20.12.2013

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 347/25

---

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1286/2013,

11. detsember 2013,

millega luuakse tegevusprogramm Euroopa Liidu maksusüsteemide toimimise parandamiseks aastateks 2014–2020 („Fiscalis 2020”) ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1482/2007/EÜ

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 114 ja 197,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

Enne 2014. aastat rakendatud mitmeaastane maksualane tegevusprogramm on aidanud märkimisväärselt hõlbustada ja tugevdada liidu maksuhaldurite koostööd. Osalevate riikide maksuhaldurid on tunnistanud programmi lisandväärtust, sealhulgas liidu liikmesriikide ja maksumaksjate finantshuvide kaitsel. Järgmisel kümnendil eelseisvaid väljaselgitatud probleeme ei saa lahendada, kui liikmesriik ei vaata oma haldusterritooriumi piiridest kaugemale ega tee teiste liikmesriikide maksuhalduritega tihedat koostööd. Komisjoni poolt koostöös osalevate riikidega rakendatava programmiga „Fiscalis” luuakse liikmesriikidele kõnealuse koostöö arendamiseks liidu raamistik, mis on kulutõhusam sellest, kui iga liikmesriik looks kahe- või mitmepoolselt eraldi koostööraamistikud. Seetõttu on asjakohane tagada, et kõnealune programm jätkuks uue programmi loomisega samas valdkonnas.

(2)	Käesoleva määruse alusel loodud programm „Fiscalis 2020” ja selle edukas rakendamine on praeguses majandusolukorras eriti tähtis ning see peaks toetama maksuküsimustes tehtavat koostööd.

(3)

Programmi „Fiscalis 2020” meetmed, milleks on Euroopa infosüsteemid, nagu määratletud käesolevas määruses, maksuhaldurite ametnike ühismeetmed ja ühised koolitusalgatused, aitavad eeldatavasti ellu viia tööhõive ja majanduskasvu strateegiat „Euroopa 2020”, tugevdades siseturu toimimist, luues raamistiku maksuhaldurite haldussuutlikkust suurendavate tegevuste toetamiseks ning edendades tehnilist progressi ja innovatsiooni. Programmi raames luuakse raamistik meetmetele, mille eesmärk on tõhustada maksuhaldurite tegevust, suurendada ettevõtjate konkurentsivõimet, edendada tööhõivet ja aidata kaitsta liidu liikmesriikide ja maksumaksjate finants- ja majandushuve ning seega aitab programm „Fiscalis 2020” aktiivselt tugevdada maksusüsteemide toimimist siseturul, toetades samal ajal siseturul esinevate takistuste ja konkurentsimoonutuste järkjärgulist kõrvaldamist.

(4)	Programmi „Fiscalis 2020” rakendusala tuleks viia kooskõlla praeguste vajadustega, et keskenduda kõigile liidu tasandil ühtlustatud maksudele ja muudele maksudele sedavõrd, kui need on seotud siseturuga ja liikmesriikidevahelise halduskoostööga.

(5)

Selleks et toetada kolmandate riikide ühinemist ja assotsieerumist, peaks programm „Fiscalis 2020” olema teatavatel tingimustel avatud osalemiseks ühinevatele riikidele, kandidaatriikidele, potentsiaalsetele kandidaatriikidele ja Euroopa naabruspoliitika partnerriikidele, kui nende osalemine toetab üksnes neid programmi „Fiscalis 2020” meetmeid, mille eesmärk on võidelda maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumisega ning käsitleda agressiivset maksuplaneerimist. Võttes arvesse maailma majanduse üha suuremat seotust, peaks programm „Fiscalis 2020” ka edaspidi ette nägema võimaluse kutsuda väliseksperte osalema programmi meetmetes. Väliseksperte, näiteks valitsusasutuste esindajaid, ettevõtjaid ja nende organisatsioone või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid tuleks kutsuda üksnes siis, kui nende panust peetakse programmi „Fiscalis 2020” eesmärkide saavutamisel oluliseks.

