–

NAMA Symvouloi Michanikoi kai Meletites AE – LDK Symvouloi Michanikoi AE, LDK Symvouloi Michanikoi AE, NAMA Symvouloi Michanikoi kai Meletites AE, esindajad: dikigoroi S. Vlachopoulos ja N. Gountza,

–

Archi Exetasis Prodikastikon Prosfigon (AEPP), esindajad: dikigoroi S. Karatza ja F. Katsigianni,

–

Attiko Metro AE, esindajad: dikigoroi G. Arvanitis ja E. Christofilopoulos,

–

SALFO kai Synergates Anonymi Etairia Meletitikon Ypiresion Technikon Ergon – Grafeio Doxiadi Shymvouloi gia Anaptyxi kai Oikistiki AE – TPF Getinsa Euroestudios SL, esindaja: dikigoros K. Vrettos,

–

Kreeka valitsus, esindajad: K. Georgiadis, Z. Chatzipavlou ja D. Tsagkaraki,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: A. Bouchagiar, P. Ondrůšek ja L. Haasbeek,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivi 92/13/EMÜ veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT 1992, L 76, lk 14; ELT eriväljaanne 06/01, lk 315), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiviga 2014/23/EL (ELT 2014, L 94, lk 1; parandused ELT 2015, L 114, lk 24; ELT 2018, L 82, lk 17), (edaspidi „direktiiv 92/13“) artikli 1 lõiget 3, artikli 2 lõike 1 punkte a ja b ning artikli 2a lõiget 2 koosmõjus neid sätteid selgitava Euroopa Kohtu praktikaga.

2

Taotlus on esitatud esialgse õiguskaitse menetluses, mille algatasid ettevõtjate ühendus ja tema liikmeteks olevad äriühingud (edaspidi „NAMA“) Archi Exetasis Prodikastikon Prosfigoni (riigihangete vaidlustuskomisjon, Kreeka; edaspidi „AEPP“) ja Attiko Metro AE vastu seoses viimati nimetatu poolt hankijana transpordialases riigihankemenetluses tehniliste pakkumuste hindamise kohta tehtud otsuse õiguspärasusega.

3

Direktiivi 92/13 põhjenduses 2 on märgitud, et „olemasolev […] siseriiklik ja ühenduse tasandi kord ei ole [riigihanke-eeskirjade tõhusaks kohaldamiseks] alati piisav“.

4

Direktiivi 92/13 artikli 1 „Läbivaatamise korra reguleerimisala ja kättesaadavus“ lõigetes 1 ja 3 on sätestatud:

„1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu [26. veebruari 2014. aasta] direktiivis 2014/25/EL [milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT 2014, L 94, lk 243; parandus ELT 2017, L 256, lk 12)] osutatud lepingute suhtes, välja arvatud juhul, kui selliste lepingute kohta kehtib erand vastavalt kõnealuse direktiivi artiklitele 18–24, 27–30, artiklile 34 või 55.

[…]

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et seoses direktiivi 2014/25/EL või direktiivi 2014/23/EL kohaldamisalasse jäävate lepingutega võib tellijate tehtud otsuseid läbi vaadata tõhusalt ja eelkõige võimalikult kiiresti kooskõlas käesoleva direktiivi artiklitega 2–2f, kui põhjenduseks on kõnealuste otsuste vastuolu riigihankeid reguleeriva liidu õigusega või seda õigust üle võtvate siseriiklike eeskirjadega.

[…]

3.   Liikmesriigid tagavad, et läbivaatamise kord koos üksikasjalike eeskirjadega, mida nad võivad kehtestada, oleks kättesaadav mis tahes isikutele, kellel on või on olnud huvi konkreetse lepingu vastu või kes on väidetava rikkumise tõttu kahju kannatanud või võivad kahju kannatada.“

5

Nimetatud direktiivi artiklis 2 „Läbivaatamise korrale esitatavad nõuded“ on sätestatud:

„1.   Liikmesriigid tagavad, et seoses artiklis 1 kindlaksmääratud läbivaatamise korraga võetavad meetmed sisaldavad järgmisi volitusi:

kas:

või

2.   Lõikes 1 ja artiklites 2d ja 2e nimetatud volitusi võib anda mitmele erinevale asutusele, kes vastutavad läbivaatamise korra eri aspektide eest.

3.   Kui lepingu sõlmimisotsuse peab läbi vaatama tellijast sõltumatu esimese astme asutus, tagavad liikmesriigid, et tellija ei saa lepingut sõlmida enne, kui läbivaatamisasutus on teinud otsuse kas ajutiste meetmete või läbivaatamise kohaldamise kohta. Peatamine kestab vähemalt artikli 2a lõikes 2 ja artikli 2d lõigetes 4 ja 5 osutatud ooteaja lõpuni.

