31993R0302

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 302/93,

8. veebruar 1993,

Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskuse asutamise kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 235,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

1990. aasta 25. ja 26. juunil Dublinis toimunud kohtumisel Euroopa Ülemkogu:

- ratifitseeris narkootikumidevastase võitluse Euroopa komitee (CELAD) esitatud "Euroopa narkootikumidevastase võitluse kava juhised", iseäranis soovituse, et "eksperdid juhiksid uurimistööd, mis käsitleks olemasolevaid teabeallikaid, nende usaldusväärsust ja kasulikkust, vajadust narkootikumide ja narkomaania Euroopa järelevalvekeskuse järele ja selle võimalikku ulatust, samuti sellise keskuse asutamisega seotud rahalisi küsimusi, lähtudes asjaolust, et nimetatud keskuse tegevus hõlmaks peale sotsiaalsete ja tervishoiuaspektide ka muid narkootikumidega seotud aspekte, kaasa arvatud nendega äritsemine ja sellest tulenevad sanktsioonid",

- rõhutas, et iga liikmesriigi kohus on välja töötada asjakohane narkootikuminõudluse vähendamise programm, ja leidis, et eelseisvatel aastatel peaks iga liikmesriigi põhiprioriteet olema tõhus tegevus kaheteistkümne liikmesriigi ja ühenduse ühisel toel;

arvesse tuleks võtta 13. ja 14. detsembril 1990. aastal Roomas Euroopa Ülemkogule esitatud otstarbekusuuringu järeldusi, mis käsitlevad eelnimetatud keskust ja Euroopa narkootikumidevastase võitluse kava;

28. ja 29. juunil 1991. aastal Luxembourgis toimunud kohtumisel "kiitis Euroopa Ülemkoda heaks Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskuse loomise, arvestades asjaolu, et arutada tuleb veel selle ellurakendamise praktilisi küsimusi, s.o suurust, institutsioonilist struktuuri ja arvutisüsteeme, ning tegi CELADile ülesandeks jätkata vastavasisulist tööd koostöös komisjoni ja teiste asjaomaste poliitiliste asutustega ning see kiiresti ja edukalt lõpule viia";

9. ja 10. detsembril 1991. aastal Maastrichtis toimunud kohtumisel "kutsus Euroopa Ülemkogu ühenduse institutsioone üles rakendama kõiki vahendeid, et tagada Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskuse loomist käsitleva õigusakti vastuvõtmine enne 1992. aasta 30. juunit;"

ühendus sõlmis otsuse 90/611/EMÜ [4] kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastase ÜRO konventsiooni kohta (edaspidi "Viini konventsioon") ning vastavalt artiklile 27 lisas juurde pädevust tõendava deklaratsiooni; [5]

teatud ainetega kauplemise kontrollimiseks võttis nõukogu vastu määruse (EMÜ) nr 3677/90, [6] et rakendada ühenduses eespool nimetatud Viini konventsiooni artiklis 12 ettenähtud süsteemi;

10. juunil 1991. aastal võttis nõukogu vastu direktiivi 91/308/EMÜ selle kohta, kuidas vältida rahandussüsteemi kasutamist rahapesuks, [7] eesmärgiga võidelda eelkõige narkootikumidega äritsemise vastu;

ühenduse tasandil on vajalik narkootikume, narkomaaniat ja selle tagajärgi käsitlev objektiivne, usaldusväärne ja võrreldav teave, mis võimaldaks anda ühendusele ja liikmesriikidele sellest tervikliku ülevaate ning seega abistada neid nende pädevuse piires meetmete võtmisel ja otsuste tegemisel narkootikumidevastase võitluse meetodite kohta;

narkootikumidega seotud küsimused hõlmavad paljusid kompleksseid ja tihedalt põimunud aspekte, mida pole lihtne üksteisest lahutada; seetõttu tuleks keskusele teha ülesandeks sellise üldinformatsiooni hankimine, mis võimaldaks anda ühendusele ja selle liikmesriikidele tervikliku ülevaate narkootikumide ja narkomaaniaga seotud küsimustest; narkootikumide pakkumist ja nõudlust käsitlevate õigusaktide suhtes ei tohiks eelnimetatud ülesanne piirata volituste jagamist ühenduse ja selle liikmesriikide vahel;

