a) Energiavarustuskindlus 

ELi energiavarustuskindluse probleemid on peamiselt seotud tarnesõltuvusega kolmandatest riikidest pärit primaarenergiast. EL on Euroopa rohelise kokkuleppe vastuvõtmisega näinud ette olulised sammud imporditud fossiilkütustest sõltuvuse vähendamiseks, seades ambitsioonikad taastuvenergia ja energiatõhususe eesmärgid. 2022. aasta energiakriis ja sellele järgnenud energiahinnašokk tõid siiski esile vajaduse teha veelgi rohkem ja võtta täiendavaid meetmeid, et vähendada ELi sõltuvust ELi-välistest primaarenergia allikatest. Eelkõige nähakse kavaga „REPowerEU“ ette olulised sammud kodumajapidamiste ja ettevõtjate kaitseks tarnešokkide eest: i) maa-aluste gaasihoidlate hoiustamisvõimsuse suurendamine; ii) veeldatud maagaasi taristu ajakohastamine ja laiendamine ning iii) torugaasi allikate ja marsruutide mitmekesistamine.

Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja pikendada mõne varem piiratud ajaks kehtestatud meetme kehtivust, peamiselt seoses gaasihoidlate täituvuse sihttasemega, mis on vaja saavutada novembriks. Samal ajal on turutingimused muutunud. Tuginedes täna vastu võetud komisjoni soovitusele, soovib komisjon käesoleva ettepanekuga tagada Euroopa Liidu energiasüsteemi energiajulgeoleku ja vastupanuvõime ning toetada samas ka liikmesriike, pakkudes neile veelgi suuremat paindlikkust täitmistrajektooride osas gaasihoidlate sihttasemete saavutamisel omas tempos, vähendades survet süsteemile ja minimeerides võimalust turumoonutuste tekkeks.

b) Gaasi hoiustamise roll, praegused probleemid ja paindlikkus

Gaasi hoiustamine aitab tagada varustuskindlust, võimaldades suure nõudluse või tarnehäirete korral lisatarneid. Hoidlatest saadakse ELis talvel tarbitavast gaasist 25–30 %. Hoiustamine vähendab kütteperioodil vajadust gaasi täiendavalt importida ning aitab leevendada tarnešokke.

Tunnistades seda asjaolu ja võttes meetmeid nii Venemaa gaasitarnete relvana kasutamise kui ka turu volatiilsuse vastu, koostas komisjon 2022. aasta kevadel määruse (EL) 2017/1938 (mis käsitleb gaasivarustuskindlust gaasi hoiustamise abil) muudatused 1 , mille kaasseadusandjad kiiresti heaks kiitsid. Muudatustega kehtestati eesmärk tagada, et gaasihoidlad oleksid 1. novembriks täidetud 90 % mahus (täituvuse sihttase), ning igale liikmesriigile seati sellele järgneva aasta veebruariks, maiks, juuliks ja septembriks mitu vahe-eesmärki (täitmistrajektoor). Samuti kehtestati nende muudatustega hoidlate halduritele sertifitseerimisnõuded, et parandada kontrolli strateegiliste varade üle ja vältida riski, et hoidlas ei ole enne talve piisavalt gaasi.

c) Ettepaneku eesmärk

Gaasi hoiustamist käsitleva määruse (EL) 2017/1938 muudatused aeguvad 2025. aasta lõpus. Ülemaailmsel gaasiturul valitsev jätkuvalt pingeline olukord nõuab nende sätete kehtivuse pikendamist kauemaks kui 2025. aastani.

Samal ajal kavatseb Euroopa Komisjon vaadata läbi ELi energiajulgeoleku raamistiku, hinnates ka seda, kas võimalik seadusandlik ettepanek peaks sisaldama liikmesriikide jaoks püsivaid meetmeid hoidlate täitmise osas. See ettepanek ei ole siiski kavandatud järgmiseks aastaks.

Gaasihoidlaid käsitlevate praeguste sätete kehtivust on vaja ajutiselt pikendada, et tagada gaasihoidlate kasutamise prognoositavus ja läbipaistvus kogu ELis.

