INT/932

Õigusemõistmise digipööre

ARVAMUS

Ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Õigusemõistmise digipööre Euroopa Liidus. Võimalusterohked töövahendid““
[COM(2020) 710 final]

Raportöör: João Nabais

1.Järeldused ja soovitused

1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt kõnealuse teatise üle, mis on oluline ja tõhus samm õigusemõistmise digipöörde võimaldamiseks. Väga oluline on toetada liikmesriike riiklikul tasandil selle muutuse tegemisel, pakkudes neile lisaks vajalikule rahastamisele ka muid töövahendeid. See toetus võimaldab arendada õigusemõistmise digipööret Euroopa tasandil, et luua mehhanismid, mis võimaldavad suurendada õigusasutuste piiriülest koostööd.

1.2Komitee märgib, et olukord on liikmesriigiti väga erinev ja riikide IT-vahendite mitmekesisuse tõttu ei kasuta liikmesriigid järjepidevalt teatavaid mehhanisme, näiteks e-CODEXi süsteemi 1 .

1.3Seepärast on komitee arvates üha olulisem kehtestada eeskirjad, mille eesmärk on parem ühtlustamine Euroopa Liidu eri liikmesriikide vahel.

1.4Komitee on seisukohal, et õiguse digipööre on oluline viis, kuidas tagada liikmesriikide ametiasutuste vahel tegelik koostöö võitluses kuritegevuse vastu, mis kahjustab tõsiselt Euroopa Liitu.

1.5Komitee märgib, et mõnes teatise konkreetses aspektis ei võeta arvesse liikmesriikide kohtusüsteemide mitmetahulist reaalsust.

1.6Komitee soovitab komisjonil võtta vastu direktiiv distantsilt peetavate kohtumenetluste kohta, millega nähakse ette ja aktsepteeritakse mis tahes ühenduse võtmise viise videokõne teel mis tahes andmekandjal, kui need tagavad õiguse eraelu puutumatusele ega kahjusta asjaomaste isikute isikuandmete kaitset ega poolelioleva menetluse konfidentsiaalsust.

1.7Komitee ei leia, et muude juba olemasolevate kaugsidevahendite kasutamine võiks ohustada andmete kaitset kui sellist, arvestades et enamikul kohtuistungitel võivad osaleda kõik soovijad.

1.8Komitee on seisukohal, et võimalikku terrorirühmitust uurival liikmesriigi politseiasutusel peab olema viivitamatu juurdepääs materjalidele, mis ei ole koondatud mitte ainult Europoli, Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri andmebaasidesse, vaid iga liikmesriigi õiguskaitseasutuse andmebaasidesse.

1.9Komitee rõhutab vajadust kasutada võimalikult hästi ära digipöörde eeliseid ka seoses kohtuotsuste täitmise võimalusega teistes liikmesriikides, alternatiivsete vaidluste lahendamise mehhanismidega ning halduskoostööga liikmesriikide ja ELi ametite vahel.

2.Euroopa Komisjoni teatis

2.1Teatises pakutakse välja töövahendid õigusemõistmise digipöörde jaoks, et viia õigusemõistmise valdkond digiajastusse. Teatises kavandatud meetodis võetakse arvesse liikmesriikide eripära ja pädevust ning järgitakse täielikult subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Samal ajal on tähtis, et kõik liikmesriigid teeksid tööd selle nimel, et vähendada digipöördel esinevaid puudusi ja killustatust liikmesriikide õigussüsteemide vahel ning kasutada ära asjakohaste ELi rahastamismehhanismide pakutavaid võimalusi.

3.Üldised märkused

3.1COVID-19 kriis on põhjustanud õigussüsteemi toimimise ja tõhusa õiguskaitse jaoks palju probleeme. Füüsilist kohalolekut nõudvate kohtuistungite korraldamine ja kohtudokumentidega seotud piiriülene teavitamine on toimunud viivitusega, isikliku õigusabi saamine on olnud ajutiselt võimatu ning kogunenud viivituste tõttu on mõned tähtajad aegunud. Samal ajal raskendab kohtute tööd veelgi pandeemiaga seotud maksejõuetus- ja vallandamisjuhtumite arvu kasv.

