EUROOPA KOMISJON

Brüssel,16.7.2025

COM(2025) 547 final

2025/0221(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu aastateks 2028–2034, muudetakse määrust (EL) 2024/1679 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2021/1153

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Põhjused ja eesmärgid

·hõlbustavad piiriüleseid ühendusi;

·tagavad ELi julgeoleku;

·suurendavad Euroopa sotsiaalse turumajanduse konkurentsivõimet;

·aitavad kaasa kliimamuutuse vastu võitlemisele ning

·vähendavad isoleeritust ning edendavad suuremat majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust.

Euroopa ühendamise rahastu keskendub projektidele, millel on ELi jaoks suurim lisaväärtus, ning kiirendab investeeringuid piiriülese mõjuga projektidesse ja üleeuroopalistesse koostalitlusvõimelistesse süsteemidesse, mille rahastamist tuleb jätkata ka pärast 2027. aastat. Toetades piiriüleseid projekte otse ELi tasandil, aitab Euroopa ühendamise rahastu ületada kooskõlastusprobleeme, mis tulenevad projektide mitut jurisdiktsiooni hõlmavast olemusest. Tänu oma tõhusatele toimimisviisidele aitab Euroopa ühendamise rahastu kõrvaldada turutõrkeid ning aidata võimendada täiendavaid investeeringuid ja rahastamist muudest allikatest, nagu riigieelarved, riiklikud energiatariifisüsteemid ja erasektor, kasutades kõiki finantsmääruse alusel kättesaadavaid vahendeid.

Transpordivaldkonnas on Euroopa ühendamise rahastu eesmärk aidata kaasa üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) väljakujundamisele, keskendudes põhi- ja laiendatud põhivõrgu väljakujundamisele 2030. ja 2040. aastaks. Üleeuroopalise mitmeliigilise transpordivõrgu arendamine on Euroopa majanduskasvu ja jätkusuutlikkuse põhitingimus – alates sadamatest, mis on sisenemispunktideks põhilistesse maismaaühendustesse, mis on vajalikud ühtse turu ja piirkondade ühenduvuse jaoks. Sellega seoses keskendub Euroopa ühendamise rahastu eelkõige taristuprojektidele, millel on tugev piiriülene mõõde, näiteks Rail Baltica projekt, Brenneri baastunnel, Seine-Escaut’ siseveetee, Brno-Bratislava, Thessaloniki-Bucharest või TEN-T sadamate sisemaaühenduste arendamine.

Tihedas koostöös Euroopa Konkurentsivõime Fondi ning riiklike ja piirkondlike partnerluskavadega toetatakse Euroopa ühendamise rahastust ka koostalitlusvõimelist, ohutut ja arukat liikuvust TEN-T võrgus (näiteks võttes kasutusele Euroopa liikluskorraldussüsteemid, näiteks Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi või jõeteabeteenused siseveeteedel) või vajaduse korral tagades nende ühenduse koostalitlusvõime, standardite või kasutajaterminalide kaudu ELi kosmosesüsteemidega nagu Galileo, EGNOS ja IRIS2, positsioneerimiseks, navigeerimiseks ja ajastamiseks ning turvaliseks ühenduseks, ning aitab kaasa ELi üleminekule säästvale, vähese CO2-heitega liikuvusele (näiteks pakkudes TEN-T sadamates laevadele kaldaäärset elektritoidet).

Euroopa ühendamise rahastust saab investeerida ka piiriülestesse ühendustesse kolmandate riikidega, rakendades TEN-T koridoride pikendamist kandidaatriikidesse. Seda tehti näiteks aastatel 2021–2027 Ukraina- ja Moldovasuunaliste ühenduste näol, parandades solidaarsuskoridoride toimimist ja alustades ettevalmistusi nende kahe riigi raudtee rööpmelaiuse ELi standarditega vastavusse viimiseks. Kuigi see oli õigustatud Venemaa Ukraina-vastasele agressioonisõjale järgnenud kriisi tõttu ja eeldades nende riikide tihedamat integratsiooni ELi turuga, suunavad sellised investeeringud vahendeid kõrvale liidu territooriumil ellu viidavatest projektidest.

Kui TENT-T piiriüleseid projekte lõpule ei viida, toob inimeste ja kaupade sõiduaja ning veokulude suurenemine kaasa majandusliku kahju, mis tuleneb kogutootlikkuse vähenemisest ja ELi-sisese kaubanduse aeglasemast kasvust. Võrreldes stsenaariumiga, mille puhul viiakse TEN-T piiriülesed projektid lõpule, vähendab see SKPd 2030. aastal 0,4 % ja 2050. aastal 0,8 %. Samuti väheneks tööhõive liikmesriikides lähtetasemega võrreldes 2030. aastal 0,08 % ja 2050. aastal 0,13 % 1 .

Euroopa ühendamise rahastust tuleks eraldada ka ELi rahalisi vahendeid kahesuguse kasutusega tsiviil-sõjaliste transpordiprojektide rakendamiseks, et võimaldada kogu ELis sujuvat sõjaväelist liikuvust. ELi praegune transporditaristu (sealhulgas TEN-T) ei võimalda vägede ega raskevarustuse ja varude ulatuslikku lühikese etteteatamisajaga liigutamist. Nagu on tunnistatud 19. märtsil 2025 vastu võetud ühises valges raamatus „Euroopa kaitsevalmidus 2030“, on see Euroopa julgeoleku ja kaitse jaoks asendamatu. Euroopa ühendamise rahastu aitab saavutada ka ELi kriisivalmiduse strateegia üldeesmärki luua turvaline ja vastupidav liit, mille eesmärk on säilitada ühiskonna elutähtsad funktsioonid kõigis tingimustes.

EL on kindlaks määranud neli prioriteetset mitmeliigilist sõjaväelise liikuvuse koridori, mis hõlmavad raudteed, maanteed, jõgesid ning mere- ja õhutransporti ja mis vajavad märkimisväärseid ja kiireloomulisi investeeringuid, et hõlbustada vägede ja kaitseotstarbelise varustuse liigutamist. Need hõlmavad raudteetunnelite laiendamist, maantee- ja raudteesildade tugevdamist ning sadama- ja lennujaamaterminalide laiendamist. Koos liikmesriikide ja kaitsekogukonnaga on kindlaks määratud prioriteetsed investeeringud, et kõrvaldada kõige pakilisemad kitsaskohad.

Energialiidu väljakujundamise olulise vahendina rahastatakse Euroopa ühendamise rahastust kahte liiki piiriüleseid energeetikaprojekte:

·elektri-, vesiniku- ja CO2 transpordi sektori energiataristuprojektid, millel on märkimisväärne piiriülene mõju ja millele on TEN-E määruse alusel antud ühishuviprojekti või vastastikust huvi pakkuva projekti staatus;

·piiriülesed taastuvenergiaprojektid, mis põhinevad taastuvenergia direktiivi kohasel liikmesriikidevahelisel koostöölepingul.

Need projektid on olulised: i) ELi ja naabruses asuvate kolmandate riikide energiavarustuskindluse parandamiseks, ii) energiasüsteemi CO2 heite vähendamiseks, iii) nii maismaa kui ka avamere taastuvate energiaallikate integreerimise hõlbustamiseks, iv) energiaturgude paremaks integreerimiseks ning v) Euroopa kodumajapidamistele ja ettevõtetele taskukohasele energiale juurdepääsu andmiseks, aidates sellega kaasa Euroopa majanduse konkurentsivõimele ja inimeste heaolule.

Oma järeldustes säästva elektrivõrgutaristu edendamise kohta, mille transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu kiitis heaks 30. mail 2024, tunnistas nõukogu, et „ elektrivõrkudes on nii ülekande- kui ka jaotustasandil enneolematu investeerimisvajadus, et tagada omavahel tihedalt ühendatud, integreeritud ja sünkroniseeritud Euroopa elektrisüsteem“, kutsus komisjoni üles „otsima võimalusi suurendada elektrivõrgutaristusse tehtavaid üldinvesteeringuid“ ning rõhutas „vajadust tugeva Euroopa ühendamise rahastu järele, et asjakohaselt reageerida suuremale vajadusele investeerida maismaal ja merel asuvate võrkude arendusprojektidesse ja neid toetada“.

•Kooskõla kehtivate õigusnormidega

Transpordisektoris aidatakse Euroopa ühendamise rahastuga kaasa ELi pikaajaliste eesmärkide saavutamisele, milleks on TEN-T põhivõrgu väljaehitamine 2030. aastaks, 2 laiendatud põhivõrgu väljaehitamine 2040. aastaks ja vajaduse korral TEN-T üldvõrgu väljaehitamisel edusammude tegemine 2050. aastaks ettevalmistavate uuringute kaudu. Järgmine mitmeaastane finantsraamistik on seega otsustava tähtsusega eelkõige põhivõrgu väljaehitamisel.

Euroopa ühendamise rahastust tehtavate investeeringutega toetatakse ka üleminekut puhtale, koostalitlusvõimelisele ja mitmeliigilisele liikuvusele. Euroopa ühendamise rahastu aitab arendada ka Euroopa kiirraudteevõrku, mille eesmärk on ühendada ELi pealinnad (sealhulgas öiste rongidega) ja kiirendada raudteekaubavedu.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Probleemid, mille lahendamist Euroopa ühendamise rahastust toetatakse, on sedavõrd suure ulatusega ja sellist liiki, et need nõuavad ELi sekkumist, kuna neil on juba olemusest tulenevalt ELi mõõde ja neid saab tõhusamalt lahendada ELi tasandil, et üldine kasu oleks suurem, elluviimine kiirem ja kulud väiksemad, kui liikmesriikide meetmeid kooskõlastab komisjon.

