(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, (4) millega loodi taaste- ja vastupidavusrahastu (edaspidi „rahastu“), vastuvõtmisest saadik on liidu ühiskonda ja majandust, selle inimesi ning selle majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust märkimisväärselt mõjutanud enneolematud geopoliitilised sündmused, mille on põhjustanud Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, ning nendest tulenenud otsene ja kaudne COVID-19 kriisi mõju suurenemine. Selgemaks kui kunagi varem on eelkõige saanud see, et COVID-19 kriisist edukaks, kestlikuks ja kaasavaks taastumiseks on vajalikud liidu energiajulgeolek ja energiasõltumatus, kuivõrd need on ka olulised tegurid, mis aitavad suurendada liidu majanduse vastupidavust.

(2)

Rahastu on sobiv vahend, mis aitab liidul uutele esilekerkivatele probleemidele reageerida, sest omavahel on otseselt seotud kestlik taastumine, liidu vastupidavuse ja energiajulgeoleku tugevdamine, liidu sõltuvuse vähendamine fossiilkütustest, eelkõige Venemaalt pärit fossiilkütustest, ning liidu rollil õiglases ja kaasavas üleminekus. Nii on see ka võttes arvesse liidu kliima- ja keskkonnaalaseid õigusakte ja liidu rahvusvahelisi kohustusi, eelkõige neid, mis tulenevad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppest (5).

(3)

10.–11. märtsi 2022. aasta Versailles’ deklaratsioonis kutsusid Euroopa riigipead ja valitsusjuhid komisjoni üles esitama sama aasta mai lõpuks ettepanek kava „REPowerEU“ kohta, et kaotada järk-järgult liidu sõltuvus Venemaa fossiilkütuste impordist, ning seda üleskutset korrati Euroopa Ülemkogu 24.–25. märtsi 2022. aasta järeldustes. Kõnealune eesmärk tuleks saavutada aegsasti enne 2030. aastat ja seda tuleks teha kooskõlas komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises esitatud Euroopa rohelise kokkuleppega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1119 (6) 2030. ja 2050. aastaks seatud kliimaeesmärkidega.

(4)

Tuleks suurendada rahastu suutlikkust toetada reforme ja investeeringuid, mis on suunatud energiatarnete mitmekesistamisele, pidades eelkõige silmas fossiilkütuseid, samuti selleks, et suurendada liidu energiasüsteemi vastupanuvõimet, kindlust ja kestlikkust, toetades seega energia tasukohasust, ning selleks, et tugevdada liidu strateegilist autonoomiat ja avatud majandust. Kõnealuste eesmärkide saavutamiseks tuleb liidul suurendada energiatõhusust ning ülekande- ja jaotusvõrkude töökindlust ja vastupidavust, edendada süsteemi paindlikkust, minimeerida ülekoormust, muu hulgas võrgu ja elektrienergia salvestamise võimsuse suurendamise abil, edendada digiüleminekut ning tagada vastupidavad tarneahelad, küberturvalisus ning kõigi taristute kaitse ja nende kohandamine kliimamuutustega, vähendades samal ajal strateegilist energiasõltuvust.

(5)

Et suurendada maksimumini nende strateegiate ja meetmete vastastikust täiendavust, järjepidevust ja sidusust, mida liit ja liikmesriigid rakendavad liidu energiavarustuse sõltumatuse, kindluse ja kestlikkuse edendamiseks, tuleks kõnealused energiavaldkonna reformid ja investeeringud kindlaks määrata riiklikele taaste- ja vastupidavuskavadele lisatavas spetsiaalses REPowerEU peatükis.

(6)

Tõhus üleminek taastuvenergiale ja fossiilkütustel põhinevast energiast sõltuvuse kiire vähendamine kaasaval viisil nõuavad meetmeid energiatõhususe ja -säästu suurendamiseks hoonetes ja sellega seotud elutähtsas energiataristus, samuti tööstuse kiiremaks dekarboniseerimiseks. Väga oluline on kiiresti suurendada investeeringuid energiatõhususe meetmetesse, näiteks säästvate ja tõhusate kütte- ja jahutuslahenduste kasutuselevõtmisse, mis on tõhus viis mõnede kõige pakilisemate energiavarustuse ja energiakuludega seotud probleemide lahendamiseks. Seega tuleks toetada ka reforme ja investeeringuid, mis kooskõlas liidu energia- ja kliimaeesmärkide ning õigusraamistikuga suurendavad energiatõhusust; tööstuse CO2 heite vähendamist, sealhulgas vähese CO2 heitega kütuste, näiteks vähese CO2 heitega vesiniku kasutamise ning taastuvallikatest toodetud vesiniku ja muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud taastuvkütuste kasutuselevõtu kaudu, ning mis suurendavad liikmesriikide majanduse energiasäästu. Komisjon peaks eelkõige julgustama liikmesriike lisama oma REPowerEU peatükki meetmeid, millega toetatakse tööstuse dekarboniseerimist.

