20.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 347/238

(1)

Vastavalt komisjoni 29. juuni 2011. aasta teatisele „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”, milles soovitatakse liidu rahastamisvahendite ratsionaliseerimist ja lihtsustamist ning nende suuremat keskendumist liidu lisaväärtusele ning mõjudele ja tulemustele, luuakse käesoleva määrusega Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm („programm”), et jätkata ja arendada meetmeid, mida võetakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 1672/2006/EÜ (4), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 492/2011 (5) komisjoni rakendusotsusele 2012/733/EU (6), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 283/2010/EL (7), millega loodi tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” („rahastu”).

(2)

17. juunil 2010. aastal kinnitas Euroopa Ülemkogu komisjoni ettepaneku strateegia „Euroopa 2020” tööhõive ning aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu kohta („strateegia Euroopa 2020”), milles nähakse ette viis peamist eesmärki (millest kolm käsitlevad tööhõivet, võitlust vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega ning haridust) ning seitse juhtalgatust, mis kujutab endast ühtset poliitikaraamistikku eelolevaks aastakümneks. Euroopa Ülemkogu pooldas asjakohaste liidu vahendite ja poliitikameetmete täielikku kasutuselevõttu, et toetada ühiste eesmärkide saavutamist, ja tegi liikmesriikidele ettepaneku tõhustada koordineeritud tegutsemist.

(3)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 148 lõikele 4 võttis nõukogu 21. oktoobril 2010 vastu tööhõivepoliitika suunised, mis koos ELi toimimise lepingu artikli 121 kohaselt vastu võetud liikmesriikide ja liidu ulatuslike eeskirjadega majanduspoliitika kohta moodustavad strateegia „Euroopa 2020” integreeritud suunised. Käesolev programm peaks aitama kaasa strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide, eelkõige tööhõivesuunistes määratletud vaesuse vähendamise ja tööhõive alaste eesmärkide saavutamisele. Selleks peaks programm toetama juhtalgatuste elluviimist, pöörates erilist tähelepanu vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogrammile, uute oskuste ja töökohtade tegevuskavale ning noorte liikuvusele, aga ka noorte tööhõivepaketile.

(4)

Strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatus „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm” ja juhtalgatus „Innovaatiline liit” vaatlevad sotsiaalset innovatsiooni mõjuvõimsa vahendina käsitlemaks sotsiaalseid väljakutseid, mis tulenevad elanikkonna vananemisest, vaesusest, tööpuudusest, uutest töökorraldusviisidest ja elustiilidest ning kodanike ootustest sotsiaalse õigluse, hariduse ja tervishoiu suhtes. Programm peaks toetama meetmeid sotsiaalse innovatsiooni suurendamiseks, et vastata sotsiaalsetele vajadustele, mis on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise seisukohast täitmata või ebapiisavalt täidetud, edendades selleks kvaliteetse ja jätkusuutliku tööhõive kõrget taset, tagades piisava ja vaesust ennetava sotsiaalkaitse ning parandades töötingimusi ja haavatavate isikute juurdepääsu koolitusele, võttes nõuetekohaselt arvesse piirkondlike ja kohalike ametivõimude rolli. Programm peaks samuti soodustama riikidevahelisi partnerlusi ning avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonide vaheliste võrkude teket, samuti toetama nende kaasamist uute lähenemisviiside väljatöötamisse ja rakendamisse, et leida lahendusi pakilistele sotsiaalsetele vajadustele ja probleemidele.

(5)

Eelkõige peaks programm aitama sotsiaalpoliitikaga eksperimenteerimise abil tuvastada, analüüsida ja laiendada uuenduslikke lahendusi ja nende praktilist rakendamist, et aidata vajaduse korral suurendada liikmesriikide tööturgude tõhusust ning edendada veelgi nende sotsiaalkaitse ja kaasamise poliitikat. Sotsiaalpoliitikaga eksperimenteerimine tähendab sotsiaalsete uuenduste projektipõhist katsetamist tööolukorras. See võimaldab koguda tõendeid sotsiaalsete uuenduste teostatavuse kohta. Edukaid ideid peaks olema võimalik laiemalt rakendada ja neid rahaliselt toetada nii Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) kui ka muudest allikatest.

(6)

Avatud koordinatsiooni meetodit, mis on tööhõive- ja sotsiaalpoliitika vallas oma paindlikkust ja tulemuslikkust tõestanud, tuleks laialdaselt kasutada ja sellele peaks andma täiendavat toetust programmi kaudu toetatavatest meetmetest.

