This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32021R1958
Commission Delegated Regulation (EU) 2021/1958 of 23 June 2021 supplementing Regulation (EU) 2019/2144 of the European Parliament and of the Council by laying down detailed rules concerning the specific test procedures and technical requirements for the type-approval of motor vehicles with regard to their intelligent speed assistance systems and for the type-approval of those systems as separate technical units and amending Annex II to that Regulation (Text with EEA relevance)
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/1958, 23. juuni 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/2144 üksikasjalike eeskirjadega mootorsõidukite tüübikinnituse konkreetsete katsemenetluste ja tehniliste nõuete kohta seoses arukate kiirusekontrollisüsteemidega ja nende süsteemide kui eraldi seadmestike tüübikinnitusega ning muudetakse kõnealuse määruse II lisa (EMPs kohaldatav tekst)
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/1958, 23. juuni 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/2144 üksikasjalike eeskirjadega mootorsõidukite tüübikinnituse konkreetsete katsemenetluste ja tehniliste nõuete kohta seoses arukate kiirusekontrollisüsteemidega ja nende süsteemide kui eraldi seadmestike tüübikinnitusega ning muudetakse kõnealuse määruse II lisa (EMPs kohaldatav tekst)
C/2021/4455
ELT L 409, 17.11.2021, p. 1–161
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force: This act has been changed. Current consolidated version: 21/09/2023
17.11.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 409/1 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/1958,
23. juuni 2021,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/2144 üksikasjalike eeskirjadega mootorsõidukite tüübikinnituse konkreetsete katsemenetluste ja tehniliste nõuete kohta seoses arukate kiirusekontrollisüsteemidega ja nende süsteemide kui eraldi seadmestike tüübikinnitusega ning muudetakse kõnealuse määruse II lisa
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrust (EL) 2019/2144, mis käsitleb mootorsõidukite ja nende haagiste ning mootorsõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse nõudeid seoses nende üldise ohutuse ning sõitjate ja vähekaitstud liiklejate kaitsega ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/858 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 78/2009, (EÜ) nr 79/2009 ja (EÜ) nr 661/2009 ning komisjoni määrused (EÜ) nr 631/2009, (EL) nr 406/2010, (EL) nr 672/2010, (EL) nr 1003/2010, (EL) nr 1005/2010, (EL) nr 1008/2010, (EL) nr 1009/2010, (EL) nr 19/2011, (EL) nr 109/2011, (EL) nr 458/2011, (EL) nr 65/2012, (EL) nr 130/2012, (EL) nr 347/2012, (EL) nr 351/2012, (EL) nr 1230/2012 ja (EL) 2015/166, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 6 ja artikli 6 lõiget 6,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruse (EL) 2019/2144 artikli 6 kohaselt peavad M- ja N-kategooria mootorsõidukid olema varustatud teatavate kõrgtehnoloogiliste sõidukisüsteemidega, sealhulgas arukad kiirusekontrollisüsteemid (ISA süsteemid). Määruse (EL) 2019/2144 II lisas on sätestatud mootorsõidukite tüübikinnituse põhinõuded seoses ISA süsteemidega. |
(2) |
Vaja on üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad konkreetseid katsemenetlusi ja tehnilisi nõudeid mootorsõidukite tüübikinnituseks seoses ISA süsteemidega ning nende süsteemide kui eraldi seadmestike tüübikinnituseks. |
(3) |
Kooskõlas määruse (EL) 2019/2144 artikli 3 punktiga 3 on ISA süsteem selline süsteem, mis aitab juhil säilitada teeoludele vastava kiiruse, andes selleks sihtotstarbelist ja asjakohast tagasisidet. Praegu on olemas mitmeid tehnilisi võimalusi tagasisidemeetodite jaoks, mida võtta ISA süsteemi aluseks. Siiski ei saa iga mootorsõiduki puhul kõiki neid võimalusi nende tehniliste omaduste tõttu kasutada. Seepärast on vaja täpsustada tagasisidemeetodid, mis on funktsionaalsetest erinevustest hoolimata võrdselt ohutud ja tulemuslikud. On asjakohane näha ette mitut tagasisidemeetodit ja võimaldada tootjatel valida nende hulgast meetod, millele oma ISA süsteemid üles ehitada. |
(4) |
ISA süsteem võib tugineda erinevatele sisendmeetoditele, nagu vaatlus kaamera abil, kaardiandmed ja masinõpe, kuid tegelikud otsese kiirusepiirangu märgid peaksid alati olema ülimuslikud mis tahes muu sõidukis kättesaadava teabe suhtes. |
(5) |
ISA süsteemi tehnilise võimekuse katsetamiseks on vaja koostada liikmesriikides kasutatavate liiklusmärkide kataloog. Kataloogis esitatud andmeid kasutatakse tüübikinnituse eesmärgil, ilma et see piiraks riiklike liikluseeskirjade kohaldamist. |
(6) |
ISA süsteemid võivad puutuda kokku mitmetähenduslike kiirusandmetega, mis on tingitud puuduvatest, lõhutud, muudetud või muul viisil kahjustatud märkidest, märgi valest paigutusest, halbadest ilmastikutingimustest või ühtlustamata, keerulistest ja kaudsetest kiirusepiirangutest. Seetõttu peaks aluspõhimõte olema see, et asjakohaste liikluseeskirjade järgimise eest vastutab alati juht ning et ISA süsteem on juhi võimalikuks hoiatamiseks ette nähtud abisüsteemidest parim saadaolev süsteem. |
(7) |
ISA süsteemide katsemenetlused ja tehnilised nõuded peaksid olema võimalikult tehnoloogianeutraalsed ja tulemuspõhised, et võimaldada uuenduslikke lahendusi. |
(8) |
Samuti peaksid ISA süsteemide konkreetsed katsemenetlused ja tehnilised nõuded tagama, et süsteem ei ületa keskmise inimesest juhi võimet tõlgendada ja mõista asjakohast kiiruspiirangu teavet. ISA süsteemidelt ei tohiks nõuda isejuhtivuse tasemel suutlikkust, vaid nad peaksid üksnes sõidukijuhte abistama. |
(9) |
ISA süsteemide eri tagasisidemeetodite ja kontrollifunktsioonide tulemuslikkust tegelikes sõidutingimustes saab hinnata alles siis, kui turul on juba märkimisväärne arv selliste süsteemidega varustatud mootorsõidukeid. Teisest küljest on tähtis, et erinevatel käesoleva määrusega kooskõlas olevatel tagasisidemeetoditel põhinevate ISA süsteemide hindamine tehtaks viivitamata, st hiljemalt 31. detsembriks 2025, et ära kasutada kõik võimalused, mida ISA süsteem liiklusohutuse suurendamiseks pakub. Asjaomane tehnoloogia ja tegelikud sõidukogemused peaksid olema kättesaadavad 2024. aasta juuliks ehk aegsasti enne määruse (EL) 2019/2144 artiklis 14 sätestatud üldise läbivaatamise kuupäeva. Selleks et komisjon saaks käesolevas määruses sätestatud tagasisidemeetodite tulemuslikkust võimalikult kiiresti hinnata, on vaja, et tootjad esitaksid tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutustele asjakohase teabe ning et tüübikinnitusasutused koguksid selle teabe kokku ja esitaksid komisjonile. |
(10) |
Tegelikes sõidutingimustes saadud teave, mida kogutakse ja esitatakse ISA-süsteemide toimivuse hindamiseks, peaks olema üldine ega tohiks olla seotud konkreetse mootorsõiduki ega juhiga. Tootjad võivad andmete kogumiseks kasutada kõiki olemasolevaid vahendeid, näiteks katsesõidukiparki või vabatahtlikke kokkuleppeid otse lõppkasutajatega, kui nad on andnud selleks selgesõnalise nõusoleku kooskõlas liidu andmekaitseõigusega (2). Komisjon peaks seda protsessi toetama, andes vajaduse korral suuniseid andmete kogumise viisi, sisu, struktuuri ja esitamisviiside kohta. |
(11) |
Selleks et minimeerida juhi tähelepanu hajumist või ülekoormamist valehoiatustega, mida põhjustavad mitteoptimaalsed süsteemid tegelikus liikluses, on vaja, et sõidukitootjad kasutaksid sõidukites asjakohast tehnoloogiat ning tagaksid piiramatu ja lihtsa juurdepääsu süsteemiuuendustele, kui see on sõiduki kasutusea mõistliku osa jaoks asjakohane ja vajalik. |
(12) |
ISA süsteemid võivad kasutada kaardiandmeid, et tagada nõuetekohane toimimine tegelikes sõidutingimustes. Siiski ei peaks olema kohustust nõuda, et kaardiandmed oleksid nii detailsed ja kvaliteetsed, et võimaldada sammsammulist navigeerimist, arvestades et piisaks ka ainult asulasiseste ja -väliste piirkondade ning peamiste ekspress- ja kiirteede koordinaatidest. |
(13) |
Liikmesriike kutsutakse üles aitama kaasa ISA süsteemide paremale toimimisele tegelikes sõidutingimustes, tagades, et tänavatele ja teedele oleks korrektselt paigaldatud otsese kiirusepiirangu märgid ning kõigi kiirusepiirangu alade, ekspress- ja kiirteede algus ja lõpp oleks selgelt märgistatud. Mõnikord ei ole ristmikud ja ühinevad tänavad või teed juhile selgelt äratuntavad ning on seega ka ISA tehnoloogiale raskesti tõlgendatavad. Seepärast on vaja sellistesse kohtadesse paigaldada numbrilised otsese või kaudse kiirusepiirangu või mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid, et tagada liidus liiklevatesse mootorsõidukitesse paigaldatud ISA-süsteemide ühetaoline toimimine. |
(14) |
Selge on, et süsteeme, milles kasutatakse kaamerasüsteemi, ülemaailmset satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) ja ajakohastatud digitaalseid kaarte, peetakse tehnika tasemele vastavateks süsteemideks, mis toimivad tegelikes oludes väga hästi ja on usaldusväärsed. |
(15) |
Määruse (EL) 2019/2144 II lisa tabel, kus on esitatud selle määruse artikli 4 lõikes 5 ja artikli 5 lõikes 3 osutatud nõuete loetelu, ei sisalda viiteid arukaid kiirusekontrollisüsteeme käsitlevatele õigusaktidele. Seepärast on vaja lisada kõnealusesse lisasse viide käesolevale määrusele. |
(16) |
Määrust (EL) 2019/2144 tuleks seepärast vastavalt muuta. |
(17) |
Kuna määrust (EL) 2019/2144 hakatakse kohaldama alates 6. juulist 2022, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates samast kuupäevast. |
(18) |
Käesoleva määruse sätted on tihedalt seotud, kuna need käsitlevad eeskirju mootorsõidukite tüübikinnituse konkreetsete katsemenetluste ja tehniliste nõuete kohta seoses arukate kiirusekontrollisüsteemidega ja nende süsteemide kui eraldi seadmestike tüübikinnitusega. Käesolevas määruses sätestatud eeskirjadest tingituna on määruse (EL) 2019/2144 II lisasse vaja lisada viide käesolevale määrusele. Seepärast on asjakohane näha need sätted ette ühe delegeeritud määrusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Katsemenetlused ja tehnilised nõuded sõiduki tüübikinnituseks seoses arukate kiirusekontrollisüsteemidega
Sõidukile tüübikinnituse andmine seoses arukate kiirusekontrollisüsteemidega sõltub sellest, kas sõiduk läbib katsemenetlused ja vastab I lisas sätestatud tehnilistele nõuetele.
Artikkel 2
Katsemenetlused ja tehnilised nõuded aruka kiirusekontrollisüsteemi kui eraldi seadmestiku tüübikinnituseks
Arukale kiirusekontrollisüsteemile kui eraldi seadmestikule tüübikinnituse andmine sõltub sellest, kas süsteem vastab I lisas sätestatud katsemenetlustele ja tehnilistele nõuetele.
Artikkel 3
Liiklusmärkide kataloog
Igas liikmesriigis kasutatavate kiirusepiirangu märkide täielik loetelu, mille alusel tüübikinnitusasutused ja tehnilised teenistused hindavad arukate kiirusekontrollisüsteemide toimimist vastavalt käesolevale määrusele, on esitatud II lisas.
Artikkel 4
Teave arukate kiirusekontrollisüsteemide kasutamise kohta
1. Sõidukitootjad esitavad käesoleva määruse kohaselt tüübikinnitusi andvatele tüübikinnitusasutustele järgmise teabe:
a) |
sisse- ja väljalülitatud arukate kiirusekontrollisüsteemidega sõidetud aja või läbitud vahemaade suhtarvud; |
b) |
sõidetud aja või läbitud vahemaade suhtarvud vastavalt tuvastatud kiirusepiiranguid arvesse võttes ja neid tühistades; |
c) |
keskmine aeg, mis kulub aruka kiirusekontrollisüsteemi sisselülitamisest väljalülitamiseni juhi poolt, kui see on asjakohane; |
Alapunktis a osutatud teave esitatakse eraldi astmelise helihoiatusfunktsiooni, astmelise vibreeriva hoiatusfunktsiooni ja taktiilse tagasiside funktsiooni ja kiirusekontrolli funktsiooni kohta.
2. Tüübikinnitusasutused koguvad lõike 1 kohaselt saadud teabe kokku ja esitavad selle komisjonile 7. juulil 2024 ja seejärel vähemalt iga kuue kuu tagant kahe aasta jooksul.
Artikkel 5
Määruse (EL) 2019/2144 muutmine
Määruse (EL) 2019/2144 II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale.
Artikkel 6
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 6. juulist 2022.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 23. juuni 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 325, 16.12.2019, lk 1.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119 4.5.2016, lk 1).
I LISA
Tehnilised nõuded ja katsemenetlused
1. Mõisted
Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid.
1.1. |
„Sõidukitüüp seoses aruka kiirusekontrollisüsteemiga“ – sõidukid, mis ei erine üksteisest selliste oluliste tunnuste poolest, nagu kiirusepiirangu kindlakstegemise süsteemi omadused ja funktsionaalsus ning selle toimimine Euroopa Liidu territooriumil asuval üldkasutataval teel sõites, samuti tagasisidesüsteem, mida kasutatakse selleks, et aidata juhil säilitada teeoludele vastavat kiirust. |
1.2. |
„Aruka kiirusekontrollisüsteemi tüüp“ – kombinatsioon spetsiifilise riistvara ja üldise tarkvaraarhitektuuri komponentidest, mis ei erine üksteisest selliste oluliste tunnuste poolest, nagu kiirusepiirangu kindlakstegemise süsteemi omadused ja funktsionaalsus ning selle ajakohastatud versiooni toimimine Euroopa Liidu territooriumil asuval üldkasutataval teel sõites. |
1.3. |
„Kiirusepiiranguteabe funktsioon“ – funktsioon, mis koosneb kiirusepiirangu kindlakstegemise süsteemist, mis teeb kindlaks tuvastatud kiirusepiirangu, ja inimene-masin kasutajaliidesest, mis annab tuvastatud kiirusepiirangust juhile teada. |
1.4. |
„Kiirusepiirangu hoiatusfunktsioon“ – funktsioon, mis hoiatab juhti, kui kiirusmõõdiku kiirus ületab tuvastatud kiirusepiirangu. |
1.5. |
„Kiiruspiiriku funktsioon“ – funktsioon, mille eesmärk on piirata kiirusmõõdiku kiirust stabiilse või tuvastatud kiirusepiirangust madalama kiirusega. |
1.6. |
„Tuvastatud kiirusepiirang“ – kiirusepiirangu kindlakstegemise süsteemi tuvastatud kehtiv kiirusepiirang. |
1.7. |
„Kiirusmõõdiku kiirus“ – sõiduki pardaspidomeetril kuvatud sõidukiirus. |
1.8. |
„Kehtiv kiirusepiirang“ – maksimaalne asjaomasel teel seadusega lubatud sõidukiirus, mida kohaldatakse selle sõidukikategooria suhtes, millele on paigaldatud arukas kiirusekontrollisüsteem. |
1.9. |
„Liiklusmärkide kataloog“ – loetelu liiklusmärgitüüpide ja muutteabega liikluskorraldusvahendi tüüpide riiklikest ja piirkondlikest variantidest, mille põhjal arukas kiirusekontrollisüsteem registreerib tuvastatud kiirusepiirangu. |
1.10. |
„Kehtiv liiklusmärk“ – kehtivate liiklusmärkide kataloogis sisalduv märk, mis kehtib tüübikinnituse saamiseks esitatud sõidukikategooria suhtes ja mis kehtib vähemalt ühel sõiduki liikumistee sõidurajal, sealhulgas mitteelektroonilised ehk tavapärased liiklusmärgid ja muutteabega liikluskorraldusvahendid, kuid mitte teekattel olev kiirusepiirangu märgistus. |
1.11. |
„Numbriline otsese kiirusepiirangu märk“ – kehtiv liiklusmärk, millele on märgitud ajutine või alaline numbriline väärtus. |
1.12. |
„Kiirusepiirangu kindlakstegemise süsteem“ – spetsiaalne riistvara, mis võimaldab lugeda liiklusmärkidelt ja -märguannetelt kiirusepiirangut, lähtudes taristusignaalidest või elektroonilistest kaardiandmetest või mõlemast. |
1.13. |
„Kaudse kiirusepiirangu märk“ – kehtiv liiklusmärk, millele ei ole märgitud numbrilist väärtust (mittenumbriline kaudse kiirusepiirangu märk) või on märgitud läbikriipsutatud numbriline väärtus (numbriline kaudse kiirusepiirangu märk). |
1.14. |
„Riiklik kiirusepiirang“ – maksimaalne asjaomase liikmesriigi (kui ei ole sätestatud teisiti) asjaomasel teel seadusega lubatud sõidukiiruse vaikeväärtus, mida kohaldatakse selle sõidukikategooria suhtes, millele on paigaldatud arukas kiirusekontrollisüsteem. |
2. Üldised tehnilised nõuded
2.1. |
Arukas kiirusekontrollisüsteem (ISA süsteem) koosneb kiirusepiiranguteabe funktsioonist (SLIF) ning kas kiirusepiirangu hoiatusfunktsioonist (SLWF) või kiiruspiiriku funktsioonist (SCF). |
2.1.1. |
Sõiduki arukas kiirusekontrollisüsteem peab vastama alljärgnevale:
|
2.1.2. |
Kui mootorsõidukisse on paigaldatud eraldi tehnilise seadmestikuna tüübikinnituse saanud ISA süsteem, peavad sõiduk ja selle süsteem vastama alljärgnevale:
|
2.1.3. |
ISA süsteemile kui eraldi tehnilisele seadmestikule tüübikinnituse andmisel peab tehniline seadmestik vastama punktis 3.4.2 sätestatud SLIFi nõuetele. |
2.2. |
Punkti 2.3 kohaselt peab ISA süsteem olema projekteeritud nii, et tegelikes sõidutingimustes saab süsteemi vigu vältida või nende määra minimeerida. |
2.3. |
ISA süsteemid peavad vastama nõuetele, kui sõidukit kasutatakse Euroopa Liidu territooriumil asuval üldkasutataval teel või tänaval, nagu tüübikinnituse andmise ajal kindlaks määratud. |
2.4. |
Eraelu puutumatus ja isikuandmete kaitse. |
2.4.1. |
ISA süsteem peab vastama nõuetele tavapärases töörežiimis ühegi sõitja biomeetrilisi andmeid (sealhulgas näotuvastust) kasutamata. |
2.4.2. |
Ilma et see piiraks käesoleva eeskirja artikli 4 sätete kohaldamist, ei salvesta, säilita ega edasta ISA süsteem pidevalt andmeid, mis on seotud konkreetsete kiirusepiirangu ületamise juhtumitega, välja arvatud need, mis on vajalikud ISA funktsioonide täitmiseks või muude sõiduki tüübikinnitusega seotud liidu õigusaktide järgimiseks (nt sündmuste salvesti osas). |
2.5. |
Kui ISA süsteemil on positsioneerimisvõimekus, peab see ühilduma vähemalt süsteemide Galileo ja EGNOS pakutavate positsioneerimisteenustega. Lisaks võib ISA süsteem olla ühilduv muude satelliitnavigatsioonisüsteemidega. |
3. Tehnilised erinõuded
3.1. |
ISA süsteemi tõrkehoiatus. |
3.1.1. |
Käesoleva eeskirja nõuete täitmist takistava ISA süsteemi tõrke korral peab aktiveeruma pidev visuaalne märguanne. |
3.1.1.1. |
ISA süsteemi autokontrollide vahel ei tohi olla märkimisväärset ajalist viivitust ning seetõttu ei tohi olla viivitust hoiatusmärguande kuvamisel elektriliselt avastatava tõrke korral. |
3.1.1.2. |
Kui tehakse kindlaks muu kui elektriline tõrge (nt anduri varjutamine, välja arvatud ajutine pimestamine päikesevalguse mõjul), peab aktiveeruma punktis 3.1.1 osutatud tõrkehoiatusmärguanne. |
3.1.1.3. |
Tõrkeseisund, mis peab aktiveerima punktis 3.1.1 osutatud hoiatusmärguande, kuid mida ei avastata staatilistes tingimustes, tuleb avastamisel registreerida ja seda tuleb sõiduki pealülitist käivitamisel iga kord kuvada niikaua, kui tõrge või rike püsib. |
3.2. |
ISA juhtseadis |
3.2.1. |
Juhil peab olema võimalik ISA süsteem käsitsi kas täielikult (st SLIF ja SLWF või SLIF ja SCF) või osaliselt (st SLWF või SCF) välja lülitada.