ELi rahastamine on ka asjakohane vahend, millega lahendada rahastamisprobleeme, millega piiriülesed projektid tavaliselt silmitsi seisavad. Projektide tulude ja kulude ebavõrdne jaotumine asjaomaste liikmesriikide vahel raskendab nende projektide rahastamist üksnes riiklikest rahastamisallikatest.

•Proportsionaalsus

Ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja kuulub piiriüleste taastuvenergiaprojektide valdkonnas üleeuroopaliste võrkude meetmete alla ELTLi artiklite 170 ja 194 tähenduses. Käesoleva ettepanekuga kavandatud meetmed piirduvad vaid ELi transpordi- ja energiataristuga ning taastuvenergiaallikate piiriülese kasutuselevõtuga.

•Vahendi valik

3.TAGASIVAATELISE HINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide tagasivaateline hindamine või toimivuse kontroll

Euroopa ühendamise rahastu (2014–2020) järelhindamine ja Euroopa ühendamise rahastu (2021–2027) vahehindamine viiakse läbi paralleelselt ja töö edeneb hästi.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Mõjuhinnang

Tihedam seos ELi rahastamise ja riiklike kavade poliitiliste prioriteetide vahel tugevdaks nende piiriülest mõõdet. Piiriüleste taristuprojektide rakendamine kavade kaudu oleks aga keerukam ja kulukam nii liikmesriikide ametiasutuste kui ka projektide elluviijate jaoks. See, et liikmesriigid viiksid oma investeerimiskavad vastavusse naaberriikide omadega, oleks pikk protsess nii kava esialgsete kavandamisläbirääkimiste ajal kui ka muudatuste tegemisel. Näiteks peaks Saksamaa kooskõlastama oma riikliku kava kaheksa naaberliikmesriigiga, Ungari viiega. Kui protsess ühes või mitmes liikmesriigis viibib, võib see põhjustada kuhjuvaid viivitusi. Komisjon võiks neid kooskõlastuspüüdlusi toetada (nii läbirääkimiste ajal kui ka kavade kaudu tehnilise abi andmise teel), kuid liikmesriikide ametiasutuste koormus jääks märkimisväärseks. See võib märkimisväärselt suurendada ka projektide elluviijate halduskoormust, sest nad peaksid rakendama oma piiriüleseid projekte mitme riikliku kava alusel ning andma aru eraldi aruandlus- ja auditikavade kaudu (üks igast liikmesriigist).

Mõjuhinnangus rõhutati siiski, et riiklikud ja piirkondlikud partnerluskavad võiksid hõlmata täiendavaid investeeringuid piiriülestesse lõikudesse ja ELi jaoks olulistesse projektidesse. Need võiksid hõlmata üleeuroopaliste võrkude huvi pakkuvaid lõike ja teatavaid energiaprojekte, näiteks piiriüleseid ühendusi toetavate riiklike võrkude tugevdamist. Kuna need projektid viidaks ellu ühe liikmesriigi territooriumil, ei tooks nende rakendamine rohkem kui üht liikmesriiki hõlmavate piiriüleste projektide puhul kaasa eespool nimetatud lisakulusid. Nende projektide eraldised võivad olla väga asjakohased ka siis, kui neid kombineeritakse ELi rahastamisega keskselt hallatavate piiriüleste taastuvenergia võistupakkumiste raames (võistupakkumine kui teenus).

Otseselt täidetav ELi toetus tagaks prognoositavuse ja stabiilsuse, mis on keeruliste piiriüleste projektide puhul vajalik. Rahaliste vahendite eraldamine otse ELi tasandil võimaldaks säilitada pikaajalise poliitilise pühendumuse strateegilistele projektidele, et tagada teistele investoritele piisav kindlus, prognoositavus ja stabiilsus. Otsene täitmine hõlbustaks ka sõjaväelise liikuvuse projektide kooskõlastatud rakendamist, et hõlbustada vägede ja sõjalise varustuse sujuvat ja kiiret transporti terves ELis.

Otseselt täidetavate toetuste eraldamine konkurentsipõhise ja etapiviisilise lähenemisviisi kaudu tagaks rahastuse prognoositavuse ja võimaldaks keskenduda kõige küpsematele projekti(etappi)dele. Lisaks, kui rakendamisel esineb märkimisväärseid viivitusi või kui projekti kulud on algselt eeldatust väiksemad (näiteks edukate riigihankemenetluste kaudu), võiks kõik summad, mida toetusesaajad ei kasuta, ümber jaotada teistele projektidele. Euroopa ühendamise rahastu põhimõte „kasuta või kaota“ on taganud, et vahendeid optimeeritakse programmi raames ja jaotatakse ümber teistele projektidele, millel on suurim Euroopa lisaväärtus. Praeguste prognooside põhjal võimaldab põhimõte „kasuta või kaota“ 2014.–2020. aasta Euroopa ühendamise rahastu puhul suurendada programmide kasutust ligikaudu 80 %-lt 90 %-le.

Keerukate piiriüleste projektide otsene täitmine vähendaks ka liikmesriikide ametiasutuste halduskulusid. Kulupõhise rakendamismudeliga saavutatav mastaabisääst aitab hoida otsese eelarve täitmise üldkulud väiksena. Seda kinnitab kõrge tootlikkuse suhe, kuna iga täistööajale taandatud töötaja täidab eelarvet keskmiselt 25 miljonit eurot aastas. See hõlmab programmi juhtimise kogu elutsüklit alates konkursikutse avaldamisest kuni auditini, sealhulgas tagasisidet poliitika ja aruandluse kohta. Piiriüleste transpordi- ja energiaprojektide otsene haldamine on kulutõhus ja moodustab ajavahemikul 2021–2027 0,39 % ELi vahenditest, hõlmates kõiki komisjonis tekkinud koordineerimis- ja halduskulud.

Komisjoni ettepanek kajastab mõjuhinnangus kindlaks määratud piiriüleste projektide jaoks ette nähtud sihtotstarbelise vahendi eeliseid.

•Lihtsustamine

Komisjoni üldisi lihtsustamispüüdlusi 2027. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku raames kohaldatakse ka Euroopa ühendamise rahastu programmi elluviimise suhtes.

Euroopa ühendamise rahastu eesmärk on vähendada kattuvusi ja keerukust. Transpordi- ja energiataristu puhul keskendub Euroopa ühendamise rahastu seega selge piiriülese mõõtmega projektidele, mis täiendavad riiklike ja piirkondlike partnerluskavade raames tehtavaid investeeringuid.

Riiklike ja piirkondlike partnerluskavade ning Euroopa ühendamise rahastu eeskirjad on võimalikult suures ulatuses ühtlustatud. Euroopa ühendamise rahastu ning riiklike ja piirkondlike partnerluskavade selge piiritlemine ning eeskirjade ühtlustamine vähendab ELi rahastamismaastiku praegust keerukust ning toob kasu nii liikmesriikide ametiasutustele kui ka toetusesaajatele.

Edasise lihtsustamise eesmärgil tugineb Euroopa ühendamise rahastu toetuste eraldamisel vajaduse korral lihtsustatud kuluvõimalustele (kindlasummalised maksed, ühikukulud). Määrusega nähakse ette ka Euroopa ühendamise rahastu täiendav lihtsustatud õigusraamistik, võimaldades viia sätted ja tingimused üle tööprogrammidesse.

2027. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku osana esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) [XXX]* [tulemuslikkuse määrus] eesmärk on vähendada järelevalve- ja aruandlusnõuete ebajärjekindlust ja keerukust. Iga rahastamisvahendi, näiteks Euroopa ühendamise rahastu jaoks ei kehtestata eraldi järelevalve-, hindamis- ja aruandluskorda, vaid seda lihtsustatakse ja ühtlustatakse kogu mitmeaastase finantsraamistiku lõikes, sealhulgas teavitamise, teabevahetuse ja nähtavuse eesmärgil.

4.MÕJU EELARVELE

Nagu finants- ja digiselgituses on märgitud, hõlmab eelarve ettepaneku kohaselt kõiki Euroopa ühendamise rahastu programmi rakendamiseks vajalikke tegevuskulusid ja personalikulu ning muid programmi juhtimisega seotud halduskulusid.

5.MUU TEAVE

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Artikliga nähakse ette määruse (EL) 2024/1679 (üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta) artikli 48 muutmine. Eesmärk on muuta praegu Euroopa ühendamise rahastu määruses (määruse (EL) 2024/1679 artikli 12 lõige 2) sätestatud kahesuguse kasutusega taristu standardeid käsitleva komisjoni rakendusakti õiguslikku alust. Kõnealuse rakendusakti puhul on määrus (EL) 2024/1679, millega kehtestatakse TEN-T võrgu taristustandardid, asjakohasem õiguslik alus kui Euroopa ühendamise rahastu rahastamiskava. Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/1328 kohaldamist jätkatakse siiski seni, kuni komisjon võtab kooskõlas määruse (EL) 2024/1679 artikli 48 lõikega 3 vastu uue rakendusakti.