(7)

Venemaa fossiilkütuste impordist sõltuvuse järkjärguline kaotamine vähendab eeldatavasti liidu üldist energiasõltuvust. REPowerEU peatükid peaksid aitama suurendada ja tugevdada liidu strateegilist autonoomiat, suurendamata liigselt liidu sõltuvust kolmandatest riikidest pärit tooraine impordist.

(8)

Taaste- ja vastupidavuskavade ning REPowerEU peatükkide ettevalmistamisel peaksid liikmesriigid koordineerima oma majanduspoliitikat viisil, et saavutada aluslepingu artiklis 174 seatud eesmärgid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse valdkonnas, et vähendada eri piirkondade arengutaseme ebavõrdsust ja kõige ebasoodsamate tingimustega piirkondade mahajäämust, pöörates erilist tähelepanu kõrvalistele, perifeersetele ja isoleeritud piirkondadele ning saartele, kus esineb juba praegu lisapiiranguid.

(9)

Selleks et liit saaks võimalikult laialdaselt reageerida, tuleks kõigilt liikmesriikidelt, kes esitavad oma taaste- ja vastupidavuskava pärast käesoleva määruse jõustumist ja taotlevad täiendavat rahastamist laenude näol või vastavalt käesolevas muutmismääruses sätestatud uutele õigusnormidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (7) kohase heitkogustega kauplemise süsteemi lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel müümisest või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1755 loodud Brexitiga kohanemise reservist ümber paigutatavatest vahenditest, (8) nõuda, et nad lisaksid oma taaste- ja vastupidavuskavasse REPowerEU peatüki. Kooskõlas määruse (EL) 2021/241 alusel juba olemasoleva võimalusega esitada taaste- ja vastupidavuskava projekt ning REPowerEU peatükkide nõuetekohase ettevalmistuse tagamiseks saavad liikmesriigid esitada REPowerEU peatüki projekti enne muudetud taaste- ja vastupidavuskava esitamist. Vältida tuleks tarbetut halduskoormust.

(10)

REPowerEU peatükid peaksid hõlmama uusi reforme ja investeeringuid alatest 1. veebruarist 2022, mis aitavad saavutada REPowerEU eesmärke ja tegeleda hiljutiste geopoliitiliste sündmuste põhjustatud kriisiga. REPowerEU peatükki võib sellegipoolest lisada juba vastuvõetud nõukogu rakendusotsustesse lisatud meetmeid, mis aitavad kaasa REPowerEU eesmärkide saavutamisele, kui pärast maksimaalse rahalise toetuse ajakohastamist seda asjaomase liikmesriigi suhtes vähendatakse. Sel juhul peaks liikmesriigil olema võimalik lisada oma REPowerEU peatükki nimetatud meetmeid maksimaalse rahalise toetuse vähendamise summale vastava hinnanguliste kulude summa ulatuses.

(11)

Liikmesriigil peaks olema võimalik lisada oma REPowerEU peatükki juba vastu võetud nõukogu rakendusotsuses esitatud meetmete võimendatud osa koos vastavate eesmärkide ja sihtidega. Sellise võimendamisega peaks kaasnema meetmete ambitsioonitaseme sisuline parandamine, mis kajastub vastavate eesmärkide ja sihtide korralduses või tasemes, tuginedes samal ajal meetmetele, mis sisalduvad juba vastu võetud nõukogu rakendusotsuses.

(12)

Liikmesriik peaks esitama oma REPowerEU peatüki oma taaste- ja vastupidavuskava addendum’i kujul. REPowerEU peatükk peaks sisaldama selgitust selle kohta, kuidas selles peatükis sisalduvad meetmed on kooskõlas asjaomase liikmesriigi jõupingutustega saavutada REPowerEU eesmärgid, võttes arvesse juba vastu võetud nõukogu rakendusotsustega hõlmatud meetmeid, ning selgitust kõnealuste meetmetega ning muude riiklikult rahastatavate ja liidu rahastatavate täiendavate või kaasnevate meetmetega REPowerEU eesmärkide saavutamisse antava üldise panuse kohta.

(13)

REPowerEU peatükid peaksid muu hulgas aitama suurendada kestliku ja taastuvenergia osakaalu energiaallikate jaotuses ning lahendama energiataristus esinevad kitsaskohad. Maagaasitaristu puhul peaksid REPowerEU peatükis sisalduvad reformid ja investeeringud, mille eesmärk on mitmekesistada tarneid ja vähendada neis Venemaa osakaalu, põhinema vajadustel, mille on nüüd oma hindamise kaudu kindlaks teinud ja heaks kiitnud varustuskindluse tagamise eesmärgil solidaarsuse vaimus loodud Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik, ning võtma arvesse asjaomaste liikmesriikide strateegilise energiajulgeoleku vajadusi ning tugevdatud valmisolekumeetmeid, sealhulgas energia salvestamine, mida on võetud uute geopoliitiliste ohtudega kohandumiseks, kahjustamata seejuures pikaajalist panustamist rohepöördesse.