keskuse ülesehitus ja töömeetodid peavad olema kooskõlas tulemustega mida tegelikult taotletakse, eelkõige narkootikumidega seotud teabeallikate ning meetodite võrreldavuse ja ühtesobivuse osas;

keskuse kogutud teave käsitleb selliseid eelisvaldkondi, mille sisu, ulatus ja rakendusmeetmed tuleks määratleda;

esimese kolme aasta jooksul pööratakse erilist tähelepanu nõudlusele ja selle vähendamisele;

oma 16. mai 1989. aasta resolutsioonis, mis käsitleb Euroopa andmevõrku narkootikumide kuritarvitamise tagajärgedest tervisele, [8] kutsusid nõukogu ja liikmesriikide tervishoiuministrid nõukogus peetud kohtumisel komisjoni üles näitama nimetatud valdkonnas kõikvõimalikku algatust;

luua tuleks Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskuse poolt ühenduse tasandil koordineeritav ja juhitav Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Teabevõrk;

arvesse tuleks võtta Euroopa Nõukogu konventsiooni 108, mis käsitleb üksikisikute kaitset isikuandmete automaattöötlusel (1981);

sellise teabe edastamiseks on riiklikud, Euroopa ja rahvusvahelised organisatsioonid ja asutused juba olemas ning eelpool nimetatud keskus peaks oma ülesandeid täitma tihedas koostöös nendega;

keskus on iseseisev juriidiline isik;

on vaja tagada, et keskus täidaks oma teavitusülesannet ja selleks tuleb anda pädevus Euroopa Ühenduste Kohtule;

soovitav on tunnustada võimalust avada vastavalt ühendusega sõlmitud kokkulepetele selline keskus ühendusvälistes riikides, kes jagavad ühenduse ja liikmesriikide huve nimetatud eesmärkide saavutamisel;

võttes eelkõige arvesse ühenduse volituste muutumist, võiks käesolevat määrust vajaduse korral kolme aasta pärast kohandada, selleks et teha otsus keskuse ülesannete mahu võimaliku suurendamise kohta;

volitused käesoleva määruse vastuvõtmiseks on ette nähtud ainult asutamislepingu artikliga 235,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk

1. Käesoleva määrusega asutatakse Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskus (EDMC), edaspidi "keskus".

2. Keskuse eesmärk on anda ühendusele ja selle liikmesriikidele artiklis 4 osutatud valdkondades narkootikume, narkomaaniat ning selle tagajärgi käsitlevat objektiivset, usaldusväärset ja Euroopa tasandil võrreldavat teavet.

3. Töödeldud või koostatud statistiline, dokumentaalne või tehniline teave peaks andma ühendusele ja liikmesriikidele tervikliku ülevaate narkootikumide ja narkomaania olukorrast ja seega võimaldama neil nende pädevusse kuuluvates valdkondades võtta asjakohaseid meetmeid ja teha otsuseid edasise tegevuse kohta.

4. Keskus ei tohi võtta ühtegi meedet, mis ületab kõnesoleva teabevaldkonna ja selle teabe töötlemise piirid.

5. Keskus ei kogu andmeid, mis võimaldavad identifitseerida üksikisikuid või nendest koosnevaid väikesi rühmi. Ta hoidub ka konkreetsete nimeliste juhtudega seotud teabe edastamisest.

Artikkel 2

Ülesanded

Artiklis 1 sätestatud eesmärgi saavutamiseks täidab keskus oma tegevusvaldkonna piires järgmisi ülesandeid.