2025/0221 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu aastateks 2028–2034, muudetakse määrust (EL) 2024/1679 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2021/1153

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 172 esimest lõiku ja artikli 194 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 5 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 6 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Käesoleva määrusega luuakse Euroopa ühendamise rahastu programm (edaspidi „programm“), mille eesmärk on kiirendada investeerimist üleeuroopaliste võrkude transpordi ja energeetika osadesse ning võimendada nii avaliku kui ka erasektori poolset rahastamist, suurendades samal ajal õiguskindlust ja pidades kinni tehnoloogianeutraalsuse põhimõttest. Samuti on selle eesmärk soodustada piiriülest koostööd taastuvenergia valdkonnas, näiteks piiriüleste projektide toetamise teel. Programm peaks soodustama transpordi- ja energeetikasektori omavahelise koostoime täielikku ärakasutamist ning seeläbi suurendama liidu meetmete tulemuslikkust ja võimaldama rakendamiskulusid optimeerida. Käesoleva määrusega kehtestatakse programmi rahastamispakett. Käesoleva määruse kohaldamisel arvutatakse jooksevhinnad kindlaksmääratud 2 % deflaatorit kohaldades.

(2)Inimeste 7 ja kaupade tõhus transport on liidu toimimise oluline tugisammas, millel on oluline roll konkurentsivõime ja majanduskasvu edendamisel, ühtekuuluvuse tagamisel ning kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Inimeste ja kaupade vaba ja tõhus liikumine hästi ühendatud ja terviklikul ühtsel turul parandab ühenduvust, tagab juurdepääsu töökohtadele ja teenustele ning toetab kohalikku majandust ja kaubandust. Samal ajal on vähese CO2 heitega ja kestlik transpordisüsteem tingimus, et saavutada liidu kliimaeesmärgid ning tegeleda liidu majanduse strateegilise ja jätkusuutmatu sõltuvusega fossiilkütustest. Tõhus ja turvaline kaubavedu on hädavajalik inimeste varustamiseks vajalike kaupadega, hoidmaks meie majanduse toimivana ja toetades meie sõjalist julgeolekut. Draghi aruandes Euroopa konkurentsivõime tuleviku kohta 8 tunnistatakse transporditaristusse tehtavate investeeringute suurendamise tähtsust ning rõhutatakse vajadust integreeritud mitmeliigilise transpordi turu järele ning suurt nõudlust CO2 heite vähendamise ja puhaste lahenduste järele. Draghi aruandes kutsutakse üles edendama digitaliseerimist liidus peamistes majandussektorites nagu transport. Letta aruandes siseturu tuleviku kohta rõhutatakse transpordisektorit kui olulist valdkonda, kus siseturu potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks on hädavajalik tihedam Euroopa integratsioon. Letta aruandes rõhutatakse eelkõige vajadust viia lõpule TEN-T võrgu väljaarendamine ning tõstetakse esile üleeuroopalise kiirraudteevõrgu võimalusi muuta põhjalikult Euroopa reisimisviise ja hoogustada liidu integratsiooni. Niinistö aruandes Euroopa tsiviil- ja sõjalise valmisoleku kohta rõhutatakse kahesuguse kasutusega transpordikoridoride tähtsust sõjalise liikuvuse ja tarneahelate jaoks ning transporditaristu vastupanuvõimet kliimamuutustele ja vajadust turvaliste meretarneteede järele, mida kasutatakse liidu väliskaubanduses.

(3)Liit peaks toetama projekte ebasoodsas olukorras olevates, vähem ühendatud, maapiirkondades, saartel, rannikualadel, äärealadel, ülekoormatud, äärepoolseimates või isoleeritud piirkondades, et võimaldada juurdepääsu üleeuroopalistele energia- ja transpordivõrkudele, tuues samal ajal kasu kogu liidu julgeolekule, konkurentsivõimele ning sotsiaalsele, majanduslikule ja territoriaalsele ühtekuuluvusele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1679 9 on kindlaks määratud üleeuroopalise transpordivõrgu taristu, täpsustatud nõuded, millele see peab vastama, ja sätestatud nende rakendamise meetmed. Kõnealuse määrusega nähakse ette üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrgu väljakujundamine 2030. aastaks ja laiendatud põhivõrgu väljakujundamine 2040. aastaks uue taristu loomise ning olemasoleva taristu põhjaliku ajakohastamise ja taastamise kaudu. See toob kaasa hästitoimiva reisijate- ja kaubaveovõrgustiku.

(4)Määruses (EL) 2024/1679 sätestatud eesmärkide saavutamiseks on vaja rahaliselt toetada piiriüleste projektide arendamist, sealhulgas sadamate ja nende sisemaaühenduste arendamist, samuti alternatiivkütuste kasutuselevõttu ja puuduvate ühenduste kõrvaldamist, ning vajaduse korral tagada, et programmist toetatavad meetmed oleks kooskõlas määruse (EL) 2024/1679 artikli 54 kohaselt koostatud koridori tööplaanidega ning võrgu tulemuslikkuse ja koostalitlusvõime üldise arenguga.

(5)Ühises valges raamatus „Euroopa kaitsevalmidus 2030“ 10 on tõdetud, et sõjaväeline liikuvus on Euroopa julgeoleku ja kaitse hädavajalik komponent, ning toodud esile liidu lisaväärtus liikuvuse soodustamiseks vajaliku kahesuguse kasutusega taristu toetamisel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1153 11 sisaldas esimest korda sihtotstarbelist rahastamispaketti tsiviil- ja kaitseotstarbelise kahesuguse kasutusega transporditaristu arendamiseks. On oluline, et liidu transporditaristu võimaldaks sõjaväelaste, varude ja varustuse kiiret ja tõhusat liigutamist õhu-, maismaa- ja veeteed pidi. Sellest tulenevalt tuleks ajakohastada kõigi transpordiliikide taristut, et see vastaks sõjalistele vajadustele. Programmi eesmärk peaks olema vastastikune täiendavus Euroopa Konkurentsivõime Fondist toetatavate konkreetsete tegevustega (ka seoses üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektidega), eelkõige eesmärgiga tugevdada liikmesriikide juurdepääsu sõjaväelise liikuvuse suutlikkusele ja selle kättesaadavust ning toetada digitaalsete lahenduste väljatöötamist sõjaväelise liikuvuse hõlbustamiseks ning riiklike ja piirkondlike partnerluskavade alusel toetatavate meetmete väljatöötamist.

(6)Sõjaväelise liikuvuse vallas on programmi eesmärk kaasa aidata sõjavarustuse ja personali kiirele ja ulatuslikule transpordile terves ELis, võttes arvesse ELi tasandi sõjalisi eksperditeadmisi. Programm peaks olema kooskõlas ELi jõupingutustega suurendada ELi kaitsevalmidust, nagu on kirjeldatud ühises valges raamatus „Euroopa kaitsevalmidus 2030“.

(7)Liit on välja töötanud oma kosmosesüsteemid positsioneerimiseks, navigatsiooniks ja ajamääramiseks (Galileo, EGNOS ja LEO PNT), Maa seire ja jälgimise programmi (Copernicus, EOGS) ning turvalise ühenduvuse (GOVSATCOM ja IRIS2). Kõik need pakuvad täiustatud teenuseid, millest saavad olulist majanduslikku kasu nii avaliku kui ka erasektori kasutajad. Seepärast peaksid kõik CEFist rahastatavad transpordi- või energeetikataristud, mis kasutavad positsioneerimis-, navigatsiooni- ja ajamääramistehnoloogiat või Maa seire teenuseid, nimetatud süsteemidega tehniliselt ühilduma. Sellise ühilduvuse tagamiseks võib tööprogrammiga asjakohasel juhul tagada, et Euroopa ühendamise rahastust toetatavad meetmed, mis hõlmavad positsioneerimis-, navigatsiooni- ja ajamääramistehnoloogiat, ühenduvus- või seiretehnoloogiat, on tehniliselt ühilduvad ELi kosmosesüsteemidega.

(8)ELi strateegias „PROTECT“ rõhutatakse, et julgeolek on alus, millel põhinevad kõik meie vabadused, ning tuginetakse kaalutlusele, et julgeolek tuleb integreerida kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse.

(9)Energiataristu pikendamine ja ajakohastamine on tõelise, täieliku ja omavahel ühendatud energialiidu oluline eeltingimus, mis tagab liidu energiajulgeoleku ja -sõltumatuse, energia taskukohasuse ja tööstuse konkurentsivõime, täites samal ajal liidu kliima- ja energiaeesmärgid 2030. aastaks ning saavutades 2050. aastaks kliimaneutraalsuse. Energiavõrgud on vajalikud täiendava taastuvenergia, sealhulgas avamere taastuvenergia kasutuselevõtuks, tööstuse CO2 heite vähendamise ja elektrifitseerimise edendamiseks ning hästi toimiva ja konkurentsivõimelise energia siseturu tagamiseks, mis tagab kindla ja taskukohase energiavarustuse. Draghi aruandes tunnistatakse ka energiataristusse tehtavate investeeringute suurendamise tähtsust. Draghi aruandes osutati eelkõige energiavõrkudesse investeerimisele ja vajadusele kiiresti suurendada piiriülese energiataristu kasutuselevõttu, et tagada taastuvenergia integreerimine Euroopa süsteemi ja vähendada Euroopa tööstuse CO2 heidet. Puhta tööstuse kokkuleppes 12 ja taskukohase energia tegevuskavas 13 rõhutas komisjon energialiidu väljakujundamise otsustavat rolli, investeerides energiataristusse ja piiriülestesse võrkudesse, et kaitsta Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ja inimeste heaolu ning tagada energia taskukohasus ja energiavarustuse kindlus. Taskukohase energia tegevuskavas on märgitud, et puhtale energiale üleminekust peaksid kasu saama kõik inimesed, kogukonnad ja ettevõtjad. Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti elektritaristu seirearuande 14 kohaselt ulatub piiriülese võimsuse vajadus 2030. aastaks 66 GW-ni, millest 32 GW on praegu katmata. Selle puudujäägi kõrvaldamisel on oluline roll programmi toetusel piiriülestele projektidele.