Tootja võib ette näha, et juht võib SLWFi käsitsi ja osaliselt välja lülitada, et teha järgmist:
Vastavalt vajadusele kohaldatakse punktides 3.2.1.1, 3.2.1.2 ja 3.2.1.3 sätestatud tingimusi. |
3.2.1.1. |
Sõiduki pealüliti aktiveerimisel peab ISA süsteem lülituma automaatselt tavapärasele töörežiimile. ISA süsteemi automaatse sisselülitumise tingimuseks võib olla juhiukse avamine. |
3.2.1.2. |
ISA süsteemi täielikust väljalülitumisest peab juhile märku andma pidev visuaalne märguanne. ISA süsteemi osalisest väljalülitumisest peab juhile märku andma visuaalne märguanne, mis kestab vähemalt 10 sekundit või nii kaua kuni see manuaalselt välja lülitatakse. Selleks võidakse kasutada punktis 3.1.1 täpsustatud tõrkehoiatusmärguannet. |
3.2.1.3. |
Pärast ISA süsteemi käsitsi väljalülitamist peab juhil olema võimalik süsteem taas aktiveerida, tehes selleks mitte rohkem toiminguid, kui oli tarvis süsteemi väljalülitamiseks. |
3.2.2. |
ISA süsteemi automaatne väljalülitumine on lubatud olukordades, kus sõiduki kiirust juhitakse automaatsüsteemidega, st süsteemidega, mis tegelevad objekti ja sündmuse tuvastamisega ning dünaamilise juhtimisülesande täitmisega (nt automaatne rajalpüsimissüsteem (ALKS)). Sellisest väljalülitumisest ei ole tarvis juhile märku anda. |
3.2.3. |
Sõiduki tootja võib ette näha sõiduki kiirusmõõdiku automaatse või manuaalse kalibreerimisfunktsiooni, et minimeerida kiirusmõõdiku kiiruse ja sõiduki tegeliku kiiruse vahelist erinevust, nt pärast rehvivahetust, kui on tagatud, et ÜRO eeskirja nr 39 (1) nõuded on alati täidetud. Lisaks sellele võib sõiduki tootja tuvastatud kiirusepiirangute puhul, mis aktiveerivad teabe ja hoiatused, arvestada kuni 3,0 % lubatud hälbega. |
3.2.4. |
kiirusmõõdiku kiirust loetakse võrdseks tuvastatud kiirusepiiranguga, kui kiirusmõõdiku näit ei ületa tuvastatud kiirusepiirangut rohkem kui 1,0 km/h. |
3.2.5. |
Kui kiirusmõõdiku mõõtemehhanismi lubatud hälbed on minimaalsed, tähendavad punktide 3.2.3 ja 3.2.4 sätted, et punktis 3.4.1.2 osutatud teavitus ja punktis 3.5.1 osutatud hoiatus võivad aktiveeruda kiirusmõõdiku näidatud kiirusel ja sõiduki tegelikul kiirusel, mis on veidi kõrgem tuvastatud kiirusepiirangust. |
3.3. |
Korralise tehnoülevaatuse katsemenetlus |
3.3.1. |
Korralise tehnoülevaatuse käigus peab olema võimalik kontrollida ISA süsteemi järgmisi omadusi:
|
3.3.2. |
Tüübikinnituse ajal tuleb koostada ja tehnilisele teenistusele esitada konfidentsiaalne kirjeldus tootja valitud vahenditest, millega takistatakse ISA süsteemi ja tõrkehoiatusmärguande töö lihtsat lubamatut muutmist. Kõnealune kaitsenõue on täidetud ka juhul, kui on olemas täiendav võimalus ISA süsteemi töökorras oleku kontrollimiseks. |
3.3.3. |
Kui ISA süsteemis kasutatakse elektroonilisi andmeid (nt kaardiandmed), mis on selle toimivuse jaoks olulised, peab olema võimalik hõlpsalt kontrollida andmete versiooni ilma tööriistu kasutamata. |
3.4. |
SLIFi tehnilised nõuded. |
3.4.1. |
SLIF-kuva. |
3.4.1.1. |
SLIF-kuva peab paiknema juhi otseses vaateväljas ning olema selgelt äratuntav ja loetav nii päeval kui ka öösel. Samalaadse teabega täiendavad kuvad mujal sõidukis (nt navigeerimisekraanil esitatuna) on lubatud ja käesoleva punkti nõuded nende kohta ei kehti. |
3.4.1.2. |
Kui puuduvad tingimused, mis põhjustavad süsteemi väljalülitamise punkti 3.2.1 või 3.2.2 kohaselt, peab SLIF-kuva näitama juhile tuvastatud kiirusepiirangut vähemalt siis, kui kiirusmõõdiku kiirus ületab tuvastatud kiirusepiirangut kiiruste puhul alates 5 km/h. |
3.4.1.2.1. |
Tuvastatud kiirusepiirangu kuvamise viisid on järgmised:
Igal juhul on märgi all lubatud kuvada täiendavat teavet. |
3.4.1.3. |
Kui ISA süsteem ei suuda ühe või mitme punktides 5.3.1–5.3.3 osutatud asjaolu tõttu kiirusepiirangut tuvastada, antakse juhile selle konkreetse olukorra kohta visuaalne märguanne koos eeldatava kiirusepiirangu näiduga SLIFis või ilma selleta. Selleks ei tohi kasutada punktis 3.1.1 täpsustatud tõrkehoiatusmärguannet. Eeldatava kiirusepiirangu korral tuleb SLIFis numbrilise väärtuse kõrval selgesti kuvada küsimärk „?“. |
3.4.1.4. |
Kui SLIF kuvab tuvastatud kiirusepiirangu, siis isegi kui kiirusmõõdiku kiirus on väiksem kui tuvastatud kiirusepiirang (nt alati või nõudmise korral, kui ISA süsteem on sisse lülitatud), annab süsteem lisaks tundliku ja mittehäiriva helimärguande iga kord, kui tuvastatud kiirusepiirang muutub. See funktsioon võib olla kasutaja poolt kohandatav (nt heli, helitugevus, püsiv väljalülitus). |
3.4.1.5. |
Kui ISA süsteem on välja lülitatud, on lubatud kuvada tuvastatud kiirusepiirangut. Sellisel juhul ei nõuta punktis 3.4.1.4 osutatud helimärguandeid. |
3.4.2. |
Kiirusepiirangu tuvastamine |
3.4.2.1. |
Asukohariigi valimine |
3.4.2.1.1. |
Kui õige kiirusepiirangu määramise eelduseks on teave asukohariigi kohta, peab ISA süsteem vastama ühele järgmistest tingimustest:
Kui õige kiirusepiirangu määramise eelduseks on teave asukohapiirkonna kohta, võib süsteem tootja äranägemisel määrata kehtivaks kiirusepiiranguks riigi eri piirkondades kehtiva levinuima kiirusepiirangu. |
3.4.2.1.2. |
ISA süsteem säilitab käsitsi määratud või kasutaja kinnitatud asukohariigi ka pärast sõiduki pealüliti taasaktiveerimist. |
3.4.2.1.3. |
Asukohariigi käsitsi määramise viis peab olema intuitiivne ja toimuma lihtsa kasutajaliidese kaudu. Eelkõige peab praeguse ja eelmise asukohariigi vahel valimine olema lihtne. |
3.4.2.1.4. |
Käsitsi määramise või kasutaja kinnituse vajaduse korral peab mootorsõiduki kasutusjuhendis (nt sõiduki käsiraamatus) olema selgelt märgitud, et see tegevus on ISA süsteemi nõuetekohaseks toimimiseks vajalik. |
3.4.2.1.5. |
Kohalikuks või piirkondlikuks kasutamiseks ette nähtud mootorsõidukitel (nt I- ja A-klassi bussid) võivad ISA süsteemi funktsioonid olla asukohariigi või -piirkonna teadmise osas piiratud. Mootorsõiduki käsiraamatus peavad olema selgelt täpsustatud ISA süsteemi piirangud ja teave selle kohta, kuidas saada tootjalt alternatiivseid parameetreid riigi või piirkonna kohta, kui mootorsõiduki kasutuspiirkond muutub. Kuni vastavustunnistusse erikande tegemiseni tuleb vastavustunnistusse märkuste lahtrisse lisada tekst „ISA funktsioonid sõltuvad kasutusriigist või -piirkonnast“, mis võimaldab lisada selle teabe ka sõiduki registreerimisdokumentidesse, mida hoitakse sõidukis. |
3.4.2.2. |
Tuvastatud kiirusepiirangu kindlakstegemine otsese kiirusepiirangu märkide vaatlemise teel |
3.4.2.2.1. |
Kui puuduvad tingimused, mis põhjustavad süsteemi väljalülitamise punkti 3.2.1 või 3.2.2 kohaselt, peab SLIF suutma liiklusmärkide otsese visuaalse vaatlemise või muude tulemuslike meetodite abil ära tunda kõik numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid, mille puhul tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduki kategooria suhtes kehtiv kiirusepiirang vastab märgil kujutatud arvulisele väärtusele, ning tegema kehtiva kiirusepiirangu kindlaks hiljemalt 2,0 sekundit pärast seda, kui tootja poolt kindlaks määratud võrdluspunkt mootorsõidukil (tuleb kindlaks määrata ka eraldi tehniliste seadmestiku korral) möödub liiklusmärgist. See nõue kuulub täitmisele, kui rahuldatud on vähemalt järgmised tingimused:
Vastavust esimesele lõigule tuleb tõendada punktis 4.1 kirjeldatud asjakohaste katsemenetluste ja -dokumentidega. Kui sõiduki kiirus on väiksem kui 20 km/h, võib kehtiva kiirusepiirangu määrata kindlaks kuni 10 m tagapool esimeses lõigus osutatud deklareeritud võrdluspunkti. |
3.4.2.2.2. |
Tingimused, millele liiklusmärgid peavad hindamise ajal vastama:
|
3.4.2.2.3. |
Töö- ja keskkonnatingimused hindamise ajal:
|
3.4.2.3. |
Tuvastatud kiirusepiirangu kindlakstegemine liiklusmärkide ja märguannete vaatlemise teel |
3.4.2.3.1. |
Kui puuduvad tingimused, mis põhjustavad süsteemi väljalülitamise punkti 3.2.1 või 3.2.2 kohaselt, peab SLIF suutma liiklusmärkide ja märguannete vaatlemise abil ning kõiki asjakohaseid ISA süsteemi sisendeid (nt kaamera ja elektroonilised kaardiandmed) kasutades teha kindlaks maanteedel valitsevad kiirusepiirangud, mis on tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduki kategooriale kehtestatud kõigi II lisa liiklusmärkide kataloogis sisalduvate kehtivate liiklusmärkidega, hiljemalt 2,0 sekundit pärast seda, kui punktis 3.4.2.2.1 osutatud võrdluspunkt möödub liiklusmärgist. See nõue kuulub täitmisele, kui rahuldatud on vähemalt järgmised tingimused:
Vastavust esimesele lõigule tuleb tõendada punktis 4.2 kirjeldatud asjakohaste katsemenetluste ja -dokumentidega. Kui sõiduki kiirus on väiksem kui 20 km/h, võib kehtiva kiirusepiirangu määrata kindlaks kuni 10 m tagapool punktis 3.4.2.2.1 osutatud võrdluspunkti. |
3.4.2.3.2. |
SLIF ei pea võtma arvesse muutuvaid eritingimusi, mis mõjutavad riiklikku kiirusepiirangut (st tingimused, milleks on vaja täpsemat teavet kui asjaomane riik ja maantee tüüp, nt haagise seisund, valdavad keskkonnatingimused, kellaaeg, aastaaeg, juhi vanus või kogemus, seisvad reisijad, ohtlikud kaubad või ülemõõduline koorem). Kui esinevad muutuvad eritingimused ja süsteem ei suuda neid arvesse võtta, määratakse kiirusepiirang vaikimisi kõige tavapärasemate töötingimuste kohaselt. |
3.4.2.4. |
Mootorsõiduki kasutusjuhendis tuleb üheselt selgitada, et ISA süsteemi märguanded ja hoiatused ei piira konkreetses olukorras kohaldatavat tegelikku kiirusepiirangut, mille jälgimine ja järgimine jääb juhi lõppvastutusse. |
3.4.2.5. |
Kiirusepiirangute kindlakstegemise usaldusväärsus tegelikes sõidutingimustes |
3.4.2.5.1. |
Kui puuduvad tingimused, mis põhjustavad süsteemi väljalülitamise punkti 3.2.1 või 3.2.2 kohaselt, peab SLIF suutma liiklusmärkide ja märguannete vaatlemise abil ning kõiki asjakohaseid süsteemi sisendeid (nt kaamera ja elektroonilised kaardiandmed, kui need on sõidukis selleks otstarbeks olemas) kasutades teha usaldusväärselt kindlaks riikliku kiirusepiirangu ja muud kiirusepiirangud, mis on tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduki kategooriale kehtestatud kõigi II lisa liiklusmärkide kataloogis sisalduvate kehtivate liiklusmärkidega. See nõue kuulub täitmisele, kui rahuldatud on vähemalt järgmised tingimused:
|
3.4.2.5.2. |
Kehtiva kiirusepiirangu usaldusväärse kindlakstegemise nõue on täidetud, kui vahemaapõhine toimivusnõue on tegelikus liikluses täidetud.
Tegelik positiivne vahemaa (TP_D): õige kiirusepiirang tehakse kindlaks vähemalt 90 % ulatuses koguvahemaast ja vähemalt 80 % ulatuses igal kolmel teetüübil (linnamaanteed ja tänavad, linnavälised teed ning kiirteed/ekspressteed/eraldusribaga sõiduteed) läbitud vahemaast vähemalt punktis 3.4.2.5.1 osutatud kehtivate kiirusepiirangute puhul ja kui ei kehti punktis 3.4.2.3.2 osutatud muutuvad eritingimused. Vastavust tuleb tõendada tegelikes sõidutingimustes tehtava sõidukatsega vastavalt punktile 4.3. |
3.4.2.5.3. |
Enne tegelikes sõidutingimustes toimuva sõidukatse tegemist lepivad tehniline teenistus, tüübikinnitusasutus ja sõiduki või eraldi seadmestiku tootja kokku marsruudinõuetes. Marsruut peab vastama järgmistele tingimustele:
|
3.4.2.5.4. |
Selleks et tõendada süsteemi toimimist liidu tasandil, esitab sõiduki või eraldi seadmestiku tootja tehnilised dokumendid, mis sisaldavad järgmist teavet:
Tootja võtab järgmised hoolsuskohustuse meetmed:
Tehniline teenistus hindab esitatud tehnilisi dokumente, et kindlaks teha, kas on võetud mõistlikke ja piisavaid meetmeid, et tagada punkti 3.4.2.5.1 nõuete täitmine ISA süsteemi nõuetekohaseks toimimiseks kõikides liikmesriikides. |
3.4.2.5.5. |
Toimimine kasutusea vältel |
3.4.2.5.5.1. |
Sõiduki tootja peab tagama, et punktis 3.4.2.5.2 nõutud kiirusepiirangu määramise usaldusväärsus säilib vähemalt 14 aastat alates sõiduki tootmiskuupäevast. Sama kehtib ka juhul, kui eraldi seadmestiku paigaldab sõiduki tootja. |
3.4.2.5.5.2. |
Kui nõutava toimivuse saavutamiseks kasutatakse elektroonilisi andmeid, peab teavet versiooni kohta saama lihtsalt kontrollida. Sõiduki tootja saadab sõiduki omanikule sagedast ajakohastatud teavet, sh muudatuste kohta, mida on vaja teha seoses II lisa liiklusmärkide kataloogi ajakohastamisega. See ajakohastatud teave tehakse sõidukiomanikele kaardipõhiste andmete puhul kättesaadavaks vähemalt kord aastas ja tasuta (välja arvatud võimalikud kulud, mis on seotud näiteks ühiste andmekandjate, personaalarvuti kasutamise, operatsioonisüsteemi, era- või mobiilse interneti maksete, volitatud edasimüüjale, remonditöökojale, turustajale või sõltumatule remonditöökojale saatmise kuludega jne) kuni 7 aastat pärast sõiduki valmistamiskuupäeva. Hilisema ajakohastamise eest võidakse nõuda mõistlikku tasu. Mootorsõiduki kasutusjuhendis peab olema selgelt märgitud, et toimivuse säilitamiseks on vaja regulaarseid uuendusi, ning selgitatud olemasolevaid menetlusi nende uuenduste saamiseks ja tegemiseks. Uuendusi võib saata automaatselt, nt raadio teel. |
3.5. |
SLWFi tehnilised nõuded |
3.5.1. |
Kui punktide 3.2.1 ja 3.2.2 kohased ISA süsteemi väljalülitumist põhjustavad tingimused puuduvad ja tuvastatud kiirusepiirang on teada ning kiirusmõõdiku kiirus ületab seda, hoiatab SLWF juhti vastavalt punktile 3.5.2 kiiruste puhul alates 20 km/h. |
3.5.2. |
Hoiatusmärguanne peab olema üks järgmistest:
Kui ilma SCFi või SCFi sarnaste omadustega varustatud sõiduki sõidukiirust reguleeritakse aktiivselt sõiduki süsteemiga, mis ei eelda juhilt gaasipedaali vajutamist (nt püsikiirusehoidja), ei ole taktiilse hoiatuse kasutamine lubatud. Sel juhul peab süsteem püüdma automaatselt vähendada sõidukiirust tuvastatud kiirusepiiranguni või sellest allapoole, nt mootori võimsuse vähendamise või mootori seiskamise teel, või andma visuaalse hoiatuse ja astmelise helihoiatuse. |
3.5.2.1. |
Visuaalne hoiatus ja astmeline helihoiatus või visuaalne hoiatus ning astmeline taktiilne hoiatus. |
3.5.2.1.1. |
Visuaalne hoiatus peab olema juhile märgatav ja kergesti äratuntav ning selleks peab olema vilkuv SLIF-kuva või täiendav vilkuv visuaalne märguanne SLIF-kuva kõrval. Märguanne tuleb esitada 1,5 sekundi jooksul alates hetkest, mil kiirusmõõdiku kiirus ületab tuvastatud kiirusepiirangu, ja kestma vähemalt 5,0 sekundit pärast seda, kui astmeline helihoiatus või astmeline taktiilne hoiatus on lõppenud, või seni, kuni kiirusmõõdiku kiirus langeb tuvastatud kiirusepiiranguni või sellest allapoole (kui see toimub varem). |
3.5.2.1.2. |
Astmeline helihoiatus peab olema juhile kuuldav, ainulaadne ja kergesti äratuntav ning selle peab andma pidev või katkendlik helisignaal või häälteave. Kui kasutatakse häälteavet, peab sõiduki tootja tagama, et juht saab seda hõlpsasti konfigureerida ükskõik millise ELi ametliku keele kasutamiseks. Helihoiatus võib olla muutuv, et näidata tuvastatud kiirusepiirangu ületamise ulatust või aega. |
3.5.2.1.3. |
Astmeline taktiilne hoiatus peab olema juhile tajutav ning see tuleb anda otse või kaudselt gaasipedaali abil, kui juht säilitab vajutusjõu ja sõidukiiruse, mis ületab tuvastatud kiirusepiirangut. See saavutatakse:
|
3.5.2.1.4. |
Sõiduki püsikiirusel peab antama astmeline helihoiatus ja astmeline taktiilne hoiatus, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
Süsteem võib olla projekteeritud nii, et see kasutab lineaarselt interpoleeritud aega punktide a ja d vastavate kiiruse ja aja väärtuste vahel. |
3.5.2.1.4.1. |
Kui sõiduk kiirendab liikumist, valib tootja punkti 3.5.2.1.4 alapunktides b, c või d osutatud tingimustele vastava aja või 3,0 sekundit ning nende kahe väärtuse vahelise mis tahes ajavahemiku. |
3.5.2.1.4.2. |
Kui sõiduk aeglustab liikumist ja ükski punktis 3.5.3 sätestatud tingimustest ei ole täidetud, valib tootja punkti 3.5.2.1.4 alapunktides a, b või c osutatud tingimustele vastava aja või 6,0 sekundit ning nende kahe väärtuse vahelise mis tahes ajavahemiku. |
3.5.2.1.5. |
Astmelist helihoiatust tuleb anda seni, kuni kiirusmõõdiku kiirus langeb tuvastatud kiirusepiiranguni või sellest allapoole, või vähemalt 3,0 sekundi jooksul pärast astmelise helihoiatuse esmakordset sisselülitumist. Helihoiatus ei tohi aga kesta üle 5,0 sekundi, seda ka järjestikuste kiirusepiirangu muutuste korral, et juhile põhjustatud ebamugavused oleksid minimaalsed. |
3.5.2.1.6. |
Astmelist taktiilset hoiatust tuleb anda seni, kuni kiirusmõõdiku kiirus langeb tuvastatud kiirusepiiranguni või sellest allapoole, või vähemalt 10 sekundi jooksul pärast astmelise taktiilse hoiatuse esmakordset sisselülitumist. Taktiilne hoiatus ei tohi aga kesta üle 12 sekundi, seda ka järjestikuste kiirusepiirangu muutuste korral, et juhile põhjustatud ebamugavused oleksid minimaalsed. |
3.5.2.1.7. |
Astmeline helihoiatus või astmeline taktiilne hoiatus lõpetatakse kohe, kui juht on sellest teadasaamisest märku andnud (nt nupuvajutusega), juhul kui tootja otsustab sellist funktsiooni rakendada. |
3.5.2.1.8. |
Astmelist helihoiatust või astmelist taktiilset hoiatust ei anta või see lõpetatakse kohe, kui sõiduk aeglustab liikumist ühe või mitme järgmise sündmuse tulemusena:
|
3.5.2.2. |
Ainult taktiilne hoiatus |
3.5.2.2.1. |
Taktiilne hoiatus peab olema juhile tajutav ning see tuleb anda otse või kaudselt gaasipedaali abil, kui juht säilitab vajutusjõu ja sõidukiiruse, mis ületab tuvastatud kiirusepiirangut. Selleks suurendatakse gaasipedaali taastumisjõudu. |
3.5.2.2.2. |
Üksnes taktiilne hoiatus tuleb anda 1,5 sekundi jooksul alates hetkest, mil kiirusmõõdiku kiirus ületab tuvastatud kiirusepiirangut, ning kuni kiirusmõõdiku kiirus langeb tuvastatud kiirusepiiranguni või sellest allapoole, või vähemalt 15 sekundi jooksul pärast selle esmakordset sisselülitumist. Taktiilne hoiatus ei tohi aga kesta üle 20 sekundi, seda ka järjestikuste kiirusepiirangu muutuste korral, et juhile põhjustatud ebamugavused oleksid minimaalsed. |
3.5.2.2.3. |
Vaid taktiilne hoiatus lõpetatakse kohe, kui juht on sellest teadasaamisest märku andnud (nt nupuvajutusega), juhul kui tootja otsustab sellist funktsiooni rakendada. |
3.5.3. |
Pärast hoiatuse lõpetamist peab SLWF suutma esitada punkti 3.5.1 kohase uue hoiatuse pärast seda, kui on täidetud üks või mitu järgmistest tingimustest:
|
3.5.4. |
Taktiilse hoiatussüsteemi kombineerimine helihoiatusfunktsiooniga ei ole lubatud isegi vabatahtlikkuse alusel, välja arvatud juhul, kui on ühtlasi täidetud kõik astmelise helihoiatuse nõuded. |
3.5.5. |
Sõidukil võib olla vahend SLWFi peatamiseks, et oleks võimalik esitada kriitilisemaid hoiatusi (nt esikokkupõrke hoiatus, sõiduraja hoidmise abi). Tootja peab tõendama, et kõik kasutatavad hoiatused esitatakse juhile nõuetekohaselt. |
3.5.6. |
Määruse (EL) nr 165/2014 (4) kohaselt kiiruspiiriku ja sõidumeerikuga varustatud M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite SLWF peab lülituma välja, kui kiirus on kasutatavast kiirusepiirangu seadistusest vähemalt 9 km/h madalam, ja sellest suurematel kiirustel, kui asjaomane tuvastatud kiirusepiirang ei põhine kõnealuse sõidukikategooria suhtes kehtival otsese kiirusepiirangu märgil või sellise märgi olemasolule tuginevatel elektroonilistel kaardiandmetel. SLWF peab töötama selles vahemikus tavapäraselt, kui on tuvastatud otsese kiirusepiirangu märk kõnealuse sõidukikategooria jaoks. SLWF peab töötama selles vahemikus tavapäraselt ka siis, kui II lisa liiklusmärkide kataloogis sisalduv süsteemilt oodatav tagasiside nõuab varem kehtinud kaudse kiirusepiirangu taastamist ja kui see on eelmisest väiksem (nt kiirtee lõpp). SLWF peab töötama tavapäraselt kiirustel, mis on 10 km/h väiksemad kui kehtiv kiirusepiirang, ja väiksematel sõidukiirustel. |
3.5.7. |
Kiirusepiirangu hoiatusfunktsiooni toimimist tuleb tõendada punktis 4.4 kirjeldatud asjakohase katsemenetlusega. |
3.6. |
SCFi tehnilised nõuded |
3.6.1. |
Kui punktides 3.2.1 ja 3.2.2 osutatud ISA süsteemi manuaalse või automaatse väljalülitamise tingimused on täitmata, püüab SCF piirata kiirusmõõdiku kiirust tuvastatud kiirusepiiranguni kiiruste puhul alates 20 km/h. |
3.6.1.1. |
SCF püüab piirata kiirusmõõdiku kiirust ühtlase kiiruseni, vähendades sõiduki jõuseadme võimsust ja ülekandeseadme pöördemomenti. SCF ei tohi aktiveerida sõiduki sõidupidurisüsteemi, erandiks on M1- ja N1-kategooria sõidukid, mille puhul on sõidukite sõidupidurisüsteemi aktiveerimine lubatud. Aeglustit võib kasutada ainult juhul, kui see töötab pärast seda, kui SCF on jõuseadme võimsust piiranud miinimumini. Sõiduki aeglustusmäär peab olema ≤ 3,0 m/s-2. |
3.6.1.2. |
SCFi sekkumine peab algama hiljemalt 1,5 sekundit pärast seda, kui kiirusmõõdiku kiirus on ületanud tuvastatud kiirusepiirangu. |
3.6.1.3. |
Kui ühtlane kiirus on saavutatud, ei tohi kiirusmõõdiku kiirus muutuda ühtlase kiiruse suhtes rohkem kui 4 % või 2 km/h, olenevalt sellest, kumb on suurem, ning kiirusmõõdiku kiiruse muutumise kiirus peab olema ≤ 0,2 m.s-2, mõõdetuna vähemalt 0,1 sekundi jooksul. Ühtlane kiirus peab jääma järgmisesse vahemikku: (tuvastatud kiirusepiirang – 5 km/h) ≤ ühtlane kiirus ≤ tuvastatud kiirusepiirang.
Tootja peab püüdma jääda võimalikult lähedale tuvastatud kiirusepiirangule, et juhile põhjustatud ebamugavused oleksid minimaalsed. |
3.6.1.4. |
Juhil peab olema võimalik SCFi sekkumine tühistada enda sekkumisega, näiteks vajutades gaasipedaali tugevamini või sügavamale. Siiski ei ole lubatud seda saavutada ainult gaasipedaali põhjavajutamisega (st gaasipedaali täieliku allavajutamisega). Kui juht on SCFi tühistanud, peatatakse see ajutiselt ja aktiveeritakse uuesti pärast üht järgmistest sündmustest:
Kui esimese lõigu punktides b ja c osutatud sündmuste järel aktiveerub SCF uuesti, ei tohi sõiduk aeglustada liikumist järsult, vaid sarnaselt sõiduki aeglustumise kiirusega vahetult enne uuesti aktiveerumist. |
3.6.1.5. |
Lubatud on, et juht võib vabatahtlikult valida piiravama sekkumise (nt pedaali põhjavajutamine). |
3.6.1.6. |
Juhil on lubatud kasutada manuaalset kiiruspiiriku funktsiooni, tingimusel et see ei lülita ISA süsteemi samal ajal automaatselt välja. |
3.6.1.7. |
SCF peab võimaldama gaasipedaali tavapärast kasutamist käigu valimiseks. |
3.6.2. |
Kui SCFi või SCF-sarnaste omadustega varustatud sõiduki sõidukiirust reguleeritakse aktiivselt sõiduki süsteemiga, mis ei eelda juhilt gaasipedaali vajutamist (nt püsikiirusehoidja), ning puuduvad tingimused, mis põhjustavad ISA süsteemi väljalülitumise vastavalt punktidele 3.2.1 ja 3.2.2, kohaldatakse jätkuvalt punkti 3.6.1 nõudeid, välja arvatud juhul, kui selle asemel aktiveeritakse visuaalse hoiatuse ja astmelise helihoiatusega SLWF. |
3.6.3. |
Kiiruspiiriku ja sõidumeerikuga varustatud M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite SCF peab lülituma välja, kui kiirus on kasutatavast kiirusepiirangu seadistusest vähemalt 9 km/h madalam, ja sellest suurematel kiirustel, kui asjaomane tuvastatud kiirusepiirang ei põhine kõnealuse sõidukikategooria suhtes kehtival otsese kiirusepiirangu märgil või sellise märgi olemasolule tuginevatel elektroonilistel kaardiandmetel. SCF peab töötama selles vahemikus tavapäraselt, kui on tuvastatud otsese kiirusepiirangu märk kõnealuse sõidukikategooria jaoks. SCF peab töötama selles vahemikus tavapäraselt ka siis, kui II lisa liiklusmärkide kataloogis sisalduv süsteemilt oodatav tagasiside nõuab varem kehtinud kaudse kiirusepiirangu taastamist ja kui see on eelmisest väiksem (nt kiirtee lõpp). SCF peab töötama tavapäraselt kiirustel, mis on 10 km/h väiksemad kui kehtiv kiirusepiirang, ja väiksematel sõidukiirustel. |
3.6.4. |
SCFi aktiveerumist tuleb tõendada punktis 4.5 kirjeldatud asjakohaste katsetega. |
3.6.5. |
SLIFist ja SLWFist koosneval ISA süsteemil võivad lisaks olla SCFi omadused, kui järgitakse punktis 3.6.1.4 sätestatud tühistamise ja juhi sekkumise nõudeid. |
3.6.6. |
Kui SCF on kombineeritud helihoiatusfunktsiooniga, peavad olema täidetud kõik käesolevas eeskirjas esitatud nõuded astmelise helihoiatussüsteemi kohta. |
4. Katsemenetlused
4.1. |
SLIFi katsemenetlus: tuvastatud kiirusepiirangu kindlakstegemise katse otsese kiirusepiirangu märkide vaatlemise teel |
4.1.1. |
Katsesõiduki tingimused: |
4.1.1.1. |
Katsemass:
sõiduki mass on töökorras sõiduki mass. |
4.1.1.2. |
Rehvid:
rehvid peavad olema sisse sõidetud ja rehvirõhk reguleeritud vastavalt sõiduki tootja spetsifikatsioonidele. |
4.1.1.3. |
Katse-eelne ettevalmistus:
tootja taotluse korral võib andurisüsteemi kalibreerimiseks sõita katsesõidukiga kuni 100 km asulasisestel ja -välistel teedel, kus on muud liiklust ja teeäärseid objekte, ning asukohariigiks või -piirkonnaks võib (käsitsi või automaatselt) määrata katseriigi- või -piirkonna. |
4.1.2. |
Liiklusmärgid:
Nende katsete eesmärk on näiteks vaadata, kas ISA süsteem tunneb ära teetööde jaoks paigutatud ajutised märgid. Selleks võib kasutada vaatlusandurit, aga ka teiste sõidukite poolt reaalajas jagatud teavet. Katsetes kasutatavad liiklusmärgid peavad olema otsese kiirusepiirangu märgid, mille puhul tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduki kategooria suhtes kehtiv kiirusepiirang vastab märgil kujutatud arvulisele väärtusele. Need märgid peavad vastama kõigile punktis 3.4.2.2.2 sätestatud tingimustele. Märgid peavad olema paigutatud nii, et vältida mitme märgi üheaegset sattumist süsteemi vaatevälja. Tehniline teenistus valib katsetamiseks vähemalt kolm erinevat otsese kiirusepiirangu märki, sealhulgas mitteelektroonilised liiklusmärgid ja muutteabega märgid, mida kasutatakse liikmesriigis, kus katse toimub. Katseteks kasutatavad märgid märgitakse katsearuandesse. Selleks et katsetada tuvastatud kiirusepiirangu kindlakstegemist otsese või kaudse visuaalse vaatluse teel, ei lisata katsetamiseks kasutatavate otsese kiirusepiirangu märkide asukohta katse alguses sõiduki elektroonilistele kaardiandmetele. Tootja tõendab tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduki kategooria puhul dokumentide alusel vastavust kõigile muudele II lisa liiklusmärkide kataloogis sisalduvatele otsese kiirusepiirangu märkidele, kui tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduki kategooria suhtes kehtiv kiirusepiirang vastab märgil esitatud numbrilisele väärtusele. Kõik sellekohased dokumendid lisatakse katsearuande toimikule. |
4.1.3. |
Katsetingimused:
Katsed tehakse järgmiselt:
Tootja äranägemisel ja kokkuleppel tehnilise teenistusega võib katsed teha tingimustes, mis erinevad esimeses lõigus kirjeldatust. |
4.1.3.1. |
Tootja ja tehnilise teenistuse kokkuleppel võib katseid teha ühes järgmistest kohtadest:
Mõlemal juhul võib keskkond olla selline, et katsesõiduki marsruudil liigub ka muid sõidukeid; näiteks lihtsustab see selliste andmete kättesaadavust reaalajas, mida saavad kasutada teised sõidukid, millel puudub kaamerapõhine vaatlussüsteem. Tootja peab üksikasjalikult selgitama nõutavaid asjakohaseid tingimusi ning tehniline teenistus ja tüübikinnitusasutus peavad nendega enne katsete algust nõustuma. Nõustumine tähendab positiivset hinnangut praktikas rakendamise mõistlikkuse, teostatavuse ja autentsuse kohta. Mõlemal juhul valib ja paneb tehniline teenistus välja erinevad otsese kiirusepiirangu märgid. Kõik avalikel teedel tehtavates katsetes kasutatavad märgid peavad erinema tavaliselt esinevatest märkidest või olema ajutiselt muudetud, et hinnata süsteemi vaatlussuutlikkust või muud samaväärset omadust. Sellest katsetamiskohustusest ei loobuta ka siis, kui tekib vaidlus kohalike ametiasutustega. Sel juhul tehakse katse mujal. |
4.1.4. |
Katse käik:
Katsesõidukit juhitakse sujuvalt, nii et sõiduki asend oleks katsetamiseks valitud märgist möödudes stabiilne, järgmistes tingimustes:
Tootja ja tehnilise teenistuse kokkuleppel võib eespool kirjeldatud katserajamenetluse asendada laboripõhise menetlusega, mille samaväärsust on tõendatud. |
4.1.4.1. |
Tehnilised nõuded on täidetud, kui SLIF kuvab tuvastatud kiirusepiirangu väärtuse, mis on võrdne kõigil katsetatud otsese kiirusepiirangu märkidel näidatud kiirusepiirangu väärtusega, hiljemalt 2,0 sekundit pärast seda, kui sõiduki võrdluspunkt on möödunud asjaomastest märkidest. Kui sõiduki kiirus on väiksem kui 20 km/h, peab see tingimus olema täidetud sõiduki võrdluspunktist kuni 10 m tagapool. |
4.1.4.2. |
Katset ei tohi kombineerida punkti 4.3 kohase usaldusväärsuse katsega tegelikes sõidutingimustes. |
4.2. |
SLIFi katsemenetlus: katsemenetlus tuvastatud kiirusepiirangu kindlakstegemiseks kaudse kiirusepiirangu märkide ja märguannete vaatlemise teel. |
4.2.1. |
Katsesõiduk peab vastama punktide 4.1.1–4.1.1.3 tingimustele. |
4.2.2. |
Liiklusmärgid:
katsetes kasutatavad liiklusmärgid peavad olema kaudse kiirusepiirangu märgid. Need märgid peavad vastama punktis 3.4.2.2.2 sätestatud tingimustele. Märgid peavad olema paigutatud nii, et vältida mitme märgi üheaegset sattumist süsteemi vaatevälja. Tehniline teenistus valib katsetamiseks vähemalt kolm erinevat kaudse kiirusepiirangu märki, sealhulgas mitteelektroonilised liiklusmärgid ja muutteabega märgid, mida kasutatakse liikmesriigis, kus katse toimub. Katseteks kasutatavad märgid märgitakse katsearuandesse. Tootja tõendab dokumentide abil tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduki kategooria vastavust kõigile muudele II lisas esitatud liiklusmärkide kataloogis sisalduvatele kehtivatele kaudse kiirusepiirangu märkidele. Kõik sellekohased dokumendid lisatakse katsearuande toimikule. |
4.2.3. |
Katsetingimused:
kohaldatakse punktis 4.1.3 sätestatud katsetingimusi. |
4.2.3.1. |
Tootja ja tehnilise teenistuse kokkuleppel võib katseid teha ühes järgmistest kohtadest:
Mõlemal juhul võib keskkond olla selline, et katsesõiduki marsruudil liigub ka muid sõidukeid; näiteks lihtsustab see selliste reaalajas andmete kättesaadavust, mida saavad kasutada teised sõidukid, millel puudub kaamerapõhine vaatlussüsteem. Tootja peab üksikasjalikult selgitama nõutavaid asjakohaseid tingimusi ning tehniline teenistus ja tüübikinnitusasutus peavad nendega enne katsete algust nõustuma. Nõustumine tähendab positiivset hinnangut praktikas rakendamise mõistlikkuse, teostatavuse ja autentsuse kohta. Mõlemal juhul võib erinevad märgid välja valida ja paigaldada tehniline teenistus, samuti võidakse tootja soovil kasutada olemasolevaid märke. Olemasolevaid märke kasutatakse ainult juhul, kui nende vastavust on tõendatud punktide 4.2.4.2 ja 4.3 kohase usaldusväärsuse katsega tegelikes sõidutingimuste. |
4.2.4. |
Katse käik:
katsesõidukit juhitakse sujuvalt, nii et sõiduki asend oleks katsetamiseks valitud märgist möödudes stabiilne, järgmistes tingimustes:
Tootja ja tehnilise teenistuse kokkuleppel võib eespool kirjeldatud katseraja- või maanteemenetluse asendada laboripõhise menetlusega, mille samaväärsust on tõendatud. |
4.2.4.1. |
Tehnilised nõuded on täidetud, kui esiteks SLIF määrab kindlaks tuvastatud kiirusepiirangu väärtuse, mis vastab tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduki kategooria puhul II lisa liiklusmärkide kataloogis esitatud süsteemilt oodatavale tagasisidele või riiklikule kiirusepiirangule, mis on seotud katsetatud kaudse kiirusepiirangu märkidega, ning teiseks kui SLIF kuvab tuvastatud kiirusepiirangu siis, kui kiirusmõõdiku kiirus ületab kõnealuste märkide põhjal tuvastatud kiirusepiirangu ja teeb seda 2,0 sekundi jooksul pärast seda, kui sõiduki võrdluspunkt möödub asjaomastest märkidest. Kui sõiduki kiirus on väiksem kui 20 km/h, peab see tingimus olema täidetud sõiduki võrdluspunktist kuni 10 m tagapool. |
4.2.4.2. |
Katset võib kombineerida punkti 4.3 kohase usaldusväärsuse katsega tegelikes sõidutingimustes. Sellisel juhul loetakse tehnilised nõuded täidetuks, kui tegelikes sõidutingimustes tehtud usaldusväärsuse katse asjakohased tulemused näitavad, et ISA-süsteem tunneb kaudse kiirusepiirangu märgid ära kooskõlas punktiga 3.4.2.5.2. |
4.3. |
SLIFi katsemenetlus: kiirusepiirangute kindlakstegemise usaldusväärsuse katse tegelikes sõidutingimustes |
4.3.1. |
Katsesõit peab vastama punktides 4.3.1.1–4.3.1.5 sätestatud tingimustele. Tehniline teenistus võib aktsepteerida tehasesiseseid katseandmeid tüübikinnituskatse teatavate osade kohta. |
4.3.1.1. |
Katsesõit peab olema sobiv, et katsetada süsteemi toimivust kehtiva kiirusepiirangu õigesti kindlakstegemisel, kasutades punktis 3.4.2.5.2 esitatud toimivusnäitajaid. |
4.3.1.2. |
Katsesõit hõlmab sõitmist üldkasutatavatel teedel ja tänavatel Euroopa Liidu territooriumil, nagu tootja, tehniline teenistus ja tüübikinnitusasutus on kokku leppinud. |
4.3.1.3. |
Katsesõit hõlmab sõitmist asulasisestel teedel ja tänavatel, asulavälistel teedel ning kiirteedel/ekspressteedel/eraldusribaga sõiduteedel, kusjuures iga teeliik peab moodustama vähemalt 25 % marsruudi kogupikkusest. Marsruut peab olema pidev järjestikune marsruut, millel on sama algus- ja lõpp-punkt ning kus teekonna samasuunalisi korduvaid osi ei arvestata katsevahemaa hulka. |
4.3.1.4. |
Katsesõit peab hõlmama päevavalguses ja pimedas sõitmist, kusjuures pimedas sõitmine peab moodustama vähemalt 15 % koguvahemaast. |
4.3.1.5. |
Katsesõidus läbitav katsevahemaa on 400 km. Tootja ja tehnilise teenistuse kokkuleppel võib katse lõpetada varem, kui katsevahemaa on üle 300 km ja toimivusnäitaja TP_D ei ole pideval mõõtmisel kõikunud viimase 50 km vältel rohkem kui ± 5,0 %. |
4.3.2. |
Toimivusnäitaja arvutamine:
toimivusnäitaja arvutatakse järgmiselt: TP_D = (d_correct/d_total) * 100 % kus:
Tegelikus liikluses toimuva sõidu hindamisel kontrollitakse, kas SLIF tuvastab asjakohased kiirusepiirangud mõistlikul kaugusel enne või pärast punkti, kus selline asjakohane kohaldatav või riiklik kiirusepiirang kehtima hakkab. |
4.4. |
SLWF: kiirusepiirangu hoiatusfunktsiooni katsemenetlus |
4.4.1. |
Katsesõiduk peab vastama punktide 4.1.1–4.1.1.3 tingimustele. |
4.4.2. |
Tehniline teenistus valib katse jaoks liiklusmärgid, nagu on sätestatud punktis 4.1.2. |
4.4.3. |
Katsetingimused peavad vastama punktile 4.1.3. |
4.4.4. |
ISA süsteemi valikute katsemenetlused vastavalt punkti 3.5.2 alapunktidele a, b ja c. |
4.4.4.1. |
Punkti 3.5.2 alapunktis a osutatud visuaalse hoiatuse ja astmelise helihoiatuse märguandega või punkti 3.5.2 alapunktis b osutatud visuaalse hoiatuse ja astmelise taktiilse hoiatuse märguandega ISA süsteemide puhul tuleb teha järgmised katsed:
1. katse (hoiatustekatse). Tehniline teenistus valib katsekiirusepiirangu. Esialgne kiirusepiirang peab olema katsekiirusepiirangust vähemalt 38 % suurem. Tuvastatud kiirusepiiranguks seatakse esialgne kiirusepiirang. Katsesõidukiga, mille SLWF on aktiveeritud, sõidetakse katsekiirusepiirangut näitavast liiklusmärgist mööda, olles teeservast sellisel kaugusel, et märgi asend vastab asjaomases liikmesriigis kehtivatele standarditele, ning vajutatakse sujuvalt gaasipedaali nii, et sõiduki asend oleks stabiilne. Seda tehakse järgmistel kiirustel:
Katsesõiduk peab liikuma ühtlasel kiirusel, kuni täheldatakse astmelist helihoiatust ja astmelist taktiilset hoiatust, pärast mida:
Katsesõiduk peab katset kordama ühtlasel kiirusel kuni visuaalse hoiatuse lõppemiseni või maksimaalselt 60 sekundi vältel. Ajad registreeritakse katsearuandes. 2. katse (väljalülitamiskatse (hoiatusteta)). ISA süsteem lülitatakse välja ja 1. katset korratakse tehnilise teenistuse valitud kiirusmõõdiku kiirusel. Tuvastatud kiirusepiiranguks seatakse või püütakse seada katsekiirusepiirang. 2. katse (SLWFi ja juhi abivahendi katse): Kui sõidukitüüp on varustatud juhi abivahendiga, mis ei eelda juhilt gaasipedaali vajutamist (nt püsikiirusehoidja), tehakse katse aktiveeritud SLWFiga ja abivahendiga, mis reguleerib sõiduki kiirust vähemalt ühel tehnilise teenistuse valitud kiirusmõõdiku kiirusel. |
4.4.4.2. |
Punkti 3.5.2 alapunktis c osutatud üksnes taktiilse hoiatusega ISA süsteemide puhul tehakse järgmised katsed:
1. katse (hoiatustekatse). Tehniline teenistus valib katsekiirusepiirangu. Esialgne kiirusepiirang peab olema katsekiirusepiirangust vähemalt 38 % suurem. Tuvastatud kiirusepiiranguks seatakse esialgne kiirusepiirang. Katsesõidukiga, mille SLWF on aktiveeritud, sõidetakse katsekiirusepiirangut näitavast liiklusmärgist mööda, olles teeservast sellisel kaugusel, et märgi asend vastab asjaomases liikmesriigis kehtivatele standarditele, ning vajutatakse sujuvalt gaasipedaali nii, et sõiduki asend oleks stabiilne ja kiirus on katsekiirusepiirangust vähemalt 1 % suurem. Seda tehakse järgmiselt: katsesõiduk peab jätkama liikumist ühtlasel kiirusel kuni taktiilse hoiatuse aktiveerumiseni, pärast mida:
Katsesõiduk peab katset kordama ühtlasel kiirusel kuni taktiilse hoiatuse lõppemiseni või maksimaalselt 60 sekundi vältel. Ajad registreeritakse katsearuandes. 2. katse (väljalülitamiskatse (hoiatusteta)). ISA süsteem lülitatakse välja ja 1. katset korratakse tehnilise teenistuse valitud kiirusmõõdiku kiirusel. Tuvastatud kiirusepiiranguks seatakse või püütakse seada katsekiirusepiirang. 3. katse (SLWFi ja juhi abivahendi katse): Kui sõidukitüüp on varustatud juhi abivahendiga, mis ei eelda juhilt gaasipedaali vajutamist (nt püsikiirusehoidja), tehakse punktis 4.4.4.1 osutatud 1. katse aktiveeritud SLWFiga ja sõiduki katsekiirust reguleeriva abivahendiga. |
4.4.4.3. |
Kõikide punkti 3.5.2 alapunktides a, b ja c osutatud ISA süsteemi valikutega tehtud katsete puhul võib tootja ja tehnilise teenistuse kokkuleppel asendada punktide 4.4.4.1 ja 4.4.4.2 kohased katserajakatsed laborikatsetega, kui nende samaväärsus on tõestatud. |
4.4.4.4. |
ISA süsteemi tehnilised nõuded on täidetud, kui on täidetud järgmised tingimused: |
4.4.4.4.1. |
Punkti 3.5.2 alapunktides a ja b ning punktis 4.4.4.1 osutatud ISA süsteemide puhul (visuaalne hoiatus ja astmeline helihoiatus või astmeline taktiilne hoiatus):
1. katse: hoiatustekatse hindamine Punkti 3.5.2.1.1 nõuetele vastav visuaalne hoiatus antakse 1,5 sekundi jooksul pluss aeg või vahemaa, mis on lubatud tuvastatud kiirusepiirangu kindlakstegemiseks pärast märgist möödasõitu, ning punktide 3.5.2.1.2–3.5.2.1.8 tehnilistele nõuetele vastav astmeline helihoiatus või astmeline taktiilne hoiatus on olemas ja tajutav järgmiselt:
pluss aeg või vahemaa, mis on lubatud tuvastatud kiirusepiirangu kindlakstegemiseks pärast asjakohastest märkidest möödasõitu. Kontrollitakse, kas astmelised hoiatussignaalid algavad õigel ajal ega ületa punktides 3.5.2.1.5 ja 3.5.2.1.6 sätestatud maksimumkestust, ning kontrollitakse, kas visuaalset hoiatust antakse nii kaua, kuni kiirusmõõdiku kiirus on punktis 3.5.2.1.1 sätestatud tuvastatud kiirusepiirangust väiksem või sellega võrdne. Kui katseid korratakse püsikiirustel, tuleb kontrollida, kas visuaalne hoiatus kestab vähemalt nii kaua, kui on sätestatud punktis 3.5.2.1.1. 3. katse: hoiatusteta väljalülitamiskatse hindamine: hoiatusi (visuaalsed, taktiilsed või helihoiatused) ei esitata. 4. katse: SLWFi ja juhi abivahendi katse hindamine: visuaalsed ja helihoiatused esitatakse nagu 1. katse puhul või süsteem lülitub välja või püüab automaatselt vähendada sõidukiirust tuvastatud kiirusepiiranguni. |
4.4.4.4.2. |
Punkti 3.5.2 alapunktis c ja punktis 4.4.4.2 osutatud ISA süsteemide puhul (ainult taktiilne hoiatus):
1. katse: hoiatustekatse hindamine. Punkti 3.5.2.2 nõuetele vastav taktiilne hoiatus antakse 1,5 sekundi jooksul pluss aeg või vahemaa, mis on lubatud tuvastatud kiirusepiirangu kindlakstegemiseks pärast asjaomasest märgist möödumist. 2. katse: hoiatusteta väljalülitamiskatse hindamine: visuaalseid, taktiilseid ega helihoiatusi ei esitata. 3. katse: SLWFi ja juhi abivahendi katse hindamine: visuaalsed ja helihoiatused esitatakse vastavalt punkti 3.5.2 alapunktis a osutatud ISA süsteemi valikule 1. katse hindamist käsitleva punkti 4.4.4.4.1 kohaselt või süsteem lülitub välja või püüab automaatselt vähendada sõidukiirust tuvastatud kiirusepiiranguni. |
4.5. |
SCFi katsed |
4.5.1. |
Katsesõiduki tingimused |
4.5.1.1. |
Katsesõiduk peab vastama punktide 4.1.1–4.1.1.3 tingimustele. |
4.5.1.2. |
Katses kasutatav käigukasti tüüp, rehvi suurus ja käiguvalik peavad olema tüübikinnituse saamiseks esitatud tüübi jaoks ebasoodsaim valik kokkuleppel tehnilise teenistusega. |
4.5.1.3. |
Katsesõiduki ülekandeseadme seadistused peavad vastama tootja spetsifikatsioonidele. |
4.5.2. |
Katsed tehakse katserajal või veojõustendil. |
4.5.2.1. |
Katseraja tingimused |
4.5.2.1.1. |
Katseraja pind peab võimaldama ühtlase kiiruse säilitamist ning sellel ei tohi olla ebatasasusi, seisvat vett, lund ega jääd. Kalle peab olema ≤ 2 % ja see ei tohi kõikuda rohkem kui ± 1 %, võtmata arvesse äravoolukumerusi. |
4.5.2.1.2. |
Vähemalt 1 meetri kõrgusel maapinnast mõõdetud keskmine tuulekiirus ei tohi ületada 6 m/s, puhangute puhul 10 m/s. |
4.5.2.1.3. |
Tootja äranägemisel ja kokkuleppel tehnilise teenistusega võib katsed teha tingimustes, mis erinevad eespool kirjeldatust, tingimusel et need on kõige ebasoodsamad. |
4.5.2.2. |
Veojõustendi tehniline kirjeldus |
4.5.2.2.1. |
Sõiduki massi taandatud inertsmoment reprodutseeritakse veojõustendil täpsusega ± 10 %. Ajamõõtmise täpsus on ≤ 0,1 sekundit. |
4.4.2.2.2. |
Katse ajal veojõustendi piduril neelduv võimsus seatakse nii, et see vastaks sõiduki kulgliikumise takistusele katsekiirustel. Selle võimsuse saab määrata arvutuslikult ja see reguleeritakse välja täpsusega ± 10 %. |
4.5.3. |
SCFi katsemenetlused |
4.5.3.1 |
SCFi kiirenduskatsemenetlus |
4.5.3.1.1. |
Punktis 4.5.3.1.2 kirjeldatud katsemenetlust korratakse järgmiste kiirusepiirangutega:
Teha tuleb ainult need katsed, mille puhul katsekiirusepiirang on väiksem kui sõiduki maksimaalne valmistajakiirus. |
4.5.3.1.2. |
Katsesõidukiga sõidetakse nii, et kiiruspiiriku funktsioon on sisse lülitatud ja kiirusmõõdik on esialgses kiirusevahemikus. Tuvastatud kiirusepiiranguks seatakse katsekiirusepiirang. Seejärel kiirendatakse sõidukit ilma juhipoolse sekkumiseta, kuni SCF käivitub. Ajal, mil sekkumine jääb aktiivseks, sõidetakse sõidukiga piisavalt kaua, et oleks võimalik hinnata ühtlast kiirust.
Katse ajal registreeritakse pidevalt kiirusmõõdiku kiirust. Ühtlane kiirus arvutatakse kiirusmõõdiku kiiruse keskmistamise teel 20 sekundi pikkuse ajavahemiku vältel, mis algab 10 sekundi möödumisel sellest, kui kiirusmõõdiku kiirus saavutab tuvastatud kiirusepiirangu, millest on lahutatud 10 km/h. |
4.5.3.1.3. |
Tehnilised nõuded on täidetud, kui ühtlased kiirused on järgmistes vahemikes:
|
4.5.3.2. |
SCFi reageerimise katsemenetlus |
4.5.3.2.1 |
Punktis 4.5.3.2.2 kirjeldatud katsemenetlus tehakse asulasõidu katsekiirusepiiranguga 50 km/h, kusjuures kiirusmõõdiku algkiirus on vahemikus 70–79 km/h ja esialgne kiirusepiirang on 80 km/h. |
4.5.3.2.2. |
Katsesõidukiga sõidetakse aktiveeritud SCFiga ühtlasel kiirusel, mis jääb kiirusmõõdiku esialgsesse kiirusevahemikku, ning tuvastatud kiirusepiirang seatakse esialgse kiirusepiirangu tasemele, nii et SCFi sekkumist ei esine. Tuvastatud kiirusepiirang seatakse seejärel katsekiirusepiirangu väärtusele ning sõidukiga sõidetakse ühtlasel kiirusel kiirusmõõdiku esialgses kiirusevahemikus piisavalt kaua, et algatada SCFi sekkumine. |
4.5.3.2.3. |
Tehnilised nõuded on täidetud, kui SCF sekkub hiljemalt 1,5 sekundit pärast seda, kui sõiduki tuvastatud kiirusepiirang määrati katsekiirusepiiranguks, võttes seejuures arvesse aega või vahemaad, mis kulub tuvastatud kiirusepiirangu kindlakstegemiseks pärast asjakohasest märgist möödumist. |
4.5.3.3. |
SCFi väljalülitumise katsemenetlus |
4.5.3.3.1. |
Punktis 4.5.3.3.2 kirjeldatud katsemenetlus tehakse asulasõidu kiirusepiiranguga, kusjuures kiirusmõõdiku algkiirus on ≤ 35 km/h ja katsekiirusepiirang 50 km/h. |
4.5.3.3.2. |
Katsesõidukiga sõidetakse nii, et kiiruspiiriku funktsioon on välja lülitatud ja kiirusmõõdik esialgses kiirusevahemikus. Tuvastatud kiirusepiiranguks seatakse või püütakse seada katsekiirusepiirang. Seejärel kiirendatakse sõidukit ilma juhi katkestava sekkumiseta kauem kui 1,5 sekundit ja hoitakse pärast katsekiirusepiirangu märkimisväärse varuga ületamist suhteliselt ühtlasel kiirusel. |
4.5.3.3.3. |
Tehnilised nõuded on täidetud, kui SCFi sekkumist ei toimu ning visuaalset, heli- ega taktiilset kiirusepiirangu hoiatust ei anta. |
4.5.3.4. |
SCFi tühistamise katsemenetlus |
4.5.3.4.1. |
Punktis 4.5.3.4.2 kirjeldatud katsemenetlus tehakse asulasõidu katsekiirusepiiranguga 50 km/h, kusjuures kiirusmõõdiku algkiirus on ≤ 35 km/h ja kiirusmõõdiku lõppkiirus ≥ 65 km/h. |
4.5.3.4.2. |
Katsesõidukiga sõidetakse nii, et kiiruspiiriku funktsioon on sisse lülitatud ja kiirusmõõdik on esialgses kiirusevahemikus. Tuvastatud kiirusepiiranguks seatakse katsekiirusepiirang. Seejärel kiirendatakse sõidukit ilma juhipoolse sekkumiseta, kuni SCF käivitub. Kui sekkumine on aktiivne, rakendatakse tootja ettekirjutuste põhjal juhi sekkumist, et kiirendada sõidukit kuni kiirusmõõdiku lõpliku kiirusevahemikuni. Seejärel aeglustatakse sõidukit katsekiirusepiirangust väiksema kiirusmõõdiku kiiruseni ja kiirendatakse uuesti ilma juhi sekkumiseta, kuni algab SCFi sekkumine. |
4.5.3.4.3. |
Tehnilised nõuded on täidetud, kui on täidetud järgmised tingimused:
|
4.6. |
Punktide 4.1, 4.2, 4.4 ja 4.5 katsemenetlusi võib tehnilise teenistuse nõusoleku kombineerida, et tõendada nõuetele vastavust tõhusamal viisil. |
5. Sõidustsenaariumid, piirangud ja ISA süsteemi toimimine
5.1. |
Tegelikus liikluses kasutatavate liiklusmärkide tuvastamiseks kasutatava kiirusepiirangu kindlakstegemise süsteemi (nt kaamera) vaatlusandur ei pea vaatlema rohkem kui mootorsõiduki esiklaasi kaudu nähtavat sõidukijuhi eesmist vaatevälja (või sõiduki tootja, tehnilise teenistuse ja tüübikinnitusasutuse vahel kokku lepitud mõistlikku alternatiivset vaatevälja, kui sõidukil puudub esiklaas), mida juht näeb mõlema silmaga, kusjuures silmad peavad olema juhi okulaarpunktides vastavalt ÜRO eeskirja nr 46 (5) määratlusele. Vaatlusandurist allpool asuvast konstruktsioonist tingitud takistuse (nt kapoti) võib jätta arvesse võtmata, kui see asub allpool tasapinda, mis langeb juhi okulaarpunktidest alustades horisontaaltasapinnast 4° ette- ja allapoole. Sõiduki tootja võib nõuetele vastavust tõendada dokumentide alusel. |
5.2. |
ISA süsteemi toimivuse parandamiseks võib vaatlusala nihkuda sõltuvalt näiteks roolimisest, sõiduki trajektoorist, suunatulede kasutamisest ja/või ennetussüsteemide tööst. |
5.3. |
Tegeliku positiivse vahemaa „TP_D“ arvutamiseks kehtib katsemarsruudi nende osade suhtes, kus kehtiv kiirusepiirang määratakse kindlaks II lisas esitatud liiklusmärkide kataloogis sisalduvatest ja tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduki kategooria puhul kehtivatest liiklusmärkidest möödumise põhjal, alljärgnev. |
5.3.1. |
Märgist möödasõitu ei võeta arvesse, kui asjaomane märk on osaliselt varjatud (nt puulehed, pargitud sõidukid) või ei paikne maapinna ja teeserva suhtes selgelt risti või on muul viisil vales suunas (nt pööratud), välja arvatud juhul, kui tootja seda nõuab. |
5.3.2. |
Kui asjaomane märk puudub või paikneb asukoha poolest mitmeti mõistetavalt sel määral, et asjaomasel teelõigul esimest korda sõitev tavajuht ei saa olla kindel, kas see kehtib tema suhtes või mitte, ning kui tehniline teenistus on iga juhtumit kontrollinud ja sellega nõustunud, ei võeta märgist möödasõitu arvesse, välja arvatud juhul, kui tootja seda nõuab. |
5.3.3. |
Kui märk või mitu märki annavad sõidukikategooriate, täismassi, sõiduki mõõtmete, kellaaja, ilmastikutingimuste, külgnevate sõiduradade või sõidusuuna suhtes mitmeti mõistetavat, täiendavat või lahknevat teavet, ning kui tehniline teenistus on iga juhtumit kontrollinud ja sellega nõustunud, ei võeta märgist möödasõitu arvesse, välja arvatud juhul, kui tootja seda nõuab. |
5.3.4. |
Konkreetse valepositiivse tuvastamise võib arvutustest välja jätta kui statsionaarne mittekehtiv liiklusmärk esines väga realistlikul või elutruul viisil ning kui tehniline teenistus on iga üksikjuhtumi puhul selleks nõusoleku andnud. |
5.3.5. |
Kui 12 kuu jooksul enne tüübikinnituskatset on liikmesriigis muudetud kehtivaid kiirusepiiranguid või liikluseeskirju seoses kaudse kiirusepiirangu märgiga või kasutusele võetud uus märk, mis sisaldub sõiduki või eraldi seadmestiku tüübikinnituskatse ajal II lisa liiklusmärkide kataloogis, ei võeta märgist möödasõitu arvesse, välja arvatud juhul, kui tootja seda nõuab. |
5.3.6. |
Kui on täidetud mõni punktides 5.3.1–5.3.5 osutatud tingimus, ei võeta vahemaid arvesse punktis 4.3.2 sätestatud toimivusnäitajate arvutustes läbitud vahemaade d_total ja d_correct puhul. Kuigi eespool nimetatud möödasõite ei võeta arvesse, võib tootja taotlusel igal üksikjuhul eraldi arvesse võtta kõiki õigeid tuvastatud kiirusepiirangu kindlakstegemisi ja vastavaid läbitud vahemaid, kui süsteem toimib eeldatust paremini, eriti juhul, kui tootjad kasutavad optilise vaatlusanduri, ülemaailmsel satelliitnavigatsioonisüsteemil põhineva asukoha määramise süsteemi ja digitaalsete kaartide kombinatsiooni, mis on kõige usaldusväärsem valik. |
5.4. |
Süsteem säilitab tuvastatud kiirusepiirangu või teabe vastavalt punktile 3.4.1.3 ka pärast sõiduki pealüliti taasaktiveerimist, välja arvatud juhul, kui süsteem suudab tavapäraselt teha tuvastatud kiirusepiirangu kindlaks asjakohaste süsteemisisendite (nt elektrooniliste kaardiandmete) abil, kui mootorsõiduk siseneb üldkasutatavale teele või alustab seal sõitmist. |
5.5. |
Süsteemi loogika ja strateegiad |
5.5.1. |
Tootja võib aruka kiirusekontrollisüsteemi projekteerida nii, et see sisaldaks loogikat või strateegiat, mis prognoosib kiirusepiirangu muutmist, võttes arvesse teiste sõidukite liikumist, liiklusradade ühinemist, teemärgistuse ületamist, valgusfoore, ristmikke, teekünniseid ja ülekäiguradu. |
5.5.2. |
Kui süsteem põhineb masinõppel vm sarnasel, tuleb seda tegelikus liikluses toimuva sõidu usaldusväärsuse hindamisel nõuetekohaselt arvesse võtta. Sellisel juhul peab tehniline teenistus lubama vastavalt tootja spetsifikatsioonidele sõiduki katseseisundisse viimist, mis võib olla pikem kui punktis 4.1.1.3 sätestatud 100 km, kui seda peetakse mõistlikuks. Siiski on keelatud katseseisundisse viimine katsesõidu mis tahes osal, nagu on kindlaks määratud ja kokku lepitud vastavalt punktidele 3.4.2.5.3 ja 4.3.1. |
5.6. |
Toodangu nõuetele vastavuse kontrollimise ja turujärelevalve katsete puhul võtavad tootja, tehniline teenistus ja riiklikud ametiasutused arvesse katsetamise ajal kõige uuemaid olemasolevaid süsteemiuuendusi, kui need on punkti 3.4.2.5.5.2 kohaselt kättesaadavaks tehtud. |
5.6.1. |
Kui 12 kuu jooksul enne katset on II lisa liiklusmärkide kataloogi ajakohastatud seoses kiirusepiirangu muutmisega liikmesriigis konkreetse kaudse kiirusepiirangu märgi osas, mis sisaldus kataloogis sõidukile või eraldi seadmestikule tüübikinnituse andmise ajal, ei võeta märgist möödasõitu arvesse, välja arvatud juhul, kui tootja seda nõuab. |
5.6.2. |
II lisa liiklusmärkide kataloogi laiendamist täiendavate kaudse kiirusepiirangu märkidega, mis ei sisaldunud kataloogis sõidukile või eraldi seadmestikule tüübikinnituse andmise ajal, ei võeta toodangu nõuetele vastavuse kontrollimisel ja turujärelevalve katsete puhul arvesse, välja arvatud juhul, kui tootja seda nõuab. |
(1) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 39 – Ühtsed sätted, mis käsitlevad sõidukite tüübikinnitust seoses kiirusmõõdiku ja läbisõidumõõdiku ning nende paigaldamisega“.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/45/EL, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/40/EÜ (ELT L 127, 29.4.2014, lk 51).