A. Olemasolevate andmete kogumine ja nende analüüs

Keskus:

1. kogub, registreerib ja analüüsib liikmesriikide edastatud ning ühendusest, mitteriiklikest allikatest ja pädevatelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt pärinevat teavet, kaasa arvatud uurimistöö andmeid;

2. koostab ülevaateid, viib läbi esialgseid uuringuid ja uuringuid projektide teostatavuse kohta koos muude katseprojektidega, mis on vajalikud tema ülesannete täitmiseks; organiseerib ekspertide ja vajaduse korral selleks loodud ad hoc töörühmade kohtumisi; keskus kogub kokku tehnilise dokumentatsiooni allikad, teeb need avalikkusele kättesaadavaks ning on osaleb teavitustegevuse edendamisel;

3. näeb ette organisatsioonilise ja tehnilise süsteemi, millega on võimalik anda teavet liikmesriikide samalaadsete ja täiendavate programmide kohta;

4. pidades nõu liikmesriikide pädevate ametiasutustega ning koostöös nendega loob artiklis 5 osutatud võrgu ja koordineerib seda;

5. soodustab teabevahetust otsuse tegijate, uurijate, spetsialistide ja isikute vahel, kes on seotud narkootikumidevastase võitlusega riiklikes ja mitteriiklikes organisatsioonides;

B. Andmevõrdlusmeetodite täiustamine

6. tagab andmete parema võrreldavuse, objektiivsuse ja usaldusväärsuse Euroopa tasandil, seades selleks sisse mittekohustuslikku laadi näitajad ja ühiskriteeriumid, mille järgimist ta võib soovitada, selleks et saavutada liikmesriikides ja ühenduses kasutatavate mõõtmismeetodite suurem ühtsus;

7. hõlbustab teabevahetust ja struktureerib seda nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt (andmebaasid);

C. Andmete levitamine

8. teeb kogutud andmed kättesaadavaks ühendusele, liikmesriikidele ja pädevatele organisatsioonidele;

9. tagab liikmesriikides ja ühenduses ning vajaduse korral ka ühendusevälistes riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides tehtava töö laia leviku;

10. tagab usaldusväärsete mittekonfidentsiaalsete andmete laia leviku ja avaldab kogutud andmete põhjal aastaaruande uimastiprobleemide olukorra kohta;

D. Euroopa ja rahvusvaheliste asutuste ning ühenduseväliste riikide vaheline koostöö

11. aitab oma tegevusvaldkonnas parandada tegevuse koordineeritust riikide ja ühenduse vahel;

12. parandab liikmesriikides kogutud ja ühendusest saadud narkootikume ja narkomaaniat käsitlevate andmete liitmist rahvusvahelistesse narkootikumidega tegelevatesse järelevalve- ja kontrollprogrammidesse, iseäranis nendesse, mille on loonud ÜRO ja selle allasutused, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustust edastada informatsiooni narkootikume käsitlevate ÜRO konventsioonide alusel;

13. teeb aktiivset koostööd artiklis 12 osutatud ametiasutustega.

Artikkel 3

Töömeetod

1. Võttes arvesse kolme- või igaaastase tööprogrammiga vastuvõetud ülesandeid ja lähtudes olemasolevatest ressurssidest, täidab keskus edukalt oma ülesandeid.

2. Kattumise vältimiseks arvestab keskus töö käigus muude olemasolevate või tulevikus loodavate institutsioonide või agentuuride, eriti Euroopa Politseiameti (Europol) poolt tehtud või tehtavat tööd ja aitab sellele omalt poolt kaasa.

Artikkel 4

Eelistegevusalad

Artiklites 1 ja 2 määratletud keskuse eesmärke ja ülesandeid viiakse ellu vastavalt lisas märgitud eelistusele.

Artikkel 5

Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Teabevõrk (Reitox)

1. Keskuse käsutuses on Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Teabevõrk (Reitox), s.o arvutisidevõrk, mis moodustab informatsiooni ja dokumentatsiooni kogumise ja vahetamise infrastruktuuri; võrk kasutab muu hulgas ka iseseisvat arvutisüsteemi, mis ühendab narkootikume käsitlevaid riiklikke teabevõrke, liikmesriikide spetsialiseeritud keskusi ning keskusega koostööd tegevaid rahvusvaheliste või Euroopa organisatsioonide ja ametiasutuste infosüsteeme.