3.2Seda arvesse võttes on vaja rakendada uusi meetmeid, et tugevdada ja kiirendada õigusemõistmise digipööret. Selleks on hädavajalik toetada liikmesriike riiklikul tasandil, andes neile lisaks vajalikele rahalistele vahenditele ka töövahendeid, mis võimaldavad kõigil õigusasutustel ja õigusvaldkonna asjatundjatel valmistuda selleks uueks muutuste ajastuks. Äärmiselt oluline on muuta õigusemõistmine kättesaadavamaks ja tuua see kodanikele lähemale.

3.3Ainult see toetus riiklikul tasandil võimaldab arendada õigusemõistmise digipööret Euroopa tasandil, et luua mehhanismid, mis võimaldavad suurendada õigusasutuste piiriülest koostööd.

3.4Tuleb märkida, et üldiselt on olukord praegu liikmesriikides väga erinev ja riikide IT-vahendite mitmekesisuse tõttu ei kasuta liikmesriigid järjepidevalt teatavaid mehhanisme, näiteks e-CODEXi süsteemi.

3.5Seepärast on üha olulisem kehtestada eeskirjad, mille eesmärk on parem ühtlustamine Euroopa Liidu eri liikmesriikide vahel.

3.6Teatise peamine eesmärk on avaliku õigusemõistmise teenuste üha ulatuslikum digitehnoloogiale üleminek, turvalise ja kvaliteetse kaugsidetehnoloogia (videokonverentsid) kasutamise edendamine, riiklike andmebaaside ja registrite omavahelise ühendamise hõlbustamine ning turvaliste elektrooniliste edastuskanalite kasutamise edendamine pädevate asutuste vahel.

3.7Õigusemõistmise digipööre on oluline vahend tõelise partnerluse tagamiseks liikmesriikide ametiasutuste vahel võitluses kuritegevuse vastu, mis kahjustab tõsiselt Euroopa ruumi, nagu terroriaktid, rahapesu, korruptsioon, inimkaubandus, vaenukuriteod ning vaenukõnedele ja vägivallale õhutamine.

3.8Tänapäeval on need kuriteod üha sagedamini piiriülest laadi. Digiüleminek on seega tohutu hüpe ja oluline etapp uurimis- ja õiguskaitsestrateegias seoses nende laastava mõjuga nähtustega.

3.9Kuigi komisjon on selles valdkonnas teinud märkimisväärseid jõupingutusi ja teatis väärib väga positiivset hinnangut, on õigusemõistmise digipööre tegelikult pikk ja keeruline protsess.

3.10Teatavad konkreetsed teatise aspektid annavad põhjust kriitikaks neis avalduvate puuduste tõttu või seetõttu, et nende puhul ei mõisteta kavandatud ideede sobimatust liikmesriikide kohtusüsteemide mitmetahulise reaalsusega.

3.11Tundub, et komisjon jätab tähelepanuta kohtuprotsesside ja muude kohtumenetluste täitmise viisid nii tsiviil-, äri- ja tööõiguse asjades kui ka kriminaalmenetlustes (nagu kohtualuste ülekuulamine ja tunnistajate kuulamine kriminaaluurimise ajal), mis võimaldavad kaugelasuvatel inimestel osaleda kas turul kättesaadavate rakenduste abil või siderakenduste raames videokõnede abil.

3.12Komitee mõistab, et õigusemõistmise tava tuleb järgida, kuid COVID-19 kriis on aidanud meil aru saada, et videokonverentse ei pea ilmtingimata korraldama kohtutega (nii riikliku kui ka rahvusvahelise tasandi kohtud) suhtlemiseks kehtestatud mehhanismide kaudu nii, et menetlusosalised osalevad oma elukoha kohtutes või eelnevalt määratud ja lubatud kohtades (nagu politseijaoskonnad, kohtuekspertiisi ruumid jms), sest tunnistajatega saab ühendust võtta arvuti või mobiiltelefoni teel olenemata nende asukohast.