Määruse (EL) 2017/1938 gaasi hoiustamist käsitlevad sätted kehtestati määrusega (EL) 2022/1032 kolmeks aastaks. Sätete kehtivus lõpeb 2025. aasta lõpus. Käesoleva ettepaneku eesmärk on pikendada asjaomaste sätete kehtivust ajutiselt veel kahe aasta võrra, kuni uue energiajulgeoleku raamistiku kehtestamiseni, mis toimub tõenäoliselt 2027. aastal. Kehtivuse pikendamine oleks kooskõlas praeguse poliitikaga ning aitaks parandada energiajulgeolekut ja gaasituru stabiilsust. Kehtivuse pikendamise ettepaneku eesmärk ei ole muuta gaasi hoiustamist käsitlevate sätete muid aspekte.

Komisjon avaldas geopoliitiliste sündmuste arenedes 2022. aasta märtsis teatise „REPowerEU: Euroopa ühismeede taskukohasema, kindlama ja kestlikuma energiavarustuse tagamiseks“. Sellest tulenevalt esitas komisjon seadusandliku ettepaneku (s.o gaasi hoiustamist käsitlev määrus (EL) 2022/1032), et tagada piisav iga-aastane tagavara alates 2022.–2023. aasta talvest ja edaspidi.

Komisjon algatas praeguse energiajulgeoleku raamistiku toimivuskontrolli raames avaliku konsultatsiooni, et koguda paljudelt sidusrühmadelt arvamusi eeliste ja võimalike tulevaste probleemide kohta, millega Euroopa energiajulgeoleku valdkonnas silmitsi seisab. 2024. aasta novembri lõpus suletud avaliku konsultatsiooni raames tehakse ka kokkuvõte gaasi hoiustamist käsitlevatest sätetest ja nende osatähtsusest üldises energiajulgeolekus.

Käesoleva ettepanekuga muudetakse määrust (EL) 2017/1938, mille õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 194 lõige 2. Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 194 lõige 2.

Käesolevas algatuses kavandatud meetmed on täielikult kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. ELi tasandi meetmeid on vaja võtta seetõttu, et ELi gaasitarnete katkemine: i) kujutab endast suurt ohtu; ii) avaldaks märkimisväärset mõju paljudele liikmesriikidele ning iii) mõjutaks gaasi hinda kogu ELis.

Algatus on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Kuigi määruses on sätestatud lõplik iga-aastane 1. novembri täituvuse sihttase, võetakse selle puhul arvesse iga liikmesriigi olukorda ja liikmesriikide territooriumil asuvate gaasihoidlate mahtu. Määruses (EL) 2017/1938 sätestatud erandid hõlmavad Madalmaid (artikli 6a lõige 3) ning Austriat, Tšehhit, Ungarit, Lätit ja Slovakkiat (artikli 6a lõige 2). Kavandatud 90 % täituvus on vajalik ja asjakohane, et tagada talveperioodil varustuskindlus ka tõsiste tarnehäirete korral, asetamata seejuures liikmesriikidele, energiaettevõtjatele või kodanikele ülemäärast koormust.

Täituvuse sihttasemete vahe-eesmärgid kehtestatakse igal aastal pärast konsulteerimist liikmesriikidega (nende osalemise kaudu gaasikoordineerimisrühmas). Need eesmärgid võimaldavad liikmesriikidele piisavat paindlikkust, et arvestada nii energiaolukorda kui ka gaasituru põhinäitajaid.

Käesoleva ettepanekuga soovitakse määrust (EL) 2017/1938 muuta, mistõttu on valitud vahendiks muutmismäärus. Kuna tegemist ei ole määruse täieliku läbivaatamisega, ei peeta uuestisõnastamist asjakohaseks.

Käesolevale ettepanekule on lisatud aruanne gaasi hoiustamist käsitlevate sätete rakendamise ja mõju kohta, milles järeldatakse, et nii gaasihoidlate täitmistrajektoorid kui ka gaasihoidlate sertifitseerimine on mõjunud energiavarustuskindlusele positiivselt.