2. Selleks, et tagada võrgu võimalikult kiire ja tõhus loomine, annavad liikmesriigid kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist keskusele teada siseriiklike teabevõrkude põhielemendid, sealhulgas vajaduse korral ka artiklis 4 nimetatud tegevusvaldkonna alla kuuluvad riiklikud järelevalvekeskused ja kõik erialakeskused, mis nende hinnangul võiksid keskuse tööle kasu tuua.

3. Erialakeskused määratakse artikli 8 lõike 2 teises lõigus osutatud juhatuse liikmete ühehäälse otsusega ajavahemikuks, mis ei ületa artikli 8 lõikes 3 osutatud mitmeaastase töökava kestust, ja selle liikmesriigi nõusolekul, kus nimetatud keskused asuvad. Võimalik on taasmääramine.

4. Keskus võib selle liikmesriigi nõusolekul, kus eespool nimetatud erialakeskused paiknevad, sõlmida lepinguid, eelkõige alltöövõtulepinguid lõikes 3 osutatud riiklike ja mitteriiklike erialakeskustega nende ülesannete täitmiseks, mida keskus soovib neile usaldada. Asjaomase liikmesriigi nõusolekul võib ta sõlmida lepinguid nii ad hoc kui ka eriülesannete täitmiseks asutustega, kes Reitoxi süsteemi ei kuulu.

5. Erialakeskuste eriülesanded kinnitatakse artikli 8 lõikes 3 nimetatud keskuse mitmeaastases töökavas.

Artikkel 6

Andmete kaitse ja konfidentsiaalsus

1. Juhul kui kooskõlas siseriikliku seadusega edastatakse käesoleva määruse alusel keskusele isikuandmed, mis ei võimalda füü silisi isikuid tuvastada, võib neid kasutada ainult selleks ettenähtud otstarbel ja edastava asutuse poolt kindlaksmääratud tingimustel. Seda kohaldatakse mutatis mutandis, kui keskus edastab isikuandmeid liikmesriikide pädevatele ametiasutustele, rahvusvahelistele organisatsioonidele või muudele Euroopa institutsioonidele.

2. Keskusele edastatud või sealt saadud andmeid narkootikumide ja narkomaania kohta võib avaldada vastavalt informatsiooni levitamist ja konfidentsiaalsust käsitlevate ühenduse ja siseriiklikele eeskirjadele. Isikuandmeid ei tohi avaldada ega avalikkusele kättesaadavaks teha.

3. Liikmesriigid ja spetsialiseeritud keskused ei ole kohustatud andma teavet, mis siseriiklike õigusaktidega on tunnistatud konfidentsiaalseks.

Artikkel 7

Õiguslik seisund

Keskus on juriidiline isik. Tal on igas liikmesriigis kõige laialdasem teo- ja õigusvõime, mis vastavalt nende riikide seadustele on tagatud juriidilistele isikutele; eelkõige tähendab see seda, et keskus võib omada ja käsutada kinnis- ja vallasvara ning algatada kohtumenetlust.

Artikkel 8

Haldusnõukogu

1. Keskusel on haldusnõukogu, mille koosseisu kuulub üks esindaja igast liikmesriigist, kaks komisjoni esindajat ja kaks teadlast, kes on eriti pädevad narkootikumide alal ning kelle nimetab Euroopa Parlament nende erialase ettevalmistuse põhjal.

Igat haldusnõukogu liiget võib abistada või esindada asendusliige. Täisliikme puudumisel võib hääletusõigust kasutada asendusliige. Haldusnõukogu võib hääleõiguseta vaatlejatena kaasata selliste rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid, kellega keskus vastavalt artiklile 12 koostööd teeb.

