veinivalmistamiseks mõeldud veiniviinamarjasorte, mis ei ole liigitusse kantud, juuritakse viinapuud välja, välja arvatud juhul, kui nendelt aladelt pärit toodang on mõeldud viinamarjakasvataja oma pere tarbeks. Liikmesriik võtab vajalikke meetmeid selle erandi jälgimiseks.

5. Kui sordid kustutatakse liigitusest, tuleb need põõsad välja juurida 15 aasta jooksul kustutamisest arvates.

Artikkel 20

Ühenduse viinamarjaistandusregistrit reguleerivad eeskirjad on sätestatud määruses (EMÜ) nr 2392/86.

Artikkel 21

Käesoleva jaotise I ja II peatükki ei kohaldata liikmesriikide suhtes, kus veinitoodang ei ole üle 25 000 hektoliitri veini aastas. Veinitoodangut arvestatakse viimase viie veiniaasta keskmise toodangu alusel.

Artikkel 22

Liikmesriigid võivad viinapuude uusistutamise, taasistutamise või ümberpookimise kohta vastu võtta piiravamaid siseriiklikke eeskirju. Nad võivad nõuda, et käesolevas jaotises sätestatud taotlusi ja teavet täiendataks muu teabega, mida on vaja tootmispotentsiaali arengu jälgimiseks.

Artikkel 23

1. Käesoleva peatüki üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 75 sätestatud korras.

Eelkõige võivad need käsitleda:

a) artiklis 16 nimetatud ülevaateks vajaliku teabe vormi ja üksikasjalikkust;

b) artiklis 19 nimetatud viinamarjasortide liigitamise korraldamist;

c) selles liigituses nimetamata sortidest saadud toodete edasist käsitlemist.

2. Viinapuude vegetatiivse paljundamise materjalide saatedokumenti käsitlevad sätted ja nende üksikasjalikud rakenduseeskirjad, sealhulgas kontrolli kohta, võetakse vastu artiklis 75 sätestatud korras.

3. Määrust (EMÜ) nr 2392/86 võib muuta või kehtetuks tunnistada artiklis 75 sätestatud korras.

4. Artiklis 75 sätestatud korras tuleb otsustada, kas liikmesriik on koostanud artiklis 16 nimetatud ülevaate ja kas seda otsust võiks vajaduse korral tühistada, sealhulgas juhul, kui liikmesriik ei ole ülevaadet nõuetekohaselt ajakohastanud.

III JAOTIS

TURUMEHHANISMID

I PEATÜKK

ERALADUSTUSABI

Artikkel 24

1. Tootjatele antakse eraladustusabi järgmiste toodete eest:

a) lauavein;

b) viinamarjavirre, kontsentreeritud viinamarjavirre ja puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirre.

2. Abi antakse sekkumisametitega sõlmitud pikaajalise ladustuslepingu korral 16. detsembri ja järgmise aasta 15. veebruari vahel ning tingimustel, mis määratakse kindlaks edaspidi.

3. Pikaajalised ladustuslepingud sõlmitakse ajavahemikuks, mis lõpeb:

a) lauaveinide puhul kõige varem lepingu sõlmimise kuupäevale järgneval 1. septembril ning viinamarjavirrete, puhastatud viinamarjavirrete ja kontsentreeritud puhastatud viinamarjavirrete puhul kõige varem lepingu sõlmimise kuupäevale järgneval 1. augustil;

b) hiljemalt lepingu sõlmimise kuupäevale järgneval 30 novembril.

Artikkel 25

1. Ladustamislepingud sõlmitakse vastavalt nõuetele, mis on kehtestatud eelkõige kõnealuste toodete kvaliteedi kohta.

2. Lauaveinide ladustamislepinguid sisaldavad sätteid abi maksmise lõpetamise ja sellest tulenevate tootja kohustuste lõpetamise kohta kõigi või osa ladustatud koguste suhtes, juhuks kui kõnealust tüüpi lauaveini turuhinnad tõusevad üle edaspidi kinnitatava taseme.

3. Eraladustusabi summa võib katta ainult tehnilisi ladustamiskulusid ja intressimakseid, mis kumbki kinnitatakse ühtse määraga.

4. Kontsentreeritud viinamarjavirrete puhul võib seda summat kohandada kontsentreerituse astmele vastava koefitsiendiga.

Artikkel 26

1. Käesoleva peatüki üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 75 kehtestatud korras.

Nendes eeskirjades sätestatakse eelkõige:

- artiklis 25 osutatud tase, määr ja koefitsient,

- et lauaveini pikaajalisi ladustuslepinguid võib sõlmida ainult teatavate konkreetsete lauaveinide kohta,

- et viinamarjavirret, mille kohta on sõlmitud pikaajaline ladustamisleping, võib lepingu kehtivusajal tervikuna või osaliselt töödelda kontsentreeritud viinamarjavirdeks või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirdeks,

- artikli 25 lõikes 2 osutatud abi maksmise lõpetamise sätete rakenduseeskirjad,

- et viinamarjamahla tootmiseks mõeldud viinamarjavirrete ja kontsentreeritud viinamarjavirrete kohta ei või pikaajalist ladustamislepingut sõlmida,

- lepingute tegelik kehtivusaeg.

2. Artiklis 75 sätestatud korras võib ette näha:

- et eraladustusabi kava ei kohaldata, kui see pole turuolukorraga põhjendatud,

- et uute pikaajaliste ladustamislepingute sõlmimise võimaluse võib peatada igal ajal, kui see on põhjendatud turuolukorraga ja eelkõige juba sõlmitud lepingute hulgaga.

II PEATÜKK

DESTILLATSIOON

Artikkel 27

1. Purustatud või purustamata viinamarjade ülepressimine ja veinisette pressimine on keelatud. Viinamarjade pressimisjääkide taaskääritamine muul eesmärgil peale destilleerimise on keelatud.

2. Veinisette filtreerimist ja tsentrifuugimist ei loeta pressimiseks, kui:

a) saadud tooted on veatud, ehtsad ja müügikõlblikud;

b) veinisetet ei viida tahkesse olekusse.

3. Välja arvatud lõikes 7 nimetatud isikud ja rühmad, peab iga füüsiline või juriidiline isik või isikute rühm, kes on valmistanud veini, tarnima kõik veinivalmistamise kõrvalsaadused destilleerimiseks.

4. Destilleerimiseks tarnitud kõrvalsaaduste alkoholisisaldus peab olema vähemalt 10 % toodetud veini alkoholimahust, kui kõnealune vein oli valmistatud otse viinamarjadest. Välja arvatud tehniliselt põhjendatud erandid, peab see olema vähemalt 5 %, kui vein on valmistatud viinamarjavirdest, osaliselt kääritatud viinamarjavirdest või noorest käärivast veinist. Kui vastavat protsenti ei saavutata, peavad need, kelle kohta see kohustus kehtib, tarnima teatava koguse enda toodetud veini, et tagada selle protsendini jõudmine.

Lõikest 3 ja käesoleva lõike esimesest lõigust võib teha erandeid kindlaksmääratavatele tootjakategooriatele, teatavatele tootmispiirkondadele ja artiklis 28 nimetatud destilleerimiseks ettenähtud veinidele.

5. Lõikes 3 sätestatud tarnekohustuse võib asendada ka veini tarnimisega veinäädika tootjale.

6. Välja arvatud lõikes 7 nimetatud isikud ja rühmad, peavad kõik füüsilised või juriidilised isikud või isikute rühmad, kes valdavad kõrvalsaadusi, mis on tekkinud viinamarjade mis tahes töötlemisest peale veinivalmistamise, tarnima need destilleerimiseks.

7. Füüsiline või juriidiline isik või isikute rühm, kes töötleb viinamarjakasvatusvööndist A, viinamarjakasvatusvööndi B Saksamaa osast või Austria viinamarjakasvatusaladelt korjatud viinamarju, peab nende töötlemise kõrvalsaadused kõrvaldama järelevalve all ja kindlaksmääratavatel tingimustel.

8. Need, kelle kohta kehtib lõikes 3 või lõikes 6 nimetatud kohustus, võivad selle kohustuse täita, kõrvaldades veinivalmistamise kõrvalsaadused järelevalve all ja kindlaksmääratavatel tingimustel.

9. Viinamarjade pressimisjääkide, veinisette ja käesoleva artikli alusel destilleerimiseks mõeldud veini kokkuostuhind on 0,995 eurot hektoliitri mahuprotsendi kohta.

10. Destilleerija makstav hind ei tohi olla kokkuostuhinnast väiksem.

11. Destilleerija võib:

a) kas saada destilleeritava toote eest toetust, juhul kui destilleerimisel saadava toote alkoholisisaldus on vähemalt 52 %, või

b) tarnida destilleerimisel saadud toote sekkumisametile, tingimusel et selle alkoholsisaldus on vähemalt 92 %.

Kui vein on enne destilleerijale tarnimist destilleerimise tarbeks kangendatud veiniks ümber töötatud, makstakse destilleerimise tarbeks kangendatud veini valmistajale punktis a nimetatud toetust ja destilleerimissaadust ei või sekkumisasutusele tarnida.

12. Võib otsustada, et sekkumisametile tarnitav alkohol asendatakse tarnega destilleerimissaaduste müümiseks korraldatud pakkumisel osalenud ettevõtjale, kusjuures destilleerimissaaduste müük on heaks kiidetud artikli 31 lõikes 1 nimetatud korras.

13. Lõikeid 1-12 ei kohaldata viinamarjamahla, kontsentreeritud viinamarjamahla, viinamarjavirde või viinamarjamahla valmistamiseks mõeldud kontsentreeritud viinamarjavirde suhtes.

Artikkel 28

1. Kui vein on toodetud viinamarjasordist, mis on sama haldusüksuse liigituses liigitatud kas veiniviinamarjasordiks või muuks otstarbeks kasutatavaks viinamarjasordiks, destilleeritakse kindlaksmääratavaks kuupäevaks kogu veinitoodang, mis ületab tavaliselt toodetud kogust ja mida kõnealuse veiniaasta jooksul ei ekspordita. Erandid välja arvatud, ei tohi seda viia mujale kui piiritusetehasesse.

2. Tavapäraselt toodetava veinikoguse kindlaksmääramisel võetakse arvesse:

a) kindlaksmääratava võrdlusperioodi jooksul toodetud koguseid;

b) traditsiooniliselt kasutatavaid veinikoguseid.

3. Käesoleva artikli alusel destilleerimiseks tarnitud veini kokkuostuhind on 1,34 eurot mahuprotsendi kohta; veinaasta jooksul võib see olla erinev, tingimusel et selle veiniaasta keskmiseks hinnaks jääb 1,34 eurot mahuprotsendi kohta.

4. Destilleerija makstav hind ei tohi olla kokkuostuhinnast väiksem.

5. Destilleerija võib:

a) kas saada destilleeritava toote eest toetust, juhul kui destilleerimisel saadava toote alkoholisisaldus on vähemalt 52 %, või

b) tarnida destilleerimisel saadava toote sekkumisasutusele, juhul kui selle alkoholisisaldus on vähemalt 92 %.

Kui vein on enne destilleerijale tarnimist destilleerimise tarbeks kangendatud veiniks ümber töötatud, makstakse punktis a nimetatud toetust destilleerimise tarbeks kangendatud veini valmistajale ja destilleerimissaadust ei või tarnida sekkumisasutusele.

6. Võib otsustada, et sekkumisametile tarnitav alkohol asendatakse tarnega destilleerimissaaduste müümiseks korraldatud pakkumisel osalenud ettevõtjale, kusjuures destilleerimissaaduste müük on heaks kiidetud artikli 31 lõikes 1 nimetatud korras.

7. Käeolevat artiklit kohaldatakse olenemata artikli 1 lõikest 2.

Artikkel 29

1. Ühendus võib maksta toetust lauaveinide ja lauaveinide valmistamiseks kõlblike veinide destilleerimiseks veinituru toetamise eesmärgil ja seepärast ka jätkata veinidestillaatide tarnimist niisugusele alkohoolsete jookide sektorile, kus seda alkoholi traditsiooniliselt kasutatakse.

2. Destilleerijatele makstakse toetust põhitoetusena ja kõrvaltoetusena.

3. Põhitoetust makstakse destilleeritud lauaveini ja lauaveini valmistamiseks kõlbliku veini koguse alusel.

4. Põhitoetust rakendatakse destilleerijate ja veinitootjate vaheliste lepingute süsteemi alusel. Destilleerijate poolt veinitootjatele makstav miinimumhind määratakse kindlaks; veinaasta jooksul võib see olla erinev, tingimusel et selle veiniaasta keskmiseks hinnaks jääb vähemalt 2 488 eurot mahuprotsendi kohta.

5. Põhitoetuse määra mõjutavad järgmised tegurid:

a) vajadus, et destilleerijate poolt kõnealusel veiniaastal tootjatele makstav miinimumhind vastaks lõikes 4 märgitud tasemele;

b) vajadus säilitada alkohoolsete jookide sektori traditsiooniliste turustusvõimaluste tarbeks mõeldud tarnete konkurentsivõimelised hinnad.

6. Kõrvaltoetust makstakse saadud destillaadi realistlike ladustamiskulude katmiseks. Selle eesmärk on hõlbustada põhitoetussüsteemi toimimist.

Artikkel 30

1. Märkimisväärsest ületootmisest ja/või kvaliteediprobleemidest põhjustatud erakorraliste turuhäirete korral võib kasutada erakorralist destilleerimismeedet.

2. Selle meetme eesmärkideks on:

a) konkreetsete ülejääkide kõrvaldamine;

b) tarnete jätkuvuse tagamine ühest saagikoristusest teiseni.

3. See meede on tootjatele vabatahtlik.

4. Selle meetme kohaldamist võib piirata teatud kategooria veinidega või teatavate tootmispiirkondadega. Mpv-kvaliteetveinidele võib seda meedet kohaldada ainult asjaomase liikmesriigi taotlusel.

5. Nimetatud meetme kasutuselevõtu eelduseks võib olla teatavatest tootmispiirkondadest pärit teatava kategooria veini või veinide turuhinna märgatav langus pikema aja jooksul.

6. Kui ühendus rakendab seda meedet teatavat tüüpi veinide suhtes (teatavas konkreetses piirkonnas) kolme järjestikuse aasta jooksul, peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kriisiolukorra jätkumise kohta ja vajaduse korral ettepanekud.

Artikkel 31

1. Alkohol, mille sekkumisasutus on üle võtnud, müüakse avalikul enampakkumisel või pakkumismenetluse kaudu. Niisuguse alkoholi müümisel väldivad ametiasutused nii palju kui võimalik nendest turustusvõimalustest traditsiooniliselt sõltuva alkoholi turustusvõimaluste kahjustamist. Seda ei tohi müüa toiduainena kasutatavaks alkoholiks.

2. Kui tarned niisugusesse sektorisse, kus veinialkoholi kasutamine on kohustuslik, ei ole artiklite 27, 28 ja 29 kaudu tagatud, võib siiski otsustada, et see alkohol realiseeritakse kõnealuses sektoris.

Artikkel 32

1. Kui tootja on veini alkoholisisaldust suurendanud sahharoosi või artiklis 34 nimetatud toetust saanud viinamarjavirde lisamise teel, vähendatakse veini igaks destilleerimiseks kinnitatud kokkuostuhindu, välja arvatud artiklis 27 nimetatud destilleerimised, igas viinamarjakasvatuspiirkonnas ühesuguse kindla summa võrra, mis arvutatakse artiklis 34 osutatud toetuse määra alusel ja kõnealuse viinamarjakasvatusala suhtes ettenähtud alkoholisisalduse suurenemise järgi.

2. Asjaomaste tootjate taotlusel kohaldatakse seda vähendamist ainult lõikes 1 nimetatud suurendatud alkoholisisaldusega koguste suhtes.

Artikkel 33

1. Käesoleva peatüki üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 75 sätestatud korras.

Nendes eeskirjades määratletakse eelkõige:

a) käesolevas peatükis nimetatud erandid;

b) artiklite 27 ja 28 osas tingimused, mille alusel destilleerimine toimub, toodetud veini alkoholisisalduse hindamine, toodete sekkumisametile tarnimise tingimused ja nende destilleerimissaaduste kokkuostuhinnad, mida sekkumisasutus võib vastu võtta, või nende hindade kindlaksmääramise kriteeriumid;

c) pressimisjääkidele ja veinisetetele esitatavad miinimumnõuded;

d) artikli 27 lõikes 7 nimetatud järelevalve all toimuva kõrvaldamise tingimused;

e) artikli 28 lõikes 2 nimetatud tavapäraselt toodetavad veinikogused;

f) artiklis 30 nimetatud meetme kohaldamise üksikasjalik mehhanism, sealhulgas tooted, mida see hõlmab, ja destilleerimissaaduste kaubavood eelkõige häirete vältimiseks alkoholi ja piiritusjookide turul;

g) artikli 28 lõikes 3 nimetatud kokkuostuhinna varieerumist käsitlevad sätted;

h) artikli 29 lõikes 4 nimetatud miinimumhinna kindlaksmääramine.

2. Artiklites 27 ja 28 osutatud toetuste suurus saadud toodete müümiseks ja artiklis 29 osatatud toetuste suurus, samuti artiklis 30 osutatud meetme käivitamist eeldavaid asjaolusid määratlevad eeskirjad ning selle meetme ühendusepoolse toetuse suurus ja vorm määratakse artiklis 75 sätestatud korras.

III PEATÜKK

ERIOTSTARBELISED TOETUSED

Artikkel 34

1. Käesolevaga kehtestatakse toetus järgmistele toodetele:

a) kontsentreeritud viinamarjavirded;

b) puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirded,

mis on toodetud ühenduses, kui neid kasutatakse niisuguste veinitoodete alkoholisisalduse suurendamiseks, mille puhul suurendamine on käesoleva määruse kohaselt lubatud.

2. Toetuse andmisel võib piirduda üksnes viinamarjakasvatusvööndist C III pärit toodetega, kui selle meetmeta ei ole võimalik tagada virrete ja kupaažveinide kaubanduse struktuuri.

3. Toetuse summa kinnitatakse eurodes võimaliku alkoholisisalduse protsendi kohta ja kontsentreeritud viinamarjavirde või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde hektoliitri kohta, võttes arvesse nende toodetega ja sahharoosiga rikastamise kulude vahet.

Artikkel 35

1. Käesolevaga kehtestatakse toetus järgmistele toodetele:

a) viinamarjavirded ja kontsentreeritud viinamarjavirded, mis on toodetud ühenduses viinamarjamahla valmistamiseks või niisugusest viinamarjamahlast muude toiduainete valmistamiseks;

b) viinamarjavirded ja kontsentreeritud viinamarjavirded, mis on toodetud viinamarjakasvatusvööndis C III ja on Ühendkuningriigis ja Iirimaal mõeldud CN-koodi 2206 00 alla kuuluvate toodete valmistamiseks, mille liitnimetuse osa vastavalt VII lisa punktile C.2 tohib neis liikmesriikides olla sõna "vein";

c) kontsentreeritud viinamarjavirded, mis on toodetud ühenduses ja on peamiselt Ühendkuningriigis ja Iirimaal turustatavate tooterühmade põhikomponendiks, ning millega on kaasas selged juhised tarbijale, kuidas sellest veinitaolist jooki (koduveini) valmistada.

2. Kui lõike 1 punktis b osutatud geograafiline piirang viinamarjavirrete ja kontsentreeritud viinamarjavirrete kohta põhjustab konkurentsi moonutamist, võib erandina teha otsuse anda toetusi ka muudes ühenduse piirkondades kui vööndis C III toodetud viinamarjavirretele ja kontsentreeritud viinamarjavirretele.

3. Lõikes 1 nimetatud toetuste puhul piirdutakse toodetega, mis on saadud eranditult kas veiniviinamarjadeks liigitatud viinamarjasortidest või samal ajal nii veiniviinamarjasortideks kui muuks otstarbeks liigitatud sortidest, samuti võib neid toetusi anda ühendusest pärit sama sordi viinamarjadele.

4. Toetuse summad peavad olema kinnitatud nii, et ühenduse päritolu viinamarjavirrete ja kontsentreeritud viinamarjavirrete tarnekulud võimaldaksid säilitada nende traditsioonilisi turustusvõimalusi.

5. Lõike 1 punktis a nimetatud toetusest eraldatakse edaspidi kindlaksmääratav osa viinamarjamahla tarbimist edendavate kampaaniate korraldamiseks. Kampaaniate organiseerimiseks võib määrata lõike 4 alusel kohaldatavast toetusest suurema toetuse.

Artikkel 36

Käesoleva peatüki üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 75 sätestatud korras.

Nendes eeskirjades määratletakse eelkõige:

a) artikli 34 lõikes 1 nimetatud toetuse andmise tingimused;

b) artikli 35 lõikes 1 nimetatud toodete kasutamise kontrolli tagavad meetmed;

c) artiklites 34 ja 35 nimetatud toetuste suurus, mis kinnitatakse enne iga veiniaasta algust;

d) artikli 35 lõikes 2 nimetatud otsus.

IV PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 37

Tootjatel, kelle suhtes kehtivad artiklites 27 ja 28 nimetatud kohustused, on õigus kasu saada käesolevas jaotises sätestatud sekkumismeetmetest juhul, kui nad on täitnud eespool nimetatud kohustusi kindlaksmääratava võrdlusperioodi vältel. See periood kehtestatakse ja käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 75 sätestatud korras.

Artikkel 38

1. Kui ühenduse turul täheldatakse ülemäära kõrgeid hindu ja see olukord usutavasti jätkub, häirides seega turgu, võib komisjon võtta vajalikke meetmeid.

2. Selleks et vajalikul määral toetada lauaveiniturgu, võib artiklis 75 sätestatud korras vastu võtta sekkumismeetmeid artikli 1 lõike 2 punktis b nimetatud toodete kohta, mis pole lauaveinid.

IV JAOTIS

TOOTJAORGANISATSIOONID JA SEKTORIORGANISATSIOONID

I PEATÜKK

TOOTJAORGANISATSIOONID

Artikkel 39

1. Käesoleva määruses tähendab "tootjaorganisatsioon" igasugust juriidilist isikut:

a) mis on asutatud käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate toodete tootjate omal algatusel;

b) mille eesmärk on eelkõige:

i) tagada, et tootmine kavandataks ja kohandataks vastavalt nõudmisele, eriti kvaliteedi ja kvantiteedi osas;

ii) edendada pakkumise kontsentreerimist ja oma liikmete toodetud toodete viimist turule;

iii) vähendada tootmiskulusid ja tasakaalustada tootjahindu;

iv) edendada keskkonnaohutu viljelustava, tootmistehnoloogia ja jäätmekäitluse kasutamist, eriti vee, mulla ja maastiku kaitseks ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja/või arendamiseks.

2. Käesoleva määruses käsitletavatelt tootjaorganisatsioonidelt nõutakse, et nad oleksid võimelised oma liikmetele põhikirja järgsete kohustuste täitmata jätmise eest asjakohaseid sanktsioone kehtestama.

3. Liikmesriigid võivad käesoleva määruse tähenduses tunnustada tootjaorganisatsioonidena kõiki seda tunnustust taotlevaid tootjate rühmi tingimusel, et:

a) nad vastavad lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ja esitavad sellekohased tõendid, sealhulgas tõendi, et neil on ettenähtud miinimumarv liikmeid ja et nad hõlmavad turustatavast toodangust miinimumosa;

b) on piisavalt tagatisi, et nad suudavad korralikult tegutseda tõhusalt pikema aja jooksul;

c) nad võimaldavad oma liikmetel saada tõhusat tehnilist abi keskkonnasäästliku viljelusviisi kasutamisel.

Artikkel 40

1. Liikmesriigid:

a) otsustavad tootjaorganisatsioonile tunnustuse andmise kolme kuu jooksul taotluse ja kõigi tõendavate dokumentide esitamisest arvates;

b) sooritavad korrapäraselt kontrollimisi veendumaks, et tootjaorganisatsioonid vastavad tunnustamise tingimustele, rakendavad tingimuste täitmatajätmise korral sellistele organisatsioonidele karistusi ja otsustavad vajaduse korral tunnustuse tühistamise;

c) teatavad komisjonile kahe kuu jooksul igast tunnustuse andmise või tühistamise otsusest.

2. Komisjon kontrollib artikli 39 ja käesoleva artikli lõike 1 punkti b täitmist kontrolli käigus ja nõuab selle tulemusena vajaduse korral liikmesriikidelt tunnustuse tühistamist.

II PEATÜKK

SEKTORIORGANISATSIOONID

Artikkel 41

1. Mpv-kvaliteetveinide ja geograafiliste tähistega kirjeldatud lauaveinide turu toimimise parandamiseks võivad tootjaliikmesriigid eelkõige sektoriorganisatsioonide otsuste rakendamisel ette näha turustuseeskirjad, mis reguleerivad esmaturustamise tarnet, tingimusel et need eeskirjad on seotud toodangu laos hoidmise ja/või järkjärgulise turuletoomisega, ning tingimusel, et siia ei kuulu muu kooskõlastatud tegevus nagu:

- hindade määramine, isegi juhindumiseks pakutuna või soovitusena,

- üldiselt saadavaloleva aastakäigu ülemäärase osa kättesaamatuks tegemine ja üldiselt igasugune pakkumist vähendav tavatu tegevus,

- keeldumine siseriiklike ja/või ühenduse tõendite väljaandmisest, mida on vaja veinitoodete turustamiseks, kui turustamine on kooskõlas eespool nimetatud eeskirjadega.

2. Lõikes 1 nimetatud eeskirjad tuleb kauplejatele teatavaks teha, avaldades need täies ulatuses asjaomase liikmesriigi ametlikus väljaandes.

3. Liikmesriigid, kes on kasutanud lõikes 1 pakutud võimalusi, annavad komisjonile igal aastal aru otsustest, mis on eelmise aasta jooksul nende võimalustega seoses vastu võetud. Komisjon kontrollib, kas need on kooskõlas ühenduse õigusega, eelkõige vaba liikumise (asutamislepingu artiklid 28-31) ja konkurentsi (asutamislepingu artiklid 81-86) eeskirjadega ja mittediskrimineerimise põhimõttega (asutamislepingu artikli 34 lõige 3).

4. Lõikes 1 nimetatud organisatsioonid rakendavad ühenduse ühes või enamas piirkonnas tarbijate huve arvestades järgmisi meetmeid:

i) suurendavad tootmist ja turgu puudutavat teadlikkust ja läbipaistvust;

ii) aitavad eelkõige turu-uuringute abil kaasa toodete turuleviimise paremale koordineerimisele;

iii) koostavad ühenduse eeskirjadele vastavaid standardseid lepinguvorme;

iv) kasutavad paremini toodangupotentsiaali;

v) koguvad teavet ja teevad uuringuid selleks, et kohandada tootmist turunõuete ning tarbijate eelistuste ja ootustega, eriti tootekvaliteedi ja keskkonnakaitse alal;

vi) otsivad võimalusi taimekaitsevahendite ja muude lisandite kasutuse piiramiseks ning tootekvaliteedi säilitamise ja mulla ning vee kaitse tagamiseks;

vii) töötavad välja meetmeid ja leiavad vahendeid, mis parandaksid toote kvaliteeti kõikidel tootmis-, veinivalmistamis- ja turustamisetappidel;

viii) leiavad võimalusi mahepõllumajanduse, samuti päritolunimetuste, kvaliteedimärkide ja geograafiliste tähiste paremaks kasutamiseks ning kaitsevad neid;

ix) edendavad eelkõige integreeritud tootmist või muid keskkonnasäästlikke tootmismeetodeid.

V JAOTIS

VEINIVALMISTUSTAVAD JA -MENETLUSED, KIRJELDAMINE, NIMETUSED, ESITUSVIIS JA KAITSE

I PEATÜKK

VEINIVALMISTUSTAVAD JA -MENETLUSED

Artikkel 42

1. Kehtestatakse ühenduses lubatud valmistustavad ja -menetlused käesoleva määrusega reguleeritud toodete valmistamiseks, välja arvatud viinamarjamahl, kontsentreeritud viinamarjamahl, ning viinamarjamahla valmistamiseks mõeldud viinamarjavirre ja kontsentreeritud viinamarjavirre.

2. Lubatud veinivalmistustavasid ja -menetlusi võib kasutada üksnes kõnealuste toodete asjakohase valmistamise, säilitamise või töötlemise tagamiseks.

3. Lubatud veinivalmistustavade ja -menetluste kohaselt pole vee lisamine lubatud, välja arvatud juhul, kui seda nõuab tehniline erivajadus, lubatud pole ka alkoholi lisamine, välja arvatud värske viinamarjavirde puhul, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamise teel, samuti liköörveinide, vahuveinide, destilleerimiseks kangendatud veinide ja kindlaksmääratavatel tingimustel poolvahuveini lisamine.

4. Liikmesriigid võivad veinivalmistamistavade ja -menetluste kohta kehtestada piiravamaid tingimusi, et tagada nende territooriumil toodetavate mpv-kvaliteetveinide ja nende territooriumil toodetavate geograafiliste tähistega kirjeldatud lauaveinide, vahuveinide ja liköörveinide põhiomaduste säilimine. Liikmesriigid teatavad nendest tingimustest komisjonile, kes juhib sellistele sätetele teiste liikmesriikide tähelepanu.