3.13Praegu on juba olemas mõned kaugsidevahendid, mis mitte ainult ei taga õigust eraelu puutumatusele, vaid tagavad ka andmekaitse – kaks olulist aspekti, mida tuleb loomulikult kaitsta.

3.14Tuleb märkida, et enamiku kohtumenetluste suhtes kohaldatakse üldsuse juurdepääsu põhimõtet. Nii on üldsusele avatud kohtumenetlustel kohal mitte ainult eri asjaomaste poolte (tsiviil-, äri- ja tööõiguse menetluse raames hageja ja kostja, kriminaalkohtumenetluse raames kannatanu ja süüdistatav) sugulased ja sõbrad, vaid ka isikud, keda kohtuprotsess otseselt ei puuduta, ning paljudel juhtudel isegi ajakirjanikud ja teised meediaspetsialistid.

3.15Komitee ei leia, et muude juba olemasolevate kaugsidevahendite, näiteks IT-platvormide ja teiste nõuetekohaselt sertifitseeritud digirakenduste kasutamine võib ohustada andmete kaitset kui sellist, sest enamikul kohtuistungitel võivad osaleda kõik soovijad.

3.16Lisaks peab süüdistataval, eelkõige kriminaalmenetlusõiguses, olema võimalus isiklikult kohtusse ilmumise asemel valida enda ärakuulamine kaugsidevahendi abil, kui puuduvad konkreetsed erandid, mis õigustaksid süüdistatava kohtu ette ilmumist.

3.17Tunnistajatega seoses tuleks hoolitseda selle eest, et füüsilise puudega inimene, kes elab lähimast kohtust mitmete kilomeetrite kaugusel väikeses kohas, ei peaks lahkuma oma mugavast kodust ega ootama kohtumajas tunde, enne kui teda tunnistusi andma kutsutakse, sest tänapäeval on olemas usaldusväärsed ja sertifitseeritud elektroonilised platvormid, mis tagavad distantsilt teabe ja tunnistuste vahetamise turvalisuse ja konfidentsiaalsuse.

3.18Komisjon kavandab oma teatises turvalise ja kvaliteetse kaugsidetehnoloogia (videokonverentsid) kasutamise edendamist.

3.19Seepärast soovitab komitee komisjonil kooskõlas eespool esitatuga võtta vastu direktiiv distantsilt peetavate kohtumenetluste kohta, millega nähakse ette ja aktsepteeritakse mis tahes ühenduse võtmise viise videokõne teel mis tahes andmekandjal (nt lauaarvuti, sülearvuti või isegi mobiiltelefon), kui need tagavad õiguse eraelu puutumatusele ega kahjusta asjaomase isiku isikuandmete kaitset ega poolelioleva menetluse konfidentsiaalsust.

3.20Selline käsitus on kooskõlas komisjoni 2020. aasta aruandega tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta, mis näitab, et õigusvaldkonna digiüleminekul tuleks esmatähtsaks pidada kodanikke ja luua eri sidusrühmadele uusi võimalusi, aidates vähendada viivitusi, suurendada õiguskindlust ning pakkuda odavamat ja lihtsamat juurdepääsu õigusemõistmisele.

3.21Siiski tuleb olla tähelepanelik alaealiste ja haavatavate isikute olukorra suhtes, samuti vaenu- ja seksuaalkuritegudega seotud kohtuasjades, st juhtumite puhul, kus on olulisem, isegi hädavajalik tagada eraelu puutumatus ja õiguskindlus.

3.22Komisjon tunneb oma teatises muret liikmesriikide kohtupraktikale masinloetavas vormis juurdepääsu võimaldava mudeli, st Euroopa kohtulahendi tunnuse väljatöötamise pärast.

3.23See ettepanek väärib täielikku toetust, kuid selle täieliku tõhususe tagamiseks võib vaja minna õigusloome täiendust, mis liigub kohtulahendite vormi (mitte sisu) standardimise suunas.

3.24Nagu teame, on igal liikmesriigil lisaks oma õigusaktidele ka oma vormistamissüsteem. Kohtuotsuse ülesehitus ja sisu ei ole Portugalis sama, mis Itaalias või Prantsusmaal, ning seepärast peaks komisjon neid erinevusi nõuetekohaselt arvesse võtma.