2. Haldusnõukogu valib oma liikmete hulgast kolmeks aastaks esimehe, kelle võib üks kord ametisse tagasi valida. Esimees osaleb hääletamisel. Igal haldusnõukogu liikmel on üks hääl.

Haldusnõukogu otsused võetakse vastu kahe kolmandiku häälteenamusega, välja arvatud artikli 5 lõikes 3 osutatud juhtudel, mis nõuavad liikmete ühehäälset otsust, ja käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud juhtudel.

Haldusnõukogu võtab vastu töökorra.

Haldusnõukogu tuleb kokku vähemalt kord aastas.

3. Pärast konsulteerimist teaduskomiteega ning komisjoni ja nõukogu arvamuse saamist võtab haldusnõukogu oma direktori esitatud eelnõu põhjal vastu kolmeaastase töökava. Esimene kolmeaastane töökava võetakse vastu ühehäälselt üheksa kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Haldusnõukogu otsustab kahe kolmandiku häälteenamusega, kas järgmised kolmeaastased töökavad võetakse vastu käesoleva artikli lõike 2 teises lõigus sätestatud häälteenamusega või ühehäälselt.

4. Pärast konsulteerimist teaduskomiteega ning komisjoni arvamuse saamist võtab haldusnõukogu oma direktori esitatud eelnõu põhjal vastavalt kolmeaastasele töökavale igal aastal vastu aastakava. Aasta jooksul võib kava samas korras kohandada.

5. Hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks võtab haldusnõukogu vastu iga-aastase koondaruande keskuse tegevuse kohta. Direktor edastab aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja liikmesriikidele.

Artikkel 9

Direktor

1. Keskust juhib direktor, kelle haldusnõukogu nimetab komisjoni ettepanekul viieks aastaks õigusega teda tagasi nimetada. Direktori kohustused on:

- keskuse haldusnõukogus vastuvõetud ostuste ja kavade ettevalmistamine ja ellurakendamine,

- igapäevane juhtimistöö,

- keskuse töökava koostamine,

- tulude ja kulude aruande koostamine ning eelarve täitmine,

- käesoleva määrusega ettenähtud aruannete koostamine ja avaldamine,

- kõigi personaliküsimuste lahendamine,

- artiklites 1 ja 2 osutatud ülesannete täitmine.

2. Direktor annab oma tegevusest aru haldusnõukogule ja osaleb selle koosolekutel.

3. Direktor on keskuse seaduslik esindaja.

Artikkel 10

Teaduskomitee

1. Haldusnõukogu ja direktorit abistab teaduskomitee, kes esitab oma arvamuse kõikidel käesolevas määruses ettenähtud juhtudel ning keskuse teadustegevust puudutavas mis tahes küsimuses, mille talle esitab haldusnõukogu või direktor.

Teaduskomitee arvamused avaldatakse.

2. Teaduskomiteesse kuulub üks esindaja igast liikmesriigist. Haldusnõukogu võib peale nende ametisse nimetada veel kuni kuus liiget, arvestades nende eriettevalmistust.

3. Teaduskomitee liikmete ametiaeg on kolm aastat ja liikmed on tagasivalitavad.

4. Teaduskomitee valib juhataja kolmeks aastaks.

5. Juhataja kutsub teaduskomitee kokku vähemalt kord aastas.

Artikkel 11

Eelarve

1. Keskuse kõikide tulude ja kulude kalkulatsioonid koostatakse iga eelarveaasta kohta, mis vastab kalendriaastale, ning lisatakse need keskuse eelarvesse.

2. Direktor koostab hiljemalt iga aasta 15. veebruariks esialgse eelarveprojekti, mis hõlmab järgmiseks eelarveaastaks ettenähtud tegevuskulud ja töökava, ning edastab selle koos ametikohtade loeteluga juhatusele.

3. Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

4. Keskuse tulud, jättes kõrvale muud allikad, koosnevad Euroopa Ühenduste üldeelarve (komisjoni osa) eripeatüki alusel eraldatud toetusest, osutatud teenuste tasudest ning vastavalt artiklites 12 ja 13 nimetatud organisatsioonide, ametiasutuste ning ühenduseväliste riikide rahalisest toetusest.