[…]

9.   Kui läbivaatamise korra eest vastutavad asutused ei ole kohtuasutused, peavad nad oma otsuseid alati kirjalikult põhjendama. Lisaks tuleb sellisel juhul ette näha kord, mille kohaselt tagatakse, et kõik järelevalveasutuse võetud väidetavalt ebaseaduslikud meetmed või talle antud volituste väidetava väärkasutamise võib saata kohtulikule läbivaatusele või läbivaatamiseks mõnele teisele asutusele, mis [ELTL artikli 267] tähenduses on kohus ning mis on sõltumatu nii tellijast kui järelevalveasutusest.

[…]“.

6

Direktiivi artiklis 2a „Ooteaeg“ on sätestatud:

„1.   Võttes vastu vajalikud sätted, millega tagatakse käesoleva artikli lõikega 2 ja artikliga 2c sätestatud minimaalsetest tingimustest kinnipidamine, tagavad liikmesriigid, et artikli 1 lõikes 3 osutatud isikutel on piisavalt aega tellija tehtud lepingu sõlmimisotsuste kohta läbivaatamisnõude esitamiseks.

2.   Direktiivi 2014/25/EL või direktiivi 2014/23/EL kohase lepingu sõlmimise otsuse ja lepingu tegeliku sõlmimise vahele peab jääma vähemalt kümme kalendripäeva alates sellele päevale järgnevast päevast, kui lepingu sõlmimise otsus edastati asjaomastele pakkujatele ja taotlejatele faksi teel või elektrooniliselt, või kui kasutati muid sidevahendeid, vähemalt 15 kalendripäeva alates sellele päevale järgnevast päevast, kui lepingu sõlmimise otsus edastati asjaomastele pakkujatele ja taotlejatele, või vähemalt kümme kalendripäeva alates lepingu sõlmimise otsuse saamisele järgnevast päevast.

Asjaomasteks loetakse pakkujad, keda ei ole veel lõplikult välistatud. Välistamine on lõplik, kui sellest on asjaomastele pakkujatele teatatud ning see on kas sõltumatu järelevalveasutuse poolt õiguspäraseks tunnistatud või kui välistamise kohta ei saa enam alustada läbivaatamismenetlust.

Kandidaadid loetakse asjaomasteks, kui tellija ei ole avalikustanud teavet nende taotluse tagasilükkamise kohta enne lepingu sõlmimisotsusest asjaomastele pakkujatele teatamist.

[…]“.

7

Seadusega 4412/2016 ehitustööde, asjade ja teenuste riigihankelepingute kohta (FEK A’ 147/8.8.2016), mida on muudetud (edaspidi „seadus 4412/2016“), korraldati ümber riigihankelepingute sõlmimisele eelnevas etapis kohaldatav õiguskaitsesüsteem, luues muu hulgas sõltumatu keskasutuse AEPP, kelle ülesanne on avaliku sektori hankijate ja hankeid korraldavate üksuste otsuste kohtueelne kontroll, ning nähes ette võimaluse taotleda selle asutuse otsuste täitmise peatamist ja tühistamist.

8

Seaduse 4412/2016 artikli 346 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:

„1.   Iga huvitatud isik, kellel on või on olnud huvi artikli 1 lõike 2 punktides a või b nimetatud lepingu vastu ja kes on saanud või võib saada kahju riigisiseseid või liidu õigusnorme rikkuva hankija toimingu või tegevusetuse tõttu, võib pöörduda [AEPP] poole artiklis 360 sätestatud konkreetsete tingimuste kohaselt ning taotleda artikli 366 kohaste esialgse õiguskaitse meetmete võtmist, õigusvastase akti tühistamist või hankija tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamist vastavalt artiklile 367 või õigusvastase hankelepingu kehtetuks tunnistamist artikli 368 alusel.