(14)

Määrusesse tuleks lisada asjakohane hindamiskriteerium, mille alusel saaks komisjon hinnata REPowerEU peatükkide reforme ja investeeringuid, veendumaks, et kõnealused reformid ja investeeringud on REPowerEU konkreetsete eesmärkide saavutamiseks sobilikud. Selleks et komisjoni hinnang oleks positiivne, peab asjaomane taaste- ja vastupidavuskava saama uue hindamiskriteeriumi alusel hinde A.

(15)

Praegust tööjõu ja oskuste nappust arvesse võttes ei piisa fossiilkütustest sõltuvuse vähendamiseks ainult taristusse ja tehnoloogiasse tehtavatest investeeringutest. Sellega seoses on juba võimalik vahendeid eraldada ka inimeste ümberõppeks ja oskuste täiendamiseks, et varustada tööjõud roheliste kutseoskustega, samuti rohepöördega seotud uuenduslike lahenduste uurimiseks ja väljatöötamiseks. Liikmesriike julgustatakse rohkem investeerima ümberõppesse ja oskuste täiendamisse, eelkõige roheliste ja seonduvate digioskuste ja -tehnoloogiate valdkonnas, tagamaks, et kedagi ei jäeta kogu rohepöörde jooksul kõrvale. Kui liikmesriik lisab oma REPowerEU peatükki meetmeid, mis on seotud inimeste ümberõppe ja oskuste täiendamisega, kaalub komisjon, kas sellised meetmed aitavad märkimisväärselt kaasa tööjõu ümberkvalifitseerimisele ja roheliste kutseoskuste ning seonduvate digioskuste omandamisele.

(16)

Võttes arvesse praeguse energiakriisi majanduslikku ja sotsiaalset mõju, kus püsivalt kõrged ja volatiilsed energiahinnad süvendavad COVID-19 kriisi mõju, suurendades veelgi tarbijate finantskoormust, eeskätt kõige vähem kaitstud tarbijate, madala sissetulekuga majapidamiste või haavatavas olukorras ettevõtjate, sealhulgas mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, ning tunnustades Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid, peaksid REPowerEU peatükid saama hõlmata ka meetmeid, mis aitavad struktuurselt tegeleda energiaostuvõimetuse olukordadega pikaajaliste reformide ja investeeringute kaudu. Energiaostuvõimetuse vastu võitlemisele suunatud reformid ja investeeringud peaksid tagama suurema rahalise toetuse energiatõhususe süsteemidele, sealhulgas sihtotstarbeliste rahastamisvahendite, puhta energia poliitika ja kavade kaudu, mille eesmärk on vähendada nende majapidamiste ja ettevõtjate, sealhulgas mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate energianõudlust, kes on kõrgete energiahindade tõttu sattunud tõsistesse raskustesse.

(17)

Liikmesriikide võetavad energianõudluse vähendamise meetmed peaksid kannustama investeeringuid energiasäästu.

(18)

Uue korra kohaldamine REPowerEU peatükkidele ei tohiks piirata kõiki muid määruse (EL) 2021/241 kohaseid õiguslikke nõudeid, kui ei ole sätestatud teisiti.

(19)

Taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatükk, peaks aitama tulemuslikult lahendada kõiki probleeme või suurt osa probleemidest, mis on kindlaks tehtud asjakohastes riigipõhistes soovitustes, sealhulgas 2022. aasta Euroopa poolaasta tsüklis vastu võetavates riigipõhistes soovitustes, milles osutatakse muu hulgas liikmesriikide konkreetsetele energiavaldkonna sõlmküsimustele.

(20)

Tõhusaks üleminekuks taastuvenergiale ja energiasõltuvuse vähendamiseks on vaja teha märkimisväärseid digiinvesteeringuid. Määruse (EL) 2021/241 kohaselt peaksid liikmesriigid selgitama, kuidas aitavad taaste- ja vastupidavuskavade, sealhulgas REPowerEU peatüki meetmed eeldatavasti kaasa digiüleminekule ja sellest tulenevate probleemide lahendamisele ning kas nendega seotud summa aitab digiteerimismeetmetega seotud kulutuste jälgimise metoodika alusel kaasa digisihi saavutamisele. Liidu ees seisvate energiavaldkonna sõlmküsimuste enneolematut kiireloomulisust ja tähtsust silmas pidades ei tuleks REPowerEU peatüki reforme ja investeeringuid määruses (EL) 2021/241 sätestatud digisihi nõude kohaldamiseks ette nähtava kogueraldise arvutamisel siiski arvesse võtta. Sellest hoolimata peaksid liikmesriigid püüdma võimalikult suures ulatuses lisada REPowerEU peatükki meetmeid, mis aitavad digiteerimismeetmetega seotud kulutuste jälgimise metoodika alusel kaasa digisihi saavutamisele.