(6)

Programmi „Fiscalis 2020” eesmärkide ja prioriteetide seadmisel on arvesse võetud kindlakstehtud probleeme ja ülesandeid, mis seisavad maksunduse valdkonnas ees järgmisel aastakümnel. Programmil „Fiscalis 2020” peaks ka edaspidi olema tähtis roll sellistes olulistes valdkondades nagu liidu õiguse ühetaoline rakendamine maksunduse valdkonnas, teabevahetuse turvamine, halduskoostöö toetamine ja maksuhaldurite haldussuutlikkuse suurendamine. Kindlakstehtud uute ülesannete keerulise dünaamika tõttu tuleks lisatähelepanu pöörata maksupettustega, maksudest kõrvalehoidumisega ja agressiivse maksuplaneerimisega võitlemise toetamisele. Samuti tuleks rõhku panna sellele, et vähendada maksuhaldurite halduskoormust ja maksumaksjate nõuete täitmisega seotud kulusid ning vältida topeltmaksustamist.

(7)

Operatiivtasandil peaks programm „Fiscalis 2020” rakendama, käitama ja toetama Euroopa infosüsteeme ja halduskoostööd, parandama maksuametnike oskusi ja pädevust, parandama liidu maksuõiguse mõistmist ja rakendamist, toetama haldusmenetluste tõhustamist ning heade haldustavade jagamist ja levitamist. Nende eesmärkide saavutamisel tuleks tähelepanu pöörata maksupettustega, maksudest kõrvalehoidumisega ja agressiivse maksuplaneerimisega võitlemise toetamisele.

(8)

Enne programmi „Fiscalis 2020” kohaldatud programmivahendeid tuleks täiendada, et need vastaksid adekvaatselt maksuametnike ees järgmisel kümnendil seisvatele ülesannetele ning oleksid jätkuvalt kooskõlas liidu õiguse arenguga. Programm „Fiscalis 2020” peaks hõlmama järgmist: kahe- või mitmepoolsed kontrollid ja muud halduskoostöö vormid, nagu on ette nähtud halduskoostööd käsitlevate asjakohaste liidu õigusaktidega; eksperdirühmad; avaliku halduse suutlikkuse suurendamise meetmed, millega maksunduse valdkonnas pakutakse konkreetset ja spetsialiseeritud nõustamist neile liikmesriikidele, kus valitsev konkreetne ja erakorraline olukord õigustab selliste sihipäraste meetmete võtmist; ning vajaduse korral uuringud ja tavaline teavitustegevus, et toetada liidu õiguse rakendamist maksunduse valdkonnas.

(9)

Euroopa infosüsteemid mängivad väga tähtsat rolli maksuhaldurite omavahelisel ühendamisel ja seeläbi maksusüsteemide tugevdamisel ning seetõttu tuleks neid ka edaspidi programmi „Fiscalis 2020” raames rahastada ja täiustada. Lisaks tuleks ette näha võimalus lisada programmi „Fiscalis 2020” ka liidu õigusaktide alusel loodud uued maksunduse infosüsteemid. Euroopa infosüsteemid peaksid vajaduse korral põhinema ühistel arengumudelitel ja IT-süsteemil.

(10)

Halduskoostöö ulatuslikuma parandamise ning maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastase võitluse toetamise kontekstis võib liidu jaoks osutuda kasulikuks sõlmida lepinguid kolmandate riikidega, et võimaldada neil riikidel kasutada Euroopa infosüsteemide liidu komponente selleks, et aidata neil riikidel liikmesriikidega kahepoolsete maksualaste lepingute raames turvaliselt teavet vahetada.

(11)

Samuti tuleks programmi „Fiscalis 2020” raames korraldada ühiseid koolitusi. Programm „Fiscalis 2020” peaks jätkuvalt toetama osalevaid riike maksunduses vajalike ametialaste oskuste ja teadmiste parandamisel ühiselt välja töötatud tõhusama koolitussisu kaudu, mis on suunatud maksuametnikele ja ettevõtjatele. Selleks tuleks programmi „Fiscalis 2020” praegune ühine koolituspoliitika, mis põhineb peamiselt e-õppe tsentraliseeritud arendamisel, arendada mitmetahuliseks liidu koolitusalaseks toetusprogrammiks.

(12)	Programm „Fiscalis 2020” peaks hõlmama seitsmeaastast ajavahemikku, et selle kestus oleks kooskõlas nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 1311/2013 (2) sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku kestusega.

(13)

Käesoleva määrusega nähakse kogu programmi „Fiscalis 2020” kehtivusajaks ette rahastamispakett, mis on Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2 detsembri 2013 eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (3) punkti 17 tähenduses.