(3) Komisjoni 17. aprilli 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/621, milles käsitletakse kontrollitavate aspektide tehnoülevaatuseks vajalikke tehnilisi andmeid ja soovituslike ülevaatusmeetodite kasutamist ning millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad andmevormingu ja asjakohasele tehnilisele teabele juurdepääsu korra kohta (ELT L 108, 23.4.2019, lk 5).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1).
(5) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 46– Ühtsed sätted, mis käsitlevad kaudse nähtavuse seadmete tüübikinnitust ja mootorsõidukite tüübikinnitust seoses nende seadmete paigaldamisega
II LISA
Liiklusmärkide kataloog. 1. osa
SELGITAVAD MÄRKUSED
n/a |
Ei kohaldata |
N |
Riiklik kiirusepiirang asjakohasel teeliigil (nt asulas, asulavälisel teel, ekspressteel, kiirteel) |
V |
Muutteabega liikluskorraldusvahendid võivad kuvada vastava riigi tabelis esitatud numbrilisi otsese kiirusepiirangu märke, numbrilisi kaudse kiirusepiirangu märke ja mittenumbrilisi kaudse kiirusepiirangu märke. Märkide värskendussagedus peab siiski olema vähemalt 1 000 Hz, tagamaks et ISA süsteem tunneb kujutise korrektselt ära ja saab seda nõuetekohasel töödelda. |
S |
Tühistatud vastavalt I lisa punktile 3.5.6 või 3.6.3 |
Kõikidel märkidel, mida riikides asula alguse ja lõpu tähistamiseks kasutatakse, on ühised ja kergesti äratuntavad põhitunnused, kuid märgid võivad olla erineva kuju ja suurusega ning neile võib olla märgitud asula nimi. ISA süsteem peab suutma neid elemente töödelda.
Vähem kui 3,5 t kaaluvatele M2-kategooria mootorsõidukitele paigaldatud ISA süsteem kasutab M1-kategooria sõidukite jaoks ettenähtud eeldatavat tagasisidet, kui tabelis ei ole märgitud teisiti.
1. BELGIA
MÄRK |
MUU ASJAKOHANE TEAVE |
SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H) |
|||||
|
M1 |
M2 |
M3 |
N1 |
N2 |
N3 |
|
Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
C43 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
C43 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
C43 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
|
C43 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
C43 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
C43 |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
|
C43 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 ≤ 7,5 t |
70 |
|
|
|
|
|
|
70 > 7,5 t |
|
|
Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 70 km/h tuleb kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kiirteedel rohkem kui 7,5 t kaaluvate N2-kategooria ja N3-kategooria sõidukite puhul. |
|
|
|
|
70 > 7,5 t |
70 |
|
Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 60 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna rohkem kui 7,5 t kaaluvate N2-kategooria ja N3-kategooria sõidukite puhul, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna ja teeliigi kindlaks teha. |
|
|
|
|
60 > 7,5 t |
60 |
|
C43 |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 ≤ 7,5 t |
80 |
|
|
|
|
|
|
80 > 7,5 t |
|
|
Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 80 km/h tuleb kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kiirteedel M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite puhul. |
|
80 |
80 |
|
80 |
80 |
|
Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 70 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kuni 7,5 t kaaluvate N2-kategooria sõidukite puhul, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna ja teeliigi kindlaks teha. |
|
|
|
|
70 ≤ 7,5 t |
|
|
Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 60, 70 ja 75 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna rohkem kui 7,5 t kaaluvate N2-kategooria, N3- ning M2- ja M3-kategooria sõidukite puhul, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna ja teeliigi kindlaks teha. |
|
70 või 75 |
70 või 75 |
|
60 või 70 > 7,5 t |
60 või 70 |
|
C43 |
90 |
90 |
90 |
90 |
S ≤ 7,5 t |
S |
|
|
|
|
|
|
S > 7,5 t |
|
|
Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 90 km/h tuleb kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kiirteedel M2- ja M3-kategooria ning samuti N2- ja N3-kategooria sõidukite puhul (nt täht S). |
|
90 |
90 |
|
S |
S |
|
Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 70 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kuni 7,5 t kaaluvate N2-kategooria sõidukite puhul, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna ja teeliigi kindlaks teha. |
|
|
|
|
70 ≤ 7,5 t |
|
|
Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 60, 70 ja 75 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna rohkem kui 7,5 t kaaluvate N2-kategooria, N3- ning M2- ja M3-kategooria sõidukite puhul, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna ja teeliigi kindlaks teha. |
|
70 või 75 |
70 või 75 |
|
60 või 70 > 7,5 t |
60 või 70 |
|
C43 |
100 |
S |
S |
100 |
S |
S |
|
Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 90 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna M2- ja M3-kategooria sõidukite puhul, kui ISA süsteem suudab teeliigi (vähemalt kahe sõidurajaga tee mõlemas suunas koos vahepiirdega) kindlaks teha. |
|
90 |
90 |
|
|
|
|
C43 |
110 |
S |
S |
110 |
S |
S |
|
C43 |
120 |
S |
S |
120 |
S |
S |
Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
C45 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C45 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C45 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C45 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C45 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C45 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C45 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C45 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C45 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C45 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C45 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Mittenumbrilised otsese kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
|
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Numbrilise kiirusepiiranguga alad |
|||||||
|
F4a |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
F4b |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
|
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
F4b |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
F4a |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
F4b |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
ZC43 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
ZC45 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
ZC43 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
ZC45 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
ZC43 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 ≤ 7,5 t |
70 |
|
|
|
|
|
|
70 > 7,5 t |
|
|
Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 60 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna rohkem kui 7,5 t kaaluvate N2-kategooria ja N3-kategooria sõidukite puhul, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna ja teeliigi kindlaks teha. |
|
|
|
|
60 > 7,5 t |
60 |
|
ZC45 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
ZC43 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
|
|
|
|
|
|
70 > 7,5 t |
|
|
Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 60 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna rohkem kui 7,5 t kaaluvate N2-kategooria ja N3-kategooria sõidukite puhul, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna ja teeliigi kindlaks teha. |
|
|
|
|
60 > 7,5 t |
60 |
|
ZC45 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Piiratud liiklusega piirkond |
|||||||
|
F12a |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
F12b |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
F113a |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
F113b |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
|
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
|
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Kiirtee |
|||||||
|
F5 (kiirtee) |
120 |
S |
S |
120 |
S |
S |
|
F7 (kiirtee lõpp) |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Ekspresstee |
|||||||
Puudub |
|
|
|
|
|
|
|
Asula piir |
|||||||
|
F1 (asulapiirkond) |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 30 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna kindlaks teha. |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
F3 (asulapiirkonna lõpp) Märkus: see on kaudse kiirusepiirangu märk ning riiklik kiirusepiirang asulavälistel teedel ja ekspressteedel. |
90 |
90 |
90 |
90 |
S (90 ) |
S (90 ) |
|
Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 70 ja 75 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna kindlaks teha. |
70 |
70 või 75 |
70 või 75 |
70 |
70 |
70 |
|
Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 60 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna rohkem kui 7,5 t kaaluvate N2-kategooria ja N3-kategooria sõidukite puhul, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna ja teeliigi kindlaks teha. |
|
|
|
|
60 > 7,5 t |
60 |
2. BULGAARIA
MÄRK |
MUU ASJAKOHANE TEAVE |
SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H) |
|||||
|
M1 |
M2 |
M3 |
N1 |
N2 |
N3 |
|
Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
Otsese kiirusepiirangu 20 km/h algus |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
Otsese kiirusepiirangu 30 km/h algus |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
Otsese kiirusepiirangu 40 km/h algus |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
|
Otsese kiirusepiirangu 50 km/h algus |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
Otsese kiirusepiirangu 60 km/h algus |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
|
Otsese kiirusepiirangu 70 km/h algus |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
|
Otsese kiirusepiirangu 80 km/h algus |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
|
Otsese kiirusepiirangu 90 km/h algus |
90 |
90 |
90 |
90 |
S |
S |
|
Otsese kiirusepiirangu 100 km/h algus |
100 |
S |
S |
100 |
S |
S |
|
Otsese kiirusepiirangu 110 km/h algus |
110 |
S |
S |
110 |
S |
S |
|
Otsese kiirusepiirangu 120 km/h algus |
120 |
S |
S |
120 |
S |
S |
|
Otsese kiirusepiirangu 130 km/h algus |
130 |
S |
S |
130 |
S |
S |
Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
Otsese kiirusepiirangu 20 km/h lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
Otsese kiirusepiirangu 30 km/h lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
Otsese kiirusepiirangu 40 km/h lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
Otsese kiirusepiirangu 50 km/h lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
Otsese kiirusepiirangu 60 km/h lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
Otsese kiirusepiirangu 70 km/h lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
Otsese kiirusepiirangu 80 km/h lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
Otsese kiirusepiirangu 90 km/h lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
Otsese kiirusepiirangu 100 km/h lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
Otsese kiirusepiirangu 110 km/h lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
Otsese kiirusepiirangu 120 km/h lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
Otsese kiirusepiirangu 130 km/h lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
Kõigi piirangute lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Numbrilise kiirusepiiranguga alad |
|||||||
Puudub |
|
|
|
|
|
|
|
Piiratud liiklusega piirkond |
|||||||
|
Elamupiirkonna algus |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
Elamupiirkonna lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Kiirtee |
|||||||
|
Kiirtee algus |
140 |
S |
S |
140 |
S |
S |
|
Kiirtee lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Ekspresstee |
|||||||
|
Ekspresstee algus |
120 |
S |
S |
120 |
S |
S |
|
Ekspresstee lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Asula piir |
|||||||
|
Asula algus |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
Asula lõpp |
90 |
80 |
80 |
90 |
80 |
80 |
3. TŠEHHI
MÄRK |
MUU ASJAKOHANE TEAVE |
SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H) |
|||||
|
M1 |
M2 |
M3 |
N1 |
N2 |
N3 |
|
Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
standard |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
standard |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
standard |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
|
standard |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
standard |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
|
standard |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
|
B20a |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
|
standard |
90 |
90 |
90 |
90 |
80 |
80 |
|
standard |
100 |
S |
S |
100 |
80 |
80 |
|
standard |
110 |
S |
S |
110 |
80 |
80 |
|
standard |
120 |
S |
S |
120 |
80 |
80 |
|
standard |
130 |
S |
S |
130 |
80 |
80 |
Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
standard |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
standard |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
standard |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
standard |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
standard |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
standard |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
B20b |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
standard |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
standard |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
standard |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
standard |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
standard |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
B26 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Numbrilise kiirusepiiranguga alad |
|||||||
|
IZ 8a |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
IZ 8b |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Piiratud liiklusega piirkond |
|||||||
|
IZ 5a |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
IZ 5b |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Kiirtee |
|||||||
|
IZ 1a |
130 |
S |
S |
130 |
80 |
80 |
|
IZ 1b |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
IP 14a (kehtiv kuni 31. detsember 2025) |
130 |
S |
S |
130 |
80 |
80 |
|
IP 14b (kehtiv kuni 31. detsember 2025) |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Ekspresstee |
|||||||
|
IZ 2a |
110 |
S |
S |
110 |
80 |
80 |
|
IZ 2b |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
IP 15a (kehtiv kuni 31. detsember 2025) |
110 |
S |
S |
110 |
80 |
80 |
|
IP 15b (kehtiv kuni 31. detsember 2025) |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Asula piir |
|||||||
|
IS 12a |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
IS 12b |
90 |
90 |
90 |
90 |
80 |
80 |
|
IS 12c Omavalitsuse nimi rahvusvähemuse keeles |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
IS 12d Omavalitsuse nimi rahvusvähemuse keeles |
90 |
90 |
90 |
90 |
80 |
80 |
|
IS 12c Omavalitsuse nimi rahvusvähemuse keeles |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
IS 12d Omavalitsuse nimi rahvusvähemuse keeles |
90 |
90 |
90 |
90 |
80 |
80 |
4. TAANI
MÄRK |
MUU ASJAKOHANE TEAVE |
SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H) |
|||||
|
M1 |
M2 |
M3 |
N1 |
N2 |
N3 |
|
Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
C 55 Kohalik kiirusepiirang otsene |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
C 55 Kohalik kiirusepiirang otsene |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
|
C 55 Kohalik kiirusepiirang otsene |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
C 55 Kohalik kiirusepiirang otsene |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
|
C 55 Kohalik kiirusepiirang otsene |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
|
C 55 Kohalik kiirusepiirang otsene |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
|
C 55 Kohalik kiirusepiirang otsene |
90 |
80 |
80 |
90 |
80 |
80 |
|
C 55 Kohalik kiirusepiirang otsene |
100 |
80 |
80 |
100 |
80 |
80 |
|
C 55 Kohalik kiirusepiirang otsene |
110 |
80 |
80 |
110 |
80 |
80 |
|
C 55 Kohalik kiirusepiirang otsene |
120 |
80 |
80 |
120 |
80 |
80 |
|
UA 41 Soovituslik kiirus otsene |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
|
UA 41 Soovituslik kiirus otsene |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
UA 41 Soovituslik kiirus otsene |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
|
E 41 Otsene soovituslik kiirus mahasõiduks |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
|
E 41 Otsene soovituslik kiirus mahasõiduks |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
E 41 Otsene soovituslik kiirus mahasõiduks |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
|
E 41 Otsene soovituslik kiirus mahasõiduks |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
|
E 41 Otsene soovituslik kiirus mahasõiduks |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
|
E 41 Otsene soovituslik kiirus mahasõiduks |
90 |
80 |
80 |
90 |
80 |
80 |
|
C 55 Muutteabega kohalik kiirusepiirang otsene |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
C 55 Muutteabega kohalik kiirusepiirang otsene |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
|
C 55 Muutteabega kohalik kiirusepiirang otsene |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
C 55 Muutteabega kohalik kiirusepiirang otsene |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
|
C 55 Muutteabega kohalik kiirusepiirang otsene |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
|
C 55 Muutteabega kohalik kiirusepiirang otsene |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
|
C 55 Muutteabega kohalik kiirusepiirang otsene |
90 |
80 |
80 |
90 |
80 |
80 |
|
C 55 Muutteabega kohalik kiirusepiirang otsene |
100 |
80 |
80 |
100 |
80 |
80 |
|
C 55 Muutteabega kohalik kiirusepiirang otsene |
110 |
80 |
80 |
110 |
80 |
80 |
|
C 55 Muutteabega kohalik kiirusepiirang otsene |
120 |
80 |
80 |
120 |
120 |
120 |
Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
C 56 Kohaliku kiirusepiirangu lõpp otsene |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C 56 Kohaliku kiirusepiirangu lõpp otsene |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C 56 Kohaliku kiirusepiirangu lõpp otsene |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C 56 Kohaliku kiirusepiirangu lõpp otsene |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C 56 Kohaliku kiirusepiirangu lõpp otsene |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C 56 Kohaliku kiirusepiirangu lõpp otsene |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C 56 Kohaliku kiirusepiirangu lõpp otsene |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C 56 Kohaliku kiirusepiirangu lõpp otsene |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C 56 Kohaliku kiirusepiirangu lõpp otsene |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C 56 Kohaliku kiirusepiirangu lõpp otsene |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C 56 Muutteabega kohaliku kiirusepiirangu lõpp otsene |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C 56 Muutteabega kohaliku kiirusepiirangu lõpp otsene |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C 56 Muutteabega kohaliku kiirusepiirangu lõpp otsene |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C 56 Muutteabega kohaliku kiirusepiirangu lõpp otsene |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C 56 Muutteabega kohaliku kiirusepiirangu lõpp otsene |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C 56 Muutteabega kohaliku kiirusepiirangu lõpp otsene |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C 56 Muutteabega kohaliku kiirusepiirangu lõpp otsene |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C 56 Muutteabega kohaliku kiirusepiirangu lõpp otsene |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C 56 Muutteabega kohaliku kiirusepiirangu lõpp otsene |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C 56 Muutteabega kohaliku kiirusepiirangu lõpp otsene |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
C 59 Piirangute lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Numbrilise kiirusepiiranguga alad |
|||||||
|
E 53 Vähendatud kiirusega ala otsene |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
E 54 Vähendatud kiirusega ala lõpp otsene |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
E 53 Vähendatud kiirusega ala otsene |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
E 54 Vähendatud kiirusega ala lõpp otsene |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
E 53 Vähendatud kiirusega ala otsene |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
|
E 54 Vähendatud kiirusega ala lõpp otsene |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
E 53 Vähendatud kiirusega ala otsene |
45 |
45 |
45 |
45 |
45 |
45 |
|
E 54 Vähendatud kiirusega ala lõpp otsene |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
E 68.4 Kohaliku kiirusepiiranguga ala otsene |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
C 69.4 Kohaliku kiirusepiiranguga ala lõpp otsene |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
E 68.4 Kohaliku kiirusepiiranguga ala otsene |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
|
C 69.4 Kohaliku kiirusepiiranguga ala lõpp otsene |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
E 68.4 Kohaliku kiirusepiiranguga ala otsene |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
C 69.4 Kohaliku kiirusepiiranguga ala lõpp otsene |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Piiratud liiklusega piirkond |
|||||||
|
E 51 Elamupiirkonna (elu- ja mängupiirkond) ala kaudne |
15 |
15 |
15 |
15 |
15 |
15 |
|
E 52 Elamupiirkonna (elu- ja mängupiirkond) ala lõpp kaudne |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
E 49 Jalakäijate ala kaudne |
15 |
15 |
15 |
15 |
15 |
15 |
|
E 50 Jalakäijate ala lõpp kaudne |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
E 47 Jalgrattatee ala kaudne |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
E 48 Jalgrattatee ala lõpp kaudne |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Kiirtee |
|||||||
|
E 42 Kiirtee (kaudne) Märkus: see on kaudse kiirusepiirangu märk, mis näitab riikliku kiirusepiirangu kehtivust kiirtee suhtes. |
130 |
80 |
80 |
130 |
80 |
80 |
|
E 44 Kiirtee lõpp (kaudne) |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Ekspresstee |
|||||||
|
E 43 Maantee (kaudne) Märkus: see on kaudse kiirusepiirangu märk, mis näitab riikliku kiirusepiirangu kehtivust ekspresstee suhtes. |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
|
E 45 Maantee lõpp (kaudne) |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Asula piir |
|||||||
|
E 55 Hoonestusega ala (kaudne) Märkus: see on kaudse kiirusepiirangu märk, mis näitab riikliku kiirusepiirangu kehtivust asulasisese tee suhtes. |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
E 56 Hoonestusega ala lõpp Märkus: see on kaudse kiirusepiirangu märk, mis näitab riikliku kiirusepiirangu kehtivust asulavälise tee suhtes. |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
5. SAKSAMAA
MÄRK |
MUU ASJAKOHANE TEAVE |
SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H) |
|||||
|
M1 |
M2 |
M3 |
N1 |
N2 |
N3 |
|
Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
274-5 |
5 |
5 |
5 |
5 |
5 |
5 |
|
274-10 |
10 |
10 |
10 |
10 |
10 |
10 |
|
274-20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
274-30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
274-40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
|
274-50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
274-60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
|
274-70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 ≤ 7,5 t |
70 |
|
|
|
|
|
|
70 > 7,5 t |
|
|
Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 60 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna M2-, M3-kategooria, rohkem kui 7,5 t kaaluvate N2-kategooria ja N3-kategooria sõidukite puhul, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna ja teeliigi kindlaks teha. |
|
60 |
60 |
|
60 > 7,5 t |
60 |
|
274-80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 ≤ 7,5 t |
80 |
|
|
|
|
|
|
80 > 7,5 t |
|
|
Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 60 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna M2-, M3-kategooria, rohkem kui 7,5 t kaaluvate N2-kategooria ja N3-kategooria sõidukite puhul, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna ja teeliigi kindlaks teha. |
|
60 |
60 |
|
60 > 7,5 t |
60 |
|
274-90 |
90 |
90 |
90 |
90 |
80 ≤ 7,5 t |
80 |
|
|
|
|
|
|
80 > 7,5 t |
|
|
Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 60 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna M2-, M3-kategooria, rohkem kui 7,5 t kaaluvate N2-kategooria ja N3-kategooria sõidukite puhul, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna ja teeliigi kindlaks teha. |
|
60 |
60 |
|
60 > 7,5 t |
60 |
|
274-100 |
100 |
S |
S |
100 |
80 ≤ 7,5 t |
80 |
|
|
|
|
|
|
80 > 7,5 t |
|
|
Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 60 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna M2-, M3-kategooria, rohkem kui 7,5 t kaaluvate N2-kategooria ja N3-kategooria sõidukite puhul, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna kindlaks teha. |
