Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2023/C 48/09)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Anjou Villages“

PDO-FR-A0493-AM02

Teate esitamise kuupäev: 11.11.2022

KINNITATUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Ametlik geograafiaseadustik

Geograafilise piirkonna ja vahetus läheduses asuva piirkonna kommuunid on viidud kooskõlla ametliku geograafiaseadustikuga.

See ei mõjuta määratletud geograafilise piirkonna piire.

Muudetud on koonddokumenti punkte°6 ja 9.

2.   Viinapuude tüvedevaheline kaugus

Tüvedevahelist miinimumkaugust vähendatakse ühelt meetrilt 0,90 meetrile.

Muudatuse eesmärk on suurendada viinapuude istutustihedust ilma reavahet muutmata.

Lisatud on ka erisäte viinapuude kohta, mis kasvavad mäeküljel kallakuga üle 10 % ja mille tüvedevaheline kaugus võib olla 0,80 m.

Selle lisamisega võetakse arvesse kõnealustel mäekülgedel kasvavaid viinapuid, mille puhul on kasutatud eri istutustehnikaid (pigem nõlvaga paralleelne kui nõlvaga risti jääv istutus).

Muudetakse koonddokumendi punkti 5.

3.   Lõikamine

Lõikamistehnikaid on ühtlustatud nendega, mida kasutatakse Loire’i orus asuva Anjou Saumuri piirkonna nimetuste puhul.

Ühtlustamine peaks aitama suurendada töötajate oskuasteavet ja lihtsustama kontrolli. Tehtud muudatus peaks aitama viinamarjakasvatajatel tulla toime üha hiljem esinevate külmadega.

Muudetakse koonddokumendi punkti 5.

4.   Seos geograafilise piirkonnaga

Seost piirkonnaga muudetakse, asendades viite aastale 2018 viitega aastale 2021.

Muudetakse koonddokumendi punkti 8.

5.   Märgistus

Lisatud on täpsustus vabatahtlikke märkeid käsitleva õigusraamistiku kohta.

Muudetakse koonddokumendi punkti 9.

6.   Redaktsioonilised muudatused

Spetsifikaadis on tehtud teatab hulk redaktsioonilisi muudatusi.

Nende muudatustega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

7.   Viited kontrolliasutusele

Kontrolliasutuse viite sõnastus on läbi vaadatud, et ühtlustada see teiste nimetuste tootespetsifikaatide sõnastusega. Tegemist on üksnes redaktsioonilise muudatusega.

Selle muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Anjou Villages

2.   Geograafilise tähise tüüp:

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

LÜHIKIRJELDUS

Tegemist on vaiksete punaste veinidega, mille peamised analüütilised omadused on järgmised:

minimaalne naturaalne alkoholisisaldus 11 mahuprotsenti.

Fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus pärast kääritamist võib olla kuni 3 grammi liitri kohta.

Malolaktiline kääritamine peab olema lõppenud. Turustamiseks valmis või pakendamise staadiumis olevate veinide õunhappe sisaldus ei tohi ületada 0,4 grammi liitri kohta.

Pärast rikastamist ei või veini üldalkoholisisaldus ületada 12,5 mahuprotsenti.

Lenduvate hapete sisalduse, üldhappesuse ja vääveldioksiidi üldsisalduse näitajad on kindlaks määratud liidu õigusaktidega.

Veinid peavad vananema vähemalt koristamise aastale järgneva aasta 15. juunini.