3.25Samuti teeb komisjon ettepaneku luua ühiste uurimisrühmade koostöö jaoks IT-platvormi (koondades liikmesriikide uurijaid ja prokuröre, vajaduse korral Europoli, Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri toel). Juurdepääs liikmesriikide kättesaadavatele andmetele ja andmebaasidele peaks olema piiratud pädevate asutustega, kes järgivad andmekaitsenõudeid.

3.26Tegemist on suurepärase ettepanekuga, mida võib siiski takistada asjaolu, et ei ole ühtlustatud liikmesriikide mitmesuguste kriminaalmenetluse seadustike eeskirju, mis reguleerivad kõiki tõendite kogumisega seotud küsimusi.

3.27Kuni selline standardimine pole toimunud, on võimalik, et teatavad uurimistoimingud toovad teatavate liikmesriikide õigusaktide alusel kaasa juhtumi kehtetuks tunnistamise, kahjustades seega ühisuurimiste tõhusust.

3.28Kõnealuses teatises on üks komisjoni mureküsimusi terrorismivastane võitlus. Lisaks sellele, et on vaja esitada seadusandlik ettepanek digitaalse piiriülese terrorismi kohtuasjadega seotud teabevahetuse kohta, on hädavajalik luua ja rakendada digiühendustel põhinevaid vahendeid mitte ainult menetlusdokumentide, vaid ka kahtlusaluseid ja uurimise all olevate rühmituste tegevust käsitleva teabe vahetamiseks 2 .

3.29Võttes arvesse vajadust võidelda terrorismi vastu, on komitee seisukohal, et võimalikku terrorirühmitust uurival liikmesriigi politseiasutusel peab olema viivitamatu juurdepääs materjalidele, mis on koondatud mitte ainult Europoli, Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri andmebaasidesse, vaid iga liikmesriigi õiguskaitseasutuse andmebaasidesse. Tuleb aga hoolitseda selle eest, et teavet ei edastataks volitamata või ebausaldusväärsetele isikutele.

3.30Samuti on vaja tagada võrguteenuste osutamine, näiteks isikutunnistuse, elektrooniliste kohtutunnistuste, perekonnaseisudokumentide või isegi karistusregistri uuendamine, samuti kohtumenetluste veebipõhine konsulteerimine, sest see mitte ainult ei võimalda vähendada reisimist teenuste osutamise füüsilistesse kohtadesse, vaid võimaldab pakkuda neid teenuseid isegi siis, kui füüsilised kohad tuleb sulgeda.

3.31Seoses andmete (eriti ettevõtete, pankrottide, kinnistusraamatute ja äriregistrite ning karistusregistrite kohta) omavahelise ühendamisega tuleb aga tagada, et juurdepääs nendele andmetele ei ohustaks teatud juhtudel (näiteks karistusregistri andmete puhul) õigust eraelu puutumatusele ega isikuandmete kaitset.

3.32Seepärast on hädavajalik, et selles valdkonnas loodud IT-mudelit uuritaks eriti põhjalikult, et soovitud digipööre ei kahjustaks kodanikke ega rikuks nende põhiõigusi.

3.33Komisjon kirjeldab teatises vahendi „Minu e-õiguskeskkond“ loomist. Selle eesmärk on anda üksikisikutele elektrooniline juurdepääs kohtudokumentidele, millega isikul või tema seaduslikul esindajal on (riigisisestes kohtuasjades või teistes liikmesriikides menetluses olevates kohtuasjades) õigus tutvuda ja/või mida isikul või tema seaduslikul esindajal on õigus saada.

3.34Kuivõrd see tagab kiirema, tõhusama ja odavama juurdepääsu õigusemõistmisele, on digitaalse juurdepääsu võimalus nimetatud teabele kohtuasjades, milles kodanik osaleb, õigusemõistmise tõelise läbipaistvuse loomiseks hädavajalik ning oluline vahend tekitamaks kodanikes tunde, et õigusemõistmine ei ole läbipaistmatu ega juurdepääsmatu.