(21)

Pikad haldusmenetlused on üks peamisi takistusi taastuvenergia kasutuselevõtmisel. Nende takistuste hulka kuuluvad alade valikut ja projektide halduslubasid käsitlevate normide keerukus, projektide keskkonnamõju hindamise keerukus ja kestus, võrguühendusega seotud küsimused ja lubade andmisega tegelevate asutuste või võrguettevõtjate personali nappus. Selleks et liit saavutaks oma energia- ja kliimaeesmärgid, on vaja veelgi lihtsustada ja kiirendada taastuvenergia ja sellega seotud elektrivõrgu taristu lubade andmise haldusmenetlusi. 2022. aasta Euroopa poolaasta raames esitati liikmesriikidele soovitused taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks. Nagu komisjoni 18. mai 2022. aasta teatises „Kava „REPowerEU““ on välja kuulutatud, on komisjon teinud ettepaneku muuta taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 (9), et kehtestada taastuvenergia puhul kiirem loamenetluse korraldus. Lisaks on nõukogu määruses (EL) 2022/2577, (10) millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks, nähtud ette ajutised erakorralised meetmed.

(22)

Määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõike 4 punkti q kohaselt peaksid liikmesriigid esitama kokkuvõtte konsultatsioonidest, mis on läbi viidud kooskõlas riigisisese õigusraamistikuga taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sotsiaalpartnerite ja muude sidusrühmadega. Tuleks läbi viia täiendav konsultatsioon, et käsitleda võimalikku REPowerEU peatükki lisatavaid reforme ja investeeringuid, andes sidusrühmadele piisavalt aega reageerimiseks, tagades üksiti, et asjaomane liikmesriik saab REPowerEU peatüki kiiresti koostada. Ajakohastatud kokkuvõttes tuleks ära märkida konsulteeritud sidusrühmad, selgitada täiendava konsultatsiooni tulemusi ning kirjeldada, kuidas on sidusrühmadelt saadud seisukohti REPowerEU peatükkides arvesse võetud.

(23)

Selleks et COVID-19 kriisist taastumise raames tehtavad reformid ja investeeringud viidaks ellu kestlikul viisil, on oluline kohaldada põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (11) artikli 17 tähenduses (edaspidi „põhimõte „ei kahjusta oluliselt““). Selle kohaldamist tuleks rahastust toetatavate reformide ja investeeringute suhtes jätkata, tehes vaid ühe sihipärase erandi liidu energiajulgeolekuga seotud kiireloomuliste probleemide lahendamise tagamiseks. Võttes arvesse tarnete mitmekesistamise ja neis Venemaa osakaalu vähendamisega seotud eesmärki, peaks REPowerEU peatükkides ette nähtud reforme ja investeeringuid, mis on vajalikud energiataristu ja -rajatiste parandamiseks, et rahuldada kiireloomulisi gaasi varustuskindluse vajadusi, olema võimalik rahastust toetada isegi siis, kui need ei ole kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Naftataristu ja -rajatised on reeglina REPowerEU peatükist välja jäetud. Erandina võib liikmesriik, mille suhtes on käesoleva muutmismääruse jõustumise ajaks kohaldatud nõukogu määruse (EL) nr 833/2014 (12) artikli 3m lõikes 4 sätestatud erakorralist ajutist erandit tema erilise sõltuvuse tõttu toornaftast ja tulenevalt tema geograafilisest asendist, lisada REPowerEU peatükki naftataristu ja -rajatised, mida on vaja kiireloomuliste varustuskindluse vajaduste rahuldamiseks.

Komisjon peaks hindama, kas meetmed, mis peaksid rahuldama kiireloomulisi energia varustuskindluse vajadusi, vastavad põhimõttest „ei kahjusta oluliselt“ erandi tegemise tingimustele. Selle hindamise eesmärgil peaks komisjon muude tingimuste hulgas kaaluma seotuse efekti ohtu ning selliste puhtamate, tehnoloogiliselt ja majanduslikult teostatavate alternatiivide puudumist, mida saaks võrreldava aja jooksul kasutusele võtta. Hindamine peaks olema proportsionaalne, võttes arvesse REPowerEU eesmärkide saavutamise kiireloomulisust. Kahtluste korral peaks komisjonil olema võimalik nõuda liikmesriikidelt hindamist toetava asjakohase teabe esitamist. Puhtamate alternatiivide hindamine peaks jääma mõistlikkuse piiridesse.

(24)

Kõik taaste- ja vastupidavuskavade meetmed tuleks võtta kooskõlas kohaldatava liidu ja riikliku keskkonnaalase õigustikuga, eelkõige seoses keskkonnamõju hindamise ja looduskaitsega. Meetmete puhul, mille suhtes tehakse erand põhimõttest „ei kahjusta oluliselt“, peaksid liikmesriigid tegema rahuldavaid jõupingutusi, et piirata võimalikku kahju keskkonnaeesmärkidele määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, kui see on teostatav, ja leevendama kahju teiste meetmete, sealhulgas REPowerEU peatükkides sätestatud meetmete abil.

(25)

REPowerEU peatükid peaksid olema kooskõlas liikmesriikide riiklike energia- ja kliimakavadega ning määruses (EL) 2021/1119 sätestatud liidu kliimaeesmärkidega.