(14)

Vastavalt 2010. aasta eelarve läbivaatamist käsitleva teatise kohasele komisjoni kohustusele muuta rahastamisprogrammid ühtsemaks ja lihtsamaks tuleks juhul, kui programmiga „Fiscalis 2020” ette nähtud meetmetel on eri rahastamisvahenditega ühised eesmärgid, jagada ressursse teiste liidu rahastamisvahenditega, välistades aga kahekordse rahastamise.

(15)	Käesoleva määruse rahastamiseks vajalikke meetmeid tuleks võtta kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 (4) ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1268/2012 (5).

(16)	Osalevad riigid peaksid kandma programmi „Fiscalis 2020” riigisiseste elementidega seotud kulud, mis muu hulgas hõlmavad Euroopa infosüsteemide muid kui liidu komponente ning mis tahes koolitusi, mis ei kuulu ühiste koolitusalgatuste hulka.

(17)

Arvestades seda, kui tähtis on, et kõik osalevad riigid saaksid ühismeetmetes täiel määral osaleda, võib kaasrahastamise määr olla juhul, kui see on vajalik programmi „Fiscalis 2020” eesmärkide täielikuks saavutamiseks, 100 % toetuskõlblikest kuludest, kui tegemist on sõidu- ja majutuskulude, ürituste korraldamise kulude ja päevarahadega.

(18)	Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli jooksul kaitsta asjakohaste meetmetega, muu hulgas eeskirjade eiramise ärahoidmise, avastamise ja uurimise, kaotatud, alusetult makstud või vääralt kasutatud vahendite tagasinõudmise ja vajaduse korral karistuste määramisega.

(19)	Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused iga-aastaste tööprogrammide kehtestamiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (6).

(20)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt luua mitmeaastane programm maksusüsteemide toimimise parandamiseks siseturul, ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada, sest nad ei saa teha nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikku tõhusat koostööd ja tegevust tulemuslikult kooskõlastada, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(21)	Komisjoni peaks käesoleva programmi rakendamisel abistama programmi „Fiscalis 2020” komitee.

(22)

Programmi hindamise hõlbustamiseks tuleks programmiga „Fiscalis 2020” saavutatud tulemuste järelevalve jaoks kohe alguses paika panna nõuetekohane raamistik. Komisjon peaks koos osalevate riikidega kehtestama kohandatavad näitajad ja eelnevalt kindlaksmääratud võrdlusalused programmi „Fiscalis 2020” meetmete tulemuste järelevalve jaoks. Teostada tuleks vahehindamine programmi „Fiscalis 2020” eesmärkide saavutamise, programmi tõhususe ja selle Euroopa lisandväärtuse kohta. Lõpphindamises tuleks lisaks käsitleda programmi „Fiscalis 2020” pikaajalist mõju ja selle jätkuvust. Tagatud peaks olema täielik läbipaistvus seoses järelevalvet käsitleva korrapärase aruandlusega ning hindamisaruannete esitamisega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(23)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ (7) reguleeritakse käesoleva määruse alusel toimuvat isikuandmete töötlemist liikmesriikides liikmesriikide pädevate asutuste, eelkõige liikmesriikide määratud sõltumatute riigiasutuste järelevalve all. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (8) reguleeritakse isikuandmete töötlemist, mida komisjon teostab käesoleva määruse alusel ning Euroopa andmekaitseinspektori järelevalve all. Pädevad asutused peaksid teavet vahetama ja edastama kooskõlas direktiivis 95/46/EÜ sätestatud isikuandmete edastamise eeskirjadega ning komisjon peaks teavet vahetama ja edastama kooskõlas määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud isikuandmete edastamise eeskirjadega.

(24)	Käesolev määrus asendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1482/2007/EÜ (9). See otsus tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.   Siseturu maksusüsteemide toimimise parandamiseks ja sellega seotud koostöö toetamiseks luuakse mitmeaastane tegevusprogramm „Fiscalis 2020” (edaspidi „programm”).