(7)

Euroopa sotsiaalselt jätkusuutliku ja keskkonnasäästliku arengu suunal edusammude tegemiseks on vaja prognoosida ja arendada uusi oskusi ja pädevusi, mis toob endaga kaasa tööstus- ja teenindussektori ümberkorraldamisega seonduvad muutused haridus-, tööturu- ja sotsiaalpoliitikas, mis omakorda loob paremad tingimused töökohtade loomiseks ning tööhõive kvaliteedi ja töötingimuste parandamiseks. Programm peaks seetõttu aitama edendada kvaliteetsete ja jätkusuutlike nn roheliste, valgete ja IKT-töökohtade loomist ning uute oskuste ja pädevuste prognoosimist ja arendamist uute kvaliteetsete ja jätkusuutlike töökohtade jaoks, sidudes tööhõive- ja sotsiaalpoliitika tööstus- ja struktuuripoliitikaga, mille raames toetatakse üleminekut ressursitõhusale ja vähese CO2-heitega majandusele. Täpsemalt peaks programm toimima katalüsaatorina, et uurida avaliku sektori juhitavate roheliste ja sotsiaalsete investeeringute ning kohalike ja piirkondlike tööhõivealgatuste potentsiaali luua uusi töökohti.

(8)

Kus see on asjakohane, tuleks programmi raames arvesse võtta tööpuudust, vaesust ja sotsiaalse tõrjutuse territoriaalset mõõdet, eeskätt suurenevat ebavõrdsust piirkondades ja nende vahel, maapiirkondade ja linnade vahel ning linnades.

(9)

Siseturu sotsiaalset mõõdet on vaja tugevdada. Kuna töötajate õiguste tagamise abil on vaja suurendada usaldust siseturu ning teenuste vaba liikumise vastu, tuleb nii töötajatele kui ka ettevõtjatele tagada võrdväärne liikumisvabadus kogu liidus.

(10)

Kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020” peaks programm kasutama ühtset lähenemisviisi kvaliteetse ja jätkusuutliku tööhõive edendamisele ning sotsiaalse tõrjutuse ja vaesusega võitlemisele ja nende ennetamisele, võttes samas arvesse naiste ja meeste võrdõiguslikkust. Programmi rakendamist tuleks ratsionaliseerida ja lihtsustada eelkõige ühiste sätetega, mis hõlmavad muu hulgas üldeesmärke, seiret ja hindamiskorda. Programm peaks keskenduma selge liidu lisaväärtusega projektidele, sõltumata nende suurusest. Halduskoormuse vähendamiseks tuleks programmi raames toetada võrgustike ja partnerluste loomist ja arendamist. Ühtlasi tuleks eelkõige liikuvuskavade rakendamisel rohkem kasutada lihtsustatud kuluvõimalusi (kindlasummaline rahastamine ja ühekordsed maksed), tagades samal ajal menetluste läbipaistvuse. Programm peaks olema liidu tasandil ühtne kontaktpunkt mikrorahastamise pakkujatele, kes pakuvad rahastamist mikrokrediidi ja sotsiaalse ettevõtluse jaoks, lihtsustavad juurdepääsu laenuvõimalustele ja pakuvad tehnilist abi.

(11)

Võttes arvesse programmi piiratud rahalisi vahendeid ja nende eelnevat jaotamist eri tegevussuundadele, tuleks rahastamisel eelistada selliste struktuuride arendamist, millel on selge mitmekordistav mõju, millest oleks kasu ka teistele tegevustele ja algatustele. Samuti tuleks võtta asjakohaseid meetmeid, et vältida võimalikku kattumist teiste fondide või programmidega, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondiga, ja/või kahekordset rahastamist.

(12)

Liit peaks varustama end usaldusväärse analüütilise alusega, et toetada poliitika kujundamist tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas, pöörates erilist tähelepanu finants- ja majanduskriiside mõjule. Selline tõenduslik alus lisab riiklikele meetmetele väärtust, pakkudes liidu mõõdet ja võrdlust andmete kogumiseks ning statistiliste vahendite, meetodite ja ühiste näitajate väljatöötamiseks eesmärgiga saada täielik ülevaade olukorrast tööhõive, sotsiaalpoliitika ja töötingimuste valdkondades kogu liidu ulatuses ning tagades programmide ja poliitika tõhususe ja tulemuslikkuse kvaliteetse hindamise, et saavutada muu hulgas strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid.

(13)

Liidul on ainulaadsed võimalused pakkuda platvormi liikmesriikidevahelisteks poliitikaalasteks kogemustevahetusteks ja vastastikuseks õppimiseks programmis osalevate riikide vahel tööhõive, sotsiaalkaitse, sotsiaalse kaasatuse ja sotsiaalse ettevõtluse valdkonnas. Teadmised teistes riikides rakendatud poliitikast ja selle tulemustest (sh kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil läbi viidud sotsiaalpoliitikaga eksperimenteerimise abil saadud tulemustest) laiendavad võimaluste ulatust poliitikakujundajate jaoks, tingides seeläbi uusi poliitikaarenguid.