Veini värvus on harilikult rubiinpunane, sügav ja väljapeetud. Veini lõhnas võib sageli tunda õrnu punaste puuviljade ja lillede (iiris, kannike jne) nüansse, mis arenevad keerulisemateks varjunditeks, tumedate marjade, vürtside, ulukiliha või alusmetsa lõhnanüansside seguks. Maitse on täidlane ja lopsakas, säilinud on nüansirikkus. Tanniinid on tuntavad, kuid segunevad teiste maitsetega, järelmaitse on püsiv. Tegemist on suurepärase veiniga, kuid enne selle maitsmist tuleb mõned aastad oodata.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Veinivalmistuse eritavad

1.   Istutustihedus – ridadevaheline laius

Viljelustavad

Viinapuude minimaalne istutustihedus on 4 000 tüve hektari kohta. Ridade vahe ei tohi olla suurem kui 2,50 meetrit ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahe peab jääma alla 0,90 meetri. Kasvatusaladele, kus samas reas olevate viinapuude tüvede vahe on alla 0,90, kuid üle 0,80 meetri või sellega võrdne, ja mille kalle on üle 10 %, antakse samuti õigus kontrollitud päritolunimetusega veini toota. Kasvatusalade puhul, kus viinapuude tihedus on alla 4 000 tüve hektari kohta, kuid vähemalt 3 300 tüve hektari kohta, võib koristatud saaki kasutada kontrollitud päritolunimetusega toote valmistamiseks, kui on järgitud käesolevas tootespetsifikaadis sätestatud eeskirju, mis hõlmavad viinapuude toestamist ja lehestiku kõrgust. Neil kasvatusaladel ei või ridade vahe olla suurem kui kolm meetrit ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahe ei või olla väiksem kui üks meeter.

2.   Viinapuude lõikamise ja toestamise eeskirjad

Viljelustavad

Viinapuid lõigatakse tagasi nii, et tagasilõigatud võrsed on kas pikad või lühikesed või mõlemat moodi, kuid igal viinapuul on maksimaalselt 12 punga.

Viinapuude igale tüvele tohib jätta lõikamisel kaks täiendavat punga tingimusel, et fenoloogilises etapis, kus taimel on 11 või 12 lehte (eraldi lehepunga), on ühel viinapuul kuni 12 vastaval aastal vilja kandvat oksa.

Toestatud lehestiku kõrgus peab olema vähemalt võrdne 60 %ga ridade vahekaugusest, toestatud lehestiku kõrgust mõõdetakse alates lehestiku alumisest piirist, mis peab olema vähemalt 0,40 meetri kõrgusel maapinnast, kuni külgvõrsete ülemise piirini, mis peab olema vähemalt 0,20 meetri võrra kõrgemal ülemisest toestustraadist.

Viinamarjade kasvatusalade puhul, mille istutustihedus on alla 4 000 tüve hektari kohta, kuid vähemalt 3 300 tüve hektari kohta, kehtivad täiendavalt järgmised toestamiseeskirjad: toestusvaiade maapealse osa kõrgus peab olema vähemalt 1,90 meetrit; toestusvõrestikul on neli toestustraatide rida; ülemise toestustraadi kaugus maapinnast on vähemalt 1,85 meetrit.

3.   Kastmine

Viljelustavad

Kastmine on keelatud.

4.   

 

Veinivalmistuse eritavad

Lubatud on kasutada subtraktiivseid rikastamismeetodeid ja maksimaalne osalise kontsentratsiooni määr kasutatud koguste suhtes on 10 %. Puutükkide kasutamine on keelatud. Pärast rikastamist ei või veini üldalkoholisisaldus ületada 12,5 mahuprotsenti.

Lisaks eespool esitatud sätetele tuleb veinivalmistustavade puhul kinni pidada liidu tasandi ning maaseadustiku ja merekalapüügi seadustiku (code rural et de la pêche maritime) sätetest.

5.2.   Maksimaalne saagikus

1.

60 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Kõik tootmisetapid toimuvad geograafilises piirkonnas, mis hõlmab vastavalt 2021. aasta ametlikule geograafiaseadustikule järgmiste kommuunide territooriume:

—	Deux-Sèvres’i departemang: Loretz-d’Argenton (ainult Bouillé-Loretzi delegeeritud kommuuni territoorium), Val en Vignes (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: Bouillé-Saint-Paul, Cersay ja Saint-Pierre-à-Champ);