2.   Iga isik, kes on saanud või võib saada kahju AEPP poolt artikli 360 kohase vaidlustuse kohta tehtud otsuse tõttu, võib esitada artikli 372 alusel pädevale kohtule kaebuse sellise otsuse täitmise peatamiseks ja tühistamiseks. Samu õiguskaitsevahendeid on õigus kasutada hankijal, kui AEPP on võtnud vaidlustuse menetlusse.“

9

Seaduse 4412/2016 artiklis 347 on sätestatud:

„1.   Asutatakse [AEPP], kelle ülesanne on lahendada ehitustööde, asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimisele eelnevas menetlusetapis tekkinud vaidlusi, kui talle esitatakse vaidlustus käesoleva jaotise II jao sätete alusel. […]

2.   AEPP on oma ülesannete täitmisel sõltumatu, halduslikult ja majanduslikult autonoomne ning ta ei allu valitsusasutuste ega muude haldusasutuste kontrollile ega järelevalvele. Tema üle teeb järelevalvet üksnes parlament vastavalt parlamendi kodukorrale.“

10

Seaduse 4412/2016 artiklis 360 on sätestatud:

„1.   Iga huvitatud isik, kellel on või on olnud huvi käesoleva seaduse reguleerimisalasse kuuluva konkreetse lepingu vastu ja kes on saanud või võib saada kahju riigisiseseid või liidu õigusnorme rikkuva rakendusakti või hankija tegevusetuse tõttu, peab enne, kui ta saab algatada vastavalt 3. jaotisele kohtumenetluse, esitama AEPP-le vaidlustuse hankija sellise akti või tegevusetuse peale.

2.   Vaidlustuse esitamine on hankija rakendusaktide või tegevusetuse peale 3. jaotise alusel kaebuse esitamise eeltingimus.

3.   Hankija rakendusaktide või tegevusetuse peale hankemenetluses saab esitada vaidlustusi ainult lõikes 1 nimetatud juhtudel.“

11

Seaduse 4412/2016 artikli 372 kohaselt võib õiguspärast huvi omav isik taotleda Symvoulio tis Epikrateiaselt (Kreeka kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) AEPP otsuse – mis puudutab direktiivi 2014/25 kohaldamisalasse kuuluvat hankelepingut – täitmise peatamist ja tühistamist.

12

Attico Metro algatas 24. jaanuaril 2018 avaldatud hanketeatega avatud hankemenetluse tehnilise nõustamise teenuste tellimiseks Ateena (Kreeka) metroo laiendamise projektis, mille maksumus oli ligikaudu 21,5 miljonit eurot. Edukaks tunnistamise kriteeriumiks oli parima kvaliteedi ja hinna suhte alusel majanduslikult soodsaim pakkumus. Hanketeate kohaselt toimus hankemenetluse esimeses etapis taotlejate tõendavate dokumentide ja tehniliste pakkumuste kontrollimine, samas kui teises etapis toimus hinnapakkumuste avamine ja nende terviklik hindamine.

13

Neli ettevõtjat esitasid oma pakkumused. Menetluse esimeses etapis tegi hanget korraldava üksuse hindamiskomisjon esiteks ettepaneku lükata ühe taotleja pakkumus tagasi tõendavate dokumentide kontrollimise etapis ja kahe teise pakkuja – sealhulgas NAMA – pakkumused tagasi tehniliste pakkumuste kontrollimise etapis. Teiseks tegi ta ettepaneku lubada ettevõtjate ühendus SALFO ja sellesse kuuluvad kolm äriühingut (edaspidi „SALFO“) menetluse teise etappi. Enne sellekohase lõpliku otsuse tegemist palus hankija selgitusi NAMA pakutud meeskonna kogemuse kohta.

14

Hankija juhatuse 6. märtsi 2019. aasta otsusega kinnitati hindamiskomitee eespool nimetatud ettepanekud. NAMA pakkumus lükati hankemenetluses tagasi eelkõige põhjusel, et tema meeskonna mõne liikme ehitusalane kogemus ei vastanud hanketeate nõuetele. NAMA esitas 26. märtsil 2019 AEPP-le selle otsuse peale vaidlustuse, milles vaidlustas nii oma tehnilise pakkumuse tagasilükkamise kui ka SALFO pakkumuse vastavaks tunnistamise.

15

AEPP rahuldas 21. mai 2019. aasta otsusega NAMA vaidlustuse üksnes osas, milles see oli esitatud hankija otsuse põhjenduste peale, mis puudutasid ühe pakkumuses nimetatud meeskonnaliikme kogemuse tõendamist. Ülejäänud osas jättis ta vaidlustuse põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

16

Pärast seda, kui tema vaidlustus jäeti osaliselt rahuldamata, esitas NAMA Symvoulio tis Epikrateiasele (Epitropi Anastolon) (Kreeka kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu (esialgse õiguskaitse kolleegium)), käesolevas asjas eelotsusetaotluse esitanud kohtule, kaebuse, milles ta palus esiteks peatada AEPP 21. mai 2019. aasta otsuse ja hankija Attico Metro juhatuse 6. märtsi 2019. aasta otsuse täitmine ning teiseks võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada tema huvide esialgne õiguskaitse kõnealuses hankemenetluses. Symvoulio tis Epikrateias (Epitropi Anastolon) (Kreeka kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu (esialgse õiguskaitse kolleegium)) leiab, et NAMA väited, milles ta väidab esiteks, et tema menetlusest kõrvale jätmine on õigusvastane, kuna hankija eksis tema teatud ekspertide kogemust hinnates, ja teiseks, et pakkujate tehniliste pakkumuste hindamisel rikuti võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna hankija hindas neid erinevalt, on vastuvõetamatud või põhjendamatud.

