EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Läbipaistvad ja prognoositavad töötingimused ELis
KOKKUVÕTE:
direktiiv (EL) 2019/1152 läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus
MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?
Selle eesmärk on parandada töötingimusi, edendades läbipaistvamat ja prognoositavamat töötamist ning tagades samas tööturu kohanemisvõime. Sellega on sätestatud miinimumõigused ja ajakohastatakse normid töötajatele esitatava teabe kohta, mis käsitleb nende töötingimusi.
Direktiiv aitab tugevdada Euroopa sotsiaalset mõõdet Euroopa sotsiaalõiguste samba kasutuselevõtu osana.
PÕHIPUNKTID
Direktiiv on välja antud ELi põhiõiguste harta artikli 31 kontekstis, mille kohaselt on igal töötajal õigus töötingimustele, mis on tema tervise, ohutuse ja väärikuse kohased, ning õigus maksimaalse tööaja piirangule, igapäevastele ja -nädalastele puhkeaegadele ja iga-aastasele tasustatavale puhkusele. See on ka konkreetne jätk Euroopa sotsiaalõiguste samba 5. ja 7. põhimõttele.
Kes on direktiiviga hõlmatud?
Direktiivi kohaldatakse nende suhtes, kes töötavad nelja järjestikuse nädala pikkuse perioodi jooksul rohkem kui kolm tundi nädalas (st rohkem kui 12 tundi kuus) ja keda seob tööleping või -suhe, nagu on määratletud igas liikmesriigis kehtivas õiguses, kollektiivlepingutes või tavades, võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikat. Hõlmatud isikute hulka võivad kuuluda nulltunnilepinguga töötajad, näiteks kiirtoidukettide ja logistikakeskuste töötajad, kauba väljapanijad supermarketites, koduabilised või vautšeripõhiselt töötavad töötajad* ning digiplatvormi kaudu töötavad töötajad, nagu nõudetööd tegevad autojuhid või kullerid, tingimusel et nad vastavad kõnealustele kriteeriumidele.
Objektiivsetel põhjustel peaks olema võimalik riigiametnikud, relvajõud või hädaabiteenistuste töötajad ning politsei direktiivi III peatüki (töötingimustega seotud miinimumnõuded) sätete kohaldamisalast välja jätta.
Töösuhe
Tööandjad teavitavad töötajaid kirjalikult ja hiljemalt nädala jooksul alates esimesest tööpäevast töösuhte põhielementidest, sealhulgas:
Järgnev lisateave peaks tööandjatelt töötajateni jõudma ühe kuu jooksul alates esimest tööpäevast:
Teise liikmesriiki või kolmandasse riiki kolinud (lähetatud) töötajad
Tööandja esitab enne ärasõitu dokumendid, mis sisaldavad vähemalt järgmist lisateavet:
Direktiiviga 96/71/EÜ (vt kokkuvõte) hõlmatud lähetatud töötajatele tehakse lisaks sellele teatavaks:
Töölepingu miinimumnõuded
Direktiiviga kehtestatakse töötajatele miinimumõigused, sealhulgas õigus:
Liikmesriigid võivad lubada sõlmida sotsiaalpartneritel kollektiivlepingud, millega kehtestatakse eespool osutatust erinevad töötingimused, kui järgitakse töötajate üldise kaitse põhimõtet.
Nõudetöö lepingud*
Liikmesriigid, mis lubavad nõudetöölepinguid või muid samalaadseid töölepinguid (nt tööampsu- või nulltunnileping), peavad võtma kuritarvituste ärahoidmiseks meetmeid, näiteks:
Kaebused, õiguskaitse, kaitse ja vallandamised
Liikmesriigid:
Käesoleva direktiivi rakendamine ei anna piisavat alust töötajatele ELis pakutava kaitse üldist taset alandada ning see ei piira liikmesriikide õigust kohaldada õigusnorme, mis on töötajate jaoks soodsamad.
Kehtetuks tunnistamine
Direktiiviga tunnistatakse alates 1. augustist 2022 kehtetuks nõukogu direktiiv 91/533/EMÜ töötajate töötingimustest teavitamise kohta.
MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?
Direktiivi kohaldatakse alates 31. juulist 2019 ning see peab liikmesriikides jõustuma 1. augustiks 2022.
TAUST
Lisateave:
PÕHIMÕISTED
PÕHIDOKUMENT
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1152 läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus (ELT L 186, 11.7.2019, lk 105–121)
SEONDUVAD DOKUMENDID
Nõukogu 19. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2017/159, millega rakendatakse Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldise liidu (Cogeca), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühenduse (Europêche) vahel 21. mail 2012 sõlmitud kokkulepe, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist (ELT L 25, 31.1.2017, lk 12–35)
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa sotsiaalõiguste samba loomine“ (COM(2017) 250 final, 26.4.2017)
Euroopa Liidu põhiõiguste harta – IV jaotis – Solidaarsus – Artikkel 31 – Head ja õiglased töötingimused (ELT C 202, 7.6.2016, lk 399)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/50/EL, mis käsitleb miinimumnõudeid liikmesriikidevahelise töötajate liikuvuse suurendamiseks täiendavate pensioniõiguste omandamise ja säilitamise parandamise teel (ELT L 128, 30.4.2014, lk 1–7)
Nõukogu 16. veebruari 2009. aasta direktiiv 2009/13/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (ETF) sõlmitud kokkulepet 2006. aasta meretöönormide konventsiooni kohta ja muudetakse direktiivi 1999/63/EÜ (ELT L 124, 20.5.2009, lk 30–50)
Direktiivi 2009/13/EÜ hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT L 299, 18.11.2003, lk 9–19)
Nõukogu 29. juuni 1998. aasta direktiiv 98/49/EÜ ühenduse piires liikuvate töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate täiendavate pensioniõiguste kaitse kohta (EÜT L 209, 25.7.1998, lk 46–49)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1–6)
Nõukogu 14. oktoobri 1991. aasta direktiiv 91/533/EMÜ tööandja kohustuse kohta teavitada töötajaid töölepingu või töösuhte tingimustest (EÜT L 288, 18.10.1991, lk 32–35)
Viimati muudetud: 25.10.2019