—

Maine-et-Loire’i departemang: Aubigné-sur-Layon, Beaulieu-sur-Layon, Bellevigne-en-Layon, Blaison-Saint-Sulpice (ainult Blaison-Gohier’ delegeeritud kommuuni territoorium), Bouchemaine, Brissac Loire Aubance (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: Charcé-Saint-Ellier-sur-Aubance ja Coutures), Chalonnes-sur-Loire, Champtocé-sur-Loire, Chaudefonds-sur-Layon, Chemillé-en-Anjou (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: Chanzeaux, La Jumellière ja Valanjou), Cléré-sur-Layon, Doué-en-Anjou (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: Brigné, Concourson-sur-Layon, Saint-Georges-sur-Layon ja Les Verchers-sur-Layon), Ingrandes-Le Fresne sur Loire (ainult endise Ingrandesi kommuuni territoorium), Lys-Haut-Layon (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: La Fosse-de-Tigné, Nueil-sur-Layon, Tancoigné, Tigné ja Trémont), Mauges-sur-Loire (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: Mesnil-en-Vallée, Montjean-sur-Loire ja La Pommeraye), Passavant-sur-Layon, La Possonnière, Rochefort-sur-Loire, Saint-Georges-sur-Loire, Saint-Germain-des-Prés, Savennières, Terranjou, Tuffalun (ainult Ambillou-Château delegeeritud kommuuni territoorium), Val-du-Layon.

Geograafilist piirkonda kujutavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi veebisaidi vahendusel.

7.   Peamine veiniviinamarjasort / peamised veiniviinamarjasordid

„Cabernet Franc N“

„Cabernet-Sauvignon N“

8.   Seos(t)e kirjeldus

8.1.   

 

a)   Seost väljendavate looduslike tegurite kirjeldus

Geograafiline piirkond asub kontrollitud päritolunimetuse „Anjou“ geograafilise piirkonna lääneosa keskel ning paikneb peamiselt Armorikaani mäemassiiviga seotud eelkambriumist ja mesosoikumist pärineval pangal, mida idaservas katavad kohati kruusasetted või senomaani ladejärgust pärinevad kivimikompleksid, eeskätt molluskite kivistisi sisaldav mergel. 2021. aastal hõlmas geograafiline piirkond kontrollitud päritolunimetuste „Anjou-Coteaux de la Loire“, „Coteaux du Layon“ ja „Savennières“ geograafilisi piirkondi ning mõningaid nendega piirnevaid kommuune. Geograafiline piirkond hõlmab territooriumi, mis on piiritletud ja valitud seoses looduskeskkonna sobivusega punaste vananevate veinide tootmiseks. See hõlmab Maine-et-Loire’i departemangu 24 kommuuni ja Deux-Sèvres’i departemangu kaks kommuuni Angers’ linnast kagu ja lõuna pool. Piirkonna maastiku moodustab suur hulk laugjaid ja erineval määral päikesele avatud mäekülgi, mille kõrgused jäävad vahemikku 50–90 meetrit.

Viinamarja kasvatamiseks piiritletud maatükid on päikesele hästi avatud, mullastikus domineerivad kildalise tekstuuriga ja savi-kruusasegused pruunmullad, kohati esineb ka karpe sisaldaval merglil asuvaid pruunmuldasid. Pinnasekiht on valdavalt õhuke, hea vee läbilaskvusega, puuduvad märgid liigniiskusest, iseloomulik on pinnase väike veevaru. Mullastik on soodsa soojusrežiimiga ja võimaldab küllalt varajast saaki. Geograafilise piirkonna lääneosas esineb kohati kihindeid, mis pärinevad happelistest (rüoliit) või leeliselistest (spiliit) tardkivimitest ja on tekitanud väga klibuse mulla.