3.35Asjaolu, et õigusasutused ja advokaadid ise saavad elektroonilise juurdepääsu kohtuasjadele, mida arutatakse mõnes teises liikmesriigis, on tohutu hüpe ja oluline etapp soovitud õigusemõistmise digipöördes.

3.36Võttes aga arvesse liikmesriikide erinevusi seoses kriminaalmenetluste kohtusaladuse hoidmise ulatusega, on selle valdkonna riiklike õigusaktide ühtlustamise puudumise tõttu see suurepärane komisjoni ettepanek piiriüleste registrite kontekstis kindlasti ohus.

3.37Soovitud õigusemõistmise digipööre peab pakkuma ELi kodanikele uusi olulisi võimalusi vaidluste lahendamiseks piiriüleses kontekstis. See on ainus viis, kuidas saavutada eesmärk tugevdada kodanike õigust õiguskaitse kättesaadavusele.

3.38Sellega seoses juhib komisjon tähelepanu näiteks selliste (digitaalsete) vahendite kehtestamisele, mis võimaldavad algatada piiriüleseid nõudeid ja tagada alaealistele elatise maksmise piiriülene täitmine vanemliku vastutuse kontekstis.

3.39Komisjon jättis siiski oma teatises kõrvale tõeliselt põhimõttelise küsimuse, nimelt võimaluse teistes liikmesriikides kohtuotsuseid täide viia. Digipööre annab aga võimaluse saavutada see eesmärk, mis on olnud paljude õigusala töötajate pikaaegne nõudmine. Tuleb märkida, et mitmes valdkonnas (äriõigus ja perekonnaõigus) on kõnealune olukord juba sätestatud, seega tuleb seda laiendada seni hõlmamata valdkondadele.

3.40Juba ammu on kindlaks määratud, et kohtuotsuseid teevad tingimata iga liikmesriigi kohtud ja sellega seoses tuleb Euroopa Liidu liikmesriikide suveräänsust pidada võõrandamatuks.

3.41Kuid tõde on see, et paljusid kohtuotsuseid kohaldatakse lõpuks varade, ettevõtete või kodanike suhtes, mis asuvad väljaspool riiki, kus otsus tehti.

3.42Sellistel juhtudel takistavad liikmesriikide vahelised piirid kohtuotsuste kiiret täitmist. Seega tuleks liidusiseses õigusalases koostöös kasutada digipöörde pakutavaid võimalusi, et kohtuotsused täidetaks otse piirkonnas, kus asuvad asjaomased varad.

3.43Sama kehtib ka alternatiivse vaidluste lahendamise viiside kohta, mille menetlusi peaks samuti olema võimalik ellu viia veebis, sealhulgas vahekohtukeskuste, rahukohtunike ja riiklike vahendussüsteemide tegevus.

3.44Seoses riigi ametiasutuste ning ELi ametite ja asutuste vahelise koostööga piiriülese kuritegevuse vastases võitluses tunnistab komisjon õigustatult vajadust tugevdada digikoostöö suutlikkust.

3.45Kuigi loodeti, et komisjon määrab oma teatises kindlaks kasutatava mudeli ning investeeringud, mida ta on valmis selle olulise eesmärgi saavutamiseks tegema, on teatises esitatud vaid soovunelm, et Eurojust, Euroopa Prokuratuur, Euroopa Pettustevastane Amet ja Europol lepiksid kokku ühises lähenemisviisis, mis tagaks sujuva ja turvalise koostöö liikmesriikidega.

3.46Sellises olulises valdkonnas peab aga komisjon määrama kindlaks koostöömudeli kehtestamise ajavahemiku ning selle asemel, et lihtsalt soovida, et institutsioonid omavahel kokku lepiksid, kohustuks looma vahendi (vahest direktiivi), et ka selles valdkonnas kehtestada mehhanism, mis põhineb digipöörde pakutavatel võimalustel.

3.47Komitee tunneb heameelt komisjoni teatises väljendatud kavatsuste üle seoses rahalise toetusega, mida antakse liikmesriikidele asjakohaste IT-süsteemide väljatöötamiseks ja Euroopa Liidus õigusemõistmise digipöörde strateegia koostamiseks uue õigusprogrammi ja digitaalse Euroopa programmi raames.