2.   Programm hõlmab ajavahemikku 1. jaanuar 2014 kuni 31. detsember 2020.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „maksuhaldurid”– osalevates riikides maksude haldamise või maksudega seonduva muu tegevuse eest vastutavad ametiasutused ja muud organid;

2)   „väliseksperdid”–

a)	valitsusasutuste esindajad, sealhulgas kolmandate riikide valitsusasutuste esindajad, kes ei osale programmis vastavalt artikli 3 lõikele 2;

b)	ettevõtjad ja ettevõtjaid esindavad organisatsioonid;

c)	rahvusvaheliste ja muude asjakohaste organisatsioonide esindajad;

3)   „maks” või „maksundus”– hõlmab järgmiseid makse:

a)	nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (10) kohane käibemaks;

b)	nõukogu direktiivi 92/83/EMÜ (11) kohane alkoholiaktsiis;

c)	nõukogu direktiivi 2011/64/EL (12) kohane tubakatoodete aktsiis;

d)	nõukogu direktiivi 2003/96/EÜ (13) kohased energiatoodete ja elektrienergia maksud;

e)	muud nõukogu direktiivi 2010/24/EL (14) artikli 2 lõike 1 punkti a reguleerimisalasse kuuluvad maksud, kui need on seotud siseturuga ja liikmesriikidevahelise halduskoostööga;

4)   „kahe- või mitmepoolne kontroll”– ühe või mitme seotud maksukohustuslase maksukohustuse koordineeritud kontroll, mida korraldavad kaks või enam ühiste või üksteist täiendavate huvidega osalevat riiki, kellest vähemalt kaks on liikmesriigid.

Artikkel 3

Programmis osalemine

1.   Programmis osalevad riigid on liikmesriigid ja lõikes 2 osutatud riigid, kes täidavad kõnealuses lõikes sätestatud tingimusi.

2.   Programmis võivad osaleda järgmised riigid:

a)

ühinemiseelse strateegia raames abi saavad ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja -tingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes, assotsiatsiooninõukogu otsustes ja muudes sarnastes kokkulepetes;

b)	Euroopa naabruspoliitika partnerriigid, tingimusel et nende riikide asjakohased õigusaktid ja haldusmeetodid on piisavalt ühtlustatud liidu vastavate õigusaktide ja haldusmeetoditega.

Esimese lõigu punktis b osutatud partnerriigid osalevad programmis vastavalt sätetele, mis määratakse koos nende riikidega kindlaks pärast nende riikide liidu programmides osalemist käsitlevate raamlepingute sõlmimist. Nende osalemine toetab üksnes neid programmi meetmeid, mille eesmärk on võidelda maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumisega ning käsitleda agressiivset maksuplaneerimist.

Artikkel 4

Programmimeetmetes osalemine

Väliseksperte võidakse kutsuda osalema teatavates programmi raames võetavates meetmetes, kui see on oluline artiklites 5 ja 6 osutatud eesmärkide saavutamiseks. Komisjon valib koos osalevate riikidega väliseksperdid konkreetse meetme jaoks asjakohaste oskuste, kogemuse ja teadmiste alusel, võttes arvesse võimalikku huvide konflikti ning tasakaalu ettevõtjate esindajate ja muude kodanikuühiskonna ekspertide vahel. Väljavalitud välisekspertide loetelu avalikustatakse ning seda ajakohastatakse korrapäraselt.

Artikkel 5

Üld- ja erieesmärk

1.   Programmi üldeesmärk on parandada maksusüsteemide nõuetekohast toimimist siseturul, tihendades osalevate riikide, nende maksuhaldurite ja ametnike koostööd.

2.   Programmi erieesmärk on toetada maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastast võitlust ning liidu õiguse rakendamist maksunduse valdkonnas, tagades teabevahetuse, toetades halduskoostööd ning, kui see on vajalik ja asjakohane, suurendades osalevate riikide haldussuutlikkust, eesmärgiga aidata vähendada maksuhaldurite halduskoormust ja nõuete täitmisega seotud maksumaksjate kulusid.

3.   Käesolevas artiklis osutatud eesmärkide saavutamist hinnatakse eelkõige järgmiste näitajate alusel:

a)	ühise teabevõrgu kättesaadavus ja sellele täielik juurdepääs Euroopa infosüsteemide jaoks;

b)	osalevate riikide tagasiside programmimeetmete tulemuste kohta.

Artikkel 6

Programmi tegevuseesmärgid ja prioriteedid

1.   Programmi tegevuseesmärgid ja prioriteedid on järgmised:

a)	rakendada, täiustada, käitada ja toetada Euroopa maksunduse infosüsteeme;

b)	toetada halduskoostööd;

c)	parandada maksuametnike oskusi ja pädevust;

d)	parandada liidu maksuõiguse mõistmist ja rakendamist;

e)	toetada haldusmenetluste tõhustamist ja heade haldustavade jagamist.

2.   Lõikes 1 osutatud eesmärkide ja prioriteetide saavutamisel tuleb pöörata erilist tähelepanu maksupettustega, maksudest kõrvalehoidumisega ja agressiivse maksuplaneerimisega võitlemise toetamisele.

II   PEATÜKK

Toetuskõlblikud meetmed

Artikkel 7

Toetuskõlblikud meetmed

1.   Programmi raames antakse artiklis 14 osutatud iga-aastases tööprogrammis sätestatud tingimustel rahalist toetust järgmistele meetmetele:

a)

ühismeetmed: i) seminarid ja õpikojad; ii) projektirühmad, kuhu üldjuhul kuulub piiratud arv riike ja kes tegutsevad piiratud aja jooksul, et saavutada eelnevalt kindlaksmääratud eesmärke ja täpselt kirjeldatud tulemusi; iii) kahe- või mitmepoolsed kontrollid ja muu liidu õiguses halduskoostööks ettenähtud tegevus, mida korraldavad kaks või enam osalevat riiki, sealhulgas vähemalt kaks liikmesriiki; iv) osalevate riikide või muu riigi korraldatud töövisiidid, mis võimaldavad ametnikel omandada või täiendada oskusi ja teadmisi maksuvaldkonnas; v) eksperdirühmad, mis on ajutise struktureeritud koostöö vorm, mille puhul koondatakse ekspertteadmised ülesannete täitmiseks konkreetsetes valdkondades, eelkõige Euroopa infosüsteemide alal, ja mida võidakse toetada näiteks veebipõhiste koostööteenuste, haldusabi, taristu ja seadmetega; vi) haldussuutlikkuse suurendamise ja toetusmeetmed; vii) uuringud; viii) teabevahetusprojektid; ix) muu tegevus, mis toetab artiklites 5 ja 6 sätestatud üld-, eri- ja tegevuseesmärkide ning prioriteetide täitmist, tingimusel et sellise muu tegevuse vajalikkus on nõuetekohaselt põhjendatud;

b)	Euroopa infosüsteemid: lisa punkti A kohaste Euroopa infosüsteemide liidu komponentide ning liidu õigusaktide alusel loodud uute Euroopa infosüsteemide loomine, arendamine, hooldamine, käitamine ja kvaliteedi kontroll, eesmärgiga maksuhaldurid omavahel tõhusalt ühendada;

c)	ühine koolitustegevus: ühiselt väljatöötatud koolitusmeetmed, mille eesmärk on edendada maksunduses vajalikke ametialaseid oskusi ja teadmisi.

Esimese lõigu punkti a alapunktis iv osutatud töövisiitide kestus ei tohi ületada ühte kuud. Kolmandates riikides korraldatavate töövisiitide puhul on programmi raames toetuskõlblikud ainult sõidu- ja elamiskulud (majutuskulud ja päevaraha).

Esimese lõigu punkti a alapunktis v osutatud eksperdirühmade tööd korraldab komisjon koos osalevate riikidega ning need moodustatakse kõige rohkem üheks aastaks, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

2.   Käesolevas artiklis osutatud toetuskõlblike meetmete jaoks eraldatakse vahendeid tasakaalustatud viisil ning proportsionaalselt nende meetmete tegelike vajadustega.

3.   Programmi hinnates hindab komisjon vajadust kehtestada eelarve piirmäärad mitmesuguste toetuskõlblike meetmete jaoks.

Artikkel 8

Erisätted ühismeetmete rakendamise kohta

1.   Artikli 7 lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud ühismeetmetes osalemine on vabatahtlik.

2.   Osalevad riigid tagavad, et ühismeetmete rakendamises määratakse osalema ametnikud, kellel on sobivad teadmised ja kvalifikatsioon, sealhulgas keeleoskus.

3.   Osalevad riigid võtavad asjakohasel juhul vajalikke meetmeid, et suurendada teadlikkust ühismeetmete alal ja tagada saavutatud tulemuste optimaalne kasutamine.

Artikkel 9

Erisätted Euroopa infosüsteemide rakendamise kohta

1.   Komisjon ja osalevad riigid tagavad lisa punktis A osutatud Euroopa infosüsteemide arendamise, käitamise ja nõuetekohase hooldamise.

2.   Komisjon kooskõlastab koostöös osalevate riikidega lisa punktis A osutatud Euroopa infosüsteemide liidu ja muude komponentide loomise ja toimimisega seotud need aspektid, mis on vajalikud nende toimivuse, vastastikuse ühenduvuse ja pideva täiustamise tagamiseks.

3.   Mitteosalevad riigid kasutavad lisa punktis A osutatud Euroopa infosüsteemide liidu komponente vastavalt nende riikidega Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 kohaselt sõlmitud lepingutele.

Artikkel 10

Erisätted ühise koolitustegevuse kohta

1.   Artikli 7 lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud ühises koolitustegevuses osalemine on vabatahtlik.

2.   Osalevad riigid tagavad, et ühises koolitustegevuses määratakse osalema ametnikud, kellel on asjakohased teadmised ja kvalifikatsioon, sealhulgas keeleoskus.

3.   Vajaduse korral lõimivad osalevad riigid ühiselt välja töötatud koolitussisu, sealhulgas e-õppe moodulid, koolituskavad ja ühiselt kokku lepitud koolitusstandardid oma riiklikesse koolituskavadesse.

III   PEATÜKK

Finantsraamistik

Artikkel 11

Finantsraamistik

1.   Programmi rakendamise rahastamispakett on 223 366 000 eurot (jooksevhindades).

2.   Programmi rahalistest vahenditest võib katta ka programmi haldamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks korrapäraselt vajalike ettevalmistustööde, järelevalve, kontrolli, auditi ja hindamisega seotud kulud; eelkõige käesolevas määruses sätestatud eesmärkidega seonduvate uuringute, ekspertide kohtumiste, teabe- ja suhtekorraldusmeetmete kulud, infotöötlemisele ja -vahetusele keskendatud IT-võrkudega seotud kulud ning kõik muud tehnilised ja haldusabikulud, mis komisjonil programmi juhtimisel tekivad.

Halduskulude osa ei või üldiselt ületada 5 % programmi üldkuludest.

Artikkel 12

Rahastamise viisid

1.   Komisjon rakendab programmi kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

2.   Artiklis 7 sätestatud meetmetele ettenähtud liidupoolset rahalist toetust antakse järgmisel viisil:

a)

toetused;

b)	avaliku hanke lepingud;

c)	artiklis 4 osutatud välisekspertide kulude hüvitamine.

3.   Kaasrahastamise määr toetuste puhul on kuni 100 % toetuskõlblikest kuludest, kui tegemist on sõidu- ja majutuskulude, ürituste korraldamise kulude ja päevarahadega.

Seda määra kohaldatakse kõikide toetuskõlblike meetmete, välja arvatud artikli 7 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunktis v osutatud eksperdirühmade suhtes. Kui eksperdirühmadele on vaja anda toetusi, määratakse neile kohaldatav kaasrahastamise määr kindlaks iga-aastastes tööprogrammides.

4.   Euroopa infosüsteemide liidu komponente rahastatakse programmi alusel. Eelkõige kannavad osalevad riigid Euroopa infosüsteemide muude kui liidu komponentide soetamise, arendamise, paigaldamise ja hooldamise ning igapäevase toimimise kulud.

Artikkel 13

Liidu finantshuvide kaitse

1.   Komisjon võtab asjakohased meetmed, mis tagavad, et käesoleva määruse kohaselt rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve kelmusi, korruptsiooni ja muud ebaseaduslikku tegevust tõkestavate meetmete kohaldamisega ja tõhusa kontrolliga ning rikkumise avastamise korral alusetult makstud summade tagasinõudmisega ja asjakohasel juhul tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldus- ja rahaliste karistustega.

2.   Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda on käesoleva määruse alusel liidu vahenditest rahastatud.

3.   Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib teha muu hulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/1999 (15) ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (16) materiaal- ja menetlusõiguse normidele, et teha kindlaks, kas seoses käesoleva määruse alusel rahastatud toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või rahastamislepinguga on esinenud kelmusi või pettusi, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust, mis mõjutab liidu finantshuve.

IV   PEATÜKK

Rakendamisvolitused

Artikkel 14

Tööprogramm

Programmi rakendamiseks võtab komisjon rakendusaktidega vastu iga-aastased tööprogrammid, milles nähakse ette eesmärgid, oodatavad tulemused, rakendamise meetod ja programmide kogumaht. Samuti esitatakse neis rahastatavate meetmete kirjeldus, igale meetmele eraldatav ligikaudne summa ja rakendamise ligikaudne ajakava. Toetuste kohta on iga-aastastes tööprogrammides märgitud prioriteedid, peamised hindamiskriteeriumid ja maksimaalne kaasrahastamismäär. Kõnealused rakendusaktid tuginevad eelmiste aastate tulemustele ning need võetakse vastu artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 15

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

V   PEATÜKK

Järelevalve ja hindamine

Artikkel 16

Programmimeetmete järelevalve

1.   Komisjon teostab osalevate riikidega koostöös järelevalvet programmi ja selle meetmete üle.

2.   Komisjon ja osalevad riigid määravad kindlaks kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad ning vajaduse korral lisavad programmi jooksul uusi näitajaid. Neid näitajaid kasutatakse selleks, et mõõta programmi tulemusi eelnevalt kindlaksmääratud võrdlusaluse põhjal.

3.   Komisjon avalikustab lõikes 1 osutatud järelevalve tulemused ning lõikes 2 osutatud näitajad.

4.   Järelevalve tulemusi kasutatakse programmi hindamiseks kooskõlas artikliga 17.

Artikkel 17

Hindamine ja ülevaatamine

1.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule lõigetes 2 ja 3 osutatud küsimuste vahe- ja lõpphindamise aruanded. Nende hindamiste tulemusi kasutatakse otsuse tegemisel programmi võimaliku jätkamise, muutmise või peatamise kohta järgnevateks ajavahemikeks. Kõnealuseid hindamisi teeb sõltumatu välishindaja.

2.   Komisjon koostab hiljemalt 30. juuniks 2018 vahehindamise aruande programmi meetmete eesmärkide saavutamise, ressursside kasutamise tõhususe ja programmi Euroopa tasandi lisandväärtuse kohta. Aruandes käsitletakse ka lihtsustamist ning eesmärkide jätkuvat asjakohasust ja programmi osakaalu liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkide saavutamises.

3.   Komisjon koostab hiljemalt 31. detsembriks 2021 lõpphindamise aruande lõikes 2 osutatud küsimuste ning programmi pikaajalise mõju ja selle jätkuvuse kohta.

4.   Komisjoni taotluse korral esitavad osalevad riigid talle kõik kättesaadavad andmed ja kogu teabe, mis on vajalik komisjoni vahe- ja lõpparuande koostamiseks.

VI   PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 18

Kehtetuks tunnistamine

Otsus nr 1482/2007/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014.

Rahalised kohustused, mis on seotud kõnealuse otsuse raames rakendatavate meetmetega, kuuluvad jätkuvalt kõnealuse otsuse reguleerimisalasse kuni nende täitmiseni.

Artikkel 19

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

---

(1)  ELT C 143, 22.5.2012, lk 48 ja ELT C 11, 15.1.2013, lk 84.

(2)  Nõukogu 2 detsembri 2013 määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (Vt käesoleva ELT lk 884).

(3)  ELT C 37, 20.12.2013, lk 1.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(5)  Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta otsus nr 1482/2007/EÜ, millega kehtestatakse siseturu maksustamissüsteemide toimimist parandav ühenduse programm (programm „Fiscalis 2013”) ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2235/2002/EÜ (ELT L 330, 15.12.2007, lk 1).

(10)  Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).

(11)  Nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiv 92/83/EMÜ alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta (EÜT L 316, 31.10.1992, lk 21).

(12)  Nõukogu 21. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/64/EL tubakatoodetele kohaldatava aktsiisi struktuuri ja määrade kohta (ELT L 176, 5.7.2011, lk 24).

(13)  Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51).

(14)  Nõukogu 16. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/24/EL vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel (ELT L 84, 31.3.2010, lk 1).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1).

(16)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest ((EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

---

---