Geograafilise piirkonna kliima on mõõdukas ookeaniline kliima, temperatuurierinevused on küllalt väikesed, see on tingitud ühelt poolt Atlandi ookeani suhtelisest lähedusest ja teiselt poolt Loire’i jõe ja selle lisajõgede temperatuuri reguleerivast mõjust, samuti ka asjaolust, et viinamarjakasvatused asuvad mäekülgedel. Kirde-edela-suunalised reljeefid kaitsevad läänetuulte eest, mis on tihti niisked. Geograafiline piirkond on seega väheste sademetega ala, millele on iseloomulik fööniefekt, ookeani niiskuse eest pakuvad kaitset kõrgemad Choletais’ ja Mauges’i mäestikud. Aastane sademehulk on suurusjärgus 585 millimeetrit, samas kui Choletais’ mäestikupiirkonnas võib see ulatuda ligi 800 millimeetrini.

b)   Seost väljendavate inimtegurite kirjeldus

On teada, et viinamarjakasvatus oli Anjou piirkonnas olemas juba alates I sajandist pKr ning sellega on selles piirkonnas tegeletud pidevalt. VI sajandi poeedi Apolloniuse luuleridade kohaselt oli viinamarjakasvatus piirkonnas õitsval järjel: „Mitte kaugel Bretagne’ist on kaljul asuv linn, kus on rikkalikult Cerese ja Dionysose ande ja mis on oma nime Andegave (Angers) saanud kreeka keelest“. Kuigi Angers’ piirkonna viinamarjakasvatus arenes kogu keskaja jooksul Loire’i jõe kallastel ja Angers’ linna ümbruses asuvate kloostrite juures edasi, sai piirkond tõeliselt kuulsaks alates XII ja XIII sajandist. Henri II ja Akvitaania Eleanori valitsusaja õitseng võimaldas Anjou veinidel jõuda kõige suursugusematele laudadele.

Tootmine arenes märkimisväärselt alates XVI sajandist seoses Hollandi kaupmeeste saabumisega, kes otsisid veini oma kodumaa ja asumaade jaoks. Hollandlased ostsid piirkonnast suures koguses veini ja kaubanduse maht muutus XVIII sajandiks nii suureks, et transpordi edendamiseks kaevati geograafilist piirkonda läbivale Layoni jõele mitu kanalit.

Veini „Anjou“ tuntus põhineb eeskätt viinamarjasordist ‛Chenin B’ valmistatud valgetel veinidel, kuid pärast viinapuutäiga seotud kriisi, hakati alates 1865. aastast üha rohkemates istandustes kasvatama ka viinamarjasorti ‛Cabernet franc N’ ehk nn Bretagne’i viinamarja (nimetus on seotud sellega, et see sort saabus paatidega Loire’i jõe suudmealalt, mis sel ajajärgul kuulus Bretagne’i piirkonda).

8.2.   

 

XX sajandi algul keskendus veinide valmistamine eeskätt „rouget“ valmistamisele, see on kohalik nimetus kerge punase veini kohta, mida tarbiti kohvikutes ja mis tähistab Angers’ piirkonna veinitööstuse muutumise esimest etappi, mis viis edasi piirkonna sümboliks olevate roosade veinide suurtootmisele. Selle muutumise teine etapp tugineb tootjate kogemustele piirkonna taimekoosluse haldamisel. Vaatlused ja analüüsid, mille abil otsiti optimaalset vastavust viinamarjasordi ja selle kasvatusalade vahel, viinamarjakoristusmeetodite tundmaõppimine ja veini valmistamise meetodite omandamine tõid alates 1960. aastatest kaasa punaste veinide tootmise arengu.

Veinitootjad jõudsid arusaamisele, et punaste veinidega seotud kasvatusalad ja oskusteave väärivad suurema eripäraga veinide tootmise arendamist. Kontrollitud päritolunimetus „Anjou Villages“ registreeriti 14. novembril 1991. 2010. aastal tootsid seda veini 130 eraõiguslikku veinikeldrit ja 2 veinikooperatiivi.

2.   Teave toodete kvaliteedi ja omaduste kohta

Veini värvus on harilikult rubiinpunane, sügav ja väljapeetud. Veini lõhnas võib sageli tunda õrnu punaste puuviljade ja lillede (iiris, kannike jne) nüansse, mis arenevad keerulisemateks varjunditeks, tumedate marjade, vürtside, ulukiliha või alusmetsa lõhnanüansside seguks.

Maitse on täidlane ja lopsakas, säilinud on nüansirikkus. Tanniinid on tuntavad, kuid segunevad teiste maitsetega, järelmaitse on püsiv. Tegemist on suurepärase veiniga, kuid enne selle maitsmist tuleb mõned aastad oodata.

3.   – Põhjuslikud seosed

Ühendatud on kohalikud tavad, mille kohaselt toimub pindmise viljaka mullakihiga kasvatusalade jaotus, ja väga hea päikesele avatust võimaldav topograafia, mis soodustab viinapuude ühtlast veevarustust ja võimaldab viinamarjasortidel ‛Cabernet franc N’ ja ‛Cabernet-sauvignon N’ välja arendada kogu potentsiaali ja eripärad. Sellised viinamarjakasvatuse tingimused nõuavad viinapuude ja nende tootmispotentsiaali optimaalset haldamist, sealhulgas vajadust määrata kindlaks viljelustavad ja ranged lõikamiseeskirjad.

Veinivalmistajate viinapuuistandusi käsitlev vaatlus- ja analüüsitegevus võimaldab määrata kindlaks õige asukoha viinapuude istutamiseks, võttes arvesse kahe kasvatatava viinamarjasordi kohanemist kiltkivist aluspinnal arenenud pruunmuldade ja senomaani ladejärgust pärinevate savi-lubjamuldadega. Tuginedes eripärasele kasvatusalade piiritlemisele, kohandades võimalikult asjakohaselt viinapuude lõikamise eeskirju ja viinamarja viljelustavasid, koristades saaki optimaalses küpsusastmes, tehes temperatuuride ja kääritamisaegade haldamisel tehnilisi täiustusi, kehtestavad tootjad ranged tootmiseeskirjad struktureeritud punase veini tootmiseks. Tootjate oskusteave võimaldab koristada viinamarju, mille suhkrusisaldus on vähemalt 189 grammi liitri kohta ning mille fenoolide tase on optimaalne.

Põlvkondade jooksul on ettevõtjad võtnud viinamarjast parima, kasutades veinitootmisel oma eripäraseid tehnilisi võtteid. Õige pea hakati veine pärast kääritamist vananeda laskma, see muutis veini lõhna- ja maitsebuketi terviklikuks, kuid eeskätt muutis tanniinid pehmeks ja siidiseks. Nende eesmärkide saavutamiseks kehtestati tootespetsifikaadis veini minimaalne vananemisaeg kuni koristusperioodile järgneva aasta 15. juunini.

Kontrollitud päritolunimetusega vein „Anjou Villages“ kuulub Anjou piirkonna veinide paremiku hulka.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

API

Õigusraamistik:

ELi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse viinamarjade pressimist, veini valmistamist ja kääritamist käsitlevat erandit, hõlmab vastavalt 2021. aasta ametlikule geograafiaseadustikule järgmiste kommuunide territooriume:

—

Deux-Sèvres’i departemang: Brion-près-Thouet, Loretz-d’Argenton (ainult Argenton-l’Église’i delegeeritud kommuuni territoorium), Louzy, Plaine-et-Vallées (ainult Oironi delegeeritud kommuuni territoorium), Saint-Cyr-la-Lande, Sainte-Verge, Saint-Martin-de-Mâcon, Saint-Martin-de-Sanzay, Thouars (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territooriumid: Mauzé-Thouarsais, Sainte-Radegonde ja endine Thouarsi kommuuni territoorium), Tourtenay;

—	Indre-et-Loire’i departemang: Saint-Nicolas-de-Bourgueil;

—	Loire-Atlantique’i departemang: Ancenis-Saint-Géréon (ainult endise Ancenis’ kommuuni territoorium), Le Loroux-Bottereau, Le Pallet, La Remaudière, Vair-sur-Loire (ainult Anetzi delegeeritud kommuuni territoorium), Vallet;