Komisjon esitab liikmesriikidega konsulteerimise käigus koostatud aastaaruanded, mis sisaldavad analüüsi määruse võimaliku mõju kohta gaasi hindadele ja võimalikule gaasi kokkuhoiule.

Lisaks algatas komisjon energiajulgeoleku raamistiku toimivuskontrolli raames avaliku konsultatsiooni eesmärgiga uurida paljude sidusrühmade seisukohti. Konsultatsiooniprotsess algas 2024. aasta septembris ja kestis 2024. aasta novembrini. Rohkem kui 100 osalejat esitasid konsultatsiooni käigus teavet ja seisukohti, sealhulgas gaasi hoiustamise rolli kohta üldises energiajulgeoleku raamistikus. Avaliku konsultatsiooni tulemuste analüüsimisel võib komisjon teha järelduse, et vajalik on energiajulgeoleku raamistiku ulatuslikum läbivaatamine, ning võib sellega seoses teha ettepaneku hoidlate täitmise kohustuslike iga-aastaste vahe- ja lõppeesmärkide jätkumiseks. Läbivaatamise protsess kestab tõenäoliselt siiski vähemalt kaks aastat. Mõistes gaasi hoiustamise senist olulist rolli liikmesriikide energiajulgeoleku tugevdamisel, peetakse vajalikuks kohustusliku täituvuse sihttaseme ja vahe-eesmärkide nõuete kehtivuse ajutist pikendamist.

Toimivuskontrolliga seotud avaliku konsultatsiooni raames konsulteeriti sidusrühmadega gaasi hoiustamise olulisuse ja kohustuslike täituvuse sihttasemete kehtestamise kasulikkuse üle.

2025. aastal kavatseb komisjon üldise energiajulgeoleku raamistiku toimivuskontrolli raames tellida välistöövõtjalt mõjuhinnangu. Töövõtjal palutakse samal ajal koguda ka väliseid seisukohti ja eksperditeadmisi.

Nagu on märgitud eelmises punktis, kavatseb komisjon viia 2025. aastal läbi mõjuhinnangu. Mõjuhinnangu raames esitatakse küsimusi gaasi hoiustamist käsitlevate sätete kohta. Kuna aega on vähe ja praegu kehtivad sätted aeguvad 2025. aasta detsembris, ei ole selle ajutise meetme kohta mõjuhinnangut tehtud.

Meede võimaldab suunata toetuse mõnedele kõige vähem kaitstud tarbijatele, eelkõige neile, kes juba kogevad energiaostuvõimetust.

Käesoleva ettepaneku mõju ELi eelarvele puudutab Euroopa Komisjoni energeetika peadirektoraadi personali- ja muid halduskulusid. Ettepaneku eesmärk on pikendada ELi gaasivarustuskindluse ülesehitust parandavate sätete kehtivust. Nende pikendatud kehtivusega sätetega kaasneksid liikmesriikidele kohustuste jätkumine ja sellest tulenevalt energeetika peadirektoraadi ülesannete suurenemine paljudes esialgses ettepanekus kindlaks määratud valdkondades, nimelt:

·määruse üldine haldamine ja rakendamine (täistööaja ekvivalent 1);

·gaasikoordineerimisrühma suurema rolli haldamine (täistööaja ekvivalent 0,5);

·hoidlate täituvuse seire ja tehnilise rakendamise elementide, näiteks hoidlate täitmistrajektooride kindlaksmääramine (sealhulgas majanduslik ja tehniline analüüs ning andmehaldus) (täistööaja ekvivalent 1,5);

·artikliga 6c ette nähtud koormuse jagamist käsitlevate teadete hindamine (täistööaja ekvivalent 1);

·halduslik tugi (täistööaja ekvivalent 1).

Lisaks nõuab käesoleva muutmismääruse rakendamine, liikmesriikidevaheline koordineerimine ja järelmeetmed täiendavaid haldusassigneeringuid kuni 150 000 eurot aastas ametireisideks ja ekspertide kohtumisteks, eelkõige gaasikoordineerimisrühma koosolekuteks.