(26)

Võttes arvesse Euroopa rohelist kokkulepet kui Euroopa kestliku majanduskasvu strateegiat ning kliimamuutustega tegelemise olulisust kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kestliku arengu eesmärke, aitab käesoleva määrusega loodud rahastu kaasa kliimameetmete peavoolustamisele ja keskkonnasäästlikkusele ning üldise eesmärgi – tagada 30 % liidu eelarvekulutustest kliimaeesmärkide toetamiseks – saavutamisele. Selleks peaksid rahastust toetatavad ja liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavadesse lisatud meetmed aitama kaasa rohepöördele, sealhulgas elurikkusele, või sellest tulenevate probleemide lahendamisele, ning nendega seotud summa peaks moodustama määruse (EL) 2021/241 VI lisas sätestatud kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimise metoodika kohaselt taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest vähemalt 37 % ning REPowerEU peatüki meetmete hinnangulisest kogukulust vähemalt 37 %. Sama metoodikat tuleks kasutada meetmete suhtes, mida ei saa vahetult siduda ühegi kõnealuses lisas loetletud konkreetse sekkumisvaldkonnaga. Liikmesriigi ja komisjoni kokkuleppel peaks olema mõne investeeringu puhul võimalik suurendada kliimaeesmärkide saavutamiseks antava toetuse koefitsienti 40 %-le või 100 %-le, nagu taaste- ja vastupidavuskavas selgitatud, et võtta arvesse kaasnevaid reformimeetmeid, mille abil investeeringu mõju kliimaeesmärkidele usutavalt suurendatakse. Selleks peaks olema võimalik kliimaeesmärkide saavutamiseks antava toetuse koefitsienti suurendada mõne investeeringu puhul kokku kuni 3 %-ni taaste- ja vastupidavuskava eraldisest. Rahastust tuleks toetada meetmeid, mis on täielikult kooskõlas liidu kliima- ja keskkonnaalaste standardite ja prioriteetidega ning põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“.

(27)

Liikmesriigid peaksid asjakohasel juhul lisama REPowerEU peatükkidesse meetmed, millel on piiriülene või mitut riiki hõlmav mõõde või mõju, nagu on kindlaks tehtud komisjoni hiliseimas vajaduste hinnangus, mis aitavad muu hulgas kaasa Euroopa lisaväärtuse loomisele. Samuti tuleks arvesse võtta, et ühes liikmesriigis võetud meetmetel võib olla ülekanduv mõju teistele liikmesriikidele. Komisjon peaks hõlbustama liikmesriikidevahelist koostööd võimalikult varakult, et toetada REPowerEU peatükkidesse lisatavate selliste meetmete väljatöötamist, millel on piiriülene või mitut riiki hõlmav mõõde või mõju. Liikmesriigid peaksid püüdlema selle poole, et taoliste meetmetega seotud summa moodustaks REPowerEU peatüki meetmetega seotud hinnangulistest kuludest vähemalt 30 %. Lisaks piiriülese või mitut riiki hõlmava mõõtme või mõjuga meetmetele tuleks piiriülese või mitut riiki hõlmava mõõtme või mõjuga meetmeteks pidada selliseid liikmesriigi tasandi meetmeid, mis aitavad tagada energiavarustuse liidus tervikuna kooskõlas REPowerEU eesmärkidega, eelkõige seoses olemasolevate energia ülekandmise, jaotamise ja salvestamisega seotud kitsaskohtade lahendamisega, mis on kindlaks tehtud komisjoni hiliseimas vajaduste hinnangus, ning suurendavad seeläbi liikmesriikidevaheliste, piiriüleste elektrivoogude potentsiaali. Meetmeid, mis vähendavad sõltuvust fossiilkütustest ja vähendavad energianõudlust, tuleks samuti pidada positiivse piiriülese mõjuga meetmeteks, sest tänu neile vabaneb veelgi võimsust või tarneid teistele liikmesriikidele.

(28)

Tuleks lisada asjakohane hindamiskriteerium, mille alusel saaks komisjon hinnata REPowerEU peatükkide reformide ja investeeringute piiriülest või mitut riiki hõlmavat mõõdet või mõju.

(29)

Liikmesriikidele tuleks pakkuda lisastiimuleid laenutoetuse taotlemiseks, et liikmesriigid kasutaksid olemasolevaid rahalisi vahendeid, järgides samal ajal võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid. Sel eesmärgil peaksid liikmesriigid teatama komisjonile hiljemalt 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest võimalikult selgelt, kas nad kavatsevad laenutoetuse taotluse esitada. Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule samal ajal võrdsetel tingimustel ja põhjendamatu viivituseta ülevaate liikmesriikide väljendatud kavatsustest ning sellest, kuidas plaanitakse olemasolevaid rahalisi vahendeid jaotada. Teade kavatsuse kohta ei tohiks takistada liikmesriikidel taotleda laenutoetust 31. augustini 2023 kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikliga 14, sealhulgas asjaomaste tingimuste kohaldamisel taotluste puhul, mis ületavad 6,8 % nende kogurahvatulust. Samuti ei tohiks see takistada komisjonil vastava laenulepingu sõlmimist pärast asjaomase nõukogu rakendusotsuse vastuvõtmist.