(10)Erilist tähelepanu tuleks pöörata piiriülestele energiaühendustele, sealhulgas keerukatele projektidele nagu hübriidühendused, sealhulgas ühendused, mis on vajalikud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1999 15 2030. aastaks seatud 15 % elektrivõrkude ühendatuse eesmärgi saavutamiseks.

(11)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/869 16 on sätestatud üleeuroopalise energiataristu õigeaegse arendamise ja koostalitlusvõime suunised. Selles nähakse ette ühishuviprojektide ja vastastikust huvi pakkuvate projektide kindlaksmääramine ning määratakse kindlaks neile projektidele liidu finantsabi andmise tingimused. Võttes aga arvesse ühishuviprojektide ja vastastikust huvi pakkuvate projektide piiriülest olemust, ei loo need mitte üksnes märkimisväärset positiivset välismõju ega edenda solidaarsust, vaid tekitavad projektide elluviijatele ka konkreetseid probleeme, kuna need on seotud mitme jurisdiktsiooniga, kooskõlastamine on keeruline ning kulude ja tulude jaotumine on tihtipeale asümmeetriline. Seepärast vajavad need liidu tasandi toetust.

(12)Energeetika valdkonnas on programmi eesmärk kaasa aidata ühishuviprojektide ja vastastikust huvi pakkuvate projektide arendamisele, et edendada energiaturu integreerimist ja energiavõrkude piiriülest koostalitlusvõimet. Lisaks on programmi eesmärk kaasa aidata CO2 heite vähendamisele, edendada energiatõhusust ja tagada varustuskindlus ning hõlbustada piiriülest koostööd energia, sealhulgas taastuvenergia tootmise valdkonnas, samuti salvestusrajatiste puhul, mis ei vasta määruse (EL) 2022/869 rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele. Seejuures tuleks arvesse võtta kõigi sidusrühmade huve, keda see võib mõjutada.

(13)Piiriülene koostöö liikmesriikide vahel või liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel taastuvenergia valdkonnas on keskse tähtsusega, et saavutada liidu eesmärgid CO2 heite vähendamise, konkurentsivõime, energia siseturu väljakujundamise ja varustuskindluse vallas kulutõhusal ja jätkusuutlikul viisil. Programmi eesmärk on tegeleda ohuga, et piiriülene koostöö jääb liidu finantsabi puudumisel mitteoptimaalsele tasemele.

(14)Piiriülesed taastuvenergiaprojektid peaksid andma kulude kokkuhoiu taastuvenergia kasutuselevõtul terves liidus või andma muud kasu süsteemi integreerimisele, varustuskindlusele, konkurentsivõimele või innovatsioonile võrreldes sarnase projektiga, mille viib ellu üks osalevatest liikmesriikidest või kolmas riik üksinda. Projektide valimisel peaks komisjon eelkõige arvesse võtma nende panust liidu energia siseturu edasisse integreerimisse ja püüdma võimaluse korral arvesse võtta geograafilist tasakaalu. Ehitustööde toetuste puhul peaks taotleja tõendama vajadust ületada turutõrked või rahalised takistused, nagu ebapiisav äriline elujõulisus, suured algkulud või turupõhise rahastuse puudumine.

(15)Programm peaks võimaldama vahendite ümberpaigutamist määruse (EL) 2018/1999 17 artikliga 33 loodud liidu taastuvenergia mehhanismi, et tagada panus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 18 artikli 3 lõikes 5 sätestatud tugiraamistikku. Selline ümberpaigutamine võib hõlmata ka projekte, mis kuuluvad piiriüleste taastuvenergiaprojektide määratluse alla. Kui see on asjakohane, peaks komisjon püüdma seada prioriteediks rahalise toetuse sellistele projektidele, millega tõhustatakse liidu energia siseturu edasist integratsiooni, sealhulgas piiriülestele taastuvenergiaprojektidele.

(16)Tuleks tagada koostoime üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude arendamise ning Euroopa ühendamise rahastust toetatavate suure piiriülese mõjuga piiriüleste taastuvenergiaprojektide ja riiklike ning piirkondlike partnerluskavade, teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi ning Euroopa konkurentsivõime fondi kohaldamisalasse kuuluvate transpordi- ja energiaprojektide vahel. Koostoime võib tähendada ka üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide toetamist, keskendudes transpordi- ja energiasektori piiriülesele taristule.

(17)Programmi eesmärk peaks olema ka sidusus instrumendist „Globaalne Euroopa“ rahastatavate meetmetega. On oluline, et üleeuroopalised transpordi- ja energiavõrgud oleksid kolmandate riikidega hästi ühendatud. Vastavates poliitikaraamistikes määratakse kindlaks liikmesriikide ja kolmandate riikide ühishuviprojektid või vastastikust huvi pakkuvad projektid, mis on kõnealustest kolmandatest riikidest lähtuvate ja sinna suunduvate transpordi- ja energiaühenduste prioriteet. Nende projektide puhul tuleks programmi raames antav toetus tihedalt kooskõlastada instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames antava toetusega. Transpordi valdkonnas tuleks prioriteediks seada käesoleva määruse lisas loetletud piiriülesed lõigud.

(18)Kiiresti muutuvas majanduslikus, sotsiaalses ja geopoliitilises keskkonnas on hiljutised kogemused näidanud vajadust paindlikuma mitmeaastase finantsraamistiku ja liidu programmide järele. Sel eesmärgil ja kooskõlas Euroopa ühendamise rahastu eesmärkidega tuleks rahastamisel nõuetekohaselt arvesse võtta muutuvaid poliitilisi vajadusi ja liidu prioriteete, mis on kindlaks määratud komisjoni avaldatud asjakohastes dokumentides, nõukogu järeldustes ja Euroopa Parlamendi resolutsioonides, tagades samal ajal eelarve täitmise piisava prognoositavuse.

(19)Järjepidevuse tagamiseks tuleks programmi raames eelarvelist tagatist ja rahastamisvahendeid – sealhulgas juhul, kui neid kombineeritakse muude tagastamatute toetustega segarahastamistoimingute raames – rakendada kooskõlas Euroopa Konkurentsivõime Fondi programmi „InvestEU“ vahendi ja instrumendi „Globaalne Euroopa“ rakendamismehhanismi poolt kohaldatavate eeskirjadega Euroopa Konkurentsivõime Fondi programmi „InvestEU“ vahendi ja instrumendi „Globaalne Euroopa“ rakendamismehhanismi raames seda liiki toetuse andmiseks sõlmitud lepingute alusel.

(20)Kui programmi raames antakse liidu toetust eelarvelise tagatise või rahastamisvahendina, sealhulgas juhul, kui seda kombineeritakse tagastamatu toetusega segarahastamistoimingu raames, tuleb seda anda üksnes Euroopa Konkurentsivõime Fondi programmi „InvestEU“ vahendi ja instrumendi „Globaalne Euroopa“ rakendamismehhanismide kaudu kooskõlas Euroopa Konkurentsivõime Fondi programmi „InvestEU“ vahendi ja instrumendi „Globaalne Euroopa“ rakendamismehhanismi kohaldatavate eeskirjadega. Kui käesoleva programmi eesmärke täidetakse Euroopa Konkurentsivõime Fondi InvestEU instrumendiga, peaks kõigile liikmesriikidele olema taotluse korral kättesaadav nõustamistoetus. Selline toetus võiks hõlmata suutlikkuse suurendamist, toetust projektide kindlaksmääramisel, ettevalmistamisel ja rakendamisel, samuti rahastamisvahendite ja investeerimisplatvormide alast nõustamist.

(21)Programmiga tuleks optimeerida olemasolevate rahaliste vahendite kasutamist, jälgides tähelepanelikult kättesaadavaks tehtud rahalisi vahendeid ning kohaldades vajaduse korral toetuste vähendamist või lõpetamist. See peaks võimaldama kindlaksmääratud aja jooksul kasutamata meetme jaoks ette nähtud eelarve ümberjaotamist muudele käesoleva programmi kohaldamisalasse kuuluvatele meetmetele.

(22)Võttes arvesse vajalike tööde mahtu, võib juhtuda, et piiriülese lõigu rakendamiseks viiakse paralleelselt ellu mitut tegevust, mida toetatakse erinevate toetuslepingute kaudu, kuid mis aitavad saavutada sama eesmärki, mida nimetatakse „globaalseks projektiks“. Selleks et kaasa aidata liidu vahendite tõhusamale kasutamisele ja tagada oluliste taristueesmärkide täielik saavutamine, peaks programm võimaldama olemasolevate vahendite ümbersuunamist sama globaalse projekti raames. Ilma et see piiraks konkurentsipõhiste menetluste kasutamist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 19 artikli 192 lõikega 1 ning lisaks kõnealuse määruse artikli 198 sätetele, peaks olema võimalik vahendid selliselt ümber suunata algsete meetmete muutmise teel vastavalt tööprogrammis sätestatud tingimustele, sealhulgas liidu maksimaalsele toetusele.

(23)Programmi suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) 2024/2509. Selles on sätestatud liidu üldeelarve koostamise ja täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, mitterahaliste annetuste, hangete, eelarve kaudse täitmise, finantsabi, rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste kohta.

(24)Kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2024/2509 on tööprogrammid ja konkursikutse sobivad dokumendid, milles sätestada eelarve tehnilisemad üksikasjad programmi raames toetatavate poliitikavaldkondade lõikes, sealhulgas konkreetsed rahastamiskõlblikkuse ja toetuse andmise kriteeriumid, mis sõltuvad eelarve täitmise vahendist, toetusest või hankest ning konkreetsetest poliitikaeesmärkidest. Vastavalt finantsmääruse artiklile 136 tuleks suure riskiga teenuseosutajate suhtes julgeolekukaalutlustel kohaldada rahastamiskõlblikkuse piiranguid.