|
60 |
60 |
|
60 > 7,5 t |
60 |
|
274-110 Märkus: see märk esineb ainult kiirteedel |
110 |
S |
S |
110 |
80 |
80 |
|
274-120 Märkus: see märk esineb ainult kiirteedel |
120 |
S |
S |
120 |
80 |
80 |
|
274-130 Märkus: see märk esineb ainult kiirteedel |
130 |
S |
S |
130 |
80 |
80 |
Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
278-5 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
278-10 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
278-20 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
278-30 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
278-40 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
278-50 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
278-60 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
278-70 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
278-80 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
278-90 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
278-100 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
278-110 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
278-120 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
278-130 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
282 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Numbrilise kiirusepiiranguga alad |
|||||||
|
274.1-20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
274.2-20 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
274.1 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
274.2 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Piiratud liiklusega piirkond |
|||||||
|
325.1 Märkus: ametlik kiirusepiirang „kõndimiskiirus“ ei ole numbriliselt määratletud. |
5 |
5 |
5 |
5 |
5 |
5 |
|
325.2 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
244.1 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
244.2 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
244.3 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
244.4 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Kiirtee |
|||||||
|
330.1 |
ei kohaldata |
S |
S |
ei kohaldata |
80 |
80 |
|
Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 60 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna, M2- ja M3-kategooria sõidukite puhul, kui ISA süsteem suudab kindlaks teha, et bussis on seisvad reisijad. |
|
60 |
60 |
|
|
|
|
330.2 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Ekspresstee |
|||||||
|
331.1 Märkus: see ei ole otsese kiirusepiirangu märk |
|
|
|
|
|
|
|
331.2 Märkus: see ei ole otsese kiirusepiirangu märk |
|
|
|
|
|
|
Asula piir |
|||||||
|
310 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
311 |
100 |
80 |
80 |
100 |
80 ≤ 7,5 t |
60 |
|
|
|
|
|
|
60 > 7,5 t |
|
|
Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 60 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna M2- ja M3-kategooria sõidukite puhul, kui ISA süsteem suudab kindlaks teha, et bussis on seisvad reisijad. |
|
60 |
60 |
|
|
|
Liiklusmärkide kataloog. 2. osa
6. EESTI
MÄRK |
MUU ASJAKOHANE TEAVE |
SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H) |
|||||
|
M1 |
M2 |
M3 |
N1 |
N2 |
N3 |
|
Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
351 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
351 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
351 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
|
351 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
351 |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
|
351 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
|
351 |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
|
351 |
90 |
90 |
90 |
90 |
S |
S |
|
351 |
100 |
S |
S |
100 |
S |
S |
|
351 |
110 |
S |
S |
110 |
S |
S |
|
351 |
120 |
S |
S |
120 |
S |
S |
|
351m |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
351m |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
|
351m |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
351m |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
|
351m |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
|
351m |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
|
351m |
90 |
90 |
90 |
90 |
S |
S |
|
351m |
100 |
S |
S |
100 |
S |
S |
|
351m |
110 |
S |
S |
110 |
S |
S |
|
351m |
120 |
S |
S |
120 |
S |
S |
Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
371 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
371 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
371 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
371 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
371 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
371 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
376 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Numbrilise kiirusepiiranguga alad |
|||||||
|
381 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
391 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
381 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
391 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
381 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
|
391 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Piiratud liiklusega piirkond |
|||||||
|
573 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
574 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Kiirtee |
|||||||
|
511 Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk |
|
|
|
|
|
|
|
512 Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk |
|
|
|
|
|
|
Ekspresstee |
|||||||
Puudub |
|
|
|
|
|
|
|
Asula piir |
|||||||
|
571 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
572 |
90 |
90 |
90 |
90 |
S (90 ) |
S (90 ) |
7. IIRIMAA
MÄRK |
MUU ASJAKOHANE TEAVE |
SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H) |
|||||
|
M1 |
M2 |
M3 |
N1 |
N2 |
N3 |
|
Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
RUS 044 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
RUS 064 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
|
RUS 043 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
RUS 042 |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
|
RUS 041 |
80 |
80 III ja B-klass |
80 III ja B-klass |
80 |
80 |
80 |
|
|
|
65 I, II ja A-klass |
65 I, II ja A-klass |
|
|
|
|
RUS 040 |
100 |
80 III ja B-klass |
80 III ja B-klass |
100 |
80 |
80 |
|
|
|
65 I, II ja A-klass |
65 I, II ja A-klass |
|
|
|
|
RUS 039 |
120 |
S III ja B-klass |
S III ja B-klass |
120 |
S |
S |
|
|
|
65 I, II ja A-klass |
65 I, II ja A-klass |
|
|
|
|
|
V |
V |
V |
V |
V |
V |
|
|
V |
V |
V |
V |
V |
V |
|
|
V |
V |
V |
V |
V |
V |
Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
Puudub |
|
|
|
|
|
|
|
Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
Puudub |
|
|
|
|
|
|
|
Numbrilise kiirusepiiranguga alad |
|||||||
Puudub |
|
|
|
|
|
|
|
Piiratud liiklusega piirkond |
|||||||
Puudub |
|
|
|
|
|
|
|
Kiirtee |
|||||||
|
Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk |
|
|
|
|
|
|
|
Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk |
|
|
|
|
|
|
Ekspresstee |
|||||||
Puudub |
|
|
|
|
|
|
|
Asula piir |
|||||||
|
RUS 041A Märkus: maapiirkonna (piirkondlik/kohalik) kiirusepiirang. Kasutatakse üksnes koos täiendava aeglustusmärgiga P080. |
80 |
80 III ja B-klass |
80 III ja B-klass |
80 |
80 |
80 |
|
|
|
65 I, II ja A-klass |
65 I, II ja A-klass |
|
|
|
8. KREEKA
MÄRK |
MUU ASJAKOHANE TEAVE |
SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H) |
|||||
|
M1 |
M2 |
M3 |
N1 |
N2 |
N3 |
|
Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
P-32 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
|
Ρ-32 See kiirus on maksimaalne kiirus asulas. |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
|
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
|
Ρ-32 See kiirus on maksimaalne kiirus mujal teedevõrgustikus. |
90 |
80 |
80 |
80 |
S |
S |
|
Ρ-32 See kiirus on maksimaalne kiirus maanteel (mitte kiirteel). |
110 |
S |
S |
90 |
S |
S |
|
Ρ-32 See kiirus on maksimaalne kiirus kiirteel. |
130 |
S |
S |
100 |
S |
S |
|
|
V |
V |
V |
V |
V |
V |
Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
standard |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
standard |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
P-37 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
standard |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
standard |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
P-36 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Numbrilise kiirusepiiranguga alad |
|||||||
|
P-60 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
P-61 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Piiratud liiklusega piirkond |
|||||||
|
Π-92 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
Π-92α |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Kiirtee |
|||||||
|
Π-27 |
130 |
S |
S |
100 |
S |
S |
|
Π-27α |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Ekspresstee |
|||||||
|
Π-26 |
110 |
90 |
90 |
110 |
80 |
80 |
|
Π-26α |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Asula piir |
|||||||
|
Π-17 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
Π-18 |
90 |
80 |
80 |
90 |
80 |
80 |
|
Π-58 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
Π-59 |
90 |
80 |
80 |
90 |
80 |
80 |
9. HISPAANIA
MÄRK |
MUU ASJAKOHANE TEAVE |
SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H) |
|||||
|
M1 |
M2 |
M3 |
N1 |
N2 |
N3 |
|
Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
R-301-20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
R-301-30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
R-301-40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
|
R-301-50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
R-301-60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
|
R-301-70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
|
R-301-80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
|
R-301-90 |
90 |
90 |
80 |
80 |
80 |
80 |
|
R-301-100 |
100 |
90 |
80 |
80 |
80 |
80 |
|
R-301-110 |
110 |
S |
90 |
90 |
S |
S |
|
R-301-120 |
120 |
S |
90 |
90 |
S |
S |
|
|
V |
V |
V |
V |
V |
V |
|
|
V |
V |
V |
V |
V |
V |
|
|
V |
V |
V |
V |
V |
V |
Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
R-501-10 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
R-501-20 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
R-501-30 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
R-501-40 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
R-501-50 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
R-501-60 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
R-501-70 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
R-501-80 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
R-501-90 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
R-501-100 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
R-501-110 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
R-501-120 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
R-500 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
|
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 30 km/h tohib asulapiirkondades kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna kindlaks teha. |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
|
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 30 km/h tohib asulapiirkondades kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna kindlaks teha. |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
|
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 30 km/h tohib asulapiirkondades kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna kindlaks teha. |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
Numbrilise kiirusepiiranguga alad |
|||||||
|
S-30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
S-31 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Piiratud liiklusega piirkond |
|||||||
|
S-28 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
S-29 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Kiirtee |
|||||||
|
S-1 |
120 |
S |
S |
90 |
S |
S |
|
S-2 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
S-1a |
120 |
S |
S |
90 |
S |
S |
|
S-2a |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Ekspresstee |
|||||||
|
|
120 |
S |
S |
90 |
S |
S |
|
|
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Asula piir |
|||||||
|
S-500 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
S-501 Märkus: see on kaudse kiirusepiirangu märk ning riiklik kiirusepiirang asulavälistel teedel ja ekspressteedel. |
90 |
90 III ja B-klass |
90 III ja B-klass |
80 |
80 |
80 |
|
|
|
80 I, II ja A-klass |
80 I, II ja A-klass |
|
|
|
10. PRANTSUSMAA
MÄRK |
MUU ASJAKOHANE TEAVE |
SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H) |
|||||
|
M1 |
M2 |
M3 |
N1 |
N2 |
N3 |
|
Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
B14 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
B14 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
B14 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
|
B14 |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
|
Märkus: N3-kategooria sõidukitele ette nähtud ametlikku kiirusepiirangut 60 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna, kui ISA süsteem suudab kindlaks teha, et haagis on ühendatud. |
|
|
|
|
|
60 |
|
B14 |
90 |
90 |
90 |
90 |
S |
80 |
|
Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 80 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna N2-kategooria sõidukite puhul, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna kindlaks teha. Märkus: N3-kategooria sõidukitele ette nähtud ametlikku kiirusepiirangut 60 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna, kui ISA süsteem suudab kindlaks teha, et haagis on ühendatud. |
|
|
|
|
80 |
60 |
|
B14 |
110 |
S |
S |
110 |
S |
S |
|
B14 |
130 |
S |
S |
130 |
S |
S |
|
XB 14 Muutteabega numbrilised liiklusmärgid |
V |
V |
V |
V |
V |
V |
Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
B33 Kiirusepiirangu lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
B33 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
B33 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
B33 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
B33 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
XB 33 Muutteabega numbrilised liiklusmärgid |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
B31 Kõigi varasemate kiirusepiirangute lõpp liikuvatele sõidukitele |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Numbrilise kiirusepiiranguga alad |
|||||||
|
B30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
B51 30 km/h ala lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Piiratud liiklusega piirkond |
|||||||
|
B52 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
B 53 Ala lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Kiirtee |
|||||||
|
C207 |
130 |
S |
S |
110 |
S |
S |
|
C 208 Kiirtee lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Ekspresstee |
|||||||
|
C 107 |
110 |
90 |
90 |
110 |
80 |
80 |
|
C 108 Ekspresstee lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Asula piir |
|||||||
|
EB 10 Asulapiirkonna algus |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
RUS 20 Asulapiirkonna lõpp |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 N2≤12 t |
80 |
|
|
|
|
|
|
80 N2>12 t |
|
|
Märkus: rohkem kui 12 t kaaluvatele N2-kategooria ja N3-kategooria sõidukitele ette nähtud ametlikku kiirusepiirangut 60 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna, kui ISA süsteem suudab kindlaks teha, et haagis on ühendatud. |
|
|
|
|
60 N2>12 t |
60 |
11. HORVAATIA
MÄRK |
MUU ASJAKOHANE TEAVE |
SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H) |
|||||
|
M1 |
M2 |
M3 |
N1 |
N2 |
N3 |
|
Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
B30 Kiirusepiirang |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
|
B30 Kiirusepiirang |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
B30 Kiirusepiirang |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
|
B30 Kiirusepiirang |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
|
B30 Kiirusepiirang |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
|
B30 Kiirusepiirang |
90 |
90 |
90 |
90 |
S |
S |
|
B30 Kiirusepiirang |
100 |
S >3,5 t |
S |
100 |
S |
S |
|
|
|
100 ≤3,5 t |
|
|
|
|
|
B30 Kiirusepiirang |
110 |
S >3,5 t |
S |
110 |
S |
S |
|
|
|
110 ≤3,5 t |
|
|
|
|
|
B30 Kiirusepiirang |
120 |
S >3,5 t |
S |
120 |
S |
S |
|
|
|
120 ≤3,5 t |
|
|
|
|
|
B30 Kiirusepiirang |
130 |
S >3,5 t |
S |
130 |
S |
S |
|
|
|
130 ≤3,5 t |
|
|
|
|
Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
C11 Kiirusepiirangu lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C11 Kiirusepiirangu lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C11 Kiirusepiirangu lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C11 Kiirusepiirangu lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C11 Kiirusepiirangu lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C11 Kiirusepiirangu lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C11 Kiirusepiirangu lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C11 Kiirusepiirangu lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C11 Kiirusepiirangu lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C11 Kiirusepiirangu lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
C11 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Numbrilise kiirusepiiranguga alad |
|||||||
|
C22 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
C23 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Piiratud liiklusega piirkond |
|||||||
|
C28 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
C29 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Kiirtee |
|||||||
|
C64 |
130 |
S |
S |
130 |
S |
S |
|
C65 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Ekspresstee |
|||||||
|
C66 |
110 |
80 |
80 |
110 |
S |
S |
|
C67 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Asula piir |
|||||||
|
C76 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
C77 |
90 |
80 |
80 |
90 |
80 |
80 |
12. ITAALIA
MÄRK |
MUU ASJAKOHANE TEAVE |
SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H) |
|||||
|
M1 |
M2 |
M3 |
N1 |
N2 |
N3 |
|
Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
Figura II 50 Art. 116 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
Figura II 50 Art. 116 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
Figura II 50 Art. 116 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
|
Figura II 50 Art. 116 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
Figura II 50 Art. 116 |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
|
Figura II 50 Art. 116 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
|
Figura II 50 Art. 116 |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
70 |
|
Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 80 km/h tuleb kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kiirteedel N3-kategooria sõidukite puhul. |
|
|
|
|
|
80 |
|
Figura II 50 Art. 116 |
90 |
90 |
90 ≤ 8 t |
90 |
80 |
70 |
|
|
|
|
80 >8 t |
|
|
|
|
Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 90 km/h tuleb kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kiirteedel N2-kategooria sõidukite puhul (st S-täht). Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 80 km/h tuleb kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kiirteedel N3-kategooria sõidukite puhul. |
|
|
|
|
S |
80 |
|
Figura II 50 Art. 116 |
100 |
S |
100 ≤ 8 t |
100 |
80 |
70 |
|
|
|
|
80 >8 t |
|
|
|
|
Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 100 km/h tuleb kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kiirteedel M3-kategooria sõidukite puhul (st S-täht). Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 90 km/h tuleb kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kiirteedel N2-kategooria sõidukite puhul (st S-täht). Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 80 km/h tuleb kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kiirteedel N3-kategooria sõidukite puhul. |
|
|
S |
|
S |
80 |
|
Figura II 50 Art. 116 |
110 |
110 |
100 ≤ 8 t |
110 |
S |
70 |
|
|
|
|
80 >8 t |
|
|
|
|
Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 100 km/h tuleb kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kiirteedel M3-kategooria sõidukite puhul (st S-täht). Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 90 km/h tuleb kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kiirteedel N2-kategooria sõidukite puhul (st S-täht). Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 80 km/h tuleb kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kiirteedel N3-kategooria sõidukite puhul. |
|
|
S |
|
S |
80 |
|
Figura II 50 Art. 116 |
120 |
S >3,5 t |
S |
120 |
S |
80 |
|
|
|
100 ≤3,5 t |
|
|
|
|
|
Figura II 50 Art. 116 |
130 |
S >3,5 t |
S |
130 |
S |
80 |
|
|
|
100 ≤3,5 t |
|
|
|
|
Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
Figura II 71 Art.119 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
Figura II 71 Art.119 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
Figura II 71 Art.119 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
Figura II 71 Art.119 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
Figura II 71 Art.119 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
Figura II 71 Art.119 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
Figura II 71 Art.119 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
Figura II 70 Art.119 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Numbrilise kiirusepiiranguga alad |
|||||||
|
Figura II 323/a Art.135 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
Figura II 323/b Art.135 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Piiratud liiklusega piirkond |
|||||||
|
Figura II 318 Art. 135 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
Figura II 319 Art. 135 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
Figura II 320 Art. 135 |
10 |
10 |
10 |
10 |
10 |
10 |
|
Figura II 321 Art. 135 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Kiirtee |
|||||||
|
Figura II 345 Art. 135 |
130 |
S >3,5 t |
S |
130 |
S |
80 |
|
|
|
100 ≤3,5 t |
|
|
|
|
|
Figura II 346 Art. 135 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
Figura II 345 Art. 135 |
110 |
S >3,5 t |
S ≤ 8 t |
100 |
80 |
70 |
|
|
|
100 ≤3,5 t |
80 >8 t |
|
|
|
|
Figura II 346 Art. 135 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Ekspresstee |
|||||||
Puudub |
|
|
|
|
|
|
|
Asula piir |
|||||||
|
Figura II 273 Art. 131 Märkus: Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 70 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna kindlaks teha. |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
Figura II 273f Art. 131 |
90 |
90 |
90 ≤ 8 t |
90 |
80 |
70 |
|
|
|
|
80 >8 t |
|
|
|
|
Figura II 274 Art. 131 |
90 |
90 |
90 ≤ 8 t |
90 |
80 |
70 |
|
|
|
|
80 >8 t |
|
|
|
13. KÜPROS
MÄRK |
MUU ASJAKOHANE TEAVE |
SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H) |
|||||
|
M1 |
M2 |
M3 |
N1 |
N2 |
N3 |
|
Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
|
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
|
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
|
|
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
|
65 |
65 |
65 |
65 |
65 |
65 |
|
|
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
|
Muutteabega liikluskorraldusvahend kiirusepiirangu kohta tunnelis |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
Esitatud kiirusepiirangu lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
Esitatud kiirusepiirangu lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
Esitatud kiirusepiirangu lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
Esitatud kiirusepiirangu lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
Esitatud kiirusepiirangu lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
Kõigi kiirusepiirangute lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Numbrilise kiirusepiiranguga alad |
|||||||
|
20 km/h ala algus |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
20 km/h ala lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
30 km/h ala |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
30 km/h ala lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Piiratud liiklusega piirkond |
|||||||
|
Ühisala algus |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
Ühisala lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Kiirtee |
|||||||
|
Kiirtee algus |
100 |
S |
S |
100 |
80 |
80 |
|
Kiirtee lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Ekspresstee |
|||||||
|
Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk |
|
|
|
|
|
|
|
Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk |
|
|
|
|
|
|
Asula piir |
|||||||
|
Esitatud kiirusepiirang (50 km/h) |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
Esitatud kiirusepiirang (65 km/h) |
65 |
65 |
65 |
65 |
65 |
65 |
|
|
80 |
80 |
80 |
80 |
64 |
64 |
14. LÄTI
MÄRK |
MUU ASJAKOHANE TEAVE |
SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H) |
|||||
|
M1 |
M2 |
M3 |
N1 |
N2 |
N3 |
|
Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
standard |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
standard |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