—

Maine-et-Loire’i departemang: Allonnes, Angers, Antoigné, Artannes-sur-Thouet, Bellevigne-les-Châteaux, Blaison-Saint-Sulpice (ainult Saint-Sulpice’i delegeeritud kommuuni territoorium), Brain-sur-Allonnes, Brissac Loire Aubance (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territooriumid: Alleuds, Brissac-Quincé, Chemellier, Luigné, Saint-Rémy-la-Varenne, Saint-Saturnin-sur-Loire, Saulgé-l’Hôpital ja Vauchrétien), Brossay, Cernusson, Cizay-la-Madeleine, Le Coudray-Macouard, Courchamps, Denée, Dénezé-sous-Doué, Distré, Doué-en-Anjou (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territooriumid: Doué-la-Fontaine, Forges, Meigné ja Montfort), Épieds, Fontevraud-l’Abbaye, Les Garennes sur Loire, Gennes-Val-de-Loire (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: Chênehutte-Trèves-Cunault, Gennes, Grézillé, Saint-Georges-des-Sept-Voies ja Le Thoureil), Huillé-Lézigné (ainult Huillé delegeeritud kommuuni territoorium), Jarzé Villages (ainult Lué-en-Baugeois’ delegeeritud kommuuni territoorium), Louresse-Rochemenier, Lys-Haut-Layon (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: Cerqueux-sous-Passavant ja Vihiers), Mauges-sur-Loire (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: La Chapelle-Saint-Florent, Le Marillais, Saint-Florent-le-Vieil, Saint-Laurent-de-la-Plaine ja Saint-Laurent-du-Mottay), Mazé-Milon (ainult Fontaine-Miloni delegeeritud kommuuni territoorium), Montilliers, Montreuil-Bellay, Montsoreau, Mozé-sur-Louet, Mûrs-Erigné, Orée d'Anjou (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territooriumid: Bouzillé, Champtoceaux, Drain, Landemont, Liré, Saint-Laurent-des-Autels ja La Varenne), Parnay, Le Puy-Notre-Dame, Rives-de-Loir-en-Anjou, Rou-Marson, Sainte-Gemmes-sur-Loire, Saint-Just-sur-Dive, Saint-Macaire-du-Bois, Saint-Martin-du-Fouilloux, Saint-Melaine-sur-Aubance, Saint-Sigismond, Saumur, Soulaines-sur-Aubance, Souzay-Champigny, Tuffalun (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territooriumid: Louerre ja Noyant-la-Plaine), Turquant, Les Ulmes, Varennes-sur-Loire, Varrains, Vaudelnay, Verrie, Verrières-en-Anjou;

—	Vienne’i departemang: Berrie, Curçay-sur-Dive, Glénouze, Pouançay, Ranton, Saint-Léger-de-Montbrillais, Saix, Ternay, Les Trois-Moutiers.

Märgistus

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kõik vabatahtlikud märked, mille kasutamist võivad liidu sätete alusel reguleerida liikmesriigid, kantakse märgistusele tähtedega, mille mõõtmed ei ole (kõrguselt ega laiuselt) üle kahe korra suuremad kui kontrollitud päritolunimetuse tähed.

Kontrollitud päritolunimetusele võib lisada täiendava geograafilise nime „Val de Loire“ vastavalt tootespetsifikaadis sätestatud eeskirjadele.

Geograafilise tähise „Val de Loire“ märkimiseks kasutatavate tähtede suurus ei tohi ületada (kõrguselt ega laiuselt) kaht kolmandikku nende tähtede suurusest, mis moodustavad kontrollitud päritolunimetuse.

Kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusel võib esitada väiksema geograafilise piirkonna nimetuse, kui tegemist on katastriüksusega ja selle nimi on esitatud saagideklaratsioonil. Selle katastriüksuse nimetus esitatakse tähtedega, mille kõrgus ja laius moodustavad kuni poole kontrollitud päritolunimetuse tähtede suurusest.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-1e962c34-1858-44fd-b90b-d3b72b04d5b4

---

(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.