(30)

Liikmesriike ergutatakse esitama REPowerEU peatükid võimalikult kiiresti ja eelistatavalt kahe kuu jooksul pärast käesoleva muutmismääruse jõustumist. Kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõikega 1 peaks komisjon hindama liikmesriigi esitatud muudetud taaste- ja vastupidavuskava kahe kuu jooksul ning esitama ettepaneku nõukogu rakendusotsuse kohta. Võttes arvesse liikmesriikide ees seisvate probleemide pakilisust, peaks komisjon püüdma viia muudetud taaste- ja vastupidavuskavade hindamise lõpule põhjendamatu viivituseta.

(31)

Selleks et stimuleerida liikmesriike taotlema REPowerEU peatükki lisatavate reformide ja investeeringute puhul kaugelevaatavamaid eesmärke, tuleks lisaks ette näha uued sihtotstarbelised rahastamisallikad.

(32)

Nõukogu määrusega (EL) 2022/1854 (13) on toornafta-, maagaasi-, kivisöe- ja rafineerimissektoris tegutsevatele liidu äriühingutele ja püsivatele tegevuskohtadele kehtestatud ajutine solidaarsuspanus, mida kohaldatakse kõigis liikmesriikides. Liikmesriike kutsutakse üles kasutama osa kõnealusest ajutisest panusest saadud tulust – edendamaks sidusal viisil koostoimet ja vastastikust täiendavust oma REPowerEU peatükkides käsitletavate reformide ja investeeringutega – selliste meetmete rahastamiseks, mida rakendatakse riigi tasandil kooskõlas REPowerEU eesmärkidega.

(33)

Praegune majanduslik ja geopoliitiline olukord nõuab liidult, et ta kasutaks olemasolevaid vahendeid oma energiavarustuse kiireks mitmekesistamiseks ja fossiilkütustest sõltuvuse vähendamiseks enne 2030. aastat. Seda silmas pidades tuleks direktiiviga 2003/87/EÜ võimaldada erandkorras konverteerida enampakkumisele panemise korras rahaks osa innovatsioonifondis hoitavatest lubatud heitkoguse ühikutest ja liikmesriikidele jaotatud lubatud heitkoguse ühikutest, välja arvatud solidaarsuse, majanduskasvu ja omavahelise ühendatuse tagamise eesmärgil jaotatud lubatud heitkoguse ühikud, ning suunata tulud sellistesse reformidesse ja investeeringutesse, mis aitavad kaasa REPowerEU eesmärkide saavutamisele rahastu raamistikus. Innovatsioonifondis hoitavate ja liikmesriikidele jaotatud lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisele panemine peaks samuti toimuma võimalikult kiiresti. Osa turustabiilsusreservis hoitavatest lubatud heitkoguse ühikutest, mis muidu kehtetuks tunnistataks, tuleks kasutada innovatsioonifondi täiendamiseks.

(34)

Seoses liidu erakorraliste sekkumismeetmetega, mille eesmärk on reageerida Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja mõjust tulenevatele kõrgetele energiahindadele, peaksid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013 (14) sätestatud 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika raamistiku alusel võetavad sihtotstarbelised erakorralised ajutised meetmed aitama Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja Ühtekuuluvusfondi vahendite paindliku kasutamise kaudu nendel väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEd) ja vähekaitstud leibkondadel, kes on energiahindade tõusust eriti mõjutatud, alates 1. veebruarist 2022 tekkinud ja makstud energiakulusid katta. Selline toetus on REPowerEU eesmärkidega täielikult kooskõlas.

(35)

Eelkõige tuleks ERFi erandkorras kasutada nende VKEde käibekapitaliga toetamiseks, keda energiahindade tõus eriti mõjutab. Energiahindade tõusust eriti mõjutatud VKEdele antav toetus peaks olema proportsionaalne ja vastama kohaldatavatele riigiabireeglitele. Lisaks tuleks ESFi erandkorras kasutada selleks, et toetada riigi õigusnormides määratletud vähekaitstud leibkondi, aitamaks neil katta oma energiatarbimisega seotud kulusid, isegi kui puuduvad toetatavate inimeste tööalast konkurentsivõimet suurendavad meetmed, s.t aktiivsed meetmed. Need on erakorralised meetmed, mis on Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja mõjust tingitud energiakriisi lahendamiseks rangelt vajalik. Need tagavad, et toetatavatel inimestel on juurdepääs esmatähtsatele teenustele, panustades seega ka tööturul osalemiseks vajalikesse tervishoiutingimustesse. ERFist, ESFist ja Ühtekuuluvusfondist võib anda toetust võrdväärselt. Lisaks ESFile peaks ka ERFist ja Ühtekuuluvusfondist olema võimalik toetada töökohtade säilitamise meetmeid lühendatud tööaja ja samaväärsete abinõude kaudu, sealhulgas iseenda tööandjate toetamine. Selliste abinõude eesmärk on kaitsta töötajaid ja iseenda tööandjaid töötuks jäämise eest. Selliste abinõude tarvis eraldatud vahendeid kasutatakse üksnes töötajate ja iseenda tööandjate toetamiseks. Liidu toetus sellistele lühendatud tööaja ja samaväärsetele abinõudele peaks olema ajaliselt piiratud. Samuti peaks nimetatud kolme liiki toetuse jaoks olema võimalik kasutada määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 92a sätestatud REACT-EU vahendeid, et tugevdada liikmesriikide jätkuvaid jõupingutusi nende majanduste taastamiseks vastupidaval viisil pärast COVID-19 kriisi.