(14)

Liidu sotsiaalpoliitika keskmes on miinimumstandardite olemasolu ja töötingimuste pidev paranemine liidus. Liit etendab olulist rolli selle tagamisel, et õiguslikku raamistikku kohandatakse vastavalt arenevale töökorraldusele ning uutele tervishoiu ja ohutusega seotud ohtudele, võttes arvesse inimväärse töö ja aruka reguleerimise põhimõtteid. Liit etendab ka olulist rolli selliste meetmete rahastamisel, millega parandatakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) ratifitseeritud konventsioonidest tulenevate tööõiguse reeglite ning töötajate õiguste kaitset käsitlevate liidu eeskirjade täitmist. Sellisteks meetmeteks on eelkõige teadlikkuse suurendamine, näiteks sotsiaalse märgise abil, teabe levitamine ja arutelude edendamine töötingimustega seotud raskete ülesannete ja poliitikaküsimuste alal, sealhulgas ka sotsiaalpartnerite ja muude sidusrühmade hulgas, ning töö- ja pereelu tasakaalu soodustavate meetmete edendamine, ennetusmeetmete algatamine ja ennetava tegevuskultuuri toetamine töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas.

(15)

Sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid etendavad olulist rolli kvaliteetse tööhõive edendamisel ning sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse, aga ka tööpuuduse vastu võitlemisel. Seetõttu peaksid sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid osalema vajaduse korral ka vastastikuse õppimise protsessis ning uute poliitikasuundade väljatöötamises, elluviimises ja levitamises. Komisjon peaks teavitama liidu sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonna organisatsioone programmi rakendamise tulemustest ning korraldama nendega sellealaseid arvamuste vahetusi.

(16)

Liit on pühendunud üleilmastumise sotsiaalse mõõtme tugevdamisele ja sotsiaalse dumpingu vastu võitlemisele, propageerides inimväärset tööd ja tööõiguse reegleid mitte üksnes programmis osalevates riikides, vaid ka rahvusvahelisel tasandil, kas kolmandate riikidega otsekohtumiste või kaudselt rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö kaudu. Seepärast on vaja arendada sobivaid suhteid programmis mitteosalevate kolmandate riikidega, et aidata kaasa programmi eesmärkide saavutamisele, võttes arvesse selliste riikide ja liidu vahelisi asjakohaseid kokkuleppeid. See võib hõlmata selliste kolmandate riikide esindajate osalemist vastastikust huvi pakkuvatel üritustel (näiteks konverentsid, töörühmad ja seminarid), mis toimuvad programmis osalevates riikides. Peale selle tuleks arendada koostööd asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige ILO ja muude asjaomaste ÜRO allasutuste, Euroopa Nõukogu ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD), et viia programm ellu nii, et võetakse arvesse selliste organisatsioonide rolli.

(17)

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 45 ja 46 kehtestatakse määruses (EL) nr 492/2011 sätted, mille eesmärk on saavutada töötajate mittediskrimineeriv vaba liikumine, tagades tiheda koostöö liikmesriikide kesksete tööturuasutuste ja komisjoniga. EURES, mis on Euroopa tööturuasutuste võrgustik, peaks edendama tööturgude paremat toimimist, hõlbustades töötajate vabatahtlikku riikidevahelist piiriülest geograafilist liikuvust, tagades suurema läbipaistvuse tööturul, tagades vabade töökohtade ja töötaotlejate vahenduse ning toetades tegevusi ametisse nimetamise, värbamis-, nõustamis- ja juhendamisteenuste valdkonnas riigi ja piiriülesel tasandil, aidates sellega kaasa strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide täitmisele. Liikmesriike tuleks julgustada integreerima EURESe teenused ühtsesse kontaktpunkti, kui see on asjakohane.

(18)

EURESe tegevusulatust tuleks laiendada, et lisada sellesse pärast toetustaotluste esitamise kutset sihipäraste liikuvuskavade väljatöötamine ja toetamine liidu tasandil, et täita vabad kohad seal, kus tööturul on tuvastatud puudujääke. ELi toimimise lepingu artikli 47 kohaselt peaks see kava toetama noorte töötajate vabatahtliku liikuvuse hõlbustamist liidus. Sihipärased liikuvuskavad, nagu ettevalmistav tegevus „Sinu esimene EURESi töökoht”, peaksid muutma noorte jaoks lihtsamaks nii juurdepääsu töövõimalustele kui ka teises liikmesriigis tööle asumise, ergutades samal ajal tööandjaid looma töövõimalusi just noortele liikuvatele töötajatele. Sellegipoolest ei tohiks liit ja liikmesriigid loobuda liikuvuskavade tõttu noorte abistamisest töökoha leidmisel oma päritoluriigis.

(19)

EURESe piiriülesed partnerlused etendavad paljudel piirialadel olulist rolli tõelise Euroopa tööturu väljaarendamisel. EURESe piiriülesed partnerlused hõlmavad vähemalt kahte liikmesriiki või ühte liikmesriiki ja veel ühte osalevat riiki ning tänu sellele on need oma olemuselt selgelt horisontaalsed ja loovad liidu lisaväärtust. EURESe piiriüleseid partnerlusi tuleks seetõttu ka edaspidi toetada liidu horisontaalsete meetmetega, mida võib täiendada riiklike või ESFi vahenditega.

(20)

EURESe tegevuse hindamisel tuleks arvesse võtta nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid näitajaid. Kuna teises liikmesriigis töökohale asumine tähendab ühes liikmesriigis töökohalt lahkumist, sõltuvalt pidevalt muutuvast tööturu olukorrast ja sellega seonduvatest liikuvuse mudelitest, ei tohiks hindamise käigus keskenduda üksnes konkreetsetes liikmesriikides töökohale asumistele või töökohalt lahkumistele, vaid esmajoones liidu tasandi koguarvudele. Lisaks tuleks meeles pidada, et nõustamine ei too alati kaasa mõõdetavat liikuvust või töö leidmist.

(21)

Strateegias „Euroopa 2020” ja eriti nõukogu otsusega 2010/707/EL (8) ette nähtud 7. suunises peetakse füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist ja ettevõtlust aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamise olulisteks vahenditeks.

(22)

Juurdepääsu puudumine krediidile, omakapitalile või kvaasikapitalile on üks peamisi takistusi ettevõtete loomisele, eelkõige tööturult enim tõrjutud inimeste hulgas. Liidu ja liikmesriikide jõupingutusi selles valdkonnas on vaja tõhustada, et suurendada mikrorahastamist ja sellele juurdepääsu ning viia see vastavusse seda kõige enam vajavate isikute, s.o eelkõige töötute, naiste ja haavatavate isikute vajadustega, kes soovivad alustada või arendada mikroettevõtlust, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana, kuid kellel ei ole juurdepääsu krediidile. Lisaks sellele moodustava mikroettevõtted liidu uutest ettevõtetest enamiku. Seetõttu peaks olema võimalik pakkuda neile mikrokrediidi abil lisaväärtust ja võimaldada neil saavutada kiiresti konkreetseid tulemusi. Esimese sammuna moodustasid Euroopa Parlament ja nõukogu 2010. aastal rahastu. Liidu ja liikmesriigi tasandil avanevate mikrokrediidivõimaluste alast teavitustegevust tuleks tõhustada, et jõuda paremini nendeni, kes mikrorahastamist vajavad.

(23)

Mikrorahastamisel ning sotsiaalse ettevõtluse toetamisel peaks olema pikaajaline mõju ning see peaks jõudma potentsiaalsete toetusesaajateni. Nad peaksid aitama saavutada kvaliteetse ja jätkusuutliku tööhõive kõrge taseme ning andma tõuke nii majanduspoliitikale kui ka kohaliku tasandi arengupoliitikale. Selleks et elujõuliste ettevõtete loomise võimalused oleksid võimalikult suured, peaks mikrorahastamist ja sotsiaalset ettevõtlust käsitlevate meetmetega kaasnema ka juhendamis- ja koolitusprogrammid ja kogu asjakohane teave, mida tuleks pidevalt ajakohastada ning mille peaks tegema kättesaadavaks vastutav rahastaja. Selleks on oluline pakkuda vajaduse korral piisavat rahastamist, nimelt ESFi kaudu.

(24)

Liidu noorel mikrokrediiditurul mikrorahastamise kättesaadavamaks muutmiseks on tarvis mikrorahastamise pakkujate ja eriti muul kujul kui pankadena tegutsevate mikrorahandusasutuste institutsioonilise suutlikkuse suurendamist kooskõlas 13. novembri 2007. aasta komisjoni teatisega „Euroopa algatus mikrokrediidi arendamiseks, et toetada majanduskasvu ja tööhõivet” ning komisjoni 25. juuli 2008. aasta aruandega naissoost uuendajate ja ettevõtluse edendamise kohta.

(25)

Sotsiaalne majandus ja sotsiaalne ettevõtlus moodustavad Euroopa pluralistliku sotsiaalturumajanduse lahutamatu osa ning etendavad olulist rolli Euroopa sotsiaalse konvergentsi suurendamisel. Need rajanevad sellistel põhimõtetel nagu solidaarsus ja vastutus, üksikisiku ja sotsiaalse eesmärgi ülimuslikkus kapitali suhtes, edendades sotsiaalset vastutust, sotsiaalset ühtekuuluvust ja sotsiaalset kaasatust. Sotsiaalsed ettevõtted võivad toimida sotsiaalsete muutuste mootorina, pakkudes uuenduslikke lahendusi, edendades kaasavat tööturgu ja kõikidele kättesaadavaid sotsiaalteenuseid. Sellega annavad nad väärtusliku panuse strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide täitmisse. Programm peaks sobivate vahendite kaudu parandama sotsiaalsete ettevõtete juurdepääsu erinevatele rahastamise liikidele, et vastata nende konkreetsetele finantsvajadustele kogu nende elutsükli jooksul.

(26)

Selleks et saada kasu selliste üksuste kogemustest nagu Euroopa Investeerimispanga grupp, peaks komisjon mikrorahastamist ja sotsiaalset ettevõtlust hõlmavaid meetmeid rakendama kaudselt, usaldades eelarve rakendamisega seotud ülesanded sellistele üksustele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012 (9) („finantsmäärus”). Liidu ressursside kasutamisega tagatakse rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide ja teiste investorite eraldatavate vahendite sihipärane kasutamine, luuakse sünergia liikmesriikide ja liidu meetmete vahel, ühtlustatakse lähenemisviise ja seega parandatakse rahaliste vahendite kättesaadavust ja mikrorahastamise suunamist eelkõige riskirühmadele ja noortele ning parandatakse mikroettevõtete, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjate ja sotsiaalsete ettevõtete juurdepääsu rahastamisele. Liidu rahaline osalus aitab seega kaasa tärkava sotsiaalse ettevõtluse ja mikrorahastamisturu arengule liidus ning ergutab piiriülest tegevust. Liidu meetmed peaksid täiendama liikmesriikidepoolset rahastamisvahendite kasutamist mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse valdkonnas. Meetmete rakendamise eest vastutavad üksused peaksid tagama, et liidu meetmed loovad lisaväärtust ja vältima topeltrahastamist liidu vahenditest.

(27)

Kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020” peaks programm aitama lahendada noorte töötuse pakilist probleemi. Noortele tuleks seega anda tulevik ja väljavaade etendada olulist rolli Euroopa ühiskonna ja majanduse arendamisel, mis on kriisiaegadel eriti oluline.

(28)

Programm peaks ühtlasi juhtima tähelepanu väikeettevõtjate erilisele rollile ja tähtsusele seoses koolitamise, eksperditeadmiste ja traditsioonilise oskusteabega ning tagama noorte jaoks juurdepääsu mikrorahastamisele. Programm peaks ühtlasi lihtsustama parimate tavade vahetamist liikmesriikide ja programmis osalevate teiste riikide vahel kõigis neis valdkondades.

(29)

Programmi meetmete abil tuleks toetada liikmesriikide ja tööturu osaliste rakendamisalast tööd nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovituse (10) rakendamisel, millega luuakse noortegarantii. Kõnealuses soovituses sedastatakse, et kõik kuni 25-aastased noored peaksid saama hiljemalt nelja kuu möödudes töötuks jäämisest või formaalharidussüsteemist lahkumisest töö, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktika kvaliteetse pakkumise. Programm peaks lihtsustama parimate tavade vahetamist liikmesriikide ja programmis osalevate teiste riikide vahel selles valdkonnas.

(30)

Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 3 lõike 3 ja ELi toimimise lepingu artikli 8 kohaselt on vaja tagada, et programmi kõikides tegevussuundades ja meetmetes edendatakse naiste ja meeste võrdõiguslikkust, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise ja vajaduse korral erimeetmete abil, millega edendada naiste tööhõivet ja sotsiaalset kaasatust. ELi toimimise lepingu artikli 10 kohaselt peaks programm tagama, et selle prioriteetide rakendamine toetab võitlust diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

(31)

Programm „Progress” aastateks 2007–2013 sisaldas osi „Mittediskrimineerimine ja mitmekesisus” ning „Sooline võrdõiguslikkus”, mida tuleb õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi (2014–2020) raames jätkata ja edasi arendada. On siiski väga tähtis keskenduda kõikides programmi raames tehtavates asjaomastes algatustes ja võetavates meetmetes jätkuvalt meeste ja naiste võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise küsimustele, eeskätt püüda parandada naiste osalust tööturul ja töötingimusi ning edendada töö- ja eraelu paremat tasakaalustamist.

(32)

ELi toimimise lepingu artikli 9 ning strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide kohaselt peaks programm aitama kaasa kvaliteetse ja jätkusuutliku tööhõive kõrge taseme tagamisele, piisava sotsiaalkaitse kindlustamisele, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisele ning peaks võtma arvesse nõudeid, mis seonduvad inimese tervise kaitse kõrge taseme tagamisega.

(33)

Programm peaks täiendama liidu muid programme, ehkki nentides, et iga vahendit tuleks rakendada vastavalt selle jaoks ette nähtud erimenetlusele. Seega ei tohiks tekkida võimalust, et samu rahastamiskõlblikke kulusid rahastatakse kaks korda. Liidu rahastamise lisaväärtuse ja olulise mõju saavutamiseks tuleks arendada programmi tihedat koostoimet liidu muude programmide ja struktuurifondidega, eelkõige ESFi ja noorte tööhõive algatusega. Programm peaks täiendama liidu muid programme ja algatusi, milles keskendutakse noorte töötuse vastu võitlemisele.

(34)

Programmi tuleks rakendada nii, et lihtsustada iga liikmesriigi pädeva(te) asutus(t)e osalemist programmi eesmärkide täitmisel.

(35)

Et tagada tõhusam suhtlus laiema üldsusega ja komisjoni algatusel ette võetud teavitusmeetmete suurem sünergia, peaksid käesoleva määruse alusel teabevahetuseks ja teavitamiseks eraldatud vahendid aitama kaasa ka liidu poliitilistest prioriteetidest teavitamisele ja nende kohta teabe jagamisele, kui need on seotud käesoleva määruse üldiste eesmärkidega.

(36)

Käesoleva määrusega kehtestatakse kogu programmi kehtivusajaks ette rahastamispakett, mis on Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembriks 2013. (eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe) (11) punkti 17 tähenduses.

(37)

Liidu finantshuvid peaksid olema kogu kulutsükli jooksul kaitstud proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad eeskirjade eiramist, avastamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või vääralt kasutatud vahendite tagasinõudmist ja vajaduse korral karistusi vastavalt finantsmäärusele.

(38)

Selle tagamiseks, et programm suudaks piisavalt paindlikult reageerida kogu kestuse jooksul muutuvatele vajadustele ja asjaomastele poliitilistele prioriteetidele, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte vahendite ümberjaotamiseks programmi eri tegevussuundade vahel ja tegevussuundade konkreetsetele valdkondadele. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(39)

Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (12).

(40)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga on selle ulatuse ja toime tõttu neid parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

mille peaeesmärk põhikirja või muude juriidiliste dokumentide kohaselt ei ole mitte kasumi teenimine omanikele, liikmetele ja osanikele, vaid mõõdetava positiivse sotsiaalse mõju saavutamine, ja mille käigus ettevõte:

b)

mis kasutab oma kasumit esmajoones oma peaeesmärgi saavutamiseks ning on kehtestanud eelnevalt kindlaks määratud menetlused ja eeskirjad kasumi osanikele ja omanikele jagamiseks, mis tagavad, et kasumi mis tahes jaotamine ei takista peaeesmärgi saavutamist;

c)

mida juhitakse ettevõtlikul, vastutustundlikul ja läbipaistval moel, eelkõige kaasates töötajaid, kliente ja sidusrühmi, keda tema äritegevus mõjutab;

a)

programmi „Progress” tegevussuund, mis toetab artiklis 1 ja asjakohases liidu õiguses osutatud liidu meetmete ja poliitika väljatöötamist, rakendamist, seiret ja hindamist ning mis edendab tõenditepõhist poliitika kujundamist, sotsiaalset innovatsiooni ja sotsiaalset progressi, kaasates sotsiaalpartnereid, kodanikuühiskonna organisatsioone ning avalik- ja eraõiguslikke asutusi;

b)

EURESe tegevussuund, mis toetab EURESe elluviidavaid tegevusi, nimelt EMP riikide ja Šveitsi Konföderatsiooni poolt koos sotsiaalpartnerite, teiste tööturuteenuste pakkujate ja teiste huvitatud isikutega määratud eriteenuseid, et arendada teabe vahetamist ja levitamist ning teisi koostöö vorme, nagu piiriülesed partnerlused, et õiglaselt edendada töötajate vabatahtlikku geograafilist liikuvust ning aidata saavutada kvaliteetse ja jätkusuutliku tööhõive kõrget taset;

c)

mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuund, mis parandab vastavalt artiklile 26 juriidiliste ja füüsiliste isikute juurdepääsu rahastamisele ja suurendab selle kättesaadavust.

a)

tugevdada kõikide tasandite poliitikakujundajate vastutustunnet ning võtta nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil konkreetseid, kooskõlastatud ja innovatiivseid meetmeid seoses liidu eesmärkidega artiklis 1 osutatud valdkondades, tehes tihedat koostööd sotsiaalpartnerite ning kodanikuühiskonna organisatsioonide ning era- ja avalik-õiguslike asutustega;

b)

toetada piisavate, juurdepääsetavate ja tõhusate sotsiaalkaitse süsteemide ja tööturgude arengut ning aidata kaasa poliitika reformile artiklis 1 osutatud valdkondades, edendades eelkõige inimväärset tööd ja töötingimusi, töötervishoiu ja -ohutuse alast ennetuskultuuri, töö- ja eraelu paremat tasakaalustamist, head juhtimistava sotsiaalsete eesmärkide, kaasa arvatud konvergentsi puhul ning vastastikku õppimist ja sotsiaalset innovatsiooni;

c)

tagada liidu õiguse tulemuslik kohaldamine artiklis 1 osutatud valdkondades ning vajaduse korral aidata kaasa liidu õiguse ajakohastamisele kooskõlas inimväärse töö põhimõtetega ning aruka reguleerimise põhimõtteid arvesse võttes;

d)

õiglaselt edendada töötajate vabatahtlikku geograafilist liikuvust ning suurendada tööhõive võimalusi, arendades liidu kvaliteetseid ja kaasavaid tööturge, mis on avatud ja kõigile juurdepääsetavad, järgides samal ajal kogu liidus töötajate õigusi, sealhulgas liikumisvabadust;

e)

edendada tööhõivet ja sotsiaalset kaasatust, parandades mikroettevõtet asutada soovivate haavatavate isikute ning olemasolevate mikroettevõtete juurdepääsu mikrorahastamisele ja selle kättesaadavust nende jaoks ning parandades sotsiaalsete ettevõtete juurdepääsu rahastamisvahenditele.

a)

pöörata erilist tähelepanu haavatavatele rühmadele, nagu noored;

b)

edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise ning vajaduse korral soolist võrdõiguslikkust arvestava eelarvestamise abil;

c)

võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel;

d)

edendada liidu poliitika ja tegevuste määratlemisel ja rakendamisel kvaliteetse ja jätkusuutliku tööhõive kõrget taset, tagada piisav ja inimväärne sotsiaalkaitse ning võidelda pikaajalise töötuse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu.

a)

programmi „Progress” tegevussuunale 61 %;

b)

EURESe tegevussuunale 18 %;

c)

mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuunale 21 %.

a)

tööhõive, eriti võitluseks noorte töötuse vastu: 20 %;

b)

sotsiaalkaitse, sotsiaalne kaasatus ning vaesuse vähendamine ja ennetamine: 50 %;

c)

töötingimused: 10 %.

a)

töötada välja ja levitada kõrgetasemelisi võrreldavaid analüütilisi teadmisi tagamaks, et liidu poliitika artiklis 1 osutatud valdkondades põhineb usaldusväärsel tõendusmaterjalil ja vastab eri liikmesriikide ja teiste programmis osalevate riikide vajadustele, väljakutsetele ja tingimustele;

b)

hõlbustada tulemuslikku ja kaasavat teabe jagamist, vastastikust õppimist ja dialoogi liidu poliitika kohta artiklis 1 osutatud valdkondades liidu, liikmesriikide ja rahvusvahelisel tasandil, et osutada liikmesriikidele ja teistele programmis osalevatele riikidele abi nende poliitika väljatöötamisel ja liikmesriikidele abi liidu õiguse rakendamisel;

c)

anda rahalist toetust sotsiaal- ja tööturupoliitika uuenduste katsetamiseks ja vajaduse korral selleks, et suurendada peamiste osalejate suutlikkust sotsiaalpoliitikaga eksperimenteerimise kavandamiseks ja rakendamiseks ning et muuta vastavad teadmised ja kogemused kättesaadavaks;

d)

anda liidu ja liikmesriikide organisatsioonidele rahalist toetust nende suutlikkuse suurendamiseks, et arendada, edendada ja toetada artiklis 1 ja asjaomases liidu õiguses osutatud liidu meetmete ja poliitikate rakendamist.

1.

Analüütilised meetmed:

2.

Vastastikuse õppimise, teadlikkuse ja levitamisega seonduvad meetmed:

3.

Järgmised toetused:

a)

liikmesriikidele;

b)

EMP riikidele vastavalt EMP lepingule ja EFTA liikmesriikidele;

c)

kandidaatriikidele ning potentsiaalsetele kandidaatidele vastavalt üldistele põhimõtetele ja tingimustele, mis on sätestatud nendega sõlmitud raamlepingutes nende osalemise kohta liidu programmides.

a)

riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele asutustele;

b)

tööturuasutustele;

c)

liidu õigusega ette nähtud eriasutustele;

d)

sotsiaalpartneritele;

e)

valitsusvälistele organisatsioonidele;

f)

kõrgkoolidele ja uurimisasutustele;

g)

hindamisekspertidele ja mõjuhindamise ekspertidele;

h)

riikide statistikaametitele;

i)

meediale.

