20.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 308/79

1.

kutsub liikmesriike üles võtma arvesse viimastel aastatel toimunud demograafilisi muutusi, eriti elanikkonna vananemist, mis suurendab survet eelarvele ja tekitab suure nõudluse parema tervishoiu ja sotsiaalteenuste infrastruktuuri järele; soovitab liikmesriikidel võidelda eakate sotsiaalse tõrjutuse ja igas vormis vanuselise diskrimineerimise vastu;

2.

tuletab liikmesriikidele meelde, et nõuetekohaste tervise- ja hooldusteenuste kättesaadavus on Euroopa solidaarsusmudeli aluspõhimõte;

3.

tunnistades nii hoolduse kvaliteedi kui ka järjepidevuse tähtsust, kutsub liikmesriike üles parandama, hõlbustama ja soodustama kõikide eakate pikaajalise hooldusega tegelevate isikute, sh mitteametlike hooldajate ja nende isikute, kellelt nõutakse kutsealast kvalifikatsiooni, erialast koolitust, haridust ja integratsioonimeetmeid; selline koolitus võib ka kaasa aidata selle tähtsa töö staatuse tõstmisele; nõuab tungivalt, liikmesriigid lahendaksid hooldustöö madala tasustamise, töötajate nappuse ning koolituse puudumise või ebapiisava koolitusega seotud küsimused, mis kõik pingestavad hooldusteenuste osutamist; märgib ära kodanikuühiskonna, kiriku ja heategevusorganisatsioonide suure rolli hoolduse pakkumises;

4.

märgib e-tervishoiuteenuste arendamise tähtsust, et parandada hooldusteenuste kvaliteeti ja tõhusust ning toetada ka mitteametlikke hooldajaid ja eakaid endid;

5.

palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta arvesse mitteametlike hooldajate vajadusi, sest nende arvele langeb suur osa eakate hooldustööst, ning astuda konkreetseid samme nende toetamiseks ja kaitsmiseks koolituse, ajutist puhkust võimaldava asendushoolduse ning töö- ja pereelu ühitamise meetmete kaudu;

6.

nõuab, et kõikides liikmesriikides oleks tagatud pikaajaliselt hooldatavate inimeste põhiõiguste kaitse, milleks kutsub liikmesriike senisest enam tähelepanu pöörama osutatavate teenuste kvaliteedikriteeriumide kehtestamisele ja järgimisele;

7.

kutsub liikmesriike üles igati toetama eakate iseseisvat hakkamasaamist kodustes tingimustes ja läbi erinevate abimehhanismide tagama nende parem toimetulek kodustes oludes, mis on parim alternatiiv institutsionaalsele hoolekandele;

8.

kutsub liikmesriike üles reguleerima oma siseriiklikus õiguses eakate hoolekandes tegutsevate hoolekandetöötajatele esitatavaid kvalifikatsiooninõudeid ning välja töötama ja rakendama täiendkoolitussüsteeme, mis aitaksid tõsta eakate hoolekandesüsteemis töötavate isikute haridustaset ning seeläbi parandada pakutavate teenuste kvaliteeti;

9.

peab kahetsusväärseks, et paljudes liikmesriikides on aastate jooksul vähendatud geriaatrilise ravi rahastamist ja võimaldamist ning et teisi spetsialiste ei ole piisavalt koolitatud eakate inimeste probleemidega tegelemiseks; märgib, et see on paljudel juhtudel vähendanud eakatele pakutava hoolduse kvaliteeti, mis mõnikord tähendab nende ebaõiglast diskrimineerimist; kutsub liikmesriike üles olukorda jälgima, et vajaduse korral suurendada selle valdkonna vahendeid;

10.

palub liikmesriikidel esmajärjekorras toetada koduse palliatiivhoolduse üksuste loomist;

11.

palub komisjonil koguda andmeid ja koostada ülevaade hoolekandeasutuste, kohaliku omavalitsuse hooldussüsteemi ja eakate koduhoolduse infrastruktuuri kohta igas liikmesriigis;

12.

nõuab kõikide hooldussektori lepingute miinimumstandardite, sh miinimumpalga kehtestamist;

13.

nõuab, et komisjon teeks rohkem uurimistööd, et teha kindlaks pikaajaliselt hooldatavate eakate selliste surmajuhtumite arv, mis on tingitud alatoitumisest ja vedelikupuudusest;

14.

palub liikmesriikidel rakendada eakatele inimestele suunatud teabe- ja ennetuspoliitikat, keskendudes eelkõige toiduvalikule ja vedelikupuuduse ohu vältimisele;

15.

võttes arvesse, et ELi eakate poliitika rajaneb põhimõttel „ühiskond kõigile”, mis tähendab, et liikmesriigid peavad tagama eri vanuses inimestele igakülgse võimaluse osaleda aktiivselt ühiskonnaelus nende east sõltumatult;

16.

toetab eakatele koduste sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamise programmide kasutuselevõtmist või riikides, kus need on juba kasutusele võetud, nende jätkamist munitsipaal- ja kohalike asutuste juhtimisel vastavalt nende pädevusele;

17.

nõuab, et komisjon esitaks rohelise raamatu eakate väärkohtlemise ning eakate inimeste kaitsmise kohta ühiskonnas ja kõikides hooldusasutustes, keskendudes muu hulgas patsientide liikuvusele ning 27 liikmesriigis juba olemas olevatele parimatele tavadele;

18.

palub komisjonil teha uurimus, mis annab selgema pildi eakate inimeste hoolduse kasvavatest nõuetest ja esitada hinnang spetsialistide vajaduse kohta kuni 2020. aastani;

19.

nõuab, et liikmesriigid vahetaksid avatud koordinatsiooni meetodi kaudu teavet, ideid ja parimaid tavasid eakate pikaajalise hoolduse kohta ning eriti meetmete ja kutsestandardite kohta, et:

20.

soovitab tungivalt komisjonil teha kõik, et tagada vastuvõetavad tervishoiustandardid kõikidele Euroopa kodanikele nende materiaalsest olukorrast olenemata;

21.

kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tulenevalt elanikkonna üldisest vananemisest Euroopa Liidus tegema igakülgset koostööd ka pikaajalise hoolduse jätkusuutlike finantseerimissüsteemide väljatöötamise osas, et tagada tulevikus eakate hooldusteenuste jätkusuutliku finantseerimissüsteemi olemasolu ja vajalike hooldusteenuste kättesaadavus;

22.

nõuab parimate tavade vahetamist põlvkondadevaheliste suhete arendamise kõige tõhusamate viiside leidmiseks, et suurendada pereliikmete osalemist pikaajalises hoolduses, mis toob suurt kasu ja võimaldab edukamalt rahuldada hooldatava individuaalseid vajadusi;

23.

nõuab aktiivse vananemise ühtse strateegia arendamist, mille eesmärk on vanurite kaasamine ühiskondlikku ja kultuurilisse tegevusse;

24.

nõuab meetmete võtmist, et reageerida järjest suurema arvu vanurite vajadustele ja tagada neile võrdsed võimalused hooldusteenuste saamiseks;

25.

kutsub liikmesriike üles eakate ja puudega inimeste eest hoolitsevate inimeste koormuse vähendamiseks ja nende tööleasumise toetamiseks arendama välja integreeritud hooldussüsteeme;

26.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.