(36)

Programmitöö erikord peaks võimaldama vahendite planeerimist pelgalt sihtotstarbeliste prioriteetsete suundade raames ja aitama kaasa konkreetsete investeerimisprioriteetide saavutamisele. Selleks et anda liikmesriikidele märkimisväärset toetust nende jõupingutustes ohjeldada energiakriisi tagajärgi, peaksid liikmesriigid erandkorras saama kasutada 100 % kaasrahastamismäära, mida kohaldatakse rakenduskavade sihtotstarbeliste prioriteetsete suundade suhtes, andes sellist toetust üksnes 2014.–2020. aasta programmitöö perioodi lõpuni. Need piiratud ja sihipärased meetmed peaksid täiendama ühtekuuluvuspoliitikas sisalduvaid struktuurimeetmeid, millega toetatakse puhta energia tootmist ja energiatõhususe edendamist. Liidu eelarvepiirangute arvesse võtmiseks peaksid komisjoni maksed selliste, sihtotstarbeliste prioriteetide raames korraldatavate tegevuste tarvis piirduma 2023. aastal 5 000 000 000 euroga.

(37)

Võimaldamaks liikmesriikidele ja piirkondadele uute probleemide lahendamisel piisavat paindlikkust, peaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060 (15) andma liikmesriikidele võimaluse taotleda ERFist, Euroopa Sotsiaalfond+ist ja Ühtekuuluvusfondist kuni 7,5 % ulatuses vahendeid REPowerEU eesmärkide saavutamisele kaasa aitamiseks. Kõnealustest fondidest peaks olema võimalik anda toetust REPowerEU eesmärkide saavutamiseks, kui selline toetus kuulub asjaomase fondi kohaldamisalasse, aitab kaasa selle erieesmärkide saavutamisele ning on kooskõlas määruses (EL) 2021/1060 ja asjaomastes fondispetsiifilistes määrustes sätestatud normidega, sealhulgas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“.

(38)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik paigutada kogu neile Brexitiga kohanemise reservi vahenditest tehtud esialgne eraldis või osa sellest ümber rahastusse. COVID-19 kriis, mida võimendas oht liidu energiajulgeolekule, on süvendanud Ühendkuningriigi liidust väljaastumise negatiivseid tagajärgi liikmesriikides, sealhulgas nende piirkondades ja kohalikes kogukondades, ning sektorites, eeskätt neis, mida väljaastumine on kõige rängemini mõjutanud. Brexitiga kohanemise reservist rahastatavatel meetmetel ning rahastust rahastatavatel reformidel ja investeeringutel võivad olla sarnased eesmärgid ja sisu. Nii Brexitiga kohanemise reservi kui ka rahastu lõppeesmärk on leevendada majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele avalduvat negatiivset mõju. Rahastu abil elluviidavate reformide ja investeeringute peamine eesmärk on küll pandeemia majanduslike tagajärgedega tegelemine, kuid selles kontekstis võiks nendega kaasa aidata ka ettenägematute ja kahjulike tagajärgedega võitlemisele liikmesriikides ja sektorites, mida Brexit on kõige rängemini mõjutanud. Nii Brexitiga kohanemise reservi kui ka rahastu kulukohustuste ja maksete assigneeringud ei arvestata eelarves mitmeaastase finantsraamistiku kulude ülemmäärade sisse. Kõnealuse stsenaariumi kohaselt ja pidades silmas hiljutisemate geopoliitiliste suundumuste põhjustatud häireid ülemaailmsel energiaturul, on asjakohane võimaldada liikmesriikidele paindlikkust, lubades ümberpaigutamisi Brexitiga kohanemise reservist rahastusse, millega saab püüelda nii reservi kui ka rahastu eesmärkide poole ning saavutada lõppkokkuvõttes majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus.

(39)

Liikmesriikidele antava täiendava rahastamise raames, mis hõlmab REPowerEU peatükki nende taaste- ja vastupidavuskavas, peaks rahastu reeglite kohaselt väljamakseid tegema kuni 2026. aasta lõpuni.

(40)

Taaste- ja vastupidavuskava raames esitatud taotlus saada sihtotstarbelisi vahendeid, sealhulgas direktiivi 2003/87/EÜ kohase heitkogustega kauplemise süsteemi lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel müümisest saadud eraldised, määruse (EL) 2021/1060 artikliga 26 reguleeritavast ERFist, Euroopa Sotsiaalfond+ist või Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatavad vahendid ja Brexitiga kohanemise reservist ümber paigutatavad vahendid, REPowerEU peatüki meetmetele, peaksid kajastama suuremat finantsvajadust, mis on seotud kõnealuses peatükis sisalduvate reformide ja investeeringutega.