17

Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et ta on oma otsustes olnud järjepidevalt seisukohal, et hankemenetlusest kõrvale jäetud pakkujal ei ole põhjendatud huvi teise pakkuja selles menetluses osalemise seaduslikkuse vaidlustamiseks, välja arvatud põhjustel, mis on seotud võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega pakkumuste hindamisel. Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on siiski tekkinud küsimus, mil määral on eelkõige 11. mai 2017. aasta kohtuotsusest Archus ja Gama (C‑131/16, EU:C:2017:358) tulenev lahendus kohaldatav ka edutu pakkuja sellise täitmise peatamise taotluse puhul, mida ei esitatud mitte hankemenetluse viimases, edukaks tunnistamise etapis, vaid hankemenetluse mõnes varasemas etapis, nagu osalemistaotlusele lisatud tõendavate dokumentide või tehniliste pakkumuste kontrollimise etapis. Euroopa Kohus ei ole seda küsimust veel arutanud ning see on toonud kaasa lahknevaid tõlgendusi Symvoulio tis Epikrateiase (Kreeka kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) esialgse õiguskaitse kolleegiumis, mis lõpuks viis põhikohtuasja määramise viiest kohtunikust koosnevale täiskogule.

18

Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et esialgse õiguskaitse kolleegium on arvamusel, et hankemenetlusest kõrvale jäetud pakkuja tuleb lugeda lõplikult kõrvalejäetuks, kui ta ei ole vaidlustanud teda puudutavat hankemenetlusest kõrvale jätmise otsust või kui see otsus on jõustunud. Seevastu ei saa teda pidada lõplikult kõrvalejäetuks, kui tema esitatud vaidlustus on jäetud AEPP otsusega rahuldamata, kuid seaduse 4412/2016 alusel tühistamiskaebuse või täitmise peatamise taotluse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud. Samuti ei jäeta pakkujat, kelle taotlus peatada tema vaidlustuse rahuldamata jätva AEPP otsuse täitmine jäeti rahuldamata, lõplikult kõrvale seni, kuni tal on õigus esitada kaebus selle rahuldamata jätmise otsuse tühistamiseks või kuni tema esitatud tühistamiskaebuse rahuldamata jätmise otsus ei ole jõustunud. Lisaks täpsustab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et hankemenetlusest kõrvale jäetud pakkuja põhjendatud huvi ühe tema konkurendi pakkumuse vastavaks tunnistamise ja tema edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamiseks sõltub sellest, kas vaidlus toob kaasa asjaomase hankemenetluse lõpliku kehtetuks tunnistamise, see tähendab võimatuse seda jätkata. Selles kontekstis ei ole tähtsust, millises hankemenetluse etapis asjaomane pakkuja hankemenetlusest kõrvale jäeti, kuna põhjendatud huvi esineb kõigis selle menetluse etappides. Järelikult on NAMA-l põhimõtteliselt põhjendatud huvi esitada muid väiteid, mis ta SALFO vastu esitas, lisaks nendele, mis puudutavad hindamise käigus võrdsuse põhimõtte rikkumist.

19

Lõpuks märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et ta jättis rahuldamata põhikohtuasjas kõne all oleva täitmise peatamise taotluse, kuna NAMA vaidlustas oma hankemenetlusest kõrvale jätmise õiguspärasuse ja SALFO pakkumuse vastavaks tunnistamise, tuginedes väitele, et vaidlustatud otsustega eirati hindamisel võrdsuse põhimõtet. Seevastu on tal tekkinud küsimus, kas NAMA-l on võimalik oma täitmise peatamise taotluse põhjendamiseks tugineda väidetele, mis on suunatud SALFO pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse vastu ja mille kohaselt ei ole järgitud hanketeates kindlaks määratud tingimusi, seaduse 4412/2016 sätteid ning pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid.

20

Neil asjaoludel otsustas Symvoulio tis Epikrateias (Epitropi Anastolon) (Kreeka kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu (esialgse õiguskaitse kolleegium)) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

21

Euroopa Kohtu presidendi 19. oktoobri 2019. aasta otsusega jäeti rahuldamata Symvoulio tis Epikrateiase (Epitropi Anastolon) (Kreeka kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu (esialgse õiguskaitse kolleegium)) taotlus lahendada käesolev kohtuasi kiirendatud menetluses.

22

Komisjon leiab, et teisel ja kolmandal küsimusel puudub igasugune seos põhikohtuasja esemega ning neid tuleb seega pidada vastuvõetamatuks. NAMA esitab sisuliselt sama vastuvõetamatuse vastuväite kolmanda küsimuse kohta.

23

Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et kuigi liidu õiguse tõlgendamist puudutavad küsimused, mis liikmesriigi kohus on esitanud õiguslikus ja faktilises raamistikus, mille ta on määratlenud omal vastutusel ja mille paikapidavuse kontrollimine ei ole Euroopa Kohtu ülesanne, eeldatakse olevat asjakohased, on siiski tõsi, et ELTL artiklis 267 sätestatud menetlus on Euroopa Kohtu ja liikmesriikide kohtute koostöö vahend, mille abil Euroopa Kohus annab liikmesriikide kohtutele liidu õiguse tõlgenduse, mida need kohtud vajavad nende menetluses olevate vaidluste lahendamiseks. Eelotsusetaotluse eesmärk ei ole nõuandvate arvamuste andmine üldiste või teoreetiliste küsimuste kohta, vaid vaidluse tõhusa lahendamisega lahutamatult seotud vajadus. Nagu ilmneb ELTL artikli 267 sõnastusest endast, peab taotletavat eelotsust olema „vaja“ eelotsusetaotluse esitanud kohtul tema menetluses olevas kohtuasjas „otsuse tegemiseks“. Lisaks peab eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtu kodukorra artikli 94 punkti c kohaselt üksikasjalikult selgitama, millistel põhjustel ta tõstatas liidu õigusnormide tõlgendamise küsimuse (14. mai 2020. aasta kohtuotsus Országos Idegenrendészeti Főigazgatóság Dél-alföldi Regionális Igazgatóság, C‑924/19 PPU ja C‑925/19 PPU, EU:C:2020:367, punktid 167 ja 168 ning seal viidatud kohtupraktika).

24

Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotlusest vastupidi komisjoni väidetele, et eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma teise küsimusega kindlaks teha, kas asjaolu, et kohustusliku vaidlustusmenetluse tulemusel jättis AEPP osaliselt jõusse hankija otsuse lükata NAMA pakkumus tagasi, kujutab endast asjaolu, mida tuleb arvesse võtta, et teha kindlaks, kas see pakkuja saab eelotsusetaotluse esitanud kohtus lisaks veel vaidlustada hankija otsuse tunnistada tema konkurendi pakkumus vastavaks. See küsimus on seega vastuvõetav.

25

Seevastu ei ole eelotsusetaotluses selgitatud põhjusi, miks on põhikohtuasja lahendamiseks vajalik vastus kolmandale küsimusele, sest eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole esile toonud, kuidas põhikohtuasja asjaolud vastavad ühele kahest kolmandas küsimuses kirjeldatud olukorrast.

26

Eeltoodust tuleneb, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu kolmas küsimus tuleb tunnistada vastuvõetamatuks.

27

Esimese ja teise küsimusega, mida tuleb analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 92/13 artikli 1 lõiget 3, artikli 2 lõike 1 punkte a ja b ning artikli 2a lõiget 2 koosmõjus Euroopa Kohtu praktikaga tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisene praktika, mille kohaselt pakkuja, kes jäeti hankemenetlusest kõrvale varem kui hankemenetluse viimases, edukaks tunnistamise etapis ja kelle taotlus peatada sellest menetlusest kõrvalejätmise otsuse täitmine on jäetud rahuldamata, ei saa põhjendatud huvi puudumise tõttu oma samal ajal esitatud taotluses peatada teise pakkuja pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse täitmine esitada väiteid, mis ei ole seotud nende nõuetele mittevastavustega, mille tõttu tema pakkumus tagasi lükati, välja arvatud väide, et selle pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus rikub pakkumuste hindamisel võrdse kohtlemise põhimõtet. Lisaks küsib ta, kas edutu pakkuja põhjendatud huvi mõjutab asjaolu, et rahuldamata jäeti vaidlustus otsuse peale jätta ta hankemenetlusest kõrvale, mis tuli liikmesriigi õiguse kohaselt esitada sõltumatule riigiasutusele.

28

Direktiivi 92/13 artikli 1 lõike 3 kohaselt tagavad liikmesriigid, et õiguskaitsevahendid koos üksikasjalike eeskirjadega, mida nad võivad kehtestada, oleksid kättesaadavad kõigile isikutele, kellel on või on olnud huvi konkreetse lepingu vastu või kelle huvid on või võivad olla väidetava rikkumise tõttu kahjustatud.

29

Direktiivi artikli 2 lõike 1 punktides a ja b on sätestatud nõuded, millele artiklis 1 osutatud vaidlustuste lahendamiseks võetud riigisisesed meetmed peavad vastama, sealhulgas asjaolu, et need õiguskaitsevahendid peavad võimaldama esiteks võtta ajutisi meetmeid väidetava rikkumise heastamiseks või asjaomaste huvide edasise kahjustamise vältimiseks ning teiseks ebaseaduslike otsuste tühistamiseks või tühistamise tagamiseks.

30

Nimetatud direktiivi artikkel 2a kehtestab tähtajad, mis peavad olema tagatud sama direktiivi artikli 1 lõikes 3 nimetatud isikutele, et nad saaksid hankijate tehtud edukaks tunnistamise otsuseid tõhusalt vaidlustada. Nii näeb selle artikli 2a lõige 2 ette, et edukaks tunnistamise otsusele järgnev lepingu sõlmimine ei või toimuda enne, kui möödub teatud tähtaeg, mis on arvutatud edukaks tunnistamise otsuse asjaomastele pakkujatele ja taotlejatele edastamise viisist lähtudes, ning selles on muu hulgas täpsustatud tingimused, mille korral loetakse pakkuja või taotleja asjaomasteks. Pakkujate kohta on selle sätte teises lõigus märgitud, et neid loetakse asjaomasteks isikuteks, kuni neid ei ole lõplikult kõrvale jäetud, ja et kõrvalejätmine on lõplik, kui sellest on asjaomastele pakkujatele teatatud ning sõltumatu vaidlustusasutus on tunnistanud selle õiguspäraseks või kui seda ei saa enam vaidlustada.

31

Kui Euroopa Kohtul paluti tõlgendada nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT 1989, L 395, lk 33; ELT eriväljaanne 06/01, lk 246; parandus ELT 2016, L 63, lk 44) artikli 1 lõiget 3, otsustas ta, et pakkujatel, kelle hankemenetlusest kõrvalejätmist taotletakse, on hankemenetluses võrdne õigustatud huvi teiste pakkujate hankemenetlusest kõrvale jätmise suhtes, et sõlmida ise hankeleping (vt selle kohta 4. juuli 2013. aasta kohtuotsus Fastweb, C‑100/12, EU:C:2013:448, punkt 33). Euroopa Kohus leidis 5. aprilli 2016. aasta kohtuotsuse PFE (C‑689/13, EU:C:2016:199) punktis 27, et ühelt poolt võib ühe pakkuja hankemenetlusest kõrvale jätmine viia selleni, et teine pakkuja tunnistatakse samas menetluses kohe edukaks, ja teiselt poolt võivad juhul, kui mõlemad pakkujad jäetakse hankemenetlusest kõrvale ja algatatakse uus hankemenetlus, mõlemad pakkujad selles osaleda ning saavutada seeläbi kaudselt hankelepingu sõlmimise. Sama otsuse punktis 29 leidis Euroopa Kohus, et see, mitu ettevõtjat asjaomases hankemenetluses osales, mitu neist selle vaidlustas, ja asjaolu, et kaebustes esitatud väited on erinevad, ei oma mingit tähtsust 4. juuli 2013. aasta kohtuotsusest Fastweb (C‑100/12, EU:C:2013:448) tuleneva kohtupraktika põhimõtte kohaldamisel.

32

Eelmises punktis esitatud kohtupraktika põhimõte, mis on välja töötatud direktiivi 89/665 raames, on ülekantav direktiiviga 92/13 kehtestatud õiguskaitsesüsteemile (vt selle kohta 11. mai 2017. aasta kohtuotsus Archus ja Gama, C‑131/16, EU:C:2017:358, punktid 50–53).

33

Siiski tuleb analüüsida, kas see kohtupraktika põhimõte on kohaldatav ka siis, kui pakkuja pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse õiguspärasuse vaidlustab pakkuja, kelle pakkumus tagasi lükati, edukaks tunnistamisest varasemas etapis.

34

Sellega seoses tuleb märkida, et direktiivis 92/13 ei ole täpsustatud, millises etapis võib pakkuja vaidlustada hankija sellise otsuse.

35

Lisaks, nagu tuleneb direktiivi 92/13 teisest põhjendusest, on direktiivi eesmärk tugevdada olemasolevat korda nii riiklikul kui ka liidu tasandil, et tagada riigihankealaste direktiivide tõhus rakendamine. Selle direktiivi artikli 1 lõike 1 neljas lõik paneb liikmesriikidele kohustuse „taga[da, et hankijate] otsuseid saaks läbi vaadata tõhusalt ning eelkõige võimalikult kiiresti“ (vt analoogia alusel 5. aprilli 2017. aasta kohtuotsus Marina del Mediterráneo jt, C‑391/15, EU:C:2017:268, punkt 30).

36

Selle direktiivi eesmärgiks olev tõhus ja kiire õiguskaitse, mida tuleb muu hulgas tagada ajutiste meetmetega, ei luba niisiis liikmesriikidel õiguskaitsevahendite kasutamist siduda asjaoluga, et asjaomane riigihankemenetlus on ametlikult jõudnud konkreetsesse etappi (vt analoogia alusel 11. jaanuari 2005. aasta kohtuotsus Stadt Halle ja RPL Lochau, C‑26/03, EU:C:2005:5, punkt 38, ja 5. aprilli 2017. aasta kohtuotsus, Marina del Mediterráneo jt, C‑391/15, EU:C:2017:268, punkt 31).

37

Täpsemalt on liikmesriigi õigusnormid, mis nõuavad et pakkuja peab igal juhul ära ootama edukaks tunnistamise otsuse, enne kui ta saab vaidlustada teise pakkuja pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse, vastuolus direktiivi 92/13 sätetega (vt analoogia alusel 5. aprilli 2017. aasta kohtuotsus Marina del Mediterráneo jt, C‑391/15, EU:C:2017:268, punkt 34).

38

Sellest tuleneb esiteks, et edutu pakkuja võib vaidlustada hankija otsuse, millega tunnistatakse vastavaks mõne tema konkurendi pakkumus, olenemata riigihankemenetluse etapist, kus see otsus tehakse, ja teiseks, et sellise vaidlustuse menetlemisel kuulub kohaldamisele käesoleva kohtuotsuse punktis 31 korratud kohtupraktikast tulenev põhimõte.

39

Mis puudutab väiteid, mida edutu pakkuja võib sellise vaidlustuse raames esitada, siis tuleb märkida, et direktiiv 92/13 ei näe ette muid nõudeid kui see, mis on sätestatud selle direktiivi artikli 1 lõikes 1, nimelt et pakkuja võib esitada väiteid liidu riigihankeõiguse või seda õigust rakendavate liikmesriigi õigusnormide rikkumise kohta.

40

Lisaks märkis Euroopa Kohus 5. aprilli 2016. aasta kohtuotsuse PFE (C‑689/13, EU:C:2016:199) punktis 29, et kõnealusest hankemenetlusest kõrvale jäetud pakkujate esitatud väidete lahknevus ei ole viidatud kohtuotsuse punktis 31 korratud kohtupraktikast tuleneva põhimõtte kohaldamisel asjakohane.

41

Sellest tuleneb, et edutul pakkujal on õigus esitada mis tahes väiteid teise pakkuja pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse peale, sealhulgas ka neid, millel ei ole seost nende nõuetele mittevastavustega, mille tõttu tema pakkumus tagasi lükati.

42

Käesoleva kohtuotsuse punktis 31 korratud kohtupraktikast tulenev põhimõte kehtib siiski vaid juhul, kui pakkuja hankemenetlusest kõrvalejätmine ei ole kinnitatud jõustunud kohtulahendiga (vt selle kohta 11. mai 2017. aasta kohtuotsus Archus ja Gama, C‑131/16, EU:C:2017:358, punktid 57 ja 58, ning 5. septembri 2019. aasta kohtuotsus Lombardi, C‑333/18, EU:C:2019:675, punktid 31 ja 32).

43

Seega peab eelotsusetaotluse esitanud kohus kindlaks tegema, kas käesoleval juhul tuleb NAMA kõrvalejätmine lugeda lõplikuks põhjusel, et see on kinnitatud jõustunud kohtulahendiga. Nagu on nenditud käesoleva kohtuotsuse punktis 18, ei nähtu eelotsusetaotlusest siiski, et see oleks nii.

