Tugevdatud Schengeni infosüsteem

PÕHIPUNKTID

Süsteemi arhitektuur

SIS koosneb järgmistest osadest.

• Keskne süsteem (keskne SIS) koos
  • tehnilise toe funktsiooniga (CS-SIS), mis sisaldab andmebaasi (SIS andmebaas), mis teeb tehnilist järelevalvet ja täidab haldusfunktsioone, ning sellel on varusüsteem;
  • ühtne siseriiklik liides (NI-SIS).
• Riiklik süsteem (N.SIS) igas riigis, et olla ühenduses keskse SISiga, sealhulgas vähemalt üks siseriiklik või jagatud N.SISi varukeskus. N.SIS võib sisaldada andmefaili („siseriiklik koopia“), mis sisaldab SISi andmebaasi täielikku või osalist koopiat. Teises N.SISi andmefailidest ei ole võimalik päringuid teha, välja arvatud juhul, kui asjaomane riik on nõustunud failide jagamisega.
• Sidetaristu CS-SISi, CS-SISi varusüsteemi ja NI-SISi vahel on SISi andmete krüpteeritud virtuaalne võrk ja nende vahetamine täiendava teabe taotlemise riiklike kannete (Sirene) büroos.

Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet (eu-LISA)

• vastutab keskse CISi operatiivjuhtimise eest;
• teeb keskse SISi tõrgeteta toimimiseks vajalikke hooldus- ja tehnilisi arendustöid;
• rakendab tehnilisi lahendusi, et parandada keskse SISi katkematut kättesaadavust;
• erandjuhtudel võib ajutiselt välja töötada SISi andmebaasi lisakoopia;
• avaldab N.SISi büroode ja Sirene’i büroo nimekirja.

SISi menetlusnormid näevad ette järgmist.

• Hoiatusteateid¹ tuleb SISis säilitada üksnes nii kaua, kui on vaja nende sisestamise eesmärgi saavutamiseks.
• Hoiatusteated tuleb läbi vaadata kindlaksmääratud ajavahemike jooksul; seejärel võib liikmesriik neid pikendada, vastasel korral kustutatakse need automaatselt. Läbivaatamistähtajad on
  • viis aastat hoiatusteadete puhul, mis käsitlevad isikuid, keda otsitakse taga üle- või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks, ja teadmata kadunud isikuid, keda võib või ei pruugi olla vaja kaitse alla võtta;
  • kolm aastat hoiatusteadete puhul, mis käsitlevad kohtumenetluses osalemiseks otsitavaid isikuid, tundmatuid tagaotsitavaid isikuid, tagasisaatmist käsitlevaid hoiatusteateid ning sisenemis- ja viibimiskeeldu käsitlevaid hoiatusteateid; kui aga tagasisaatmist käsitleva hoiatusteate või riiki sisenemise ja riigis viibimise keeldu käsitleva hoiatusteate aluseks olev siseriiklik otsus näeb ette pikema kehtivusaja kui kolm aastat, vaadatakse hoiatusteade läbi viie aasta jooksul;
  • üks aasta hoiatusteadete puhul, mis käsitlevad ohus olevaid lapsi, haavatavaid isikuid, keda tuleb kaitsta reisimise eest, ning isikuid, kes läbivad diskreetse uurimise või erikontrolli,
  • kümme aastat hoiatusteadete puhul, mis käsitlevad esemeid, mis on ette nähtud erikontrolliks, arestimiseks või tõenditena kasutamiseks kriminaalmenetluses; Euroopa Komisjon on vastu võtnud rakendusaktid, et kehtestada teatavate esemeid käsitlevate hoiatusteadete kategooriate jaoks lühemad läbivaatamistähtajad.
• Süsteemi sisestatavate andmete kategooriad peavad olema kavandatud nii, et lõppkasutajad saaksid isikut tuvastada ja otsuseid kiiresti vastu võtta. Need sisaldavad miinimumandmeid (perekonnanimi, sünniaeg, hoiatusteate ja võetavate meetmete põhjus) ja muid andmeid, nagu süüteo liik, fotod ja daktüloskoopiline² teave, kui need on olemas;
• Biomeetriliste ja daktüloskoopiliste andmete kasutamisel tuleb järgida ELi õigust ja põhiõigusi ning minimaalseid kvaliteedistandardeid ja tehnilisi kirjeldusi.
• Juhtum peab olema piisav, asjakohane ja piisavalt oluline, et õigustada SISi hoiatusteadet, näiteks terroriaktiga seotud hoiatusteade vastab nendele kriteeriumidele;
• Üksnes hoiatusteate sisestanud liikmesriik võib SISi andmeid muuta, täiendada, parandada, ajakohastada või kustutada.
• Riik, kes leiab, et hoiatusteade ei vasta tema siseriiklikule õigusele, rahvusvahelistele kohustustele või olulistele huvidele, võib lisada hoiatusteatele lipu³, mis näitab, et ta ei võta oma territooriumil meetmeid.