(25) Programmist antava toetusega tuleks võimendada investeeringuid, kõrvaldades turutõrked või mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad proportsionaalselt, vältides dubleerimist ja väljatõrjumist ning stimuleerides erasektori rahastamist, samuti peaks sellel olema selge Euroopa lisaväärtus. Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist riiklike vahendite suhtes, tagatakse sellise lähenemisviisiga kooskõla programmi raames võetavate meetmete ja riigiabieeskirjade vahel, vältides seeläbi siseturul põhjendamatuid konkurentsimoonutusi. Lisaks võivad Euroopa ühendamise rahastu ning hoiuste ja investeeringute liidu 20 meetmed olla vastastikku toetavad, kuna avaliku sektori rahastamine võib olla tõhus suurte taristuprojektide riskide vähendamiseks ja erainvesteeringute ELi meelitamiseks, millel on märkimisväärne võimendav mõju. Samal ajal võib tõhusate ühisinvesteerimisvahendite, näiteks Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide (ELTIFid) kasvav kättesaadavus tõhusalt hoogustada institutsionaalsete ja muude erainvestorite pikaajalisi investeeringuid taristuprojektidesse, täiendades ja võimendades seeläbi Euroopa ühendamise rahastust kättesaadavaid rahalisi vahendeid.

(26)Et tagada ühetaolised tingimused programmi rakendamiseks tööprogrammide kaudu, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes 21 .

(27)Vastavalt määrusele (EL, Euratom) 2024/2509, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 22 ja nõukogu määrustele (EÜ, Euratom) nr 2988/95, 23 (Euratom, EÜ) nr 2185/96 24 ja (EL) 2017/1939 25 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013 ja (Euratom, EÜ) nr 2185/96 korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid ebaseaduslikke toiminguid, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371 26 . Määruse (EL, Euratom) 2024/2509 kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused. Programmiga ühinenud kolmandad riigid peavad vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja kontrollikojale andma vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(28)Programmi tuleb rakendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [XXX]* [tulemuslikkust käsitlev määrus], millega kehtestatakse kulutuste jälgimise eeskirjad ja eelarve tulemusraamistik, sealhulgas eeskirjad, millega tagatakse määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 33 lõike 2 punktis d osutatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ ja punktis f osutatud soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte ühtne kohaldamine, liidu programmide ja meetmete tulemuslikkuse seire ja aruandluse eeskirjad, liidu rahastamisportaali loomise eeskirjad, programmide hindamise eeskirjad ning muud horisontaalsed sätted, mida kohaldatakse kõigi liidu programmide suhtes, näiteks need, mis käsitlevad teavet, teabevahetust ja nähtavust.

(29)Vastavalt nõukogu otsuse (EL) 2021/1764 27 artikli 85 lõikele 1 võivad ülemeremaades ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused saada rahastust vastavalt programmi eeskirjadele ja eesmärkidele ning vastavalt korrale, mida võidakse kohaldada asjaomase ülemeremaa või -territooriumiga seotud liikmesriigi suhtes.

(30)Programmi puhul tuleks austada puuetega inimeste õigusi ja eelkõige tagada nende juurdepääs eriti transpordisektoris.

(31)Programm peaks olema avatud koostööks kolmandate riikidega, kui see on liidu huvides. Selleks võib liit programmi tegevustesse täielikult või osaliselt kaasata kolmandaid riike. Assotsieerimise suhtes tuleks kohaldada kolmanda riigi panuse ja kasu õiglast tasakaalu ning tagada liidu finants- ja julgeolekuhuvide kaitse.

(32)Selleks et võtta nõuetekohaselt arvesse üleeuroopalise võrgu arengut, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte käesoleva määruse lisas esitatud ühishuviprojektide soovitusliku loetelu muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes 28 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(33)Määruse (EL) 2021/1153 artikli 12 lõikega 2 on komisjonile antud õigus võtta vastu rakendusakte, millega määratakse kindlaks teatavate kahesuguse kasutusega taristumeetmete liikide suhtes kohaldatavad taristunõuded. Sellele tuginedes võeti vastu komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1328 29 . Pärast õigusraamistiku läbivaatamist määruse (EL) 2024/1679 vastuvõtmisega ja selleks, et tagada taristunõuete edasine ajakohastamine olenemata käesoleva määruse piiratud kestusest, tuleks kõnealuses määruses sätestada õigus võtta vastu rakendusakte, millega määratakse kindlaks teatavate kahesuguse kasutusega taristumeetmete liikide suhtes kohaldatavad taristunõuded. Seepärast tuleks määrust (EL) 2024/1679 vastavalt muuta, et anda komisjonile õigus võtta sel eesmärgil vastu rakendusakte.

(34)Määrus (EL) 2021/1153 tuleks alates 1. jaanuarist 2028 kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega luuakse Euroopa ühendamise rahastu (edaspidi „programm“) ja sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve aastateks 2028–2034, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise reeglid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.„meede“ – rahaliselt ja tehniliselt sõltumatuna määratletud ning ajaliselt piiritletud tegevus, mida on vaja projekti elluviimiseks;

2.„üleeuroopaline transpordivõrk“ – määruses (EL) 2024/1679 osutatud üleeuroopaline transpordivõrk;

3.„ühishuviprojekt“ – määruse (EL) 2024/1679 artikli 3 punktis 1 või määruse (EL) 2022/869 artikli 2 punktis 5 määratletud ühishuviprojekt;

4.„kestlik üleeuroopaline transpordivõrk“ – üleeuroopaline transpordivõrk, mis vastab määruse (EL) 2024/1679 artiklites 5 ja 45 sätestatud nõuetele;

5.„arukas üleeuroopaline transpordivõrk“ – üleeuroopaline transpordivõrk, mis vastab määruse (EL) 2024/1679 artiklites 43 ja 45 sätestatud nõuetele;

6.„vastupidav üleeuroopaline transpordivõrk“ – üleeuroopaline transpordivõrk, mis vastab määruse (EL) 2024/1679 artikli 46 sätestatud nõuetele;

7.„sõjaline liikuvus“ – Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide suutlikkus kiiresti ja tõhusalt transportida, liigutada ja lähetada sõjaväelasi, varustust ja varusid liikmesriikide piires ja üle nende piiride, tagades liikmesriikide relvajõudude õigeaegse ja tõhusa reageerimise;

8.„uuringud“ – projekti elluviimise ettevalmistamiseks vajalik tegevus, nt ettevalmistavad, kaardistamis-, teostatavus-, hindamis-, test- ning kinnitavad uuringud, sh tarkvara kujul, ning kõik muud tehnilised tugimeetmed, sh eeltööd, et projekt määratleda ja seda arendada ning otsustada selle rahastamise üle, nt asjaomaseid asukohti käsitleva eelteabe kogumine ning finantspaketi ettevalmistamine;

9.„ehitustööd“ – komponentide, süsteemide ja teenuste, sh tarkvara ostmine, tarnimine ja kasutusele võtmine ning projektiga seotud arendus-, ehitus- ja paigaldustegevus, paigaldiste vastuvõtmine ning projekti käivitamine;

10. „vastastikust huvi pakkuv projekt“ – määruse (EL) 2022/869 artikli 2 punktis 6 määratletud vastastikust huvi pakkuv projekt;

11.„piiriülene taastuvenergiaprojekt“ – üks järgmistest:

a)taastuvenergia tootmise projekt, mis on lisatud koostöölepingusse direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 8, 9, 11 või 13 tähenduses;

b)salvestusprojekt, sealhulgas samas asukohas paiknev energiasalvesti direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punkti 44d tähenduses, millega toetatakse taastuvenergia lõimimist liidu energiasüsteemi, välja arvatud energiasalvestusüksused määruse (EL) 2022/869 II lisa punkti 1 alapunkti c tähenduses, ning mis on hõlmatud kahe või enama liikmesriigi või ühe või mitme liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi vahelise sarnase kokkuleppega.

Artikkel 3

Programmi eesmärgid

1.Programmi üldeesmärkideks on rajada, arendada, kindlustada, ajakohastada ja täiendada üleeuroopalisi võrke transpordi- ja energeetikasektoris, eesmärgiga toetada toimivat ühtset turgu ja edendada ühtekuuluvust, soodustada üleeuroopalistes transpordivõrkudes sõjaväelist liikuvust, soodustada taastuvenergia valdkonna piiriülest koostööd ning soodustada transpordi- ja energiasektorite vahelist koostoimet.

2.Programmi erieesmärgid on järgmised:

a)transpordisektoris:

i)aidata arendada ühishuviprojekte, mis on seotud omavahel ühendatud, koostalitlusvõimeliste, vähese CO2 heitega, arukate, ohutute, kestlike, vastupidavate, turvaliste ja mitmeliigiliste transpordivõrkudega kooskõlas määrusega (EL) 2024/1679, eelkõige järgmise kaudu:

1)meetmed, mis on seotud üleeuroopalise transpordivõrgu rakendamise piiriülese mõõtmega ühishuviprojektidega, sealhulgas käesoleva määruse lisas loetletud soovituslike lõikudega seonduvad meetmed;

2)meetmed, mis on seotud liidu mõõtmega ühishuviprojektidega, mis on seotud aruka, vastupanuvõimelise, vähese CO2 heitega ja säästva üleeuroopalise transpordivõrgu väljakujundamisega;

3)meetmed, mis on seotud piiriülese mõõtmega ühishuviprojektidega üleeuroopalist transpordivõrku rakendavate kolmandate riikidega kooskõlas määruse (EL) 2024/1679 artikliga 9;

ii)kohandada üleeuroopalise transpordivõrgu osad transporditaristu kahesuguse kasutusega, et parandada nii tsiviil- kui ka sõjaväelist liikuvust, keskendudes neljale ELi prioriteetsele sõjaväelise liikuvuse koridorile, mille liikmesriigid on kindlaks määranud dokumendi „Sõjaväelise liikuvusega seotud sõjalised vajadused ELi piires ja väljaspool ELi“ II lisas, mille nõukogu kiitis heaks 18. märtsil 2025 ja mis on esitatud dokumendis ST 6728/25 ADD1;

b)energeetikasektoris:

i)kaasa aidata ühishuviprojektide ja vastastikust huvi pakkuvate projektide arendamisele, nagu on sätestatud määruse (EL) 2022/869 artiklis 18, et edendada energialiidu väljakujundamist, tõhusa ja konkurentsivõimelise energia siseturu integreerimist ning piiri- ja sektoriüleste võrkude koostalitlusvõimet, hõlbustada majanduse CO2 heite vähendamist, edendada energiatõhusust ning tagada vastupanuvõime ja varustuskindlus;

ii)hõlbustada piiriülest koostööd taastuvenergia valdkonnas, toetades piiriüleseid taastuvenergiaprojekte või uute taastuvenergiaprojektide võistupakkumisi määruse (EL) 2018/1999 artikliga 33 loodud liidu taastuvenergia rahastamismehhanismi raames, kui käesoleva määruse artikli 11 lõikes 5 osutatud tingimused on täidetud, et saavutada kulutõhusal viisil liidu eesmärgid CO2 heite vähendamise, konkurentsivõime, energia siseturu väljakujundamise, vastupanuvõime ja varustuskindluse valdkonnas.

Artikkel 4

Eelarve

1.Programmi rakendamise soovituslik rahastamispakett aastateks 2028–2034 on 81 428 000 000 eurot jooksevhindades.

2.Lõikes 1 viidatud summa jaotatakse soovituslikult järgmiselt:

a)51 515 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud transpordi ja sõjalise liikuvuse alaste erieesmärkide jaoks;

b)29 912 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud energeetikaalaste erieesmärkide jaoks.

3.Pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel võetavate meetmetega kaasnevad eelarvelised kulukohustused võib jagada aastasteks osamakseteks mitmele aastale.

4.Assigneeringuid võib kanda liidu eelarvesse ka pärast 2034. aastat, et katta vajalikud kulud ja hallata meetmeid, mis ei ole programmi lõpuks veel lõpule viidud.

5.Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rahastamispaketti ning artiklis 5 osutatud täiendavaid vahendeid võib kasutada ka programmi ning määruste (EL) 2024/1679 või (EL) 2022/869 sektoripõhiste suuniste rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuseks, ettevõtete infotehnoloogiasüsteemide ja -platvormide arendamiseks, teabe- ja kommunikatsioonitegevuseks, sh liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamiseks ning muuks tehniliseks ja haldusabiks või personaliga seotud kuludeks, mida komisjon programmi haldamisel kannab.

Artikkel 5

Täiendavad vahendid

1.Ilma et see piiraks ELTI artiklite 107 ja 108 kohaldamist, võivad liikmesriigid, liidu institutsioonid, organid ja asutused, kolmandad riigid, rahvusvahelised organisatsioonid, rahvusvahelised finantsasutused või muud kolmandad isikud programmi täiendavalt rahaliselt või mitterahaliselt toetada. Täiendavat rahalist toetust käsitatakse sihtotstarbelise välistuluna määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõike 2 punktide a, d või e või artikli 21 lõike 5 tähenduses.

2.Vahendeid, mis on liikmesriikidele eraldatud koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, võib liikmesriikide palvel teha kättesaadavaks programmi jaoks. Komisjon haldab neid vahendeid otse või kaudselt kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 62 lõike 1 punktiga a või c. Need täiendavad käesoleva määruse artikli 4 lõikes 1 osutatud summat. Neid vahendeid kasutatakse asjaomaste liikmesriikide huvides. Kui komisjon ei ole võtnud eelarvet otse või kaudselt täites juriidilist kohustust programmi jaoks selliselt kättesaadavaks tehtud täiendavate summade osas, võib vastavad kulukohustustega sidumata summad asjaomase liikmesriigi taotlusel ühte või mitmesse vastavasse lähteprogrammi või nende õigusjärglasesse tagasi kanda.

Artikkel 6

Alternatiivne, kombineeritud ja kumulatiivne rahastamine

1.Programmi rakendatakse kooskõlastatult muude liidu programmidega. Meede, mis on saanud liidu toetust mõnest teisest programmist, võib saada toetust ka käesoleva programmi alusel. Vastava rahalise toetuse suhtes kohaldatakse liidu asjaomase programmi eeskirju või kõigi programmikohaste toetuste suhtes võib kohaldada ühtseid eeskirju ja võtta ühe juriidilise kohustuse. Kui liidu rahalised toetused põhinevad rahastamiskõlblikul kulul, ei tohi liidu eelarvest antav kumulatiivne toetus ületada meetme rahastamiskõlblike kulude kogusummat ja selle võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas toetuse tingimusi käsitlevate dokumentidega.

2.Programmi kohaseid väljavalimismenetlusi võib korraldada eelarve otsese või kaudse täitmise raames ühiselt liikmesriikide, liidu institutsioonide, organite ja asutuste, kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide, rahvusvaheliste finantsasutuste või muude kolmandate isikutega („ühise väljavalimismenetluse partnerid“), tingimusel et on tagatud liidu finantshuvide kaitse. Selliste menetluste suhtes kohaldatakse ühtseid eeskirju ja nendega kaasnevad ühtsed juriidilised kohustused. Selleks võivad ühise väljavalimismenetluse partnerid teha programmi jaoks kättesaadavaks vahendid kooskõlas käesoleva määruse artikliga 5 või delegeerida väljavalimismenetluse rakendamise partneritele, kui see on kohaldatav kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 62 lõike 1 punktiga c. Ühises väljavalimismenetluses võivad menetluse partnerite esindajad kuuluda ka määruse (EL, EURATOM) 2024/2509 artikli 153 lõikes 3 osutatud hindamiskomisjoni.

Artikkel 7

Programmiga assotsieerunud kolmandad riigid

1.Programmis võivad täieliku või osalise assotsieerimise kaudu osaleda järgmised kolmandad riigid kooskõlas artiklis 3 sätestatud eesmärkidega ja kooskõlas asjaomaste rahvusvaheliste lepingutega või nende lepingute raames vastu võetud otsustega, mida nende riikide suhtes kohaldatakse:

a)Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmed, kes on Euroopa Majanduspiirkonna liikmed, ja Euroopa mikroriigid;

b)ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid;

c)Euroopa naabruspoliitika riigid;

d)muud kolmandad riigid.

2.Programmis osalemiseks sõlmitud assotsieerimislepingutes:

a)tagatakse õiglane tasakaal programmis osaleva kolmanda riigi panuse ja saadava kasu vahel;

b)nähakse ette programmides osalemise tingimused, sealhulgas viis, kuidas arvutada programmile antav tegevustoetusest ja osalustasust koosnev rahaline panus ja programmi üldised halduskulud;

c)ei anta kolmandale riigile programmiga seoses otsustusõigust;

d)kindlustatakse liidu õigus tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve;

e)vajaduse korral tagatakse liidu julgeoleku ja avaliku korra huvide kaitse.

Punkti d kohaldamisel annab kolmas riik määruste (EL, Euratom) 2024/2509 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 kohaselt nõutavad õigused ja juurdepääsu ning tagab, et täiteotsused, millega kehtestatakse rahaline kohustus ELi toimimise lepingu artikli 299 alusel, ning Euroopa Liidu Kohtu otsused ja määrused on täitmisele pööratavad.

Artikkel 8

Liidu rahastuse rakendamine ja vormid

1.Programmi rakendatakse kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2024/2509, kas täites eelarvet otse või kaudselt koos kõnealuse määruse artikli 62 lõike 1 punktis c osutatud üksustega.

2.Liidu rahastust võib anda mis tahes kujul kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2024/2509, eelkõige toetusena, auhinnana, hankena ja mitterahalise annetusena.

3.Kui liidu toetust antakse eelarvelise tagatise või rahastamisvahendina, sealhulgas juhul, kui seda kombineeritakse tagastamatu toetusega segarahastamistoimingu raames, antakse seda üksnes Euroopa Konkurentsivõime Fondi InvestEU programmi vahendi või instrumendi „Globaalne Euroopa“ rakendamismehhanismi kaudu ning seda rakendatakse kooskõlas Euroopa Konkurentsivõime Fondi InvestEU programmi vahendi ja instrumendi „Globaalne Euroopa“ rakendamismehhanismi poolt kohaldatavate eeskirjadega Euroopa Konkurentsivõime Fondi InvestEU programmi vahendi ja instrumendi „Globaalne Euroopa“ rakendamismehhanismi raames seda liiki toetuse andmiseks sõlmitud lepingute alusel.

4.Eelarvelise tagatisena antakse liidu toetust Euroopa Konkurentsivõime Fondi või instrumendi „Globaalne Euroopa“ määrusega kehtestatud eelarvelise tagatise maksimumsumma piires.

5.Kui programmi raames kasutatakse Euroopa Konkurentsivõime Fondi InvestEU programmi vahendit ja instrumendi „Globaalne Euroopa“ rakendamismehhanismi, nähakse ette eraldised eelarvelise tagatise jaoks ja rahastamisvahendite rahastamine, sealhulgas juhul, kui toetust kombineeritakse tagastamatu toetusega segarahastamistoimingu raames.

Artikkel 9

Rahastamiskõlblikkus

1.Kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2024/2509 kehtestatakse rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, et toetada käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamist.

2.Väljavalimismenetlustes eelarve otsese või kaudse täitmise raames võivad liidu toetust anda või saada üks või mitu järgmist õigussubjekti:

a)liikmesriigis asutatud üksused;

b)assotsieerunud kolmandas riigis asutatud üksused;

c)rahvusvahelised organisatsioonid;

d)muud mitteassotsieerunud kolmandates riikides asutatud üksused, kui selliste üksuste rahastamine on meetme rakendamise seisukohast oluline ja aitab kaasa artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisele.

3.Lisaks määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 168 lõigetes 2 ja 3 sätestatule võivad käesoleva määruse artikli 7 lõikes 1 osutatud assotsieerunud kolmandad riigid asjakohasel juhul osaleda määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 168 lõigete 2 ja 3 kohastes hankemehhanismides ja neist kasu saada. Liikmesriikide suhtes kohaldatavaid eeskirju kohaldatakse osalevate assotsieerunud kolmandate riikide suhtes mutatis mutandis.

4.Väljavalimismenetlusi, mis mõjutavad julgeolekut või avalikku korda, eelkõige seoses liidu või selle liikmesriikide strateegiliste varade ja huvidega, piiratakse kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikliga 136. Vastavalt finantsmääruse artiklile 136 kohaldatakse suure riskiga teenuseosutajate suhtes julgeolekukaalutlustel ELi õiguse kohaselt rahastamiskõlblikkuse piiranguid.

5.Käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud meetmete puhul tagab taotluste hindamine kriteeriumide alusel asjakohasel juhul selle, et kavandatavad meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 2024/1679 artiklite 54 ja 55 kohaste transpordikoridore käsitlevate tööplaanidega ja rakendusaktidega ning et võetakse arvesse selle valdkonna eest vastutava Euroopa koordinaatori nõuandvat arvamust vastavalt kõnealuse määruse artikli 52 lõikele 9.

6.Toetustaotlused esitatakse ühe või mitme liikmesriigi poolt või ühishuviprojekti või vastastikust huvi pakkuva projektiga seotud liikmesriikide nõusolekul.

7.Väljavalimismenetlused toetuste või nende osade puhul, mida juba rahastatakse täielikult muudest avaliku või erasektori allikatest, välja arvatud liidu rahaline osalus artiklis 6 osutatud koostoimemeetmete raames, ei ole rahastamiskõlblikud.

8.Määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artiklis 110 osutatud tööprogrammis või väljavalimismenetlusega seotud dokumentides võib täpsustada käesolevas määruses sätestatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriume või kehtestada konkreetsete meetmete jaoks täiendavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid.

Artikkel 10 

Lisaeeskirjad toetuste kohta

1.Lisaks määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 132 lõikes 4 sätestatud põhjustele võib toetuse suurust vähendada järgmistel tingimustel:

a)uuringute puhul, kui meedet ei ole hakatud rakendama ühe aasta jooksul pärast toetuslepingus märgitud alguskuupäeva;

b)ehitustööde puhul, kui meedet ei ole hakatud rakendama kahe aasta jooksul pärast toetuslepingus märgitud alguskuupäeva;

c)meetme edenemise läbivaatamise tulemusena on kindlaks tehtud, et meetme rakendamisel on esinenud nii suuri viivitusi, et meetme eesmärke tõenäoliselt ei saavutata.

2.Lõikes 1 sätestatud tingimustel võib toetuslepingut muuta või selle lõpetada.

3.Lõike 1 või 2 kohaldamisest tulenevad kättesaadavad kulukohustuste assigneeringud tehakse kättesaadavaks käesoleva programmi raames.

4.Ilma et see piiraks konkurentsipõhiste menetluste kasutamist alati, kui see on asjakohane kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 192 lõikega 1 ja lisaks kõnealuse määruse artiklile 198, võib käesoleva määruse artiklis 12 osutatud tööprogrammis, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud seoses vajadusega hõlbustada globaalse projekti lõpuleviimist, täpsustada meede ja toetusesaajad ning sätestada summa, mille ulatuses võib esitada ettepanekuid programmi raames käimasolevate või lõpuleviidud meetmete pikendamiseks, tagades samal ajal võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikliga 191. Käimasolevate meetmete puhul võib toetust anda algse meetme muutmise vormis, lisades uusi tegevusi ja suurendades liidu maksimaalset toetust. Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kulukohustuste assigneeringuid kasutatakse tööprogrammis selliste toetuste jaoks reserveeritud summade katmiseks.

5.Uuringute puhul ei tohi liidu antava rahalise toetuse summa ületada 50 % rahastamiskõlblikest kogukuludest.

6.Artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud erieesmärgiga seotud ehitustööde puhul ei tohi liidu antava rahalise toetuse summa ületada 50 % rahastamiskõlblikust kogukulust. Kaasrahastamise määr meetmete puhul, mida rakendatakse liikmesriikides, mille kogurahvatulu elaniku kohta on alla 90 % liidu kogurahvatulust elaniku kohta, ei tohi liidu rahalise toetuse summa ületada 75 % rahastamiskõlblikest kogukuludest.

7.Artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärkidega seotud ehitustööde suhtes kohaldatakse järgmist:

a)liidu antava rahalise toetuse summa ei tohi ületada 50 % rahastamiskõlblikest kogukuludest;

b)punktis a osutatud kaasrahastamismäärasid võib suurendada maksimaalselt 75 %-ni rahastamiskõlblikest kogukuludest selliste meetmete puhul, mis aitavad arendada ühishuviprojekte, mis määruse (EL) 2022/869 artikli 18 lõikes 2 osutatud tõendusmaterjali põhjal on eriti olulised piirkonna või kogu liidu varustuskindluse seisukohast, suurendavad liidu solidaarsust või pakuvad väga innovaatilisi lahendusi.

8.Äärepoolseimates piirkondades nii transpordi- kui ka energeetikasektoris tehtavate ehitustööde puhul kohaldatav maksimaalne kaasrahastamismäär on 60 %.

9.Programmist antava toetusega kiirendatakse või võimendatakse investeeringuid, kõrvaldades turutõrked või mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad proportsionaalselt, vältides dubleerimist ja väljatõrjumist ning stimuleerides erasektori rahastamist, samuti peab sellel olema selge Euroopa lisaväärtus.

Artikkel 11

Piiriülesed taastuvenergiaprojektid

1.Komisjon viib vähemalt kord aastas läbi piiriüleste taastuvenergiaprojektide valiku, tuginedes käesolevas artiklis, käesoleva artikli lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusaktis ja artiklis 12 osutatud seonduvas tööprogrammis sätestatud kriteeriumidele ja menetlusele.

2.Piiriülesed taastuvenergiaprojektid peaksid andma kulude kokkuhoiu taastuvenergia kasutuselevõtul terves liidus või andma muud kasu süsteemi integreerimisele, varustuskindlusele, konkurentsivõimele või innovatsioonile võrreldes sarnase projektiga, mille viib ellu üks osalevatest liikmesriikidest või kolmas riik üksinda.

3.Ehitustööde toetuste puhul peaks taotleja tõendama vajadust ületada turutõrked või rahalised takistused, nagu ebapiisav äriline elujõulisus, suured algkulud või turupõhise rahastuse puudumine.

4.(pp.kk.aaaa) (või 12 kuud pärast käesoleva õigusakti jõustumist) võtab komisjon kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakti, millega täiendatakse käesolevat määrust, sätestades konkreetsed kriteeriumid ja menetluse piiriüleste taastuvenergiaprojektide valimiseks.

5.Komisjon võib otsustada eraldada piiriüleste taastuvenergiaprojektide programmi eelarve määruse (EL) 2018/1999 artikliga 33 loodud liidu taastuvenergia rahastamismehhanismile, kui sellega on võimalik saavutada käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punkti b alapunktis ii osutatud erieesmärk ja kui see aitab vähendada taastuvenergiaprojektide kapitalikulusid. Ajavahemikul alates 1. jaanuarist 2028 kuni 31. detsembrini 2034 antava toetuse kogusumma ei tohi ületada 5 % käesoleva programmi eelarvest, mis on ette nähtud artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärkide jaoks.

Artikkel 12

Tööprogramm

1.Programmi rakendatakse määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artiklis 110 osutatud tööprogrammide kaudu.

2.Tööprogrammides esitatakse vajaduse korral Euroopa Konkurentsivõime Fondi InvestEU programmi vahendi ja instrumendi „Globaalne Euroopa“ rakendamismehhanismi kaudu rakendatavad tegevused ja nendega seotud liidu toetuse määrad.

3.Komisjon võtab tööprogrammid vastu rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 15 lõikes 3 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 13

Delegeeritud õigusaktid

Kui ELi toimimise lepingu artikli 172 teisest lõigust ei tulene teisiti, on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 15 vastu delegeeritud õigusakte määruse lisa muutmiseks seoses projektide soovitusliku loeteluga.

Artikkel 14

Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artiklis 11 lõigetes 4 ja 13 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2034.

3.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 11 lõigetes 4 ja 13 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.Artikli 11 lõike 4 ja artikli 13 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. Kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad ei osale käesoleva määruse artikli 12 lõikega 3 seotud küsimusi käsitlevates aruteludes.

