1.   GNSSi agentuur on liidu asutus. Ta on juriidiline isik.

2.   GNSSi agentuuril on igas liikmesriigis kõige ulatuslikum õigusvõime, mis vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele antakse juriidilistele isikutele. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks.

3.   GNSSi agentuur võib teha otsuse asutada liikmesriikides (nende nõusolekul) või GNSSi agentuuri töös osalevates kolmandates riikides kohalikke esindusi vastavalt artiklile 23.

4.   GNSSi agentuuri esindab tegevdirektor, kui artikli 11 lõikest 9 ei tulene teisiti.

1.   Käesolevaga luuakse haldusnõukogu artiklis 6 loetletud ülesannete täitmiseks.

2.   Haldusnõukokku kuulub üks esindaja igast liikmesriigist, viis komisjoni nimetatud esindajat ja üks Euroopa Parlamendi nimetatud hääleõiguseta esindaja. Haldusnõukogu liikmete ametiaeg on viis aastat. Ametiaega võib pikendada kõige rohkem viie aasta võrra. Kõrge esindaja ja ESA esindaja kutsutakse osalema haldusnõukogu koosolekutel vaatlejatena.

3.   Vajaduse korral nähakse artiklis 23 osutatud korras ette kolmandate riikide esindajate osavõtt ning tingimused.

4.   Haldusnõukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asub automaatselt täitma esimehe kohustusi, kui esimees ei saa neid ise täita. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kaks ja pool aastat, seda võib ühe korra pikendada ning see lõpeb koos nende liikmesuse lõppemisega haldusnõukogus.

5.   Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees.

Tegevdirektor osaleb üldjuhul aruteludes, kui esimees ei otsusta teisiti.

Haldusnõukogul on kaks korralist koosolekut aastas. Lisaks tuleb ta kokku esimehe kutsel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.

Haldusnõukogu võib vaatlejana koosolekule kutsuda isikuid, kelle seisukoht võib olla huvipakkuv. Haldusnõukogu liikmed võivad kasutada nõustajate või ekspertide abi, kui nende töökorra sätetest ei tulene teisiti.

GNSSi agentuur tagab haldusnõukogule sekretariaaditeenused.

6.   Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, võtab haldusnõukogu otsused vastu oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

7.   Igal liikmesriigi ja komisjoni esindajal on üks hääl. Artikli 6 punktide b ja e alusel tehtavaid otsuseid ei võeta vastu ilma komisjoni esindajate poolthääleta. Tegevdirektor ei hääleta.

Haldusnõukogu töökorras sätestatakse üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige tingimused, mille korral üks liige võib teist liiget esindada.

1.   GNSSi agentuuri tööd juhib tegevdirektor, kes täidab oma ülesandeid haldusnõukogu järelevalve all.

2.   Haldusnõukogu nimetab tegevdirektori ametisse tema teeneid, dokumenteeritud haldamis- ja juhtimisoskust ning asjaomaseid teadmisi ja kogemusi silmas pidades komisjoni esitatud vähemalt kolme kandidaadiga nimekirjast, mis koostatakse Euroopa Liidu Teatajas ja mujal avaldatud osalemiskutsete põhjal korraldatud avaliku konkursi alusel. Haldusnõukogu teeb otsuse tegevdirektori ametisse nimetamise kohta oma liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega.

Haldusnõukogul on õigus tegevdirektor ametist vabastada ja ta võtab sellekohase otsuse vastu oma liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega.

Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Tegevdirektori ametiaega võib pikendada veel ühe korra viieks aastaks.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võib tegevdirektorilt nõuda aruannet tema ülesannete täitmise kohta ja esinemist nimetatud institutsioonide ees.

1.   Vastavalt määruse (EÜ) nr 683/2008 artikli 13 lõikele 4 kohaldatakse alati, kui süsteemide tegevus võib mõjutada liidu või liikmesriikide julgeolekut, ühismeetmes 2004/552/ÜVJP nimetatud menetlusi.

2.   Komisjon edastab nõukogule teavitamise eesmärgil teabe III peatüki alusel vastu võetud turvalisuse akrediteerimise otsuste ja kindlaksmääratud jääkriskide kohta.

1.   Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimise nõukogu (edaspidi „turvalisuse akrediteerimise nõukogu”) luuakse GNSSi agentuuri raames. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu tegutseb Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimise asutusena, nagu on osutatud vastavates nõukogu ja komisjoni suhtes kohaldatavates julgeolekueeskirjades.

2.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu täidab GNSSi agentuurile määruse (EÜ) nr 683/2008 artikli 16 punkti a alapunkti i alusel usaldatud turvalisuse akrediteerimisega seotud ülesandeid ning võtab vastu käesolevas artiklis sätestatud turvalisuse akrediteerimise otsuseid, eelkõige seoses turvalisuse akrediteerimise strateegia ja satelliitide lähetamise heakskiitmisega, loa andmisega süsteemide kasutamiseks nende erinevates konfiguratsioonides ja erinevate teenuste jaoks, loa andmisega maapealsete jaamade ja eelkõige kolmandates riikides asuvate sensorjaamade kasutamiseks ning samuti avalike reguleeritud teenuste tehnoloogiat hõlmavate vastuvõtjate ja nende komponentide tootmiseks.

3.   Süsteemide turvalisuse akrediteerimine turvalisuse akrediteerimise nõukogu poolt hõlmab süsteemide vastavusse viimist määruse (EÜ) nr 683/2008 artiklis 13 osutatud julgeolekunõuetega ning kooskõlas vastavate nõukogu ja komisjoni suhtes kohaldatavate julgeolekualaste õigusnormidega.

4.   Lõikes 11 nimetatud riskiaruannete alusel teavitab turvalisuse akrediteerimise nõukogu komisjoni oma riskihinnangust ning annab komisjonile soovitusi konkreetse turvalisuse akrediteerimisotsuse jääkriski käsitlemise võimaluste kohta.

5.   Komisjon annab turvalisuse akrediteerimise nõukogule pidevalt teada turvalisuse akrediteerimise nõukogu kavandatavate otsuste mõjust programmide nõuetekohasele täitmisele ning jääkriski käsitlemise kavade rakendamisest. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu arvestab komisjoni arvamusega.

6.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu otsused adresseeritakse komisjonile.

7.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogus on üks esindaja igast liikmesriigist, üks komisjonist ja üks kõrge esindaja juurest. ESA esindaja kutsutakse turvalisuse akrediteerimise nõukogu koosolekutele osalema vaatlejana.

8.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu kehtestab oma töökorra ja nimetab ametisse esimehe.

9.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimees vastutab GNSSi agentuuri esindamise eest küsimustes, mille eest tegevdirektor (vastavalt artiklile 8) ei vastuta.

10.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogul on juurdepääs kõigile inimressurssidele ja materiaalsetele vahenditele, mis on vajalikud asjaomase haldustoetuse andmiseks ja selleks, et võimaldada tal koos lõikes 11 osutatud organitega täita sõltumatult oma ülesandeid, eelkõige toimikute menetlemisel, julgeolekumenetluste algatamisel ja nende rakendamise jälgimisel ning süsteemi turbeauditite läbiviimisel, otsuste ettevalmistamisel ja koosolekute korraldamisel.

11.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu moodustab oma alluvuses eriorganeid, kes tegutsevad tema juhiste kohaselt. Eeskätt moodustatakse töö vajalikku järjepidevust silmas pidades:

12.   Kui käesoleva määruse artiklis 10 osutatud peamiste põhimõtete alusel konsensust ei saavutata, võtab turvalisuse akrediteerimise nõukogu otsused vastu Euroopa Liidu lepingu artiklis 16 sätestatud häälteenamusega, mis ei piira käesoleva määruse artikli 9 kohaldamist. Komisjoni esindaja ja kõrge esindaja hääletamisest osa ei võta. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimees allkirjastab turvalisuse akrediteerimise nõukogu nimel turvalisuse akrediteerimise nõukogu poolt vastuvõetud otsused.

13.   Komisjon teavitab põhjendamatu viivituseta Euroopa Parlamenti ja nõukogu turvalisuse akrediteerimise otsuste mõjust programmide nõuetekohasele täitmisele. Kui komisjon leiab, et turvalisuse akrediteerimise nõukogu poolt vastu võetud otsus võib märkimisväärselt mõjutada programmide nõuetekohast täitmist, näiteks kulude ja ajakava osas, teatab ta sellest viivitamata Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

14.   Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu arvamusi, mis tuleks esitada ühe kuu jooksul, võib komisjon võtta vastu mis tahes piisavaid meetmeid kooskõlas määrusega (EÜ) nr 683/2008.

15.   Haldusnõukogu teavitatakse korrapäraselt turvalisuse akrediteerimise nõukogu tööde arengust.

16.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu tööde ajakavas võetakse arvesse komisjoni GNSSi tööprogrammi.

1.   GNSSi agentuuri tulude hulka kuulub tulude ja kulude tasakaalu tagamiseks Euroopa Liidu üldeelarvesse lisatud liidu toetus, ent tulud võivad sisaldada ka muid vahendeid ja veel määratlemata tulusid.

2.   GNSSi agentuuri kulud hõlmavad personali-, haldus-, infrastruktuuri- ja tegevuskulusid ning turvalisuse akrediteerimise nõukogu tegevusega seotud kulusid, sealhulgas artikli 11 lõikes 11 osutatud organite kulusid, ning GNSSi agentuuri poolt temale usaldatud ülesannete täitmiseks sõlmitud lepingute ja kokkulepetega seotud kulusid.

3.   Tegevdirektor koostab GNSSi agentuuri järgmise aasta tulude ja kulude esialgse eelarvestuse ning edastab selle koos kavandatud ametikohtade loeteluga haldusnõukogule.

4.   Tulud ja kulud on tasakaalus.

5.   Haldusnõukogu koostab igal aastal tulude ja kulude esialgse eelarvestuse põhjal GNSSi agentuuri järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse aruande.

6.   Haldusnõukogu edastab kõnealuse eelarvestuse aruande koos kavandatud ametikohtade loetelu ja esialgse tööprogrammiga 31. märtsiks komisjonile ja nendele kolmandatele riikidele, kellega liit on sõlminud lepingud vastavalt artiklile 23.

7.   Komisjon edastab tulude ja kulude eelarvestuse aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi „eelarvepädevad institutsioonid”) koos Euroopa Liidu üldeelarve projektiga.

8.   Komisjon sisestab kõnealusest eelarvestuse aruandest lähtudes Euroopa Liidu üldeelarve projekti eelarvestuse, mida ta peab ametikohtade loetelu ja üldeelarvest eraldatava toetuse suurust silmas pidades vajalikuks, ning esitab selle eelarvepädevatele institutsioonidele Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 314 ette nähtud korras.

9.   Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad GNSSi agentuuri toetuseks eraldatavad assigneeringud ja võtavad vastu kõnealuse agentuuri ametikohtade loetelu.

10.   Eelarve võtab vastu haldusnõukogu. Eelarve on lõplik pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles vastavaid kohandusi.

11.   Haldusnõukogu teatab võimalikult kiiresti eelarvepädevatele institutsioonidele oma kavatsusest rakendada projekte, millel võib olla oluline finantsmõju tema eelarve rahastamisele, eriti selliste kinnisvaraga seotud projektide puhul, mis on seotud hoonete rentimise või ostmisega. Haldusnõukogu teatab nendest komisjonile.

12.   Kui mõni eelarvepädev institutsioon on teatanud oma kavatsusest esitada arvamus, siis edastab ta oma arvamuse haldusnõukogule kuue nädala jooksul pärast projektist teatamise kuupäeva.

1.   Tegevdirektor vastutab GNSSi agentuuri eelarve täitmise eest.

2.   GNSSi agentuuri peaarvepidaja edastab esialgse raamatupidamisaruande iga järgneva eelarveaasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale koos vastava eelarveaasta eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruandega. Komisjoni peaarvepidaja ühendab institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisaruanded kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikliga 128.

3.   Komisjoni peaarvepidaja edastab GNSSi agentuuri esialgse raamatupidamisaruande iga järgneva eelarveaasta 31. märtsiks kontrollikojale koos vastava eelarveaasta eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruandega. Kõnealune aruanne edastatakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4.   Pärast seda, kui tegevdirektor on saanud kontrollikoja märkused GNSSi agentuuri esialgse raamatupidamisaruande kohta vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklile 129, koostab tegevdirektor omal vastutusel GNSSi agentuuri lõpliku raamatupidamisaruande ja esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

5.   Haldusnõukogu esitab GNSSi agentuuri lõpliku raamatupidamisaruande kohta arvamuse.

6.   Tegevdirektor edastab igale eelarveaastale järgnevaks 1. juuliks lõpliku raamatupidamisaruande koos haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

7.   Lõplikud raamatupidamisaruanded avaldatakse.

8.   Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse kontrollikoja märkuste kohta 30. septembriks. Tegevdirektor saadab selle vastuse ka haldusnõukogule.

9.   Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor talle määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 146 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjaomase eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta kohaldamiseks.

10.   Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne N + 2 aasta 30. aprilli tegevdirektorile kinnituse aasta N eelarve täitmise kohta.

1.   Pettuste, korruptsiooni ja muu õigusvastase tegevusega võitlemiseks kohaldatakse piiranguteta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) (9).

2.   GNSSi agentuur ühineb 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahel, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust, (10) ning kehtestab viivitamata asjakohased sätted, mida kohaldatakse GNSSi agentuuri kõigi töötajate suhtes.

3.   Rahastamist käsitlevates otsustes ning nendest tulenevates rakenduskokkulepetes ja -aktides sätestatakse selgesõnaliselt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajadusel kohapeal kontrollida GNSSi agentuuri rahaliste vahendite saajaid ning nende vahendite eraldamise eest vastutavaid isikuid.

1.   GNSSi agentuuri töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju, Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi ja Euroopa Liidu institutsioonide poolt nende personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamise eesmärgil ühiselt vastuvõetud eeskirju. Haldusnõukogu võtab kokkuleppel komisjoniga vastu vajalikud üksikasjalikud kohaldamiseeskirjad.

2.   Ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist, kasutab GNSSi agentuur oma töötajate suhtes neid volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule personalieeskirjadega ja muude teenistujate teenistustingimustega.

3.   GNSSi agentuuri töötajate hulka kuuluvad kõnealuse agentuuri poolt oma ülesannete täitmiseks tööle võetud teenistujad, kuid töötajate hulka võivad kuuluda ka komisjoni või liikmesriikide poolt ajutiselt määratud või lähetatud ametnikud, kes on läbinud asjakohase julgeolekukontrolli.

4.   Lõigete 1 ja 3 sätteid kohaldatakse ka Galileo turvaseirekeskuse töötajate suhtes.

1.   GNSSi agentuuri lepingujärgset vastutust reguleerib vastava lepingu suhtes kohaldatav õigus. Euroopa Kohtu pädevusse kuulub otsuste tegemine vastavalt GNSSi agentuuri sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.

2.   Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab GNSSi agentuur kõik oma talituste või teenistujate poolt nende ametiülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide õigusaktide ühistele üldpõhimõtetele.

3.   Euroopa Kohtu pädevusse kuulub kõikide lõikes 2 nimetatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine.

4.   Teenistujate isiklikku vastutust GNSSi agentuuri ees reguleerivad nende suhtes kohaldatavad personalieeskirjade või teenistustingimuste sätted.

1.   GNSSi agentuuri suhtes kohaldatakse 15. aprilli 1958. aasta määrust nr 1 (millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled) (11).

2.   GNSSi agentuuri toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

1.   GNSSi agentuuri valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust nr (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) (12).

2.   Haldusnõukogu võtab vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakenduskorra kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

3.   GNSSi agentuuri otsuste suhtes, mis on vastu võetud vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklile 8, võib esitada kaebuse ombudsmanile või pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 228 või 263.

4.   Isikuandmete töötlemisel kohaldatakse GNSSi agentuuri suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (13).

1.   GNSSi agentuur on tegevuses osalemiseks avatud nendele kolmandatele riikidele, kes on sõlminud Euroopa Liiduga vastavad lepingud.

2.   Kõnealuste lepingute asjakohaste sätete alusel töötatakse välja kord, milles täpsustatakse eelkõige nende riikide GNSSi agentuuri töös osalemise olemust, ulatust ja viisi, sealhulgas sätteid, mis käsitlevad GNSSi agentuuri esitatud algatustes osalemist, rahalist panust ja töötajaid.