standard |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
|
Otsese kiirusepiirangu 50 km/h algus |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
standard |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
|
standard |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
|
standard |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
|
standard |
90 |
90 |
90 |
90 |
S |
S |
|
standard |
100 |
S |
S |
100 |
S |
S |
|
Muutteabega liikluskorraldusvahendid |
V |
V |
V |
V |
V |
V |
Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
standard |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
standard |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
standard |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
Otsese kiirusepiirangu 50 km/h lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
standard |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
standard |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
standard |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
standard |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
standard |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
Kõigi kiirusepiirangute lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Numbrilise kiirusepiiranguga alad |
|||||||
|
30 km/h ala algus otsene |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
30 km/h ala lõpp otsene |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
50 km/h ala algus otsene |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
50 km/h ala lõpp otsene |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Piiratud liiklusega piirkond |
|||||||
|
Elamupiirkonna ala algus |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
Elamupiirkonna ala lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Kiirtee |
|||||||
Puudub |
|
|
|
|
|
|
|
Ekspresstee |
|||||||
|
Ekspresstee algus 1. märtsist kuni 1. detsembrini |
90 |
90 |
90 |
90 |
S |
S |
|
Ekspresstee algus 1. detsembrist kuni 1. märtsini |
110 |
S |
S |
110 |
S |
S |
|
Ekspresstee lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Asula piir |
|||||||
|
Asula algus |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
Asula lõpp |
90 |
90 |
90 |
90 |
80 >7,5 t 7,5 t |
80 |
|
|
|
|
|
|
S (90 ) ≤7,5 t |
|
|
Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 80 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna katteta teedel või kruusateedel, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna kindlaks teha. Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 80 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna, kui ISA süsteem suudab kindlaks teha, et haagis on ühendatud |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 ≤ 7,5 t |
|
15. LEEDU
MÄRK |
MUU ASJAKOHANE TEAVE |
SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H) |
|||||
|
M1 |
M2 |
M3 |
N1 |
N2 |
N3 |
|
Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
329 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
329 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
|
329 |
90 |
90 |
90 |
90 |
S |
S |
|
329 |
120 |
S |
S |
120 |
S |
S |
|
329 |
130 |
S |
S |
130 |
S |
S |
|
|
V |
V |
V |
V |
V |
V |
Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
standard |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
330 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
standard |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
standard |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
standard |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
336 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
336 Kõigi piirangute lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Numbrilise kiirusepiiranguga alad |
|||||||
|
542 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
|
545 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Piiratud liiklusega piirkond |
|||||||
|
552 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
553 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Kiirtee |
|||||||
|
501 1. aprillist kuni 1. novembrini |
130 |
S |
S |
130 |
S |
S |
|
501 1. novembrist kuni 1. aprillini |
110 |
S |
S |
110 |
S |
S |
|
502 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Ekspresstee |
|||||||
|
555 1. aprillist kuni 1. novembrini |
120 |
90 |
90 |
120 |
S |
S |
|
555 1. novembrist kuni 1. aprillini |
110 |
90 |
90 |
110 |
S |
S |
|
556 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Asula piir |
|||||||
|
550 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
551 |
90 |
90 |
90 |
90 |
S (90 ) |
S (90 ) |
|
Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 70 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna katteta teedel või kruusateedel, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna kindlaks teha. |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
16. LUKSEMBURG
MÄRK |
MUU ASJAKOHANE TEAVE |
SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H) |
|||||
|
M1 |
M2 |
M3 |
N1 |
N2 |
N3 |
|
Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
C,14 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
C,14 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
C,14 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
|
C,14 maksimaalne kiirus tunnelites |
90 |
90 |
90 |
90 |
S |
S |
|
C,14 (maksimaalne kiirus kiirteedel vihma, lume vm korral) |
110 |
S ≤ 7,5 t |
S ≤ 7,5 t |
110 |
S |
S |
|
|
|
90 >7,5 t |
90 >7,5 t |
|
|
|
|
C,14 |
130 |
S ≤7,5 t |
S ≤ 7,5 t |
130 |
S |
S |
|
|
|
90 >7,5 t |
90 >7,5 t |
|
|
|
Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
standard |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
standard |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C,17b Otsese kiirusepiirangu lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
standard |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
standard |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
standard |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
C,17a Kõigi piirangute lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Numbrilise kiirusepiiranguga alad |
|||||||
|
H,1 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
H,2 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Piiratud liiklusega piirkond |
|||||||
|
E,25a |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
E,25b |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
E,26a |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
E,26b |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
E,18a |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
E,18b |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Kiirtee |
|||||||
|
E,15 |
130 |
90 |
90 |
130 |
S |
S |
|
E,16 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Ekspresstee |
|||||||
|
E,17 |
90 |
90 ≤ 7,5 t |
90 ≤ 7,5 t |
90 |
90 ≤ 7,5 t |
90 ≤ 7,5 t |
|
|
|
75 > 7,5 t |
75 > 7,5 t |
|
75 > 7,5 t |
75 > 7,5 t |
|
|
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Asula piir |
|||||||
|
E,9a |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
E,9b |
90 |
75 |
75 |
90 |
75 |
75 |
Liiklusmärkide kataloog. 3. osa
17. UNGARI
MÄRK |
MUU ASJAKOHANE TEAVE |
SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H) |
|||||
|
M1 |
M2 |
M3 |
N1 |
N2 |
N3 |
|
Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
30. ábra |
5 |
5 |
5 |
5 |
5 |
5 |
|
30. ábra |
10 |
10 |
10 |
10 |
10 |
10 |
|
30. ábra |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
30. ábra |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
30. ábra |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
|
30. ábra |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
30. ábra |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
|
30. ábra |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
|
30. ábra |
80 |
80 ≤3,5 t |
70 |
80 |
70 |
70 |
|
|
|
70 >3,5 t |
|
|
|
|
|
Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 80 km/h tuleb kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kiirteedel vähem kui 3,5 t kaaluvate M2-kategooria ning M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite puhul. |
|
80 >3,5 t |
80 |
|
80 |
80 |
|
30. ábra |
90 |
90 ≤ 3,5 t |
70 |
80 |
70 |
70 |
|
|
|
70 >3,5 t |
|
|
|
|
|
Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 80 km/h tuleb kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kiirteedel vähem kui 3,5 t kaaluvate M2-kategooria ning M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite puhul. |
|
80 >3,5 t |
80 |
|
80 |
80 |
|
30. ábra |
100 |
100 ≤ 3,5 t |
70 |
100 |
70 |
70 |
|
|
|
70 >3,5 t |
|
|
|
|
|
Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 80 km/h tuleb kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kiirteedel vähem kui 3,5 t kaaluvate M2-kategooria ning M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite puhul. |
|
80 >3,5 t |
80 |
|
80 |
80 |
|
30. ábra |
110 |
110 ≤ 3,5 t |
70 |
110 |
70 |
70 |
|
|
|
70 >3,5 t |
|
|
|
|
|
Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 80 km/h tuleb kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kiirteedel vähem kui 3,5 t kaaluvate M2-kategooria ning M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite puhul. |
|
80 >3,5 t |
80 |
|
80 |
80 |
|
30. ábra |
120 |
120 ≤3,5 t |
80 |
120 |
80 |
80 |
|
|
|
80 >3,5 t |
|
|
|
|
|
30. ábra |
130 |
130 ≤3,5 t |
80 |
130 |
80 |
80 |
|
|
|
80 >3,5 t |
|
|
|
|
|
|
V |
V |
V |
V |
V |
V |
Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
56. ábra |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
56. ábra |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
56. ábra |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
56. ábra |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
56. ábra |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
56. ábra |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
56. ábra |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
56. ábra |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
56. ábra |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
56. ábra |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
56. ábra |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
56. ábra |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
56. ábra |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
59. ábra |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
26. § (6) 84. ábra 97. ábra |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 30 km/h tohib asulapiirkondades kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna kindlaks teha. |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
Numbrilise kiirusepiiranguga alad |
|||||||
|
53/a. ábra |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
53/b. ábra |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
53/a. ábra |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
53/b. ábra |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
53/a. ábra |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
|
53/b. ábra |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
53/a. ábra |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
53/b. ábra |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
14. § (8) Kiirusepiirang kõigil hoonestusega ala teedel |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
Piiratud liiklusega piirkond |
|||||||
|
122. ábra |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
123. ábra |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
26/j. ábra Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 10 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna, kui ISA süsteemi suudab töödelda kiiruseid alla 20 km/h. |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
26/k. ábra |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
26/h. ábra Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 10 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna, kui ISA süsteemi suudab töödelda kiiruseid alla 20 km/h. |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
26/i. ábra |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Kiirtee |
|||||||
|
1. ábra |
130 |
80 |
80 |
130 |
80 |
80 |
|
2. ábra |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Ekspresstee |
|||||||
|
3. ábra |
110 |
70 |
70 |
110 |
70 |
70 |
|
4. ábra |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Asula piir |
|||||||
|
131/a. ábra 131/b. ábra 131/c. ábra |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
132/a. ábra 132/b. ábra 132/c. ábra |
90 |
70 |
70 |
90 |
70 |
70 |
18. MALTA
MÄRK |
MUU ASJAKOHANE TEAVE |
SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H) |
|||||
|
M1 |
M2 |
M3 |
N1 |
N2 |
N3 |
|
Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
Diagramm nr: 23.1a. Kiirusepiirang |
10 |
10 |
10 |
10 |
10 |
10 |
|
Diagramm nr: 23.1b. Kiirusepiirang |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
Diagramm nr: 23.1c. Kiirusepiirang |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
Diagramm nr: 23.1d. Kiirusepiirang |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
|
Diagramm nr: 23.1e. Kiirusepiirang |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
Diagramm nr: 23.1f. Kiirusepiirang |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
|
Diagramm nr: 23.1g. Kiirusepiirang |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
|
Diagramm nr: 23.1h. Kiirusepiirang |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
|
Muutteabega kiirusepiirang |
10 |
10 |
10 |
10 |
10 |
10 |
|
Muutteabega kiirusepiirang |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
Muutteabega kiirusepiirang |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
Muutteabega kiirusepiirang |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
|
Muutteabega kiirusepiirang |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
Muutteabega kiirusepiirang |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
|
Muutteabega kiirusepiirang |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
|
Muutteabega kiirusepiirang |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
Diagramm nr: 23.2 a. Kiirusepiirangu lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
Diagramm nr: 23.2b. Kiirusepiirangu lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
Diagramm nr: 23.2c. Kiirusepiirangu lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
Diagramm nr: 23.2d. Kiirusepiirangu lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
Diagramm nr: 23.2e. Kiirusepiirangu lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
Diagramm nr: 23.2f. Kiirusepiirangu lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
Diagramm nr: 23.2f. Kiirusepiirangu lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
Diagramm nr: 23.2h. Kiirusepiirangu lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
Diagramm nr: 23.3. Kehtib riiklik kiirusepiirang. |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Numbrilise kiirusepiiranguga alad |
|||||||
Puudub |
|
|
|
|
|
|
|
Piiratud liiklusega piirkond |
|||||||
Puudub |
|
|
|
|
|
|
|
Kiirtee |
|||||||
Puudub |
|
|
|
|
|
|
|
Ekspresstee |
|||||||
Puudub |
|
|
|
|
|
|
|
Asula piir |
|||||||
Puudub |
|
|
|
|
|
|
|
Liiklusmärkide kataloog. 4. osa
19. MADALMAAD
MÄRK |
MUU ASJAKOHANE TEAVE |
SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H) |
|||||
|
M1 |
M2 |
M3 |
N1 |
N2 |
N3 |
|
Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
A01-015(uus) |
15 |
15 |
15 |
15 |
15 |
15 |
|
A01-015(vana) |
15 |
15 |
15 |
15 |
15 |
15 |
|
A01-020(uus) |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
A01-020(vana) |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
A01-030(uus) |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
A01-030(vana) |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
A01-050(uus) |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
A01-050(vana) |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
A01-060(uus) |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
|
A01-060(vana) |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
|
A01-70(uus) |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
|
A01-70(vana) |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
|
A01-080(uus) |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
|
A01-080(vana) |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
|
A01-090(uus) |
90 |
90 |
90 |
90 |
80 |
80 |
|
A01-090(vana) |
90 |
90 |
90 |
90 |
80 |
80 |
|
A01-100(uus) |
100 |
S |
S |
100 |
80 |
80 |
|
A01-100(vana) |
100 |
S |
S |
100 |
80 |
80 |
|
A01-100 ajalise piiranguga |
130 |
S |
S |
130 |
80 |
80 |
|
Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 100 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul, kui ISA süsteem suudab kellaaja ja/või asukohapiirkonna kindlaks teha. |
100 |
|
|
100 |
|
|
|
A01-100/120 ajalise piiranguga |
120 |
S |
S |
120 |
80 |
80 |
|
Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 100 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul, kui ISA süsteem suudab kellaaja ja/või asukohapiirkonna kindlaks teha. |
100 |
|
|
100 |
|
|
|
A01-120(uus) |
120 |
S |
S |
120 |
80 |
80 |
|
A01-120(vana) |
120 |
S |
S |
120 |
80 |
80 |
|
A01-120 ajalise piiranguga |
130 |
S |
S |
130 |
80 |
80 |
|
Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 120 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul, kui ISA süsteem suudab kellaaja ja/või asukohapiirkonna kindlaks teha. |
120 |
|
|
120 |
|
|
|
A01-130(uus) |
130 |
S |
S |
130 |
80 |
80 |
|
A01-130(vana) |
130 |
S |
S |
130 |
80 |
80 |
|
A01-130 ajalise piiranguga |
130 |
S |
S |
130 |
80 |
80 |
|
A03-03 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
A03-050 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
A03-070 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
|
A03-080 |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
|
A03-090 |
90 |
90 |
90 |
90 |
80 |
80 |
Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
A02-015 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
A02-030 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
A02-050 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
A02-060 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
A02-070 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
A02-080 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
A02-090 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
A02-100 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
A02-120 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
F08 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
ES03 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Numbrilise kiirusepiiranguga alad |
|||||||
|
A01-030zb |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
A02-030ze Kaudse kiirusepiirangu märk, mida kasutatakse ainult asulapiirkonnas. |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
A02-060zb |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
|
A02-060ze Kaudse kiirusepiirangu märk, mis sõltub piirkonnast |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Piiratud liiklusega piirkond |
|||||||
|
G05 |
15 |
15 |
15 |
15 |
15 |
15 |
|
G06 Kaudse kiirusepiirangu märk ainult asulapiirkonnas. |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Kiirtee |
|||||||
|
G01 |
130 |
S |
S |
130 |
80 |
80 |
|
G02 Kaudne kiirusepiirang sõltub piirkonnast (asula sees = 50; väljaspool asulat = 80) |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Ekspresstee |
|||||||
|
G03 |
100 |
S |
S |
100 |
80 |
80 |
|
G04 Kaudne kiirusepiirang sõltub piirkonnast (asula sees = 50; väljaspool asulat = 80; kiirtee = 130) |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Asula piir |
|||||||
|
H01a H01b H01c H01d Suurus sõltub tähtede arvust. |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
H02a H02b H02c H02d |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
20. AUSTRIA
MÄRK |
MUU ASJAKOHANE TEAVE |
SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H) |
|||||
|
M1 |
M2 |
M3 |
N1 |
N2 |
N3 |
|
Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
§52 10a |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
§52 10a |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
|
§52 10a |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
§52 10a |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
|
§52 10a |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
|
§52 10a |
80 |
80 |
80 |
80 |
70 |
70 |
|
Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 80 km/h tuleb kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kiirteedel N2- ja N3-kategooria sõidukite puhul. |
|
|
|
|
80 |
80 |
|
§52 10a |
100 |
80 |
80 |
100 |
70 |
70 |
|
Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 100 km/h (täht S) tuleb kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kiirteedel M2- ja M3-kategooria sõidukite puhul. Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 80 km/h tuleb kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kiirteedel N2- ja N3-kategooria sõidukite puhul. |
|
S |
S |
|
80 |
80 |
|
§52 10a |
110 |
S |
S |
110 |
80 |
80 |
|
§52 10a |
120 |
S |
S |
120 |
80 |
80 |
|
§52 10a |
130 |
S |
S |
130 |
80 |
80 |
Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
§52 10b |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
§52 10b |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
§52 10b |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
§52 10b |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
§52 10b |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
§52 10b |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
§52 10b |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
§52 10b |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
§52 10b |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
§52 10b |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
|
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Numbrilise kiirusepiiranguga alad |
|||||||
|
§52 11 a |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
§52 11b |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Piiratud liiklusega piirkond |
|||||||
|
§52 9c |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
§52 9d |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
§ 53 Abs. 1 Z 9e |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
§ 53 Abs. 1 Z 9f |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
§ 53 Abs. 1 Z 9e |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
§ 53 Abs. 1 Z 9f |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
§ 53 Abs. 1 Z 26 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
§ 53 Abs. 1 Z 29 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Kiirtee |
|||||||
|
§53 8a |
130 |
S |
S |
130 |
80 |
80 |
|
§52 8b |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Ekspresstee |
|||||||
|
§53 8c |
100 |
S |
S |
100 |
80 |
80 |
|
§52 8d |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Asula piir |
|||||||
|
§52 17 a |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
§52 17b |
100 |
80 |
80 |
100 |
70 |
70 |
|
|
|
70 Lõõtsbussid |
70 Lõõtsbussid |
|
|
|
21. POOLA
MÄRK |
MUU ASJAKOHANE TEAVE |
SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H) |
|||||
|
M1 |
M2 |
M3 |
N1 |
N2 |
N3 |
|
Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
standard |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
standard |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
|
Otsese kiirusepiirangu 50 km/h algus |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
standard |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
|
standard |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
|
standard |
80 |
70 |
70 |
80 |
70 |
70 |
|
Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 80 km/h tuleb kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kiirteedel M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite puhul. |
|
80 |
80 |
|
80 |
80 |
|
standard |
90 |
70 |
70 |
90 |
70 |
70 |
|
Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 90 km/h tuleb kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kiirteedel M2- ja M3-kategooria sõidukite puhul. Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 80 km/h tuleb kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kiirteedel N2- ja N3-kategooria sõidukite puhul. |
|
90 |
90 |
|
80 |
80 |
|
standard |
100 |
S |
S |
100 |
80 |
80 |
|
standard |
110 |
S |
S |
110 |
80 |
80 |
|
standard |
120 |
S |
S |
120 |
80 |
80 |
|
standard |
130 |
S |
S |
130 |
80 |
80 |
Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
standard |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
standard |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
Otsese kiirusepiirangu 50 km/h lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
standard |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
standard |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
standard |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
standard |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
standard |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
standard |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
standard |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
standard |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