5. Keskuse kulud on muu hulgas järgmised:

- töötajate töötasu, haldus-, infrastruktuuri- ja tegevuskulud,

- kulutused Reitox-võrku kuuluvate riiklike teabevõrkude toetamiseks ja kulutused, mis on seotud erialakeskustega sõlmitud lepingutega.

6. Haldusnõukogu võtab vastu eelarveeelnõu ja saadab selle komisjonile, kes teeb selle alusel vastavad kalkulatsioonid Euroopa Ühenduste üldeelarve esialgses eelnõus, mille esitab nõukogule vastavalt asutamislepingu artiklile 203.

7. Haldusnõukogu võtab keskuse lõpliku eelarve vastu enne eelarveaasta algust, kohandades seda vastavalt vajadusele ühenduse toetust ja keskuse muid vahendeid arvestades.

8. Direktor vastutab eelarve täitmise eest.

9. Järelevalvet keskuse poolt kohustuste võtmise ja kõikide kulutuste eest ning keskuse kõigi tulude kindlakstegemise ja laekumise üle on komisjoni sisekontrolöri ülesanne.

10. Iga aasta 31. märtsiks saadab direktor komisjonile, haldusnõukogule ja Euroopa Kontrollikojale aruande keskuse kõikide tulude ja kulude kohta eelmisel eelarveaastal.

Euroopa Kontrollikoda vaatab need läbi vastavalt asutamislepingu artiklile 206a.

11. Direktor vabaneb vastutusest eelarve täitmise eest haldusnõukogu vastava otsuse alusel.

12. Euroopa Ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust kohaldatakse ka keskuse suhtes. Kvalifitseeritud häälteenamusega ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja haldusnõukoguga võib nõukogu komisjoni ettepanekul kehtestada erandeid eespool nimetatud finantsmäärusest, kui keskuse tegevuse erinõuded seda ette näevad.

Artikkel 12

Koostöö teiste organisatsioonide ja asutustega

Ilma et see piiraks komisjoni ülesannet asutamislepingu artiklile 229 kohaselt säilitada suhteid, otsib keskus aktiivselt koostöövõimalusi narkootikumide alal tegutsevate pädevate rahvusvaheliste ja muude, eelkõige Euroopa riiklike ja mitteriiklike asutustega.

Artikkel 13

Ühendusevälised riigid

1. Ühendusevälistele riikidele, kes jagavad ühenduse ja selle liikmesriikide huvi keskuse eesmärkide ja töö vastu, on keskus avatud lepingute kaudu, mis on nende ja ühenduse vahel sõlmitud, järgides asutamislepingu artiklis 235 sätestatud korda.

2. Haldusnõukogu võib teha otsuse ühenduseväliste riikide soovitatud ekspertide kaasamise kohta artikli 2 lõikes 2 sätestatud ad hoc töörühmadesse vastavalt asjast huvitatud poolte võetud kohustusele järgida artiklis 6 ettenähtud eeskirju.

Artikkel 14

Privileegid ja immuniteedid

Keskuse suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 15

Personalieeskirjad

Keskuse töötajate kohta kehtivad määrused ja eeskirjad, mida kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike ja teiste teenistujate suhtes.

Keskus kasutab oma töötajate suhtes ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule ülekantud volitusi.

Haldusnõukogu võtab kokkuleppel komisjoniga vastu vajalikud rakenduseeskirjad.

Artikkel 16

Vastutus

1. Keskuse lepingulist vastutust reguleerib vastava lepingu suhtes kohaldatav õigus. Euroopa Ühenduste Kohtu pädevusse kuulub otsuste tegemine vastavalt keskuse sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.

2. Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab keskus kõik kahjud, mida keskus või selle teenistujad oma kohustuste täitmisel on tekitanud, vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele üldpõhimõtetele. Kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Ühenduste Kohtu pädevusse.