Artikkel 15

Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud eesmärke puudutavates küsimustes tuleb komitee kokku järgmises koosseisus: „Euroopa ühendamise rahastu – transport“.

Artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud eesmärke puudutavates küsimustes tuleb komitee kokku järgmises koosseisus: „Euroopa ühendamise rahastu – energeetika“.

3.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

4.Kui komitee arvamus saadakse kirjaliku menetlusega, lõpetatakse nimetatud menetlus ilma tulemust saavutamata, kui arvamuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul komitee eesistuja nii otsustab või kui komitee liikmete lihtenamus seda taotleb.

5.Vastavalt liidu sõlmitud rahvusvahelistele lepingutele võib kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid kutsuda komitee koosolekutele vaatlejana osalema komitee töökorras sätestatud tingimustel, võttes arvesse liidu või selle liikmesriikide julgeolekut ja avalikku korda. Kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad ei osale käesoleva määruse artikliga 9 seotud küsimusi käsitlevates aruteludes.

Artikkel 16

Määruse (EL) 2024/1679 muutmine

Määruse (EL) 2024/1679 artiklisse 48 lisatakse lõige 3:

„3. Komisjon võib vastu võtta rakendusakti, milles täpsustatakse taristunõuded, mida kohaldatakse teatavate taristukategooriate suhtes, mis vastavad nii tsiviil- kui ka kaitsevajadustele („kahesuguse kasutusega taristu“).

Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 61 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.“

Artikkel 17

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) 2021/1153 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2028.

Artikkel 18

Üleminekusätted

1.Käesolev määrus ei mõjuta asjaomaste meetmete jätkumist või muutmist kuni nende meetmete lõpetamiseni ning määrust (EL) nr 1316/2013 ja määrust (EL) 2021/1153 kohaldatakse nende meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni.

2.Programmi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek programmi ja määruse (EL) 2021/1153 alusel vastu võetud meetmete vahel.

Artikkel 19

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2028.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK3

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus3

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad3

1.3.Eesmärgid3

1.3.1.Üldeesmärgid3

1.3.2.Erieesmärgid3

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju3

1.3.4.Tulemusnäitajad3

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb4

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused4

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava4

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.4

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid4

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega5

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang5

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus6

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid6

2.HALDUSMEETMED8

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid8

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)8

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus8

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta8

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemisel ja programmi lõpetamisel)8

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed9

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU10

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub10

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele12

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade12

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud12

3.2.1.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud17

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund22

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade24

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud24

3.2.3.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud24

3.2.3.3.Assigneeringud kokku24

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus25

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest25

3.2.4.2.Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust26

3.2.4.3.Personalivajadus kokku26

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade28

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga28

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus28

3.3.Hinnanguline mõju tuludele29

4.Digimõõde29

4.1.Diginõuded30

4.2.Andmed30

4.3.Digilahendused31

4.4.Koostalitlusvõime hindamine31

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed32

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3.Eesmärgid

1.3.1.Üldeesmärgid

1.3.2.Erieesmärgid

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.3.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb 

 uut meedet 

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 30  

 olemasoleva meetme pikendamist 

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

–juhtida avaliku ja erasektori rahalisi vahendeid ELi poliitiliste eesmärkide saavutamiseks;

–võimaldada olulisi investeeringuid, mille kulud kantakse riigi/kohalikul tasandil, kuid hüved realiseeruvad Euroopa tasandil;

–kiirendada üleminekut vähese CO2 heitega, digitaalsele ja vastupidavale taristule.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

 Piiratud kestusega

–    hõlmab ajavahemikku 1. jaanuar 2028 – 31. detsember 2034,

–    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul 2028–2034 ja maksete assigneeringutele ajavahemikul 2028–2040.

 Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 

 Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

– tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–    rakendusametite kaudu

 Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

 Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

– rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

– Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

– finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

– avalik-õiguslikele asutustele;

– avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;

– liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

– asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis;

–liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.

Märkused

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid 

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemisel ja programmi lõpetamisel) 

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed 

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 

–    Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)

Kõnealuse programmi edusammude ja saavutuste jälgimiseks kasutatavad väljund- ja tulemusnäitajad vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) [XXX]* [tulemuslikkust käsitlev määrus] sätestatud ühistele näitajatele.

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 

–    Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

=======================================================

===================================================================

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus 

–    Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

3.2.4.3.Personalivajadus kokku

Tulenevalt nii personaliga kui ka assigneeringute tasemega seotud üldisest pingelisest olukorrast rubriigis 4 kaetakse personalivajadus nende peadirektoraadi töötajatega, kes on juba määratud meedet haldama, ja/või peadirektoraadi või komisjoni muude talituste sisese töötajate ümberpaigutamise teel.

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)

*10 uut täistööajale taandatud töötajat vastavad kümnele ametikohale, mille sekretariaat saab 2028. aastal tulemuslikkuse hindamiseks eelarvereal 02 01 21 02, nagu kaasseadusandjad leppisid kokku läbirääkimistel Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2024. aasta määruse (EL) 2024/2803 (ühtse Euroopa taeva rakendamise kohta (uuesti sõnastatud)) üle.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

*Rubriigi 4 alla kuuluvad IT-kulud arvutati vastavalt eelarve peadirektoraadi juhistele: täistööajale taandatud töötajate arv korrutatuna 8200 euroga täistööajale taandatud töötaja kohta.

3.2.6.    Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

Ettepanek on kooskõlas ettepanekuga 2028.–2034. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta.

Ettepanek/algatus:

–    ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–    näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.    Hinnanguline mõju tuludele 

–    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–    omavahenditele

–    muudele tuludele

–    märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

4.Digimõõde

4.1.Diginõuded

4.2.Andmed

4.3.Digilahendused

4.4.Koostalitlusvõime hindamine

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

(1)    Euroopa Komisjon: liikuvuse ja transpordi peadirektoraat, Schade, W., Khanna, A., Mader, S., Streif, M. et al., Support study on the climate adaptation and cross-border investment needs to realise the TEN-T network, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2024, https://data.europa.eu/doi/10.2832/7839720

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1679, milles käsitletakse liidu suuniseid üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise kohta ning millega muudetakse määrusi (EL) 2021/1153 ja (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1315/2013 (ELT L, 2024/1679, 28.6.2024,  http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1679/oj  

(3)    COM(2025) 124 final.

(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määruse (EL) 2021/1153, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014 (EMPs kohaldatav tekst) artikli 22 lõige 4.

(5)    *ELT L.., lk

(6)    *ELT L.., lk

(7)    Sealhulgas piiratud liikumisvõimega ja puudega isikud.

(8)    Mario Draghi, „A competitiveness strategy for Europe“, september 2024, https://commission.europa.eu/topics/eu-competitiveness/draghi-report_et

(9)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1679, milles käsitletakse liidu suuniseid üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise kohta ning millega muudetakse määrusi (EL) 2021/1153 ja (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks (EL) nr 1315/2013 (ELT L, 2024/1679, 28.6.2024)

(10)    Ühine valge raamat „Euroopa kaitsevalmidus 2030“ (JOIN(2025) 120 final, 19. märts 2025).

(11)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1153, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014 (ELT L 249, 14.7.2021, lk 38, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1153/oj).

(12)    COM(2025) 85 final.

(13)    COM(2025) 79 final.

(14)    ACER: Electricity infrastructure development to support a competitive and sustainable energy system, 2024 Monitoring Report, https://www.acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Publications/ACER_2024_Monitoring_Electricity_Infrastructure.pdf.

(15)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1999/oj).

(16)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2022. aasta määrus (EL) 2022/869 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 715/2009, (EL) 2019/942 ja (EL) 2019/943 ning direktiive 2009/73/EÜ ja (EL) 2019/944 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 347/2013 (ELT L 152, 3.6.2022, lk 45, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/869/oj).

(17)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (EMPs kohaldatav tekst).

(18)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2018/2001/oj).

(19)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L, 2024/2509, 26.9.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj).

(20)    COM(2025) 124 final.

(21)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13–18).

(22)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1). ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2013/883/oj )

(23)    Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1). ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/1995/2988/oj ).

(24)    Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2). ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/1996/2185/oj ).

(25)    Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1). ELI:  http://data.europa.eu/eli/dir/2017/1371/oj ).

(26)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(27)    Nõukogu 5. oktoobri 2021. aasta otsus (EL) 2021/1764, ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta, sealhulgas ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahelised suhted (otsus ÜMTde, sealhulgas Gröönimaa assotsieerimise kohta) (ELT L 355, 7.10.2021, lk 6, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2021/1764/oj).

(28)    ELT L 123, 12.5.2016, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj .

(29)    Komisjoni 10. augusti 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/1328, millega kehtestatakse taristunõuded kahesuguse kasutusega taristu teatavate kategooriatega seotud meetmete suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2021/1153 (ELT L 288, 11.8.2021, lk 37, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2021/1328/oj).

(30)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(31)    Kalkulatsioon ei sisalda programmiga seonduvaid strateegilisi ja poliitilisi tahke ega järelevalve teostamist rahastu delegeeritud vahendite üle.

(32)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(33)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(34)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

(35)    Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel.

(36)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,16.7.2025

COM(2025) 547 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Määrus,

millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu aastateks 2028–2034, muudetakse määrust (EL) 2024/1679 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2021/1153

LISA

Artikli 3 lõike 2 punkti a alapunkti i esimeses taandes osutatud piiriülese mõõtmega ühishuviprojektide esialgne loetelu