Kõigi piirangute lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Numbrilise kiirusepiiranguga alad |
|||||||
|
Otsese kiirusepiirangu 30 km/h ala algus |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
Otsese kiirusepiirangu 30 km/h ala lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Piiratud liiklusega piirkond |
|||||||
|
Elamupiirkonna algus |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
Elamupiirkonna lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Kiirtee |
|||||||
|
Kiirtee algus |
140 |
S |
S |
140 |
80 |
80 |
|
Kiirtee lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Ekspresstee |
|||||||
|
Ekspresstee algus |
120 |
S |
S |
120 |
80 |
80 |
|
Ekspresstee lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Asula piir |
|||||||
|
Asula algus |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
Asula lõpp |
90 |
70 |
70 |
90 |
70 |
70 |
22. PORTUGAL
MÄRK |
MUU ASJAKOHANE TEAVE |
SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H) |
|||||
|
M1 |
M2 |
M3 |
N1 |
N2 |
N3 |
|
Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
standard |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
standard |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
|
standard |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
standard |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
|
standard |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
|
standard |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
|
R-301-100 |
100 |
90 |
80 |
80 |
80 |
80 |
|
R-301-120 |
120 |
S |
90 |
90 |
S |
S |
Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
C20b |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C20b |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C20b |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C20b |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C20b |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C20b |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C20b |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C20b |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
C20a |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Numbrilise kiirusepiiranguga alad |
|||||||
|
G4a Otsese kiirusepiirangu 30 km/h ala algus |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
G10 Otsese kiirusepiirangu 30 km/h ala lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
G4 Otsese kiirusepiirangu 40 km/h ala algus |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
|
G8 Otsese kiirusepiirangu 40 km/h ala lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Piiratud liiklusega piirkond |
|||||||
|
Elamupiirkonna / ühisala algus |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
Elamupiirkonna / ühisala lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Kiirtee |
|||||||
|
H24 |
120 |
S |
S |
120 |
S |
S |
|
H38 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Ekspresstee |
|||||||
|
H25 |
100 |
90 |
90 |
100 |
80 |
80 |
|
H39 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Asula piir |
|||||||
|
N1a N1b |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
N2a N2b |
90 |
80 |
80 |
90 |
80 |
80 |
23. RUMEENIA
MÄRK |
MUU ASJAKOHANE TEAVE |
SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H) |
|||||
|
M1 |
M2 |
M3 |
N1 |
N2 |
N3 |
|
Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
C29 Otsese kiirusepiirangu 30 km/h algus |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
C29 Otsese kiirusepiirangu 40 km/h algus |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
|
C29 Otsese kiirusepiirangu 50 km/h algus |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
C29 Otsese kiirusepiirangu 60 km/h algus |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
|
C29 Otsese kiirusepiirangu 70 km/h algus |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
|
C29 Otsese kiirusepiirangu 80 km/h algus |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
|
C29 Otsese kiirusepiirangu 90 km/h algus |
90 |
90 |
90 |
90 |
S |
S |
|
C29 Otsese kiirusepiirangu 100 km/h algus |
100 |
S |
S |
100 |
S |
S |
|
C29 Otsese kiirusepiirangu 110 km/h algus |
110 |
S |
S |
110 |
S |
S |
|
C29 Otsese kiirusepiirangu 130 km/h algus |
130 |
S |
S |
130 |
S |
S |
|
U16 Kiirusepiirang 40 km/h aladel, kus tehakse teetöid |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
|
U16 Kiirusepiirang 50 km/h aladel, kus tehakse teetöid |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
U16 Kiirusepiirang 60 km/h aladel, kus tehakse teetöid |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
|
U16 Kiirusepiirang 70 km/h aladel, kus tehakse teetöid |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
|
U16 Kiirusepiirang 80 km/h aladel, kus tehakse teetöid |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
|
U16 Kiirusepiirang 90 km/h aladel, kus tehakse teetöid |
90 |
90 |
90 |
90 |
S |
S |
|
U16 Kiirusepiirang 100 km/h aladel, kus tehakse teetöid |
100 |
S |
S |
100 |
S |
S |
|
U16 Kiirusepiirang 110 km/h aladel, kus tehakse teetöid |
110 |
S |
S |
110 |
S |
S |
|
U16 Kiirusepiirang 120 km/h aladel, kus tehakse teetöid |
120 |
S |
S |
120 |
S |
S |
Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
C36 Otsese kiirusepiirangu 30 km/h lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C36 Otsese kiirusepiirangu 40 km/h lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C36 Otsese kiirusepiirangu 50 km/h lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C36 Otsese kiirusepiirangu 60 km/h lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C36 Otsese kiirusepiirangu 70 km/h lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C36 Otsese kiirusepiirangu 80 km/h lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C36 Otsese kiirusepiirangu 90 km/h lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C36 Otsese kiirusepiirangu 100 km/h lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C36 Otsese kiirusepiirangu 110 km/h lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
C35 Kõigi piirangute lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
U17 Kõigi piirangute lõpp aladel, kus tehakse teetöid |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Numbrilise kiirusepiiranguga alad |
|||||||
|
30 km/h ala algus |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
30 km/h ala lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
G40 Otsene kiirusepiirang 30 km/h |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
G41 Kiirusepiirangu lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Piiratud liiklusega piirkond |
|||||||
|
Elamupiirkonna / ühisala algus |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
Elamupiirkonna / ühisala lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Kiirtee |
|||||||
|
|
130 |
S |
S |
130 |
S |
S |
|
|
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Ekspresstee |
|||||||
Puudub |
|
|
|
|
|
|
|
Asula piir |
|||||||
|
|
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
|
100 |
90 |
90 |
100 |
S (90 ) |
S (90 ) |
|
Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 80 km/h ja 90 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna ja teeliigi kindlaks teha. |
90 |
80 |
80 |
90 |
80 |
80 |
Liiklusmärkide kataloog. 5. osa
24. SLOVEENIA
MÄRK |
MUU ASJAKOHANE TEAVE |
SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H) |
|||||
|
M1 |
M2 |
M3 |
N1 |
N2 |
N3 |
|
Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
2232-2 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
2232-3 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
2232-4 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
|
2232-5 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
2232-6 |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
|
2232-7 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
|
2232-8 |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
|
2232-9 |
90 |
90 |
90 |
90 |
S |
S |
|
2232-10 |
100 |
S |
S |
100 |
S |
S |
|
2232-11 |
110 |
S |
S |
110 |
S |
S |
|
2232 |
130 |
S |
S |
130 |
S |
S |
Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
2233-2 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
2233-3 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
2233-4 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
2233-5 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
2233-6 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
2233-7 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
2233-8 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
2233-9 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
2233-10 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
2233 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
2238 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Numbrilise kiirusepiiranguga alad |
|||||||
|
2421 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
2422 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Piiratud liiklusega piirkond |
|||||||
|
2427 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
2428 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Kiirtee |
|||||||
|
2401 |
130 |
S |
S |
130 |
S |
S |
|
2402 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
2403 |
130 |
S |
S |
130 |
S |
S |
|
2404 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Ekspresstee |
|||||||
|
2405 |
110 |
80 |
80 |
110 |
80 |
80 |
|
2406 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Asula piir |
|||||||
|
2434 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
2435 |
90 |
80 |
80 |
90 |
80 |
80 |
25. SLOVAKKIA
MÄRK |
MUU ASJAKOHANE TEAVE |
SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H) |
|||||
|
M1 |
M2 |
M3 |
N1 |
N2 |
N3 |
|
Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
253-20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
253–30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
253-40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
|
253-50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
253-60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
|
253-70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
|
253-80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
|
253-90 |
90 |
90 |
90 |
90 |
S |
S |
|
253-100 |
100 |
S |
S |
100 |
S |
S |
|
253-110 |
110 |
S |
S |
110 |
S |
S |
|
253-120 |
120 |
S |
S |
120 |
S |
S |
|
253-130 |
130 |
S |
S |
130 |
S |
S |
|
253-140 |
140 |
S |
S |
140 |
S |
S |
|
Muutteabega liikluskorraldusvahend otsese kiirusepiirangu alguse tähistamiseks |
V |
V |
V |
V |
V |
V |
|
Muutteabega liikluskorraldusvahend otsese kiirusepiirangu alguse tähistamiseks |
V |
V |
V |
V |
V |
V |
Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
253-20 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
253-30 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
263-40 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
253-50 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
253-60 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
263-70 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
253-80 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
263-90 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
263-100 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
263-110 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
263-120 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
263-130 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
263-140 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
267 Kõigi piirangute lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
Muutteabega liikluskorraldusvahend kõigi piirangute lõpu tähistamiseks |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Numbrilise kiirusepiiranguga alad |
|||||||
|
268-20 Otsese kiirusepiirangu 20 km/h algus |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
269-20 Otsese kiirusepiirangu 20 km/h algus |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
268-30 Otsese kiirusepiirangu 30 km/h algus |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
Otsese kiirusepiirangu 30 km/h algus |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
269-30 Otsese kiirusepiirangu 30 km/h algus |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
Otsese kiirusepiirangu 30 km/h algus |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Piiratud liiklusega piirkond |
|||||||
|
315 Elamupiirkonna algus |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
316 Elamupiirkonna lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
Elamupiirkonna algus |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
Elamupiirkonna lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
319 Kooliala algus |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
320 Kooliala lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
Kooliala algus |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
Kooliala lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
317 Jalakäijate ala algus |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
318 Jalakäijate ala lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
Jalakäijate ala algus |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
Jalakäijate ala lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Kiirtee |
|||||||
|
309 Kiirtee algus |
130 |
S |
S |
130 |
S |
S |
|
Kiirtee algus |
130 |
S |
S |
130 |
S |
S |
|
310 Kiirtee lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
Kiirtee lõpp |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Asula piir |
|||||||
|
305 Asula algus |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
306 Asula lõpp |
90 |
90 |
90 |
90 |
S (90 ) |
S (90 ) |
26. SOOME
MÄRK |
MUU ASJAKOHANE TEAVE |
SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H) |
|||||
|
M1 |
M2 |
M3 |
N1 |
N2 |
N3 |
|
Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
C32_2 (kiirusepiirang) |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
C32_3 (kiirusepiirang) |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
C32_4 (kiirusepiirang) |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
|
C32_5 (kiirusepiirang) |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
C32 (kiirusepiirang) |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
|
C32_6 (kiirusepiirang) |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
|
C32_7 (kiirusepiirang) |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
|
C32_8 (kiirusepiirang) |
100 |
S |
S |
100 |
S |
S |
|
C32_9 (kiirusepiirang) |
120 |
S |
S |
120 |
S |
S |
|
Muutteabega kiirusepiirang (C 32_x) Märkus: numbrid võivad olla kollased või valged |
V |
V |
V |
V |
V |
V |
Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
C33_2 (kiirusepiirangu lõpp) |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C33_3 (kiirusepiirangu lõpp) |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C33 (kiirusepiirangu lõpp) |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C33_4 (kiirusepiirangu lõpp) |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C33_5 (kiirusepiirangu lõpp) |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C33_6 (kiirusepiirangu lõpp) |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
Puudub |
|
|
|
|
|
|
|
Numbrilise kiirusepiiranguga alad |
|||||||
|
C34_2 (kiirusepiirangu ala) |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
C35_2 (kiirusepiirangu ala lõpp) |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C34 (kiirusepiirangu ala) |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
|
C35 (kiirusepiirangu ala lõpp) |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
C34_3 (kiirusepiirangu ala) |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
C35_3 (kiirusepiirangu ala lõpp) |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Piiratud liiklusega piirkond |
|||||||
|
E24 (elamupiirkonna algus) |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
E25 (elamupiirkonna lõpp) |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
E26 (jalakäijate tänav) |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
E27 (jalakäijate tänava lõpp) |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Kiirtee |
|||||||
|
E15 (kiirtee) Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk |
|
|
|
|
|
|
|
E16 (kiirtee lõpp) Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk |
|
|
|
|
|
|
Ekspresstee |
|||||||
|
E17 (kaherealine ekspresstee) Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk |
|
|
|
|
|
|
|
E18 (kaherealise ekspresstee lõpp) Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk |
|
|
|
|
|
|
Asula piir |
|||||||
|
E22 (asulapiirkond) |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
E23 (asulapiirkonna lõpp) Märkus: see on kaudse kiirusepiirangu märk ning riiklik kiirusepiirang kõikidel muudel asulavälistel teedel, ekspressteedel ja kiirteedel |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
27. ROOTSI
MÄRK |
MUU ASJAKOHANE TEAVE |
SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H) |
|||||
|
M1 |
M2 |
M3 |
N1 |
N2 |
N3 |
|
Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
C31-3 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
C31-4 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
|
C31-5 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
C31-6 |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
|
C31 (C31-7) |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
|
C31-8 |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
|
C31-9 |
90 |
90 |
90 |
90 |
80 |
80 |
|
C31-10 |
100 |
S |
S III ja B-klass |
100 |
80 |
80 |
|
|
|
|
90 I, II ja A-klass |
|
|
|
|
C31-11 |
110 |
S |
S III ja B-klass |
110 |
80 |
80 |
|
|
|
|
90 I, II ja A-klass |
|
|
|
|
C31-12 |
120 |
S |
S III ja B-klass |
120 |
80 |
80 |
|
|
|
|
90 I, II ja A-klass |
|
|
|
|
|
V |
V |
V |
V |
V |
V |
Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
Puudub |
|
|
|
|
|
|
|
Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
Puudub |
|
|
|
|
|
|
|
Numbrilise kiirusepiiranguga alad |
|||||||
Puudub |
|
|
|
|
|
|
|
Piiratud liiklusega piirkond |
|||||||
|
E9 Elamupiirkonna algus Märkus: ametlik kiirusepiirang „kõndimiskiirus“ ei ole numbriliselt määratletud. |
5 |
5 |
5 |
5 |
5 |
5 |
|
E10 Elamupiirkonna lõpp Märkus: kohaldatav kiirusepiirang väljaspool piiratud liiklusega piirkonda on alati esitatud numbrilise otsese kiirusepiirangu märgiga |
|
|
|
|
|
|
Kiirtee |
|||||||
|
Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk |
|
|
|
|
|
|
|
Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk |
|
|
|
|
|
|
Ekspresstee |
|||||||
|
Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk |
|
|
|
|
|
|
|
Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk |
|
|
|
|
|
|
Asula piir |
|||||||
|
Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk |
|
|
|
|
|
|
|
Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk |
|
|
|
|
|
|
28. NORRA
MÄRK |
MUU ASJAKOHANE TEAVE |
SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H) |
|||||
|
M1 |
M2 |
M3 |
N1 |
N2 |
N3 |
|
Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
§ 8 - 362 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
|
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
|
|
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
|
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
|
|
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
|
|
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
|
|
90 |
90 ≤ 3,5 t |
90 III ja B-klass |
90 |
S |
S |
|
|
|
80 > 3,5 t |
80 II klass |
|
|
|
|
|
|
|
70 I ja A-klass |
|
|
|
|
|
100 |
S ≤ 3,5 t |
S III ja B-klass |
100 |
S |
S |
|
|
|
80 > 3,5 t |
80 II klass |
|
|
|
|
|
|
|
70 I ja A-klass |
|
|
|
|
|
110 |
S ≤ 3,5 t |
S III ja B-klass |
110 |
S |
S |
|
|
|
80 > 3,5 t |
80 II klass |
|
|
|
|
|
|
|
70 I ja A-klass |
|
|
|
|
Muutteabega kiirusepiirangu märgid |
V |
V |
V |
V |
V |
V |
Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
§ 8 - 364 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
|
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
|
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
|
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
|
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
Puudub |
|
|
|
|
|
|
|
Numbrilise kiirusepiiranguga alad |
|||||||
|
§ 8 - 366 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
§ 8 - 368 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
Piiratud liiklusega piirkond |
|||||||
|
§ 12 – 540 Märkus: ametlik kiirusepiirang „kõndimiskiirus“ ei ole numbriliselt määratletud. |
5 |
5 |
5 |
5 |
5 |
5 |
|
§ 12 - 542 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
§ 12 – 548 Märkus: ametlik kiirusepiirang „kõndimiskiirus“ ei ole numbriliselt määratletud. |
5 |
5 |
5 |
5 |
5 |
5 |
|
§ 12 - 550 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
Kiirtee |
|||||||
|
§ 12 – 502 Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk |
|
|
|
|
|
|
|
§ 12 – 504 Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk |
|
|
|
|
|
|
Ekspresstee |
|||||||
|
§ 12 – 503 Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk |
|
|
|
|
|
|
|
§ 12 – 505 Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk |
|
|
|
|
|
|
Asula piir |
|||||||
Puudub |
|
|
|
|
|
|
|
29. ŠVEITS
MÄRK |
MUU ASJAKOHANE TEAVE |
SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H) |
|||||
|
M1 |
M2 |
M3 |
N1 |
N2 |
N3 |
|
Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
2.30 SSV |
10 |
10 |
10 |
10 |
10 |
10 |
|
2.30 SSV |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
2.30 SSV |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
2.30 SSV |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
40 |
|
2.30 SSV |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
2.30 SSV |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
|
2.30 SSV |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
70 |
|
2.30 SSV |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
|
2.30 SSV |
90 |
90 |
90 |
90 |
S |
S |
|
2.30 SSV |
100 |
S |
S |
100 |
S |
S |
|
2.30 SSV |
110 |
S |
S |
110 |
S |
S |
Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
2.53 SSV |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
2.53 SSV |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
2.53 SSV |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
2.53 SSV |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
2.53 SSV |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
2.53 SSV |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
2.53 SSV |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
2.53 SSV |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
2.53 SSV |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
2.53 SSV |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
2.53 SSV |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid |
|||||||
|
2.58 SSV |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Numbrilise kiirusepiiranguga alad |
|||||||
|
2.59.1 SSV |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
2.59.2 SSV |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
2.59.1 SSV |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
2.59.2 SSV |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Piiratud liiklusega piirkond |
|||||||
|
2.59.5 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
2.59.6 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|
2.59.5 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
20 |
|
2.59.6 |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Kiirtee |
|||||||
|
4.01 SSV |
120 |
S |
S |
120 |
80 |
80 |
|
4.02 SSV |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Ekspresstee |
|||||||
|
4.03 SSV |
100 |
S |
S |
100 |
80 |
80 |
|
4.04 SSV |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
Asula piir |
|||||||
|
4.27 SSV põhimaanteedel Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk |
|
|
|
|
|
|
|
4.28 SSV põhimaanteedel Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk |
|
|
|
|
|
|
|
4.29 SSV kõrvalmaanteedel Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk |
|
|
|
|
|
|
|
4.30 SSV kõrvalmaanteedel Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk |
|
|
|
|
|
|
|
2.30.1 SSV Kiirusepiirang asulates (hoonestusega alad) |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
2.53.1 SSV |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
|
2.30.1 SSV Kiirusepiirang asulates (hoonestusega alad) |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
2.53.1 SSV |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
|
2.30.1 SSV Kiirusepiirang asulates (hoonestusega alad) |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
2.53.1 SSV |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
80 |
III LISA
Määruse (EL) 2019/2144 muutmine
Määruse (EL) nr 2019/2144 II lisas asendatakse nõuet D8 käsitlev rida järgmisega:
„D8 Arukad kiirusekontrollisüsteemid |
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/1958 (*1) |
|
B |
B |
B |
B |
B |
B |
|
|
|
|
B |
|
(*1) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/1958, 23. juuni 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/2144 üksikasjalike eeskirjadega mootorsõidukite tüübikinnituse konkreetsete katsemenetluste ja tehniliste nõuete kohta seoses arukate kiirusekontrollisüsteemidega ja nende süsteemide kui eraldi seadmestike tüübikinnitusega ning muudetakse kõnealuse määruse II lisa (EÜT L 409, 17.11.2021, lk 1)“