3. Teenistujate vastutust keskuse ees reguleerivad keskuse töötajate suhtes kohaldatavad sätted.

Artikkel 17

Euroopa Ühenduste Kohtu pädevus

Euroopa Ühenduste Kohtu pädevusse kuulub keskuse vastu esitatud kaebuste lahendamine asutamislepingu artiklis 173 ettenähtud tingimustel.

Artikkel 18

Aruanne

Kolmandal aastal pärast käesoleva määruse jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja ühendusele keskuse tegevusaruande ja vajaduse korral ka ettepanekud keskuse ülesannete ümberkujundamiseks või selle laiendamiseks, arvestades eelkõige ühenduse volituste muutumist.

Artikkel 19

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast pädevate ametiasutuste otsust keskuse asukoha kohta.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. veebruar 1993

Nõukogu nimel

eesistuja

J. Trøjborg

[1] EÜT C 43, 18.2.1992, lk 2.

[2] EÜT C 150, 15.6.1992, lk 54.

[3] EÜT C 223, 31.8.1992, lk 26.

[4] EÜT L 326, 24.11.1990, lk 56.

[5] EÜT L 326, 24.11.1990, lk 57.

[6] EÜT L 357, 20.12.1990, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 900/92 (EÜT L 96, 10.4.1992, lk 1).

[7] EÜT L 166, 28.6.1991, lk 77.

[8] EÜT C 185, 22.7.1989, lk 1.

--------------------------------------------------

LISA

A. Keskus tegutseb vastavalt ühenduse ja liikmesriikide volitustele, mis on narkootikumide valdkonnas asutamislepinguga kindlaks määratud.

Keskuse kogutav teave seondub järgmiste eelisvaldkondadega:

1. nõudlus narkootikumide järele ja selle vähendamine;

2. riikide ja ühenduse strateegia ning poliitika (eelkõige rahvusvaheline, kahepoolne ja ühenduse poliitika, tegevuskavad, õigusaktid, tegevus ja kokkulepped);

3. rahvusvaheline koostöö ja pakkumise geopoliitika (eelkõige koostööprogrammid ning teave tootjate ja transiitriikide kohta);

kontroll narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainetega kauplemise üle vastavalt praegu või tulevikus kehtivatele rahvusvahelistele konventsioonidele ja ühenduse õigusaktidele; [1]

narkomaania kui nähtuse mõju tootjale, tarbijale ja transiitriikidele asutamislepinguga hõlmatud valdkondades, kaasa arvatud rahapesu, vastavalt praegu või tulevikus kehtivatele ühenduse õigusaktidele. [2]

B. Komisjon teeb oma käsutuses oleva teabe ja statistilised andmed keskusele vastavalt selle volitustele levitamise eesmärgil kättesaadavaks.

C. Esimese kolme aasta jooksul pööratakse erilist tähelepanu nõudlusele ja selle vähendamisele.

[1] Praegu kehtivate rahvusvaheliste konventsioonide all mõistetakse eelkõige neid ÜRO konventsioone, milles ühendus on üks lepinguosaline või võib selleks tulevikus saada.Praegu kehtivate ühenduse asjakohaste õigusaktide all mõistetakse eelkõige nõukogu 13. detsembri 1990. aasta määrust (EMÜ) nr 3677/90, millega kehtestatakse meetmed, et takistada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks tootmiseks kasutatavate ainete levikut.Hõlmab üksnes seda teavet, mida liikmesriigid on kohustatud komisjonile andma praegu ja tulevikus kehtivate ühenduse õigusaktide alusel.

[2] Praegu kehtiv rahapesu käsitlev ühenduse õigusakt on nõukogu 10. juuni 1991. aasta direktiiv selle kohta, kuidas vältida rahandussüsteemi kasutamist rahapesuks.Hõlmab üksnes seda teavet, mida liikmesriigid on kohustatud komisjonile andma praegu ja tulevikus kehtivate ühenduse õigusaktide alusel.

--------------------------------------------------