Kulud

• ELi eelarve katab keskse SISi ja sidetaristu toimimis-, hooldus- ja arenduskulud.
• Liikmesriigid katavad oma N.SISi toimimis-, hooldus- ja arenduskulud.

Iga määruse peamised üksikasjad

Määrusega (EL) 2018/1860 tugevdatakse ELi tagasisaatmispoliitika jõustamist ja tõhusust.

• Sellega kehtestatakse hoiatusteadete sisestamise ja töötlemise ning täiendava teabe vahetamise ühised tingimused ja menetlused kolmandate riikide kodanike kohta, kelle suhtes kohaldatakse tagasisaatmisotsuseid⁴.
• Selle kohaselt peavad riigi ametiasutused sisestama hoiatusteate niipea, kui tagasisaatmisotsus on tehtud.
• Sellega määratakse kindlaks hoiatusteatesse sisestavate andmete kategooriad.
• Sellega kehtestatakse ühtlustatud menetlused, mis käsitlevad järgmist:
  • tagasisaatmise kinnitus – kontrollimine, kas tagasisaatmisotsus on täidetud, ja kui ei, siis asjaomaste asutuste teavitamine;
  • hoiatusteadete kustutamine tagamaks, et kolmanda riigi kodaniku lahkumise ja sisenemiskeelu aktiveerimise vahel ei oleks vajaduse korral viivitusi;
  • kohustuslik konsulteerimine riiklike asutuste vahel
    • enne elamisloa või pikaajalise viisa andmist või pikendamist kolmanda riigi kodanikule, kelle kohta on teises liikmesriigis esitatud tagasisaatmist käsitlev hoiatusteade, millega on kaasas sisenemiskeeld,
    • enne tagasisaatmisotsuse kohta hoiatusteate sisestamist kolmanda riigi kodaniku kohta, kellel on teise liikmesriigi antud kehtiv elamisluba või pikaajaline viisa, või kui see ilmneb hilisemas etapis.

Määrus (EL) 2018/1861 hõlmab SISi kasutamist sisenemiskeeldude puhul.

• Sellega kehtestatakse tingimused ja menetlused hoiatusteadete sisestamiseks ja töötlemiseks ning täiendava teabe⁵ vahetamiseks kolmandate riikide kodanike kohta, kellel on sisenemiskeeld või õigus ELis viibida.
• Sellega kehtestatakse hoiatusteatesse lisatavate andmete kategooriad.
• Sellega kehtestatakse ühtlustatud menetlused seoses järgmisega:
  • hoiatusteate kohustuslik sisestamine, kui kolmanda riigi kodanikul keelatakse riiki siseneda või tal on õigus riigis viibida, sest ta kujutab endast julgeolekuohtu või tema suhtes kohaldatakse piiravat korraldust, millega keelatakse liikmesriiki sisenemine või selle läbimine;
  • hoiatusteadete sisestamine kolmandate riikide kodanike kohta, kellel on ELis vaba liikumise õigus;
  • kohustuslik konsulteerimine riiklike ametiasutuste vahel enne elamisloa või pikaajalise viisa andmist või pikendamist kolmanda riigi kodanikule, kellel ei olnud õigust teise liikmesriiki siseneda või seal viibida; enne või pärast sisenemiskeeldu ja riigis viibimist käsitleva hoiatusteate sisestamist kolmanda riigi kodanikule, kellel on teise liikmesriigi antud kehtiv elamisluba või pikaajaline viisa.
• See tagab kolmandast riigist pärit kodanikule õiguse saada kirjalikku teavet, kui tema kohta on antud hoiatusteade.

Määrusega (EL) 2018/1862 parandatakse ja laiendatakse SISi kasutamist politsei- ja õigusasutuste vaheliseks koostöös.

• Sellega kehtestatakse tagaotsitavaid ja teadmata kadunud isikuid ja esemeid käsitlevate hoiatusteadete SISi sisestamise ja töötlemise ning kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames täiendava teabe ja andmete vahetamise tingimused ja kord.
• See hõlmab menetlusi seoses järgmiste hoiatusteadetega:
  • isikute kohta, keda otsitakse taga üle- või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks;
  • teadmata kadunud isikute kohta;
  • haavatavate isikute kohta, keda on vaja takistada reisimast või nende endi turvalisuse huvides, või avalikku korda või avalikku julgeolekut ähvardava ohu ennetamiseks;
  • laste kohta, keda ohustab röövimine, inimkaubandus või terrorismi kaasamine;
  • tunnistajatena kohtumenetluses osalemise eesmärgil otsitavate isikute kohta või nende kohta keda on kohtusse kutsutud seoses kriminaalmenetlusega;
  • tagaotsitavate tundmatute isikute kohta, kelle identiteeti soovitakse kindlaks teha;
  • sise- või erikontroll ja uurimise kontroll kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks või nende eest vastutusele võtmiseks, kriminaalkaristuse täideviimiseks või avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude ennetamiseks;
  • arestitavate või kriminaalmenetluses tõendina kasutatavate esemete kohta, eelkõige kergesti tuvastatavad esemed, nagu autod, laevad, õhusõidukid, tulirelvad, isikut tõendavad dokumendid ja rahatähed.

Hoiatusteated kolmandate riikide kodanike kohta

• Määrusega (EL) 2018/1862 kehtestatakse eeskirjad hoiatusteadete kohta, mis on suunatud kolmandate riikide kodanikele, keda kahtlustatakse Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) määruse I lisas loetletud terrorismis ja muudes rasketes kuritegudes osalemises (määrus (EL) 2016/794 – vt kokkuvõte). See tagab, et nende liikumist saab jälgida ning et liikmesriikide õiguskaitseasutused saavad nende kohta kogu asjakohase teabe hõlpsasti ja kohe kätte.
• Liikmesriigid võivad sisestada ELi huvides SISi hoiatusteateid kolmandate riikide kodanike kohta, kui Europol teeb ettepaneku sisestada hoiatusteade kolmandate riikide asutustelt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud teabe põhjal. Europol peab teavitama oma andmekaitseametnikku, kui ta sellise ettepaneku teeb.
• Europol võib teha ettepaneku sisestada SISi hoiatusteated, kui ta leiab, et
  • on olemas faktilised tõendid selle kohta, et isik kavatseb panna toime või paneb toime terroriakte või muid raskeid kuritegusid, või
  • isiku üldine hindamine, eelkõige varasemate kuritegude põhjal, annab alust arvata, et see isik võib sellise kuriteo toime panna.
• Enne teabe sisestamist SISi peab Europol tagama, et hoiatusteade on vajalik ja põhjendatud ning et teave on usaldusväärne ja täpne ning et süsteemis ei ole veel ühtegi muud hoiatusteadet asjaomase isiku kohta. Seejärel edastab ta oma valduses oleva teabe konkreetse juhtumi kohta ja hindamise tulemused liikmesriikidele ning teeb ettepaneku, et üks või mitu liikmesriiki sisestaksid SISi hoiatusteate. Liikmesriigid peavad kehtestama vajalikud menetlused hoiatusteadete SISi sisestamiseks, ajakohastamiseks ja kustutamiseks.

Andmesubjektide õigused

Üksikisikutel on õigus

• pääseda juurde nendega seotud andmetele, mida SISis töödeldakse;
• parandada ebatäpseid andmeid;
• esitada kohtule või pädevatele järelevalveasutustele hagi, et saada juurdepääs neid käsitlevale hoiatusteatele, seda parandada, kustutada, saada teavet või saada hüvitist.

Liikmesriigid

• jõustavad andmekaitseõigusi käsitlevaid otsuseid;
• esitavad igal aastal Euroopa Andmekaitsenõukogule aruande andmetele juurdepääsu ja ebatäpsete andmete parandamise taotluste arvu ning kohtumenetluste arvu ja nende tulemuste kohta.

Riiklikud järelevalveasutused jälgivad, kas isikuandmete riiklik töötlemine SISis toimub seaduspäraselt; määruse (EL) 2018/1725 alusel loodud Euroopa andmekaitseinspektor täidab sama rolli eu-LISA puhul. Need kaks teevad koostööd SISi kooskõlastatud järelevalve tagamiseks.

• SISis töödeldavaid andmeid ja sellega seotud täiendavat teavet ei tohi edastada ega teha kättesaadavaks kolmandatele riikidele ega rahvusvahelistele organisatsioonidele.
• Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) töödeldavate isikuandmete suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2018/1725.
• Riiklike ametiasutuste ja talituste töödeldavate isikuandmete suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2016/679 (vt kokkuvõte) ja direktiivi (EL) 2016/680 (vt kokkuvõte).

Järgnevatel asutustel on juurdepääs SISi andmetele.

• Riiklikud asutused, mis vastutavad järgneva eest:
  • piirikontroll, politsei- ja tollikontrollid;
  • terrorikuritegude või muude raskete kuritegude tõkestamine, avastamine, uurimine või nende eest vastutusele võtmine;
  • kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise, seal viibimise ja tagasisaatmise tingimuste läbivaatamine ja otsuste tegemine, sealhulgas elamislubade ja pikaajaliste viisade kohta;
  • rahvusvahelist kaitset taotlevate kolmandate riikide kodanike julgeolekukontrollid;
  • viisataotluste läbivaatamine (ainult teatud teadete kategooriad);
  • naturalisatsiooni otsused;
  • riiklikud õigusasutused, sealhulgas need, kes vastutavad kriminaalmenetluses riikliku süüdistuse esitamise ja kohtulik uurimise eest;
  • registreerimistunnistuste väljastamine sõidukite, laevade, õhusõidukite ja tulirelvade kohta.
• Allpool nimetatud ELi asutustel on õigus pääseda juurde SISi andmetele ja teha neis päringuid, kui nad täidavad oma ülesandeid oma vastavate volituste piires.
  • Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti rühmad on kaasatud tagasisaatmisega seotud ülesannetesse ja rändehalduse tugirühmadesse.
  • Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet tegeleb kriminaalasjades tehtava õigusalase koostööga.
  • Europol võib kasutada kõiki andmeid, mitte ainult mõningaid andmeid, nagu varemgi. SISi liikmesriigid peavad õiguskaitseasutust teavitama kõigist terrorikuritegudega seotud päringutabamustest või hoiatusteadetest.

Eespool nimetatud ELi asutused teavitavad hoiatusteate sisestanud liikmesriiki, kui otsingu käigus avastatakse hoiatusteate olemasolu. Nad ei tohi ühendada SISi osi ega edastada selle andmeid oma süsteemi.

Komisjon hindab iga viie aasta järel, kuidas need asutused SISi kasutavad.

Kohustused

Iga SISi liikmesriik

• tagab, et andmed on täpsed, ajakohased ning SISis seaduslikult sisestatud ja seal säilitatud, ning järgib üldisi andmetöötluseeskirju;
• loob, haldab, hooldab ja arendab oma N.SISi vastavalt ühtsetele nõuetele, protokollidele ja tehnilistele menetlustele ning ühendab selle NI-SISiga;
• tagab SISi andmete katkematu kättesaadavuse lõppkasutajatele;
• edastab oma hoiatusteateid N.SISi kaudu;
• määrab N.SISi ameti, mille keskne ülesanne on tagada oma N.SISi tõrgeteta toimimine ja turvalisus, riiklike asutuste juurdepääs SISile, üldine vastavus määrusele ja SISi asjakohane kättesaadavus kõigile lõppkasutajatele;
• määrab riikliku asutuse (Sirene büroo) ühtseks kontaktpunktiks, mis tegutseb ööpäevaringselt, et vahetada ja saada kogu täiendavat teavet hoiatusteadete kohta ning hõlbustada järelmeetmete võtmist;
• võtab vastu turvakava, talitluspidevuse kava ja suurõnnetusest taastumise kava, et kaitsta andmeid ja keelata volitamata isikute juurdepääsu;
• kohaldab ametisaladuse hoidmise ja konfidentsiaalsuse eeskirju, sealhulgas välistöövõtjate hoolikat järelevalvet; eraettevõtetel ja -organisatsioonidel on keelatud N.SISi operatiivjuhtimine;
• säilitab elektroonilisi logisid, mis kustutatakse kolme aasta möödumisel, isikuandmetele juurdepääsu ja nende vahetamise kohta, et kontrollida päringute õiguspärasust ning tagada andmete terviklikkus ja turvalisus;
• haldab riiklikku SISi koolitusprogrammi töötajatele, kellel on juurdepääs SISile seoses andmeturbe ja põhiõiguste, sealhulgas andmekaitse- ja andmetöötluseeskirjade ja -määruste kohta.

Komisjon

• võtab vastu rakendusakte ja delegeeritud õigusakte SISi tehniliste aspektide kohta ning ajakohastab neid vastavalt vajadusele;
• määruse (EL) 2022/922 (vt kokkuvõte) kohaselt on tal üldine koordineeriv roll hindamis- ja järelevalvemehhanismi puhul, mida see rakendab koos ELi valitsustega, et tagada Schengeni eeskirjade täielik kohaldamine riiklikul tasandil;
• viib läbi keskse SISi üldhindamise, täiendava teabe vahetamise riiklike ametiasutuste vahel, sealhulgas sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteemi hindamise, ja SISi teabekampaaniad kolm aastat pärast määruse jõustumist ja seejärel iga nelja aasta järel.

eu-LISA vastutusalasse kuulub:

• keskne SIS ja selle operatiivjuhtimine, sealhulgas selles sisalduvate andmete kvaliteedikontroll ning kõik toimingud, mis on vajalikud selle toimimiseks ööpäeva- ja aastaringselt iga päev;
• sidetaristu ja selle põhiaspektid, eriti järelevalve, turvalisus, kooskõlastamine liikmesriikide ja teenusepakkujate vahel ning eelarve täitmise ja lepingutega seotud küsimused;
• Sirene bürooga seotud testimistegevuse koordineerimine, haldamine ja toetamine, büroode ja sidetaristu vahelise täiendava teabevahetuse tehniliste kirjelduste säilitamine ja ajakohastamine ning tehniliste muudatuste haldamine;
• vajalike meetmete vastuvõtmine andmete kaitsmiseks ning loata juurdepääsu või kasutamise ärahoidmiseks, sealhulgas keskse SISi ja sidetaristu turvakavad, talitluspidevuse kavad ja suurõnnetusest taastumise kavad;
• ametisaladuse ja konfidentsiaalsuse eeskirjade kohaldamine ning elektrooniliste logide pidamine samadel tingimustel riigiasutustega;
• ELi Teataja kaudu nende riiklike asutuste üldsusele kättesaadavaks tegemine, kellel on volitused otsida SISist andmeid;
• päeva-, kuu- ja aastastatistika koostamine kirjete arvu kohta hoiatusteadete kategooriate kaupa, jättes välja kõik isikuandmed ja seejärel avalikustades selle aruanded.

Teavituskampaania

• Komisjon viib kampaania läbi koostöös järelevalveasutuste ja Euroopa andmekaitseinspektoriga. See käivitati õigusakti jõustumisel ja seda korratakse korrapäraste ajavahemike järel, et teavitada üldsust järgmisest:
  • SISi eesmärgid;
  • tema valduses olevad andmed;
  • asutused, kellel on sellele juurdepääs;
  • andmesubjektide õigused.
• Komisjon haldab avalikult kättesaadavat veebisaiti, kus on kogu asjakohane teave SISi kohta.
• Liikmesriigid teavitavad koostöös oma järelevalveasutustega üldsust SISist.