3.48Tuleb märkida, et mitte õigusasutused ega kodanikud ei ole peamine digipöörde takistus, vaid selleks on vahendite puudumine liikmesriikides selliste meetmete kehtestamiseks, millega saaks õigusvaldkonnas luua ja kasutusele võtta digiplatvorme ja elektroonilisi süsteeme.

3.49Seepärast ja eelkõige võttes arvesse praegust kriisi, mis annab liikmesriikide majandusele ränga hoobi mitte ainult lühiajaliselt, vaid ka pikas perspektiivis, tuleb kiiresti leida neile riikidele rahastamislahendused, et õigusemõistmise digipööret oleks võimalik ellu viia ühtselt ja ühetaoliselt. Ainult sel tingimusel saavutatakse piiriülene koostöö Euroopa tasandil.

3.50Samuti tuleks rõhutada, et komisjon kavatseb tagada, et see nii oluline eesmärk rakendada digipööret ELis vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ruumi loomiseks tugineks vahenditele, mis tehakse kättesaadavaks taaste- ja vastupidavusrahastu raames.

3.51Samuti on rahustav tõdeda komisjoni seisukohta, et tehnilise toe rahastamisvahendist, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekust, toetatakse kõiki liikmesriike õigusvaldkonna struktuurireformide elluviimisel, mis muidugi hõlmab ka eespool nimetatud investeeringuid digiüleminekusse.

3.52Kuna komisjon leiab, et praegusel paberkandjal tehtaval piiriülesel koostööl on palju puudusi, millel on negatiivne mõju kohtumenetluste tõhususele ja kuludele, on oluline, et elektroonilisest edastamisviisist saaks vaikimisi kasutatav side- ja dokumendiedastusvahend.

3.53Riiklike süsteemide ühendamiseks oleks võimalik luua detsentraliseeritud IT-süsteem, et dokumente saaks jagada elektrooniliselt kiiremini ja turvalisemalt. Selleks tuleb dokumentide edastamisel ja tõendite kogumisel arvestada andmekaitse ja eraelu puutumatuse kaitsega.

3.54Õigusemõistmise digipöörde ühed olulised meetmed on elektrooniliste kohtumenetluste üldkasutatavaks muutmine, paberivaba teabevahetuse edendamine kohtute ja muude üksuste ja teenistuste vahel ning esindajate poolt menetlusdokumentide edastamine mitmesugustes multimeediavormingutes.

3.55Komisjoni tähelepanu tuleks juhtida ka vajadusele pakkuda õigusala töötajatele vahendeid, mis võimaldavad neil kavandatud meetmeid rakendada, digivaldkonna koolituskursuste ja teatavate elektrooniliste rakenduste ja platvormide kasutamist õpetavate erikursuste abil, millega kaasnevad tingimata kulud.

3.56Tuleb aga teha erand liikmesriikidele, kelle suhtes on algatatud põhiõiguste rikkumise või õigusriigi põhimõtte rikkumise menetlus:

a)nad ei peaks saama ELi rahalisi vahendeid;

b)nendega ei tohiks jagada kogu teavet, sest nende kohtuid, kohtusüsteemi ja politseiasutusi ei saa enam usaldada.

3.57Praegused ümberkujundamise jõupingutused loovad tugeva aluse tehnoloogilise võimekuse ulatuslikumaks kasutamiseks tänu uutele tehnoloogiatele, et luua digivahenditega varustatud inimkeskne õigusemõistmise ökosüsteem.

3.58Komitee ootab suure huviga õigusaktide muutmist, mis võimaldaks õigusemõistmisel digiajastule üle minna ning näeks eelkõige ette e-identimise aktsepteerimise kohtudokumentide digitaalsel edastamisel ja elektrooniliste või elektrooniliselt edastatud dokumentide tõenduskõlblikuks tunnistamise kohtumenetlustes.

Brüssel, 31. märts 2021

Alain Coheur

Ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsiooni esimees

_____________

(1)      COM(2020) 712 final.

(2)      Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus, ELT C 110, 22.3.2019, lk 6 .