44

Seda arvestades ei mõjuta käesoleva kohtuotsuse punktides 38 ja 41 esitatud tõlgendust asjaolu, et liikmesriigi õigus kohustab edutut pakkujat esitama enne eelotsusetaotluse esitanud kohtusse pöördumist vaidlustuse. Nimelt lubab direktiivi 92/13 artikli 2 lõige 9 sõnaselgelt liikmesriikidel anda selles direktiivis ette nähtud vaidluste esimeses astmes läbivaatamise asutustele, mis ei ole kohtuasutused, tingimusel et kõik selle asutuse võetud väidetavalt ebaseaduslikud meetmed või talle antud volituste väidetava väärkasutamise saab vaidlustada kohtus või esitada läbivaatamiseks mõnele teisele asutusele, mis ELTL artikli 267 tähenduses on kohus, mis on sõltumatu nii hankijast kui ka asja esimese astmena läbi vaadanud kohtuvälisest asutusest.

45

Sellist tõlgendust ei lükka ümber 21. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Bietergemeinschaft Technische Gebäudebetreuung und Caverion Österreich (C‑355/15, EU:C:2016:988), mida eelotsusetaotluse esitanud kohus selles kontekstis mainib. Kuigi vastab tõele, et selle kohtuotsuse punktide 13–16, 31 ja 36 kohaselt võidakse pakkuja, kelle pakkumuse on hankija riigihankemenetluses tagasi lükanud, jätta ilma õigusest vaidlustada asjaomases hankemenetluses pakkumuse edukaks tunnistamise otsus, tuleb märkida, et selle kohtuotsuse aluseks olnud kohtuasjas – mis ei puudutanud riigisisesele kohtueelsele vaidlusi läbivaatavale asutusele esitatud vaidlustust – oli pakkuja kõrvalejätmise otsus jõustunud kohtuotsusega kinnitatud juba enne, kui kohus tegi hankemenetluses edukaks tunnistamise otsuse peale esitatud kaebuse suhtes lahendi, mistõttu tuli nimetatud pakkujat pidada kõnealusest hankemenetlusest lõplikult kõrvale jäetuks (vt selle kohta 5. septembri 2019. aasta kohtuotsus Lombardi, C‑333/18, EU:C:2019:675, punkt 31).

46

Kõiki neid kaalutlusi arvesse võttes tuleb esitatud küsimustele vastata, et direktiivi 92/13 artikli 1 lõikeid 1 ja 3, artikli 2 lõike 1 punkte a ja b ning artikli 2a lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et pakkuja, kes on riigihankemenetlusest kõrvale jäetud enne edukaks tunnistamise etappi ja kelle taotlus peatada sellest menetlusest kõrvalejätmise otsuse täitmine on jäetud rahuldamata, võib oma samal ajal esitatud taotluses peatada teise pakkuja pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse täitmine esitada mis tahes väiteid liidu riigihankeõiguse või seda õigust rakendavate liikmesriigi õigusnormide rikkumise kohta, sealhulgas ka väiteid, millel ei ole seost nende nõuetele mittevastavustega, mille tõttu tema pakkumus tagasi lükati. Seda võimalust ei mõjuta asjaolu, et vaidlustus sõltumatule riigisisesele asutusele, mille see pakkuja pidi liikmesriigi õiguse kohaselt enne esitama otsuse peale jätta ta hankemenetlusest kõrvale, jäeti rahuldamata, tingimusel et see rahuldamata jätmine ei ole jõustunud.

47

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kohtukulusid, välja arvatud nimetatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kümnes koda) otsustab:

Nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivi 92/13/EMÜ veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiviga 2014/23/EL) artikli 1 lõikeid 1 ja 3, artikli 2 lõike 1 punkte a ja b ning artikli 2a lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et pakkuja, kes on riigihankemenetlusest kõrvale jäetud enne edukaks tunnistamise etappi ja kelle taotlus peatada sellest menetlusest kõrvalejätmise otsuse täitmine on jäetud rahuldamata, võib oma samal ajal esitatud taotluses peatada teise pakkuja pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse täitmine esitada mis tahes väiteid liidu riigihankeõiguse või seda õigust rakendavate liikmesriigi õigusnormide rikkumise kohta, sealhulgas ka väiteid, millel ei ole seost nende nõuetele mittevastavustega, mille tõttu tema pakkumus tagasi lükati. Seda võimalust ei mõjuta asjaolu, et vaidlustus sõltumatule riigisisesele asutusele, mille see pakkuja pidi liikmesriigi õiguse kohaselt enne esitama otsuse peale jätta ta hankemenetlusest kõrvale, jäeti rahuldamata, tingimusel et see rahuldamata jätmine ei ole jõustunud.