5. Kui ei otsustata teisiti, võib ühenduses kasutada ainult artikli 19 kohaselt veiniviinamarjasortide liigituses loetletud viinamarjasorte või neist saadud tooteid järgmiste toodete valmistamiseks:

a) viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamise teel;

b) kontsentreeritud viinamarjavirre;

c) puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirre;

d) lauaveini valmistamiseks sobiv vein;

e) lauavein;

f) mpv-kvaliteetveinid;

g) liköörvein;

h) kuivatatud viinamarjadest saadud kääriv viinamarjavirre;

i) üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein.

6. Lauaveini ei või saada valge lauaveini valmistamseks sobiva veini või valge lauaveini segamisel punase lauaveini valmistamiseks sobiva veini või punase lauaveiniga.

See säte ei takista teatavatel kindlaksmääratavatel juhtudel esimeses lõigus nimetatud kupaaži, tingimusel et saadaval tootel on punase lauaveini omadused.

Erandina esimesest lõigust on niisugune segamine kehtestatavate üksikasjalike eeskirjadega lubatud kuni 31. juulini 2005 piirkondades, kus niisugune tegevus on traditsiooniline.

Artikkel 43

1. Lubatud veinivalmistustavad ja -menetlused sätestatakse IV ja V lisas.

2. Eriti:

- rikastamist, hapestamist, happesuse vähendamist ja magustamist käsitlevad lubatud veinivalmistustavad ja -menetlused ning väävlisisaldust ja maksimaalset lenduvate hapete sisaldust käsitlevad eeskirjad sätestatakse V lisa punktides A-G,

- vahuveini ja kvaliteetvahuveini tootmiseeskirjad ja lubatud veinivalmistustavad ja -menetlused sätestatakse V lisa punktides H ja I,

- liköörveini tootmiseeskirjad ja lubatud veinivalmistustavad ja -menetlused sätestatakse V lisa punktis J.

Artikkel 44

1. Ühenduses võib CN-koodide 2204 10, 2204 21 ja 2204 29 alla kuuluvatest toodetest otsetarbimiseks pakkuda või tarnida ainult liköörveine, vahuveine, gaseeritud vahuveine, poolvahuveine, gaseeritud poolvahuveine, mpv-kvaliteetveine, lauaveine ja vajaduse korral, olenemata artiklist 45, seaduslikult imporditud veine.

2. Välja arvatud villitud vein, mille kohta on tõendeid, et villimine toimus enne 1. septembrit 1971, võib veini, mis pole mpv-kvaliteetvein ega saadud artikli 42 lõikes 5 nimetatud viinamarjasortidest, ja mis ei vasta I lisa punktides 12-18 esitatud määratlustele, kasutada ainult üksikisikutest veinivalmistajate perekondades tarbimiseks, veiniäädika tootmiseks või destilleerimiseks.

3. Ebasoodsate ilmastikuoludega aastatel võib otsustada, et viinamarjakasvatusvööndite A ja B tooteid, millel pole kõnealusele viinamarjakasvatusvööndile sätestatud väikseimat naturaalset alkoholisisaldust mahuprotsentides, võib ühenduses kasutada vahuveini ja gaseeritud vahuveini valmistamiseks juhul, kui nende veinide tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 8,5 mahuprotsenti, või gaseeritud poolvahuveini valmistamiseks. Sel juhul neid rikastatakse, järgides V lisa punktis D.5 nimetatud piiranguid.

4. Piiramata kitsendavamate sätete vastuvõtmist, mida liikmesriigid kohaldavad oma territooriumil toodete valmistamise suhtes, mis ei kuulu CN-koodide 2204 10, 2204 21 ja 2204 29 alla, tohib värsket viinamarjavirret, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamise teel, kasutada ainult kõnealuste toodete valmistamisel.

5. Ühendusest pärit viinamarjamahla ja kontsentreeritud viinamarjamahla ei tohi teha veiniks ega veinile lisada. Nende toodete kasutamist kontrollitakse. Nende alkohoolne kääritamine on ühenduse territooriumil keelatud.

6. Lõigete 4 ja 5 sätteid ei kohaldata toodete suhtes, mis on Ühendkuningriigis ja Iirimaal mõeldud CN-koodi 2206 00 alla kuuluvate toodete valmistamiseks, ja mille liitnimetuse osa vastavalt VII lisa punktile C.2 tohib neis liikmesriikides olla sõna "vein".

7. Lauaveini valmistamiseks sobivat veini, millel pole lauaveini väikseimat tegelikku alkoholisisaldust mahuprotsentides, ei tohi lasta ringlusse, välja arvatud vahuveini valmistamiseks, äädika tootmiseks, destilleerimiseks ja muudeks tööstuslikeks kasutusviisideks. Sellise veini rikastamine ja selle segamine lauaveiniga, et tõsta selle tegelikku alkoholisisaldust lauaveinile sätestatud tasemeni, võib toimuda ainult veinivalmistaja tööruumides või tema nimel.

8. Välja arvatud alkohol, alkohoolsed joogid ja viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud vein, ei tohi veinisettest või viinamarjade pressimisjääkidest valmistada veini ega ühtki teist otsetarbimiseks mõeldud jooki.

9. Kui asjaomane liikmesriik lubab veini toota viinamarjade pressimisjääkidest, võib seda kasutada ainult destilleerimiseks või üksikisikutest viinamarjakasvatajate perekondades tarbimiseks.

10. Destilleerimise tarbeks kangendatud veini võib kasutada ainult destilleerimiseks.

11. Kuivatatud viinamarjadest saadud käärivat viinamarjavirret võib turule lubada üksnes liköörveinide valmistamiseks viinamarjakasvatuspiirkondades, kus see kasutusviis oli traditsiooniline 1. jaanuaril 1985, samuti üleküpsenud viinamarjadest veini valmistamiseks.

12. Kolmandatest riikidest pärit värsketest viinamarjadest, viinamarjavirdest, käärivast viinamarjavirdest, kontsentreeritud viinamarjavirdest, puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirdest, viinamarjavirdest, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamise teel, viinamarjamahlast ja kontsentreeritud viinamarjamahlast ei tohi ühenduse territooriumil veini valmistada ega neid veinile lisada.

13. Lõikes 12 nimetatud toodete alkohoolne kääritamine on ühenduse territooriumil keelatud. Seda sätet ei kohaldata toodete suhtes, mis on Ühendkuningriigis ja Iirimaal mõeldud CN-koodi 2206 00 alla kuuluvate toodete valmistamiseks, mille liitnimetuse osa vastavalt artikli VII lisa punkti C.2 tohib olla sõna "vein".

14. Kolmandast riigist pärit veini on keelatud segada ühenduse veiniga, samuti on ühenduse territooriumil keelatud segada kolmandatest riikidest pärit veine.

15. Nõukogu võib ühenduse rahvusvaheliste kohustuste alusel lubada lõike 12, lõike 13 esimese lause ja lõike 14 suhtes erandeid.

Artikkel 45

1. Välja arvatud erandid, ei tohi otsetarbimiseks pakkuda ega realiseerida järgmisi tooteid:

a) CN-koodide 2204 30 10, 2204 21, 2204 29 ja 2204 10 alla kuuluvad tooted, imporditud või mitte, mille puhul on kasutatud veinivalmistustavasid, mis ei ole lubatud ühenduse eeskirjadega, või ka siseriiklike eeskirjadega, kus see lubatud on;

b) artikli 1 lõike 2 punktides a, b ja c nimetatud tooted, mis pole veatud, ehtsad ega müügikõlblikud;

c) artikli 1 lõikes 2 nimetatud tooted, mis ei vasta I lisas esitatud määratlustele.

2. Lõikes 1 nimetatud importtooteid käsitlevad erandid võetakse vastu asutamislepingu artiklis 133 sätestatud korras.

Artikkel 46

1. Käesoleva peatüki ja IV ja V lisa üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 75 sätestatud korras.

Need eeskirjad sätestavad eelkõige:

a) V lisa punktiga A seotud üleminekumeetmed, mis käsitlevad enne 1. septembrit 1986 toodetud veine ja muudatusi alapunktis 2 esitatud veininimistus;

b) IV ja V lisas sätestatud veinivalmistustavade ja -menetluste kasutuspiirangud ja teatavad tingimused, välja arvatud nendes lisades varem sätestatud piirangud ja tingimused;

c) käesolevas peatükis ja V lisas nimetatud otsused, erandid, tingimused ja nimistud;

d) V lisa punktide C-G kohaldamine toodete suhtes, mis on koristatud niisugustest ühenduse piirkondadest, mis ei kuulu III lisas määratletud viinamarjakasvatusvööndite hulka;

e) V lisa punkti J alapunktides 2.b ja 6 osutatud nimistud, alapunktis 4.b osutatud erandid ja alapunktis 6 osutatud deklareerimis- ja registreerimiskorra.

2. Artiklis 75 sätestatud korras võetakse vastu:

a) eeskirjad teatavate kolmandates riikides kasutatavate veinivalmistamistavade ja -menetluste võrdlemiseks artikli 43 lõikes 1 ja IV lisas nimetatutega;

b) virrete ja veinide segamist reguleerivad sätted;

c) veinivalmistamismenetluse käigus kasutatud ainete puhtus- ja identifitseerimisnõuded;

d) lubatud veinivalmistustavade ja -menetluse rakendamist käsitlevad halduseeskirjad; nendes eeskirjades võib ette näha, et teatavaid veinivalmistustavasid ja -menetlusi võib kasutada üksnes liikmesriigi poolt tunnustatud isiku järelevalve all, kellel on küllaldased teadmised toote kvaliteedi, hügieenilisuse ja tervislikkuse tagamiseks;

e) artiklis 45 nimetatud toodete valdamist ja ringlust reguleerivad sätted või vastavalt selle artikli nõuetele koostatud nimistud, kriteeriumide kehtestamine raskuste ärahoidmiseks üksikjuhtudel, tingimused, mille alusel liikmesriigid võivad lubada nende artikli 45 lõikes 1 nimetamata toodete valdamist, ringlust ja kasutamist, mis ei vasta käesoleva määruse sätetele või käesoleva määruse kohaselt vastuvõetud sätetele;

f) üldeeskirjad niisuguste veinivalmistustavade ja -menetluste katseliseks kasutamiseks, mis muidu ei ole lubatud.

3. Analüüsimeetodid käesolevas määruses käsitletud toodete koostise määramiseks ja eeskirjad selgitamaks, kas neid tooteid on käideldud lubatud veinivalmistustavadest erinevatel menetlustel, võetakse vastu artiklis 75 sätestatud korras.

Samas korras võetakse vajaduse korral vastu nende ainete piirmäärad, mille olemasolu näitab teatavate veinivalmistustavade kasutamist, ja võrdlevad analüüsitabelid.

Kui esimeses lõigus nimetatud ühenduse analüüsimeetodeid või eeskirju kõnealusest tootest ainete leidmiseks ja nende koguste kindlakstegemiseks pole sätestatud, kasutatakse analüüsimeetodeid:

a) mida tunnustab Rahvusvahelise Veiniameti (IWO) üldkogu ja mis on selle organisatsiooni poolt avaldatud; või

b) mis vastab Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) soovitatud standardile, juhul kui punktis a nimetatute hulgas vajalikku analüüsimeetodit ei ole; või

c) punktides a ja b nimetatud meetodite puudumisel ning täpsuse ja korratavuse huvides:

i) asjaomase liikmesriigi poolt lubatud analüüsimeetodit; või

ii) vajaduse korral muid asjakohaseid analüüsimeetodeid.

Esimese lõigus nimetatud ühenduse analüüsimeetodiga võrdsustatakse automatiseeritud analüüsimeetodid, tingimusel et artiklis 75 sätestatud korras nähakse ette, et saadud tulemused on oma täpsuselt ja korratavuselt vähemalt samal tasemel kui vastaval ühenduse meetodil saadud tulemused.

II PEATÜKK

TEATAVATE TOODETE KIRJELDAMINE, NIMETAMINE, ESITUSVIIS JA KAITSE

Artikkel 47

1. Käesolevas peatükis ja VII ja VIII lisas sätestatakse käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate teatavate toodete kirjeldamise, nimetamise ja esitusviisi eeskirjad ja teatavate üksikasjade ja terminite kaitse. Eeskirjades võetakse eelkõige arvesse järgmist:

a) tarbijate seaduslike huvide kaitset;

b) tootjate seaduslike huvide kaitset;

c) siseturu tõrgeteta toimimist;

d) kvaliteettoodete tootmise edendamist.

2. Lõikes 1 nimetatud eeskirjades sätestatakse eelkõige:

a) teatavate kohustuslike terminite kasutamine;

b) teatavate terminite kasutamise lubamine teatavatel tingimustel;

c) muude terminite kasutamise lubamine, sealhulgas teave, mis võib tarbijatele kasulik olla;

d) teatavate terminite kaitse ja kontrolli reguleerimine;

e) geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste terminite kasutuse reguleerimine;

f) importtoodete või kui see on käesoleva määrusega lubatud, nendest toodetest valmistatud toodete märgistuse reguleerimine, et oleks tagatud tarbija teavitamine kõnealuse toote laadist ning see, et kõnealune toode ei oleks märgistatud ühenduse või mõne liikmesriigi tootega samamoodi.

3. Lõikes 1 osutatud eeskirju kohaldatakse sealsamas nimetatud toodete kirjeldamisel:

a) etikettidel;

b) registrites ning ühenduse õigusaktidega ettenähtud saate- ja muudes dokumentides, edaspidi "ametlikud dokumendid", välja arvatud tollidokumentides;

c) äridokumentides, eelkõige arvetes ja kättetoimetamisteatistes;

d) reklaammaterjalides, kuivõrd käesolevas määruses on sellekohane erisäte.

4. Lõikes 1 osutatud eeskirju kohaldatakse sealsamas nimetatud toodete esitusviisi suhtes järgmises osas:

a) mahutid, sealhulgas sulgurid;

b) märgistus;

c) pakend.

5. Lõikes 1 osutatud eeskirju kohaldatakse müügiks hoitavate ja turule viidud toodete suhtes.

Artikkel 48

Käesolevas määruses nimetatud toodete kirjeldus ja esitusviis ning nende toodete reklaam ei tohi olla ebatäpne ega tekitada segadust või viia eksiteele isikuid, kellele need suunatud on, eelkõige selles osas, mis käsitleb:

- artiklis 47 ettenähtud teavet. Seda kohaldatakse isegi juhul, kui teavet kasutatakse tõlgituna, koos viitega tegelikule päritolule või koos täiendavate sõnadega nagu "liik", "tüüp", "meetod", "imitatsioon", "mark" vms,

- toodete omadusi, eelkõige laadi, koostist, alkoholisisaldust mahuprotsentides, värvi, lähtekohta ja päritolu, kvaliteeti, viinamarjasorti, aastakäiku või mahutite nominaalmahtu,

- kõnealuse toote valmistamise või turustamisega seotud füüsiliste või juriidiliste isikute või isikute grupi, eelkõige villija isikut ja staatust.

Artikkel 49

1. Tooteid, mille kirjeldus või esitusviis ei vasta käesoleva määruse sätetele või selle üksikasjalikele rakenduseeskirjadele, ei tohi ühenduses müügiks hoida, turule viia ega ühendusest eksportida.

Eksportimiseks mõeldud toodete puhul võib käesoleva määruse sätetest siiski erandeid lubada, kui

- neid teevad liikmesriigid, kui seda nõuavad importiva kolmanda riigi seadused,

- nii on esimese taandega reguleerimata juhtudel ette nähtud rakendussätetes.

2. Liikmesriik, kelle territooriumil asub toode, mille kirjeldus või esitusviis ei vasta lõike 1 sätetele, astub vajalikud sammud, et sooritatud rikkumiste suhtes vastavalt nende raskusele sanktsioonid määrata.

Liikmesriik võib siiski anda loa hoida toodet müügiks, viia ühenduses turule või ühendusest eksportida, tingimusel et kirjeldus või esitusviis on viidud vastavusse lõike 1 sätetega.

Artikkel 50

1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed vältimaks intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artiklites 23 ja 24 sätestatud tingimustel artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud toodetele lisatava geograafilise tähise kasutamist ühenduses nende toodete puhul, mis ei ole pärit kõnealuse geograafilise tähisega tähistatavast kohast, isegi kui kõnealuse kauba tegelikule päritolule osutatakse või kõnealust geograafilist tähist kasutatakse tõlkes või sellega on kaasas sellised väljendid nagu "liik", "tüüp", "meetod", "imitatsioon" vms.

2. Käesolevas artiklis tähendab termin "geograafilised tähised" tunnuseid, millega identifitseeritakse toote päritolu Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmeks oleva kolmanda riigi territooriumilt, või selle territooriumi piirkonnast või alalt, juhul kui teatav toote kvaliteet, maine või muud omadused on omistatavad eelkõige just sellele geograafilisele päritolukohale.

3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse olenemata ühenduse õigusaktide muudest konkreetsetest sätetest, millega on ette nähtud käesolevas määruses osutatud toodete nimetamise ja esitusviisi eeskirjad.

Artikkel 51

1. Käesoleva jaotise kohaldamisel tähendab "liikmesriigist väiksem geograafiline üksus":

- väikest paikkonda või niisuguste paikkondade rühma,

- kohalikku halduspiirkonda või selle osa,

- viinamarjakasvatuspiirkonna alampiirkonda või selle osa,

- muud piirkonda peale määratletud piirkonna.

2. Geograafiliste tähiste kasutamine selliste lauaveinide tähistamiseks, mis on saadud eri viinamarjakasvatuspiirkondades korjatud viinamarjadest tehtud veinide segamisel, on lubatud juhul, kui vähemalt 85 % segatud lauaveinist pärineb nimele vastavast viinamarjakasvatuspiirkonnast.

Viinamarjakasvatusvööndis A või viinamarjakasvatusvööndis B asuva viinamarjakasvatuspiirkonnaga seotud geograafilise tähise kasutamine on valgete lauaveinide kirjelduses lubatud ainult juhul, kui tooted, millest segu koosneb, pärinevad kõnealustest viinamarjakasvatusvöönditest või kui kõnealune vein on viinamarjakasvatusvööndist A ja viinamarjakasvatusvööndist B pärinevate lauaveinide segu.

3. Liikmesriigid võivad seada lauaveini geograafiliste tähistega kirjeldamisel tingimuseks, et see vein oleks tervikuna valmistatud teatavatest selgelt määratletud viinamarjasortidest ja pärineks ainult täpselt piiritletud piirkonnast, mille nime see kannab.

Artikkel 52

1. Kui liikmesriik kasutab mpv-kvaliteetveini või vajaduse korral niisuguse mpv-kvaliteetveini valmistamiseks mõeldud veini nimetuses määratletud piirkonna nime, ei tohi seda nime kasutada veinisektori toodete tähistamiseks, mis ei ole toodetud selles piirkonnas ja/või toodete tähistamiseks, mille puhul selle nime kasutamine ei ole kooskõlas asjakohaste ühenduse või siseriiklike eeskirjadega. See kehtib ka juhul, kui liikmesriik on kasutanud kohaliku halduspiirkonna, selle osa või väikese paikkonna nime üksnes mpv-kvaliteetveini või vajaduse korral niisuguse mpv-kvaliteetveini tootmiseks mõeldud veini nimetuses.

Liikmesriigid võivad teatavate nende poolt kindlaksmääratavate tootmistingimuste puhul lubada lisada määratletud piirkonna nimele valmistusmeetodit või tüüpi käsitlevaid üksikasju või viinamarjasordi või selle sünonüümi nime, ilma et see piiraks teatavat tüüpi mpv-kvaliteetveini käsitlevate ühenduse sätete kohaldamist.

Olenemata esimest lõigust võib nõukogu komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega kuni 31. augustini 2001 otsustada, et teatavaid geograafilisi nimesid, mida on traditsiooniliselt kasutatud lauaveinide nimetustes ja mis on saanud teatava piirkonna nimeks, on lubatud jätkuvalt kasutada lauaveinide nimetustes maksimaalselt kolme veiniaasta jooksul.

2. Järgmisi nimesid ja termineid:

- viinamarjasordi nimi,

- VII lisa punkti A.2.c teise taande neljandas alataandes või VIII lisa punkti D.2.c teises taandes nimetatud traditsiooniline eritermin,

- VII lisa punkti B.1.b viiendas taandes nimetatud täiendav traditsiooniline eritermin, tingimusel et liikmesriik on lubanud seda veini kirjelduses kasutada ühenduse sätete alusel,

võib kasutada muu joogi kui veini või viinamarjavirde kirjelduses, esitamisel ja reklaamis ainult juhul kui selle joogi laad, lähtekoht ja päritolu või koostis ei põhjusta segiajamise ohtu.

3. Lõikes 2 osutatud nimede või terminite või sõnade "Hock", "Claret", "Liebfrauenmilch" ja "Liebfraumilch" kasutamine, isegi juhul kui on lisatud sõna "liik", "tüüp", "meetod", "imitatsioon" või muu samalaadne väljend, on keelatud järgmiste toodete kirjelduses ja esitamisel:

- CN-koodi 2206 alla kuuluvad tooted, välja arvatud juhul kui kõnealune toode on tegelikult sellenimelisest kohast pärit,

- toode, mida turustatakse koos selgete tarbijajuhistega, kuidas sellest veinitaolist jooki (koduveini) valmistada; viinamarjasordi nime võib siiski kasutada, kui kõnealune artikkel on tegelikult sellest sordist saadud, välja arvatud juhul, kui see põhjustab segadust mpv-kvaliteetveinide kirjelduses kasutatud määratletud piirkonna või geograafilise üksuse nimega.

4. Järgmisi nimesid:

- määratud piirkonna nime ja

- määratud piirkonnast väiksema geograaflise üksuse nime, tingimusel et liikmesriik on lubanud seda nime kasutada ühenduse sätete alusel,

võib kasutada ainult muude jookide kui veinide või viinamarjavirrete kirjelduses, esitamisel ja reklaamis, tingimusel et:

a) CN-koodide 2009, 2202, 2205, 2206, 2207, 2208 ja 2209 alla kuuluvate toodete osas ja veinivalmistamise toorainest valmistatud toodete osas on eespool osutatud nimed ja terminid tunnustatud päritoluliikmesriigi poolt ja et see tunnustus on kooskõlas ühenduse õigusaktidega;

b) muude jookide kui punktis a nimetatute osas, juhul kui selle joogi laad, päritolu või koostis ei põhjusta segiajamise ohtu.

Isegi juhul, kui punktis a nimetatud tunnustust ei ole saadud, võib nende nimede kasutamist siiski jätkata kuni 31. detsembrini 2000, tingimusel et täidetakse punktis b esitatud nõuded.

Artikkel 53

1. Käesoleva peatüki ning VII ja VIII lisa üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 75 sätestatud korras. Need eeskirjad käsitlevad eelkõige nimetatud lisades sätestatud erandeid, tingimusi ja lube.

2. Artiklis 75 sätestatud korras võetakse vastu:

a) VII lisa sissejuhatavas osas ja VIII lisa punktis A.2 osutatud tähised, märgid ja muud märgistuse osad;

b) VII lisa punkti A lõike 2 punkti c teise taande neljandas alataandes ja VIII lisa punkti B.2.c teises taandes nimetatud traditsiooniliste eriterminite loetelu;

c) VII lisa punktis A.2 nimetatud geograafiliste tähiste kasutamise tingimused;

d) VII lisa punktis A.4 nimetatud üksikasjad;

e) VII lisa punktides B.1 ja B.3 nimetatud üksikasjade kasutamise tingimused;

f) VII lisa punktis B.2 nimetatud üksikasjad ja nende kasutamise tingimused;

g) missuguses ulatuses ja millistel tingimustel kohaldatakse VII lisa sätteid käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate, VII lisa punktis A.1 ja VIII lisas nimetamata toodete suhtes, eelkõige ühenduses toodetud viinamarjavirde, osaliselt kääritatud viinamarjavirde, kääriva toorveini ja üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veini suhtes;

h) toodete pakkimise ja mahutites transportimise ning mahutite kasutamine ja märgistus, sealhulgas vahuveini valmistamiseks ja ladustamiseks mõeldud mahutid;

i) vajaduse korral VIII lisa punkti E.1 teises taandes nimetatud geograafiliste üksuste nimede andmine;

j) registrites, ametlikes ja äridokumentides sisalduvad kohustuslikud ja vabatahtlikud üksikasjad;

k) VIII lisa punktides G.2 ja G.5 nimetatud üksikasjalik kord;

l) VIII lisa punktis I.6 nimetatud üksikasjalik kord ja erandsätted.

VI JAOTIS

MÄÄRATLETUD PIIRKONDADES TOODETUD KVALITEETVEIN

Artikkel 54

1. Määratletud piirkondades toodetud kvaliteetveinid (mpv-kvaliteetveinid) on veinid, mis vastavad käesoleva jaotise sätetele ja sellega seoses vastu võetud ühenduse ja siseriiklikele sätetele.

2. Mpv-kvaliteetveinide kategooriad on järgmised:

a) määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetliköörveinid, edaspidi "mpv-kvaliteetliköörveinid", mis vastavad liköörveini definitsioonile;

b) määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetvahuveinid, edaspidi "mpv-kvaliteetvahuveinid", mis vastavad vahuveini definitsioonile, sealhulgas aromatiseeritud kvaliteetvahuveinid;

c) määratletud piirkondades toodetud kvaliteetpoolvahuveinid, edaspidi "mpv-kvaliteetpoolvahuveinid", mis vastavad poolvahuveini definitsioonile;

d) muud mpv-kvaliteetveinid peale punktides a, b ja c nimetatute.

3. Mpv-kvaliteetveini valmistamiseks sobivad tooted on:

a) värsked viinamarjad;

b) viinamarjavirre;

c) kääriv viinamarjavirre;

d) kääriv toorvein;

e) vein.

4. Liikmesriigid edastavad komisjonile mpv-kvaliteetveinide nimekirja, mida nad tunnustanud on, nimetades iga mpv-kvaliteetveini toodangut ja valmistamist reguleerivate siseriiklike sätete üksikasjad.

5. Komisjon avaldab selle nimekirja Euroopa Ühenduste Teataja C-seerias.

Artikkel 55

1. Lisaks vastavalt artikli 57 lõikele 1 vastuvõetud siseriiklikele eeskirjadele ja traditsiooniliste tootmistingimuste arvestamisele, niivõrd kui need ei piira kvaliteettoodete edendamise poliitikat ja siseturu häireteta toimimist, peavad mpv-kvaliteetveinide valmistamist reguleerivad sätted põhinema järgmistel teguritel:

a) tootmispiirkonna piiritlemine;

b) viinamarjasordid;

c) viljelusviisid;

d) veinivalmistusviisid;

e) väikseim naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides;

f) hektarisaak;

g) organoleptiliste omaduste analüüs ja hindamine.

2. Lõikes 1 osutatud sätted esitatakse VI lisa punktides A-J.

3. VI lisa punkti K sätted kehtivad ainult mpv-kvaliteetvahuveini kohta. VI lisa punkti L sätted kehtivad ainult mpv-kvaliteetliköörveini kohta.

Artikkel 56

1. Liikmesriigid koostavad eeskirjad, mille alusel tootmise käigus lubatakse, et:

a) tootja võib:

i) mitte taotleda niisuguse toote liigitamist mpv-kvaliteetveiniks, mis on tema saagi- või tootedeklaratsioonis nimetatud mpv-kvaliteetveini valmistamiseks sobiliku tootena; või

ii) alandada mpv-kvaliteetveini liiki eelkõige lauaveiniks;

b) liikmesriigi nimetatud pädev asutus võib alandada mpv-kvaliteetveini liiki.

2. Turustamise käigus alandab mpv-kvaliteetveini liiki:

a) selle liikmesriigi pädev asutus, kelle territooriumil vein asub:

i) kui kõnealune vein on pärit sellest liikmesriigist, või

ii) kui tuleb määratleda väikesi koguseid;

b) muudel kui punktis a nimetatud juhtudel veini päritoluliikmesriigi pädev asutus.

3. Lõikes 2 nimetatud liigi alandamine otsustatakse eelkõige juhul kui pädev asutus on tuvastanud, et:

a) veini ladustamise või transportimise ajal toimunud muutuse tagajärjel on kõnealuse mpv-kvaliteetveini omadused halvenenud või muutunud;

b) veini on töödeldud keelatud viisil või seda ei ole seaduslikult kirjeldatud mpv-kvaliteetveinina.

Artikkel 57

1. Lisaks artiklis 55 loetletud teguritele võivad tootjaliikmesriigid, arvestades häid tavasid ja traditsioone, määratleda muud mpv-kvaliteetveini kohustuslikud tootmistingimused ja omadused.

2. Lisaks muudele käesoleva määruse sätetele võivad tootjaliikmesriigid, arvestades häid tavasid ja traditsioone, sätestada täiendavaid või piiravamaid tingimusi oma territooriumil toodetava mpv-kvaliteetveini omaduste või tootmise, valmistamise ja liikumise kohta.

Artikkel 58

Käesoleva jaotise ja VI lisa üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 75 sätestatud korras.

Need eeskirjad võivad sisaldada:

a) käesolevas jaotises ja VI lisas nimetatud otsuseid, erandeid ja loetelusid;

b) määratletud piirkonna vahetus läheduses asuvate piirkondade määrangut, arvestades eelkõige geograafilist asukohta ja haldusstruktuure;

c) madalamaks liigitatud mpv-kvaliteetveinide kasutamist ja seda kasutust reguleerivaid tingimusi;

d) asjakohaseid sätteid, mis käsitlevad organoleptiliste testide süstemaatilist üldist rakendamist, testide nõuetele mittevastavate veinide kasutamist ja seda kasutust reguleerivaid tingimusi;

e) artikli 56 lõike 2 punti a alapunktis ii osutatud väikesi koguseid.

VII JAOTIS

KAUPLEMINE KOLMANDATE RIIKIDEGA

Artikkel 59

1. Kõikide artikli 1 lõike 2 punktides a ja b loetletud toodete importimisel ühendusse tuleb esitada impordilitsents. Iga muu artikli 1 lõikes 2 loetletud toote importimisel ühendusse ja iga artikli 1 lõikes 2 loetletud toote eksportimisel ühendusest võib nõuda impordi- või ekspordilitsentsi.

2. Liikmesriigid annavad litsentsi kõigile taotlejatele, olenemata nende ettevõtte registrisse kantud asukohast ühenduses, ilma et see piiraks artiklite 62 ja 63 rakendamiseks võetud meetmeid.

Litsents kehtib kogu ühenduses.

Litsents antakse tagatise esitamise korral, mis garanteerib toodete ekspordi või impordi litsentsi kehtivusaja jooksul; kui selle aja jooksul importi või eksporti ei ole toimunud või see on toimunud ainult osaliselt, jääb tagatise esitaja tagatisest täielikult või osaliselt ilma, välja arvatud vääramatu jõu esinemise korral.

3. Artiklis 75 sätestatud korras võetakse vastu:

a) nende toodete nimekiri, mille jaoks nõutakse impordi- või ekspordilitsentsi;

b) litsentside kehtivusaeg ja muud käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

Artikkel 60

1. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse artikli 1 lõikes 2 loetletud toodete suhtes ühise tollitariifistiku tollimaksumäärasid.

2. Kui CN-koodide 2009 60 ja 2204 30 alla kuuluvate mahlade ja viinamarjavirrete suhtes kohaldatakse ühise tollitariifistiku maksumäärasid toote impordihinna põhjal, kontrollitakse selle hinna õigsust iga kaubasaadetise kontrollimisega või võttes aluseks kauba kindla väärtuse importimisel, mille komisjon arvutab samade toodete päritolumaade hinnanoteeringute alusel.

Kui kõnealuse kaubasaadetise deklareeritud hind piiril on kõrgem kui kõnealune kauba kindel väärtus importimisel, millele on liidetud vastavalt lõikele 3 seatud protsendimäär, mis ei tohi ületada kõnealust kindlat väärtust rohkem kui 10 %, nõutakse kõnealuse väärtuse põhjal kindlaksmääratud imporditollimaksudega võrdse tagatise esitamist.

Kui teises lõigus osutatud juhul kaubasaadetise hinda piiril ei deklareerita, oleneb ühise tollitariifistiku kohaldamine kauba kindlast väärtusest importimisel või tollialaste õigusaktide asjaomastes sätetes lõike 3 alusel määratavatest tingimustest.

3. Kui artikli 44 lõikes 15 nimetatud erandeid kohaldatakse importtoodete suhtes, annavad importijad määratud tolliasutusele nende toodete kohta tagatise vabasse ringlusse lubamise ajal. Tagatis peab vastama kindlaksmääratavale summale. Tagatis vabastatakse, kui importija tõendab selle liikmesriigi tollile, kus tooted vabasse ringlusse lubati, et viinamarjavirdest valmistati viinamarjamahla, mida kasutati väljaspool veinisektorit, või veini valmistamise korral, et see on nõuetekohaselt märgistatud.

4. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 75 sätestatud korras. Nende eeskirjadega kehtestatakse eelkõige kriteeriumid, mille alusel määratakse kohaldatav kontrollimeetod ja tegurid, mille alusel arvutatakse kauba kindel väärtus importimisel, lõikes 3 nimetatud tagatise suurus ja tagatise vabastamist reguleerivad eeskirjad.

Artikkel 61

1. Et vältida või kõrvaldada kahjulikke mõjusid ühenduse turul, mis võivad tuleneda teatavate artikli 1 lõikes 2 loetletud toodete impordist, kohaldatakse ühe või mitme sellise toote impordi puhul ühises tollitariifistikus sätestatud tollimaksumäärade alusel täiendavat imporditollimaksu, kui mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus kooskõlas asutamislepingu artikliga 300 sõlmitud põllumajanduslepingu artiklis 5 sätestatud tingimused on täidetud, välja arvatud juhul, kui import usutavasti ei häiri ühenduse turu toimimist või kui toime oleks kavatsetava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne.

2. Käivitushinnad, millest madalamal võib kehtestada täiendava imporditollimaksu, teatab ühendus Maailma Kaubandusorganisatsioonile.

Käivituskogused, mille ületamise korral kohaldatakse täiendavat imporditollimaksu, kinnitatakse eelkõige ühenduse impordi alusel kolme aasta jooksul, mis eelnevad aastale, kui tekivad või võivad tekkida lõikes 1 nimetatud kahjulikud mõjud.

3. Impordihinnad, mida arvestatakse täiendava imporditollimaksu määramisel, määratletakse asjaomase saadetise cif-impordihinna alusel.

Selleks kontrollitakse cif-impordihindu kõnealuse toote tüüpiliste maailmaturu- või ühenduse impordituru hindade alusel.

4. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 75 sätestatud korras. Need üksikasjalikud eeskirjad käsitlevad eelkõige:

a) tooteid, mille puhul võib vastavalt põllumajanduslepingu artiklile 5 kohaldada täiendavaid imporditollimakse;

b) muid kriteeriume, mis on vajalikud lõike 1 kohaldamiseks vastavalt põllumajanduslepingu artiklile 5.

Artikkel 62

1. Käesolevas määruses käsitletud toodete tariifikvoodid, mis tulenevad asutamislepingu artikli 300 või muude nõukogu õigusaktide alusel sõlmitud lepingutest, avatakse ja neid hallatakse vastavalt üksikasjalikele eeskirjadele, mis võetakse vastu artiklis 75 sätestatud korras.

2. Kvootide haldamisel võib kasutada järgmisi meetodeid kas eraldi või koos:

a) meetod, mis põhineb taotluste saabumise järjekorral (põhimõttel "kes ees, see mees");

b) meetod, mis jaotab kvoodid taotluste esitamise ajal taotletud koguste alusel ("üheaegse läbivaatamise" meetod);

c) meetod, mis võtab arvesse tavapärast kaubandusstruktuuri ("vanad olijad/uustulnukad" meetod).

Kehtestada võib muid kohaseid meetodeid. Need peavad vältima vahetegemist asjaomaste ettevõtjate vahel.

3. Vastuvõetud haldusmeetodi puhul võetakse vajaduse korral arvesse ühenduse turu tarnevajadusi ja selle turu tasakaalu kindlustamise vajadust, tuginedes samal ajal meetoditele, mida minevikus kohaldati lõikes 1 nimetatud kvootidele vastavate kvootide puhul, ilma et see piiraks kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud lepingutest tulenevaid õigusi.

4. Lõikes 1 nimetatud üksikasjalikes eeskirjades sätestatakse aastakvoodid, mis on vajaduse korral sobivalt järgustatud läbi kogu aasta, ja määratakse kasutatav juhtimismeetod, vajaduse korral sisaldavad need samuti:

a) toote laadi, lähteriiki ja päritolu kinnitavaid tagatisi;

b) punktis a nimetatud tagatiste tõendamiseks kasutatava dokumendi tunnustamist;

c) impordilitsentside väljaandmise tingimusi ja kehtivusaega.

Artikkel 63

1. Määral, mis on vajalik, et võimaldada eksportida:

a) artikli 1 lõike 2 punktides a, b ja c loetletud tooteid;

b) CN-koodi 1701 alla kuuluvat suhkrut, CN-koodide 1702 30 91, 1702 30 99, 1702 40 90 ja 1702 90 50 alla kuuluvat glükoosi ja glükoosisiirupit, sealhulgas CN-koodide 1702 30 51 ja 1702 30 59 alla kuuluvate toodetena, mis on CN-koodide 2009 60 11, 2009 60 71, 2009 60 79 ja 2204 30 99 alla kuuluvate toodete koostisosad,

nende toodete rahvusvahelise kaubanduse hindade alusel ning piirides, mis tulenevad kooskõlas asutamislepingu artikliga 300 sõlmitud lepingutest, võib nende hindade ja ühenduse hindade vahe katta eksporditoetusega.

2. Koguste määramiseks, mida võib eksportida eksporditoetuse eest, kohaldatakse meetodit, mis:

a) sobib kõige paremini toote laadiga ja olukorraga kõnealusel turul, võimaldab kättesaadavate ressursside võimalikult tõhusat kasutamist ja võtab igati arvesse ühenduse ekspordi tõhusust ja struktuuri, tegemata siiski vahet suur- ja väikeettevõtjate vahel;

b) on halduslikult ettevõtjatele kõige vähem tülikas, võttes arvesse haldusnõudeid;

c) väldib igasugust vahetegemist asjaomaste ettevõtjate vahel.

3. Kõnealune toetus on kogu ühenduses ühesuurune. Toetus võib erineda vastavalt sihtkohale, kui olukord rahvusvahelises kaubanduses või konkreetsed nõuded teatavatel turgudel seda tingivad.

Lõike 1 punktis a osutatud toetus määratakse artiklis 75 sätestatud korras. Toetused määratakse korrapäraste ajavahemike järel.

Vajaduse korral võib komisjon korrapäraste ajavahemike järel määratud toetusi liikmesriigi taotlusel või omal algatusel vahepeal korrigeerida.

Lisaks kehtivad artikli 64 sätted seoses selles artiklis osutatud toodetega.

4. Toetusi antakse ainult taotluse korral ja vastava ekspordilitsentsi esitamisel.

5. Artiklis 1 loetletud toodete eksportimisel kohaldatakse toetust, mis kehtis litsentsi taotlemise päeval, ja diferentseeritud toetuse korral seda, mis kehtib samal päeval:

a) litsentsil osutatud sihtkoha suhtes, või vajaduse korral

b) tegeliku sihtkoha suhtes, kui see erineb litsentsil osutatud sihtkohast. Sel juhul ei tohi kohaldatav summa ületada litsentsil näidatud sihtkoha suhtes kehtivat summat.

Käesoleva lõike paindlikkuse kuritarvitamise ärahoidmiseks võib võtta asjakohaseid meetmeid.

6. Lõigete 4 ja 5 kohaldamisest võib artiklis 75 sätestatud korras kõrvale kalduda nende artiklis 1 loetletud toodete puhul, mille eest makstakse toetust toiduabiprogrammide alusel.

7. Kooskõlas asutamislepingu artikliga 300 sõlmitud lepingutest tulenevate koguseliste piirangute järgimine tagatakse ekspordisertifikaatidega, mida antakse välja lepingutes sätestatud võrdlusperioodideks ja mis kehtivad kõnealuste toodete suhtes.

Seoses kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru raames sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste täitmisega ei mõjuta võrdlusperioodi lõpp ekspordilitsentside kehtivust.

8. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad, sealhulgas jaotamata ja kasutamata ekspordikoguste ümberjaotamise kord, võetakse vastu artiklis 75 sätestatud korras.

Artikkel 64

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse artikli 63 lõikes 1 osutatud toetuse suhtes.

2. Artikli 63 lõike 1 punktis b osutatud toodete toetusesumma võrdub:

a) toorsuhkru ja valge suhkru puhul eksporditoetusega, mida antakse samade töötlemata kujul toodete eest nagu on sätestatud nõukogu 30. juuni 1981. aasta määruse (EMÜ) nr 1785/81 (suhkruturu ühise korralduse kohta)53 artiklis 17 ja selle rakendussätetes;

b) glükoosi ja glükoosisiirupi puhul eksporditoetusega, mida antakse samade töötlemata kujul toodete eest nagu on sätestatud nõukogu 30. juuni 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 1766/92 (teraviljaturu ühise korralduse kohta)54 artiklis 13 ja selle rakendussätetes.

Toetuse saamiseks peab töödeldud toodetega olema nende eksportimisel kaasas taotleja deklaratsioon, milles on näidatud valmistamisel kasutatud toor- ja valge suhkru ning glükoosi ja glükoosisiirupi kogused.

Selle deklaratsiooni täpsust kontrollivad asjaomaste liikmesriikide pädevad ametiasutused.

3. Toetuste määramisel võetakse arvesse:

a) olukorda ja arengusuundi, arvestades:

i) artikli 63 lõikes 1 osutatud toodete hindu ja kättesaadavust ühenduse turul;

ii) nende toodete hindu maailmaturul;

b) kõige soodsamaid turustus- ja transpordikulusid ühenduse turgudelt sadamatesse või muudesse ekspordikohtadesse ühenduses, samuti kõnealuse kauba sihtkohariiki transportimise kulusid;

c) veinituru ühise korralduse eesmärke, s.o tasakaalu tagamist ning hindade ja kaubanduse loomulikku arengut sellel turul;

d) piiranguid, mis tulenevad kooskõlas asutamislepingu artikliga 300 sõlmitud lepingutest;

e) vajadust vältida häireid ühenduse turul;

f) kavandatava ekspordi majanduslikku aspekti.

4. Artikli 63 lõikes 1 osutatud ühenduse turuhinnad määratakse kindlaks kõige soodsamate ekspordihindade põhjal.

Määrates kindlaks artikli 63 lõikes 1 osutatud hindu rahvusvahelises kaubanduses, võetakse arvesse:

a) kolmandate riikide turgudel registreeritud hindu;

b) kõige soodsamaid hindu importimiseks kolmandast päritoluriigist kolmandasse sihtkohariiki;

c) eksportivates kolmandates riikides registreeritud tootjahindu, võttes vajaduse korral arvesse nende riikide antavaid subsiidiume;

d) vaba pakkumishinda ühenduse piiril.

5. Ilma et see piiraks artikli 63 lõike 3 kolmanda lõigu kohaldamist, määratakse ajavahemikud, mille järel tuleb määrata nende toodete nimekiri, mille eest tegelikult toetust antakse, ja summa, mille ulatuses see toetus tuleb määrata, kindlaks artiklis 75 sätestatud korras.

6. Toetuse saamiseks tõendatakse, et tooted:

a) on pärit ühendusest;

b) on ühendusest eksporditud; ja

c) diferentseeritud toetuse korral on tooted jõudnud litsentsil osutatud sihtkohta või muusse sihtkohta, mille suhtes oli määratud toetus, ilma et see piiraks artikli 63 lõike 5 punkti b kohaldamist. Sellest reeglist võidakse teha erandeid artiklis 75 sätestatud korras, kui sätestatakse tingimused, mis pakuvad samaväärseid tagatisi.

Lisasätteid võib vastu võtta artiklis 75 sätestatud korras.

7. Ilma et see piiraks lõike 6 punkti a kohaldamist, ei anta artiklis 75 sätestatud korras lubatava erandi puudumise korral eksporditoetust toodete eest, mida imporditakse kolmandatest riikidest ja reeksporditakse kolmandatesse riikidesse.

Artikkel 65

1. Kuivõrd see on vajalik veinituru ühise korralduse nõuetekohaseks toimimiseks, võib nõukogu komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega teatavatel juhtudel täielikult või osaliselt keelata artiklis 1 loetletud toodete puhul seestöötlemise korra kasutamise.

2. Kui lõikes 1 nimetatud olukord tekib erandlikult kiiresti ja välis- või seestöötlemise kord häirib või võib häirida ühenduse turgu, otsustab komisjon erandina lõikest 1 liikmesriigi taotlusel või omal algatusel vajalikud meetmed, meetmetest teatatakse nõukogule ja liikmesriikidele ning need ei tohi jõus olla kauem kui kuus kuud ja neid kohaldatakse viivitamata. Kui komisjon saab liikmesriigilt taotluse, teeb ta selle kohta otsuse nädala jooksul pärast taotluse saamist.

3. Iga liikmesriik võib esitada komisjoni otsuse nõukogule läbivaatamiseks nädala jooksul alates selle teatavakstegemisest. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni otsuse kinnitada, muuta või tühistada. Kui nõukogu ei ole teinud otsust kolme kuu jooksul, loetakse komisjoni otsus tühistatuks.

Artikkel 66

1. Käesoleva määrusega reguleeritud toodete klassifitseerimise suhtes kohaldatakse koondnomenklatuuri tõlgendamise üldeeskirja ja selle rakendamise erieeskirju; käesoleva määruse kohaldamisest lähtuv tariifinomenklatuur inkorporeeritakse ühisesse tollitariifistikku.

2. Kui käesolevas määruses või vastavalt sellele võetud sätetes ei ole sätestatud teisiti, on keelatud:

a) kehtestada ühtegi maksu, millel on tollimaksuga samaväärne mõju;

b) kohaldada ühtegi koguselist piirangut või samaväärse mõjuga meedet.

Artikkel 67

1. Importida on keelatud käesolevas määruses käsitletud tooteid, millele on lisatud alkoholi, välja arvatud tooted, mis on samaväärsed ühenduse toodetega, mille suhtes niisugune segu on lubatud.

2. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad, eelkõige toodete samaväärsuse tingimused ja erandid lõikest 1, võetakse vastu artiklis 75 sätestatud korras.

Artikkel 68

1. Artikli 1 lõike 2 punktides a ja b nimetatud tooteid võib importida ainult juhul, kui täidetakse järgmisi tingimusi:

a) kõik tooted:

i) vastavad kolmandates riikides, kust nad pärinevad, sätetele, mis reguleerivad tootmist, turustamist ja vajaduse korral tarnimist otsetarbimiseks, ja tõend selle tingimuse täitmise kohta esitatakse sertifikaadina, mille väljastab kõnealuse riigi pädev asutus, mis on nimetatud edaspidi koostatavas nimekirjas;

ii) on mõeldud otsetarbimiseks ja nendega on kaasas analüüsiaruanne, mille on koostanud kolmanda päritoluriigi asutus või osakond;

b) otsetarbimiseks mõeldud veinid, v.a liköörveinid ja vahuveinid:

i) kui nende tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 9 mahuprotsenti ja alkoholi kogusisaldus ei ületa 15 mahuprotsenti;

ii) kui nende üldhappesisaldus viinhappes väljendatuna on vähemalt 3,5 grammi või 46,6 milliekvivalenti liitri kohta.

2. Artiklis 75 sätestatud korras võib ette näha:

a) liköörveinide ja vahuveinide nõutavad omadused ja erandid lõike 1 punktist b;

b) loobumine lõike 1 punktis a sätestatud sertifikaadi ja analüüsiaruande esitamise nõudest teatavate lõikes 1 nimetatud toodete puhul, mida veetakse piiratud kogustes ja pakutakse väikepakendites;

c) täieliku või osalise loobumise lõike 1 punktis a sätestatud sertifikaadis või analüüsiaruandes sisalduvate üksikasjade esitamise nõudest veinide puhul, millega on kaasas päritolunimetussertifikaat või päritolusertifikaat.

3. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 75 sätestatud korras.

Artikkel 69

1. Kui import või eksport põhjustab või võib põhjustada artikli 1 lõikes 2 nimetatud ühe või mitme toote turul ühenduses tõsiseid häireid, mis võivad ohustada asutamislepingu artiklis 33 sätestatud eesmärke, võib kauplemisel kolmandate riikidega kohaldada asjakohaseid meetmeid, kuni need häired on möödunud.

Selleks et hinnata, kas olukord õigustab selliste meetmete kohaldamist, tuleb arvesse võtta eelkõige:

a) koguseid, mille kohta impordilitsentsid on väljastatud või mille suhtes neid kohaldatakse, ja ühenduse veinisektori turuolukorda;

b) vajaduse korral sekkumise ulatust.

Nõukogu võtab komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega vastu käesoleva lõike rakendamise üldeeskirja ja määratleb, millisel juhul ja millises ulatuses võivad liikmesriigid võtta ajutisi kaitsemeetmeid.

2. Lõikes 1 mainitud olukorra puhul võtab komisjon liikmesriigi taotluse korral või omal algatusel vajalikud meetmed; meetmetest teatatakse liikmesriikidele ja neid tuleb viivitamata kohaldada. Kui komisjon saab liikmesriigilt taotluse, võtab ta otsuse selle kohta vastu kolme tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest.

3. Iga liikmesriik võib komisjoni poolt võetud meetmed esitada nõukogule läbivaatamiseks kolme tööpäeva jooksul alates nende teatavakstegemise päevast. Nõukogu tuleb viivitamata kokku. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega kõnealuseid meetmeid muuta või need tühistada.

4. Käesoleva artikli kohaldamisel võetakse arvesse asutamislepingu artikli 300 lõike 2 alusel sõlmitud rahvusvahelistest lepingutest tulenevaid kohustusi.

VIII JAOTIS

ÜLD-, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 70

1. Käesolevas määruses käsitletud tooteid võib ühenduses ringlusse lubada ainult koos ametlikult kontrollitud saatedokumendiga.

2. Füüsilised või juriidilised isikud või isikute rühmad, kes valdavad seoses oma ettevõtlustegevusega niisuguseid tooteid, eriti tootjad, villijad ja töötlejad, samuti kindlaksmääratavad hulgikauplejad, on kohustatud pidama nende toodete kohta kauba sissetulemise ja väljaminemise registreid.

3. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad, eelkõige lõikes 1 nimetatud dokumendi laad ja vorm ning erandid käesolevast artiklist võetakse vastu artiklis 75 sätestatud korras.

Artikkel 71

1. Kui käesolevas määruses pole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevas määruses käsitletud toodete valmistamise ja nendega kauplemise suhtes asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89.

2. II jaotise II peatükk ei takista siseriikliku abi andmist, mille eesmärgid on samad kui käesolevas peatükis. Sellest olenemata kohaldatakse niisuguse abi suhtes lõiget 1.

Artikkel 72

1. Liikmesriigid nimetavad ühe või mitu asutust, kes vastutavad selle eest, et oleks tagatud ühenduse veinisektori eeskirjade täitmine. Nad nimetavad ka laborid, mis on volitatud tegema ametlikke analüüse veinisektoris.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile nende asutuste ja laborite nimed ja aadressid. Komisjon edastab selle teabe teistele liikmesriikidele.

3. Komisjon moodustab eriametnike rühma, kes teeb koostöös liikmesriikide pädevate asutustega kohapealseid kontrollimisi tagamaks veinisektori eeskirjade ühtset kohaldamist.

4. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 75 sätestatud korras.

Nendes eeskirjades sätestatakse eelkõige:

a) ühenduse veinisektori sätete ühtse kohaldamise tagamine, eelkõige kontrollide osas;

b) nimetatud asutuste vaheliste suhete reguleerimine;

c) kontrollide parandamisega seotud spetsiaalse rahastamiskorra reguleerimine;

d) haldussanktsioonide reguleerimine ja

e) nimetatud inspektorite volituste ja kohustuste reguleerimine.

Artikkel 73

Liikmesriigid ja komisjon annavad üksteisele käesoleva määruse rakendamiseks vajalikku teavet. Teabevahetust reguleerivad üksikasjalikud eeskirjad, sealhulgas edastatava teabe laad ja vorm ning teabe edastamise ja saadud teabe vahendamise tähtajad võetakse vastu artiklis 75 sätestatud korras.

Artikkel 74

Käesolevaga moodustatakse veinituru korralduskomitee (edaspidi "komitee"), mis koosneb liikmesriikide esindajatest ja mille eesistujaks on komisjoni esindaja.

Artikkel 75

1. Kui tuleb järgida käesolevas artiklis sätestatud korda, suunab eesistuja omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotlusel küsimuse komiteele.

2. Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 205 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

Komisjon võtab meetmed vastu ning neid kohaldatakse viivitamata. Kui meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas, teatab komisjon sellest viivitamata nõukogule. Sellisel juhul võib komisjon enda otsustatud meetmete kohaldamist edasi lükata mitte rohkem kui ühe kuu võrra alates kõnealusest teatamisest.

Teises lõigus osutatud tähtaja jooksul võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega teha teistsuguse otsuse.

Artikkel 76

Komitee võib käsitleda teisi küsimusi, mis komitee esimees suunab talle omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotluse põhjal.

Artikkel 77

1. Käesoleva määruse kohaldamisel võetakse samal ajal asjakohasel määral arvesse asutamislepingu artiklites 33 ja 131 sätestatud eesmärke.

2. Käesoleva määruse kohaldamisel võetakse arvesse asutamislepingu artikli 300 lõike 2 alusel sõlmitud rahvusvahelistest lepingutest tulenevaid kohustusi.

Artikkel 78

1. Käesolevas määruses käsitletud toodete suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1258/1999 ja selle rakendussätted.

2. II jaotise II peatükis osutatud lisatasu ja III peatükis osutatud toetust, III jaotise I peatükis nimetatud eraladustusabi, II peatükis nimetatud kokkuostu ja toetust ja III peatükis nimetatud toetusi ning VII jaotises nimetatud eksporditoetusi käsitletakse (EÜ) nr 1258/1999 artikli 2 lõike 2 tähenduses põllumajandusturu stabiliseerimiseks kavandatud sekkumisena.

3. Olenemata piiravamatest sätetest, võib III jaotise alusel antavat abi ja VII jaotise alusel antavaid eksporditoetusi kohaldada ainult ühenduses koristatud viinamarjadest ühenduses valmistatud toodete suhtes.

Artikkel 79

Vältimaks lauaveini ja lauaveini tootmiseks sobilike veinide ülejääkide teket, võivad liikmesriigid seada saagipiirangud, väljendatuna hektoliitrites hektari kohta, mille ületamise korral kaotavad tootjad õiguse saada käesoleva määruse kohast toetust.

Artikkel 80

Artiklis 75 sätestatud korras võetakse vastu meetmed:

a) artiklis 81 nimetatud määrustes sätestatud korralt käesolevas määruses kehtestatud korrale ülemineku hõlbustamiseks;

b) konkreetsete praktiliste küsimuste lahendamiseks, kui vaja. Need meetmed võivad nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel käesoleva määruse teatavatest sätetest erineda.

Artikkel 81

Käesolevaga tunnistatakse määrused (EMÜ) nr 346/79, (EMÜ) nr 351/79, (EMÜ) nr 460/79, (EMÜ) nr 456/80, (EMÜ) nr 457/80, (EMÜ) nr 458/80, (EMÜ) nr 1873/84, (EMÜ) nr 895/85, (EMÜ) nr 822/87, (EMÜ) nr 823/87, (EMÜ) nr 1442/88, (EMÜ) nr 3877/88, (EMÜ) nr 4252/88, (EMÜ) nr 2046/89, (EMÜ) nr 2048/89, (EMÜ) nr 2389/89, (EMÜ) nr 2390/89, (EMÜ) nr 2391/89, (EMÜ) nr 2392/89, (EMÜ) nr 3677/89, (EMÜ) nr 3895/91, (EMÜ) nr 2332/92 ja (EMÜ) nr 2333/92 kehtetuks.

Artikkel 82

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. augustist 2000.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 17. mai 1999

Nõukogu nimel

eesistuja

K.-H. FUNKE

1 EÜT C 271, 31.8.1998, lk 21.

2 Arvamus on esitatud 6. mail 1999 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

3 EÜT C 101, 12.4.1999, lk 60.

4 EÜT C 93, 6.4.1999, lk 1.

5 EÜT L 84, 27.3.1987, lk 1.

6 EÜT L 210, 28.7.1998, lk 8.

7 EÜT L 54, 5.3.1979, lk 72.

8 EÜT L 54, 5.3.1979, lk 90.

9 EÜT L 106, 26.4.1991, lk 6.

10 EÜT L 58, 9.3.1979, lk 1.

11 EÜT L 367, 31.12.1985, lk 39.

12 EÜT L 57, 29.2.1980, lk 16.

13 EÜT L 163, 22.6.1983, lk 52.

14 EÜT L 57, 29.2.1980, lk 23.

15 EÜT L 57, 29.2.1980, lk 27.

16 EÜT L 67, 14.3.1991, lk 16.

17 EÜT L 176, 3.7.1984, lk 6.

18 EÜT L 353, 24.12.1997, lk 2.

19 EÜT L 97, 4.4.1987, lk 2.

20 EÜT L 362, 31.12.1985, lk 8.

21 EÜT L 84, 27.3.1987, lk 59.

22 EÜT L 184, 24.7.1996, lk 1.

23 EÜT L 132, 28.5.1988, lk 3.

24 EÜT L 108, 27.4.1999, lk 9.

25 EÜT L 346, 15.12.1988, lk 7.

26 EÜT L 373, 31.12.1988, lk 59.

27 EÜT L 210, 28.7.1998, lk 11.

28 EÜT L 202, 14.7.1989, lk 14.

29 EÜT L 335, 24.12.1996, lk 7.

30 EÜT L 202, 14.7.1989, lk 32.

31 EÜT L 232, 9.8.1989, lk 1.

32 EÜT L 292, 25.10.1997, lk 3.

33 EÜT L 232, 9.8.1989, lk 7.

34 EÜT L 353, 24.12.1997, lk 1.

35 EÜT L 232, 9.8.1989, lk 10.

36 EÜT L 232, 9.8.1989, lk 13.

37 EÜT L 184, 24.7.1996, lk 3.

38 EÜT L 360, 9.12.1989, lk 1.

39 EÜT L 297, 18.11.1994, lk 1.

40 EÜT L 368, 31.12.1991, lk 1.

41 EÜT L 231, 13.8.1992, lk 1.

42 EÜT L 231, 13.8.1992, lk 9.

43 EÜT L 184, 24.7.1996, lk 9.

44 EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80.

45 EÜT C 32, 6.2.1999, lk 12.

46 EÜT L 208, 31.7.1986, lk 1.

47 EÜT L 210, 28.7.1998, lk 14.

48 EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1.

49 EÜT L 336, 23.12.1994, lk 22.

50 EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103.

51 EÜT L 336, 23.12.1994, lk 86.

52 EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1.

53 EÜT L 177, 1.7.1981, lk 4. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1148/98 (EÜT L 159, 3.6.1998, lk 38).

54 EÜT L 181, 1.7.1992, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1253/1999 (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 18).

I LISA

TOOTEMÄÄRATLUSED

Järgmised määratlused kehtivad:

- ühenduses koristatud viinamarjadest saadud toodete kohta, sealhulgas punkti 15 kuuendas taandes nimetatud veini kohta, ja

- muude kui punktides 3, 4, 5, 6, 7, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18 ja 24 nimetatud toodete kohta, kui

- need on pärit kolmandatest riikidest, või

- valmistatud ühenduses väljaspool ühendust koristatud viinamarjadest, kui nende valmistamine on käesoleva määruse kohaselt lubatud.

Nende veinitoodete määratlused, mille suhtes käesolevat lisa ei kohaldata, võetakse vajaduse korral vastu artiklis 75 sätestatud korras.

1. Värsked viinamarjad: viinapuuviljad, mida kasutatakse veini valmistamiseks, küpsed või isegi veidi kuivatatud, mida saab tavalistel veinikeldri meetoditel purustada või pressida ja mis võivad iseeneslikult tekitada alkoholkäärimise.

2. Viinamarjavirre: värsketest viinamarjadest loomulikult või füüsikalistel menetlustel saadud vedel saadus. Viinamarjavirde lubatud tegelik alkoholisisaldus ei ületa 1 mahuprotsenti.

3. Kääriv viinamarjavirre: viinamarjavirde kääritamisel saadud saadus, mille tegelik alkoholisisaldus on üle 1 mahuprotsenti, aga alla kolme viiendiku selle alkoholi kogusisaldusest; teatavaid mpv-kvaliteetveine, mille tegelik alkoholisisaldus on alla kolme viiendiku, aga mitte alla 4,5 % nende alkoholi kogusisaldusest, ei loeta käärivaks viinamarjavirdeks.

4. Kuivatatud viinamarjadest saadud kääriv viinamarjavirre: kuivatatud viinamarjadest saadud viinamarjavirde osalisel kääritamisel saadud saadus, mille üldsuhkrusisaldus on enne käärimist vähemalt 272 grammi liitri kohta ja mille naturaalne ja tegelik alkoholisisaldus ei tohi olla alla 8 mahuprotsendi. Teatavaid veine, mis vastavad nendele nõudmistele, ei peeta siiski kuivatatud viinamarjadest saadud käärivaks viinamarjavirdeks.

5. Värske viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamise teel: saadus:

- mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 12 mahuprotsenti, aga alla 15 mahuprotsendi, ja

- mis on saadud, lisades eranditult artiklis 42 lõikes 5 nimetatud viinamarjasortidest saadud käärimata viinamarjavirdele, mille naturaalne alkoholisisaldus on vähemalt 8,5 mahuprotsenti:

- kas veinist saadud neutraalset alkoholi, kaasa arvatud kuivatatud viinamarjade destilleerimisel saadud alkohol, mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 95 mahuprotsenti, või

- veini puhastamata destilleerimissaadust, mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 52 mahuprotsenti, aga mitte üle 80 mahuprotsendi.

6. Kontsentreeritud viinamarjavirre: karamellimata viinamarjavirre, mis on:

- saadud viinamarjavirde osalise veetustamise teel, mis toimub mis tahes lubatud meetodil, välja arvatud otsese kuumuse abil, ja nii, et edaspidi ettenähtaval meetodil kasutatava refraktomeetri näit temperatuuril 20 °C pole alla 50,9 %,

- saadud ainult artikli 42 lõikes 5 nimetatud viinamarjasortidest,

- saadud viinamarjavirdest, mille naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemalt sama kui viinamarjade korjamise vööndis sätestatud väikseim protsent.

Kontsentreeritud viinamarjavirde tegelik alkoholisisaldus ei tohi ületada 1 mahuprotsenti.

7. Puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirre: vedel karamellimata saadus:

- mis on saadud viinamarjavirde osalise veetustamise teel, mis toimub mis tahes lubatud meetodil, välja arvatud otsese kuumuse abil, ja nii, et edaspidi ettenähtaval meetodil kasutatava refraktomeetri näit temperatuuril 20 °C pole alla 61,7 %,

- mis on läbinud lubatud töötluse hapetustamiseks ja koostisosade (v.a suhkur) kõrvaldamiseks,

- millel on järgmised omadused:

- pH tase pole 25° Brix juures üle 5,

- optiline tihedus 425 nm juures 1 cm paksusel ei ületa 25° Brix juures kontsentreeritud viinamarjavirrete puhul 0,100,

- sahharoosisisaldus pole kindlaksmääratava analüüsimeetodiga täheldatav,

- Folin-Ciocalteau indeks ei ületa 25° Brix juures 6,00,

- tiitritav happesus ei ületa 15 milliekvivalenti suhkrusisalduse kilogrammi kohta,

- vääveldioksiidisisaldus ei ületa 25 milligrammi suhkrusisalduse kilogrammi kohta,

- katioonide kogusisaldus ei ületa 8 milliekvivalenti suhkrusisalduse kilogrammi kohta,

- elektrijuhtivus ei ületa 25 °Brix ja 20 °C juures 120 S/cm,

- hüdroksümetüülfurfuraali sisaldus ei ületa 25 milligrammi suhkrusisalduse kilogrammi kohta,

- mesoinositooli olemasolu,

- on saadud ainult artikli 42 lõikes 5 nimetatud viinamarjasortidest,

- on saadud viinamarjavirdest, mille naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemalt sama kui viinamarjade korjamise vööndis sätestatud väikseim protsent.

Puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde lubatud tegelik alkoholisisaldus ei tohi ületada 1 mahuprotsenti.

8. Viinamarjamahl: kääritamata, aga kääritamiskõlblik vedel saadus, mis kohase töötlemisega on muudetud tarbimiskõlblikuks sellisena, nagu see on; see võib olla valmistatud:

a) värsketest viinamarjadest või viinamarjavirdest, või

b) lahjendamise teel:

- kontsentreeritud viinamarjavirdest, või

- kontsentreeritud viinamarjamahlast.

Viinamarjamahla lubatud tegelik alkoholisisaldus ei tohi ületada 1 mahuprotsenti.

9. Kontsentreeritud viinamarjamahl: karamellimata viinamarjamahl, mis on saadud viinamarjamahla osalise veetustamise teel, mis toimub mis tahes lubatud meetodil välja arvatud otsese kuumuse abil, ja nii, et edaspidi kirjeldataval meetodil kasutatava refraktomeetri näit temperatuuril 20 °C pole alla 50,9 %.

Kontsentreeritud viinamarjamahla tegelik alkoholisisaldus ei tohi ületada 1 mahuprotsenti.

10. Vein: ainult värskete purustatud või purustamata viinamarjade või viinamarjavirde täielikul või osalisel käärimisel saadud toode.

11. Kääriv toorvein: vein, mille alkoholkäärimine pole veel lõppenud ja mis pole veel settest eraldatud.

12. Lauaveini valmistamiseks sobiv vein: vein, mis on:

- saadud ainult artikli 42 lõikes 5 nimetatud viinamarjasortidest,

- toodetud ühenduses, ja

- mille naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemalt sama suur, kui on sätestatud viinamarjakasvatusvööndis, kus see vein valmistatud on.

13. Lauavein: vein, v.a mpv-kvaliteetvein, mis:

- on saadud ainult artikli 42 lõikes 5 nimetatud viinamarjasortidest,

- on toodetud ühenduses,

- mille tegelik alkoholisisaldus on pärast V lisa punktis D nimetatud menetluse läbimist või ilma selleta vähemalt 8,5 mahuprotsenti, kui vein on saadud ainult viinamarjakasvatusvööndites A ja B korjatud viinamarjadest, ja vähemalt 9 mahuprotsenti teistes viinamarjakasvatusvööndites, ning mille üldalkoholisisaldus ei ületa 15 mahuprotsenti,

- mille üldhappesisaldus vastavalt eranditele, mida võib vastu võtta, on viinhappes väljendatuna vähemalt 3,5 grammi liitri kohta või 46,6 milliekvivalenti liitri kohta.

Teatavatest kindlaksmääratavatest viinamarjakasvatuspiirkondadest pärinevate ilma mingi rikastamiseta toodetud veinide üldalkoholisisalduse ülempiiri võib tõsta 20 mahuprotsendini.

Retsina lauavein on lauavein, mis on valmistatud üksnes Kreeka territooriumil süüria männi vaiguga töödeldud viinamarjavirdest. Süüria männi vaigu kasutamine on lubatud ainult retsina lauaveini saamiseks Kreekas kohaldatavate sätete kohaselt.

14. Liköörvein: toode:

A. mille:

- tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 15 mahuprotsenti, aga mitte üle 22 % mahuprotsendi,

- üldalkoholisisaldus on vähemalt 17,5 mahuprotsenti, välja arvatud teatavate kvaliteetliköörveinide puhul, mis on valmistatud määratletud piirkondades (mpv-kvaliteetveinid) ja esitatud koostatavas nimistus,

B. mis on saadud:

a)

- käärivast viinamarjavirdest, või

- veinist, või

- eespool nimetatud toodete segamisel, või

- teatavate määratletavate mpv-liköörveinide puhul viinamarjavirdest või viinamarjavirde segamisel veiniga;

kõik need tooted peavad liköörveinide ja mpv-kvaliteetliköörveinide puhul olema:

- saadud artikli 42 lõikes 5 nimetatud viinamarjasortide hulgast valitud sortidest, ja

- esialgse naturaalse alkoholisisaldusega vähemalt 12 mahuprotsenti, välja arvatud koostatavas nimistus esitatavad teatavad mpv-kvaliteetliköörveinide puhul;

b) lisades:

i) üksikult või seguna:

- veinist saadud neutraalset alkoholi, sealhulgas kuivatatud viinamarjade destilleerimisel saadud alkohol, mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 96 mahuprotsenti,

- veini või kuivatatud viinamarjade destillaati, mille tegelik alkoholisisaldus pole alla 52 ega üle 86 mahuprotsendi;

ii) vajaduse korral ühte või mitut järgmist toodet:

- kontsentreeritud viinamarjavirre,

- ühe alapunktis i nimetatud toote ja punkti a esimeses ja neljandas taandes nimetatud viinamarjavirde segu;

iii) teatavate mpv-kvaliteetliköörveinide puhul, mis esinevad koostatavas nimistus:

- alapunktis i loetletud tooteid üksikult või seguna,

- või ühte või mitut järgmist toodet:

- veinialkohol või kuivatatud viinamarjadest saadud alkohol, mille tegelik alkoholisisaldus pole alla 95 ega üle 96 mahuprotsendi,

- veinist või pressitud viinamarjajääkidest destilleeritud kanged alkohoolsed joogid, mille tegelik alkoholisisaldus pole alla 52 ega üle 86 mahuprotsendi,

- kuivatatud viinamarjadest destilleeritud kanged alkohoolsed joogid, mille tegelik alkoholisisaldus pole alla 52 mahuprotsendi ega üle 94,5 mahuprotsendi,

- vajaduse korral ühte või mitut järgmist toodet,

- kuivatatud viinamarjadest saadud osaliselt kääritatud viinamarjavirre,

- otsesel kuumutamisel saadud kontsentreeritud viinamarjavirre, mis vastab kontsentreeritud viinamarjavirde määratlusele, välja arvatud kõnealune menetlus,

- kontsentreeritud viinamarjavirre,

- ühe teises taandes nimetatud toote ja punkti a esimeses ja neljandas taandes nimetatud viinamarjavirde segu.

15. Vahuvein: järgmiste saaduste esimesel või teisel alkoholkäärimisel saadud toode, välja arvatud artikli 44 lõikes 3 sätestatud erand:

- värsked viinamarjad,

- viinamarjavirre,

- vein,

mis sobivad lauaveini valmistamiseks;

- lauavein,

- mpv-kvaliteetvein,

- importvein, mis esineb koostatavas nimistus ja on saadud niisugustest viinamarjasortidest ja viinamarjakasvatusvöönditest, mis annavad sellele ühenduse veinist erinevad omadused,

ja mille pakendi avamisel vabaneb ainult käärimisel tekkinud süsinikdioksiid ja mille ülerõhk suletud pakendis temperatuuril 20 °C on sisalduva süsinikdioksiidi tõttu vähemalt 3 baari.

16. Gaseeritud vahuvein: toode:

- mis on saadud lauaveinist,

- mille pakendi avamisel vabaneb süsinikdioksiid, mis on tervikuna või osaliselt saadud selle gaasi lisamisel, ja

- mille ülerõhk suletud pakendis temperatuuril 20 °C on sisalduva süsinikdioksiidi tõttu vähemalt 3 baari.

17. Poolvahuvein: toode:

- mis on saadud lauaveinist, mpv-kvaliteetveinist või lauaveini või mpv-kvaliteetveini valmistamiseks sobivast veinist tingimusel, et nimetatud veini või toodete üldalkoholisisaldus on vähemalt 9 mahuprotsenti,

- mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 7 %,

- mille ülerõhk suletud pakendis temperatuuril 20 °C on sisalduva sisetekkelise süsinikdioksiidi tõttu vähemalt 1 baar, aga mitte üle 2,5 baari,

- mida pakutakse 60-liitristes või väiksemates pakendites.

18. Gaseeritud poolvahuvein: toode:

- mis on saadud lauaveinist, mpv-kvaliteetveinist või lauaveini või mpv-kvaliteetveini valmistamiseks sobivatest toodetest,

- mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 7 % ja üldalkoholisisaldus vähemalt 9 %,

- mille ülerõhk suletud pakendis temperatuuril 20 °C on täielikult või osaliselt lisatud süsinikdioksiidi tõttu vähemalt 1 baar, aga mitte üle 2,5 baari,

- mida pakutakse pakendites, mille maht ei ületa 60 liitrit.

19. Veiniäädikas: äädikas:

- mis on eranditult saadud veini äädikhappe käärimisel, ja

- mille üldhappesus on äädikhappes väljendatuna vähemalt 60 grammi liitri kohta.

20. Veinisete: pärast käärimist, ladustamise ajal või pärast lubatud töötlemist veini sisaldavatesse anumatesse kogunev jääk ja selle saaduse filtreerimisel või tsentrifuugimisel saadud jääk.

Veinisetteks loetakse ka:

- ladustamise ajal või pärast lubatud töötlemist viinamarjavirret sisaldavatesse anumatesse kogunevat jääki,

- selle saaduse filtreerimisel või tsentrifuugimisel saadud jääki.

21. Viinamarjade pressimisjäägid: värskete viinamarjade pressimisjäägid, kääritatud või kääritamata.

22. Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud vein: toode, mis on saadud:

- vees leotatud töötlemata viinamarjade pressimisjääkide kääritamisel, või

- viinamarjade kääritatud pressimisjääkide leotamisel vees.

23. Destilleerimiseks kangendatud vein: toode:

- mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 18 mahuprotsenti, aga mitte üle 24 mahuprotsendi,

- mis on saadud üksnes sel viisil, et jääksuhkrusisalduseta veinile on lisatud veini puhastamata destilleerimissaadust, mille suurim tegelik alkoholisisaldus on 86 mahuprotsenti, ja

- mille suurim lenduvate hapete sisaldus äädikhappes väljendatuna on 1,5 grammi liitri kohta.

24. Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein: toode:

- mis on ühenduses valmistatud ja rikastamata ning saadud ühendusest koristatud viinamarjasortidest, mis on sätestatud artikli 42 lõikes 5 ja koostatavas nimistus,

- mille naturaalne alkoholisisaldus on vähemalt 15 %,

- mille üldalkoholisisaldus on vähemalt 16 % ja tegelik alkoholisisaldus vähemalt 12 %.

Liikmesriigid võivad kehtestada selle toote laagerdumistähtaja.

II LISA

ALKOHOLISISALDUS

1. Tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides - 100 mahuühikus tootes sisalduv puhta alkoholi mahuühikute hulk temperatuuril 20 °C.

2. Võimalik alkoholisisaldus mahuprotsentides - puhta alkoholi mahuühikute hulk, mille võib tekitada 100 ühikus tootes sisalduvate suhkrute täielik käärimine temperatuuril 20 °C.

3. Üldalkoholisisaldus mahuprotsentides - tegeliku ja võimaliku alkoholisisalduse summa.

4. Naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides - toote üldalkoholisisaldus enne võimalikku rikastamist.

5. Tegelik alkoholisisaldus massiprotsentides - 100 kilogrammis tootes sisalduva puhta alkoholi kilogrammide arv.

6. Võimalik alkoholisisaldus massiprotsentides - 100 kilogrammis tootes sisalduvate suhkrute täielikul käärimisel tekkida võiva alkoholi kilogrammide arv.

7. Üldalkoholisisaldus massiprotsentides - tegeliku ja võimaliku alkoholisisalduse summa.

III LISA

VIINAMARJAKASVATUSVÖÖNDID

1. Viinamarjakasvatusvööndisse A kuuluvad:

a) Saksamaal: viinamarjakasvatusalad, mis ei kuulu viinamarjakasvatusvööndisse B;

b) Luksemburgis: Luksemburgi viinamarjakasvatuspiirkond;

c) Belgias, Madalmaades, Taanis, Iirimaal, Rootsis ja Ühendkuningriigis: nende riikide viinamarjakasvatuspiirkonnad.

2. Viinamarjakasvatusvööndisse B kuuluvad:

a) Saksamaal Badeni määratletud viinamarjakasvatusalad;

b) Prantsusmaal käesolevas lisas nimetamata departemangude viinamarjakasvatusalad ja järgmised departemangud:

- Alsace'is: Bas-Rhin, Haut-Rhin,

- Lorraine'is: Meurthe-et-Moselle, Meuse, Moselle, Vosges,

- Champagne's: Aisne, Aube, Marne, Haute-Marne, Seine-et-Marne,

- Juras: Ain, Doubs, Jura, Haute-Saône,

- Savoias: Savoie, Haute-Savoie, Isre (Chapareillani kommuun);

- Val de Loire'is: Cher, Deux-Svres, Indre, Indre-et-Loire, Loir-et-Cher, Loire-Atlantique, Loiret, Maine-et-Loire, Sarthe, Vendée, Viene ja Nivre departemangu Cosne-sur-Loire'i ringkonna viinamarjakasvatusalad;

c) Austrias: Austria viinamarjakasvatuspiirkond.

3. Viinamarjakasvatusvööndisse C I a kuuluvad viinamarjakasvatusalad:

a) Prantsusmaal:

- järgmistes departemangudes: Allier, Alpes-de-Haute-Provence, Hautes-Alpes, Alpes-Maritimes, Arige, Aveyron, Cantal, Charente, Charente-Maritime, Corrze, Côte-d'Or, Dordogne, Haute-Garonne, Gers, Gironde, Isre (välja arvatud Chapareillani kommuun), Landes, Loire, Haute-Loire, Lot, Lot-et-Garonne, Lozre, Nivre (välja arvatud Cosne-sur-Loire`i ringkond), Puy-de-Dôme, Pyrénées-Atlantiques, Hautes-Pyrénées, Rhône, Saône-et-Loire, Tarn, Tarn-et-Garonne, Haute-Vienne, Yonne,

- Drôme'i departemangu Valence'i ja Die ringkondades (välja arvatud Dieulefiti, Lorioli, Marsanne'i ja Montélimari kantonid),

- Ardche'i departemangu Tournoni ringkonnas ja Antraigues', Buzet', Coucouroni, Montpezat-sous-Bauzoni, PrVs, Saint-Etienne de Lugdarsi, Saint-Pierreville'i, Valgorge ja la Voulte-sur-Rhône`i kantonis;

b) Hispaanias Astuuria, Kantaabria, Guipuzcoa, La Corua ja Vizcaya provintsis;

c) Portugalis Norte piirkonna selles osas, mis vastab määratletud viinamarjakasvatuspiirkonnale "Vinho Verde" ja "Concelhos de Bombarral, Lourinhã, Mafra e Torres Vedras", mis kuuluvad "Região viticola da Extremadura" viinamarjakasvatuspiirkonda, välja arvatud "Freguesias da Carvoeira e Dois Portos".

4. Itaalias kuuluvad viinamarjakasvatusvööndisse C 1 b Valle d'Aosta piirkonna viinamarjakasvatusalad ja Sondrio, Bolzano, Trento ja Belluno provints.

5. Viinamarjakasvatusvööndisse C II kuuluvad:

a) Prantsusmaa viinamarjakasvatusalad:

- järgmistes departemangudes: Aude, Bouches-du-Rhône, Gard, Hérault, Pyrénées-Orientales (välja arvatud Olette`i ja Arles-sur-Techi kanton), Vaucluse,

- Var'i departemangu selles osas, mis piirneb lõunas Evenos`, Le Beausset`, Sollis-Toucas', Cuersi, Puget-Ville, Collobrires`, La Garde-Freinet`, Pland-de-la-Touri ja Sainte-Maxime'i kommuuniga,

- Drôme departemangu Nyons`i ringkonnas ja Dieulefit', Loiroli, Marsanne'i ja Montélimari kantonites,

- Ardche'i departemangu punktis 3a loetlemata osades;

b) Itaalia viinamarjakasvatusalad järgmistes piirkondades: Abruzzi, Campagnia, Emilia-Romagna, Friuli-Venezia Giulia, Lazio, Liguria, Lombardia (välja arvatud Sondrio provints), Marche, Molise, Piemonte, Toscana, Umbria Veneto (välja arvatud Belluno provints), sealhulgas nendesse piirkondadesse kuuluvad saared nagu Elba ja muud Toscana saarestiku saared, Ponziane saared, Capri ja Ischia;

c) Hispaania viinamarjakasvatusalad:

- järgmistes provintsides:

- Lugo, Orense, Pontevedra,

- Ávila (välja arvatud kohalikud haldusüksused, mis kuuluvad Cebrerose määratletud veini "comarca" piirkonda), Burgos, Len, Palencia, Salamanca, Segovia, Soria, Valladolid, Zamora,

- La Rioja,

- Álava,

- Navarra,

- Huesca,

- Barcelona, Gerona, Lérida,

- Zaragoza provintsi Ebro jõest põhja pool asuvas osas,

- Tarragona provintsi kohalikes haldusüksustes, mis kuuluvad Penedési päritolunimetuse piirkonda,

- Tarragona provintsi selles osas, mis kuulub Conca de Barberá määratletud veini "comarca" piirkonda.

6. Kreekas koosneb viinamarjakasvatusvöönd C III a viinamarjakasvatusalast, mis asub järgmiste noomide territooriumil: Florina, Imathia, Kilkis, Grevena, Larisa, Ioannina, Lefkás, Achaca, Messeenia, Arkaadia, Korinthía, Irákleio, Chaniá, Rethymnon, Sámos, Lasithi ja Thera saar (Santorini).

7. Viinamarjakasvatusvööndisse C III b kuuluvad:

a) Prantsusmaal viinamarjakasvatusalad:

- Korsika departemangudes,

- Var'i departemangu selles osas, mis asub mere ja järgmiste samasse vööndisse kuuluvate kommuunide vahel: Évenos, Le Beausset, Sollis-Toucas, Cuers, Puget-Ville, Collobrires, La Garde-Freinet, Plan-de-la-Tour ja Sainte-Maxime,

- Pyrénées-Orientalesi departemangu Olette`i ja Arles-sur-Techi kantonis;

b) Itaalias viinamarjakasvatusalasid järgmistes piirkondades: Calabria, Basilicata, Apuulia, Sardiinia ja Sitsiilia, kaasa arvatud nendesse piirkondadesse kuuluvad saared nagu Pantelleria saar ning Lipari, Egadi ja Pelaagilised saared;

c) Kreekas punktis 6 nimetamata viinamarjakasvatusalad;

d) Hispaanias punktis 3.b või punktis 5.c nimetamata viinamarjakasvatusalad;

e) Portugalis viinamarjakasvatusalad, mis ei kuulu viinamarjakasvatusvööndisse C I a.

8. Käesoleva lisas nimetatud haldusüksuste territooriumid on piiritletud 15. detsembril 1981 kehtinud siseriiklike sätete alusel, Hispaania osas 1. märtsil 1986 kehtinud siseriiklike sätete alusel ja Portugali osas 1. märtsil 1998 kehtinud siseriiklike sätete alusel.

IV LISA

LUBATUD VEINIVALMISTUSTAVADE JA -MENETLUSTE LOEND

1. Veinivalmistustavad ja -menetlused, mida võib kasutada värskete viinamarjade, viinamarjavirde, kääriva viinamarjavirde, kuivatatud viinamarjadest saadud kääriva viinamarjavirde, kontsentreeritud viinamarjavirde ja kääriva toorveini puhul:

a) gaseerimine või hapniku lisamine;

b) kuumutamine;

c) tsentrifuugimine ja filtreerimine kas inertse filtreerimisainega või ilma, tingimusel, et nii töödeldud toodetesse ei jää soovimatuid jääke;

d) süsinikdioksiidi, argooni või lämmastiku kasutamine kas omaette või koos ainult selleks, et luua inertne atmosfäär ja käsitseda toodet õhukindlalt;

e) pärmseente kasutamine veinivalmistamiseks;

f) pärmiseente kasvu kiirendamine ühel või mitmel järgmisel menetlusel kasutamine:

-diammooniumfosfaadi või ammooniumsulfaadi lisamine teatud piirini,

- ammooniumsulfiti või ammooniumbisulfiti lisamine teatud piirini,

- tiamiinhüdrokloriidi lisamine teatud piirini;

g) vääveldioksiidi, kaaliumbisulfiti või kaaliummetabisulfiti (teise nimetusega kaaliumdisulfit ehk kaaliumpürosulfit) kasutamine;

h) vääveldioksiidi kõrvaldamine füüsikalistel menetlustel;

i) valge viinamarjavirde või valge kääriva toorveini töötlemine veinivalmistuses kasutatava söega teatud piirini;

j) selitamine ühe või mitme järgmise veinivalmistuses kasutatava ainega:

- toiduželatiin,

- kalaliim,

- kaseiin ja kaaliumkaseinaat,

- ovoalbumiin ja/või laktalbumiin,

- bentoniit,

- silikoondioksiid geeli või kolloidlahusena,

- kaoliin,

- tanniin,

- pektinolüütilised ensüümid,

- betaglükanaasi ensüümne preparaat tingimustel, mis määratletakse edaspidi;

k) sorbiinhappe või kaaliumsorbaadi kasutamine;

l) viinhappe kasutamine hapestamiseks V lisa punktides E ja G sätestatud tingimustel;

m) ühe või mitme järgmise aine kasutamine hapetustamiseks V lisa punktides E ja G sätestatud tingimustel:

- neutraalne kaaliumtartraat,

- kaaliumbikarbonaat,

- kaltsiumkarbonaat, mis võib väikestes kogustes sisaldada L (+) viinhappe ja L (-) õunhappe kaltsiumi kaksiksoola,

- kaltsiumtartraat,

- viinhape, tingimustel, mis määratletakse edaspidi,

- homogeenne viinhappe ja kaltsiumkarbonaadi preparaat, mis sisaldab neid aineid, on võrdses koguses ja pulbriks peenestatuna;

n) Aleppo männivaigu kasutamine tingimustel, mis määratletakse edaspidi;

o) pärmseenepreparaatide kasutamine teatavates piirides;

p) polüvinüülpolüpürrolidooni kasutamine teatavates piirides ja tingimustel, mis määratletakse edaspidi;

q) piimbakterite kasutamine veinisuspensioonis tingimustel, mis määratletakse edaspidi;

r) lüsosüümi lisamine teatavates piirides ja tingimustel, mis määratletakse edaspidi.

2. Veinivalmistustavad ja -menetlused, mida võib kasutada puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde valmistamiseks mõeldud viinamarjavirde puhul:

a) gaseerimine;

b) kuumutamine;

c) tsentrifuugimine ja filtreerimine kas inertse filtreerimisainega või ilma, tingimusel et nii töödeldud tootesse ei jää soovimatuid jääke;

d) vääveldioksiidi, kaaliumbisulfiti või kaaliummetabisulfiti (teise nimetusega kaaliumdisulfit ehk kaaliumpürosulfit) kasutamine;

e) vääveldioksiidi kõrvaldamine füüsilistel menetlustel;

f) töötlemine veinivalmistuses kasutatava söega;

g) kaltsiumkarbonaadi kasutamine, see võib väikestes kogustes sisaldada L (+) viinhappe ja L (-) õunhappe kaltsiumi kaksiksoola;

h) ioonivahetusvaikude kasutamine edaspidi määratavatel tingimustel.

3. Veinivalmistustavad ja -menetlused, mida võib kasutada otsetarbimiseks mõeldud kääriva viinamarjavirde, lauaveini valmistamiseks sobiva veini, lauaveini, vahuveini, gaseeritud vahuveini, poolvahuveini, gaseeritud poolvahuveini, liköörveini ja mpv-kvaliteetveinide puhul:

a) veatu ja lahustamata, kuivade veinide hiljutise valmimise tulemusel pärmseeni sisaldava värske veinisette kasutamine kuivades veinides, koguses mitte üle 5 %;

b) gaseerimine või vahustamine argooni või lämmastikku kasutades;

c) kuumutamine;

d) tsentrifuugimine ja filtreerimine kas inertse filtreerimisainega või ilma, tingimusel et nii töödeldud toodetesse ei jää soovimatuid jääke;

e) süsinikdioksiidi, argooni või lämmastiku kasutamine kas omaette või koos ainult selleks, et luua inertne atmosfäär ja käsitseda toodet õhukindlalt;

f) süsinikdioksiidi lisamine teatavates piirides;

g) käesoleva määrusega ettenähtud tingimustel vääveldioksiidi, kaaliumbisulfiti või kaaliummetabisulfiti (teise nimetusega kaaliumdisulfiti ehk kaaliumpürosulfit) kasutamine;

h) sorbiinhappe või kaaliumsorbaadi kasutamine juhul, kui töödeldud toote otsetarbimiseks turuleviimisel ei ületa lõplik sorbiinhappesisaldus 200 mg/l;

i) L-askorbiinhappe lisamine teatavates piirides;

j) veini stabiliseerimiseks sidrunhappe lisamine teatavates piirides;

k) viinhappe kasutamine hapestamiseks V lisa punktides E ja G sätestatud tingimustel;

l) ühe või mitme järgmise aine kasutamine hapetustamiseks V lisa punktides E ja G sätestatud tingimustel:

- neutraalne kaaliumtartraat,

- kaaliumbikarbonaat,

- kaltsiumkarbonaat, mis võib väikestes kogustes sisaldada L (+) viinhappe ja L (-) õunhappe kaltsiumi kaksiksoola,

- kaltsiumtartraat,

- viinhape, tingimustel, mis määratletakse edaspidi,

- homogeenne viinhappe ja kaltsiumkarbonaadi preparaat, mis sisaldab neid aineid, on võrdses koguses ja pulbriks peenestatuna;

m) selitamine ühe või mitme järgmise veinivalmistuses kasutatava ainega:

- toiduželatiin,

- kalaliim,

- kaseiin ja kaaliumkaseinaat,

- ovoalbumiin ja/või laktalbumiin,

- bentoniit,

- silikoondioksiid geeli või kolloidlahusena,

- kaoliin,

- betaglükanaasi ensüümne preparaat tingimustel, mis määratletakse edaspidi;

n) tanniini lisamine;

o) valge veini töötlemine veinivalmistuses kasutatava söega teatavates piirides;

p) edaspidi kindlaksmääratavatel tingimustel:

- otsetarbimiseks mõeldud kääriva viinamarjavirde, valge ja roosa veini töötlemine kaaliumferrotsüaniidiga,

- punase veini töötlemine kaaliumferrotsüaniidiga või kaltsiumfütaadiga;

q) metaviinhappe lisamine teatavates piirides;

r) akaatsia kasutamine;

s) DL-viinhappe (tuntud ka ratseemilise happe nime all) või selle neutraalse kaaliumsoola kasutamine liigse kaltsiumi sadestamiseks edaspidi kindlaksmääratavatel tingimustel;

t) järgmiste ainete kasutamine pudelis kääritatud vahuveini valmistamiseks, mille sete eraldatakse dégorgement-meetodil:

- kaltsiumalginaat,

või

- kaaliumalginaat;

ta) veinivalmistamiseks kasutatavate pärmseente kasutamine, kuivalt või veinisuspensioonis, vahuveinide valmistamiseks;

tb) vahuveini valmistamisel põhiveinile pärmseente kasvu kiirendamiseks tiamiini ja ammooniumsoolade lisamine järgmistel tingimustel:

- toitesoolade osas diammooniumfosfaadi või ammooniumsulfaadi lisamine teatud piirini,

- kasvustimulaatorite osas tiamiini lisamine tiamiinhüdrokloriidi kujul teatud piirini;

u) allüülisotiotsüanaadiga immutatud puhtast parafiinist ketaste kasutamine steriilse atmosfääri tekitamiseks, juhul kui kettaid kasutatakse üksnes vähemalt 20 liitrit mahutavates anumates ja veinis pole aallüülisotiotsüanaadi jälgi, kusjuures see on lubatud ainult neis liikmesriikides, kus see on tavapärane ja kus seda ei keela siseriiklik õigus;

v) viinakivi sadestamiseks järgmiste ainete lisamine:

- kaaliumbitartraat,

- kaltsiumtartraat tingimustel, mis määratletakse edaspidi;

w) teatavates piirides vasksulfaadi kasutamine veini maitse- või lõhnadefektide kõrvaldamiseks;

x) pärmseene preparaatide kasutamine teatavates piirides;

y) polüvinüülpolüpürrolidooni kasutamine teatavates piirides ja tingimustel, mis määratletakse edaspidi;

z) piimbakterite veinisuspensiooni kasutamine tingimustel, mis määratletakse edaspidi;

za) karamelli lisamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 1994. aasta direktiivile 94/36/EÜ, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid värvaineid,1 et intensiivistada liköörveinide ja mpv-liköörveinide värvi;

zb) lüsosüümi lisamine teatavates piirides ja tingimustel, mis määratletakse edaspidi.

4. Veinivalmistustavad ja -menetlused, mida võib kasutada lõike 3 sissejuhatavas lauses nimetatud toodete puhul üksnes tingimustel, mis määratletakse edaspidi:

a) hapniku lisamine;

b) elektrodialüüstöötlemine veini viinhappelise stabiliseerimise tagamiseks;

c) ureaasi kasutamine veini karbamiididsisalduse vähendamiseks.

1 EÜT L 237, 10.9.1994, p. 13.

V LISA

TEATAVATE VEINIVALMISTUSTAVADE PIIRANGUD JA TINGIMUSED

A. Vääveldioksiidid sisaldus

1. Otsetarbimiseks mõeldud veini vääveldioksiidisisaldus kokku, välja arvatud vahuveini ja liköörveini puhul, ei tohi turule lubamise ajal ületada:

a) 160 milligrammi liitris punases veinis; ja

b) 210 milligrammi liitris valges ja roosas veinis.

2. Olenemata lõike 1 punktidest a ja b tõstetakse suurimat lubatud vääveldioksiidisisaldust veinides, mille jääksuhkrusisaldus invertsuhkrus väljendatuna on vähemalt viis grammi liitri kohta:

a) 210 milligrammini punase veini liitri kohta ning 260 milligrammini valge ja roosa veini liitri kohta;

b) 300 milligrammini liitri kohta:

- veinis, millel on vastavalt ühenduse sätetele õigus kanda nimetust "Spätlese",

- valges mpv-kvaliteetveinis, millel on õigus kanda kontrollitud päritolunimetust Bordeaux supérieur, Graves de Vayres, Côtes de Bordeaux, St Macaire, Premires Côtes de Bordeaux, Ste-Foy Bordeaux, Côtes de Bergerac (enne päritolunimetust "Côtes de Saussignac" või mitte), Haut Montravel, Côtes de Montravel ja Rosette,

- valges mpv-kvaliteetveinis, millel on õigus kanda kontrollitud päritolunimetust Allela, La Mancha, Navarra, Penedés, Rioja, Rueda, Tarragona ja Valencia,

- Ühendkuningriigist pärit valges mpv-kvaliteetveinis, mida kirjeldatakse ja esitletakse Briti õigusaktide alusel terminitega "botrytis" või muude samaväärsete terminitega nagu "noble harvest", "noble late harvested" või "special late harvested";

c) 350 milligrammi liitri kohta veinis, millel on vastavalt ühenduse sätetele õigus kanda nimetust "Auslese", ning valges veinis, mida vastavalt Rumeenia õigusaktidele kirjeldatakse "päritolunimetusega kõrgema kvaliteediga veinina" ja millel on õigus kanda üht järgmistest nimetustest: Murfatlar, Cotnari, Tirnave, Pietroasele, Valea Calugareasca;

d) 400 milligrammi liitri kohta veinis, millel on vastavalt ühenduse sätetele õigus kanda nimetust "Beerenausles", "Ausbruch", "Ausbruchwein" ja "Trockenbeerenauslese" ja "Eiswein" ning valgete mpv-kvaliteetveinis, millel on õigus kanda kontrollitud päritolunimetust Sauternes, Barsac, Cadillac, Cérons, Loupiac, Sainte-Croix-du-Mont, Monbazillac, Bonnezeaux, Quarts de Chaume, Coteaux du Layon, Coteaux de l'Aubance, Graves Supérieures ja Juranon.

3. Ilmastikutingimuste tõttu võib otsustada, et teatavates ühenduse viinamarjakasvatusvööndites võivad asjaomased liikmesriigid lubada oma territooriumil toodetud veinis käesolevas artiklis nimetatud suurimat, alla 300 milligrammist vääveldioksiidisisaldust tõsta kõige rohkem 40 milligrammi võrra liitri kohta.

4. Liikmesriigid võivad oma territooriumil valmistatava veini suhtes kohaldada piiravamaid sätteid.

B. Lenduvate hapete sisaldus

1. Lenduvate hapete sisaldus ei tohi ületada:

a) 18 milliekvivalenti käärivas viinamarjavirdes liitri kohta;

b) 18 milliekvivalenti valge ja roosa veini liitri kohta ning hiljemalt 31. detsembrini 1989 Hispaania territooriumil valgest ja punasest veinist valmistatud seguveini liitri kohta; või

c) 20 milliekvivalenti punase veini liitri kohta.

2. Punktis 1 nimetatud sisaldust kohaldatakse:

- ühenduses korjatud viinamarjadest toodete suhtes tootmisetapil ja kõigil turustusetappidel,

- kääriva viinamarjavirde ja kolmandatest riikidest pärit veinide suhtes kõigil etappidel pärast nende sisenemist ühenduse territooriumile.

3. Punktist 1 võib sätestada erandeid järgmistele toodetele:

a) teatavad mpv-kvaliteetveinid või teatavad geograafiliste tähistega kirjeldatud lauaveinid, kui:

- need on laagerdunud vähemalt kaks aastat, või

- need on valmistatud teatavatel meetoditel;

b) veinid, mille üldalkoholisisaldus on vähemalt 13 mahuprotsenti.

C. Rikastamispiirangud

1. Kui ilmastikutingimused teatavates ühenduse viinamarjakasvatusvööndites seda nõuavad, võivad asjaomased liikmesriigid lubada artikli 42 lõikes 5 nimetatud viinamarjasortidest saadud värskete viinamarjade, viinamarjavirde, kääriva viinamarjavirde ja kääriva toorveini, samuti lauaveini valmistamiseks sobiva veini ja lauaveini naturaalse alkoholisisalduse tõusu mahuprotsentides.

2. Esimeses lõigus nimetatud toodete naturaalse alkoholisisalduse tõusu mahuprotsentides tohib lubada ainult siis, kui nende väikseim naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on järgmine:

a) viinamarjakasvatusvööndis A: 5 mahuprotsenti;

b) viinamarjakasvatusvööndis B: 6 % mahuprotsenti;

c) viinamarjakasvatusvööndis C I a: 7,5 % mahuprotsenti;

d) viinamarjakasvatusvööndis C I b: 8 % mahuprotsenti;

e) viinamarjakasvatusvööndis C II: 8,5 % mahuprotsenti;

c) viinamarjakasvatusvööndis C III: 9 % mahuprotsenti.

3. Naturaalse alkoholisisalduse tõusu mahuprotsentides võib saavutada punktis D nimetatud veinivalmistustavade abil ja see ei tohi ületada:

a) viinamarjakasvatusvööndis A: 3,5 % mahuprotsenti;

b) viinamarjakasvatusvööndis B: 2,5 % mahuprotsenti;

c) viinamarjakasvatusvööndis C: 2 % mahuprotsenti.

4. Eriti ebasoodsate ilmastikutingimustega aastatel võib punktis 3 sätestatud naturaalset alkoholisisaldust mahuprotsentides tõsta järgmiselt:

a) viinamarjakasvatusvööndis A: 4,5 % mahuprotsenti;

b) viinamarjakasvatusvööndis B: 3,5 % mahuprotsenti.

D. Rikastamisprotsess

1. Punktis C sätestatud naturaalse alkoholisisalduse mahuprotsendi tõstmine võib toimuda ainult järgmiselt:

a) värskete viinamarjade, kääriva viinamarjavirde ja kääriva toorveini puhul sahharoosi, kontsentreeritud viinamarjavirde või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde lisamisega;

b) viinamarjavirde puhul sahharoosi, kontsentreeritud viinamarjavirde või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde lisamisega või osalise kontsentreerimise, sealhulgas pöördosmoosi teel; ja

c) lauaveini valmistamiseks sobiva veini ja lauaveini puhul osalise, jahutamisel toimuva kontsentreerimise teel.

2. Punktis 1 nimetatud menetlusi ei või koos kasutada.

3. Punktides 1.a ja 1.b sätestatud sahharoosi lisamine võib toimuda ainult kuivsuhkurdamise teel ja ainult viinamarjakasvatusvööndites, kus seda vastavalt 8. mail 1970. aastal kehtinud õigusaktidele traditsiooniliselt või erandlikult kasutatakse.

4. Kontsentreeritud viinamarjavirde või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde lisamine ei tohi suurendada purustatud värskete viinamarjade, viinamarjavirde, kääriva viinamarjavirde või kääriva toorveini esialgset mahtu üle 11 % viinamarjakasvatusvööndis A, üle 8 % viinamarjakasvatusvööndis B ja üle 6,5 % viinamarjakasvatusvööndites C.

5. Kui kohaldatakse punkti C.4, tõstetakse mahu suurenemise piiranguid 15 %-ni viinamarjakasvatusvööndis A ja 11 %-ni viinamarjakasvatusvööndis B.

6. Viinamarjavirde, lauaveini valmistamiseks sobiva veini või lauaveini kontsentreerimine ei tohi vähendada nende toodete esialgset mahtu üle 20 % ega suurendada nende naturaalset alkoholisisaldust mingil juhul üle 2 mahuprotsendi.

7. Eespool nimetatud menetlused ei tohi tõsta värskete viinamarjade, viinamarjavirde, kääriva viinamarjavirde, kääriva toorveini, lauaveini valmistamiseks sobiva veini või lauaveini üldalkoholisisaldust mingil juhul üle 11,5 mahuprotsendi viinamarjakasvatusvööndis A, üle 12 mahuprotsendi viinamarjakasvatusvööndis B, üle 12,5 mahuprotsendi viinamarjakasvatusvööndites C I a ja C I b, üle 13 mahuprotsendi viinamarjakasvatusvööndis C II ja üle 13,5 mahuprotsendi viinamarjakasvatusvööndis C III.

8. Punase veini puhul võib lõikes 7 nimetatud toodete üldalkoholisisaldust siiski tõsta kuni 12 mahuprotsendini viinamarjakasvatusvööndis A ja 12,5 mahuprotsendini viinamarjakasvatusvööndis B.

9. Lauaveini valmistamiseks sobivat veini ja lauaveini ei tohi kontsentreerida, kui need on valmistatud ainetest, mille töötlemisel on juba kasutatud punktides 1.a ja 1.b nimetatud menetlusi.

E. Hapestamine ja hapetustamine

1. Värskeid viinamarju, viinamarjavirret, käärivat viinamarjavirret, käärivat toorveini ja veini võib töödelda järgmiselt:

a) osaline hapetustamine viinamarjakasvatusvööndites A, B, C I a ja C I b;

b) hapestamine ja hapetustamine viinamarjakasvatusvööndites C II ja C III a, piiramata punkti 3 kohaldamist; või

c) hapestamine viinamarjakasvatusvööndis C III b.

2. Lõikes 1 nimetatud tooteid, välja arvatud veini, võib hapestada ainult piirini, mis liitri kohta väljendub 1,50 grammini liitri kohta viinhappes väljendatuna või 20 milliekvivalendini.

3. Veine võib hapestada ainult 2,50 grammini liitri kohta viinhappes väljendatuna või 33,3 milliekvivalendini.

4. Veine võib hapetustada ainult 1 grammini liitri kohta viinhappes väljendatuna või 13,3 milliekvivalendini.

5. Peale selle võib osaliselt hapetustada kontsentreerimiseks määratud viinamarjavirret.

6. Erandlike ilmastikutingimustega aastatel võivad liikmesriigid viinamarjakasvatusvööndites C I a ja C I b lubada punktis 1 nimetatud toodete hapestamist samadel tingimustel, mida kohaldatakse punktis 1 nimetatud vööndites C II, C III a ja C III b.

7. Ühe ja sama toote hapestamine ja rikastamine, välja arvatud igal üksikjuhtumil eraldi otsustatavad erandid, ning hapestamine ja hapetustamine ei ole koos lubatud.

F. Magustamine

1. Lauaveini magustamine on lubatud ainult:

a) viinamarjavirdega, mille alkoholisisaldus mahuprotsentides ei ole suurem kui kõnealusel lauaveinil, ning kui värskeid viinamarju, viinamarjavirret, käärivat viinamarjavirret, käärivat toorveini, lauaveini valmistamiseks sobivat veini või lauaveini on töödeldud ühel punktis D.1 nimetatud menetlustel;

b) kontsentreeritud viinamarjavirdega, puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirdega või viinamarjavirdega, tingimusel et kõnealuse lauaveini üldalkoholisisaldust ei tõsteta rohkem kui 2 mahuprotsenti, kui punktis a loetletud tooteid pole töödeldud ühelgi punktic D.1 nimetatud menetlustel.

2. Otsetarbimiseks mõeldud ja geograafilise piirkonna järgi kirjeldatud importveinide magustamine on ühenduse territooriumil keelatud.

3. Punktis 2 nimetamata importveine magustatakse vastavalt edaspidi kehtestatavatele eeskirjadele.

G. Töötlemine

1. Punktides D ja E nimetatud menetlused, välja arvatud hapestamine ja hapetustamine, on lubatud üksnes siis, kui seda tehakse edaspidi määratletavatel tingimustel samal ajal, kui värsketest viinamarjadest, viinamarjavirdest, käärivast viinamarjavirdest või käärivast toorveinist tehakse lauaveini valmistamiseks sobiv vein, lauavein või muu artikli 1 lõikes 2 nimetatud otsetarbimiseks mõeldud jook, välja arvatud vahuvein või gaseeritud vahuvein, ja kui seda tehakse viinamarjakasvatusvööndis, kus kasutatud värsked viinamarjad on korjatud.

2. Sama kohaldatakse lauaveini valmistamiseks sobiva veini kontsentreerimise, hapestamise ja hapetustamise suhtes.

3. Lauaveinide kontsentreerimine peab toimuma samas viinamarjakasvatusvööndis, kus kasutatud värsked viinamarjad on korjatud.

4. Veinide hapestamine ja hapetustamine võib toimuda ainult veinivalmistamisettevõttes ja viinamarjakasvatusvööndis, kus kõnealuse veini valmistamiseks kasutatud viinamarjad on korjatud.

5. Igast punktides 1-4 nimetatud menetlusest tuleb teatada pädevatele asutustele. Sama nõuet kohaldatakse sahharoosi, kontsentreeritud viinamarjavirde ja puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde koguste suhtes, mida seoses oma ettevõtlustegevusega valdavad füüsilised või juriidilised isikud või isikute rühmad, eelkõige edaspidi kindlaksmääratavad tootjad, villijad, töötlejad ja hulgikauplejad, ning seda kohaldatakse samal ajal ja samas kohas kui värskete viinamarjade, viinamarjavirde, kääriva viinamarjavirde ja vaadiveini suhtes. Nende koguste teatamise võib asendada sissekandega kauba saabumise ja varude kasutamise registris.

6. Iga punktis E nimetatud menetlus peab kajastuma saatedokumendis, mille alusel need menetlused läbinud tooted ringlusse lubatakse.

7. Erakordsete ilmastikutingimustega põhjendatud erandjuhtudel võib neid menetlusi läbi viia üksnes:

a) viinamarjakasvatusvööndites C enne 1. jaanuari,

b) viinamarjakasvatusvööndites A ja B enne 16. märtsi,

ja üksnes toodetega, mis on valmistatud vahetult enne neid kuupäevi korjatud viinamarjasaagist.

8. Jahutamise teel tehtav kontsentreerimine ning hapestamine ja hapetustamine võib siiski toimuda aasta ringi.

H. Vahuvein

1. Käesolevas punktis ja käesoleva lisa punktis I ja VI lisa punktis K tähendab:

a) kuvee:

- viinamarjavirret,

- veini,

- viinamarjavirrete ja/või eri omadustega veinide segu,

mis on mõeldud kindlat liiki vahuveini valmistamiseks;

b) tirage liqueur:

järelkäärimise tekitamiseks kuveele lisatav toode;

c) expedition liqueur:

eriliste maitseomaduste saavutamiseks vahuveinidele lisatav toode.

2. Expedition liqueur võib sisaldada ainult:

- sahharoosi,

- viinamarjavirret,

- käärivat viinamarjavirret,

- kontsentreeritud viinamarjavirret,

- puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirret,

- veini, või

- nende segu,

kuhu võib olla lisatud veinidestillaati.

3. Kuvee rikastamine on keelatud, ilma et see piiraks käesoleva määrusega lubatud kuvee osiste rikastamist.

4. Iga liikmesriik võib siiski niisuguste piirkondade ja sortide osas, mille puhul see on tehniliselt põhjendatud, lubada kuvee rikastamist vahuveinide valmistamise kohas edaspidi kindlaksmääratavatel tingimustel. Niisugune rikastamine võib toimuda sahharoosi, kontsentreeritud viinamarjavirde või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde lisamise teel. Rikastamine võib sahharoosi või kontsentreeritud viinamarjavirde lisamise teel toimuda seal, kus seda meetodit vastavalt 24. novembri 1974. aastal kehtinud õigusaktidele traditsiooniliselt või erandlikult kasutatakse. Sellest olenemata võivad liikmesriigid keelata kontsentreeritud viinamarjavirde kasutamise.

5. Tirage liqueur`i ja expedition liqueur'i lisamist ei käsitleta rikastamise ega magustamisena. Tirage liqueur'i lisamine ei tohi kuvee üldalkoholisisaldust suurendada rohkem kui 1,5 mahuprotsenti. Seda suurenemist mõõdetakse kuvee ja vahuveini mahuprotsentides väljendatud üldalkoholisisalduse vahena enne expedition liqueur'i lisamist.

6. Expedition liqueur'i lisamine peab toimuma nii, et see ei suurendaks vahuveini tegelikku alkoholisisaldust rohkem kui 0,5mahuprotsenti.

7. Kuvee ja selle osiste magustamine on keelatud.

8. Lisaks käesolevas lisas sätestatud kuvee osiste hapestamisele ja hapetustamisele võib hapestada või hapetustada ka kuveed. Kuvee hapestamine ja hapetustamine välistavad üksteise. Hapestada võib ainult kõige rohkem 1,5 grammini liitri kohta viinhappes väljendatuna või 20 milliekvivalendini.

9. Erandlike ilmastikutingimustega aastatel võib ülemmäära, mis on 1,5 grammi liitri kohta või 20 milliekvivalenti, tõsta 2,5 grammini liitri kohta või 34 milliekvivalendini, tingimusel et toodete naturaalne happesus on vähemalt 3 g/l viinhappes väljendatuna või 40 milliekvivalenti.

10. Vahuveinides sisalduvat süsinikdioksiidi võib toota üksnes selle kuvee alkoholkäärimisel, millest seda veini valmistatakse.

Kui tegemist ei ole viinamarjade, viinamarjavirde või kääriva viinamarjavirde otseselt vahuveiniks töötlemisega, võib niisuguse käärimise tekitada ainult tirage liqueur'i lisamise teel. See võib toimuda ainult pudelites või suletud tsisternides.

Süsinikdioksiidi kasutamine vasturõhuna valamise ajal on lubatud järelevalve all ja tingimusel, et vahuveinis sisalduva süsinikdioksiidi rõhk seetõttu ei tõuse.

11. Vahuveinide osas, mis ei ole kvaliteetvahuveinid ega mpv-kvaliteetvahuveinid:

a) peab nende valmistamiseks mõeldud kuvee üldalkoholisisaldus olema vähemalt 8,5 mahuprotsenti;

b) nende valmistamiseks mõeldud tirage liqueur võib sisaldada ainult:

- viinamarjavirret,

- käärivat viinamarjavirret,

- kontsentreeritud viinamarjavirret,

- puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirret või

- sahharoosi ja veini;

c) piiramata artikli 44 lõike 3 kohaldamist, peab nende tegelik alkoholisisaldus, sealhulgas lisatud expedition liqueur'i alkoholisisaldus, olema vähemalt 9,5 mahuprotsenti;

d) piiramata mis tahes kitsendavamate sätete vastuvõtmist, mida liikmesriigid võivad kohaldada nende territooriumil valmistatud vahuveini suhtes, ei tohi nende vääveldioksiidisisaldus kokku ületada 235 mg/l;

e) kui ilmastikutingimused teatavates ühenduse viinamarjakasvatusvööndites seda nõuavad, võivad asjaomased liikmesriigid lubada oma territooriumil toodetud lõikes 1 nimetatud veinide vääveldioksiidisisalduse ülemmäära tõsta kuni 40 milligrammini liitri kohta, tingimusel et veini, mille kohta niisugune luba kehtib, ei saadeta kõnealusest liikmesriigist välja.

I. Kvaliteetvahuvein

1. Nende valmistamiseks mõeldud kuvee üldalkoholisisaldus peab olema vähemalt 9 mahuprotsenti.

2. Kvaliteetvahuveini valmistamiseks mõeldud tirage liqueur võib sisaldada ainult:

a) sahharoosi,

b) kontsentreeritud viinamarjavirret,

c) puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirret,

d) viinamarjavirret või käärivat viinamarjavirret, millest võib valmistada lauaveini tootmiseks sobivat veini,

e) lauaveini valmistamiseks sobivat veini,

f) lauaveini

või

g) mpv-kvaliteetveine.

3. Aromaatsed kvaliteetvahuveinid:

a) välja arvatud erandid, võib aromaatseid kvaliteetvahuveine valmistada üksnes nii, et kuvee valmistamisel kasutatakse eranditult edaspidi koostatavas nimistus loetletud viinamarjasortidest pärit viinamarjavirret või käärivat viinamarjavirret.

Aromaatseid kvaliteetvahuveine võib siiski valmistada ka nii, et kuvee komponentidena kasutatakse veine, mis on saadud Trentino-Alto Adige, Veneto ja Friuli-Venezia Giulia piirkondadest korjatud "Prosecco" sordi viinamarjadest;

b) enne ja pärast kuvee valmistamist toimuva käärimise mõjutamine, selleks et muuta kuvees süsihappegaas tekiks, võib toimuda ainult jahutamise või muu füüsikalise menetluse teel.

c) expedition liqueur'i lisamine on keelatud;

d) erandina VI lisa punktist K.4 peab aromaatsete kvaliteetvahuveinide tegelik alkoholisisaldus olema vähemalt 6 mahprotsenti;

e) aromaatsete kvaliteetvahuveinide üldalkoholisisaldus peab olema vähemalt 10 mahuprotsenti;

f) erandina VI lisa punktist K.6 peab aromaatsete kvaliteetvahuveinide ülerõhk suletud pakendis temperatuuril 20 °C olema vähemalt 3 baari;

g) erandina VI lisa punktist K.8 peab aromaatsete kvaliteetvahuveinide valmistamise protsess kestma vähemalt ühe kuu.

4. Tootjaliikmesriigid võivad määrata oma territooriumil toodetud ja käesolevas jaotises käsitletud kvaliteetvahuveinide suhtes täiendavaid või piiravamaid omadusi või tootmis- ja ringlustingimusi.

5. Kvaliteetvahuveinide valmistamisel kohaldatakse ka eeskirju, mis on sätestatud:

- punktides H.1-H.10,

- VI lisa punktides K.4 ja K.6-K.9, piiramata punkti 3 alapunktide d, f ja g kohaldamist.

J.Liköörvein:

1. Liköörveini valmistamiseks kasutatakse järgmisi tooteid:

- käärivat viinamarjavirret,

- veini,

- eelmistes taanetes nimetatud toodete segusid, või

- viinamarjavirret või viinamarjavirde ja veini segu teatavate mpv-kvaliteetveinide puhul, mis loetletakse koostatavas nimistus.

2. Lisatakse ka:

a) liköörveinide ja mpv-kvaliteetliköörveinide puhul, v.a punktis b nimetatud veinid:

i) järgmisena nimetatud tooteid, üksikult või koos:

- veinisektori toodete destilleerimisel saadud neutraalset alkoholi, sealhulgas kuivatatud viinamarjade destilleerimisel saadud alkohol, mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 96 mahuprotsenti ja mis vastavad ühenduse sätetes määratud omadustele,

- veini või kuivatatud viinamarjade destillaati, mille tegelik alkoholisisaldus pole alla 52 ega üle 86 mahuprotsendi;

ii) vajaduse korral koos ühe või mitme järgmise tootega:

- kontsentreeritud viinamarjavirre,

- ühe alapunktis i nimetatud toote ja punkti 1 esimeses ja neljandas taandes nimetatud viinamarjavirde segu;

b) teatavate mpv-kvaliteetliköörveinide puhul, mis loetletakse koostatavas nimistus:

i) punktis a.i loetletud tooted üksikult või koos:

ii) või üks või mitu järgmistest toodetest:

- veinialkohol või kuivatatud viinamarjadest saadud alkohol, mille alkoholisisaldus pole alla 95 mahuprotsendi ega üle 96 mahuprotsendi ja mille omadused on määratud ühenduse sätetes või nende puudumisel vastavates siseriiklikes sätetes,

- veinist või viinamarjade pressimisjääkidest destilleeritud kanged alkohoolsed joogid, mille alkoholisisaldus pole alla 52 mahuprotsendi ega üle 86 mahuprotsendi ja mille omadused on määratud ühenduse sätetes või nende puudumisel vastavates siseriiklikes sätetes,

- kuivatatud viinamarjadest destilleeritud kanged alkohoolsed joogid, mille tegelik alkoholisisaldus pole alla 52 mahuprotsendi ega üle 94,5 mahuprotsendi ja mille omadused on määratud ühenduse sätetes või nende puudumisel vastavates siseriiklikes sätetes;

iii) vajaduse korral koos ühe või mitme järgmise tootega:

- kuivatatud viinamarjadest saadud osaliselt kääritatud viinamarjavirre,

- otsesel kuumutamisel saadud kontsentreeritud viinamarjavirre, mis vastab, välja arvatud nimetatud menetluse osas, kontsentreeritud viinamarjavirde määratlusele,

- kontsentreeritud viinamarjavirre,

- ühe alapunktis ii nimetatud toote ja punkti 1 esimeses ja neljandas taandes nimetatud viinamarjavirde segu.

3. Punktis 1 nimetatud toodete puhul, mida kasutatakse liköörveinide ja mpv-kvaliteetliköörveinide valmistamiseks, tohib vajaduse korral kasutada ainult käesolevas määruses nimetatud veinivalmistustavasid ja -menetlusi.

4. Vaatamata sellele:

a) naturaalse alkoholisisalduse mahuprotsendi tõusu põhjuseks võib olla üksnes punktis 2 nimetatud toodete kasutamine;

b) kindlaksmääratud toodete suhtes, mille puhul see on traditsiooniline, võib asjaomane liikmesriik erandina lubada kaltsiumsulfaadi kasutamist, tingimusel et sel viisil töödeldud toote sulfaadisisaldus ei ole kaaliumsulfaadis väljendatuna üle 2,5 g/l. Neid tooteid võib täiendavalt hapestada ka viinhappega kuni 1,5 g/l.

5. Liköörveinide ja mpv-kvaliteetliköörveinide puhul on lubatud kasutada käesolevas määruses nimetatud veinivalmistustavasid ja -menetlusi, ilma et see piiraks kitsendavamate sätete kohaldamist, mida liikmesriigid võivad oma territooriumil toodetud kõnealuste veinide suhtes vastu võtta.

6. Lubatud on ka:

a) magustamine, mille kohta kehtib deklareerimise ja registreerimise nõue, juhul kui kasutatud tooteid ei ole rikastatud kontsentreeritud viinamarjavirdega, kasutades selleks:

- kontsentreeritud viinamarjavirret või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirret, tingimusel et kõnealuse veini üldalkoholisisaldus ei ole üle 3 mahuprotsendi,

- kontsentreeritud viinamarjavirret, puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirret või kuivatatud viinamarjadest saadud osaliselt kääritatud viinamarjavirret edaspidi loetletavate toodete osas, tingimusel et kõnealuse veini üldalkoholisisaldus ei ole üle 8 mahuprotsendi,

- kontsentreeritud viinamarjavirret või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirret edaspidi loetletavate veinide osas, tingimusel et kõnealuse veini üldalkoholisisaldus ei ole üle 8 mahuprotsendi;

b) punktides 1 ja 2 nimetatud alkoholi, destillaadi või alkohoolse joogi lisamine, et korvata laagerdumise ajal aurustumisel tekkinud kadusid;

c) edaspidi loetletavate toodete puhul, anumates laagerdumine temperatuuril kuni 50 °C.

7. Piiramata kitsendavamate sätete kohaldamist, mida liikmesriigid võivad oma territooriumil toodetud liköörveinide või mpv-kvaliteetliköörveinide suhtes vastu võtta, ei tohi nende veinide vääveldioksiidisisaldus otsetarbimiseks turulelubamise korral ületada:

a) 150 mg/l, kui jääksuhkrusisaldus on alla 5 g/l;

b) 200 mg/l, kui jääksuhkrusisaldus on üle 5 g/l;

8. Viinamarjasordid, millest on valmistatud punktis 1 nimetatud tooted ja mida kasutatakse liköörveinide ja mpv-kvaliteetliköörveinide valmistamiseks, valitakse artikli 42 lõikes 5 nimetatud sortide hulgast.

9. Muu liköörveini kui mpv-kvaliteeliköörveini valmistamiseks kasutatavate punktis 1 nimetatud toodete naturaalne alkoholisisaldus ei tohi olla alla12 mahuprotsendi.

VI LISA

MPV-KVALITEETVEIN

A. Määratletud piirkond

1. "Määratletud piirkond" tähendab viinamarjakasvatuspiirkonda või viinamarjakasvatuspiirkondi, kus valmistatakse eriliste kvaliteediomadustega veine ja mille nime kasutatakse mpv-kvaliteetveinide tähistamisel.

2. Iga määratletud piirkond piiritletakse võimalikult täpselt üksikute viinamarjaistanduste või istandusaluste maatükkide põhjal. Iga asjaomane liikmesriik võtab piiritlemisel arvesse nendes piirkondades valmistatava veini kvaliteeti mõjutavaid tegureid, nagu mullastiku ja aluspinnase iseloom, ilmastik ja iga viinamarjaistanduse või istandusaluse maatüki olukord.

3. Määratletud piirkonda tähistatakse selle geograafilise nimega.

Nimetusi:

- "Muscadet",

- "Blanquette",

- "Vinho Verde",

- "Cava" (teatavate mpv-kvaliteetvahuveinide puhul),

- "Manzanilla"

tunnustatakse vastavate määratletud piirkondade nimedena, mis on liikmesriikide poolt piiritletud ja reguleeritud enne 1. märtsi 1986.

Gaseerimata veinide osas võib sõna "K" ja/või "Cava" kasutada Kreeka lauaveinide tähistamiseks kõnealuste veinide laagerdumist käsitleva teabena.

4. Määratletud piirkonda tähistav geograafiline nimi peab olema piisavalt täpne ja lähedalt seotud tootmispiirkonnaga, nii et kujunenud olukorda arvestades oleks segiajamise võimalus välistatud.

B. Viinamarjasordid

1. Iga liikmesriik koostab artiklis 19 nimetatud nimekirja nendest viinamarjasortidest, mis sobivad iga tema territooriumil toodetava mpv-kvaliteetveini valmistamiseks. Need peavad olema liigi Vitis vinfera sordid.

2. Viinamarjasordid, mida ei ole punktis 1 nimetatud nimekirjas, eemaldatakse viinamarjaistandusest või istandusaluselt maatükilt, kus on kavas toota mpv-kvaliteetveini.

3. Olenemata eelmisest lõikest võivad liikmesriigid lubada nimekirjas loetlemata viinamarjasorti kolme aasta jooksul pärast piiride seadmise jõustumist, juhul kui piirid on seatud pärast 31. detsembrit 1979, ja tingimusel et see viinamarjasort kuulub liiki Vitis vinfera ega moodusta üle 20 % viinamarjaistanduse või istandusaluse maatüki sortidest.

4. Hiljemalt punktis 3 nimetatud perioodi lõpuks peavad viinamarjaistanduses või istandusalusel maatükil, kus kavatsetakse toota mpv-kvaliteetveine, olema ainult nimekirjas esitatud viinamarjasordid. Kui seda sätet ei järgita, ei ole ühelgi sellest viinamarjaistandusest või istandusaluselt maatükilt korjatud viinamarjadest saadud veinil õigust kanda tähistust "mpv-kvaliteetvein".

C. Viinamarjakasvatusviisid

1. Iga liikmesriik kehtestab sätted viinamarjakasvatusviiside suhtes, mis on vajalikud mpv-kvaliteetveinide võimalikult hea kvaliteedi tagamiseks.

2. Viinamarjakasvatusvööndis võib niisutustöid teha üksnes kõnealuse liikmesriigi poolt lubatud ulatuses. Kõnealuse loa võib anda ainult juhul, kui see on põhjendatud looduslike tingimustega.

D. Töötlemispiirkonnad

1. Mpv-kvaliteetveine võib toota ainult:

a) niisuguste sortide viinamarjadest, mis on punktis B.1 nimetatud nimekirjas ja on korjatud määratletud piirkonnast;

b) töödeldes punktis a nimetatud viinamarjad viinamarjavirdeks, sel viisil saadud virde veiniks või vahuveiniks ning valmistades seda veini samas määratletud piirkonnas, kust viinamarjad korjati.

2. Olenemata punktist 1.a võib tootjaliikmesriigi sätetega reguleeritud traditsiooni puhul kõnealune liikmesriik kuni 31. augustini 2003 selleks väljaantud lubade alusel ja vajalikku kontrolli tagades lubada, et mpv-kvaliteetvahuveini saadakse niisugusel menetlusel, kus põhitootele, millest veini valmistatakse, lisatakse üks või mitu niisugust veinisektori toodet, mis ei ole pärit sellest määratletud piirkonnast, mille nime vein kannab, tingimusel et:

- lisatavat veinisektori toodet ei toodeta kõnealuses määratletud piirkonnas nii, et sel oleksid samad omadused kui toodetel, mis ei ole pärit sellest määratletud piirkonnast,

- see kohandus on kooskõlas veinivalmistustavade ja vastavates ühenduse sätetes nimetatud määratlustega,

- lisatavate veinisektori toodete kogumäär, mis ei ole pärit määratletud piirkonnast, ei ületa 10 % määratletud piirkonnast pärit toodete kogumäärast. Komisjon võib siiski artiklis 75 sätestatud korras anda liikmesriikidele loa lubada erandjuhtudel suuremat lisatavate toodete määra kui 10 %, kuid mitte üle 15 %.

Esimeses punktis nimetatud erandit kohaldatakse tingimusel, et asjaomase liikmesriigi sätted lubasid niisugust korda enne 31. detsembrit 1995.

Liikmesriigid koostavad käesolevas lõikes nimetatud mpv-kvaliteetvahuveinide nimekirja ja edastavad selle komisjonile, kes avaldab selle Euroopa Ühenduste Teataja C-seerias.

3. Olenemata punktist 1.b võib mpv-kvaliteetveine, v.a mpv-kvaliteetvahuveinid, valmistada piirkonnas, mis on kõnealuse määratletud piirkonna vahetus läheduses, kui asjaomane liikmesriik on teatavatel tingimustel selleks välja andud loa.

Kui asjakohasest kontrollist ei tulene teisiti, võivad liikmesriigid üksiklubadega lubada mpv-kvaliteetveini valmistamist nii, et viinamarjad töödeldakse virdeks ja virre veiniks ning et vein valmistatakse isegi väljaspool seda piirkonda, mis asub asjaomase määratletud piirkonna vahetus läheduses, kui selline toimimisviis on traditsiooniline, tingimusel et see:

- on olnud kasutusel enne 1. septembrit 1970, või ühendusega pärast seda kuupäeva ühinenud liikmesriikides enne nende ühinemise tegelikku kuupäeva,

- alates nendest kuupäevadest pidevalt kasutusel olnud, ja

- hõlmab koguseid, mis kõnealuse töötleja osas ei ole nimetatud ajast alates kasvanud rohkem, kui vastab üldisele turusuundumusele.

4. Olenemata lõike 1 punktist b võib mpv-kvaliteetvahuveini valmistada piirkonnas, mis on kõnealuse määratletud piirkonna vahetus läheduses, kui asjaomane liikmesriik on teatavatel tingimustel selleks välja andud loa.

Kui asjakohasest kontrollist ei tulene teisiti, võivad liikmesriigid lubada üksiklubadega või alla viie aasta kehtivate lubadega, valmistada mpv-kvaliteetvahuveini isegi väljaspool seda piirkonda, mis asub asjaomase määratletud piirkonna vahetus läheduses, juhul kui see toimimisviis on traditsiooniline ja tingimusel, et see on olnud kasutusel enne 24. novembrit 1974 või ühendusega pärast seda kuupäeva ühinenud liikmesriikides enne nende ühinemise tegelikku kuupäeva.

5. Iga füüsiline või juriidiline isik või isikute rühm, kelle omanduses on viinamarju või virdeid, mis vastavad mpv-kvaliteetveini valmistamise tingimustele, ja samal ajal ka tooteid, mis nendele tingimustele ei vasta, peab tagama mpv-kvaliteetveinide eraldi tootmisprotsessi ja ladustamise; vastasel korral ei saa kõnealust veini pidada mpv-kvaliteetveiniks.

6. Käesoleva punkti D sätteid, v.a punkt 5, ei kohaldata mpv-kvaliteetliköörveinide suhtes.

E. Väikseim naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides

1. Iga liikmesriik kehtestab iga oma territooriumil valmistatud mpv-kvaliteetveini väikseima naturaalse alkoholisisalduse mahuprotsentides. Naturaalse mahuprotsentides väljendatud alkoholisisalduse määramisel võetakse arvesse eelkõige eelneva kümne aasta jooksul registreeritud alkoholisisaldusi. Arvesse võetakse ainult määratletud piirkonna iseloomulikematelt muldadelt saadud nõuetekohase kvaliteediga saake.

2. Samale mpv-kvaliteetveinile võib kehtestada punktis 1 nimetatud väikseima mahuprotsentides alkoholisisalduse erinevad määrad, olenevalt:

a) allpiirkonnast, kohalikust halduspiirkonnast või selle osast ja

b) viinamarjasordist või -sortidest,

kust kasutatavad viinamarjad pärit on.

3. Välja arvatud erandid ja välja arvatud mpv-kvaliteetvahuveinid ja mpv-kvaliteeliköörveinid, ei tohi punktis 1 nimetatud alkoholisisaldus olla väiksem kui:

a) 6,5 mahuprotsenti vööndis A, välja arvatud määratletud piirkonnad Mosel-Saar-Ruwer, Ahr, Mittelrhein, Sachsen, Saale-Unstrut, Moselle luxembourgeoise, Inglismaa ja Wales, kus nimetatud alkoholisisaldus on 6 mahuprotsenti;

b) 7,5 mahuprotsenti vööndis B;

c) 8,5 mahuprotsenti vööndis C I a:

d) 9 mahuprotsenti vööndis C I b;

e) 9,5 mahuprotsenti vööndis C II:

f) 10 mahuprotsenti vööndis C III.

F. Venivalmistamine ja valmistusviisid

1. Liikmesriigid määravad mpv-kvaliteetveinide saamiseks igale kõnealusele veinile konkreetse veinivalmistamistehnika ja valmistusviisid.

2. Kui ilmastikutingimused mõnes punktis E nimetatud ühenduse viinamarjakasvatusvööndis seda nõuavad, võivad asjaomased liikmesriigid lubada värskete viinamarjade, viinamarjavirde, kääriva viinamarjavirde ja kääriva toorveini ning mpv-kvaliteetveini valmistamiseks sobiva veini naturaalse (tegeliku või võimaliku) alkoholisisalduse tõusu mahuprotsentides. Tõus ei tohi ületada V lisa punktis C.3 sätestatud piire.

3. Eriti ebasoodsate ilmastikutingimustega aastatel võib otsustada, et punktis 2 sätestatud alkoholisisalduse tõus võib ulatuda kuni V lisa punktis C.4 määratud piirini. See luba ei piira nimetatud punktis sätestatud võimalust kasutada samasugust luba lauaveinide suhtes.

4. Naturaalse alkoholisisalduse tõus mahuprotsentides võib toimuda ainult V lisa punktis D nimetatud viisidel ja tingimustel, välja arvatud selle punkt 7. Liikmesriigid võivad keelata kontsentreeritud viinamarjavirde kasutamise.

5. Mpv-kvaliteetveinide üldalkoholisisaldus ei tohi olla alla 9 mahuprotsendi. Teatavate mpv-kvaliteetveinide puhul, mis esitatakse edaspidi vastuvõetavas nimistus ja mida ei ole rikastatud, on väikseim üldalkoholisisaldus 8,5 mahuprotsenti. Käesolev punkt ei kehti mpv-kvaliteetvahuveinide ja mpv-kvaliteetliköörveinide kohta.

G. Hapestamine, hapetustamine ja magustamine

1. Värskete viinamarjade, viinamarjavirde, kääriva viinamarjavirde, kääriva toorveini ja mpv-kvaliteetveini valmistamiseks sobiva veini hapestamise ja hapetustamise tingimused ja piirid ning loa andmise ja erandite kehtestamise kord on sätestatud V lisa punktis E.

2. Liikmesriik võib lubada mpv-kvaliteetveini magustamist üksnes juhul, kui see toimub:

a) V lisa punktis F sätestatud tingimustel ja piirides;

b) selles määratletud piirkonnas, kus mpv-kvaliteetvein valmistati või selle vahetus läheduses asuvas piirkonnas, välja arvatud teatavatel määratavatel juhtudel;

c) kasutades üht või mitut järgmistest toodetest:

- viinamarjavirret,

- kontsentreeritud viinamarjavirret,

- puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirret.

3. Punktis 2.c nimetatud viinamarjavirre ja kontsentreeritud viinamarjavirre peavad olema pärit samast määratletud piirkonnast, kust selle magustamiseks kasutatud vein.

4. Käesolev punkt G ei kehti mpv-kvaliteetvahuveinide ja mpv-kvaliteetliköörveinide kohta.

H. Rikastamis-, hapestamis- ja hapetustamisprotsessid

1. Iga punktis F ja punktis G.1 nimetatud rikastamis-, hapestamis- ja hapetustamistoimingut tohib teha ainult V lisa punktis G sätestatud tingimustel.

2. Kui punktist D.4 ei tulene teisiti, võib neid toiminguid teha ainult määratletud piirkondades, kust kasutatud viinamarjad korjati.

I. Hektarisaagid

1. Iga asjaomane liikmesriik kehtestab iga mpv-kvaliteetveini kohta hektarisaagi, mida väljendatakse viinamarja- viinamarjavirde või veinikogustes.

2. Nimetatud saagi kehtestamisel võetakse arvesse eelkõige eelneva kümne aasta jooksul saadud saake. Arvesse võetakse ainult määratletud piirkonna iseloomulikemalt muldadelt saadud nõuetekohase kvaliteediga saake.

3. Samale mpv-kvaliteetveinile võib kehtestada erinevad hektarisaagid, olenevalt:

a) allpiirkonnast, kohalikust halduspiirkonnast või selle osast ja

b) viinamarjasordist või -sortidest,

kust kasutatavad viinamarjad pärit on.

4. Asjaomane liikmesriik võib sel viisil kehtestatud saake muuta.

5. Kui punktis 1 nimetatud saaki ületatakse, ei tohi taotletud tähistust kogu saagi osas kasutada, välja arvatud liikmesriikide poolt üldistel alustel või üksikjuhtudel kehtestatavad erandid, mille tingimused nad vajaduse korral sätestavad vastavalt viinamarjakasvatuspiirkonnale; need tingimused käsitlevad eelkõige kõnealuste veinide või toodete kasutust.

J. Analüütilised ja organoleptilised testid

1. Tootjad on kohustatud esitama veinid, millele nad taotlevad tähistust "mpv-kvaliteetvein", analüütiliseks ja organoleptiliseks testimiseks järgmiselt:

a) analüütilise testiga tuleb mõõta vähemalt tegureid, mis võimaldavad kõnealust mpv-kvaliteetveini teistest eristada, sealhulgas punktis 3 loetletud tegurid. Tootjaliikmesriigid sätestavad iga mpv-kvaliteetveini kohta nende tegurite ülem- ja alammäärad;

b) organoleptilised testid käsitlevad värvust, selgust, lõhna ja maitset.

2. Liikmesriikide määratud pädev asutus võib teha lõikes 1 sätestatud teste pisteliselt võetud proovide alusel, kuni võetakse vastu testide süstemaatilist ja üldist kohaldamist käsitlevad asjakohased sätted.

3. Punktis 1.a osutatud tegurid on järgmised:

A. Veini omaduste test:

1. omadused õhu käes,

2. omadused külmas;

B. mikrobioloogilised testid:

3. omadused inkubaatoris,

4. veini ja sademe välimus;

C. füüsikaline ja keemiline analüüs:

5. tihedus,

6. alkoholisisaldus,

7. kuivaineüldsisaldus (mõõdetakse densimeetriga),

8. redutseerivad suhkrud,

9. sahharoos,

10. tuhk,

11. tuha aluselisus,

12. üldhappesus,

13. lenduvate hapete sisaldus,

14. mittelenduvate hapete sisaldus,

15. pH

16. vaba vääveldioksiid,

17. vääveldioksiidi üldsisaldus;

D. täiendav analüüs:

18. süsinikdioksiid (poolvahu- ja vahuveinid; ülerõhk baarides temperatuuril 20 °C).

K. Mpv-kvaliteetvahuvein,

1. Mpv-kvaliteetvahuveinide valmistamiseks mõeldud kuvee üldalkoholisisaldus peab olema vähemalt:

- 9,5 mahuprotsenti viinamarjakasvatusvööndis C III,

- 9 mahuprotsenti teistes viinamarjakasvatusvööndites.

2. Edaspidi vastuvõetavas nimistus oleva ühest viinamarjasordist saadud mpv-kvaliteetveini valmistamiseks mõeldud kuvee üldalkoholisisaldus peab olema vähemalt 8,5 mahuprotsenti.

3. Koostatakse lõikes 2 nimetatud mpv-kvaliteetvahuveinide nimistu.

4. Mpv-kvaliteetvahuveinide tegelik alkoholisisaldus koos lisatud expedition liqueur'i alkoholiga, peab olema vähemalt 10 mahuprotsenti.

5. Mpv-kvaliteetvahuveinide valmistamiseks mõeldud tirage liqueur võib sisaldada ainult:

a) sahharoosi;

b) kontsentreeritud viinamarjavirret;

c) puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirret;

d) viinamarjavirret;

e) käärivat viinamarjavirret;

f) veini;

g) mpv-kvaliteetveini,

mis on sobiv sama mpv-kvaliteetvahuveini valmistamiseks, millele kõnealust tirage liqueur`i lisatakse.

6. Olenemata I lisa punktist 15 peab mpv-kvaliteetvahuveinide ülerõhk olema suletud pakendis temperatuuril 20 °C vähemalt 3,5 baari.

Alla 25 sentiliitrises pakendites hoitava mpv-kvaliteetveinide väikseim ülerõhk on siiski 3 baari.

7. Piiramata mis tahes kitsendavamate sätete vastuvõtmist, mida liikmesriigid võivad kohaldada oma territooriumil valmistatud mpv-kvaliteetvahuveini suhtes, ei tohi nende vahuveinide vääveldioksiidisisaldus kokku ületada 185 mg/l; kui ilmastikutingimused teatavates ühenduse viinamarjakasvatusvööndites seda nõuavad, võivad asjaomased liikmesriigid lubada oma territooriumil toodetud mpv-kvaliteetvahuveinide vääveldioksiidisisalduse ülemmäära tõsta kuni 40 milligrammini liitri kohta, tingimusel et tooteid, mille kohta niisugune luba kehtib, ei saadeta kõnealustest liikmesriikidest välja.

8. Mpv-kvaliteetvahuveinide valmistamisprotsess, kaasa arvatud laagerdumisaeg ettevõttes, kus neid valmistatakse, ja mida arvestatakse süsihappegaasi tekitava käärimise algusest, peab kestma vähemalt:

a) kuus kuud, kui süsihappegaasi tekitav käärimine toimub kinnistes mahutites;

b) üheksa kuud, kui süsihappegaasi tekitav käärimine toimub kinnistes pudelites.

9. Kuvees süsihappegaasi tekitav käärimine ja kuvee hoidmine settel peab kestma vähemalt:

- 90 päeva,

- 30 päeva, kui kääritamine toimub seguritega mahutites.

10. Aromaatsed mpv-kvaliteetvahuveinid:

a) välja arvatud erandid, võib neid veine valmistada üksnes kasutades kuveed, mis koosneb edaspidi koostatavas nimistus olevatest viinamarjasortidest saadud viinamarjavirdest või osaliselt kääritatud viinamarjavirdest, tingimusel et need viinamarjasordid on tunnistatud sobivaks mpv-kvaliteetvahuveini tootmiseks selles määratletud piirkonnas, mille nime mpv-kvaliteetvahuveinid kannavad;

b) enne ja pärast kuvee valmistamist toimuva käärimisprotsessi mõjutamine, selleks et muuta kuvees süsihappegaas tekiks, võib toimuda ainult jahutamise või muu füüsikalise menetluse teel;

c) expedition liqueur'i lisamine on keelatud;

d) olenemata punktist 4 peab aromaatsete mpv-kvaliteetvahuveinide tegelik alkoholisisaldus olema vähemalt 6 mahuprotsenti;

e) aromaatsete mpv-kvaliteetvahuveinide üldalkoholisisaldus olema vähemalt 10 mahuprotsenti;

f) olenemata punktist 6.1, peab aromaatsete mpv-kvaliteetvahuveinide ülerõhk olema suletud pakendis temperatuuril 20 °C vähemalt 3 baari;

g) olenemata punktist 8 peab aromaatsete mpv-kvaliteetvahuveinide valmistamise protsess vältama vähemalt ühe kuu.

11. Mpv-kvaliteetvahuveinide suhtes kohaldatakse ka V lisa punktides H.1-H.10 sätestatud eeskirju.

L. Mpv-kvaliteetliköörvein (muud kui V lisa punkti H sätted, mis spetsiaalselt käsitlevad mpv-kvaliteetliköörveini)

1. Kui edaspidi vastuvõetavatest eranditest ei tulene teisiti, peavad mpv-kvaliteetliköörveini valmistamiseks kasutatavad, V lisa punktis J.1 nimetatud tooted ja punktis J.2 nimetatud kuivatatud viinamarjadest saadud kontsentreeritud viinamarjavirre või osaliselt kääritatud viinamarjavirre olema pärit sellest määratletud piirkonnast, mille nime kõnealune mpv-kvaliteetvein kannab.

Mpv-kvaliteetliköörveinide "Málaga" ja "Jerez-Xérs-Sherry" puhul võivad V lisa punktis J.2 nimetatud kontsentreeritud viinamarjavirre ja artikli 44 lõike 11 kohaselt kuivatatud viinamarjadest saadud osaliselt kääritatud viinamarjavirre, mis on valmistatud viinamarjasordist "Pedro Ximénez", olla pärit Montilla-Morilesi määratletud piirkonnast.

2. Kui edaspidi vastuvõetavatest eranditest ei tulene teisiti, võib V lisa punktides J.3-J.6 nimetatud mpv-kvaliteetliköörveini valmistamiseks mõeldud toimingud teha ainult punktis 1 nimetatud määratletud piirkonnas.

Douro määratletud piirkonnast korjatud viinamarjadest valmistatud mpv-kvaliteetveini osas, millele on reserveeritud tähistus "Porto", võib täiendav valmistamis- ja laagerdumisprotsess toimuda kas nimetatud piirkonnas või Vila Nova de Gaia-Porto piirkonnas.

3. Piiramata kitsendavamate sätete kohaldamist, mida liikmesriigid võivad vastu võtta oma territooriumil valmistatavate mpv-kvaliteetliköörveinide suhtes:

a) mpv-kvaliteeliköörveini valmistamiseks kasutatavate V lisa punktis J.1 nimetatud toodete naturaalne alkoholisisaldus ei tohi olla alla 12 mahuprotsendi. Mõningaid edaspidi koostatavas nimistus olevaid mpv-kvaliteetliköörveine võib siiski valmistada:

i) viinamarjavirdest naturaalse alkoholisisaldusega vähemalt 10 mahuprotsenti, kui mpv-kvaliteetliköörvein saadakse kontrollitud päritolunimetusega kange alkoholi lisamisel, mis on toodetud veinist või viinamarjade pressimisjääkidest võimaluse korral samas ettevõttes; või

ii) viinamarjavirde kääritamisel või teises taandes sätestatud juhul veinist, mille esialgne naturaalne alkoholisisaldus on vähemalt:

- 11 mahuprotsenti mpv-kvaliteetliköörveinide puhul, mis on saadud neutraalse alkoholi, vähemalt 70 mahuprotsendilise tegeliku alkoholisisaldusega veinidestillaadi või veinist saadud alkoholi lisamisel,

- 10,5 mahuprotsenti edaspidi loetletavate valgest viinamarjavirdest valmistatud veinide puhul,

- 9 mahuprotsenti mpv-kvaliteetveinide puhul, mille valmistamine on traditsiooniline ja tavapärane niisuguste siseriiklike õigusaktide kohaselt, kus sellist veini otseselt käsitletakse;

b) mpv-kvaliteetliköörveinide tegelik alkoholisisaldus ei tohi olla alla 15 mahuprotsendi ega üle 22 mahuprotsendi;

c) mpv-kvaliteetliköörveinide üldalkoholisisaldus peab olema vähemalt 17,5 mahuprotsenti;

4. Edaspidi koostatavas nimistus olevate teatavate mpv-kvaliteetliköörveinide üldalkoholisisaldus võib siiski olla alla 17,5 mahuprotsendi, kuid mitte alla 15 mahuprotsendi, kui nende suhtes enne 1. jaanuari 1985 kohaldatud siseriiklikes õigusaktides on otseselt nii ette nähtud.

5. Traditdioonilisi erinimetusi " ", "vino dulce natural", "vino dolce naturale" ja "vinho dolce natural" kasutatakse ainult niisuguste mpv-kvaliteeliköörveinide puhul, mis:

- on saadud saakidest, millest vähemalt 85 % moodustavad edaspidi koostatavas nimistus olevad viinamarjasordid,

- on saadud virretest, mille esialgne suhkrusisaldus ühe liitri kohta on vähemalt 212 grammi,

- on saadud V lisa punktis J.2 nimetatud alkoholi, destillaadi või kange alkoholi lisamisel, välistades muul viisil rikastamise.

6. Liikmesriigid võivad traditsiooniliste tootmistavade järgmiseks näha oma territooriumil valmistatavate mpv-kvaliteetliköörveinide suhtes ette, et traditsioonilist erinimetust "vin doux naturel" kasutatakse ainult mpv-kvaliteetliköörveinide puhul, mis:

- on otse veiniks valmistatud viinamarjad korjanud tootjate poolt ja ainult "Muscat", "Grenache", "Maccabéo" või "Malvasia" sordi viinamarjadest; sinna hulka võib siiski arvata ka saagid, mis on saadud viinamarjaistandustest, kus kasvab muid viinamarjasorte peale eespool nimetatud nelja, tingimusel et muude sortide osakaal ei ületa 10 % kogusaagist,

- on saadud V lisa punkti J.1 esimeses ja neljandas taandes nimetatud viinamarjavirdest 40 hektoliitrilise saagipiirangu juures; kui saak on suurem, ei ole kogu saagi ulatuses õigust kasutada kirjeldust "vin doux naturel",

- on saadud virdest, mille esialgne suhkrusisaldus ühe liitri kohta on vähemalt 252 grammi,

- on saadud üksnes niisuguse veinist saadud alkoholi lisamisel, mille väikseim puhta alkoholi sisaldus on vähemalt 5 % kasutatud kääriva viinamarjavirde kogusest ja suurim puhta alkoholi sisaldus väiksem kahest järgmisest määrast:

- kas 10 % eespool nimetatud kasutatud viinamarjavirde kogusest, või

- 40 mahuprotsenti valmistoote üldalkoholisisaldusest, mis esitatakse tegeliku alkoholisisalduse mahuprotsentides ja samaväärse võimaliku alkoholisisalduse mahuprotsentides summana, mida arvutatakse põhimõttel, et 1 mahuprotsent puhast alkoholi vastab 17,5 g jääksuhkrule liitri kohta.

7. Punktides 5 ja 6 osutatud nimetusi ei tõlgita; siiski:

- võib neile lisada selgitava märkuse lõpptarbijale arusaadavas keeles,

- Kreekas vastavalt punktile 6 valmistatud ja selle liikmesriigi territooriumil ringlevate toodete nimetusele "vin doux naturel" lisada nimetuse " ".

8. Traditsioonilist erinimetust "vino generoso" kasutatakse ainult kuivade kvaliteetliköörveinide puhul, mis on valminud pärmikile all ja

- on saadud "Palomino de Jerez'i", "Palomino fino", "Pedro Ximénez'i", "Verdejo", "Zalema" ja "Garrido Fino" valgetest viinamarjasortidest,

- on turule lubatud keskmiselt kaheaastase tammevaatides laagerdumise järel.

Esimeses punktis osutatud pärmikile all valmimine on bioloogiline protsess, mis toimub siis, kui veini vabale pinnale tekib virde üldise alkoholkäärimise tulemusena iseenesest iseloomulike pärmseente kiht, mis annab tootele ainuomased analüütilised ja organoleptilised omadused.

9. Punktis 8 osutatud nimetust ei tõlgita. Sellele võib siiski lisada selgitava märkuse lõpptarbijale arusaadavas keeles.

10. Traditsioonilist erinimetust "vinho generoso" kasutatakse ainult mpv-kvaliteetliköörveinide "Porto", "Madeira", "Moscatel de Setúbal" ja "Carcavelos" puhul koos vastava kontrollitud päritolunimetusega.

11. Traditsioonilist erinimetust "vino generoso de licor" kasutatakse ainult mpv-kvalitetliköörveinide puhul, mis:

- on saadud punktis 8 nimetatud "vino generosost" või "vino generoso" valmistamiseks sobivast pärmikile all valminud veinist, millele on lisatud kuvatatud viinamarjadest saadud osaliselt kääritatud viinamarjavirret või kontsentreeritud viinamarjavirret,

- on turule lubatud keskmiselt kaheaastase tammevaatides laagerdumise järel.

12. Punktis 11 osutatud nimetust ei tõlgita. Sellele võib siiski lisada selgitava märkuse lõpptarbijale arusaadavas keeles.

VII LISA

TEATAVATE TOODETE KIRJELDAMINE, TÄHISTAMINE, ESITUSVIIS JA KAITSE, VÄLJA ARVATUD VAHUVEINID

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

-märgistus: kõik kirjeldused ja muud märkused, sümbolid, illustratsioonid ja märgid, mille eesmärk on nimetatud toodet teistest eristada ning mis esineb ühel ja samal mahutil, sealhulgas sulguril või mahutile kinnitatud ripatsitel. Teatavad edaspidi määratletavad märkused, sümbolid ja märgid ei ole märgistuse osad,

- pakend: kaitsev ümbris, näiteks paber, iga tüüpi õlgvutlarid, pappkarbid ja kastid, mida kasutatakse ühe või enama mahuti transportimisel ja/või nende esitamisel, selleks et müüa tooted lõpptarbijale.

A. Kohustuslikud märked

1. Järgmiste toodete märgistus:

a) lauaveinid, geograafilise tähistusega lauaveinid ja mpv-kvaliteetveinid;

b) kolmandatest riikidest pärit veinid, välja arvatud punktis c osutatud veinid;

c) I lisas käsitletud liköörveinid, poolvahuveinid ja gaseeritud poolvahuveinid ning kolmandatest riikidest pärit sama liiki veinid,

peab sisaldama järgmisi märkeid:

- toote müüginimetus,

- nominaalmaht,

- tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides,

- partii number vastavalt nõukogu 14. juuni 1989 direktiivile 89/396/EMÜ, mis käsitleb toidukaubapartiide tähistamist ja märgistamist.1

2. Müüginimetus koosneb järgmistest osadest:

a) lauaveinide puhul sõnast "lauavein", ja

- teise liikmesriiki saadetava või mujale eksporditava veini puhul liikmesriigi nimi, kui viinamarjad on korjatud ja veiniks tehtud selles riigis,

- sõnad "segu Euroopa Ühenduse eri riikide veinidest" veinide puhul, mis on saadud mitmest liikmesriigist pärit toodete segamisel,

- sõnad "vein mis on valmistatud . korjatud viinamarjadest", kuhu on lisatud asjaomaste liikmesriikide nimed, kui vein on valmistatud teisest liikmesriigist korjatud viinamarjadest,

- sõnad "retsina" ja "vino tinto de mezcla" teatavate lauaveinide puhul;

b) geograafilise tähistusega lauaveinide puhul:

- sõna "lauavein",

- geograafilise üksuse nimi,

- üks järgmistest terminitest edaspidi määratletavatel tingimustel: "Landwein", "vin de pays", "indicazione geografica tipica", " ", " ", "vino de la tierra", "vinho regional" või "regional wine"; niisuguse termini kasutamise korral ei ole sõna "lauavein" vajalik;

c) mpv-kvaliteetveinide puhul:

- tootmispiirkonna nimi,

- edaspidi määratletavad erandid,

- sõnad "määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetvein" või "mpv-kvaliteetvein",

- sõnad "määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetliköörvein või mpv- kvaliteetliköörvein",

- sõnad "määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetpoolvahuvein" või "mpv-kvaliteetpoolvahuvein",

- edaspidi koostatavas nimistus olev traditsiooniline erimärkus või mitu sellist märkust, kui nii on ette nähtud asjaomase liikmesriigi sätetega;

d) importveinide puhul sõna "vein", millele lisatakse päritolumaa nimi ja kui neil on geograafiline tähistus, siis kõnealuse geograafilise üksuse nimi;

e) liköörveinide puhul sõna "liköörvein";

f) poolvahuveinide puhul sõna "poolvahuvein";

g) gaseeritud poolvahuveinide puhul sõnad "gaseeritud poolvahuvein";

h) kolmandatest riikidest pärit, punktides e, f ja g nimetatud veinide puhul üksikasjad, mis määratletakse edaspidi.

3. Järgmiste toodete märgistus:

a) lauaveinid, geograafilise tähistusega lauaveinid ja mpv-kvaliteetveinid;

b) kolmandatest riikidest pärit veinid,

peab lisaks punktides 1 ja 2 sätestatud üksikasjadele sisaldama järgmisi märkeid:

- villija nimi või ärinimi ning kohaliku halduspiirkonna ja liikmesriigi nimi, üle 60liitrise nominaalmahuga mahutite puhul ka kaubasaatja nimi,

- importveinide puhul importija nimi, ühenduses toimunud villimise korral villija nimi.

4. Liköörveinide, poolvahuveinide, gaseeritud poolvahuveinide ja kolmandatest riikidest pärit sama liiki veinide märgistusele lisatakse punktides 2 ja 3 osutatud märgetele vastavad märked, mis määratakse edaspidi.

B. Vabatahtlikud märked

1. Ühenduses valmistatud toodete märgistusele võib edaspidi määratletavatel tingimustel lisada järgmisi märkeid:

a) lauaveinide, geograafilise tähistusega lauaveinide ja mpv-kvaliteetveinide puhul:

- turustamisel osalenud isikute nimed, ametinimetused ja aadressid,

- tootetüüp,

- eriline värv, mis vastab tootjaliikmesriigi sätestatud eeskirjadele;

b) geograafilise tähistusega lauaveinide ja mpv-kvaliteetveinide puhul:

- aastakäik,

- ühe või mitme viinamarjasordi nimi,

- auhind, medal või konkurss,

- toote valmistusviisi või -menetlusi käsitlevad märked,

- muud traditsioonilised terminid vastavalt tootjaliikmesriigi sätestatud eeskirjadele,

- viinamarjaistanduse nimi,

- termin, mis näitab, kas vein on villitud:

- viinamarjaistanduses,

- viinamarjaistanduste rühma poolt või

- viinamarjaistanduses, mis asub veini tootmispiirkonnas või mpv-kvaliteetveinide puhul selle vahetus läheduses;

c) mpv-kvaliteetveinide puhul:

- viide määratletud piirkonnast väiksemale geograafilisele piirkonnale vastavalt tootjaliikmesriigi sätetele,

- viide määratud piirkonnast suuremale geograafilisele piirkonnale, et täpsustada mpv-kvaliteetveini päritolu,

- teave villimise kohta määratletud piirkonnas, tingimusel et selline teave on kõnealuses määratletud piirkonnas traditsiooniline ja tavapärane.

2. Liköörveinide, poolvahuveinide, gaseeritud poolvahuveinide ja kolmandatest riikidest pärit sama liiki veinide jaoks tuleb määratleda punktis 1 osutatud märgetele vastavad vabatahtlikud märked.

Kuni vastavate ühenduse eeskirjade rakendamiseni ei piira see punkt liikmesriikide võimalust võtta vastu kõnealuste toodete tähistuseeskirju.

3. Punktis A.1 nimetatud toodete märgistusele võib olla lisatud muid märkeid.

4. Tootjaliikmesriigid võivad oma territooriumil valmistatud veinide suhtes teatavad punktides 1 ja 2 esitatud märked kohustuslikuks muuta, need keelata või piirata nende kasutamist.

C. Teatavate eriterminite kasutamine

1. Nimetust:

a) "vein" kasutatakse toodete puhul, mis vastavad I lisa punktis 10 esitatud määratlusele;

b) "lauavein" kasutatakse toodete puhul, mis vastavad I lisa punktis 13 esitatud määratlusele.

2. Ilma et see piiraks õigusnormide ühtlustamist käsitlevate sätete kohaldamist, ei mõjuta punkt 1.a liikmesriikide õigust lubada:

- kasutada sõna "vein" liitnimetusena koos puuvilja nimega, välja arvatud viinamarjade kääritamisel saadud toodete kirjeldamisel,

- muid liitnimetusi, mis sisaldavad sõna "vein".

3. Nimetust:

a) "liköörvein" kasutatakse toodete puhul, mis vastavad I lisa punktis 14 esitatud määratlusele või vajaduse korral määratlusele, mis lepitakse kokku vastavalt käesoleva lisa sissejuhatusele;

b) "määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetliköörvein" või "mpv-kvaliteetliköörvein" kasutatakse toodete puhul, mis vastavad I lisa punktis 14 esitatud määratlusele ja käesoleva määruse erisätetele;

c) "poolvahuvein" kasutatakse toodete puhul, mis vastavad I lisa punktis 17 esitatud määratlusele või vajaduse korral määratlusele, mis lepitakse kokku vastavalt käesoleva lisa sissejuhatusele;

d) "määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetpoolvahuvein" või "mpv-kvaliteetpoolvahuvein" kasutatakse toodete puhul, mis vastavad I lisa punktis 17 esitatud määratlusele ja käesoleva määruse erisätetele;

e) "gaseeritud poolvahuvein" kasutatakse toodete puhul, mis vastavad I lisa punktis 18 esitatud määratlusele või vajaduse korral määratlusele, mis lepitakse kokku vastavalt käesoleva lisa sissejuhatusele.

4. Punktis 2 osutatud liitnimetuste kasutamisel tuleb vältida segiminekut punktis 1 nimetatud toodetega.

D. Keeled, mida märgistuses võib kasutada

1. Märgistuses sisalduv teave tuleb esitada ühes või enamas ühenduse ametlikus keeles, nii et kogu teave lõpptarbijale hõlpsasti mõistetav oleks.

Olenemata esimesest lõigust esitatakse:

- määratletud piirkonna nimi,

- muu geograafilise üksuse nimi,

- traditsioonilised eriterminid ja täiendavad traditsioonilised märked,

- viinamarjaistandust või istanduste rühma ja villijat käsitlevad märked,

ainult ühes selle liikmesriigi ametlikus keeles, kelle territooriumil toode valmistati.

Kreekas valmistatud toodete puhul võib teises lõigus nimetatud teavet korrata ühes või mitmes muus ühenduse ametlikus keeles.

Teise lõigu esimeses ja teises taandes nimetatud teavet võib esitada üksnes muus ühenduse ametlikus keeles juhul, kui see keel on võrdsustatud ametliku keelega selles päritoluliikmesriigi territooriumi osas, kus nimetatud määratletud piirkond asub, ja kui selle keele kasutamine on asjaomases liikmesriigis traditsiooniline ja tavapärane.

Liikmesriigid võivad oma territooriumil valmistatud ja turule viidud toodete puhul lubada teises lõigus nimetatud teabe esitamist ka mõnes muus keeles peale ühenduste ametliku keele, kui selle keele kasutamine kõnealuses liikmesriigis või selle territooriumi mingis osas on tavapärane ja traditsiooniline.

Tootjaliikmesriigid võivad oma toodete puhul lubada teises lõigus nimetatud teavet ka muus keeles esitada, kui selle keele kasutamine nende märgete osas on traditsiooniline.

2. Punkti 1 suhtes võidakse edaspidi teha muidki erandeid.

E. Koodid

Vastavalt kehtestatavatele üksikasjalikele eeskirjadele kasutatakse koodi:

- punktis A.1 osutatud toote märgistuses, välja arvatud järgmises taandes nimetatud tooted, et anda täielikku või osalist teavet määratletud piirkonna nime kohta, kui see erineb eespool nimetatud toote puhul kasutatavast nimest. Liikmesriigid võivad oma territooriumil siiski ette näha muid asjakohaseid meetmeid, et vältida segiajamist kõnealuse määratletud piirkonnaga,

- punkti A.2.a teises ja kolmandas taandes nimetatud lauaveinide märgistuses, et anda teavet villija või kaubasaatja peakontori kohta ning vajaduse korral villimise või kaubasaatmise koha kohta.

Kooskõlas määratletavate üksikasjalike eeskirjadega võib käesolevas lisas nimetatud toodete märgistuses koodi kasutada punktis A.3 määratud märgete osas, tingimusel et liikmesriik, kelle territooriumil tooted villitakse, seda lubab. Niisuguse kasutuse tingimuseks on, et etiketil esitatakse täielikul kujul toote turustamisega tegeleva isiku või isikute rühma (v.a villija) nimi või ärinimi, ja kohaliku halduspiirkonna või selle osa nimi, kus asub nimetatud isiku või isikute rühma peakontor.

F. Margitoote nimed

1. Kui käesolevas määruses nimetatud toodete kirjeldus, esitusviis või reklaam sisaldab margitoote nime, ei tohi margitoote nimes olla sõnu, sõnaosi, tähiseid ega illustratsioone, mis:

a) võiksid artikli 48 tähenduses segadusse ajada või eksiteele viia isikuid, kellele nimetatud tooted suunatud on, või

b)

- võiksid isikutel, kellele need suunatud on, osaliselt või täiesti segi minna lauaveini, liköörveini, poolvahuveini, gaseeritud poolvahuveini, mpv-kvaliteetveini, ühenduse sätetega reguleeritud importveini või käesolevas lisas nimetatud muu toote kirjeldusega, või

- kattuvad nende toote kirjeldusega, välja arvatud juhul, kui eespool nimetatud lõpptoote valmistamiseks kasutatud toodete puhul on niisugust kirjeldust või esitusviisi õigus kasutada.

Lauaveinide, liköörveinide, poolvahuveinide, gaseeritud poolvahuveinide, mpv-kvaliteetveinide ja importveinide märgistuses ei tohi olla margitoote nimesid, kus oleks sõnu, sõnaosi, tähiseid või illustratsioone, mis:

a) kui kõne all on:

- lauaveinid, liköörveinid, poolvahuveinid, gaseeritud poolvahuveinid, sisaldaksid mpv-kvaliteetveini nime,

- mpv-kvaliteetveinide puhul sisaldaksid lauaveini nime,

- importveinide puhul sisaldaksid lauaveini või mpv-kvaliteetveini nime;

b) kui kõne all on geograafilise tähistusega lauaveinid, mpv-kvaliteetveinid või importveinid, sisaldaksid valeteavet eelkõige geograafilise päritolu, viinamarjasordi, aastakäigu või kõrgema kvaliteedi kohta;

c) kui kõne all on punktis b nimetamata lauaveinid ning liköörveinid, poolvahuveinid ja gaseeritud poolvahuveinid, sisaldaksid teavet geograafilise päritolu, viinamarjasordi, aastakäigu või kõrgema kvaliteedi kohta;

d) kui kõne all on importveinid, võiksid segi minna lauaveini, liköörveini, poolvahuveini, gaseeritud poolvahuveini, mpv-kvaliteetveini või geograafilise tähisega kirjeldatud importveini eristamiseks kasutatud illustratsiooniga.

2. Erandina punkti 1 esimese lõigu punktist b võib veini või viinamarjavirde registreeritud kaubamärgi valdaja, juhul kui tema kaubamärk kattub:

- mpv-kvaliteetveini kirjeldamiseks kasutatud määratletud piirkonnast väiksema geograafilise üksuse nimega,

- geograafilise üksuse nimega, mida kasutatakse geograafilise tähisega lauaveini kirjeldamiseks, või

- geograafilise tähisega kirjeldatud importveini nimega,

jätkata selle kaubamärgi kasutamist kuni 31. detsembrini 2002, isegi kui tal ei ole õigust seda nime kasutada vastavalt punkti 1 esimesele lõigule, tingimusel et kõnealune kaubamärk:

a) on registreeritud hiljemalt 31. detsembril 1985 liikmesriigi pädevas ametiasutuses kooskõlas registreerimise ajal kehtinud õigusaktidega; ja

b) on olnud tegelikult ja pidevalt kasutusel alates selle registreerimisest kuni 31. detsembrini 1986, või kui registreerimine toimus enne 1. jaanuari 1984, siis vähemalt viimatinimetatud kuupäevani.

Peale selle võib veini või viinamarjavirde registreeritud ja tuntud marginime valdaja isegi siis jätkata marginime kasutamist, mille sõnastus kattub määratletud piirkonna või määratletud piirkonnast väiksema geograafilise üksuse nimega, kui tal ei ole selleks punkti 1 kohaselt õigust, tingimusel et marginimi vastab esialgse kandja või nime andja nimele ja on registreeritud vähemalt 25 aastat enne seda, kui tootjaliikmesriik on kõnealust geograafilist nime ametlikult tunnustanud vastavalt ühenduse sätetele, mis käsitlevad mpv-kvaliteetveine, ning et see nimi on pidevalt kasutusel olnud.

Esimeses ja teises lõigus esitatud tingimustele vastavate kaubamärkide kasutamine ei tohi olla vastuolus mpv-kvaliteetveinide ja lauaveinide kirjelduses kasutatavate geograafiliste üksuste nimede kasutamisega.

3. Nõukogu võib komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega teha enne 31. detsembrit 2002 otsuse punkti 2 esimeses lõigus nimetatud tähtaega pikendada.

4. Liikmesriigid edastavad komisjonile punktis 2 nimetatud kaubamärgid niipea, kui neist neile teatatakse.

Komisjon edastab selle teabe liikmesriikide pädevatele ametiasutustele, kes veinisektoris kontrollivad ühenduse sätete täitmist.

G. Turuleviimine, kontroll ja kaitse

1. Alates sellest, kui toode on kuni 60liitrise nominaalmahuga mahutis turule viidud, peab mahuti olema märgistatud. Märgistus peab olema kooskõlas käesoleva määrusega; sama kehtib ka üle 60liitrise nominaalmahuga mahutite kohta.

2. Punktist 1 võib teha erandeid.

3. Kooskõlas käesoleva määrusega turustatavate mpv-kvaliteetveinide ja geograafilise tähistusega lauaveinide kontrolli ja kaitse eest vastutavad liikmesriigid.

4. Otsetarbimiseks mõeldud ja geograafilist tähist kandvate importveinide puhul võib ühenduses turustamise suhtes kohaldada vastastikkuse põhimõtte alusel punktis 3 nimetatud kaitse- ja kontrollisüsteemi.

Eelmist lõiku rakendatakse asjaomaste kolmandate riikidega läbirääkimiste teel saavutatud kokkulepete alusel, mis sõlmitakse asutamislepingu artiklis 133 kehtestatud korras.

1 EÜT L 186, 30.6.1989, lk 21.

VIII LISA

VAHUVEINIDE KIRJELDAMINE, TÄHISTAMINE, ESITUSVIIS JA KAITSE

A. Mõisted

1. Käesolevas lisas sätestatakse järgmiste toodete kirjeldamise ja esitusviisi üldeeskirjad:

a) I lisa punktis 15 määratletud ühenduses toodetud vahuveinid;

b) I lisa punktis 16 määratletud ühenduses toodetud gaseeritud vahuveinid;

c) käesoleva määruse artiklis 75 sätestatud korras määratletud kolmandatest riikidest pärit vahuveinid;

d) käesoleva määruse artiklis 75 sätestatud korras määratletud kolmandatest riikidest pärit gaseeritud vahuveinid.

Punktis a osutatud vahuveinide hulka kuuluvad:

- V lisa punktis H nimetatud vahuveinid,

- V lisa punktis I nimetatud kvaliteetvahuveinid, ja

- VI lisa punktis K nimetatud määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetvahuveinid (mpv-kvaliteetvahuveinid).

2. Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

- märgistus: kõik märkused, sümbolid, illustratsioonid, märgid või muu kirjeldus, mille eesmärk on nimetatud toodet teistest eristada ning mis on ühel ja samal mahutil, sealhulgas sulguril või mahutile kinnitatud ripatsitel ja pudelikaelasiltidel,

- pakend: kaitsev ümbris, näiteks paber, iga tüüpi õlgvutlarid, pappkarbid ja kastid, mida kasutatakse ühe või enama mahuti transportimisel ja/või nende esitusviisis, selleks et müüa tooted lõpptarbijale,

- tootja: füüsiline või juriidiline isik või isikute rühm, kes tegeleb punktis 1 osutatud toote tootmisega või kelle nimel see tootmine toimub,

- tootmine: värskete viinamarjade, viinamarjavirrete ja veinide töötlemine punktis 1 osutatud tooteks.

B. Kohustuslikud märked

1. Punktis A.1 osutatud toodetel kuulub märgistuses kasutatava kirjelduse hulka järgmine teave:

a) nimi, mille all toodet müüakse, vastavalt punktile D.2;

b) toote nominaalmaht;

c) tootetüüp vastavalt punktile D.3;

d) tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides, vastavalt määratletavatele üksikasjalikele eeskirjadele.

2. Punktides A.1.a ja A.1.b osutatud toodete märgistus peab peale punktis 1 nimetatud teabe sisaldama:

- ühenduses registrisse kantud tootja või müüja nime või ärinime, ja

- vastavalt punktidele D.4 ja D.5 kohaliku halduspiirkonna või selle osa nime ning liikmesriigi nime, kus asub eespool nimetatud isiku peakontor.

Tootjaliikmesriigid võivad tootja nime või ärinime täieliku märkimise kohustuslikuks teha.

Kui etiketil on esitatud tootja nimi või ärinimi ja kui tootmine toimub mõnes muus kohalikus halduspiirkonnas või selle osas või muus liikmesriigis, kui on nimetatud esimese lõigu teises taandes, tuleb lisaks esitatud teabele märkida kohaliku halduspiirkonna või selle osa nimi, kus tootmine toimus, ning liikmesriigi nimi, juhul kui tootmine toimus teises liikmesriigis.

3. Punktides A.1.c ja A.1.d osutatud toodete märgistus peab peale lõikes 1 nimetatud teabe sisaldama:

a) importija nime või ärinime ja kohaliku halduspiirkonna või selle osa nime ning liikmesriigi nime, kus asub importija peakontor;

b) vastavalt punktidele D.4 ja D.5 tootja nime või ärinime ja kohaliku halduspiirkonna ning kolmanda riigi nime, kus asub tootja peakontor.

4. Märgistuses esitatakse lisateave järgmistel juhtudel:

- kolmandatest riikidest pärit veinidest valmistatud toodetel, nagu on osutatud I lisa punkti 15 kuuendas taandes, peab märgistuses olema viide, et kõnealune toode on valmistatud importveinidest, ning nimetama kolmanda riigi, kust kuvee koostises olev vein pärineb,

- mpv-kvaliteetvahuveinide märgistuses tuleb esitada selle määratletud piirkonna nimi, kust on korjatud toote valmistamiseks kasutatud viinamarjad,

- VI lisa punktis K.10 osutatud aromaatsete kvaliteetvahuveinide märgistus peab sisaldama viinamarjasordi nime, millest toode valmistatud on, või sõnu "valmistatud aromaatsetest viinamarjasortidest".

C. Vabatahtlikud märked

1. Punktis A.1 osutatud toodete märgistuses võivad olla lisatäpsustused, tingimusel et:

- need ei tekita segadust isikutes, kellele see teave on suunatud, eelkõige punktis B nimetatud kohustusliku teabe ja punktis E nimetatud vabatahtliku teabe osas,

- vajaduse korral järgitakse punkti E sätteid.

2. Asjaomased pädevad asutused võivad vahuveinisektori järelevalveks ja kontrollimiseks, arvestades igas liikmesriigis kehtestatud üldist korda, nõuda punkti B.2 esimese lõigu esimeses taandes osutatud tootjalt või müüjalt tõendit, et kõnealuse toote või selle valmistamiseks kasutatud toodete laadi, olemust, kvaliteeti, koostist, lähtekohta ja päritolu käsitlev teave on täpne.

Kui selle nõude on esitanud:

- selle liikmesriigi pädev asutus, kus asub tootja või müüja registrisse kantud asukoht, nõuab kõnealune asutus tõendust vahetult eespool nimetatud isikutelt,

- teise liikmesriigi pädev asutus, siis edastab nimetatud asutus selle riigi pädevale asutusele, kus asub tootja või müüja registrisse kantud asukoht, nendevahelise otsese koostöö raames kogu vajaliku teabe, mida see niisuguse tõendi saamiseks vajab; nõude esitanud asutusele teatatakse tema nõude tulemusena võetud meetmetest.

Kui pädevad ametiasutused leiavad, et niisugust tõendit ei ole esitatud, loetakse, et kõnealune teave ei ole käesoleva määrusega kooskõlas.

D. Kohustuslikke märkeid reguleerivad üksikasjalikud eeskirjad

1. Punktis B määratletud teave:

- esineb koos mahuti ühel ja samal vaateväljal, ja

- esitatakse selgete, loetavate ja kulumiskindlate tähtedega, mis on piisavalt suured, et taustalt, millele need trükitud on, hästi silma paista, ja mis eristuvad selgesti muust tekstilisest või pildilisest kujundusest.

Importija kohta käiva kohustusliku teabe võib esitada väljaspool muid kohustuslikke elemente kandvat vaatevälja.

2. Punktis B.1.a osutatud müüginimetusena kasutatakse ühte järgmistest:

a) "vahuvein" V lisa punktis H nimetatud vahuveini puhul;

b) V lisa punktis I osutatud kvaliteetvahuveini puhul, mis pole punktis d osutatud vein, "kvaliteetvahuvein" või "sekt";

c) VI lisa punktis K nimetatud mpv-kvaliteetvahuveini puhul:

- "määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetvahuvein" või "mpv-kvaliteetvahuvein", või "Sekt bestimmter Anbaugebiete" või "Sekt b.A", või

- traditsioonilist eriterminit, mille see liikmesriik, kus toode valmistati, valib VII lisa punkti A.2.c teise taande neljandas alataandes osutatud terminite hulgast, mille kohta tuleb koostada loend, või

- ühte VII lisa punkti A.2.c teises taandes osutatud mpv-kvaliteetvahuveinide tootmise määratletud piirkondade nimedest, või

- kahe nimetatud variandi kombinatsiooni.

Liikmesriigid võivad teatavate nende territooriumil valmistatud mpv-kvaliteetvehuveinide puhul nõuda teatavate esimeses lõigus osutatud nimetuste kasutamist üksikult või kombineeritult;

d) V lisa punktis I.3 osutatud aromaatsete kvaliteetvahuveinide puhul "aromaatne kvaliteetvahuvein";

e) kolmandast riigist pärit vahuveini puhul:

- "vahuvein",

või

- "kvaliteetvahuvein" või "Sekt", kui selle veini tootmiseks kehtestatud tingimused on tunnistatud võrdseks V lisa punktis I sätestatud tingimustega.

Niisuguste vahuveinide puhul märgitakse lisaks müüginimetusele ka selle kolmanda riigi nimi, kust kasutatud viinamarjad on korjatud, kääritatud ja vahuveiniks töödeldud. Kui vahuveini valmistamiseks kasutatud tooted on saadud mõnest muust riigist kui see, kus toimus tootmine, peab märge tootjariigi kohta vastavalt punktile B.3 muu märgistuse hulgast selgesti silma paistma;

f) ühendusest või kolmandast riigist pärit gaseeritud vahuveini puhul "gaseeritud vahuvein". Kui märgistuses kasutatud keeles ei osutata, et tootele on lisatud süsinikdioksiidi, tuleb märgistusse kooskõlas määratletavate üksikasjalike eeskirjadega lisada sõnad "valmistatud süsinikdioksiidi lisamise teel".

3. Punktis B.1.c osutatud suhkrusisalduse alusel määratud tootetüübile viidatakse sihtliikmesriigis või kolmandas riigis, kuhu toodet pakutakse otsetarbimiseks, järgmiste seal mõistetavate sõnadega:

- "brut nature", "naturherb", "bruto natural", "pas dosé", "dosage zéro" või "dosaggio zero", juhul kui suhkrusisaldus on alla 3 grammi liitri kohta; neid termineid võib kasutada üksnes niisuguste toodete puhul, millele ei ole järelkäärimise ajal suhkrut lisatud,

- "extra brut", "extra herb" või "extra bruto", kui suhkrusisaldus on 0-6 grammi liitri kohta,

- "brut ", "herb" või "bruto", kui suhkrusisaldus on alla 15 grammi liitri kohta,

- "extra dry", "extra trocken" või "extra seco", kui suhkrusisaldus on 12-20 grammi liitri kohta,

- "sec", "trocken", "secco" või "asciutto", "dry", "tør", "", "seco", "torr" voi "kuiva": kui suhkrusisaldus on 17-35 grammi liitri kohta,

- "demi-sec", "halbtrocken", "abboccato", "medium-dry", "halvtør", "", "semi seco", "meio seco", "halvtorr" või "puolikuiva", kui suhkrusisaldus on 33-50 grammi liitri kohta,

- "doux", "mild", "dolce", "sweet", "sød", "", "dulce", "doce", "söt" või "makea", kui suhkrusisaldus on üle 50 grammi liitri kohta.

Kui toote suhkrusisaldus annab õiguse kasutada esimeses lõigus loetletud nimetustest kaht, tuleb tootjal või importijal valida neist ainult üks.

Olenemata punktist B.1.c võib V lisa punktis 1.3 osutatud aromaatsete kvaliteetvahuveinide ja VI lisa punktis K.10 osutatud määratletud piirkonnas valmistatud aromaatsete kvaliteetvahuveinide puhul asendada esimeses lõigus nimetatud märke tootetüübi kohta märkega analüüsiga kindlaksmääratud suhkrusisalduse kohta grammides liitri kohta.

Suhkrusisaldusega määratud tootetüübi kohta ei tohi märgistuses kasutada muud teavet, kui on nimetatud esimeses ja kolmandas lõigus.

4. Tootja nimi või ärinimi ja kohaliku halduspiirkonna või selle osa nimi ning riigi nimi, kus asub tootja peakontor, esitatakse

- kas täielikul kujul,

- või ühenduses valmistatud toodetel koodiga, tingimusel et toote turustamisega tegeleva isiku või isikute rühma nimi või ärinimi, kui tegemist pole tootjaga, ning kohaliku halduspiirkonna või selle osa nimi ja liikmesriigi nimi, kus asub nimetatud isiku või isikute peakontor, on esitatud täielikul kujul.

5. Kui kohaliku halduspiirkonna või selle osa nimega märgitakse etiketil kas tootja või toote turustamisega tegeleva muu isiku peakontori asukohta märkimiseks või tootmiskohta ning kui nende üksikasjade hulgas on VI lisa punkti A tähenduses määratletud piirkonna nimi, mis erineb sellest, mida võib kasutada kõnealuse toote kirjeldamisel, esitatakse see nimi koodiga.

Liikmesriigid võivad oma territooriumil valmistatud toodete kirjeldamiseks kehtestada muid asjakohaseid meetmeid, eelkõige kasutatava kirja suuruse kohta, mis peab olema niisugune, et välistada segadust veini geograafilise päritolu suhtes.

6. Tootmismeetodi märkimiseks kasutatavad sõnad võib ette näha rakendussätetega.

E. Teatavate eriterminite kasutamine

1. Liikmesriigist või kolmandast riigist väiksema geograafilise üksuse nime, mis pole määratletud piirkond, võib kasutada üksnes järgmiste toodete kirjelduste täiendamiseks:

- mpv-kvaliteetvahuvein,

- kvaliteetvahuveinid, millele on rakendussätetega antud selle geograafilise üksuse nimi, või

- kolmandatest riikidest pärit vahuveinid, mille tootmistingimused on tunnistatud võrdseiks V lisa punktis I sätestatud geograafilise üksuse nime kandvate vahuveinide tootmistingimustega.

Kõnealuse nime kasutamine on lubatud üksnes juhul, kui:

a) see on kooskõlas selle liikmesriigi või kolmanda riigi eeskirjadega, kus vahuvein toodeti;

b) kõnealune geograafiline üksus on täpselt määratletud;

c) kõik viinamarjad, millest toode valmistatud on, pärinevad nimetatud geograafilisest üksusest, välja arvatud tirage liqueur`i ja expedition liqueur'i koostises olevad tooted;

d) mpv-kvaliteetvahuveini puhul asub geograafiline üksus määratletud piirkonnas, mille nime vein kannab;

e) kvaliteetvahuveinide puhul ei ole selle geograafilise üksuse nimi ette nähtud mpv-kvaliteetvahuveini kirjeldamiseks.

Olenemata teise lõigu punktist c võivad liikmesriigid lubada määratletud piirkonnast väiksema geograafilise üksuse nime kasutada mpv-kvaliteetvahuveini kirjelduse täiendamiseks, kui vähemalt 85 % tootest on valmistatud nimetatud üksuse territooriumilt korjatud viinamarjadest.

2. Viinamarjasordi nime võib kasutada ainult nende toodete kirjelduse täiendamiseks, millele on osutatud punkti A.1,

- alapunktis a,

või

- alapunktis c, kui selle veini tootmiseks kehtestatud tingimused on tunnistatud V lisa punktis I või VI lisa punktis K sätestatud tingimustega võrdseks.

Viinamarjasordi nime või selle sünonüümi võib märkida üksnes juhul, kui:

a) seda sorti kasvatatakse ja sellest valmistatud tooteid kasutatakse kooskõlas ühenduse sätetega või selle kolmanda riigi sätetega, kust kasutatud viinamarjad korjatud on;

b) see sort on kantud kuvee valmistamiseks kasutatavate toodete loendisse, mille liikmesriigid edaspidi vastu võtavad; mpv-kvaliteetvahuveinide puhul koostatakse see loend vastavalt määruse VI lisa punktile B.1 või punktile K.10.a;

c) sordi nimi ei lähe segi määratletud piirkonna või geograafilise üksuse nimega, mida on kasutatud muu ühenduses toodetud või ühendusse imporditud veini kirjelduses;

d) sordi nime ei korrata samas märkes, välja arvatud juhul, kui on olemas mitu sellenimelist sorti, samuti peab see nimi olema nimistus, mille tootjaliikmesriigid edaspidi vastu võtavad. Need nimistud edastatakse komisjonile, kes teatab neist teistele liikmesriikidele;

e) toode on tervenisti valmistatud kõnealusest sordist, välja arvatud tirage liqueur'i ja expedition liqueur'i koostises olevad tooted, ning sordi mõju kõnealuse toote iseloomule on määrav;

f) tootmisprotsessi kestus, kaasa arvatud laagerdumisaeg tootmisettevõttes, on vähemalt 90 päeva, arvestades kuvees süsihappegaasi tekitava käärimisprotsessi algusest ja tingimusel et nimetatud protsess ja kuvee settel hoidmine on kestnud:

- vähemalt 60 päeva,

- vähemalt 30 päeva, kui kääritamine toimub seguritega mahutites.

Seda sätet ei kohaldata siiski V lisa punktis I.3 ja VI lisa punktis K.10 osutatud aromaatsete kvaliteetvahuveinide suhtes.

Olenemata teisest lõigust võivad liikmesriigid:

- lubada kasutada viinamarjasordi nime, kui vähemalt 85 % tootest on valmistatud kõnealusest sordist, välja arvatud need tirage liqueur'i või expedition liqueur'i koostises olevad tooted, ning kui selle sordi mõju kõnealuse toote iseloomule on määrav,

- lubada kasutada kahe või kolme viinamarjasordi nime, kui see on sätestatud liikmesriigi õigusaktides, tingimusel et kõik toote valmistamiseks kasutatud viinamarjad on nendest kolmest sordist, välja arvatud tirage liqueur'i või expedition liqueur'i koostises olevad tooted, ning kui nende kahe või kolme sordi segu mõju kõnealuse toote iseloomule on määrav,

- lubada kasutada üksnes teatavaid teises lõigus osutatud viinamarjasordinimesid.

3. Väljendit "pudelis kääritatud" tohib kasutada üksnes järgmiste toodete kirjelduses:

- mpv-kvaliteetvahuvein,

- kvaliteetvahuvein,

või

- kolmandast riigist pärit vahuvein, mille tootmiseks kehtestatud tingimused on tunnistatud V lisa punktis I või VI lisa punktis K sätestatud tingimustega võrdseks.

Esimeses lõigus osutatud väljendeid on lubatud kasutada üksnes juhul, kui:

a) tootes tekkis süsihappegaas pudelis järelkääritamisel;

b) tootmisprotsessi kestus, kaasa arvatud laagerdumisaeg ettevõttes, kus toode valmistati, on vähemalt üheksa kuud, arvestades kuvees süsihappegaasi tekitava käärimise algusest;

c) kui süsihappegaasi tekitav käärimine ja kuvee hoidmine settel kestis vähemalt 90 päeva;

d) toode eraldati settelt transfeermeetodil filtreerimise teel või dégorgement-meetodil(pursatamismeetodil).

4. Väljendeid "traditsioonilisel meetodil pudelis kääritatud", "traditsiooniline meetod", "klassikaline meetod" või "klassikaline traditsiooniline meetod" ning nende tõlkeid võib kasutada üksnes järgmiste toodete kirjelduses:

- mpv-kvaliteetvahuvein,

- kvaliteetvahuvein,

või

- kolmandast riigist pärit vahuvein, mille tootmiseks kehtestatud tingimused on tunnistatud V lisa punktis I või VI lisa punktis K sätestatud tingimustega võrdseks.

Esimeses lõigus nimetatud väljendeid on lubatud kasutada üksnes juhul, kui:

a) tootes tekkis süsihappegaas pudelis järelkääritamisel;

b) toode hoiti ühes ja samas ettevõttes pidevalt settel vähemalt üheksa kuud alates kuvee valmistamisest;

c) toode eraldati settelt dégorgement-meetodil.

5. Tootmismeetodit tähistavaid väljendeid, kuhu kuulub ka määratletud piirkonna või muu geograafilise üksuse nimi või neist tuletatud mõiste, võib kasutada üksnes järgmiste toodete kirjelduses:

- mpv-kvaliteetvahuvein,

- kvaliteetvahuvein,

või

- kolmandast riigist pärit vahuvein, mille tootmiseks kehtestatud tingimused on tunnistatud V lisa punktis I või VI lisa punktis K sätestatud tingimustega võrdseks.

Neid väljendeid võib kasutada üksnes niisuguse toote kirjelduses, millel on õigus kanda üht esimese lõigus osutatud geograafilist tähist.

6. Mpv-kvaliteetvahuveinide puhul, mis vastavad punkti 4 teises lõigus sätestatud tingimustele:

a) kasutatakse terminit "Winzersekt" üksnes Saksamaal toodetud mpv-kvaliteetvahuveinidel ja terminit "Hauersekt" üksnes Austrias toodetud mpv-kvaliteetvahuveinidel:

- mis mõlemad on valmistatud samast viinamarjaistandusest korjatud viinamarjadest (siia on arvatud ka tootjate ühendused), kus punktis D.4 määratletud tootja teeb veini mpv-kvaliteetvahuveini valmistamiseks mõeldud viinamarjadest, ning

- mida turustab esimeses taandes osutatud tootja ja mida esitatakse viinamarjaistandust, viinamarjasorti ja aastat tähistavate märgetega.

Termini "Winzersekt" kasutamiseks ning selle vastete kasutamiseks muudes ühenduse keeltes võib kohaldatavas korras kehtestada täiendavaid tingimusi. Liikmesriigil on õigus nimetatud korras sätestada erikord, millega eelkõige kaasnevad suuremad piirangud.

Eelmistes lõikudes osutatud termineid võib kasutada üksnes päritolumaa keeles;

b) kasutatakse terminit "crémant" üksnes mpv-kvaliteetvahuveinidel:

- mille puhul liikmesriik, kus vein toodeti, seda terminit koos määratletud piirkonna nimega kasutab,

- mis on valmistatud tervetest viinamarjadest pressitud virdest, kusjuures valgete mpv-kvaliteetvahuveinide osas ei ületa saadud virde kogus 100 liitrit 150 kg viinamarjade kohta,

- mille suurim vääveldioksiidisisaldus on 150 mg/l,

- mille suhkrusisaldus on alla 50 g/l,

ja

- mis on valmistatud kõikide nende tootmist ja kirjeldamist reguleerivate täiendavate erieeskirjade kohaselt, mis tootjaliikmesriik sätestanud on.

Erandina esimesest taandest võivad mpv-kvaliteetvahuveinide tootjad, kelle veinide suhtes asjaomane liikmesriik ei kohalda selle sätte alusel terminit "crémant", kasutada kõnealust terminit juhul, kui nad on seda kasutanud vähemalt 10 aasta jooksul enne 1. juulit 1996.

Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile juhtudest, mil kõnealust erandit rakendatakse.

7. Aastakäigu võib nimetada üksnes järgmiste toodete kirjelduses:

- mpv-kvaliteetvahuvein,

- kvaliteetvahuvein,

või

- kolmandast riigist pärit vahuvein, mille tootmiseks kehtestatud tingimused on tunnistatud V lisa punktis I või VI lisa punktis K sätestatud tingimustega võrdseks.

Aastakäigu märkimine on lubatud üksnes juhul, kui vähemalt 85 % tootest on valmistatud kõnealusel aastal koristatud viinamarjadest, välja arvatud tirage liqueur'i või expedition liqueur'i koostises olevad tooted.

Liikmesriigid või siiski ette näha, et nende territooriumil valmistatud mpv-kvaliteetvahuveini puhul võib aastakäigu märkida ainult siis, kui toode on tervenisti valmistatud kõnealusel aastal koristatud viinamarjadest, välja arvatud tirage liqueur'i või expedition liqueur'i koostises olevad tooted.

8. Märge kõrgema kvaliteedi kohta on lubatud üksnes järgmistel toodetel:

- mpv-kvaliteetvahuvein,

- kvaliteetvahuvein,

või

- kolmandast riigist pärit vahuvein, mille tootmiseks kehtestatud tingimused on tunnistatud V lisa punktis I või VI lisa punktis K sätestatud tingimustega võrdseks.

9. Liikmesriigi ja kolmanda riigi nime või sellest tuletatud omadussõna ei tohi kasutada koos punktis D.2 osutatud müüginimetusega, välja arvatud juhul, kui toode on valmistatud selle liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumil ning eranditult viinamarjadest, mis on samal territooriumil korjatud ja veiniks töödeldud.

10. Punktis A.1 nimetatud toote kirjeldusele ei tohi lisada märget ega sümbolit, mis viitaks konkursil saadud medalile või auhinnale või mõnele muule aumärgile, välja arvatud juhul, kui need on kõnealuse toote teatud kogusele määranud vastav ametiasutus või selleks tegevuseks ametlikult tunnustatud asutus.

11. Termineid "Premium" või "Réserve" võib kasutada üksnes järgmiste terminite täiendamiseks:

- "kvaliteetvahuvein",

või

- üks punktis D.2.c nimetatud terminitest.

Terminile "Réserve" võib vajaduse korral lisada tootjaliikmesriigi sätestatud tingimustele vastava kirjelduse.

12. Vajaduse korral võib rakendussätetega kehtestada:

a) tingimused, mille alusel kasutada:

- punktis 8 osutatud väljendit,

- termineid, mis käsitlevaid muid valmistamismeetodeid, kui punktides 3-6 nimetatuid,

- väljendeid, mis märgivad kõnealuse toote valmistamiseks kasutatud viinamarjasortide eriomadusi;

b) punktis a osutatud väljendite loendi.

F. Keeled, mida võib märgistuses kasutada

Teave, mis on täpsustatud:

- punktis B, esitatakse ühes või enamas ühenduse ametlikus keeles nii, et lõpptarbija kogu pakutud teabest raskusteta aru saaks,

- punktis C, esitatakse ühes või enamas ühenduste ametlikus keeles.

Kui tooted on turule viidud nende territooriumil, võivad liikmesriigid lubada nimetatud teavet esitada ka mõnes muus keeles peale ühenduste ametliku keele, kui kõnealuse keele kasutus on kõnealuses liikmesriigis või selle territooriumi mingis osas tavapärane ja traditsiooniline.

Vaatamata sellele:

a) üksnes selle liikmesriigi ametlikku keelt, kus toimus tootmine, kasutatakse kvaliteetvahuveinide ja mpv-kvaliteetvahuveinide puhul järgmise teabe esitamiseks:

- määratletud piirkonna nimi, nagu on osutatud punkti B.4 teises lõigus,

- muu geograafilise üksuse nimi, nagu on osutatud punktis E.1,

eespool nimetatud toodetel, mis on valmistatud Kreekas, võib seda teavet korrata ühes või mitmes muus ühenduste ametlikus keeles;

b) kolmandatest riikidest pärit toodete puhul:

- on lubatud kasutada kolmanda riigi ametlikku keelt, kus tootmine toimus, tingimusel et punktis B.1 sätestatud teave on esitatud ka ühes ühenduste ametlikus keeles,

- punktis C sätestatud teabe tõlkimist ühenduste ametlikku keelde võib reguleerida rakendussätetega;

c) kui tooted on pärit ühendusest ja mõeldud ekspordiks, võib punktis B.1 osutatud ühenduste ametlikus keeles esitatud teavet korrata muus keeles.

G. Esitusviis

1. Punktis A.1 osutatud tooteid võib müügiks hoida või turule viia ainult niisugustes klaaspudelites, mis

a) on suletud:

- seenekujulise korgiga, mis on tehtud korgist või muust materjalist, mille kokkupuude toiduainetega on lubatud, ja mida hoiab paigal kinnitus, mis on vajaduse korral kaetud kapsliga ning ümbritsetud fooliumiga, mis katab punni täielikult ja pudelikaela täielikult või osaliselt,

- kuni 0,20 liitrise nominaalsisaldusega pudelite puhul muu sobiva sulguriga, ja

b) kannavad käesoleva määruse sätetele vastavat märgistust.

Punkti 1.a esimeses ja teises taandes nimetatud sulgur ei tohi olla kaetud pliikapsli ega -fooliumiga.

Punktis A.1 käsitletud toodete puhul, mida valmistatakse järelkääritamise teel pudelis, nagu on osutatud punktides E.3 ja E.4, võib veel tootmisprotsessis olevate vahuveinide suhtes, mis on suletud ajutise korgiga ega ole märgistatud, lubada erandeid:

a) kui neid sätestavad liikmesriigid, tingimusel et need veinid:

- on mõeldud mpv-kvaliteetvahuveinide valmistamiseks,

- ringlevad ainult kõnealuse määratletud piirkonna tootjate vahel,

- neil on saatedokument

ja

- need on erijärelevalve all;

b) kohaldada erandeid kuni 31. detsembrini 2001 nende kvaliteetvahuveinide tootjate suhtes, kes on asjaomaselt liikmesriigilt selleks loa saanud ja kes täidavad selle liikmesriigi kehtestatud tingimusi, eelkõige järelevalve osas.

Asjaomane liikmesriik saadab enne 2000. aasta 30. juunit komisjonile ettekande nende erandite kohaldamise kohta. Vajaduse korral esitab komisjon ettepanekud erandite pikendamiseks.

2. Vastavalt edaspidi määratletavatele eeskirjadele tohib spetsiaalsetesse vahuveinipudelitesse või samasugustesse pudelitesse, millel on punktis 1.a nimetatud sulgurid, villida müümiseks, turuleviimiseks või eksportimiseks üksnes:

- punkti A lõikes 1 nimetatud tooteid,

- jooke, mida traditsiooniliselt niisugustesse pudelitesse villitakse ja mis

- vastavad poolvahuveini või gaseeritud poolvahuveini määratlustele, nagu on osutatud I lisa punktides 17 ja 18,

või

- on saadud puuvilja või muu põllumajandusliku tooraine alkoholkäärimisel, eelkõige nende toodete osas, mida on käsitletud VII lisa punktis C.2 ja määruses (EMÜ) nr 1601/91, millega sätestatakse aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad,1

või

- mille tegelik alkoholisisaldus on kõige enam 1,2 mahuprotsenti,

- tooteid, mis niisugusest pakendist olenemata ei tekita tõenäoliselt segadust ega eksita tarbijaid toote tõelise olemuse suhtes.

3. Kuivõrd käesolev määrus ei reguleeri märgistust, võib seda reguleerida rakendussätetega, eelkõige järgmises osas:

a) etikettide paigutus pudelitel;

b) etikettide miinimumsuurus;

c) eri kirjelduselementide paigutus etiketil;

d) etiketil oleva kirja suurus;

e) sümbolite, illustratsioonide ja marginimede kasutamine.

4. Ilma et see piiraks punkti 5 kohaldamist, mille kohaselt punktis A.1 osutatud toote pakendil peab toote kohta olema üks või mitu teabeelementi, peab kõnealune teave vastama käesoleva määruse sätetele.

5. Kui punktis A.1 osutatud toodet sisaldavad mahutid esitletakse lõpptarbijale müügiks pakendis, peab pakend olema märgistatud kooskõlas käesoleva määrusega.

Võetakse vastu kord, et ära hoida ülemäärast paindumatust punktis A.1 osutatud toodete väikeseid koguseid sisaldavate eripakendite puhul, milles osutatud tooted esinevad omaette või koos teiste toodetega.

H. Margitoote nimed

1. Kui punktis A.1 osutatud toodete kirjeldust, esitusviisi või reklaami on täiendatud margitoote nimega, ei tohi margitoodete nimedes olla sõnu, silpe, märke või illustratsioone, mis võiksid:

a) artikli 48 tähenduses segadusse ajada või eksiteele viia isikuid, kellele nimetatud tooted suunatud on;

või

b) segi minna mõne lauaveini, määratletud piirkonnas valmistatud veini, sealhulgas mpv-kvaliteetvahuveini tootekirjelduse või kirjelduse osaga, või ühenduse sätetele vastava importveini kirjeldusega või mõne muu punktis A.1 osutatud toote kirjeldusega, või mis võiksid mõne niisuguse toote kirjeldusega kattuda, välja arvatud juhul, kui kõnealuse vahuveini kuvee koostises olevaid tooteid on lubatud niiviisi kirjeldada või esitleda.

2. Olenemata punktist 1.b võib punktis A.1 osutatud toote registreeritud ja tuntud marginime valdaja isegi siis jätkata marginime kasutamist, mille sõnastus kattub määratletud piirkonna või määratletud piirkonnast väiksema geograafilise üksuse nimega, kui tal ei ole selleks punkti 1 kohaselt õigust, tingimusel et marginimi vastab esialgse kandja või nime andja nimele ja on registreeritud mpv-kvaliteetvahuveinina vähemalt 25 aastat enne seda, kui tootjaliikmesriik on kõnealust geograafilist nime ametlikult tunnustanud vastavalt artikli 54 lõikele 4, ning et see nimi on pidevalt kasutusel olnud.

Esimeses lõigus sätestatud tingimustele vastavad marginimed ei tohi olla vastuolus mpv-kvaliteetveini kirjelduses kasutatavate geograafiliste üksuste nimede kasutamisega.

I. Üldsätted

1. Ilma et see piiraks punkti F.1 kohaldamist, tunnustab iga liikmesriik oma territooriumil turule viidud teistest liikmesriikidest pärit punktis A.1 osutatud toodete kirjeldamist ja esitusviisi, tingimusel et nimetatud kirjeldamine ja esitusviis on kooskõlas ühenduse eeskirjadega ning käesoleva määruse kohaselt lubatud selles liikmesriigis, kus toode valmistati.

2. Punktis A.1 nimetamata toodete kirjeldus, esitusviis ega reklaam ei tohi jätta muljet, et kõnealune toode on vahuvein.

3. Punktis D.2 sätestatud müüginimetusi tohib kasutada üksnes punktis A.1 nimetatud toodete puhul.

Liikmesriigid võivad siiski lubada kasutada terminit "vahuvein" liitnimetustes, mis kirjeldavad CN-koodi 2206 00 91 alla kuuluvaid puuvilja või muu põllumajandusliku tooraine alkoholkääritamisel saadud jooke, juhul kui niisuguste liitnimetuste kasutamine on 29. novembril 1985 kehtinud õigusaktide kohaselt traditsiooniline.

4. Punkti 3 teises lõigus osutatud liitnimetused kirjutatakse märgistuses ühesuguses trükikirjas ja sama värviga ning nii suurelt, et need selgesti muu teabe hulgast välja paistaksid.

5. Mpv-kvaliteetvahuveine võib turule viia ainult tingimusel, et määratletud piirkonna nimi, mida neil on õigus kanda, on märgitud korgile, ja pudel on valmistuskohast äraviimisel etiketitud.

Etikettimisel võib siiski lubada erandeid, tingimusel et on tagatud asjakohane kontroll.

6. Võetakse vastu punkti 5 rakendussätted, samuti erandid punkti 5 esimeses lõigus osutatud korgile tehtavate märgete suhtes neil juhtudel, kui pädeva asutuse kontrolli tulemusena ei tunnistata vahuveini mpv-kvaliteetvahuveiniks.

1 EÜT L 149, 14.6.1991, lk 1.