(41)

Tagamaks, et rahalist toetust antakse praegusele energiakriisile paremini reageerimiseks võimalikult kiiresti, kui liikmesriik esitab muudetud taaste- ja vastupidavuskavas koos REPowerEU peatükiga asjakohase taotluse, peaks REPowerEU peatüki meetmete rahastamiseks vajaliku lisasumma saama maksta kahe eelmaksena.

Niivõrd kui see on võimalik, peaks komisjon tegema esimese eelmakse kahe kuu jooksul pärast määruse (EL) 2021/241 kohaldamiseks juriidilise kohustuse võtmist, ja teise eelmakse 12 kuu jooksul pärast taaste- ja vastupidavuskavale, sealhulgas REPowerEU peatükile antud hinnangu heakskiitmist käsitleva nõukogu rakendusotsuse jõustumist. Kõnealused eelmaksed peaksid sõltuma olemasolevatest vahenditest, eelkõige taasterahastu „NextGenerationEU“ konto vahendite, liidu aastaeelarves heaks kiidetud vahendite ja direktiivi 2003/87/EÜ kohase heitkogustega kauplemise süsteemi lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel müümisest saadud tulu ning kättesaadavusest ning eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate programmide vahendite eelnevast tegelikust ümberpaigutamisest, kui seda taotletakse.

(42)

Selleks et järgida mitmeaastase finantsraamistiku maksete ülemmäärasid, tuleks kehtestada ülempiir maksetele, mis vastavad määruse (EL) 2021/1060 kohaselt ümber paigutatud eelmaksetele.

(43)

Komisjon peaks jälgima REPowerEU peatükis kirjeldatud reformide ja investeeringute rakendamist ja nende panust REPowerEU eesmärkide saavutamisse ning andma sellega seotud teavet, eriti taaste- ja vastupidavusdialoogi teabevahetuse, taaste ja vastupidavuse tulemustabeli aruandluse ning Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatava aastaaruande eraldi jao kaudu.

(44)

Hiljutised geopoliitilised sündmused on mõjutanud märkimisväärselt energia-, toidu ja ehitusmaterjalide hindu ning põhjustanud ka puudujääke üleilmsetes tarneahelates, toonud kaasa kõrgema inflatsiooni ja tekitanud uusi probleeme, sealhulgas energiaostuvõimetuse oht ja suurem elukallidus. Kõnealustele probleemidele võib olla vaja reageerida. Kõnealused suundumused võivad vahetult mõjutada suutlikkust rakendada taaste- ja vastupidavuskavade meetmeid. Kui liikmesriigid suudavad tõendada, et sellised suundumused ei võimalda mõnd konkreetset eesmärki või sihti enam kas täielikult või osaliselt saavutada, võivad nad tugineda sellistele suundumustele kui objektiivsetele asjaoludele määruse (EL) 2021/241 tähenduses. Kui liikmesriigid suudavad tõendada, et konkreetse eesmärgi või sihi saavutamine on vastuolus REPowerEU eesmärkide saavutamisega, võib tugineda ka sellistele oludele kui objektiivsetele asjaoludele kõnealuse määruse tähenduses. Lisaks ei tohiks ükski muutmistaotlus kahjustada taaste- ja vastupidavuskavade üldist rakendamist, sealhulgas liikmesriikide reformi- ja investeerimisalaseid jõupingutusi.

(45)

Määrusi (EL) 2021/241, (EL) nr 1303/2013, (EL) 2021/1060 ja (EL) 2021/1755 ning direktiivi 2003/87/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(46)

Selleks et käesolevas määruses sätestatud meetmeid oleks võimalik viivitamata kohaldada, peaks see jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

1)

Artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega:

2)

Artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega:

3)

Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

4)

Artikli 17 lõige 2 asendatakse järgmisega:

5)

Artikli 18 lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

6)

Artikli 19 lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

7)

Artikli 20 lõikesse 5 lisatakse järgmine punkt:

8)

III peatüki järele lisatakse järgmine peatükk:

„ IIIa peatükk

REPower EU

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32)."

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2021. aasta määrus (EL) 2021/1755, millega luuakse Brexitiga kohanemise reserv (ELT L 357, 8.10.2021, lk 1).“ "

9)

Artikli 23 lõige 1 asendatakse järgmisega:

10)

Lisatakse järgmine artikkel:

11)

Artikli 26 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

12)

Artikli 29 lõige 1 asendatakse järgmisega:

13)

Artikli 30 lõige 3 asendatakse järgmisega:

14)

Artiklit 31 muudetakse järgmiselt:

15)

Artikli 32 lõige 2 asendatakse järgmisega:

16)

Käesoleva määruse I lisas esitatud tekst lisatakse IVa lisana.

17)

V lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

1)

Artikli 22 lõike 3 punkti g alapunkt i asendatakse järgmisega:

(*3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17).“ "

2)

Artiklisse 24 lisatakse järgmine lõige:

3)

Lisatakse järgmine artikkel:

4)

V lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale.