Kohtuasi C‑591/12 P

Bimbo SA

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

„Apellatsioonkaebus — Ühenduse kaubamärk — Vastulausemenetlus — Sõnamärgi BIMBO DOUGHNUTS registreerimise taotlus — Varasem Hispaania sõnamärk DOGHNUTS — Suhtelised keeldumispõhjused — Määrus (EÜ) nr 40/94 — Artikli 8 lõike 1 punkt b — Segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine — Kombineeritud sõnamärgi ühe osa iseseisev eristav tähtsus”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 8. mai 2014

1. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Hindamiskriteeriumid

   (Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 8 lõike 1 punkt b)

2. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Asjaomaste kaubamärkide sarnasus – Hindamiskriteeriumid – Kombineeritud kaubamärk

   (Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 8 lõike 1 punkt b)

3. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus

   (Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 8 lõike 1 punkt b)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 19 ja 20)

2.  Segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine peab vastandatud kaubamärkide visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse osas rajanema neist jäävale tervikmuljele, võttes arvesse eriti nende eristavaid ja domineerivaid osi. Sellel, kuidas asjaomaste kaupade või teenuste keskmine tarbija kaubamärke tajub, on segiajamise tõenäosuse igakülgsel hindamisel määrav tähtsus. Tavaliselt käsitleb keskmine tarbija kaubamärki tervikuna ega uuri selle erinevaid detaile.

   Kahe kaubamärgi sarnasuse hindamine ei tähenda seda, et arvesse tuleb võtta vaid kombineeritud kaubamärgi ühte koostisosa ja võrrelda seda teise kaubamärgiga. Selle asemel tuleb võrdlemisel uurida igat kõnealust kaubamärki tervikuna. Kombineeritud kaubamärgist asjaomase üldsuse mällu jäänud tervikmuljes võib mõnel juhul domineerida üks või mitu selle koostisosadest. Sarnasust võib ainult domineeriva osa põhjal hinnata aga üksnes siis, kui kaubamärgi kõik muud koostisosad on tähtsusetud.

   Kombineeritud kaubamärgi ühe osa iseseisva eristava tähtsuse olemasolu või selle puudumise kontrollimise eesmärk on teha kindlaks need osad, mida asjaomane avalikkus tajub. Igal üksikjuhul tuleb teha tähise koostisosade ja nende osade asjaomase avalikkuse tajutava osatähtsuse analüüsimisega kindlaks tervikmulje, mis sellest kaubamärgist asjaomase avalikkuse mälus jääb ning anda seejärel kõiki antud juhul asjakohaseid asjaolusid arvestades segiajamise tõenäosusele hinnang.

   (vt punktid 21–23, 33 ja 34)

3.  Ei ole välistatud, et varasem kaubamärk, mida kolmas isik kasutab kombineeritud tähises ja mis sisaldab selle kolmanda isiku ettevõtja nime, säilitab kombineeritud tähises iseseisva eristava tähtsuse. Seetõttu piisab segiajamise tõenäosuse olemasolu tuvastamiseks, kui varasema kaubamärgi säilinud iseseisva eristava tähtsuse tõttu arvab avalikkus, et kombineeritud tähisega hõlmatud kaubad või teenused pärinevad samuti ettevõtjalt, kes on kaubamärgi omanik. Samas ei säilita kombineeritud tähise osa sellist iseseisvat eristavat tähtsust, kui see osa moodustab koos tähise ülejäänud osa või osadega tervikuna ühendi, mille tähendus erineb asjaomaste osade individuaalsest tähendusest.

   (vt punktid 24 ja 25)

Kohtuasi C‑591/12 P

Bimbo SA

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

„Apellatsioonkaebus — Ühenduse kaubamärk — Vastulausemenetlus — Sõnamärgi BIMBO DOUGHNUTS registreerimise taotlus — Varasem Hispaania sõnamärk DOGHNUTS — Suhtelised keeldumispõhjused — Määrus (EÜ) nr 40/94 — Artikli 8 lõike 1 punkt b — Segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine — Kombineeritud sõnamärgi ühe osa iseseisev eristav tähtsus”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 8. mai 2014

1. Ühenduse kaubamärk — Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine — Suhtelised keeldumispõhjused — Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause — Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus — Hindamiskriteeriumid

   (Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 8 lõike 1 punkt b)

2. Ühenduse kaubamärk — Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine — Suhtelised keeldumispõhjused — Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause — Asjaomaste kaubamärkide sarnasus — Hindamiskriteeriumid — Kombineeritud kaubamärk

   (Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 8 lõike 1 punkt b)

3. Ühenduse kaubamärk — Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine — Suhtelised keeldumispõhjused — Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause — Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus

   (Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 8 lõike 1 punkt b)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 19 ja 20)

2.  Segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine peab vastandatud kaubamärkide visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse osas rajanema neist jäävale tervikmuljele, võttes arvesse eriti nende eristavaid ja domineerivaid osi. Sellel, kuidas asjaomaste kaupade või teenuste keskmine tarbija kaubamärke tajub, on segiajamise tõenäosuse igakülgsel hindamisel määrav tähtsus. Tavaliselt käsitleb keskmine tarbija kaubamärki tervikuna ega uuri selle erinevaid detaile.

   Kahe kaubamärgi sarnasuse hindamine ei tähenda seda, et arvesse tuleb võtta vaid kombineeritud kaubamärgi ühte koostisosa ja võrrelda seda teise kaubamärgiga. Selle asemel tuleb võrdlemisel uurida igat kõnealust kaubamärki tervikuna. Kombineeritud kaubamärgist asjaomase üldsuse mällu jäänud tervikmuljes võib mõnel juhul domineerida üks või mitu selle koostisosadest. Sarnasust võib ainult domineeriva osa põhjal hinnata aga üksnes siis, kui kaubamärgi kõik muud koostisosad on tähtsusetud.

   Kombineeritud kaubamärgi ühe osa iseseisva eristava tähtsuse olemasolu või selle puudumise kontrollimise eesmärk on teha kindlaks need osad, mida asjaomane avalikkus tajub. Igal üksikjuhul tuleb teha tähise koostisosade ja nende osade asjaomase avalikkuse tajutava osatähtsuse analüüsimisega kindlaks tervikmulje, mis sellest kaubamärgist asjaomase avalikkuse mälus jääb ning anda seejärel kõiki antud juhul asjakohaseid asjaolusid arvestades segiajamise tõenäosusele hinnang.

   (vt punktid 21–23, 33 ja 34)

3.  Ei ole välistatud, et varasem kaubamärk, mida kolmas isik kasutab kombineeritud tähises ja mis sisaldab selle kolmanda isiku ettevõtja nime, säilitab kombineeritud tähises iseseisva eristava tähtsuse. Seetõttu piisab segiajamise tõenäosuse olemasolu tuvastamiseks, kui varasema kaubamärgi säilinud iseseisva eristava tähtsuse tõttu arvab avalikkus, et kombineeritud tähisega hõlmatud kaubad või teenused pärinevad samuti ettevõtjalt, kes on kaubamärgi omanik. Samas ei säilita kombineeritud tähise osa sellist iseseisvat eristavat tähtsust, kui see osa moodustab koos tähise ülejäänud osa või osadega tervikuna ühendi, mille tähendus erineb asjaomaste osade individuaalsest tähendusest.

   (vt punktid 24 ja 25)