a)

vabade töökohtade, töötaotluste ja nendega seonduva teabe läbipaistvus tööotsijate ja tööandjate jaoks: 32 %;

b)

teenuste väljatöötamine töötajate värbamiseks ja nende ametisse nimetamiseks vabade töökohtade ja töötaotlejate vahenduse kaudu liidu tasandil, eelkõige sihipäraste liikuvuskavade väljatöötamine: 30 %;

c)

piiriülesed partnerlused: 18 %.

a)

tagada, et vabad töökohad, töötaotlemine ja vastav teave ja nõustamine ning nendega seonduv teave, näiteks teave elu- ja töötingimuste kohta, muudetakse vastavalt potentsiaalsete tööotsijate ja tööandjate jaoks läbipaistvaks. See saavutatakse teabe vahendamise ja levitamise kaudu riikidevahelisel, piirkondadevahelisel ja piiriülesel tasandil, kasutades vabade töökohtade ja töötaotluste jaoks standardseid koostalitusvõime vorme, aga ka muude sobivate vahendite kaudu, nagu individuaalne nõustamine ja juhendamine, mida pakutakse eelkõige madala kvalifikatsiooniga töötajatele;

b)

toetada EURESe teenuste pakkumist töötajate värbamiseks ja nende kvaliteetsetele ja jätkusuutlikele töökohtadele nimetamiseks vabade töökohtade ja töötaotluste vahendamise kaudu; toetus EURESe teenustele laieneb ametisse nimetamise eri etappidele alates värbamiseelsest ettevalmistusest kuni ametisse nimetamise järgse abini eesmärgiga tagada taotleja edukas integreerumine tööturul; sellised tugiteenused võivad hõlmata sihipäraseid liikuvuskavasid, et täita vabu töökohti teatavas sektoris, teataval kutsealal, teatavas riigis või riikide rühmas või teatavate töötajate rühmade puhul, nagu liikuda soovivad noored, kui on tuvastatud selge majanduslik vajadus.

a)

EURESe piiriüleste partnerluste arendamine ja tegevus, kui seda taotlevad piirialade eest territoriaalselt vastutavad asutused;

b)

teabe, nõustamis-, värbamis- ja ametisse nimetamise teenuste pakkumine piiriülestele töötajatele;

c)

mitmekeelse digitaalse platvormi väljatöötamine vabade töökohtade ja töötaotluste vahendamiseks;

d)

taotlusvooru järgselt sihipäraste liikuvuskavade väljatöötamine, et täita vabad töökohad seal, kus tööturul on tuvastatud puudujääke, ja/või aidata töötajaid, kes soovivad liikuda, kui on tuvastatud selge majanduslik vajadus;

e)

vastastikune õppimine EURESe osaliste vahel ning EURESe nõustajate, sealhulgas EURESe piiriüleste partnerluste nõustajate koolitamine;

f)

teabevahetus ja teavitamine teadlikkuse suurendamiseks geograafilise ja tööalase liikuvuse kasust üldiselt ning EURESe tegevusest ja selle pakutavatest teenustest.

a)

liikmesriikidele;

b)

EMP riikidele kooskõlas EMP lepinguga ning Šveitsi Konföderatsioonile kooskõlas ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ja teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud isikute vaba liikumist käsitleva lepinguga (18).

a)

riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused;

b)

tööturuasutused;

c)

sotsiaalpartnerite organisatsioonid ja muud huvitatud isikud.

a)

haavatavate rühmade ja mikroettevõtete mikrorahastamine: 45 %;

b)

sotsiaalne ettevõtlus: 45 %.

a)

Suurendada juurdepääsu mikrorahastamisele ja selle kättesaadavust:

b)

Suurendada mikrokrediidi andjate institutsioonilist suutlikkust.

c)

Toetada sotsiaalse investeerimisturu arengut ning hõlbustada sotsiaalsete ettevõtete juurdepääsu rahastamisele, tehes omakapitali, kvaasikapitali, laenuvahendid ja toetused summas kuni 500 000 eurot kättesaadavaks sotsiaalsetele ettevõtetele, mille aastakäive ei ületa 30 miljonit eurot või mille aastabilanss ei ületa 30 miljonit eurot ja mis ise ei ole ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad.

a)

mikrorahastamist isikutele ja mikroettevõtetele; ja/või

b)

rahastamist sotsiaalsetele ettevõtetele.

1)

Artiklis 5 asendatakse lõige 4 järgmisega:

„4.   Rahastu aegumise korral antakse liidule võlgnetav jääksumma mikrorahastamiseks ja sotsiaalsete ettevõtete toetamiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembriks 2013. määrusega (EL) nr 1296/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) (19).

(19)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 238”"

2)

Artiklist 8 jäetakse välja lõiked 3 ja 4.