EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32002D0834

Nõukogu otsus, 30. september 2002, teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse eriprogrammi Euroopa teadusruumi integreerimine ja tugevdamine (2002–2006) vastuvõtmise kohta

OJ L 294, 29.10.2002, p. 1–43 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV)
Special edition in Czech: Chapter 13 Volume 030 P. 597 - 639
Special edition in Estonian: Chapter 13 Volume 030 P. 597 - 639
Special edition in Latvian: Chapter 13 Volume 030 P. 597 - 639
Special edition in Lithuanian: Chapter 13 Volume 030 P. 597 - 639
Special edition in Hungarian Chapter 13 Volume 030 P. 597 - 639
Special edition in Maltese: Chapter 13 Volume 030 P. 597 - 639
Special edition in Polish: Chapter 13 Volume 030 P. 597 - 639
Special edition in Slovak: Chapter 13 Volume 030 P. 597 - 639
Special edition in Slovene: Chapter 13 Volume 030 P. 597 - 639

No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2006

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2002/834/oj

32002D0834



Euroopa Liidu Teataja L 294 , 29/10/2002 Lk 0001 - 0043


Nõukogu otsus,

30. september 2002,

teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse eriprogrammi "Euroopa teadusruumi integreerimine ja tugevdamine" (2002–2006) vastuvõtmise kohta

(2002/834/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 166,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 1513/2002/EÜ, [4] mis käsitleb Euroopa teadusruumi loomisele ja uuendamisele suunatud Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuenda raamprogrammi (2002-2006), edaspidi "raamprogramm", rakendatakse asutamislepingu artikli 166 lõike 3 kohaselt eriprogrammide kaudu, milles määratakse kindlaks nende rakendamise üksikasjalikud eeskirjad, kehtestatakse nende kestus ja nähakse ette vajalikuks peetavad vahendid.

(2) Raamprogrammi kuulub kolm peamist meetmerühma: ühenduse teadusuuringute keskendamine ja ühendamine, Euroopa teadusruumi struktureerimine ja Euroopa teadusruumi aluste tugevdamine, millest esimene ja kolmas tuleksid kaudsete meetmete osas rakendada eriprogrammi kaudu.

(3) Käesoleva programmi suhtes tuleks kohaldada raamprogrammi rakendamiseks vastu võetud ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide osalemise ja teadustöö tulemuste levitamise eeskirju (edaspidi "osalemise ja levitamise eeskirjad").

(4) Uusi töövahendeid (integreeritud projektid ja pädevusvõrgustikud) tunnustatakse üldiste prioriteetsete vahenditena eesmärkide saavutamiseks, mis on seotud kriitilise massi, haldamise lihtsustamise ja ühenduse teadustööst võrreldes riiklikult tehtud teadustööga saadava Euroopa lisandväärtusega ja teadussuutlikkuse integreerimisega. Tagatakse sujuv üleminek viiendas raamprogrammis kohaldatud korralt kuuenda raamprogrammi korrale. Uusi töövahendeid kasutatakse kuuenda raamprogrammi algusest peale igas teemavaldkonnas ja vajaduse korral prioriteetsete vahenditena, samal ajal kasutades sihtuuringute eriprojekte ja kooskõlastusmeetmeid. Nende abil peaks saama personali- ja halduskulusid vähendada maksimaalselt kuni 6,0 protsendini programmi rakendamiseks vajalikuks peetavast kogusummast. 2004. aastal annavad sõltumatud eksperdid hinnangu iga töövahendi tõhususe kohta, mida raamprogrammi elluviimisel kasutatakse.

(5) Asutamislepingu artikliga 170 nähakse ette, et käesolev programm on osalemiseks avatud riikidele, kes on sõlminud sellekohased vajalikud lepingud, ning on projekti tasandil ja vastastikuse kasu alusel osalemiseks avatud ka kolmandate riikide üksustele ja rahvusvahelistele teaduskoostöö organisatsioonidele.

(6) Käesoleva programmi rakendamisel tuleks erilist rõhku panna säästva arengu strateegia edendamisele; teadurite liikuvusele komisjoni teatise "Liikuvuse strateegia Euroopa teadusruumis" kohaselt; innovatsioonile; väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vajadustele, nende osalemise soodustamisele ja rahvusvahelisele koostööle kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Erilist tähelepanu tuleks pöörata kandidaatriikidele.

(7) Käesoleva programmi raames teostatavates teadusuuringutes tuleks järgida olulisi eetikapõhimõtteid, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtteid.

(8) Komisjoni teatise "Naised ja teadus" ning sama teemat käsitlevate nõukogu 20. mai 1999 [5] ja 26. juuni 2000 [6] resolutsioonide ning Euroopa Parlamendi 7. veebruari 2000 [7] resolutsiooni kohaselt rakendatakse tegevuskava, mille abil püütakse suurendada ja tugevdada naiste osa teaduses ja teadusuuringutes ning selles osas on vaja meetmeid veelgi tõhustada. Käesoleva programmi rakendamisel võetakse uurimistöös arvesse soolisi aspekte.

(9) Käesoleva programmi võimaluste täielikuks ärakasutamiseks tuleks julgustada kõiki asjaomaseid pooli, eriti liikmesriike, assotsieerunud kandidaatriike ja teisi assotsieerunud riike programmis aktiivselt osalema, et ühiselt taotleda Euroopas tehtavate teadusuuringute paremat koordineerimist, sealhulgas siseriiklike programmide avamise ja võrgustamise ning kõikidel tasanditel tehtavate teadusuuringutega seotud teabe vaba ringluse kaudu.

(10) Käesolev programm tuleks rakendada paindlikul, tõhusal ja läbipaistval viisil, võttes eeskätt arvesse teadus- ja tööstusringkondade, teadusuuringute tulemuste kasutajate ja poliitika väljatöötajate asjakohaseid huve; programmi raames teostatavad teadusuuringud tuleks vajaduse korral kohandada ühenduse poliitika ning teadus- ja tehnoloogiaarendusega.

(11) Tuleks hõlbustada ühenduse äärepoolseimate piirkondade osalemist teadusuuringutes ja tehnoloogiaarenduses (TTA), kasutades asjakohaseid mehhanisme, mis vastavad nende piirkondade konkreetsele olukorrale.

(12) Käesoleva programmi meetmetes osalemist õhutatakse programmi sisu, tingimusi ja korda käsitleva põhjaliku teabe avaldamise kaudu, tehes selle võimalikele osalejatele, sealhulgas assotsieerunud kandidaatriikide ja teiste assotsieerunud riikide võimalikele osalejatele aegsasti ja igakülgselt kättesaadavaks. Võetakse konkreetseid meetmeid arengumaade, Vahemere riikide (sealhulgas Lääne-Balkani alad) ning Venemaa ja uute iseseisvate riikide teadlaste ja teadusasutuste osalemise toetuseks.

(13) Kuna käesoleva otsuse rakendamise meetmed on olemuslikult haldusmeetmed, tuleks need vastu võtta korralduskomitee menetluse kohaselt, mis on ette nähtud komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlust käsitleva nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ [8] artiklis 4; kuna inimembrüo ja inimembrüo tüvirakkude kasutamise uuringud on siiski seotud eetiliste parameetritega, mis tuleb kehtestada kooskõlas teadussaavutuste arengu, eetika Euroopa töörühma arvamuse ja vajaduse korral siseriiklike ja rahvusvaheliste eetika-alaste õigusaktide ja eeskirjadega; ning seetõttu tuleks niisuguste projektide rahastamismeetmed vastu võtta nõukogu otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5 sätestatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt.

(14) Komisjon korraldab õigeaegselt käesoleva programmiga hõlmatud valdkondades võetud meetmete täielikel rakendusandmetel põhineva sõltumatu hindamise, pidades silmas programmi panust Euroopa teadusruumi loomisse, mis toimub kõigi asjaosaliste puhul avatuse vaimus.

(15) Igal prioriteetsel teemavaldkonnal peaks Euroopa ühenduste üldeelarves olema oma eelarverida.

(16) Teadus- ja tehnikauuringute komiteega on programmi teadusliku ja tehnoloogilise sisu osas konsulteeritud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Kooskõlas raamprogrammiga võetakse ajavahemikuks 30. september 2002 — 31. detsember 2006 vastu Euroopa teadusruumi integreerimise ja tugevdamise eriprogramm (edaspidi "eriprogramm").

2. Eriprogrammi eesmärgid ning teadus- ja tehnoloogiaprioriteedid on sätestatud I lisas.

Artikkel 2

Raamprogrammi II lisa kohaselt on selle eriprogrammi elluviimiseks vajaliku summa suurus 12905 miljonit eurot, millest kuni 6,0 % moodustavad komisjoni halduskulud. Selle summa suunav jaotus on esitatud II lisas.

Artikkel 3

Kõik eriprogrammi alla kuuluvad teadusuuringud peavad toimuma olulisi eetikapõhimõtteid järgides.

Artikkel 4

1. Ühenduse finantsosalust eriprogrammis käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud raamprogrammi artikli 2 lõikes 2.

2. Eriprogramm viiakse ellu raamprogrammi III lisas määratletud ja käesoleva otsuse III lisas kirjeldatud vahendite abil.

3. Eriprogrammi suhtes kohaldatakse osalemise ja levitamise eeskirju.

Artikkel 5

1. Komisjon koostab eriprogrammi rakendamise tööprogrammi, sätestades üksikasjalikumalt I lisas ettenähtud eesmärgid, teadus- ja tehnoloogiaprioriteedid ning rakendamise ajakava.

2. Tööprogrammis võetakse arvesse liikmesriikide, assotsieerunud riikide ning Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastavaid teadusuuringuid. Vajaduse korral seda ajakohastatakse.

Artikkel 6

1. Kõnealuse eriprogrammi rakendamise eest vastutab komisjon.

2. Artikli 7 lõikes 2 sätestatud korda kohaldatakse järgmiste meetmete vastuvõtmiseks:

a) artikli 5 lõikes 1 nimetatud tööprogrammi koostamine ja ajakohastamine, mille hulka kuulub prioriteetsete teostamisvahendite valimine, võimalikud hilisemad muudatused nende kasutamisel, samuti projektikonkursi sisu ning kohaldatavad hindamis- ja valikukriteeriumid;

b) järgmiste meetmete rahastamise kinnitamine:

i) TTA tegevus, millesse on kaasatud pädevusvõrgustikud ja integreeritud projektid;

ii) TTA tegevus järgmistes prioriteetsetes teemavaldkondades:

"Bioteadused, genoomika ja biotehnoloogia tervishoius",

"Infoühiskonna tehnoloogiad",

"Nanotehnoloogiad ja nanoteadused, teadmuspõhised polüfunktsionaalsed materjalid ning uued tootmisprotsessid ja -vahendid",

"Lennundus ja kosmos",

"Toidu kvaliteet ja toiduohutus",

"Säästev areng, globaalsed muutused ja ökosüsteemid",

kus ühenduse osa käesoleva programmi meetmete rahastamisel on hinnanguliselt 1,5 miljonit eurot või rohkem;

iii) punktides i ja ii nimetamata TTA tegevus, kui ühenduse osa käesoleva programmi meetmete rahastamisel on hinnanguliselt 0,6 miljonit eurot või rohkem;

c) raamprogrammi artikli 6 lõikega 2 ettenähtud välishindamisega seotud volituste koostamine;

d) II lisas sätestatud summa suunava jaotuse võimalikud korrigeerimised.

3. Artikli 7 lõikes 3 sätestatud korda kohaldatakse järgmiste meetmete vastuvõtmiseks:

- inimembrüo ja inimembrüo tüvirakkudega seotud teadusuuringuid käsitlevad üksikasjalikud rakendussätted,

- inimembrüo ja inimembrüo tüvirakkude kasutamisega seotud TTA meetmed.

Artikkel 7

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

3. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 ja artikli 5 lõike 6 kohaseks tähtajaks kehtestatakse kaks kuud.

4. Komitee võtab vastu oma kodukorra.

Artikkel 8

1. Komisjon annab raamprogrammi artikli 4 kohaselt korrapäraselt aru eriprogrammi rakendamise üldisest edenemisest; aruanne sisaldab ka teavet finantsaspektide ja vahendite kasutamise kohta.

2. Komisjon korraldab eriprogrammiga hõlmatud valdkondades võetavate meetmete osas raamprogrammi artikliga 6 ettenähtud sõltumatu järelevalve ja hindamise.

Artikkel 9

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 30. september 2002

Nõukogu nimel

eesistuja

B. Bendtsen

[1] EÜT C 118 E, 30.7.2002, lk 1.

[2] Arvamus on esitatud 12. juunil 2002 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT C 221, 17.9.2002, lk 97.

[4] EÜT L 232, 29.8.2002, lk 1.

[5] EÜT C 201, 16.7.1999, lk 1.

[6] EÜT C 199, 14.7.2001, lk 1.

[7] EÜT C 309, 27.10.2000, lk 57.

[8] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

--------------------------------------------------

I LISA

TEADUSLIKUD JA TEHNOLOOGILISED EESMÄRGID NING TEGEVUSE PÕHIJOONED

1.

1.1.

1.1.1.

i) Kõrgetasemelised genoomikauuringud ja nende rakendamine tervishoius

ii) Võitlus peamiste haigustega

1.1.2.

1.1.3.

1.1.4.

1.1.5

1.1.6.

i) Säästvad energiasüsteemid

ii) Säästev maismaa- ja meretransport

iii) Globaalsed muutused ja ökosüsteemid

1.1.7

1.2.

1.2.1

1.2.2.

1.2.3

2.

2.1.

2.2.

SISSEJUHATUS

Selle programmiga edendatakse tipptasemel teadustööd raamprogrammis 2002-2006 kindlaksmääratud ning Euroopale ja Euroopa tööstuse konkurentsivõimele erilist huvi pakkuvates ja lisandväärtust andvates prioriteetsetes võtmevaldkondades ning lisaks sellele toetatakse teemauuringuid, mis raamprogrammi rakendamise käigus on osutunud väga tähtsaks seoses Euroopa Liidu poliitiliste vajaduste ja uute, teadustöö esirinda kuuluvates valdkondades esilekerkinud võimalustega.

Programmiga püütakse Euroopa teadustööd paremini integreerida järgmiselt:

- tegevus koondatakse teadustöö prioriteetsetesse teemavaldkondadesse, kasutades tõhusaid rahastamisvahendeid (integreeritud projektid ja pädevusvõrgustikud), mille abil ühendatakse teadustöös osalejad sobivatesse koosseisudesse, et vastata prioriteetsete teadusvaldkondade väljakutsetele ja tegutseda võimalikult laia kandepinnaga,

- teadustööd kavandatakse ja tehakse süstemaatiliselt ja kooskõlastatult, et toetada ühenduse poliitikat ning leida uusi ja kujunemisjärgus teadus- ja tehnoloogiavaldkondi, võttes arvesse teadustöös osalejate esitatud vajadusi terves Euroopa Liidus,

- edendatakse Euroopa teadus- ja innovaatikaraamistike võrgustamist ja ühistegevust ning uute riiklike programmide avamist nendes prioriteetsetes valdkondades, kasutades vajaduse korral asutamislepingu artiklis 169 ettenähtud meetmeid, ning teistes valdkondades, kui niisugune tegevus on kasulik Euroopa teadusbaasile.

See programm täiendab programmi "Euroopa teadusruumi ülesehitamine" ja Teadusuuringute Ühiskeskusega seotud eriprogrammi ning selle rakendamine viiakse kooskõlla nende rakendamisega.

Rahvusvaheline koostöö on raamprogrammis olulisel kohal. Nimetatud eriprogrammis tehakse rahvusvahelist koostööd kahel viisil:

- kolmandate riikide teadlaste, teadusrühmade ja teadusasutuste osalemine projektides erinevate prioriteetsete teemavaldkondade raames, mis on seotud ülemaailmselt esilekerkinud küsimustega ja mille lahendamisega tegeldakse rahvusvaheliselt,

- rahvusvaheline erikoostöö mõningate riikide rühmadega ühenduse välissuhete ja arenguabipoliitika toetamiseks.

Raamprogrammis sisalduvate rahvusvahelise koostöö eesmärkide ja vormide kirjeldus on esitatud alarühmas "Laiemaid teadustöö valdkondi hõlmavad eriuuringud".

Soodustatakse kandidaatriikide osalemist programmis.

Soodustatakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete osalemist ning meetmete rakendamisel tagatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkus.

Programmi meetmed viiakse ellu integreeritult, et tagada nende erinevate elementide ning vajaduse korral raamprogrammi teiste osade ühtekuuluvus ja koostoime. [1]

1. ÜHENDUSE TEADUSTÖÖ KESKENDAMINE JA INTEGREERIMINE

1.1. TEADUSTÖÖ PRIORITEETSED VALDKONNAD

Suurima osa kuuenda raamprogrammi kuludest moodustavad kulutused prioriteetsetele teemavaldkondadele. Ühenduse uurimistegevuse ülima koondamisega püütakse luua oluline kangiefekt, mis koos raamprogrammi muude osade meetmetega ja muude — piirkondlike, riiklike, Euroopa ja rahvusvaheliste — raamprogrammide avatud kooskõlastamisega toetab ühtseid ja ülitõhusaid ühiseid püüdlusi üldeesmärkide saavutamiseks.

Seetõttu kirjeldatakse meetmeid seoses järgnevaga:

- üldeesmärgid ja loodetud tulemused, mida taotletakse igas prioriteetses valdkonnas,

- teadustöö prioriteedid, mida ühenduse meetmetega püütakse saavutada.

Teadustöö prioriteetseid teemavaldkondi kirjeldatakse seoses nende üldeesmärkide ja tähtsaimate uuringutega. Teadustöö üksikasjalikku sisu selgitatakse täpsemalt tööprogrammis.

Prioriteetsetes teemavaldkondades tunnustatakse uusi vahendeid (integreeritud projektid ja pädevusvõrgustikud) eesmärkide saavutamiseks, mis on seotud kriitilise massi, haldamise lihtsustamise ja ühenduse teadustööst võrreldes riiklikult tehtud teadustööga saadava Euroopa lisandväärtusega ja teadussuutlikkuse integreerimisega üldiste prioriteetsete vahenditena. Projektide suurus ei ole väljajätmise kriteerium ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ja teistele väikestele üksustele tagatakse uute vahendite kättesaadavus.

Pädevusvõrgustikke ja integreeritud projekte kasutatakse programmi algusest peale igas prioriteetses teemavaldkonnas ja vajaduse korral kui prioriteetseid vahendeid, samal ajal kasutades sihtuuringute eriprojekte ja kooskõlastusmeetmeid. Lisaks teadusuuringute ja tehnoloogia arendusele (TTA) võib nendesse kaasata ka järgmisi tegevusliike, kui need on taotletud eesmärkide suhtes eriti asjakohased: tutvustamine, levitamine ja kasutuselevõtmine; koostöö kolmandate riikide teadurite ja teadurite rühmadega; inimressursside arendamine, sealhulgas teadurite koolitamise edendamine; tehtava teadustöö seisukohast eriti oluliste uurimisvahendite ja infrastruktuuri arendamine; paremate sidemete loomine teaduse ja ühiskonna vahel, sealhulgas naiste kaasamine teadustöösse.

Ka sihtuuringute eriprojekte, kooskõlastusmeetmeid ja eritoetusmeetmeid võib kasutada prioriteetsete teemavaldkondade rakendamisel "tippteadmisteni viiva trepi" vaimus.

Innovatsioon on tähtis mõõde, mida tuleb TTA tegevuse kavandamisel ja rakendamisel arvesse võtta. Eelkõige kaasatakse pädevusvõrgustikesse ja integreeritud projektidesse toimingud, mis on seotud teadmiste levitamise ja kasutamisega ning vajaduse korral tehnoloogiasiirde tagamisega ning tulemuste kasutamise soodustamisega. Vajaduse korral pööratakse erilist tähelepanu tehnoloogia siirdamisele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning teadustöö tulemustel põhinevate ettevõtete loomisele kui teadustöö tulemuste kasutamise vahendile.

Teadustöö prioriteetsete valdkondade hulka kuulub teatavatel juhtudel traditsiooniliste distsipliinide piirialade teadustöö, kus edasiminek nõuab interdistsiplinaarseid ja multidistsiplinaarseid jõupingutusi. Nendes valdkondades tehakse vajaduse korral ka kõige uuemate teadmistega seotud katsetuslikke uuringuid nendes sisalduvate teemadega lähedalt seotud valdkondades. Vajalik rõhk asetatakse ka mõõtmiste ja katsetamisega seotud asjaoludele. Selle programmi rakendamisel pööratakse erilist tähelepanu erinevate prioriteetsete valdkondade koordineerimisele ning nende valdkondade ja alarühma "Eri valdkondade poliitika toetamine ning teaduslike ja tehnoloogiliste vajaduste prognoosimine" meetmete koordineerimisele.

Säästva arengu ja meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtet võetakse asjakohaselt arvesse. Lisaks sellele on käesoleva alarühma toimingutes vajaduse korral oluline osa tehtava teadustöö eetilistel, sotsiaalsetel, õiguslikel ja laiematel kultuurilistel aspektidel ning teadustöö rakendustel ning teadusuuringute ja tehnoloogia arenduse sotsiaal-majanduslikel ja tulevikuvisioonidel. Teaduse ja tehnika arengu eetikaga seotud teadustööd tehakse programmi "Euroopa teadusruumi ülesehitamine" raames.

Käesoleva programmi rakendamisel ja sellest tulenevate teadusuuringute teostamisel tuleb järgida olulisi eetikapõhimõtteid. Nende hulka kuuluvad Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtted, sealhulgas: inimväärikuse ja -elu kaitse, isikuandmete ja eraelu puutumatus ning loomade ja keskkonna kaitse kooskõlas ühenduse õiguse ning vastavate rahvusvaheliste konventsioonide ja tegevusjuhenditega, näiteks Helsingi deklaratsiooni viimane redaktsioon, Oviedos 4. aprillil 1997 allkirjastatud Euroopa Nõukogu konventsioon inimõiguste ja biomeditsiini kohta, Pariisis 12. jaanuaril 1998 allkirjastatud lisaprotokoll inimeste kloonimise keelamise kohta, ÜRO lapse õiguste konventsioon, UNESCO poolt vastuvõetud inimgenoomi ja inimõiguste ülddeklaratsioon ja asjakohased Maailma Tervishoiuorganisatsiooni resolutsioonid.

Arvesse võetakse ka biotehnoloogia eetika nõustajate Euroopa töörühma (1991–1997) ning teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühma arvamusi (alates 1998).

Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt ja Euroopa lähenemisviiside mitmekesisuse tõttu peavad teadusprojektides osalejad täitma nende riikide kehtivaid õigusnorme ja eetikareegleid, kus teadustöö sooritatakse. Igal juhul kohaldatakse siseriiklikke õigusnorme ning ühendus ei rahasta üheski liikmesriigis ühtki uurimust, mille teostamine on selles liikmesriigis keelatud.

Vajaduse korral peavad teadusprojektides osalejad enne TTA tegevuse alustamist taotlema vastavate riiklike või piirkondlike eetikakomiteede kinnitust. Komisjon vaatab korrapäraselt läbi ettepanekud, mis hõlmavad eetiliselt tundlikke küsimusi, eelkõige ettepanekud, mis on seotud inimembrüo ja inimembrüo tüvirakkude kasutamisega, ning annab nendele eetilise hinnangu.

Iga teadusprojekt, mis on seotud inimembrüo ja inimembrüo tüvirakkude kasutamisega, antakse eespool nimetatud eetilise hinnangu järel regulatiivkomiteele menetlemiseks.

Erijuhtudel võib see aset leida projekti rakendamise ajal.

Käesoleva programmi raames ei rahastata järgmisi teadustöö valdkondi:

- inimeste kloonimisele suunatud teadusuuringud, mille eesmärk on paljundamine,

- inimeste genotüübi muutmisele suunatud teadusuuringud, mis võivad sellised muudatused päritavaks muuta, [2]

- teadusuuringud, mis on suunatud inimese embrüote loomisele üksnes teadustöö eesmärgil või tüvirakkude saamiseks muu hulgas somaatiliste rakkude tuuma siirdamise abil.

Lisaks sellele ei rahastata mitte mingil juhul teadusuuringuid, mis on kõikides liikmesriikides keelatud.

Vastavalt loomade kaitset ja heaolu käsitlevale Amsterdami protokollile tuleb loomkatsed võimaluse korral alati asendada alternatiivsete katsetega. Loomade kannatusi tuleb vältida või vähendada niipalju kui võimalik. See kehtib eelkõige (direktiivi 86/609/EMÜ kohaselt) inimesega lähisuguluses olevate liikidega tehtavate katsete puhul. Loomade genotüübi muutmine ja loomade kloonimine võivad kõne alla tulla ainult sel juhul, kui nende eesmärgid on eetiliselt põhjendatud, loomade heaolu on tagatud ja järgitakse bioloogilise mitmekesisuse põhimõtteid.

Neid juhiseid kohaldatakse käesoleva programmi rakendamisel. Lisaks sellele jälgib komisjon korrapäraselt teaduse arengut ja siseriiklikke õigusnorme, et asjakohaseid arenguid arvesse võtta. Jälgimisest tulenevalt võib neid juhiseid vajaduse korral täpsustada.

1.1.1. Bioteadused, genoomika ja biotehnoloogia tervishoius

Inimgenoomi ja muude genoomide sekventeerimine kuulutab üleminekut uuele ajajärgule inimese bioloogias, pakkudes enneolematuid võimalusi inimeste tervise parandamiseks ning tööstus- ja majandustegevuse stimuleerimiseks. Et nende hüvede saavutamiseks oma osa anda, keskendutakse selle teema puhul postgenoomsete uuringute integreerimisele, sealhulgas sellega seotud molekulaarmehhanismide uurimisele, juba tunnustatud biomeditsiinilistele ja biotehnoloogilistele lähenemisviisidele ning edendatakse (nii avaliku sektori kui ka erasektori) teadussuutlikkuse integreerimist üle kogu Euroopa, et suurendada ühtsust ja saavutada kriitiline mass. Integreeritud multidistsiplinaarne teadustöö, mis võimaldab tehnoloogia ja bioloogia tihedat integreerumist, on selles teemavaldkonnas genoomiinfo transleerimisel praktilistesse rakendustesse eriti oluline. Lisaks sellele on oluline, et teemauuringutesse kaasataks peamised sidusrühmad, näiteks asjakohaselt tööstuse esindajad, tervishoiuteenuste pakkujad ja arstid, poliitika väljatöötajad, reguleerivad asutused, patsientide ühingud, eetikaeksperdid jne. Asjakohast tähelepanu pööratakse ka lastehaigustele ja nende ravile ning teadustöös tagatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkus. [3]

Sellesse prioriteetsesse teemavaldkonda kuuluvate uuringutega stimuleeritakse ja tugevdatakse multidistsiplinaarseid põhiuuringuid, et täielikult ära kasutada genoomiinfot inimeste tervisega seotud rakenduste toetuseks. Rakenduste vallas asetatakse põhirõhk uurimistööle, mille eesmärk on viia põhiteadmised rakendusetappi (translatiivne lähenemine), mis võimaldaks saavutada meditsiini alal tegelikke, pidevaid ja kooskõlastatud edusamme Euroopa tasandil ja parandada elukvaliteeti. See uurimistöö võib mõjutada näiteks põllumajanduse ja keskkonnaga seotud teadustööd, millega tegeldakse muude prioriteetse teemade raames; seda mõju tuleks asjakohaselt arvesse võtta kõnealuste prioriteetsete teemade rakendamise käigus.

Euroopa biotehnoloogiatööstuse toetamine Euroopa Nõukogu Stockholmi kohtumise otsuste kohaselt on Euroopa Ühenduse uurimistegevuse lahutamatu osa. Püütakse luua tugevad seosed kõikide toimingute vahel, mis parandavad biotehnoloogiatööstuse ja eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete raamtingimusi uuenduste tegemiseks tervishoiualal, sealhulgas ettevõtluse stimuleerimine ja investeerimisvõimalused riskikapitali ja Euroopa Investeerimispanga kaasamise abil. Tähelepanu pööratakse ka kitsaskohtade identifitseerimisele, mis tekivad genoomika uute rakenduste arendamise suhtes kohaldatava õigusliku reguleerimise tõttu, eetiliste mõjude võimalikult varases etapis prognoosimisele ja laiemale mõjule, mida genoomikateaduse arendamine avaldab ühiskonnale ja kodanikele.

See prioriteetne teemavaldkond edendab ka Euroopa Ühenduse tervishoiustrateegia rakendamist ja arendamist.

Rahvusvahelist koostööd soositakse kõikides teemavaldkonnaga seotud toimingutes. Vajaduse korral võetakse asjakohaselt arvesse Euroopa Ühenduse kohustust vähendada vaesust arengumaades ja paranenud tervise tähtsust selles protsessis, mis on kooskõlas asutamislepingu artikliga 177 ja Euroopa Ühenduse kiirmeetmetega võitluses HI-viiruse, AIDSi, malaaria ja tuberkuloosiga.

Teadustöö prioriteedid

i) Kõrgetasemelised genoomikauuringud ja nende rakendamine tervishoius

Kõikide organismide funktsionaalse genoomika alased põhiteadmised ja põhivahendid:

Selle tegevusliini strateegiline eesmärk on edendada genoomiinfo paremat mõistmist alusteadmiste, vahendite ja ressursside arendamise kaudu, mis on vajalikud inimese tervise seisukohast oluliste geenide ja geenitoodete toimimise dešifreerimiseks, ning uurida nende mõju üksteisele ja keskkonnale. Uurimistegevus hõlmab järgmisi valdkondi:

- Geeniekspressioon ja proteoomika: Eesmärk on võimaldada uurijatel paremini dešifreerida geenide ja geenitoodete toimimist ning määratleda kompleksseid regulatoorseid võrgustikke (biokomplekssust), mis kontrollivad bioloogilisi põhiprotsesse.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: kõrge tootlikkusega töövahendite ja lähenemisviiside arendamine, mille abil saab jälgida geeniekspressiooni ja proteiiniprofiile ning kindlaks määrata proteiinifunktsioonide ja bioloogiliste molekulide vastastikust toimet elavas rakus.

- Struktuurigenoomika: eesmärk on võimaldada uurijatel tõhusamalt ja senisest täpsemalt kindlaks teha proteiinide ja muude makromolekulide kolmemõõtmeline struktuur, mis proteiini funktsiooni selgitamisel ja ravimite väljatöötamisel omab suurt tähtsust.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: kõrge tootlikkusega lähenemisviiside väljatöötamine makromolekulide kolmemõõtmelise struktuuri määratlemiseks kõrge resolutsiooniga.

- Võrdlev genoomika ja populatsioonigeneetika: eesmärk on võimaldada uurijatel kasutada hästi karakteriseeritud mudelorganisme geenifunktsiooni ennustamiseks ja testimiseks ning täielikult ära kasutada Euroopas saadaolevaid spetsiifilisi populatsioonikohorte geenifunktsiooni ning tervisliku seisundi või haiguse vahelise seose kindlaksmääramiseks.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: mudelorganismide ja geenisiirdevahendite arendamine; geneetilise epidemioloogia vahendite ja standardiseeritud genotüübi määramise menetluste väljatöötamine.

- Bioinformaatika: eesmärk on võimaldada uurijatel kasutada tõhusaid vahendeid pidevalt suureneva genoomiinfo haldamiseks ja tõlgendamiseks ning teadusringkondadele selle kättesaadavaks tegemiseks kergesti juurdepääsetaval ja kasutusvalmis kujul.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: bioinformaatiliste vahendite ning andmete salvestamise, hankimise ja töötlemise ressursside arendamine; bioloogiateaduse arvutipõhiste lähenemisviiside arendamine geenifunktsiooni in silico ennustamiseks komplekssete ning regulatoorsete võrgustike simuleerimiseks.

- Multidistsiplinaarsed funktsionaalgenoomika lähenemisviisid bioloogilistele põhiprotsessidele: eesmärk on võimaldada teaduritel uurida bioloogilisi põhiprotsesse, kasutades eespool nimetatud uuenduslikke lähenemisviise.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: rakuliste põhiprotsesside aluseks olevate mehhanismide väljaselgitamine, et identifitseerida kaasatud geenid ja dešifreerida nende bioloogilised funktsioonid elusorganismides.

Genoomika- ja biotehnoloogiaalaste teadmiste ja tehnoloogia rakendamine tervishoius

Selle tegevusliini strateegiline eesmärk on parandada Euroopa biotehnoloogiatööstuse konkurentsivõimet, kasutades selleks genoomika ja biotehnoloogia arendamisel saadud rikkalikke bioloogilisi andmeid. Uurimistegevus hõlmab järgmisi valdkondi:

- Tehnoloogiline platvorm uute diagnostika-, ennetus- ja ravivahendite arendamiseks: Haiguste vältimise ja ravimise alal on eesmärgiks edendada kõrgkoolide ja tööstuse koostööd tehnoloogiliste platvormide abil, kus multidistsiplinaarsed lähenemisviisid, mis kasutavad genoomiuuringutest tulenevaid kõige tähtsamaid ja uuemaid tehnoloogiaid, võivad kaasa aidata tervishoiu parandamisele ja kulutuste vähendamisele täpsema diagnoosimise, isikupärastatud ravimise ning uute ravimite ja raviviiside tõhusama väljatöötamise (nt uute ravimite valikuvõimalus) ja muude tipptehnoloogiate uudistoodete kasutamise abil.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: uute, ohutumate ja tõhusamate ravimite ratsionaalne ja kiirendatud väljatöötamine, sealhulgas farmakogenoomika meetodid; uute diagnostikameetodite väljatöötamine; uute in vitro testide väljatöötamine loomkatsete asendamiseks; uute ennetus- ja ravivahendite väljatöötamine ja katsetamine, näiteks somaatiline geeni- ja rakuteraapia (eriti tüvirakuteraapia, mida kasutatakse näiteks neuroloogiliste ja neuromuskulaarsete häirete ravimisel) ja immunoteraapia; innovatiivne postgenoomiline uurimustöö, millel on suured rakendusvõimalused.

Sotsiaalselt vastutustundlike valikute, avalikkuse heakskiidu ja uute tehnoloogiate tõhusate arendusteede tagamiseks peavad seadusandjad, eetikaeksperdid ja kogu ühiskond selles tegevuses aktiivselt osalema juba varases staadiumis.

ii) Võitlus peamiste haigustega

Rakendussuunitlusega genoomika lähenemisviisid meditsiinilistele teadmistele ja tehnoloogiatele

Selle tegevusliini strateegiline eesmärk on välja töötada paremaid meetodeid, mille abil inimeste haigusi vältida ja nendega toime tulla — kasutades ka tervishoiualast kõrgtehnoloogiat — ning elada ja vananeda tervislikult. Tegevuses keskendutakse üksnes genoomika lähenemisviiside integreerimisele kõikide oluliste organismide osas juba tunnustatud meditsiiniliste lähenemisviisidega, mille abil uuritakse haiguse ja tervise määravaid tegureid. Põhirõhk asetatakse translatiivsetele uuringutele, mille eesmärk on põhiteadmiste viimine kliinilistesse rakendustesse. Uurimistegevuses keskendutakse järgmistele valdkondadele:

- Võitlus südame-veresoonkonna haiguste, diabeedi ja haruldaste haigustega: eesmärk on tõhustada Euroopas surmaga lõppevate ja tervisehäireid põhjustavate haiguste ennetamist ja ravi ning ühendada Euroopa teadusressursid haruldaste haiguste uurimiseks.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: kliinilise asjatundlikkuse ja ressursside integreerimine vastavatesse mudelsüsteemidesse ja funktsionaalse genoomika nüüdisaegsetesse vahenditesse, et saavutada läbimurre nende haiguste ennetamises ja ravis.

- Võitlus antibiootikumi- ja muu ravimiresistentsusega: eesmärk on tagasi tõrjuda oluline oht inimese tervisele, mille on põhjustanud ravimiresistentsed haigusetekitajad.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: mikroobi genoomide ja peremeesorganismi-haigustekitaja vastastikmõju käsitlevate teadmiste kasutamine vaktsiinide ja alternatiivsete ravistrateegiate väljatöötamiseks, et lahendada mikroobivastaste ravimite resistentsuse ja muu ravimiresistentsuse probleemid; mikroobivastaste ravimite optimaalse kasutamise strateegiate arendamine; nakkushaiguste epidemioloogilise seire ja tõrje Euroopa Ühenduse võrgustiku toetamine.

- Aju-uuringud ja võitlus närvisüsteemi haigustega: eesmärk on kasutada genoomiinfot, et paremini aru saada ajutegevusest ja ajutegevuse häiretest, saada uusi teadmisi psüühilistest protsessidest, võidelda neuroloogiliste häirete ja haigustega ning parandada ajurakkude taastumist.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: ajutegevuse, ajukahjustuse, aju kohanemisvõime, ajurakkude taastumise, õppimis-, mälu- ja kognitiivsete protsesside aluste tundmaõppimine molekulaar- ja rakutasandil; neuroloogiliste ja psüühiliste häirete ja haiguste (nt Alzheimeri tõbi, Parkinsoni tõbi ja Creutzfeldt-Jakobsi tõve uus vorm) ennetamis- ja ravistrateegiate arendamine, sealhulgas narkosõltuvusravi strateegiad.

- Inimese arengu ja vananemisprotsessi uurimine: eesmärk on paremini aru saada inimese arengust põhirõhuga vananemisprotsessil, et välja töötada tõendusbaas rahvatervise strateegiate parandamisele tervislike eluviiside ja haigusteta vananemise edendamiseks.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: inimese arengu mõistmine eostamisest noorukieani; haigusteta vananemise determinantide uurimine molekulaar- ja raku tasandil, sealhulgas determinantide ning keskkondlike, käitumuslike ja sooliste tegurite vastastikune mõju.

Võitlus vähktõvega

Eesmärk on võidelda vähiga paremate, patsiendikesksete strateegiate väljatöötamise abil, et haigust ennetada, tõhusamalt ja varem diagnoosida ja paremini ravida minimaalsete kõrvalmõjudega. Seetõttu keskenduvad nimetatud uuringud genoomikauuringutest ja muudest põhilistest uurimisvaldkondadest saadud teadmiste ülekandmisele niisugustesse rakendustesse, mis parandavad arstide tööd ja rahva tervist.

Patsiendikeskne lähenemisviis sisaldab nelja omavahel seotud komponenti. Teadustöö keskendub järgmistele teemadele:

- Vahendite loomine ja algatuste arendamine vähiuuringute kasutamiseks Euroopas; tõenditel põhinevate heade ravimenetluste juhiste ja paremate rahvatervise strateegiate arendamise soodustamine olemasolevate uurimistulemuste kiirema ülekandmisega rakendustesse.

- Kliiniliste uuringute, eriti kliiniliste katsete toetamine, mille eesmärk on uute ja paremate raviviiside tõestamine.

- Translatiivsete uuringute toetamine, mille eesmärk on kasutada põhiteadmisi ravimenetlustes ja tervishoius.

- Muud vähiga seotud küsimused, näiteks vananemine ja vähk, piirkondlikud erinevused, psühhosotsiaalsed aspektid, palliatiivhooldus ja tugirühmade juhendamine.

Vaesusega seotud peamiste nakkushaigustega võitlemine

Selle tegevusliini strateegiline eesmärk on tegelda ülemaailmse ohtliku olukorraga, mille on põhjustanud kolm peamist nakkushaigust — HI-viirus/AIDS, malaaria ja tuberkuloos, arendades tõhusaid ravivahendeid eelkõige kolmandates riikides kasutamiseks. Kava kohaselt võtavad arengumaad selle tegevusliini rakendamisest aktiivselt osa ja vastavalt vajadusele osalevad otseselt selles sisalduvates erimeetmetes, eelkõige kliiniliste katsete programmis.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: uute paljulubavate raviviiside arendamine (vaktsiinid, ravivahendid ja HIV mikrobiotsiidid) sihthaiguste ravimiseks, sponsoreerides uurimistööd alates mikrobiogenoomikauuringute tulemusi kasutavatest molekulaarsetest põhiuuringutest kuni prekliiniliste katseteni ja toimimise tõestamiseni; kliiniliste katsete programmi loomine, mille eesmärk on ühendada ja toetada Euroopa kliiniliste katsete alaseid meetmeid spetsiaalselt arengumaades kasutamiseks ettenähtud ravimenetluste osas; AIDS Therapy Trials Network'i loomine Euroopas, et parandada Euroopas kasutatavate AIDSi raviviisidega seotud kliiniliste katsete ühtsust ja vastastikust täiendavust.

Selles prioriteetses teemavaldkonnas tehakse ka kõige uuemate teadmistega seotud katsetuslikke uuringuid selles sisalduvate teemadega lähedalt seotud valdkondades. Kasutatakse kaht teineteist täiendavat lähenemisviisi: üks on retseptiivne ja avatud ning teine on ennetav.

1.1.2. Infoühiskonna tehnoloogiad

Infoühiskonna tehnoloogiad muudavad majandust ja ühiskonda. Lisaks uute tööviiside ja uut tüüpi ettevõtluse loomisele pakuvad need ka lahendusi peamistele ühiskondlikele väljakutsetele näiteks tervishoiu, keskkonna, ohutuse, liikuvuse ja tööhõive alal ning mõjutavad sügavalt meie igapäevaelu. Infoühiskonna tehnoloogiate sektor on praegu kõige tähtsam majandusharu, mille aastakäive on 2000 miljardit eurot ja mis annab Euroopas tööd rohkem kui 12 miljonile inimesele.

Infoühiskonna tehnoloogiate prioriteetne teema toetab otseselt Euroopa teadmisteühiskonna poliitikat, milles lepiti kokku Euroopa Nõukogu Lissaboni kohtumisel 2000. aastal ja Euroopa Nõukogu Stockholmi kohtumisel 2001. aastal ning mis kajastub e-Euroopa tegevuskavas. Teemauuringutega tagatakse Euroopa juhtpositsioon üld- ja rakendustehnoloogiate alal, mis moodustavad teadmistel põhineva majanduse kõige tähtsama osa. Nendega püütakse suurendada Euroopa ettevõtete ja tööstuse innovatiivsust ja konkurentsivõimet ning tuua suuremat kasu kõikidele Euroopa kodanikele.

Euroopa edu mobiilside, traadita side ja elektrooniliste tarbekaupade alal ei kordu, kui infoühiskonna tehnoloogiate kesksete valdkondade uuringutes ei tehta suuri jõupingutusi kriitilise massi saavutamiseks. Sellesse tegevusse püütakse seetõttu mobiliseerida ühenduse teadureid keskpikkade ja pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks ning soodustada kogu avaliku ja erasektori jõudude integreerimist Euroopa tasandil tippteadmiste saamiseks ja uuenduslikkuse tugevdamiseks. Meetmed hõlmavad kõrge riskiteguriga ja pikaajalist teadusuuringute ja tehnoloogia arendust, näiteks kolmanda põlvkonna järgsete mobiil- ja traadita side süsteemide arendus.

Kuigi on tehtud märkimisväärseid edusamme, ei kasuta me tegelikus elus kaugeltki kõiki teadmuspõhiste teenuste loodud võimalusi. Toodete ja teenuste kasutamine on endiselt keeruline ja paljudele kättesaamatu ning "digitaalne lõhe" laieneb Euroopas ja kogu maailmas. Teadustöö keskendub järgmise põlvkonna tehnoloogiatele, milles arvutid ja võrgustikud integreeritakse tavakeskkonda, mis võimaldab kasutada tohutul hulgal teenuseid ja rakendusi kergestikasutatavate kasutajaliideste abil. Selles "aruka keskkonna" kujutluses kuulub kasutajale, st inimesele, keskne koht kõigile avatud, teadmusühiskonna arendustes.

e-Euroopa tegevuskava toetav infoühiskonna tehnoloogiate prioriteet aitab üles ehitada teabel ja teadmusel põhinevat ühiskonda üle kogu Euroopa, soodustades kõige vähem arenenud piirkondade osalemist. See sisaldab ka meetmeid, mis ühendavad Euroopa Liidu ja rahvusvahelisi jõupingutusi. Eesmärk on saavutada ülemaailmne konsensus selle valdkonna küsimustes, vajaduse korral näiteks arukate tootmissüsteemide programmi või töökindluse küsimusi käsitleva dialoogi abil, et paremini integreerida hiljuti assotsieerunud riikide teadustöö Euroopa Liidu teadustöösse ja soodustada koostööd arengumaadega.

Lisaks eespool nimetatule toetab see prioriteetne teemavaldkond uuringuid, mis käsitlevad tulevikuvisioonide uurimist ja katsetamist ning kujunemisjärgus tehnoloogiaid infoühiskonna tehnoloogiate värskeimate teadmiste eesliinil.

Allpool määratletavatesse prioriteetidesse on lisatud ka Géanti ja GRIDi programmide edasiarendamise meetmed.

Teadustöö prioriteedid

i) Infoühiskonna tehnoloogiate rakendusuuringud peamistele ühiskondlikele ja majanduslikele väljakutsetele vastamiseks

Eesmärk on laiendada infoühiskonna tehnoloogiatel põhinevate lahenduste ulatust ja tõhusust peamistele ühiskondlikele ja majanduslikele väljakutsetele vastamisel ning teha need kodanikele, ettevõtetele ja organisatsioonidele igal pool ja igal ajal kõige usaldusväärsemal ja loomulikumal viisil kättesaadavaks.

- Usaldust ja turvalisust toetavad tehnoloogiad: eesmärk on arendada niisuguseid tehnoloogiaid, mis tegelevad "digitaalmaailma" oluliste turvalisusküsimustega ning vajadusega tagada kodanike ja ühenduste õigused.

Teadustöös keskendutakse turvalisuse põhimehhanismidele ja nende koostalitlusvõimele, dünaamilistele turvaprotsessidele, kõrgetasemelisele krüptograafiale, eraelu puutumatust suurendavatele tehnoloogiatele, digitaalsete võimaluste kasutamise tehnoloogiatele ja tehnoloogiatele, millega toetatakse ettevõtete ja muude organisatsioonide toimingute töökindlust dünaamilistes ja mobiilsetes süsteemides.

- Ühiskondlike väljakutsetega seotud teadustöö: põhitähelepanu on pööratud "arukale keskkonnale", mille abil püütakse laiendada kodanike osalemist infoühiskonnas, parandada tervishoiu, turvalisuse, mobiilsuse ja keskkonna juhtimis- ja toetussüsteeme, säilitada kultuuripärandit ning toetada eri valdkondade toimingute integreerimist.

e-osaluse teadusuuringud keskenduvad süsteemidele, mis võimaldavad kõigile juurdepääsu e-ühiskonnale ja juurdepääsetavatele tehnoloogiatele infoühiskonnas täielikuks osalemiseks, ja abisüsteemidele, mis taastavad keha funktsioone või korvavad puudeid, võimaldades seega erivajadustega kodanikele ja nende hooldajatele paremat elukvaliteeti. Tervishoiu alal keskendub töö arukatele süsteemidele, mille eesmärk on toetada tervishoiutöötajaid patsientidele isikupärastatud terviseteenuste osutamisel ja nende teavitamisel ning kogu elanikkonna tervise edendamisel ja haiguste ennetamisel. Teadusuuringud tegelevad ka arukate süsteemidega, mis aitavad parandada inimeste ja vara kaitset ning turvata ühiskonna infrastruktuure.

Liikuvuse alal keskendub teadustöö sõidukite infrastruktuurile ja teisaldatavatele süsteemidele, et arendada integreeritud ohutus-, mugavus- ja tõhusama kasutamise omadusi ning võimaldada mobiilsust toetavate nüüdisaegse logistika infoteenuste ja asukohaga seotud teenuste osutamist. Keskkonnauurimustes keskendutakse loodusvarade majandamist, riskiennetust ja kriisijuhtimist, sealhulgas lõhkekehade kõrvaldamist, toetavatele teadmuspõhistele süsteemidele. Vaba aja veetmisega seotud uuringud keskenduvad meelelahutuslikele arukatele ja mobiilsetele süsteemidele ja rakendustele. Turismi alal tegeldakse teabevahetuse ja interaktiivsete teenustega. Kultuuripärandi alal uuritakse peamiselt arukaid süsteeme, mis võimaldavad materiaalsete ja mittemateriaalsete kultuuri- ja teadusvarude dünaamilist kasutamist ja säilitamist.

- Töö ja äritegevuse väljakutsetega seotud uuringud: Eesmärk on anda ettevõtetele, üksikisikutele, riigiasutustele ja muudele organisatsioonidele vahendid usaldusväärse, teadmusühiskonna arendamiseks ja selle hüvede kasutamiseks, samal ajal parandada töö ja tööelu kvaliteeti ja toetada elukestvat pidevat õppimist tööoskuste parandamiseks. Uuringute eesmärk on ka paremini aru saada infoühiskonna tehnoloogiate arengu sotsiaalmajanduslikest liikumapanevatest jõududest ja mõjust.

Elektroonilise äritegevuse ja elektroonilise valitsemise uuringutes keskendutakse koostalitlusvõimelistele süsteemidele ja teenustele, mida pakutakse Euroopa era- ja avaliku sektori organisatsioonidele ja eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele innovatsioonivõime, väärtuse loomise ja konkurentsivõime parandamiseks teadmusel põhinevas majanduses ja uute majanduskeskkondade toetamiseks ("majandustegevuse ökosüsteemid"). Organisatsioonide teabehaldamise uuringute eesmärk on toetada organisatsioonide uuendusi ja reageerimisvõimet teadmiste kogumise, jagamise, müümise ja edasiandmise kaudu. Elektroonilise ja mobiilkaubandusega seotud töö keskendub koostalitlusvõimelistele multimodaalsetele rakendustele ja teenustele heterogeensetes võrgustikes. Selle hulka kuulub ajast ja kohast sõltumatu kaubandus, koostöö, töökorraldus ja elektroonilised teenused, mis katavad kogu laiendatud toodete ja teenuste väärtuse loomise tsükli.

Elektrooniliste töösüsteemide uuringud keskenduvad uute töökohtade kavandamisele, kus ühendatakse innovatiivsed tehnoloogiad loovuse ja koostöö edendamiseks, lisaks sellele keskendutakse ressursitõhususe suurendamisele ja töövõimaluste laiendamisele kõikidele kohalike kogukondade liikmetele. Elektroonilise õppimisega seotud uuringud keskenduvad õppimise isikupärastatud juurdepääsule ja õppimisvõimalustele ning koolidele, ülikoolidele, töökohtadele ja üldise elukestva õppe jaoks nüüdisaegsete õpikeskkondade loomisele, kasutades aruka keskkonna arengut.

- Teaduse, tehnika, äritegevuse ja ühiskonna keerukate probleemide lahendamine: Eesmärk on arendada tehnoloogiaid infotöötlus- ja salvestusressursside rakendamiseks, mis asuvad geograafiliselt hajutatud kohtades, ning nende takistusteta kättesaadavaks tegemine keerukate probleemide lahendamiseks teaduses, tööstuses, äritegevuses ja ühiskonnas. Rakendusvaldkonnad on keskkond, energeetika, tervishoid, transport, tööstustehnoloogia, rahandus ja uus meedia.

Uuringutes keskendutakse uutele infotöötlusmudelitele, sealhulgas andmete ja info võretöötlusele, võrdõigusvõrkude tehnoloogiatele ja sellega seotud vahetarkvarale, et kasutusele võtta suurtes mastaapides kõrge hajususega infotöötlus- ja salvestusressursse ning välja töötada mastabeeritavad, usaldusväärsed ja ohutud platvormid. Siia kuulub uudsete ühisvahendite ja programmeerimismeetodite loomine, mis toetab rakenduste koostalitlust ning simuleerimis-, visualiseerimis- ja hankimisvahendite uusi põlvkondi.

ii) Teavitamis-, arvuti- ja tarkvaratehnoloogiad

Eesmärk on konsolideerida ja edasi arendada Euroopa tugevaid külgi niisugustes valdkondades nagu mobiilside, elektroonilised tarbekaubad ja sisseehitatud tarkvara ja süsteemid, ning parandada side ja infotöötlustehnoloogiate võimsust, usaldusväärsust, kulutasuvust, funktsionaalsust ja kohandumisvõimet, et rahuldada kasvavat vajadust rakenduste järele. Töö viib ka järgmise põlvkonna Interneti väljaarendamiseni (sealhulgas Interneti protokolli kuues versioon).

- Side- ja sidevõrkude tehnoloogiad: Eesmärk on arendada mobiil- ja traadita side süsteemide ja võrkude uusi põlvkondi, mis võimaldavad teenuste optimaalset kasutamist kohast olenemata ning arendada täisoptilisi võrke võrkude läbipaistvuse ja võimsuse suurendamiseks, otsida lahendusi võrkude koostalitluse ja kohandumise parandamiseks ja töötada välja tehnoloogiaid, mille abil võrgus olevad audiovisuaalsed süsteemid on kättesaadavad kasutaja vajadustele vastaval viisil.

Töös maapealsete ja satelliitvahendusega, [4] mobiil- ja traadita side süsteemide ja kolmanda põlvkonna järgsete süsteemidega keskendutakse järgmise põlvkonna tehnoloogiatele, millega tagatakse paljude erinevate traadita tehnoloogiate kokkusobivus ja terviklik koostoime teenuste ja kontrolli tasandil IP (Interneti protokolli) alusel, lisaks sellele töötatakse uudsete, sagedusi efektiivselt kasutavate protokollide, vahendite ja tehnoloogiatega traadita side rekonfigureeritavate IPga kokkusobivate seadmete, süsteemide ja võrkude ehitamiseks.

Kõikide optiliste võrkude uuringutes keskendutakse optiliste lainepikkustega kanalite juhtimisele, mis võimaldavad teenuseid saada ja neid osutada paindlikult ja kiiresti, ning optiliste edastusmeetodite rakendustele kohtvõrkudes. Koostalitlusvõimeliste võrgulahenduste uuringud, sealhulgas otspunkt-võrguhalduse uuringud, toetavad üldteenuste osutamist ja teenuste ühildamist ning heterogeensete võrkude ja platvormide koostalitlust. Siia kuuluvad ka programmeeritavad võrgud, mille abil saab võrguressursse dünaamiliselt ja reaalajas seadistada ning kliente paremini teenindada.

Uurimistöö tegeleb ka tehnoloogiatega, mille abil võib pakkuda kasutaja vajadustega sobitatud ühendusi võrgus olevate audiovisuaalsetele süsteemidele ja rakendustele, ning erinevaid meediaid ühendavate teenusteplatvormide ja võrkude, andmeturvatud digitaaltelevisioonisüsteemide ja seadmetega, mis võimaldavad kolmemõõtmelisi hübriidmultimeedia signaale ja objekte töödelda, kodeerida, salvestada, tajuda ja näidata.

- Tarkvaratehnoloogiad, sisseehitatud süsteemid ja hajutatud süsteemid: Eesmärk on välja töötada uusi tarkvaratehnoloogiaid, multifunktsionaalseid teenuste loomise keskkondi ja vahendeid komplekssete hajutatud süsteemide kontrollimiseks, millega saab luua arukat keskkonda ja toime tulla rakenduste ja teenuste oodatava kasvu ja levikuga.

Uurimistöö keskendub uutele tarkvara- ja süsteemitehnoloogiatele, mis tegelevad koostatavuse, mastabeeritavuse, töökindluse ja autonoomse adapteerumisega. Selle hulka kuulub täielikult hajutatud ressursside juhtimiseks, kontrollimiseks ja kasutamiseks vajalik vahetarkvara. Töös multifunktsionaalsete teenuseid loovate keskkondade ja uute komponent-raamstruktuuridega on eesmärgiks teenuste funktsionaalsuse, sealhulgas koostisosade metainfo, semantika ja taksonoomia arendamine.

Tegeldakse uute strateegiate, algoritmide ja vahenditega komplekssete hajutatud süsteemide süstemaatiliseks ja täpseks väljatöötamiseks, prototüüpimiseks ja kontrollimiseks. Töötatakse ka võrkmanussüsteemide, hajustuvastuse, infotöötluse, salvestusressursside ja nende interkommunikatsiooniga. Keskne tegur on ressursside dünaamiline jaotamine ning objektide ja sündmuste geneeriline tuvastus.

iii) Komponendid ja mikrosüsteemid

- Mikro-, nano- ja optoelektroonika: eesmärk on vähendada mikro-, nano- ja optoelektrooniliste komponentide ja monokiipsüsteemide kulusid ning suurendada nende töökindlust, parandada rekonfigureeritavust, mastabeeritavust, kohandatavust ja autonoomset adapteerumist. Võetakse arvesse infoühiskonna tehnoloogiate keskkonnamõju.

Uurimistöös keskendutakse CMOS protsesside ja seadmetehnoloogiate piiride katsetamisele ja seadmete töökindluse, tulemuslikkuse ja funktsioonide integreerimise suurendamisele. Tegeldakse alternatiivsete protsessitehnoloogiate, seadmetüüpide, materjalide ja arhitektuuridega, et rahuldada kommunikatsiooni- ja infotöötlusvajadused. Erilist rõhku pööratakse raadiosagedus-, segasignaal- ja madalvõimsuskonstruktsioonidele. Töös optiliste, optoelektrooniliste ja fotoonikakomponentidega tegeldakse infotöötluse, kommunikatsiooni, kommuteerimise, salvestamise, anduritehnika ja visualiseerimise seadmete ja süsteemidega. Elektrooniliste nanoseadmete ja molekulaarelektroonika seadmete ja tehnikate uurimisel keskendutakse nendele seadmetele ja tehnikatele, millel tunduvad olevat laiad kasutusvõimalused, head integreerimisvõimalused ja masstootmise potentsiaal.

- Mikro- ja nanotehnoloogiad, mikrosüsteemid, displeid: eesmärk on parandada allsüsteemide ja mikrosüsteemide kulutasuvust, töökindlust ja funktsionaalsust ning suurendada integratsiooni- ja miniaturiseerimistaset, mis võimaldab parandatud liidestamist nende ümbrusega ja võrgustatud teenuste ja süsteemidega.

Uurimistöö keskendub uutele rakendustele ja funktsioonidele, mis kasutavad multidistsiplinaarsete interaktsioone (elektroonika, mehaanika, keemia, bioloogia jne), mis on ühendatud mikro- ja nanostruktuuride ja uute materjalide kasutamisega. Eesmärk on arendada innovatiivseid, kulutasuvaid ja usaldusväärseid mikrosüsteeme ja rekonfigureeritavaid, miniaturiseeritud allsüsteemi mooduleid. Töö hõlmab ka odavaid, teaberikkaid ja kõrgema resolutsiooniga displeisid ja nüüdisaegseid andureid, sealhulgas odavad nägemis- ja biomeetrilised andurid, ja kompimismeelega seotud seadmed. Nanoseadmete ja nanosüsteemide osas tegeldakse põhinähtuste, protsesside ja struktuuride kasutamisega, mis lubavad uudseid või paremaid anduri- või aktuaatorifunktsionaalsust ning nende integreerimist ja valmistamist.

iv) Teabehaldus- ja liidesetehnoloogiad

Eesmärk on parandada infoühiskonna tehnoloogiate rakenduste ja teenuste kasutatavust ja juurdepääsu nende kaudu saadavatele teadmistele, et edendada nende laiemat ja kiiremat kasutamist. Tegeldakse ka multimeedia uurimistehnoloogiatega seotud integratsiooniküsimustega.

- Teabehaldustehnoloogiad ja digitaalne infosisu: eesmärk on automaatsete lahenduste pakkumine virtuaalsete teadmistekeskkonna loomiseks ja korraldamiseks (nt kollektiivmälud, digitaalsed raamatukogud) täiesti uute sisu- ja meediateenuste ja -rakenduste edendamiseks.

Töö keskendub tehnoloogiatele, mis toetavad teadmiste hankimist ja modelleerimist, leidmist ja otsimist, kujutamist ja visualiseerimist, tõlgendamist ja jagamist. Neid funktsioone integreeritakse uutesse mõistepõhistesse ja kontekstiteadlikesse süsteemidesse, sealhulgas kognitiivsetesse ja agenditehnoloogial põhinevatesse vahenditesse. Tegeldakse laiendatavate teadmisressursside ja -ontoloogiatega, et edendada teenuste koostalitlusvõimet ja võimaldada järgmise põlvkonna mõistepõhiseid veebirakendusi. Tegeldakse ka tehnoloogiatega, mis toetavad multimeedia sisu kujundamist, loomist, haldamist ja avaldamist paiksetes ja mobiilsidevõrkudes ja seadistes, mis on võimelised kohanema kasutaja vajadustega. Eesmärk on edendada mitmekülgse interaktiivse sisu loomist isikupärastatud ringhäälingu sisu edastamiseks ja nüüdisaegsete ja usaldusväärsete meedia- ja meelelahutusrakendusteks.

- Arukad liidesed ja pinnad: Eesmärk on pakkuda tõhusamaid viise ümbritseva informatsiooni kättesaamiseks ning lihtsamaid ja loomulikumaid vastastikmõju viise ümbritseva arukusega.

Uurimistöö keskendub liidestele ja interaktiivsetele pindadele, mis on loomulikud, kohastuvad ja kasutavad paljusid eri tüüpi andureid, mida saab kasutada ümbritsevas maastikus, mis on teadlik meie juuresolekust, isiklikest omadustest ja vajadustest ning mis on võimeline arukalt reageerima kõnele, žestidele või muudele meeltele. Eesmärk on peita tehnoloogia keerukus, toetades kitsaskohtadeta vastastikmõju inimeste vahel, inimeste ja seadmete vahel ning virtuaalsete ja füüsiliste objektide ja ümbritsevate teadmiste vahel mitmesugustes igapäevastes keskkondades. Siia kuuluvad ka virtuaalse ja liitreaalsuse uuringud.

Tegeldakse ka mitmekeelsete ja -kultuuriliste liidese- ja kommunikatsioonitehnoloogiatega, mis toetavad interaktiivsete teaberikaste teenuste õigeaegset ja tasuvat pakkumist, mis vastavad kõikide mitmekeeleliste ja -kultuuriliste kogukondade liikmete isiklikele, kutsealastele ja ärinõuetele.

v) Infoühiskonna tehnoloogiate tulevik ja kujunemisjärgus tehnoloogiad

Eesmärk on edendada uute infoühiskonna tehnoloogiatega seotud teadus- ja tehnoloogiavaldkondade ja kogukondade kujunemist, millest mõnel on tulevikus majanduse ja sotsiaalse arengu seisukohast strateegiline tähtsus ja mis annavad infoühiskonna tehnoloogiate uurimise peavoolu märkimisväärse osa. Kasutatakse kaht täiendavat lähenemisviisi, et tagada avatus uutele ideedele, uurimistöö kriitilise massi piisav keskendamine strateegiliselt tähtsatele küsimustele ja infoühiskonna tehnoloogiate eesrindlike saavutuste kitsaskohtadeta kaasamine: üks on retseptiivne ja avatud ning teine on ennetav.

1.1.3. Nanotehnoloogiad ja nanoteadused, teadmuspõhised polüfunktsionaalsed materjalid ning uued tootmisprotsessid ja -vahendid

Kahepoolne üleminek teadmusühiskonnale ja säästvale arengule nõuab tootmise uusi paradigmasid ja uusi käsitusviise teenuste tootmise alal. Euroopa tootmistööstus tervikuna peab liikuma ressursipõhiselt tootmiselt teadmuspõhisele tootmisele, keskkonnasõbralikemale lähenemisviisidele, kvantiteedilt kvaliteedile, masstootmise ühekordselt kasutatavate toodete valmistamiselt mitmekordse kasutusega, ajakohastatavatele tellimuse alusel valmistatud toodetele/teenustele; "materiaalsetelt ja kombatavatelt""immateriaalsetele" lisandväärtusega toodetele, protsessidele ja teenustele.

Need muutused on seotud radikaalsete muudatustega tööstusstruktuurides, millesse on kaasatud innovatiivsed ettevõtted, kellel on võrgusuutlikkus ja teadmised uute hübriidtehnoloogiate kohta, mis ühendavad nanotehnoloogiaid, materjaliteadusi, tootmistehnoloogiaid, infotehnoloogiaid, bio- ja keskkonnateadusi. Niisugune areng nõuab traditsiooniliste teaduste vahelist tihedat koostööd. Eesrindlikele tööstusettevõtetele on omane ka tehnoloogia ja organiseerimise vaheline tugev sünergiat, kus mõlema teguri tulemuslikkus sõltub väga suures osas uutest oskustest.

Edukate tehnoloogiliste lahenduste otsimine algab järjest varasemas kavandamis- ja tootmisprotsessis; uutel materjalidel ja nanotehnoloogiatel on selles suhtes innovatsiooni mootoritena keskne roll. See nõuab ühenduse teadusuuringute rõhuasetuse muutmist lühiajaliselt pikemaajaliseks ja innovatiivsuses tuleb aeglaselt arengult liikuda läbimurdestrateegiatele. Ühenduse teadustöös on märkimisväärne osa rahvusvahelisel mõõtmel.

Teadustöö prioriteedid

i) Nanotehnoloogiad ja nanoteadused

Nanotehnoloogiad ja nanoteadused esindavad uut lähenemisviisi materjaliteadustele ja materjalide valmistamisele. Euroopal on nanoteadustes tugev positsioon, mis tuleb muuta Euroopa tööstuse tegelikuks konkurentsieeliseks. Eesmärk on kahepoolne: edendada teadusuuringute ja tehnoloogia arenduse saavutustega rikastatud nanotehnoloogiaga seotud Euroopa tööstuse loomist ja soodustada nanotehnoloogiate kasutuselevõttu olemasolevates tööstussektorites. Uuringud võivad olla pikaajalised ja kõrge riskiga, kuid orienteeritud tööstuslikele rakendustele. Rakendatakse aktiivset tööstusettevõtete ja väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, sealhulgas uued ettevõtted, toetamispoliitikat, muu hulgas edendades tugevat tööstuse/teadustöö vastastikmõju konsortsiumides, kes viivad ellu olulise kriitilise massiga projekte.

- Pikaajaline teadusharudevaheline uuring, mis püüab aru saada asjassepuutuvatest nähtustest, juhtida protsesse ja arendada uurimisvahendeid; eesmärk on avardada rakendustele orienteeritud nanoteaduste ja nanotehnoloogia üldist teadmistebaasi ning arendada eesrindlikke uurimisvahendeid ja -tehnikaid.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: molekulaarsed ja mesoskoopsed nähtused; isestruktureeruvad materjalid ja struktuurid; molekulaarsed ja biomolekulaarsed mehhanismid ja mootorid; multidistsiplinaarsed ja uued lähenemisviisid anorgaaniliste, orgaaniliste ja bioloogiliste materjalide ja protsesside arendustöö tulemuste integreerimiseks.

- Nano-biotehnoloogiad: eesmärk on toetada uuringuid bioloogiliste ja mittebioloogiliste koosluste integreerimist, mis avab uusi väljavaateid paljudes rakendustes, näiteks töötlemissüsteemides ja meditsiinilistes ja keskkondlikes analüüsisüsteemides.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: kiiplabor, bioloogiliste koosluste liidesed, pindmiselt muudetud nanoosakesed, nüüdisaegne ravimite doseerimine ja muud valdkonnad, kus nanosüsteemid või nanoelektroonika ühendatakse bioloogiliste kooslustega (näiteks doseerimine bioloogiliselt aktiivsetele kooslustele); bioloogiliste molekulide või molekulikomplekside töötlemine, manipuleerimine ja avastamine, bioloogiliste koosluste elektrooniline avastamine, mikrofluidumitehnika, rakkude kasvu soodustamine ja kontroll substraatides.

- Nanomeetrilise skaala tehnikad materjalide ja komponentide valmistamiseks: eesmärk on arendada uusi, eriti kõrge töövõimega funktsionaalseid ja konstruktsioonimaterjale nende nanostruktuuri kontrollimisega. Siia kuuluvad nende tootmis- ja töötlemistehnoloogiad.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: nanostruktuuriga sulamid ja liitained, nüüdisaegsed funktsionaalsed polümeermaterjalid, nanostruktuursed funktsionaalsed materjalid ja korrastatud molekulide süsteemide või nanoosakeste sisseviimine sobivatesse substraatidesse.

- Teisaldus- ja kontrollseadmete ja -instrumentide arendamine: eesmärk on välja arendada uus mõõteriistade põlvkond nanoskaalas analüüsimiseks ja valmistamiseks. Sihteesmärk on 10 nm järgu parameeter või resolutsioon.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: mitmed nüüdisaegsed nanoskaalas tootmise tehnikad (litograafial või mikroskoopial põhinevad tehnikad); läbimurdetehnoloogiad, meetodid või vahendid, mis kasutavad aine isestruktureeruvust ja mille abil saab välja töötada nanoskaalas masinaid.

- Rakendused niisugustes valdkondades nagu tervishoiu- ja meditsiinisüsteemid, keemia, energeetika, optika, toit ja keskkonnakaitse: eesmärk on edendada potentsiaalseid nanotehnoloogiaid läbimurderakendustes uurimistulemuste integreerimisega materjalidesse ja tehnoloogilistesse seadmetesse tööstuses.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: arvutipõhine modelleerimine, nüüdisaegsed tootmistehnoloogiad; paremate omadustega innovatiivsete materjalide arendamine.

ii) Teadmuspõhised polüfunktsionaalsed materjalid

Uued kõrge teadmussisaldusega materjalid, millel on uued kasutusvõimalused ja parem töökindlus, on tehnoloogiate, seadmete ja süsteemide innovatiivsuse tähtsad tegurid, mis toetavad säästvat arengut ja konkurentsivõimet näiteks transpordi-, energeetika-, meditsiini-, elektroonika-, fotoonika- ja ehitussektoris. Euroopa positsiooni tugevdamiseks kujunevatel tehnoloogiaturgudel, mis hinnanguliselt kasvab järgmisel kümnendil ühe või kahe suurusjärgu võrra, tuleb mobiliseerida mitmesuguseid tegureid eesrindlike teadusuuringute ja tehnoloogia arenduse partnerluse abil, sealhulgas kõrge riskiga uuringud, ja materjalide ja tööstuslike rakenduste uurimistulemuste integreerimise abil.

- Alusteadmiste arendamine: eesmärk on mõista arukate materjalide juhtimise ja töötlemise seisukohast olulisi kompleksseid füüsikalis-keemilisi ja bioloogilisi nähtusi, kasutades selleks eksperimentaalseid, teoreetilisi ja modelleerimisvahendeid. See annab aluse laiemate komplekssete ja isestruktureeruvate struktuuride sünteesimiseks, millel on täpselt määratletud füüsikalised, keemilised või bioloogilised omadused.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: pikaajalised, transdistsiplinaarsed ja kõrge riskiga uuringud täpselt määratletud omadustega uute struktuuride kavandamiseks ja arendamiseks; supramolekulaarse ja makromolekulaarse inseneritöö arendamine, mis keskendub uudsete, eriti keeruliste molekulide ja nende komponentide sünteesimisele, kasutuselevõtmisele ja potentsiaalsele kasutamisele.

- Tehnoloogiad, mis on seotud teadmuspõhiste polüfunktsionaalsete materjalide ja biomaterjalide tootmise ja ümberkujundamisega, sealhulgas töötlemine: eesmärk on arendada ja säästvalt valmistada uusi "nutikaid" eriomadustega materjale, mida saab kasutada makrostruktuuride ehitamiseks. Uudsetel materjalidel, mida kasutatakse multisektoraalsetes rakendustes, peaksid olema omadused, mida kasutada eelmääratletud olukordades ning millel on parema töökindluse saavutamiseks paremad sise- või pinnaomadused.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: uued materjalid; tehniliselt täiustatud ja isehoolduvad materjalid; hübriidtehnoloogiad, sealhulgas pinnateadus ja -tehnika (sealhulgas katalüütilised materjalid).

- Tehniline toetus materjalide arendamisele: eesmärk on omavahel ühendada "teadmiste loomine" ja "teadmiste kasutamine", et üle saada Euroopa Liidu tööstuse nõrkadest külgedest materjalide ja tootmise integreerimisel. Seda saavutatakse uute vahendite arendamisega, mis võimaldavad uute materjalide tootmist püsiva konkurentsivõime saavutamiseks.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: materjalide kavandamise, töötlemise ja nendega seotud vahendite optimeerimise olulised aspektid; teimimine, valideerimine ja ülemastabeerimine; elutsükkelmetoodika, vananemismehhanismide, biokokkusobivuse ja ökotõhususe inkorporeerimine; ekstreemsetes tingimustes kasutatavate materjalide uurimise toetamine.

iii) Uued tootmisprotsessid ja -vahendid

Uued tootmiskontseptsioonid, mis on paindlikumad, integreeritud, ohutud ja puhtad, sõltuvad organisatsiooniliste ja tehnoloogiliste arenduste läbimurdest, mis toetab uusi tooteid, protsesse ja teenuseid ning samal ajal vähendab (sise- ja välis)kulusid. Eesmärk on luua tuleviku tööstussüsteemide jaoks vajalikke vahendeid, mida vajatakse tõhusa olelustsükli kavandamiseks, tootmiseks, kasutamiseks ja taaskasutamiseks, ning asjakohaseid organisatsioonimudeleid ja paremat teabehaldust.

- Uute protsesside ning paindlike ja arukate tootmissüsteemide arendamine: eesmärk on edendada tööstuse üleminekut teadmuspõhisele tootmisele ja süsteemikorraldusele ning terviklikule tootmisviisile, millesse kaasatakse mitte ainult riist- ja tarkvara, vaid ka inimesed ja viis, kuidas nad õpivad ja teadmisi vahetavad.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: innovatiivsed, usaldusväärsed, nutikad ja kulutasuvad tootmisprotsessid, süsteemid ning nende inkorporeerimine tuleviku tehasesse: uutel materjalidel ja nende töötlemisel, mikrosüsteemidel ja automatiseerimisel (sealhulgas simulatsioonid), täppistootmisseadmetel, infoühiskonna tehnoloogiatel, anduri- ja juhtimistehnoloogiatel põhinevate hübriidtehnoloogiate integreerimine ning innovatiivne robotitehnika.

- Süsteemiuuringud ja riskiohje: eesmärk on teha tööstussüsteemid ökoloogiliselt säästvamateks ning vähendada oluliselt ja mõõdetavalt mõju keskkonnale ja tervisele keskkonnamuutuste leevendamiseks, kasutades selleks uusi tööstuslikke lähenemisviise, ressursside tõhusamat kasutamist ja põhitoorainete tarbimise vähendamist.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: uute seadmete ja süsteemide arendamine puhtamaks ja ohutumaks tootmiseks; saastevaba ja säästev jäätmehooldus ning ohtude vähendamine tootmisel ja valmistamisel, sealhulgas bioprotsessid; ettevõtete suurem vastutus toodete, loodusvarade kasutamise ja tööstusjäätmehoolduse eest; tootmise, kasutamise ja tarbimise vastastikuste suhete ja sotsiaalmajanduslike põhjuste uurimine.

- Tööstussüsteemide, toodete ja teenuste olelustsükli optimeerimine. Toodetes ja tootmiseks tuleks järjest rohkem arvestada olelustsükli ja teenuste aspekte ning lisaks sellele arvesse võtta arukuse, kulutasuvuse, ohutuse ja puhtuse nõudeid. Peamine väljakutse on seetõttu elutsükkelmetoodika ja ökotõhususel põhinevate tootmislahenduste arendamine, mis võimaldab uutel toodetel, organisatsioonilisel innovatiivsusel ja teabe tõhusal haldamisel ja muundamisel väärtusahelas kasutatavateks teadmisteks.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: innovatiivsed toode/teenus-süsteemid, milles optimeeritakse väärtusahelat "kavandamine — tootmine — kasutamine — kasutuselt kõrvaldamine" hübriidtehnoloogiate ja uute organisatsiooniliste struktuuride abil.

Selles prioriteetses teemavaldkonnas tehakse ka kõige uuemate teadmistega seotud katsetuslikke uuringuid selles sisalduvate teemadega lähedalt seotud valdkondades. Kasutatakse kaht teineteist täiendavat lähenemisviisi: üks on retseptiivne ja avatud ning teine on ennetav.

1.1.4. Lennundus ja kosmos

Euroopa väljapaistev tehnoloogiline ja tööstuslik suutlikkus lennunduse ja kosmose hõlvamise valdkonnas on viimase kümne jooksul mitmel erineval viisil parandanud Euroopa kodanike elatustaset, aidanud kaasa eri majandusharude arengule nii Euroopas kui ka väljaspool Euroopat ning andnud oma osa põhjalikumatesse teaduslikult põhjendatud teadmistesse. Nende toodud majanduslikud hüved avalduvad kõrge kvalifikatsiooniga oskustööjõuna ja kaubavahetusbilansi ülejäägina ning neil võib olla tugev võimendav mõju muude selle valdkonnaga seotud majandussektorite konkurentsivõime tugevdamisele.

Kuigi lennundus ja kosmos on selgelt eristatavad valdkonnad, on neil ühiseid jooni, sest need on eriti TTA-intensiivsed, arendustöö tähtajad on pikad ning need nõuavad hiigelsuuri investeeringuid. Ägeda konkurentsi, strateegilise tähtsuse ja järjest rangemate keskkonnanõuete koosmõju tõttu tuleb pidevalt püüelda tehnoloogiliste tippteadmiste poole, ühendades ja kontsentreerides TTA toimingud lõppeesmärgi saavutamiseks, st ühiskonna paremaks teenindamiseks.

Lennundusalase uurimistöö kavandamisel võetakse aluseks Strateegiliste Teadusuuringute Programm (Strategic Research Agenda, SRA), mis võeti vastu kõikide sidusrühmade poolt uues Euroopa Lennundusuuringute Nõuandenõukogus (Advisory Council for Aeronautics Research in Europe), mis on aluseks ka riiklike programmide kavandamisele. Selle tulemuseks on riiklike ja ühenduse jõupingutuste vastastikune täiendavus ja parem koostöö selles valdkonnas. Euroopa kosmosestrateegia on kosmoseuuringute kavandamise aluseks, mille eesmärk on kokku koguda kesksed tegijad ühist huvi pakkuvate projektide jaoks ja luua tugev seos TTA tegevusega, mida viivad ellu muud tegijad, näiteks kosmoseagentuurid, Eurocontrol ja lennundus- ja kosmosetööstus. Lisaks sellele uuritakse, kuidas rakendada asjakohaseid asutamislepingu artikleid, et neid algatusi asjakohaselt toetada.

Teadustöö prioriteedid

i) Lennundus

Ettekandes "Vision 2020" rõhutasid Euroopa lennundussektori juhid vajadust ühendada ühenduse ja riiklikud teadusuuringud ühise visiooni ja uurimisstrateegia ümber. Selle kohaselt keskendub uurimistöö järgmisele neljale peamisele suunale. Uurimistegevus hõlmab kommertsveoõhusõidukeid (sealhulgas piirkondliku regulaarlennuliikluse lennukid ja kommertslennukid ja helikopterid), sealhulgas nende süsteemid ja komponendid ning õhusõidukitesse ja maa peale paigaldatavad lennuliikluskorraldussüsteemide elemendid.

- Konkurentsivõime tugevdamine: eesmärk on võimaldada kolmel tootmissektoril (õhusõiduki plaanerid, mootorid ja seadmed) suurendada konkurentsivõimet, vähendades lühema aja jooksul õhusõidukite arenduskulusid 20 % ja pikema aja jooksul 50 %, õhusõidukite otseseid tegevuskulusid lühema aja jooksul 20 % ja pikema aja jooksul 50 % ning parandada reisijate mugavust.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: integreeritud projekteerimissüsteemid ja -protsessid laiendatud hajusettevõtte kontseptsiooni elluviimiseks ja arukamate tootmistehnoloogiate arendamiseks; uued õhusõidukite konfiguratsioonid, arenenud aerodünaamika, nüüdisaegsed materjalid ja struktuurid, mootoritehnoloogiad; mehaanilised, elektrilised ja hüdraulilised süsteemid; paremad salongi omadused ja multimeediateenuste kasutamine reisijate mugavuse parandamiseks.

- Keskkonnamõju parandamine heidete ja müra osas. Heidete osas on eesmärk saavutada Kyoto eesmärgid ja vähendada kütusekulusid ja süsinikdioksiidi heiteid 50 % pikema aja jooksul ja NOx heiteid lühema aja jooksul 20 % ja pikema aja jooksul 80 %, et kompenseerida lennuliikluse tulevast kasvu. Müra osas on eesmärk vähendada mürataset 4-5 dB lühema aja jooksul ja 10 dB pikema aja jooksul, et piirata mürahäiringuid lennujaamade läheduses.

Heidete osas keskenduvad uuringud järgmistele teemadele: madala saastega põlemise ja veojõukontseptsioon, mootoritehnoloogiad ja sellega seotud kontrollisüsteemid, takistust vähendav aerodünaamikalahendus, õhusõiduki kergekaalulised konstruktsioonid, kuumuskindlad materjalid ja täiendatud õhusõiduki käitamisprotseduurid. Müra osas keskendub teadustöö järgmistele teemadele: mootori- ja jõuallika tehnoloogiad, aeroakustika õhusõiduki keremüra vähendamiseks, nüüdisaegsed mürakaitsesüsteemid, uudsed õhusõiduki käitamisprotseduurid lennujaamade lähiümbruses.

- Õhusõidukite ohutuse parandamine: eesmärk on õnnetusjuhtumite arvu kahekordne vähendamine lühema aja jooksul ja viiekordne vähendamine pikema aja jooksul, et kompenseerida õhuliikluse kasvu.

Ennetava ohutuse osas keskenduvad uuringud järgmistele teemadele: süsteemsed ohutusmudelid, täiendatud rikketaluvussüsteemid ja inimkeskne kabiinikujundus, mis võimaldab meeskonnal olukorda paremini kontrolli all hoida. Õnnetuste tagajärgede leevendamise alane uurimistöö keskendub parematele materjalidele ja struktuuridele ning nüüdisaegsetele ohutussüsteemidele.

- Õhutranspordisüsteemi toimimisvõime ja ohutuse suurendamine: eesmärk on optimeerida õhuruumi ja lennujaamade kasutamist ning sellest tulenevalt vähendada lendude hilinemist kitsaskohtadeta integreeritud Euroopa lennuliikluskorraldussüsteemi abil, mis soodustab algatuse "Ühtne Euroopa taevas" ("Single European Sky") saavutamist.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: õhusõidukite ja maapealsete süsteemide automaatika, side-, navigeerimis- ja seiresüsteemid ning õhusõiduki käitamisprotseduurid, mis võimaldavad uute lahenduste kasutuselevõtmist, sealhulgas free-flight süsteemi kasutuselevõtt tulevases Euroopa lennuliikluskorraldussüsteemis.

ii) Kosmos

Eesmärk on kaasa aidata Euroopa kosmosestrateegia elluviimisele, keskendades ja suunates jõupingutused koos Euroopa Kosmoseagentuuri ja liikmesriikidega paarile ühist huvi pakkuvale ühismeetmele. Erilist rõhku pannakse toimingutele, mis täiendavad kosmoseagentuuride uuringuid (maapealsete ja kosmosesüsteemide/teenuste integreerimine ja läbivteenuste tutvustamine). Selle hulka kuuluvad järgmised tegevusalad:

- Galileo: Euroopa Satelliitnavigatsioonisüsteem GALILEO, mille on välja töötanud ühisettevõte tihedas koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga, võetakse täielikult kasutusele 2008. aastaks. Selle infrastruktuuri kaudu osutatud teenuseid kasutatakse Euroopa ühiskonna väga paljudes valdkondades. Täpsete navigatsiooni- ja ajastusteenuste kättesaadavusel on tulevikus suur mõju paljudele valdkondadele.

On oluline luua vajalik asjatundlikkus ja teadmised Euroopas, et seda kujunemisjärgus tehnoloogiat kõige tõhusamal viisil kasutada.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: multisektoraalsete lahenduste, süsteemide ja vahendite ning kasutajaseadmete, sh vastuvõtjad, väljatöötamine, mis sõltuvad täpsete navigatsiooni- ja ajastusteenuste osutamisest; kõrge tasemega, ühtsete ja kitsaskohtadeta kvaliteetteenuste levitamine kõikides keskkondades (linnad, siseruumid, väliskeskkond, maa, meri, õhk jne) koostoimes muude teenuste osutamisega (telekommunikatsioon, järelevalve, vaatlemine jne).

- GMES (Global Monitoring of Environment and Security): eesmärk on stimuleerida satelliidipõhiste teabeteenuste arendamist, arendades tehnoloogiaid, mis ühendaksid nõudmise ja pakkumise, ning luua Euroopa suutlikkus keskkonna ja turvalisuse järelevalve valdkonnas, eriti seoses säästva arenguga ja arvestades kasutajate vajadusi ja nõudeid, nagu on märgitud Euroopa Ühenduse GMES esimese etapi tegevuskavas (2001-2003).

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: andurid, andmed ja infomudelid, mis on välja töötatud Euroopas või mujal, ning töövõimeliste teenuste prototüüpide väljatöötamine, mis rahuldavad spetsiifilist tüüpi nõudlust (nt globaalne keskkond, maakasutus, kõrbestumine, suurõnnetuse likvideerimise juhtimine). Uuringutes, sealhulgas uuringud, mis käsitlevad andmete hankimist, koostamist ja mudeliteks liigendamist, milles ühendatakse kosmose- ja maapealsed andmed integreeritud töökindlaks infosüsteemiks, kasutatakse olemasolevaid satelliidiandmeid, mida on esitanud näiteks Envisat, tulevased EarthWatch projektid ja muud süsteemid.

- Satelliitsidevahendid: Satelliitside tuleks integreerida telekommunikatsioonisüsteemide laiemate süsteemidega, eriti maapealsete süsteemidega. [5]

Selles prioriteetses teemavaldkonnas tehakse ka kõige uuemate teadmistega seotud katsetuslikke uuringuid selles sisalduvate teemadega lähedalt seotud valdkondades. Kasutatakse kaht teineteist täiendavat lähenemisviisi: üks on retseptiivne ja avatud ning teine on ennetav.

1.1.5. Toidu kvaliteet ja toiduohutus

Selles prioriteetses teemavaldkonnas on eesmärk toetada Euroopa kodanike tervist ja heaolu paremate teadmistega toidu tarbimise ja inimese tervist mõjutavate keskkondlike tegurite alal ning ohutuma, kõrgema kvaliteediga ja tervist toetavate toiduainetega, sealhulgas mereandidest valmistatud toiduained, mida saadakse täielikult kontrollitavate ja integreeritud põllumajanduslike, akvakultuuriliste ja kalanduslike tootmissüsteemide abil. Selles prioriteetses teemavaldkonnas püütakse klassikalise "talust toidulauale" lähenemisviisi uue läbivaatamise teel tagada, et uute ja ohutumate toiduainete ja loomatoidu tootmisahela, st "toidulaualt tallu" lähenemisviisi arendamisel on kõige tähtsam tarbija kaitsmine, ning selles tuginetakse eelkõige biotehnoloogia vahenditele, võttes arvesse kõige värskemaid genoomikauuringute tulemusi.

See lõppkasutajale suunatud lähenemisviis kajastub teemavaldkonna seitsmes uurimiseesmärgis. Eelistatakse integreeritud uurimusi, mis katavad mitut erieesmärki. Arvestades, et toiduainetesektor koosneb enamjaolt väikeettevõtetest, sõltub võetud meetmete edu sellest, kuidas teadmisi ja protsesse kohandatakse nende ettevõtete eriomadustega.

Teadustöö prioriteedid

- Toidust tulenevate haiguste epidemioloogia ja allergiad: Eesmärk on uurida toidutarbimise, ainevahetuse, immuunsüsteemi, geneetilise tausta ja keskkondlike tegurite keerulist vastastikmõju, et kindlaks teha peamised riskitegurid ja arendada ühiseid Euroopa andmebaase.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: epidemioloogilised uuringud toiduvaliku, toidu koostise ja elustiili tegurite mõjust tarbijate tervisele ja teatavatele elanikerühmadele (näiteks lastele) ja teatavate haiguste, allergiate ja häirete ennetamine ja nende tekkimise uurimine; toidu koostise ja toidu kaudu omastamise mõõtmise ja analüüsimise meetodid, riskianalüüs, epidemioloogilised ja sekkumismudelid; geneetilise muutlikkuse mõju, kasutades funktsionaalse genoomika saavutusi.

- Toidu mõju tervisele: Eesmärk on anda teaduslik alus toiduvaliku abil tervise parandamiseks ja arendada uusi tervislikke toiduaineid, uurides näiteks uusi tooteid, mahepõllumajandustooteid, funktsionaalseid toite, geneetiliselt muundatud organisme sisaldavaid tooteid, ning kõige uuematel biotehnoloogia saavutustel põhinevaid tooteid, kasutades selleks uusi teadmisi toidu ainevahetusest ja rakendades võimalusi, mida praegu pakuvad proteoomika ja biotehnoloogia.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: toiduvaliku ja tervise üldine suhe; toidu tervist edendavad ja haigusi ennetavad omadused; toidu koostisosade, patogeenide, keemiliste saasteainete ja uute prioonilaadsete tegurite toime tervisele; toitumisvajadused ja terviseedenduse sekkumisstrateegiad; tarbijahoiakuid kujundavad tegurid toidu ja toidu tootmise osas; toitainete ja bioaktiivsete ühendite riski- ja kasulikkuse analüüsi metoodikad; erinevate elanikerühmade, eriti vanurite ja laste eripärad.

- "Jälgitavuse" protsessid terves tootmisahelas: Eesmärk on tugevdada teaduslikku ja tehnoloogilist baasi, et tagada näiteks geneetiliselt muundatud organismide täielik jälgitavus, sealhulgas viimastel biotehnoloogia saavutustel põhinevad organismid, mis pärinevad alates toidutoormest kuni ostetud toiduni, ning mis seetõttu suurendavad tarbija usaldust toidu turustamise vastu.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: tehnoloogiate ja metoodikate arendamine, valideerimine ja ühtlustamine, et tagada täielik jälgitavus terves toiduahelas; meetodite mõõtkava suurendamine, rakendamine ja valideerimine tervetes toiduahelates; autentsuse kinnitamine; märgistamise kehtivus; enesekontrollisüsteemi rakendamine terves toiduahelas.

- Analüüsimeetodid, avastamine ja kontroll: Eesmärk on kaasa aidata keemiliste saasteainete ja olemasolevate või tekkivate patogeensete mikroorganismide (näiteks viirused, bakterid, pärmseened, seened, parasiidid ja uued prioonilaadsed ained, sealhulgas ante mortem diagnostikatestid BSE ja skreipi avastamiseks) usaldusväärsete ja kulutasuvate proovide võtmise ja mõõtmise strateegiate arendamisele, täiustamisele, valideerimisele ja ühtlustamisele, et kontrollida toidu ja sööda turustamist ja tagada riskianalüüsi tegemiseks vajalikud täpsed andmed.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: toidust põhjustatud patogeenide ja saasteainete analüüsimise ja avastamise meetodid ja standardid, sealhulgas prenormatiivsed aspektid; olemasolevate ennetus- ja kontrollistrateegiate parandamise modelleerimine ja lähenemisviisid; avastamistestid ja prioonide geograafiline kaardistamine; prioonide ülekanne ja pikaealisus.

- Ohutumad ja keskkonnasõbralikumad tootmismeetodid ja -tehnoloogiad ning tervislikumad toidud: Eesmärk on arendada vähese sisendiga põllumajandustootmist (põllumajandus ja akvakultuur), mis põhineb niisugustel süsteemidel nagu näiteks integreeritud tootmine, vähese sisendiga meetodid, sealhulgas orgaaniline põllumajandus, taime- ja loomateaduse ja biotehnoloogiate ning täiustatud transformatsiooniprotsesside kasutamine, mille eesmärk on toota tervislikumaid, toitvamaid, funktsionaalsemaid toiduaineid ja vaheldusrikkamaid toite ning loomasööta, et täita tarbijate ootusi, ning parandada toidu ja sööda kvaliteeti innovatiivsete tehnoloogiate abil.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: täiustatud integreeritud tootmissüsteemide, vähese sisendiga põllumajandusliku tootmise, orgaanilise põllumajandusliku tootmise ja geneetiliselt muundatud toodetel põhineva tootmise ning töötlemis- ja jaotamismeetodite ja innovatiivsete tehnoloogiate arendamine ohutumate, toitvamate ja kõrgema kvaliteediga toidu ja sööda saamiseks; erinevate tootmismeetodite ja toiduohutuse, toidu kvaliteedi, keskkonnamõju ja konkurentsivõime aspektide eraldi ja võrdlev hindamine; loomakasvatuse, jäätmehoolduse ja loomade heaolu parandamine loomapidamiskohast kuni tapamajani; taime- ja loomateaduste ja biotehnoloogia tulemuste rakendamine, sealhulgas genoomika rakendamine, kõrgema kvaliteediga toidutoorme ja täisväärtusliku toidu väljatöötamiseks.

- Loomatoidu mõju inimeste tervisele: Eesmärk on saada lisateavet loomasööda, sealhulgas tooted, mis sisaldavad geneetiliselt muundatud organisme ja loomasöödas sisalduvad erineva päritoluga kõrvalsaadused, mõjust toiduohutusele, vähendada ebasoovitavate toorainete kasutamist ja arendada alternatiivseid uusi loomasööda allikaid.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: loomasöödast tingitud toidumürgistusi põhjustavate haiguste epidemioloogilised uuringud; toormaterjali, sealhulgas jäätmed ja erineva päritoluga kõrvalsaadused, töötlemismeetodite, loomasöödas kasutatavad lisandite ja veterinaarravimite mõju loomade ja inimeste tervisele; täiustatud jäätmehooldus, mis tagab määratletud kõrge riski ja keelatud ainete kõrvaldamise toiduahelast; uudsete proteiini, rasva ja energiaallikate kasutamine loomade optimaalse kasvu, paljunemisvõime ja toidu kvaliteedi tõstmise saavutamiseks, välja arvatud liha-kondijahu.

- Keskkonnast tulenevad terviseriskid: eesmärk on kindlaks määrata keskkonnategurid, mis kahjustavad tervist, aru saada sellega seotud mehhanismidest ja teha kindlaks, kuidas seda mõju ja neid riske vältida või miinimumini viia.

a) Toiduahelaga seotud ohud (keemilised, bioloogilised ja füüsikalised).

b) Lubatud ainete koostoime, sealhulgas kohalike keskkonnakatastroofide ja reostuse mõju toidu ohutusele, pöörates tähelepanu kumulatiivsetele ohtudele ja keskkonda saastavate ainete tervisemõjule, inimeste liikumismarsruutidele, pikaajalistele mõjudele ja väikeste doosidega kokkupuutumisele, ennetusstrateegiatele ning kõnealuste mõjude suhtes eriti tundlikele inimrühmadele, näiteks lastele.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: saasteaineid sisaldavate põhjuslike ainete, keskkonnaohtude ja toiduga seotud keskkonnaohtude füsioloogiliste mehhanismide kindlaksmääramine; kiiritusradade mõistmine, kumulatiivse, väikesedoosilise ja koondkiirituse hindamine; pikaajaline toime; riskigruppide määratlemine ja kaitse; keskkonnast tulenevad põhjused ja mehhanismid, mille tõttu allergiajuhtude arv on kasvanud; endokriinseid protsesse häirivate ainete mõju; pidev keemiline saaste ja keskkonna kiirituse üldmõju keskkonnale, veega seotud haiguste ülekandumine (parasiidid, viirused, bakterid jne).

Selles prioriteetses teemavaldkonnas tehakse ka kõige uuemate teadmistega seotud katsetuslikke uuringuid selles sisalduvate teemadega lähedalt seotud valdkondades. Kasutatakse kaht teineteist täiendavat lähenemisviisi: üks on retseptiivne ja avatud ning teine on ennetav.

1.1.6. Säästev areng, globaalsed muutused ja ökosüsteemid

Asutamislepingus kinnitatakse, et säästev areng on Euroopa Ühenduse keskne eesmärk. Seda rõhutati Euroopa Nõukogu Göteborgi kohtumisel ja see kajastub liidu säästva arengu strateegias, sealhulgas kuuendas keskkonnaalases tegevuskavas. Sellega seoses on globaalsed muutused, energiavarustuse kindlus, säästev transport, Euroopa loodusvarade säästlik majandamine ning nende vastastikused suhted inimtegevusega selle prioriteetse teemavaldkonna põhiküsimused. Selle prioriteedi uuringute eesmärk on tugevdada teaduslikku ja tehnoloogilist suutlikkust, mida Euroopa vajab säästva arengu mudeli rakendamiseks lühema ja pikema aja jooksul, integreerides oma sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkondlikud dimensioonid, ja anda märkimisväärne panus rahvusvahelistesse jõupingutustesse, et leevendada või isegi tagasi pöörata praegusi negatiivseid suundumusi, et mõista ja kontrollida globaalseid muutusi ja säilitada ökosüsteemide tasakaal.

1.1.6.1. Säästvad energiasüsteemid

Strateegilised eesmärgid on seotud kasvuhoonegaaside ja saasteainete heidete vähendamise, energiavarustuse kindluse ja taastuva energia ulatuslikuma kasutamise ning Euroopa tööstuse konkurentsivõime suurendamisega. Nende eesmärkide saavutamine lühikese aja jooksul nõuab laiaulatuslikke teaduslikke jõupingutusi, mis soodustavad juba arendatavate tehnoloogiate kasutuselevõttu ja aitavad kaasa energiakasutuse tavade ja tarbimiskäitumise muutmisele energiatõhususe parandamisega ja taastuva energia integreerimisega energiasüsteemidesse. Säästva arengu pikaajaline rakendamine nõuab ka olulist TTA panust, et tagada energia majanduslik atraktiivsus ja ületada võimalikud barjäärid taastuvate energiaallikate kasutamise, uute energiakandjate ja tehnoloogiate, näiteks vesiniku ja kütuseelementide, kasutuselevõtu teel.

Teadustöö prioriteedid

i) Teadusuuringud, millel on lühiajaline ja keskpikk mõju

Ühenduse TTA tegevus on üks peamistest vahenditest, mille abil võib toetada energiaalaste uute õigusaktide kohaldamist ja oluliselt muuta praegusi säästvale arengule vastandlikke arendusmudeleid, mida iseloomustab suurenev sõltuvus imporditud fossiilkütustest, pidevalt kasvav energianõudlus, transpordisüsteemide kasvav ummistumine ja süsinikdioksiidi heitkoguste kasv, pakkudes uusi tehnoloogilisi lahendusi, mis võivad positiivselt mõjutada tarbija/kasutaja käitumist, eriti linnakeskkonnas.

Eesmärk on võimalikult kiiresti turule tuua innovatiivseid ja kulude osas konkurentsivõimelisi tehnoloogiaid turule suunatud tutvustegevuse ja muu uurimistegevuse abil, kus katsekeskkonda on kaasatud tarbijad/kasutajad ja kus uuritakse mitte ainult tehnilisi, vaid ka organisatsioonilisi, institutsionaalseid, rahalisi ja sotsiaalseid küsimusi.

- Puhas energia, eriti taastuvad energiaallikad ja nende integreerimine energiasüsteemi, sealhulgas salvestamine, jaotus ja kasutamine.

Eesmärk on turule tuua paremaid taastuva energia tehnoloogiaid ja integreerida taastuvat energiat võrgustikesse ja turustusahelasse, näiteks toetades sidusrühmi, kes on võtnud endale ülesande luua "säästvad kogukonnad", kus suurem osa energiast saadakse taastuvatest energiaallikatest. Nendes meetmetes kohaldatakse innovatiivsed ja paremaid tehnilisi ja/või sotsiaalmajanduslikke lähenemisviise "rohelise elektri", soojuse või biokütuse osas ning nende integreerimise osas jaotusvõrkudesse või turustusahelasse, sealhulgas kombinatsioonid tavapäraste laiaulatuslike energiajaotusvõrkudega.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: peamiste uute ja taastuvate energiaallikate kulutasuvuse, tulemuslikkuse ja usaldusväärsuse parandamine; taastuvate energiaallikate ja hajutatud energiaallikate tõhus ühendamine, tavapärase energia puhtam tootmine; uute energia salvestamise, jaotamise ja kasutamise lahenduste valideerimine.

- Energiasääst ja energiatõhusus, sealhulgas taastuvast toorainest saadav energiasääst ja energiatõhusus.

Ühenduse üldeesmärk on 2010. aastaks vähendada energianõudlust 18 %, et kaasa aidata Euroopa Liidu kohustuste täitmisele kliimamuutustega võitlemise ja energiavarustuse ohutuse parandamise osas. Teadusuuringud keskenduvad eelkõige ökoehitustele seoses energiasäästu loomise ning keskkonna kvaliteedi ja elanike elukvaliteedi parandamisega. Teadusuuringud, mis käsitlevad "energia mitmiktootmist", aitavad kaasa ühenduse eesmärgi täitmisele kahekordistada 2010. aastaks Euroopa Liidu elektritoomises soojuse ja elektri koostootmise osa 9 protsendilt 18 protsendini ning parandada elektri-, soojus- ja jahutamisenergia kombineeritud tootmise tõhusust uute tehnoloogiate, näiteks kütuseelementide, kasutamisega, ning kasutusele võtta uusi taastuva energia allikaid.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: säästlikkuse ja tõhususe parandamine peamiselt linnakeskkonnas, eelkõige hoonetes, uute lahenduste ja tehnoloogiate optimeerimise ja valideerimise abil, sealhulgas soojuse ja energia koostootmine ja piirkondlikud soojus-/jahutussüsteemid; võimalused, mida pakub taastuva energia kohapealne tootmine ja kasutamine energiatõhususe suurendamiseks hoonetes.

- Alternatiivsed mootorikütused

Komisjon on endale püstitanud auahne eesmärgi asendada maanteetranspordisektoris 2020. aastaks 20 protsenti diislikütusest ja bensiinist alternatiivsete kütustega. Eesmärk on parandada energiavarustuse kindlust, vähendades sõltuvust imporditud vedelatest süsivesinikest ning vähendada transpordi põhjustatud kasvuhoonegaaside heiteid. Kooskõlas maanteetranspordi alternatiivseid kütuseid käsitleva teatisega keskenduvad lühiajalised teadusuuuringud ja tehnoloogiaarendused kolmele alternatiivsele mootorikütuse liigile, millel võivad saada märkimisväärne turuosa: biokütused, maagaas ja vesinik.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: alternatiivsete mootorikütuste integreerimine transpordisüsteemi, eelkõige puhtasse linnatransporti; alternatiivsete mootorikütuste kulutasuv ja ohutu tootmine, ladustamine ja jaotamine (sealhulgas kütusevarustuse infrastruktuur); alternatiivsete kütuste optimaalne kasutamine uue lahendusega energiatõhusates sõidukites; strateegiad ja vahendid alternatiivsete mootorikütuste turu ümberkujundamise korraldamiseks.

ii) Teadusuuringud, millel on keskpikk ja pikaajaline mõju

Keskpika ja pika aja jooksul on eesmärk arendada uusi ja taastuva energia allikaid ning uusi energiakandjaid, nagu näiteks vesinik, mis on odavad ja puhtad ning mida saab pika aja jooksul hästi integreerida säästva energia pakkumise ja nõudluse süsteemidesse paiksete ja transpordirakenduste jaoks. Lisaks sellele nõuab jätkuv fossiilkütuste kasutamine ennustatavas tulevikus kulutasuvaid lahendusi süsinikdioksiidi heidete kõrvaldamiseks. Eesmärk on jätkuvalt vähendada kasvuhoonegaaside heiteid ka pärast 2010. aastat, mis on Kyoto protokollis sätestatud tähtaeg. Nende tehnoloogiate laiaulatuslik arendamine tulevikus sõltub nende kulu märkimisväärsest vähendamisest ja muudest konkurentsiga seotud aspektidest tavapärase energia allikate osas selles sotsiaalmajanduslikus ja institutsionaalses kontekstis, milles neid kasutatakse.

- Kütuseelemendid, sealhulgas nende rakendused: need esindavad kujunemisjärgus tehnoloogiat, mis tõenäoliselt asendab pikema aja jooksul suuremas osas praegusest tööstuse, ehituse ja maanteetranspordi põlemissüsteemidest, sest need on tõhusamad, madalama saastetasemega ja potentsiaalselt odavamad. Pikaajaline kulueesmärk on 50 eurot/kW maanteetranspordi ja 300 eurot/kW suure kestvusega paikse kasutuse ja kütuseelementide/elektrolüüsiseadmete osas.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: kütuseelementide ning hoonete, transpordi ja hajutatud elektrienergia tootmise rakenduste tootmiskulude vähendamine; madala ja kõrge temperatuuriga kütuseelementidega seotud nüüdisaegsed materjalid eespool nimetatud rakendustele.

- Energiakandjate, transpordi ja salvestamise suhtes kohaldatavad uued tehnoloogiad, eelkõige vesiniktehnoloogia; eesmärk on välja töötada uusi lahendusi pikaajaliseks säästva energiaga varustamiseks, kus peamised energiakandjad on vesinik ja puhas elekter. Vesiniku osas tuleb välja töötada vahendid, mille eesmärk on tagada selle ohutu kasutamine, mille hind vastab tavapäraste kütuste hinnale. Elektri osas tuleb uued hajutatud energiaallikad ja eriti säästva energia allikad optimaalselt integreerida omavahel ühendatud üleeuroopalistesse, piirkondlikesse ja kohalikesse jaotusvõrkudesse, et tagada ohutu ja usaldusväärne kõrge kvaliteediga energiavarustus.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: vesiniku puhas ja kulutasuv tootmine; vesiniku infrastruktuur, sealhulgas vedu, jaotamine, ladustamine ja kasutamine; elektri osas on rõhk uutel lahendustel elektrienergiaga varustamise ja jaotamise analüüsimiseks, kavandamiseks, kontrollimiseks ja järelevalveks ning ladustamist, interaktiivseid ülekande- ja jaotusvõrgustikke võimaldavatel tehnoloogiatel.

- Uued nüüdisaegsed lahendused taastuva energia tehnoloogiates: Taastuvate energiaallikatega seotud tehnoloogiad võivad pikema aja jooksul anda märkimisväärse panuse maailma ja Euroopa Liidu energiavarustusse. Rõhk on asetatud tehnoloogiatele, millel on märkimisväärne energiapotentsiaal tulevikus ja mis nõuavad pikaajalisi teadusuuringuid, milleks on suure Euroopa lisandväärtusega meetmed peamiste kitsaskohtade kõrvaldamiseks suurte investeerimiskulude osas, ning nende tehnoloogiate muutmisele konkurentsivõimeliseks võrreldes tavapäraste kütustega.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: fotogalvaanika osas: terve tootmisahel alates põhimaterjalidest kuni fotogalvaanilise süsteemini, fotogalvaanilise süsteemi integreerimine elukeskkonda, energiatootmises kasutatavad suure megavati võimsusklassi fotogalvaanilised süsteemid. Biomassi osas tegeldakse takistustega biomassi tarnimise ja kasutamise ahelas järgmistes valdkondades: tootmine, põlemistehnoloogiad, elektri ja süsivesiniku/sünteesgaasi tootmises kasutatavad gaasistamistehnoloogiad ja veokite biokütused. Taastuva energia tehnoloogiaid käsitlevate muude uute ja nüüdisaegsete lahenduste osas keskendatakse jõupingutused Euroopa tasandi TTA tegevuse konkreetsete aspektide integreerimiseks, mis nõuavad pikaajalisi uuringuid.

- Süsinikdioksiidi sidumine ja kõrvaldamine koos puhtamate fossiilkütust kasutavate ettevõtetega: süsinikdioksiidi kulutasuv sidumine ja kõrvaldamine on oluline, kui fossiilkütuseid kasutatakse ka tulevikus säästva energiavarustuse strateegia osana; püütakse vähendada ühe tonni süsinikdioksiidi sidumise kulutusi nii, et kui sidumisaste on üle 90 %, vähenevad kulutused keskpika aja jooksul 30 euroni ja pika aja jooksul 20 euroni.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: terviklikud lähenemisviisid peaaegu saastevabade fossiilkütustel põhinevate energiamuundamise süsteemide, odavate süsinikdioksiidi eraldamissüsteemide nii enne kui pärast põlemist ja oxyfuel — ja uute lahenduste väljatöötamiseks; ohutute, kulutasuvate ja keskkonnaga sobivate süsinikdioksiidi kõrvaldamise võimaluste väljatöötamine, eelkõige geoloogiline ladustamine, katsetuslikud meetmed keemilise ladustamise võimaluste hindamiseks ja innovatiivne süsinikdioksiidi kasutamine energiaallikana.

1.1.6.2. Säästev maismaa- ja meretransport [6]

Valge raamatu "Euroopa transpordipoliitika aastani 2010: aeg otsustada" prognoosib 2010. aastaks Euroopa Liidu kaubaveo nõudluse kasvuks 38 % ja reisijateveo kasvuks 24 % (võrdlusaasta 1998). Juba praegu koormatud transpordivõrgud peavad täiendava liiklusega toime tulema ja arengusuund viitab sellele, et vähem säästlike transpordiliikide osa transpordivõrkudes tõenäoliselt kasvab. Sellest tulenevalt on eesmärk võidelda liiklusummikutega ning aeglustada arengusuundi transpordiliikide muutumise osas või nende suundade arengut tagasi pöörata, parandades nende ohutust, töökindlust ja tõhusust, viies miinimumini nende mõju keskkonnale ja tagades tõeliselt säästva Euroopa transpordisüsteemi arengu, samal ajal toetades Euroopa tööstuse konkurentsivõimet transpordivahendite ja süsteemide tootmisel ja nendega töötamisel.

Teadustöö prioriteedid

i) Keskkonnasõbralike ja konkurentsivõimeliste transpordisüsteemide ja transpordivahendite arendamine. Eesmärk on vähendada maismaa- ja meretranspordi (raudtee-, maantee- ja veetransport) põhjustatud süsinikdioksiidi heitkoguseid ja muid keskkonnaohtlikke heiteid, sealhulgas müra, samal ajal suurendades veokite ja laevade ohutust, mugavust, kulutasuvust ja energiatõhusust. Tähelepanu pööratakse puhtale linnatranspordile ja autode ratsionaalsele kasutamisele linnades.

- Uued tehnoloogiad ja lahendused kõikidele maismaa- ja meretranspordiliikidele (maantee-, raudtee- ja siseveetransport).

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: kõrge kasuteguriga veojõusüsteemid ja nende komponendid, mis kasutavad alternatiivseid või taastuvaid kütuseid, võttes arvesse kütusevarustuse infrastruktuure; saastevabade või peaaegu saastevabade veojõusüsteemide ja nende komponentide arendamine, eelkõige need süsteemid, mis integreerivad kütuseelemendid, vesinikukütte ja selle infrastruktuuri transpordisüsteemi; puhta linnatranspordi ja eraautode linnades ratsionaalse kasutamise integreeritud lahendused.

- Nüüdisaegsed projekteerimis- ja tootmistehnikad.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: "transpordispetsiifilised" projekteerimis- ja tootmistehnikad, eelkõige ainulaadsed tootmiskeskkonnad, mille tulemusena paraneb konkurentsivõime keskkonnasõbralike veokite (autod ja rongid) ja laevade kvaliteedi, ohutuse, ringlussevõtu, mugavuse ja kulutasuvuse abil.

ii) Raudtee- ja meretranspordi tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks muutmine. Eesmärk on tagada reisijate ja kauba vedu, võttes arvesse transpordinõudlust ja transpordiliikide ümberkorraldamist, samal ajal suurendades veoohutust kooskõlas Euroopa transpordipoliitika eesmärkidega aastaks 2010 (näiteks maanteetranspordis on eesmärk vähendada surmaga lõppevate liiklusõnnetuste arvu poole võrra).

- Eri transpordiliikide ümberkorraldamine ja integreerimine.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: koostalitlusvõimelised transpordisüsteemid transpordivõrgustike ühendamise võimaldamiseks, eelkõige konkurentsivõimelise Euroopa raudteesüsteemi tagamine ja Euroopa laevaliikluse infosüsteemi integreerimine; ühendveoteenused, tehnoloogiad (nt veoseüksuste ühtlustamine) ja süsteemid ning nüüdisaegne liikuvuse juhtimine ja transpordilogistika.

- Maantee-, raudtee- ja mereliikluse ohutuse parandamine ja liiklusummikute vältimine

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: maanteeohutuse ja mereohutuse parandamise strateegiad ja tehnoloogiad; nüüdisaegsed lahendused ja süsteemid inimese ja veoki, veoki ja veoki ning veoki ja infrastruktuuri interaktsiooniks; arukate transpordisüsteemide (nt transpordi hinnakujundus, transpordi ja liikluse juhtimine ja transpordiinformatsioon) laiaulatuslikud integreerimis- ja valideerimisplatvormid, sealhulgas satelliitnavigatsiooni rakendused, uut tüüpi veokid ja töömeetodid võimsuse ja ohutuse parandamiseks keskkonnast lugupidaval viisil (eriti linna- ja tundlikes piirkondades).

1.1.6.3. Globaalsed muutused ja ökosüsteemid

Globaalsed muutused hõlmavad eri aegadel toimuvaid kompleksseid dünaamilisi muutusi maakera struktuuri füüsikalistes, keemilistes ja bioloogilistes komponentides (nt atmosfääris, ookeanides ja maa peal), eelkõige inimtegevusest põhjustatud muutusi. Selle prioriteedi eesmärgid on:

i) tugevdada suutlikkust aru saada, avastada ja ennustada globaalseid muutusi ja välja töötada ennetus-, leevendus- ja kohanemisstrateegiaid tihedas seoses vastavate rahvusvaheliste uurimisprogrammidega ja arvesse võttes asjakohaseid konventsioone, näiteks Kyoto protokolli ja Montreali protokolli;

ii) säilitada ökosüsteeme ja kaitsta bioloogilist mitmekesisust, mis aitaks kaasa ka maa- ja mereressursside säästvale kasutamisele. Globaalsete muutuste osas on põllumajanduse ja metsa ökosüsteemide integreeritud ja säästva majandamise strateegial eriline tähtsus nende ökosüsteemide säilitamise seisukohast, samuti toetab see olulisel määral Euroopa säästvat arengut. Neid eesmärke saab kõige paremini saavutada uuringute abil, mille eesmärk on välja töötada ühised ja integreeritud lähenemisviisid, mis on vajalikud säästva arengu rakendamiseks, võttes arvesse säästva arengu keskkondlikke, majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte ning globaalsete muutuste mõju maailma kõikidele riikidele ja piirkondadele. See soodustab Euroopa Liidu ja riikide teaduslike jõupingutuste lähendamist, et määratleda ühised säästvuse künnised ja hindamismeetodid ning tugevdab rahvusvahelist koostööd ühiste strateegiate väljatöötamisel globaalsete muutustega seotud küsimuste lahendamiseks.

Teadustöö prioriteedid

- Kasvuhoonegaaside heidete ja õhusaasteainete mõju ja mehhanismid kliimale, osoonikihi kahanemisele ja süsiniku neeldajatele (ookeanid ja siseveed, metsad ja maapind). Eesmärk on avastada ja kirjeldada globaalseid muutumisprotsesse, mis on seotud kõikidest allikatest, sealhulgas energiavarustus, transport ja põllumajandus, pärinevate kasvuhoonegaaside heidete ja õhusaasteainetega ja parandada nende globaalse ja piirkondliku mõjuga seotud ennustusi ja hinnanguid, hinnata erinevaid leevendusvõimalusi ja võimaldada Euroopa teaduritel paremini kasutada globaalsete muutuste uurimise vahendeid ja lähtealuseid.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: süsiniku ja lämmastiku ringes toimuvate muutuste mõistmine ja kvantifikatsioon; kasvuhoonegaaside ning õhusaasteainete ning nende neeldajate kõikide allikate roll biosfääris; nende mõju kliima dünaamikale ja vahelduvusele, ookeani ja atmosfääri keemiale ning nende vastastikmõju; stratosfäärse osooni tase ja ultravioletne kiirgus tulevikus; globaalsete kliimamuutuste ja nende mõju ennustamine; nendega seotud nähtused (nt Põhja-Atlandi ostsillatsioon, El Niño, merepinna ja ookeani tsirkuleerimisega seotud muutused); leevendus- ja kohanemisstrateegiad.

- Veeringlus, sealhulgas pinnasega seotud aspektid: eesmärk on aru saada globaalsete muutuste ja eriti kliimamuutuste mehhanismidest ja hinnata nende mõju veeringlusele, vee kvaliteedile ja vee kättesaadavusele ning maapinna toimimisele ja kvaliteedile, et luua alus veesüsteemide juhtimismehhanismide loomisele, mis leevendavad neid mõjusid.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: kliimamuutuste mõju hüdroloogilise ringluse komponentidele — maa, ookeani ja atmosfääri vastastikmõjule, põhjavee ja pinnavee jaotumisele, mageda vee ja märgalade ökosüsteemidele, maapinna toimimisele ja vee kvaliteedile; globaalsete muutustega seotud vee- ja pinnasesüsteemide haavatavuse hindamine; juhtimisstrateegiad, nende mõju ja leevendamistehnoloogiad; veenõudluse ja kättesaadavuse stsenaariumid.

- Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid: eesmärk on saada rohkem teadmisi mere ja maa bioloogilisest mitmekesisusest ja ökosüsteemi toimimisest, aru saada ja miinimumini viia inimtegevuse negatiivne mõju neile ja tagada loodusvarade ning maa ja mere ökosüsteemide säästev majandamine (sealhulgas mageveesüsteemid) ning kaitsta geneetilisi ressursse.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: ökosüsteemide bioloogilise mitmekesisuse, struktuuri, toimimise ja dünaamika muutuste ja ökosüsteemide toimimise tulemuste muutuste hindamine ja prognoosimine rõhuasetusega mere ökosüsteemide toimimisele; ühiskonna, majanduse, bioloogilise mitmekesisuse ja elupaikade vahelised suhted; ökosüsteemide toimimist ja bioloogilist mitmekesisust mõjutavate tegurite ja mõjude leevendusvõimaluste integreeritud hindamine; maa ja mere ökosüsteemidega seotud riskide hindamine, juhtimine, säilitamine ja taastamisvõimalused.

- Kõrbestumise ja loodusõnnetuste mehhanismid: eesmärk on aru saada kõrbestumise ja (näiteks seismilisest ja vulkaanilisest tegevusest põhjustatud) loodusõnnetuste mehhanismidest, sealhulgas nende seosed kliimamuutustega, et parandada riskide ja mõju hindamist ja prognoosimist ning otsuste tegemise tugimeetodeid.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: Euroopa maa/pinnase lagunemise ja kõrbestumise laiaulatuslikule integreeritud hindamisele ja nendega seotud vältimise ja tagajärgede leevendamise strateegiatele; hüdrogeoloogiliste ohtude pikaajalisele prognoosimisele; looduslike riskide jälgimis-, kaardistamis- ja juhtimisstrateegiatele; suurõnnetusteks valmisoleku ja tagajärgede leevendamise parandamisele.

- Maa, sealhulgas rannikuvööndi, põllumajandusmaa ja metsade säästva majandamise strateegiad: Eesmärk on kaasa aidata maa, eriti rannikuvööndi, põllumajandusmaa ja metsade säästva kasutamise strateegiate ja vahendite väljatöötamisele, sealhulgas põllumajandus- ja metsaressursside mitmeotstarbelise kasutamise lahendused, ning metsa- ja puidutööstuse integreeritud tootmisketi väljatöötamisele, et tagada säästev areng majanduslikul, sotsiaalsel ja keskkonnatasandil; tegeldakse põllu- ja metsamajanduse multifunktsionaalsuse kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektidega.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: rannikute integreeritud majandmaiseks (Integrated Coastal Zone Management = ICZM) vajalike vahendite arendamine; põllumajanduse ja metsamajanduse eri tootmissüsteemide positiivsete ja negatiivsete välismõjude hindamine; metsa säästva majandamise strateegiate väljatöötamine piirkondlikke iseärasusi arvesse võttes; metsamajandus- ja põllumajandusressursside säästva majandamise ja mitmeotstarbelise kasutamise strateegiad/lahendused; uute keskkonnasõbralike protsesside ja ringlussevõtutehnoloogiate kulutasuvus metsa- ja puidutööstuse integreeritud tootmisketis.

- Operatiivsed prognoosid ja mudelid, sealhulgas globaalse kliimamuutuse vaatlussüsteemid: eesmärk on korrapäraselt jälgida atmosfääri, maa ja ookeani parameetreid, sealhulgas kliimaparameetrid, et anda täpsemaid merd, maad ja atmosfääri käsitlevaid prognoose, kokku koguda pikaajalisi vaatlusi modelleerimiseks ja eriti prognoosimiseks, luua ühine Euroopa andmebaas ja anda oma osa rahvusvahelistesse programmidesse.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: mere, maa ja atmosfääri põhiparameetrite vaatlustele, mis on vajalikud globaalsete muutuste uurimiseks ja juhtimisstrateegiate koostamiseks, ning erakordsete sündmuste vaatlustele; laiaulatuslikele vaatlus-, kontrolli-, seire- ja modelleerimisvõrgustikele ja operatiivse prognoosimise võrgustikele (võetakse arvesse GMESi (Global Monitoring of Environment and Security) arengut ja luuakse kolme ülemaailmse keskkonnavaatlusorganisatsiooni (Global 3 Observing Systems, G3OS) [7] Euroopa dimensioon).

- Täiendavad uuringud keskenduvad järgmistele teemadele: protsesside, tehnoloogiate, meetmete ja poliitika riskianalüüsi nüüdisaegse metoodika arendamine, keskkonna kvaliteedi hindamine, sealhulgas elanikkonna tervist ja keskkonnatingimusi käsitlevad usaldusväärsed indikaatorid ning sise- ja välisõhu kiirituse riskianalüüs. Nendeks eesmärkideks vajalik mõõtmist ja katsetamist käsitlev prenormatiivne uurimistegevus on samuti vajalik.

Selles prioriteetses teemavaldkonnas tehakse ka kõige uuemate teadmistega seotud katsetuslikke uuringuid selles sisalduvate teemadega lähedalt seotud valdkondades. Kasutatakse kaht teineteist täiendavat lähenemisviisi: üks on retseptiivne ja avatud ning teine on ennetav.

1.1.7. Kodanikud ja valitsemistava teadmusühiskonnas

Euroopa Ülemkogu Lissaboni kohtumisel tõdeti, et siirdumine Euroopa teadmusühiskonda mõjutab inimeste elu kõiki aspekte. Üldeesmärk on luua selle ülemineku juhtimiseks põhjalik teadmistebaas, mida kujundavad riiklik, piirkondlik ja kohalik poliitika, programmid ja meetmed ning üksikisikute, perekondade ja muude ühiskonna üksuste otsuste tegemine nende kasutuses olevate teadmiste alusel.

Kuna need väljakutsed ja nendega seotud küsimused on keerulised, laiaulatuslikud ja üksteisest sõltuvad, peab uurimistöös kasutama märgatavalt integreeritumat lähenemisviisi ning multi- ja transdistsiplinaarset koostööd, kaasates nendega tegelemisse Euroopa sotsiaal- ja humanitaarteadlasi. Toimingutega edendatakse sotsiaalteaduste ja humanitaarteaduste uuringute alusel kerkinud keskpikkade ja pikaajaliste sotsiaalsete väljakutsete kindlakstegemist ning tagatakse ühiskonna tähtsate sidusrühmade aktiivne osavõtt ning tehtud töö tulemuste sihtlevitamine. Et toetada võrdlevat riikidevahelist ja interdistsiplinaarset teadustööd, samal ajal säilitades uurimismeetodite mitmekesisuse kogu Euroopas, on oluline paremini koguda ja analüüsida võrdlevaid andmeid ja koordineeritult arendada statistikat ja kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid näitajaid, eriti seoses kujuneva teadmusühiskonnaga Euroopa tasandil.

Kõikides eriprogrammides tagatakse sotsiaalmajanduslike uuringute ja prognoosielementide asjakohane koordineerimine.

Teadustöö prioriteedid

i) Teadmusühiskond ja sotsiaalne ühtekuuluvus

Euroopa teadmusühiskonna ülesehitamine on Euroopa Ühenduse selge poliitiline eesmärk. Uurimistöö eesmärk on anda alus arusaamisele, mille abil tagatakse, et see toimub viisil, mis on kooskõlas Euroopa eritingimuste ja -püüdlustega.

- Teadmiste loomise, levitamise ja kasutamise ning selle mõju parandamine majanduslikule ja sotsiaalsele arengule. Eesmärk on märkimisväärselt parandada arusaamist teadmiste erijoontest ja selle toimimisest riigi ja eraisikute kasuks ning anda alused poliitika kujundamisele ja otsuste tegemisele.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: teadmiste erijooned ja nende toimimine seoses majanduse ja ühiskonnaga ning innovaatilise ja ettevõtlusalase tegevusega; ja majanduslike ja sotsiaalsete institutsioonide ümberkujundamine; teadmiste tootmise, levitamise ja kasutamise dünaamika, teadmiste kodifitseerimise roll ja mõju infoühiskonna tehnoloogiatele; territoriaalsete struktuuride ja sotsiaalsete võrgustike tähtsus nendes protsessides.

- Võimalused ja valikud teadmusühiskonna arendamisel. Eesmärk on välja töötada integreeritud arusaam sellest, kuidas teadmusühiskond võib edendada sotsiaalsete eesmärkide täitmist, mis Euroopa Liit seadis Lissaboni tippkohtumisel ja sellele järgnenud Euroopa Nõukogu kohtumistel, kus arutati säästvat arengut, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja paremat elukvaliteeti, võttes asjakohaselt arvesse Euroopa paljusid sotsiaalseid mudeleid ja elanikkonna vananemisega seotud aspekte.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: teadmusühiskonna iseloomulikud jooned kooskõlas Euroopa sotsiaalsete mudelite ja vajadusega parandada elukvaliteeti; sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, sugupoolte ja põlvkondade vahelised suhted ning sotsiaalsed võrgustikud; muudatuste mõju tööle, tööhõivele ja tööturule; juurdepääs haridusele ja koolitusele ning elukestvale õppele.

- Eri teed teadmusühiskonna poole. Eesmärk on pakkuda üleeuroopalisi võrdlevaid perspektiive ja sellega luua parem alus teadmusühiskonna poole liikumiseks vajalike üleminekustrateegiate formuleerimiseks ja rakendamiseks riiklikul ja piirkondlikul tasandil.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: globaliseerimine seoses lähendamise vajadusega; piirkondlike erinevuste mõju; kultuuride mitmekesisuse ja teadmiste allikate kasvu põhjustatud väljakutsed Euroopa ühiskondadele; meedia roll selles kontekstis.

ii) Kodakondsus, demokraatia ja valitsemistava uued vormid

Töö eesmärk on kindlaks teha peamised tegurid, mis mõjutavad valitsemistava ja kodanikuks olemist, eriti seoses suurema integreerumise ja globaliseerumisega ning ajaloolisest ja kultuuripärandi perspektiivis, ning nende muutuste mõju ja potentsiaalsed võimalused parandada demokraatlikku valitsemistava, lahendada konflikte, kaitsta inimõigusi ja võtta arvesse kultuurilist ja identiteetide mitmekesisust.

- Euroopa integratsiooni ja laienemise mõju valitsemistavale ja kodanikule. Eesmärk on selgeks teha peamised Euroopa integratsiooni ja laienemise vastastikmõjud ning demokraatia, institutsioonilise korra ja kodanike heaoluga seotud küsimused.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: suhted integratsiooni, laienemise ja institutsionaalsete muutuste vahel seoses nende ajaloolise arengu ja võrdleva perspektiiviga; muutuva globaalse konteksti mõju ja Euroopa roll; laienenud Euroopa Liidu tagajärjed selle kodanike heaolule.

- Vastutusala määratlemine ja valitsemistava uued vormid. Eesmärk on toetada mitmetasandilise valitsemistava vormide arendamist, mis on aruandekohustuslikud, legitiimsed, piisavalt vastupidavad ja paindlikud ühiskondlike muutustega tegelemiseks, sealhulgas integratsioon ja laienemine, ning tagada poliitikakujundamise tõhusus ja legitiimsus.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: eri territoriaalsete tasandite ning riikliku ja erasektori vastutuse määratlemine; demokraatlik valitsemistava, esindusinstitutsioonid ja kodanikuühiskonna organisatsioonide roll; erastamine, avalik huvi, uued regulatiivsed lähenemisviisid, korporatsioonide valitsemistava; mõju õigussüsteemidele.

- Teemad, mis on seotud konfliktide lahendamise ning rahu ja õigluse jaluleseadmisega. Eesmärk on toetada institutsionaalse ja sotsiaalse suutlikkuse arendamist konfliktide lahendamisel, kindlaks määrata tegurid, mis soodustavad või takistavad konflikti vältimist, ning välja töötada paremaid vahetalituse võimalusi konfliktiolukorras.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: riigisiseseid ja riikidevahelisi konflikte tekitavate asjaolude varane kindlakstegemine; erinevates valdkondades konfliktide vältimise ja nende osapoolte vahendamise ja õiglaste otsuste tegemise menetluste võrdlev analüüs, sealhulgas põhiõiguste tagamine, nende aspektidega seotud Euroopa roll piirkondlikul ja rahvusvahelisel areenil.

- Uued kodakondsuse vormid ja kultuuriidentiteedid. eesmärk on edendada kodanike kaasamist ja osalemist üleeuroopaliste otsuste tegemisse, aru saada kodakondsust ja inimõigusi käsitlevate õigusnormide käsitustest ja mõjust Euroopas ja kindlaks teha tegurid, mis võimaldavad liikuvust ja paljude erinevate identiteetide kooseksisteerimist.

Teadustöö keskendub järgmistele teemadele: uute kodakondsusvormide suhted, sealhulgas mittekodanike õigused; tolerants, inimõigused, rassism ja ksenofoobia; meedia roll Euroopa avalikkuse arengus; kodakondsuse areng ja identiteedid seoses kultuuriliste ja muude mitmekesisustega Euroopas, võttes arvesse elanikkonna liikumisi; sotsiaalne ja kultuuridialoog Euroopa rahvaste vahel ja maailma muude piirkondade vahel; mõju Euroopa teadmusühiskonna arengule.

Selles prioriteetses teemavaldkonnas tehakse ka kõige uuemate teadmistega seotud katsetuslikke uuringuid selles sisalduvate teemadega lähedalt seotud valdkondades. Kasutatakse kaht teineteist täiendavat lähenemisviisi: üks on retseptiivne ja avatud ning teine on ennetav.

1.2. TEADUSTÖÖ LAIEMA VALDKONNAGA SEOTUD KONKREETSED UURINGUD

Sellesse alarühma kuuluvad uuringud täiendavad prioriteetsete teemavaldkondade uuringuid ja sellesse kuuluvad:

- Eri valdkondade poliitika toetamine ning Euroopa Liidu teaduslike ja tehnoloogiliste vajaduste prognoosimine

- Eriuuringud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks

- Rahvusvahelise koostöö erimeetmed

1.2.1. Eri valdkondade poliitika toetamine ning teaduslike ja tehnoloogiliste vajaduste prognoosimine

Nendel uuringutel on selgelt piiritletud roll 2000-2006. aasta raamprogrammi üldstruktuuris. Siia kuuluvad ühised rakendusmeetmed ning teadustöö tõhusaks ja paindlikuks tegemiseks vajalik kriitiline mass, mis on ühenduse teadusuuringute põhieesmärkide saavutamiseks väga tähtis ja mis katab paljud vajadused, mida prioriteetsete teemade raames ei saa rahuldada. Nende uuringute konkreetsed eesmärgid on:

- ühenduse tegevuse põhisuundade väljatöötamise ja rakendamise toetamine ja nende toime kontrollimine, võttes arvesse liidu võimalike tulevaste liikmete ja praeguste liikmete huvisid,

- uute ja kujunemisjärgus teaduslike ja tehnoloogiliste probleemide ja võimaluste uurimine eelkõige interdistsiplinaarsetes ja multidistsiplinaarsetes uurimisvaldkondades, kus Euroopa tasandi meetmed on vajalikud, pidades silmas võimalusi arendada strateegilisi positsioone teadmiste tipptasemel ja uutel turgudel või ennetada peamisi probleeme, millega Euroopa ühiskond kokku puutub.

Niisugustele uuringutele on iseloomulik, et need viiakse ellu mitme aasta jooksul, võttes otseselt arvesse peamiste osalejate, vastavalt asjaoludele poliitikakujundajate, tööstuse kasutajarühmade, eesrindlike uurimisrühmade jt vajadused ja seisukohad. Nende elluviimisel kohaldatakse paindlikke, programmi käigus rakendatavaid programmi kavandamise mehhanisme, millega määratletakse kindlakstehtud vajadustele ja eespool nimetatud eesmärkidele vastavad konkreetsed prioriteedid.

Selliselt kindlaksmääratud prioriteedid kantakse eriprogrammi töökavasse koos programmi muude osade eesmärkidest tulenevate prioriteetidega ning neid ajakohastatakse korrapäraselt. Selle tulemusena eraldatakse kindlaksmääratud eriprioriteetidega seotud uuringutele eelarvelisi assigneeringuid järk-järgult kogu täideviimise aja jooksul.

Programmi kavandab komisjon ettepanekute alusel, mis on saadud vastuseks programmi lülitatavaid teemasid käsitlevale laiaulatuslikule konsulteerimisele Euroopa Liidu asjast huvitatud ringkondadega ning raamprogrammiga ühinenud riikidega.

Esimene 340 miljoni suurune assigneering eraldatakse allpool esitatud teadusuuringutele, mis on määratud juba praegu kindlakstehtud vajaduste alusel; ülejäänud 215 miljonit eurot eraldatakse eriprogrammi elluviimise käigus, võttes nõuetekohaselt arvesse vajadust säilitada piisav paindlikkus tegelemiseks "poliitika toetamise ning teaduslike ja tehnoloogiliste vajaduste prognoosimisega".

i) Poliitikale orienteeritud uuringud

Selle alarühma uuringud toetavad eelkõige:

- ühist põllumajanduspoliitikat ja ühist kalanduspoliitikat,

- säästvat arengut, eelkõige ühenduse poliitika eesmärke keskkonna alal, sealhulgas need, mis on sätestatud kuuendas keskkonnaalases programmis; energeetikat (roheline raamat "Euroopa energiavarustusstrateegia suunas"); transporti (valge raamat Euroopa transpordipoliitika kohta),

- ühenduse poliitikat muudes valdkondades nagu tervishoid (eriti rahvatervis), regionaalareng, kaubandus, arenguabi, siseturg ja konkurentsivõime, sotsiaalpoliitika ja tööhõive, haridus ja koolitus, kultuur, sooline võrdsus, tarbijakaitse, vabadusel, turvalisusel ja õiglusel põhineva piirkonna rajamine ning välissuhted, sealhulgas laienemist toetav poliitika ja selleks vajalikud statistilised meetodid ja vahendid,

- Euroopa Ülemkogult saadud poliitilistel suundumustel põhinevad ühenduse poliitika eesmärgid näiteks majanduspoliitika, infoühiskonna ning e-Euroopa ja ettevõtluse suhtes.

Kui ühenduse poliitika seda vajab, võivad nimetatud meetmed sisaldada prenormatiivseid uuringuid, mõõtmisi ja testimist. Eri poliitikavaldkondade vahelised seosed võetakse arvesse.

Mitmeaastane kavandamine

Nende uuringute mitmeaastasel kavandamisel võetakse arvesse vastavate teaduskomiteede arvamusi, mis on seotud asjaomase poliitikaga. Kavandamine viiakse läbi komisjoni eri teenistuste esindajatest koosneva kasutajarühma abiga, kes võib vajadusel pöörduda abi saamiseks sõltumatu konsultatsioonistruktuuri poole, mis koosneb kõrge kvalifikatsiooniga teadus- ja tööstusekspertidest. Kasutajarühm hindab esitatud ettepanekuid programmi lülitatavate teemade kohta järgmiste kriteeriumide alusel:

- tähtsus poliitika väljatöötamisele ja arendamisele (nt seosed õigusaktide eelnõusid käsitlevate ettepanekute või üleandmise põhitähtaegadega selles valdkonnas),

- potentsiaalne panus Euroopa Liidu konkurentsivõimesse, teaduslike ja tehnoloogiliste baaside tugevdamisse ja Euroopa teadusruumi saavutamisse, sealhulgas kandidaatriikide integreerimine sellesse tegevusse,

- Euroopa tasandi lisandväärtus, võttes eelkõige arvesse teadustööd, mida liikmesriigid vastavates valdkondades on teinud,

- esitatud uurimisteemade ja lähenemisviiside teaduslik relevantsus ja tasuvus,

- ülesannete asjakohase jaotamise tagamine ja sünergia nimetatud toimingute ja Teadusuuringute Ühiskeskuse otseste meetmete vahel ühenduse poliitika toetamiseks.

Kriisiolukorras, mis põhjustab kiireloomulisi ja ettenägematuid uurimisvajadusi, võib kavandamist muuta kiirmenetluse korras, mis põhineb samadel hindamiskriteeriumidel.

Esialgsed teadustöö prioriteedid

Esmastele vajadustele vastavad poliitikale orienteeritud uurimisprioriteedid põhinevad komisjoni poliitikateenistuste teemaettepanekutel ja vajaduse korral asjakohaste teaduskomiteede nõuannetel, samuti liidu laiematel eesmärkidel, mis põhinevad Euroopa Ülemkogu järjestikustel kohtumistel vastuvõetud otsustel.

Need on rühmitatud järgmistesse tegevusliinidesse struktuurina, milles optimeeritakse erinevate poliitikanõuete ja teaduslike saavutuste vaheline sünergia ja kaetakse kõik prioriteetsed teemad ning täiendatakse neid.

- Euroopa loodusvarade säästev majandamine. Selle alarühma uuringud vastavad poliitikanõuetele, mis on eelkõige seotud ühise põllumajanduspoliitika ja kalanduspoliitika kaasajastamise ja jätkusuutlikkusega ning maapiirkondade, sh metsandus, arengu edendamisega. Tegevuses keskendutakse järgmistele teemadele:

põllumajanduse ja metsanduse kaasajastamine ja jätkusuutlikkus, sealhulgas nende multifunktsionaalne roll maapiirkondade säästva arengu ja edendamise tagamisel;

säästva põllumajanduse ja metsamajanduse vahendid ja hindamismeetodid;

kalanduspoliitika kaasajastamine ja jätkusuutlikkus, sh akvakultuuril põhinevad tootmissüsteemid;

uued ja keskkonnasõbralikumad tootmismeetodid loomade tervise ja heaolu parandamiseks, sealhulgas loomahaiguste uuringud, näiteks suu- ja sõrataud ning sigade katk ja eelkõige markervaktsiinide väljatöötamine;

keskkonnahinnang (pinnas, vesi, õhk, müra, sealhulgas keemiliste ainete mõju);

keskkonnatehnoloogiate hinnang poliitiliste otsuste toetamiseks, eelkõige keskkonnaalaste õigusaktide nõuete täitmiseks kasutatavate tõhusate, kuid odavate tehnoloogiate osas.

- Eurooplastele tervise, turvalisuse ja võimaluste andmine. Selle kategooria uuringud vastavad poliitikanõuetele, mis on seotud eelkõige Euroopa sotsiaalmeetmete kava rakendamisega ning mille hulka kuuluvad sotsiaalpoliitika küsimused, rahva tervise kaitse ja tarbijakaitse ning vabaduse, turvalisuse ja õigluse piirkonna loomine. Tegevuses keskendutakse järgmistele teemadele:

tervise tegurid ja kõrgekvaliteediliste säästvate tervishoiuteenuste ja pensionisüsteemide pakkumine (eriti seoses vananemise ja demograafiliste muudatustega);

rahvatervisega seotud küsimused, sealhulgas epidemioloogia, mis aitab haigusi ennetada ja võitleb haruldaste haiguste ja nakkushaigustega, allergiad, turvalise vere- ja organidoonorluse tagamine, loomkatsete alternatiivid;

keskkonnaprobleemide mõju tervisele (sealhulgas tööohutus, riskihindamismeetodid ja loodusõnnetuste tagajärjel inimestele tekkinud ohtude leevendamine);

puuetega inimeste elukvaliteediga seotud küsimused (sealhulgas võrdsed liikumisvõimalused);

migratsiooni- ja põgenikevoogudega seotud tegurite võrdlev uurimine, sealhulgas ebaseaduslik sisseränne ja inimkaubandus;

kuritegevuse suundumuste ja põhjuste prognoosimise ja kuritegude ennetamise poliitika tõhususe hindamise paremad vahendid; ebaseaduslike narkootikumide tarbimisega seotud uute väljakutsete hindamine;

kodanikukaitsega seotud küsimused (sealhulgas bio-ohutus ja kaitse terroristide rünnakute eest) ja kriisireguleerimine.

- Laiema ja integreerituma Euroopa Liidu majandusliku potentsiaali ja ühtekuuluvuse toetamine. Selle kategooria uurimistöö vastab eelkõige mitme valdkonna poliitika vajadustele, mis käsitleb Euroopa majanduse konkurentsivõimet, dünaamikat ja integratsiooni seoses laienemise, globaliseerumise ja Euroopa kaubandussuhetega muu maailmaga. Tegevuses keskendutakse järgmistele teemadele:

Euroopa integratsiooni, säästva arengu, konkurentsivõime ja kaubanduspoliitika (sealhulgas majandusarengu ja ühtekuuluvuse hindamismeetodite parandamine) toetamine;

säästvate transpordi- ja energiasüsteemide toimimise hindamiseks (majanduslikust, keskkonnaalasest ja sotsiaalsest aspektist) vajalike vahendite, näidikute ja tööparameetrite väljatöötamine;

ülemaailmne ohutusanalüüs ja valideerimissüsteemid transpordi jaoks ning õnnetusjuhtumiriskide ja liiklusohutussüsteemide uurimine;

prognoosimine ja innovatiivsete säästvuspoliitikate arendamine keskpika ja pika aja jooksul;

infoühiskonnaga seotud probleemid (näiteks digitaalvarade haldamine ja kaitse ning kõiki hõlmav juurdepääs infoühiskonnale);

kultuuripärandi kaitsmine ja sellega seotud konserveerimisstrateegiad;

Euroopa statistika kvaliteedi, juurdepääsu ja levitamise parandamine.

Erinevate valdkondade ühiste teadusküsimuste lahendamisel tagatakse koordineeritud lähenemisviis, eelkõige seoses demograafiliste muutuste mõõtmise ja ekspertiisiga ning laiemalt poliitika seisukohast olulise statistika ja näitajate arendamisega. Ka poliitikakujundajatele peaks asjakohane ja õigeaegne teave poliitikale orienteeritud uurimistöö tulemuste kohta olema kättesaadav.

ii) Uute ja kujunemisjärgus teaduslike ja tehnoloogiliste probleemide ja võimaluste uurimine

Selle alarühma uuringud vastavad ühenduse ametlikult kinnitatud teadusuuringute hulka kuuluvate uute valdkondade vajadustele, mis käsitlevad paljusid prioriteetseid teemavaldkondi või jäävad nendest väljapoole, eelkõige sellepärast, et nad on väga interdistsiplinaarsed ja/või multidistsiplinaarsed. Uuringute abil võib reageerida ka ootamatutele suurtele muudatustele. Ühendades kogu Euroopa Liidu ressursid, on eesmärk viia Euroopa teadusuuringud juhtpositsioonile, tegutsedes teerajajana ja luues uusi teaduse ja tehnika saavutusi. See stimuleerib ideedevahetust akadeemiliste ringkondade ja tööstuse vahel ning võimaldab Euroopal paremini kasutada teadusvarusid dünaamilise teadmusühiskonna poole pürgimisel.

Esialgu toetatakse järgmisi tegevusvaldkondi:

- Uuringud uute avastuste või hiljuti ilmnenud nähtuste kiireks hindamiseks, millega seoses võib esile kerkida Euroopa ühiskonna jaoks olulise tähtsusega riske või probleeme, ja neile reageerimiseks asjakohaste viiside kindlaksmääramine.

- Kujunemisjärgus teadmusvaldkondade ja tulevikutehnoloogiate uurimine, eriti transdistsiplinaarsetes valdkondades, mis on eriti innovatiivne ja seotud vastava suurusega (tehniliste) riskidega. Esitada võib igasuguse uue idee, millel on potentsiaalselt suur tööstuslik ja/või sotsiaalne mõju või mis pikema aja jooksul võib mõjutada Euroopa teadussuutlikkuse arengut.

Ettepanekuid hinnatakse teadusliku tipptaseme, võimaliku tulevase mõju ja eriti esimeste valdkondade puhul innovatiivsuse osas.

Mitmeaastane kavandamine

Eespool nimetatud kategooriates sisalduvad konkreetsed teemad, millele teadustöö keskendub programmi elluviimise jooksul, valitakse mitmeaastase kavandamise abil nende kiireloomulisuse või potentsiaalse tulevase sotsiaalse, tööstusliku või majandusliku mõju alusel, võttes arvesse selle alarühma pooleliolevaid uurimusi. Teemasid hinnatakse sõltumatu konsultatsioonistruktuuri abiga, mis koosneb juhtivatest teadus- ja tööstusekspertidest ning lisaks sellele võetakse arvesse järgmisi kriteeriume:

- esitatud teadusteemade potentsiaalne panus innovatiivsusse ja Euroopa Liidu konkurentsivõimesse, selle teadusliku ja tehnoloogilise baasi tugevdamisse ning Euroopa teadusruumi saavutamisse, sealhulgas kandidaatriikide tulemuslik integreerimine,

- esitatud uurimisteemade ja lähenemisviiside teaduslik relevantsus ja õigeaegsus.

Kriisiolukorras, mis põhjustab kiireloomulisi ja ettenägematuid uurimisvajadusi, võib kavandamist muuta kiirmenetluse korras, mis põhineb samadel hindamiskriteeriumidel. Prognoosivatest uuringutest võib samuti saada prioriteetide väljatöötamise protsessiks vajalikku teavet.

iii) Rakendamine

Kavandatud uuringud viiakse ellu pakkumiskutsete abil, millele vajaduse korral eelneb osalemiskutse, eelkõige valdkonnas, mis uurib uusi ja kujunemisjärgus teaduslikke ja tehnoloogilisi valdkondi. Need viiakse ellu peamiselt järgmistes vormides:

- üldjuhul piiratud ulatusega sihtuuringute eriprojektid, mis viiakse ellu sellise suurusega partnerluse abil, mis on kohandatud kaetavate vajadustega,

- koordineerimismeetmed ja siseriiklikul tasandil teostatud teadusuuringute võrgustamine, kus eesmärke võib saavutada liikmesriikide, kandidaatriikide ja muude assotsieerunud riikide olemasoleva teadussuutlikkuse mobiliseerimisega.

Teatavatel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib pädevusvõrgustikke ja integreeritud projekte kasutada piiratud ulatuses, kui seatud eesmärke saab sel viisil paremini saavutada.

Komisjon valib ettepanekud sõltumatute ekspertide hinnangu alusel.

Nende toimingute teostamiseks võib kasutada ka konkreetseid toetusmeetmeid.

1.2.2. Horisontaalsed teadusuuringud, milles osalevad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted

Eesmärgid

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted mängivad Euroopa konkurentsivõimes ja uute töökohtade loomises otsustavat rolli mitte ainult sellepärast, et nad esindavad valdavat osa Euroopa ettevõtetest, vaid ka sellepärast, et nad on uutel turgudel dünaamilisuse ja muutuste allikaks, eriti need, mis kasutavad uusimat tehnoloogiat. Kuigi nad moodustavad heterogeense kogukonna, tuleb neil kõigil tegelda Euroopa siseturu lõplikust väljakujundamisest tuleneva kasvava konkurentsiga ja vajadusega tegelda uuendustega ja võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid. Lisaks sellele peab ja tahab üha suurenev hulk väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid uute turgude ja ärivõimaluste otsingutel rahvusvahelistuda.

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted osalevad peamiselt uuringutes, mis teostatakse teadustöö prioriteetsetes teemavaldkondades pädevusvõrgustike, integreeritud projektide ja sihtuuringute eriprojektide raames. Lisaks sellele luuakse väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid puudutavaid erisüsteeme, kus viiakse ellu kollektiivseid ja ühiseid uurimisprojekte. Need käsitlevad peamiselt suurt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtteid, millel on uuendussuutlikkus, kuid piiratud teadussuutlikkus. Ühiste uurimisprojektide süsteem võimaldab innovatiivsetel väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel teha koostööd ka ülikoolide ja uurimiskeskustega.

Lisaks väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid hõlmavatele horisontaalsetele teadusuuringutele eraldatakse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele vähemalt 15 % käesoleva programmi seitsme prioriteetse teemavaldkonna eelarvest.

i) Kollektiivsed uurimisprojektid

Kollektiivne uurimistöö on uurimistöö vorm, mida teadusuuringute ja tehnoloogia arendusega tegelevad uurijad teevad tööstusliitude või tööstuslike rühmituste heaks, et laiendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete teadmistebaasi ja sellega parandada nende üldist konkurentsivõime taset. Niisugune uurimistöö, mida tehakse Euroopa tasandil mitmeid aastaid kestvate ulatuslike projektidena, on tõhus viis tähtsate tööstussektorite tehnoloogiliste vajadustega tegelemiseks.

Selle paljudes liikmesriikides eksisteerivatel süsteemidel põhineva meetme eesmärk on anda tööstusrühmitustele võimalus kindlaks määrata ja esitada uurimisvajadusi, mis on ühised paljudele Euroopa väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. See peaks võimaldama parandada kogu Euroopa tööstussektorite üldist tehnoloogilist baasi. Eri riikide tööstusrühmituste ühendamine ja ulatuslike projektide rahastamine koos projekti koordinaatorite vastutuse suurendamisega aitab kaasa kollektiivse uurimistöö maastiku kujundamisele kooskõlas Euroopa teadusruumi eesmärkidega.

Kollektiivsed uurimisprojektid võivad hõlmata näiteks:

- uuringuid, mis tegelevad ühiste probleemide/väljakutsetega (nt õigusnormide täitmine, keskkonnategevuse tulemuslikkus),

- prenormatiivne uurimistöö (uurimistöö, millega luuakse Euroopa normide ja standardite teaduslik alus),

- teatava sektori või teatavate sektorite tehnoloogilise baasi tugevdamise eesmärgil tehtav uurimistöö,

- "tehnoloogiliste vahendite" arendamine (nt diagnostika, turvaseadmed).

Projekte juhivad selgelt määratletud juhiste alusel Euroopa tasandil loodud tööstusliidud või muud rühmitused või vähemalt kaks riiklikku tööstusliitu/rühmitust, mis on asutatud Euroopa eri riikides. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete huve esindavad Euroopa majandushuviühingud võivad samuti projekte juhtida. Igas projektis jälgib ühinenud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tuumikrühm projekti edenemist alates uuringute kindlaksmääramisest kuni saadud tulemuste levitamiseni.

Teemade kindlaksmääramiseks ja ettepanekute valimiseks on ette nähtud kaheastmeline lähenemisviis (projekti kava esitamise kutse ja pärast esimest hindamisvooru edasipääsenud projekti/projektide vormistamine ning seejärel lõplik hindamine ja nende seast valiku tegemine). Kollektiivsete uurimisprojektide rahastamise tase ja lepingute sõlmimise kord sõltub nende eesmärkidest:

- projektid, mille eesmärk on konkreetse tööstussektori konkurentsivõime tugevdamine, võivad saada ühenduselt rahalist toetust kuni 50 % abikõlblikust kogumaksumusest. Sel juhul jäävad tulemused lepingupoole (tööstusrühmitused) omandusse,

- projektid, millel on tugev õiguslik või üldise heaoluga seotud sisu (nt keskkonnakaitse, rahvatervise parandamine), võivad saada suuremat toetust. Sel juhul on põhirõhk uurimistöö tulemuste levitamisel kogu Euroopas.

Kõikidel juhtudel nähakse ette tulemuste levitamine väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete seas erikoolituse ja tutvustamistoimingute ("kasutuselevõtutoimingud") abil.

ii) Ühine uurimistöö

Ühine uurimistöö on süsteem, milles piiratud arv eri riikide väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, kellel on konkreetsed probleemid või vajadused, tellivad vajalikud uuringud teadusuuringute ja tehnoloogia arendusega tegelevatelt teaduritelt ning tulemused jäävad ettevõtete omandusse. Projektid on suhteliselt lühiajalised ja need võivad käsitleda mis tahes uurimisteemat või -valdkonda, mis põhineb asjaomaste väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkreetsetel vajadustel ja probleemidel. Muud kui väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ja lõppkasutajad võivad ühistes uurimisprojektides osaleda tingimusel, et nad ei võta endale juhtrolli ja neil on tulemustele piiratud juurdepääs.

Neid uuringuid võivad teostada ka innovaatilised ja kõrgtehnoloogilised väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted koostöös uurimiskeskuste ja ülikoolidega.

Ühised uurimisprojektid teostatakse projektikonkursside kaudu.

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kaasamise võimalusi käsitleva teabe ja sellekohaste soovituste saamine tagatakse komisjoni loodud kontaktpunktide ja riiklike kontaktpunktide süsteemi abil. Nende uuringute hulka kuulub ka liikmesriikides ja assotsieerunud riikides tegutsevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete riiklike kontaktpunktide koordineerimine, mis annavad väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele piirkondlikul ja riiklikul tasandil teavet raamprogrammi kohta ja sellesse kuuluvate pädevusvõrgustike ja integreeritud projektide kohta ja abi nendes osalemiseks. Tugev koordineeritus majandusliku ja tehnoloogilise teabega seotud meetmetega ja innovatiivsete tugimeetmetega, mida rakendatakse alarühmas "Teadusuuringud ja innovatsioon", tagab selle, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted saavad kasu kõikidest ettenähtud meetmetest ja uuringutest.

1.2.3. Rahvusvahelist koostööd toetavad erimeetmed

Raamprogrammis teostatavate rahvusvaheliste ühisuuringute üldeesmärk on edendada Euroopa teadusruumi avamist muule maailmale. Need uuringud on raamprogrammi eriline panus sellesse avamisprotsessi, mis nõuab ühenduselt ja liikmesriikidelt ühiseid jõupingutusi.

Selles meetmerühmas on kõnealustel uuringutel järgmised iseloomulikud eesmärgid:

- Aidata Euroopa Liidu ja viienda raamprogrammiga assotsieerunud riikide Euroopa teaduritel, ettevõtetel ja teadusorganisatsioonidel kasutada mujal maailmas olemasolevaid teadmisi ja ekspertteadmisi.

- Aidata tagada Euroopa tugevat ja kooskõlastatud osavõttu rahvusvahelise tasandi teadusalgatustest, mille abil laiendada teadmiste piire või aidata lahendada suuri globaalseid küsimusi, näiteks seoses tervise ja keskkonnaga.

- Toetada teaduse ja tehnoloogia osas ühenduse välispoliitika ja arenguabipoliitika elluviimist.

Rahvusvahelisi ühisuuringuid teostatakse lisaks kolmandate riikide teaduritele ja institutsioonidele seitsme prioriteetse teemavaldkonna avamisele uuringutes osalemiseks ka eriuuringute vormis.

Need eriuuringud, millega toetatakse ühenduse välispoliitikat ja arenguabipoliitikat, puudutavad kolme riikide rühma: Vahemere piirkonna kolmandad riigid, sh Lääne-Balkani riigid, Venemaa ja muud uued sõltumatud riigid ning arengumaad.

Need teostatakse viisil, mis täiendab nende riikide teadurite ja üksuste osalemist nendele avatud pädevusvõrgustikes ja integreeritud projektides ning osalemise viis sõltub teemadest ja riikidest.

Selle kategooria uurimisprioriteedid määratakse kindlaks ühenduse ja erinevate riikide rühmade vahelise poliitilise partnerluse huvidest ja eesmärkidest lähtuvalt ning vastavalt nende majanduslikele ja sotsiaalsetele erivajadustele.

Seetõttu võiksid uuringute eesmärgid olla eelkõige järgmised:

- arengumaade puhul tervise ja rahvatervise, toiduohutuse ning loodusvarade ratsionaalse kasutamise küsimused.

- Vahemere piirkonna kolmandate riikide puhul keskkonna, tervise ja veega seotud küsimused ning kultuuripärandi kaitsmine Euroopa-Vahemere piirkonna partnerluse arengu toetamiseks. Maaelu säästva arengu küsimused võetakse vajaduse korral asjakohaselt arvesse. Samuti Lääne-Balkani riikide puhul piirkonna stabiilsust toetavad küsimused, mis on seotud keskkonnale, tervisele ning põllumajandus- ja tööstusrajatistele sõja tagajärjel tekkinud kahjude likvideerimisega.

- Venemaa ja muude uute sõltumatute riikide puhul teadus- ja arendustegevuse stabiliseerimine, tööstusliku tootmise süsteemide muutustega seotud küsimused, keskkonna ja tervisekaitsega ning nendega seotud ohutuse aspektid.

Need uuringud teostatakse piiratud ulatusega teadus-, tehnoloogiaarendus ja -tutvustusprojektidena, riiklike uuringute koordineerimismeetmetena ja vajaduse korral eritoetusmeetmetena.

Ühisuuringud Venemaa ja muude uute sõltumatute riikidega viiakse ellu eelkõige ühenduse ja liikmesriikide ühiselt loodud INTASe struktuuride kaudu.

Kõigil kolmel juhul on üks peaeesmärkidest aidata kohalikke uurimissüsteeme tugevdada, arendada või kohandada.

Sellest tulenevalt püütakse raamprogrammi uuringute abil tugevdada koordineerimist ja täiendavust nende uuringutega, mis viiakse ellu Vahemere piirkonna kolmandate riikide puhul MEDA programmi, Venemaa ja muude uute sõltumatute riikide puhul Tacis programmi ja arengumaade puhul EAF (Euroopa Arengufondi) ja ALA rahastu (Ladina-Ameerika/Aasia) rahastamisvahendite abil. Uuringud võivad edendada nende riikide inimeste teadussuutlikkuse, teadusuuringute infrastruktuuride ja teadussuutlikkuse arendamist, mis on seotud innovaatilisuse ja tulemuste kasutamisega.

2. EUROOPA TEADUSRUUMI ALUSTE TUGEVDAMINE

Euroopa teadusruumi loomine eeldab teadusuuringute ja innovatiivse tegevuse ja poliitika ühtsuse ja koordineerimise parandamist riiklikul, piirkondlikul ja Euroopa tasandil.

Ühenduse meetmete eesmärgid selles valdkonnas on stimuleerida ja toetada programmide koordineerimist ja ühismeetmeid riiklikul või piirkondlikul tasandil ja Euroopa organisatsioonide vahel ning sellega aidata arendada ühist teadmiste baasi, mida vajatakse ühtse poliitika arendamiseks. Neid uuringud võib teostada mis tahes teaduse ja tehnoloogia valdkonnas, sealhulgas prioriteetsed teemavaldkonnad.

2.1. KOORDINEERIMISTEGEVUSE TOETAMINE

Riiklike uuringute koordineerimine

Eesmärk on julgustada ja toetada mitme riigi ühisalgatusi valdkondades, mis pakuvad ühist strateegilist huvi, et arendada sünergiat olemasolevate uuringute vahel nende rakendamise koordineerimise, vastastikuse avamise ja uurimistulemustele vastastikuse juurdepääsu võimaldamise kaudu, ning määratleda ja teostada ühisuuringuid.

Asjaomased uuringud peavad olema riiklikul või piirkondlikul tasandil teostatavad programmid, osaprogrammid, vahendid, kavad või muud algatused, millega on seotud riiklik teadusuuringute ja tehnoloogia arenduseks, teadussuutlikkuse arendamiseks ja innovatiivsuse edendamiseks ettenähtud riiklik rahastamine. Uuringuid võivad otseselt teostada riigiasutused või uurimisagentuurid riiklikul või piirkondlikul tasandil või Euroopa koostöö raames, eelkõige Euroopa Teadusfondi koostööprogrammi EUROCORES raames.

Kooskõlastusmeetmeid, mille puhul kasutatakse alt-üles lähenemisviisi, rakendatakse kõikidel teaduse ja tehnoloogia aladel, sealhulgas paljuvaldkondsus ja multidistsiplinaarsus, nagu näiteks:

- tervishoid: peamiste elanikerühmade tervis; peamised haigused ja tervisehäired (nt vähk, diabeet ja diabeediga seotud haigused, närvisüsteemi väärastused, psühhiaatrilised haigused, südame-veresoonkonna haigused, hepatiit, allergiad, nägemiskahjustused, nakkushaigused), haruldased haigused; alternatiiv- või mittekonventsionaalne meditsiin; ja peamised vaesusega seotud haigused arengumaades; palliatiivhooldus; meetmeid rakendatakse näiteks teadustöö ja võrdlusuuringute koordineerimise, Euroopa andmebaaside ja teadusharudevaheliste võrkude arendamise, ravimenetluste vahetamise ja kliiniliste katsete koordineerimise teel.

- biotehnoloogia: muud kui tervise ja toiduga seotud rakendused.

- keskkond: linnakeskkond (sealhulgas säästev linnaareng ja kultuuripärand, sealhulgas näiteks ökopiirkonna mõiste); merekeskkond ja maa/pinnase majandamine; seismilised riskid.

- energeetika: uue põlvkonna elektrijaamad ("peaaegu saastevabad"), energia salvestamine, transport ja jaotus.

Ühendus julgustab ja toetab algatusi, mille eesmärk on riiklike ja piirkondlike uuringute võrgustamine, toetades:

- sõltumatute uuringute koordineerimist, sealhulgas nende vastastikust avamist,

- ühisuuringute ettevalmistamist ja juhtimist.

Selleks ühendus:

- Toetab ettepanekuid, mis on valitud projektikonkursile esitatud tööde hulgast (kaks hindamist aastas). Vajaduse korral võib avaldada osalemiskutse ja seejärel täpsustatud pakkumiskutse.

Ettepanekud võivad hõlmata näiteks strateegilisi uuringuid ja strateegilist kavandamist, teadus- ja innovaatikakogukonnaga konsulteerimist, ühiseid projektikonkursse ja erialakolleegi hinnangute paneele, teabe ja tulemuste vahetust ja levitamist, programmi järelevalvet ja hindamist, personalivahetust.

Ettepanekute analüüsimisel võetakse arvesse eelkõige järgmisi aspekte: hangitud ressursside ulatus, teaduslik ja tehnoloogiline relevantsus ja mõju, teadusressursside kasutamise oodatav paranemine Euroopa tasandil ja vajaduse korral panus innovatsiooni edendamisse.

- Arendab integreeritud teabesüsteemi, millele on kerge juurde pääseda, mis on kasutajasõbralik ja mida ajakohastatakse korrapäraselt, et anda asjakohast teavet:

- poliitikakujundajatele ja programmijuhtidele: teavet alustatud ja kavandatud teadusuuringute riiklike ja piirkondlike uurimisprogrammide ja instrumentide kohta, mille eesmärk on aidata leida võimalusi koordineerimis-, võrgustamis- või ühisalgatuste elluviimiseks,

- teaduskogukond: teave riiklike, piirkondlike või ühisprogrammide kohta, milles teadurid võivad osaleda.

Kooskõlastamine Euroopa tasandil

Eesmärk on suurendada vastastikust täiendavust ja sünergiat raamprogrammis rakendatavate ühenduse meetmete, muude Euroopa teaduskoostööorganisatsioonide meetmete ja nende organisatsioonide endi vahel. Parema koordineerimise ja koostöö abil aitavad Euroopa koostööraamistikud tõhusamalt kaasa Euroopa teaduslike jõupingutuste üldisele seostatusele ja Euroopa teadusruumi loomisele. Ühenduse osalemist rahvusvahelistest uuringutes võib toetada nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

- Teadusliku ja tehnoloogilise koostöö meetmed, mida viiakse ellu muudes Euroopa koostööraamistikes

COST on pikka aega toiminud alt-üles mehhanism, mis hõlbustab koordineerimist ja vahetust riikliku rahastusega erinevate valdkondade teadlaste ja uurimisrühmade vahel. Oma valitsustevahelise rolli jätkamiseks ja Euroopa teadusruumis teadusuuringute koordineerimisse kulutasuva panuse andmise tagamiseks tuleb COSTi juhtimiskorraldust uute oludega kohandada. See tähendab, et COSTi liikmesriigid peavad looma asjakohase organisatsiooni, millele võib käesoleva programmi jaoks rahalist toetust anda.

Taotletakse ka Euroopa Teadusfondi, COSTi ja raamprogrammi toimingute tõhustatud koordineerimist ühistes huvivaldkondades.

EUREKAga koordineerimist tugevdatakse, et parandada rahastamise strateegilist seostatust ja täiendavust, eelkõige prioriteetsetes teemavaldkondades. Vajaduse korral organiseeritakse teabe- ja kommunikatsioonialast ühistegevust.

- Euroopa teaduskoostööle spetsialiseerunud organisatsioonide koostöö- ja ühisalgatused

Eri valdkondade Euroopa organisatsioonide osas, nagu näiteks CERN, ESA, ESO, ENO, EMBL, ESRF, ILL, [8] soodustab ja toetab Euroopa Ühendus konkreetseid algatusi, mille eesmärk on tugevdada seostatust ja sünergiat nende uuringute ja nende endi ning ühenduse meetmete vahel, eelkõige ühist huvi pakkuvate küsimustega seotud ühiste lähenemisviiside ja meetmete arendamise kaudu.

2.2. TEADUS- JA INNOVATSIOONIPOLIITIKA ÜHTNE ARENDAMINE

Selle valdkonna uuringute eesmärk on edendada teadus- ja innovatsioonipoliitika ühtset arengut Euroopas tänu väljakutsete ja ühiste valdkondade varajasele kindlaksmääramisele, pakkudes samal ajal riiklikele, piirkondlikele ja ühenduse poliitikakujundajatele teadmisi ja otsuste tegemiseks abivahendeid, mis aitavad neil poliitikat kujundada.

Sel eesmärgil rakendatavad meetmed viiakse ellu järgmistes valdkondades:

- Analüüsid ja uuringud; prognooside, statistika ning teaduslike ja tehnoloogiliste näitajatega seotud töö

Nende toimingute hulka kuuluvad uurimused, analüüsid ja tulevikuuuringud, mis on seotud teaduslike ja tehnoloogiliste uuringutega ja innovatsioonipoliitikaga seoses Euroopa teadusruumi elluviimisega.

Prognoosivate uuringute hulka kuuluvad eelkõige temaatiliste dialoogiplatvormide ja teadmiste baasi arendamine tulevikku käsitlevate analüüside kasutajatele ja tegijatele, heade metodoloogiliste tavade kasutamine ning teadus- ja tehnoloogiaalaste keskpika ja pikaajaliste stsenaariumide ettevalmistamine Euroopas.

Indikaatoritega seotud töö sisaldab asjakohaste ja ühtlustatud indikaatorite edasist arendamist, võttes arvesse teaduse ja innovatsiooni erinevaid dimensioone ning nende mõju majandusele ja ühiskonnale, näiteks liikmesriikide ja piirkondade teadusliku ja tehnoloogilise tulemuslikkuse võrdlemiseks.

- Teadus- ja innovatsioonipoliitika eeskujude analüüs riiklikul, piirkondlikul ja Euroopa tasandil

Esimese riiklike teadusuuringute ja tehnoloogia arenduse poliitikate võrdleva hindamise analüüsiga alustati 2000. aastal ning see viiakse lõpule 2002. aasta keskpaigaks. Selle võrdluse valguses kohandatakse järgmise võrdleva analüüsi tsüklite metoodikat, sealhulgas indikaatoreid, ning analüüsi laiendatakse geograafiliselt, liites sinna Euroopa Liiduga ühinemiseks valmistuvad ja assotsieerunud riigid, ning seda laiendatakse muude teemade lisamisega. Erilist tähelepanu pööratakse heade tavade levitamist ja nende rakendamise kontrollimist tihedas koostöös liikmesriikide ja uurimistöös osalejatega.

Innovatsiooni valdkonnas pooleliolevat võrdlevat tööd (teadmiste kogumine Euroopa innovatsioonipoliitika kohta, "innovatsiooni skooritahvli" väljatöötamine ja poliitikakujundajate "teemaklubide" innovatsioonipoliitika-alaste "erialakolleegi hinnangute" organiseerimine) laiendatakse geograafiliselt ja piirkondlikult ning sotsiaalses plaanis innovatsioonist huvitatud rühmade kaasamisega.

- Teaduslike ja tehnoloogiliste tippteadmiste kaardistamine Euroopas

Tippteadmiste kaardistamise toiminguid laiendatakse kahes suunas — hõlmatud teemade arvu suurendamise ja tulemuste korrapärase kaasajastamisega.

Erilist tähelepanu pööratakse olemasoleva teabe väga laiale levitamisele ja kaardistamistoimingute koordineerimisele uuringutega, mille eesmärk on ühendada teaduslikud jõupingutused Euroopas.

- Teadusuuringute ja innovatsiooni regulatiiv- ja halduskeskkonna parandamine Euroopas

Siin on eesmärk uurida ja analüüsida regulatiivseid ja haldustakistusi, kindlaks määrata ja levitada häid juhtimistavasid ja aidata kujundada uut poliitikat. Muu hulgas käsitletakse järgmisi valdkondi: intellektuaal- ja tööstusomand; uurimistöö ja innovatiivsusega seotud avaliku ja erasektori suhted; teadmiste kasutamine ja levitamine; turul olevate uute toodete ja teenuste juurdepääsu reguleerivad eeskirjad; uurimistöö ja innovatiivsuse rahastamise mehhanismid ja eelkõige erasektori investeeringute edendamine.

[1] Programmi ühtse rakendamise hõlbustamiseks tasub komisjon kehtestatud juhendi kohaselt programmi komitee iga päevakorras määratletud koosoleku korral ühe esindaja kulud liikmesriigi kohta ja ühe eksperdi/nõuandja kulud liikmesriigi kohta nende päevakorraküsimuste osas, mille puhul liikmesriigilt eeldatakse eriteadmisi.

[2] Sugunäärmevähi raviga seotud teadusuuringuid võib rahastada.

[3] Haiguste ja tervisehäirete põhjused, kliinilised tunnused, tagajärjed ja ravi on naistel, meestel ja lastel tihti erinevad. Seetõttu tuleb kõikide selle prioriteetse teemavaldkonna raames rahastatud uuringute teadusprotokollides, meetodites ja tulemuste analüüsimisel nende erinevuste võimalust arvesse võtta.

[4] Satelliitsidega seotud meetmeid rakendatakse koos "Lennunduse ja kosmose" neljanda prioriteedi meetmetega.

[5] Arvestades teabeedastussatelliitide ja maapealsete tehnoloogiate vahelist tihedat seost, esitatakse käesoleva teemaga seotud töö koos prioriteetse teemavaldkonna "Infoühiskonnaga seotud tehnoloogiad" vastavate uuringutega.

[6] Maismaa- ja meretranspordiks loetakse maantee-, raudtee- ja siseveetransport; siseveetransport hõlmab mere- ja siseveetransporti.

[7] Kolm globaalset seiresüsteemi: globaalne kliimavaatluse süsteem (Global Climate Observing System; GCOS), globaalne ookeanivaatluse süsteem (Global Ocean Observing System; GOOS), globaalne maismaavaatluse süsteem (Global Terrestrial Observing System; GTOS).

[8] CERN: Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon; ESA: Euroopa Kosmoseagentuur; ESO: Euroopa Lõuna Observatoorium; ENO: Euroopa Põhja Observatoorium; EMBL: Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratoorium; ESFR: Euroopa Sünkrotonkiirguse Uurimise Keskus; ILL: Laue-Langevini Instituut.

--------------------------------------------------

II LISA

SUMMA SUUNAV JAOTUS

Uuringute liigid | Summa (miljon eurot) |

ÜHENDUSE TEADUSTÖÖ KESKENDAMINE JA INTEGREERIMINE | 12585 |

Teadustöö prioriteetsed teemavaldkonnad | 11285 |

Bioteadused, genoomika ja biotehnoloogia tervishoius | 2255 |

— Kõrgetasemeline genoomika ja selle rakendamine tervishoius | 1100 |

— Võitlus peamiste haigustega | 1155 |

Infoühiskonna tehnoloogiad | 3625 |

Nanotehnoloogiad ja nanoteadused, teadmuspõhised polüfunktsionaalsed materjalid ning uued tootmisprotsessid ja -vahendid | 1300 |

Lennundus ja kosmos | 1075 |

Toidu kvaliteet ja toiduohutus | 685 |

Säästev areng, globaalsed muutused ja ökosüsteemid | 2120 |

— Säästvad energiasüsteemid | 810 |

— Säästev maismaa- ja meretransport | 610 |

— Globaalsed muutused ja ökosüsteemid | 700 |

Kodanikud ja valitsemistava teadmusühiskonnas | 225 |

Laiemaid teadustöö valdkondi hõlmavad eriuuringud | 1300 |

Eri valdkondade poliitika toetamine ning teaduslike ja tehnoloogiliste vajaduste prognoosimine | 555 |

Horisontaalsed teadusuuringud, milles osalevad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted | 430 |

Rahvusvahelist koostööd toetavad erimeetmed | 315 |

EUROOPA TEADUSRUUMI ALUSTE TUGEVDAMINE | 320 |

Uuringute koordineerimise toetamine | 270 |

Poliitika ühtse arendamise toetamine | 50 |

Kokku | 12905 |

--------------------------------------------------

III LISA

PROGRAMMI RAKENDAMISE VAHENDID

Komisjon kasutab eriprogrammi rakendamiseks mitmesuguseid vahendeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1513/2002/EÜ, mis käsitleb Euroopa teadusruumi loomisele ja uuendamisele suunatud Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse mitmeaastast raamprogrammi (2002–2006) ja määrusega (EÜ) nr…/2002, mis käsitleb ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide osalemist ja uurimistulemuste levitamise eeskirju.

Prioriteetsete teemavaldkondade osas tunnustatakse uusi vahendeid (integreeritud projektid ja pädevusvõrgustikud) eesmärkide saavutamiseks, mis on seotud laia kandepinna, haldamise lihtsustamise ja ühenduse teadustööst võrreldes riiklikult tehtud teadustööga saadava Euroopa lisandväärtusega ja teadussuutlikkuse integreerimisega üldiste prioriteetsete vahenditena.

Projektide suurus ei ole siiski väljajätmise kriteerium ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ja teistele väikestele üksustele tagatakse uute vahendite kättesaadavus.

Uusi töövahendeid kasutatakse kuuenda raamprogrammi algusest peale igas teemavaldkonnas ja vajaduse korral prioriteetsete vahenditena, samal ajal kasutades sihtuuringute eriprojekte ja kooskõlastusmeetmeid.

Komisjon hindab ettepanekuid vastavalt ülalnimetatud õiguslikes vahendites sätestatud hindamiskriteeriumidele.

Ühenduse rahaline toetus tagatakse ülalnimetatud õiguslike vahendite ja teadustööle antava riigiabi käsitleva ühenduse raamistiku kohaselt.

Teatavatel juhtudel võib projekt, mis juba saab kasu suurimast võimalikust raamprogrammi raames lubatud kaasfinantseerimisest või üldtoetusest, saada lisatoetust struktuurifondidest vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1260/99. [1]

Assotsieerunud kandidaatriikide üksuste osalemise korral võib samadel tingimustel anda lisatoetust ühinemiseelsetest rahastamisvahenditest. Vahemere riikide või arengumaade organisatsioonide osalemisel võib ette näha MEDA-programmist saadava rahalise abi ja ühenduse arenguabi rahastamisvahendid.

Programmi elluviimisel võib komisjon kasutada tehnilist abi. 2004. aastal annavad sõltumatud eksperdid hinnangu kolme töövahendi liigi iga töövahendi tõhususe kohta, mida kuuenda raamprogrammi elluviimisel kasutatakse.

Asutamislepingu artiklite 169 ja 171 raames võetavaid meetmeid, mis soodustavad I lisas ettenähtud teadus- ja tehnoloogiaeesmärke, võib eriprogrammi kaudu rahaliselt toetada asutamislepingu artiklis 172 sätestatud vastavate otsuste kohaselt.

A. UUED VAHENDID

A.1. Pädevusvõrgustikud

Pädevusvõrgustikud luuakse raamprogrammi seitsmes prioriteetses teemavaldkonnas ning nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel eri valdkondade poliitikat toetavates teaduslikke ja tehnoloogilisi vajadusi ennustavates uurimisvaldkondades.

Pädevusvõrgustike eesmärk on tugevdada ja arendada ühenduse teaduslikku ja tehnoloogilist pädevust, ühendades Euroopa tasandil olemasoleva või kujunemisjärgus riikliku ja piirkondliku tasandi teadussuutlikkuse. Iga võrgustiku eesmärk on edendada ka teadmisi konkreetses valdkonnas, kogudes kokku piisavalt suure koguse ekspertteadmisi (kriitiline mass). Need soodustavad koostööd ülikoolide, teaduskeskuste, ettevõtete, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, teaduse- ja tehnoloogiaorganisatsioonide tippüksuste vahel. Uuringutega püütakse saavutada pigem pikaajalisi multidistsiplinaarseid eesmärke kui eelnevalt määratletud tulemusi toodete, protsesside või teenustena.

Pädevusvõrgustik luuakse ühise tegevusprogrammi abil, mille teostamiseks kasutatakse kogu teadussuutlikkust ja osalejate uuringuid või vajaduse korral osa nendest, et vastavas valdkonnas saavutada ekspertiisi kriitiline mass ja lisandväärtus Euroopa tasandil. Ühise tegevusprogrammi eesmärk võiks olla iseseisva virtuaalse tippkeskuse loomine, mille tulemusena võib välja töötada vajalikke vahendeid teadussuutlikkuse kestva integreerimise saavutamiseks. Ühine tegevusprogramm sisaldab tingimata integreerimistoiminguid ning toiminguid, mis on seotud tippteadmiste ja uurimistulemuste levitamisega väljapool võrgustikku.

Nende eesmärkide saavutamiseks teostavad võrgustikud:

- osalejate poolt integreeritud teadusuuringuid,

- integreeritud uuringuid, mille hulka kuuluvad eelkõige:

- osalejate teadusuuringute kohandamine, et tugevdada nende vastastikust täiendavust,

- elektrooniliste teabe- ja sidevahendite arendamine ja kasutamine ning virtuaalsete ja interaktiivsete töömeetodite arendamine,

- lühiajaline, keskmise tähtajaga või pikaajaline personalivahetus, teadurikohtade avamine võrgustiku teistele liikmetele või nende koolitamine,

- ühiste uurimisinfrastruktuuride arendamine ja kasutamine ning olemasolevate seadmete kohandamine ühiseks kasutamiseks,

- saadud teadmiste ühine haldamine ja kasutamine ning innovatsiooni edendav tegevus,

- tippteadmiste levitamistegevus, mis vastavalt asjaoludele on:

- teadurite koolitamine,

- teavitamine võrgustiku saavutustest ja teadmiste levitamine,

- teenused tehnoloogiauuenduste toetamiseks väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, mille eesmärk on eelkõige uute tehnoloogiate kasutuselevõtt,

- võrgustiku raames teostatud teadustööga seotud teaduslike/ühiskondlike küsimuste analüüs.

Mõnede toimingute puhul (näiteks teadurite koolitamine) avaldab võrgustik avalikustamise tagamiseks konkursiteate.

Võrgustiku suurus võib vastavalt valdkondadele ja teemadele olla erinev. Soovituslikult peaks osavõtjate arv olema vähemalt pool tosinat. Ühendus võib ühele pädevusvõrgustikule anda rahalist toetust keskmiselt mitu miljonit eurot aastas.

Võrgustikuga seotud ettepanekud peaksid sisaldama järgmisi elemente:

- ühise tegevusprogrammi üldkava ja selle esimese etapi sisu teadusuuringute, integreeritud uuringute ja tippteadmiste levitamise toimingute kaupa,

- osalejate roll ja ülesanded, kus on määratletud integreeritavad toimingud ja ressursid,

- võrgustiku toimimine (toimingute koordineerimine ja juhtimine),

- teadmiste levitamise kava ja tulemuste kasutamise perspektiivid.

Vajaduse korral võib partnerlusprojektis osalejate koosseisu ühenduse esialgse rahalise toetuse piires muuta osalejate asendamise või uute lisamisega. Enamikul juhtudel tehakse seda hankekuulutuse avaldamise teel.

Uuringute programmi ajakohastatakse igal aastal ning sellega võib kaasneda teatavate uurimuste ümberorienteerimine või uute käivitamine, mida esialgu ei olnud ette nähtud ning mille jaoks on vaja uusi osalejaid. Komisjon võib avaldada projektikonkursi teate rahalise lisatoetuse eraldamise osas, mida antakse näiteks olemasoleva võrgustiku integreeritud uuringute laiendamiseks või uute osalejate integreerimiseks.

Ühenduse rahaline toetus antakse integratsioonigrandina, mille suurus määratakse kindlaks suutlikkuse ja ressursside alusel, mille kõik osalejad on integreerimiseks esitanud. See täiendab ressursse, mis osalejad on kasutusele võtnud ühise tegevusprogrammi elluviimiseks. See stimuleerib piisaval määral integratsiooni, kuid ei põhjusta siiski niisugust rahalist sõltuvust, mis võiks kahjustada võrgustiku kestvat koostööd.

A.2. Integreeritud projektid

Integreeritud projektid viiakse ellu raamprogrammi seitsmes prioriteetses teemavaldkonnas ning nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel eri valdkondade poliitikat toetavates ning teaduslikke ja tehnoloogilisi vajadusi ennustavates uurimisvaldkondades.

Integreeritud projektid on kavandatud nii, et anda ühenduse konkurentsivõimele uut hoogu ja tegelda peamiste ühiskondlike vajadustega, kogudes kokku piisavalt suurel määral teaduse- ja tehnoloogiaarenduse ressursse ja tippteadmisi. Igale integreeritud projektile antakse selgelt määratletud teaduslik ja tehnoloogiline eesmärk ning see tuleks suunata konkreetsete tulemuste saavutamisele näiteks toote, protsessi või teenusena. Nende eesmärkide kohaselt võivad projektid sisaldada ka pikaajalisi või "riskantseid" uurimusi.

Integreeritud projektid koosnevad osauuringute kooskõlastatud kogumist, mille suurus ja struktuur võivad täidetavate ülesannete kohaselt vahelduda ja millest igaüks käsitleb ühiste üldeesmärkide saavutamiseks vajaliku teadustöö aspekte nii, et osauuringud moodustavad kooskõlastatud terviku ja need viiakse ellu tihedas koostöös.

Need viiakse ellu üldrahastamiskava alusel, millesse tuleks eelistatavalt kaasata märkimisväärne rahastamine avalikust ja erasektorist, sealhulgas rahastamine näiteks Euroopa Investeerimispangalt ja EUREKA taolistest koostöösüsteemidest.

Kõik integreeritud projekti raames teostatud toimingud määratletakse "rakenduskava" üldraamistiku alusel, mis koosnevad toimingutest, mis on seotud:

- teadustööga ning vastavalt asjaoludele tehnoloogiaarenduse ja/või -tutvustamisega,

- teadmiste haldamise, levitamise ja siirdamisega, millega edendatakse innovatsiooni,

- kõnealuste tehnoloogiate ja nende kasutamisega seotud tegurite analüüsi ja hindamisega.

Eesmärkide saavutamiseks võib see sisaldada toiminguid, mis on seotud:

- teadurite, üliõpilaste, inseneride ja tööstusjuhtide koolitamisega, eriti seoses väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega,

- uute tehnoloogiate kasutuselevõtu toetamisega eriti väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes,

- teabe ja teavitamisega ning dialoogiga avalikkusega, mis on seotud projekti raames teostatud uuringute teaduslike/ühiskondlike aspektidega.

Integreeritud projekti ühistoimingute rahastamismäärad võivad ulatuda mitmest miljonist eurost kümnete miljonite eurodeni. Projektide suurus ei ole siiski väljajätmise kriteerium ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ja teistele väikestele üksustele tagatakse uute vahendite kättesaadavus.

Integreeritud projektidega seotud ettepanekud peaksid sisaldama järgmisi elemente:

- projekti teaduslikud ja tehnoloogilised eesmärgid,

- teostamiskava sõrestik ja ajakava, milles on välja toodud erinevate komponentide põimumine,

- rakendamisetapid ja iga etapi oodatavad tulemused,

- osalejate roll konsortsiumis ja nende erioskused,

- projekti korraldamine ja juhtimine,

- teadmiste levitamise ja tulemuste kasutamise kava,

- üldeelarve projekt ja erinevate toimingute eelarve, sealhulgas rahastamiskava, milles on määratletud erinevad rahalised toetused ja nende päritolu.

Vajaduse korral võib partnerlusprojektis osalejate koosseisu ühenduse esialgse rahalise toetuse piires muuta osalejate asendamise või uute lisamisega. Enamikul juhtudel tehakse seda hankekuulutuse avaldamise teel.

Rakenduskava ajakohastatakse üks kord aastas. Ajakohastamisega võib kaasneda teatavate uurimuste ümberorienteerimine või uute käivitamine. Viimasel juhul ja kui vajatakse ühenduselt rahalist lisatoetust, määratleb komisjon need toimingud ja nende teostajad projektikonkursi alusel.

Ühenduse rahalist toetust antakse grantidena eelarvesse, mis arvutatakse protsendina eelarvest, mida osalejad on projekti elluviimiseks eraldanud, ning protsent kohandatakse toimingu liigiga.

B. MUUD VAHENDID

B.1. Sihtuuringute eriprojektid

Sihtuuringute eriprojektide eesmärk on parandada Euroopa konkurentsivõimet. Need on täpselt keskendatud ja neid rakendatakse ühel viisil kahest järgmisest või nende kombinatsioonina:

a) uute teadmiste omandamisele suunatud teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse projekt toodete, protsesside või teenuste märgatavaks parandamiseks või uute toodete, protsesside või teenuste väljatöötamiseks või ühiskonna ja ühenduse poliitika muude vajaduste rahuldamiseks;

b) tutvustamisprojekt, mille eesmärk on nende uute tehnoloogiate elujõulisuse tõestamine, mis võivad anda majanduslikku kasu, kuid mida ei saa otseselt kasutada kaubanduslikul eesmärgil.

B.2. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega seotud kollektiivsed uurimisprojektid

Neid projekte, mis võivad hõlmata mis tahes teaduse ja tehnoloogia valdkonda, viivad ellu uurimisüksused tootmisliitude ja tootmisrühmituste hüvanguks ning need käsitlevad valdkondi ja teemasid, mis pakuvad huvi ka paljudele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele samasuguste probleemide lahendamisel.

B.3. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega seotud ühised uurimisprojektid

Need projektid, mis võivad hõlmata mis tahes teaduse ja tehnoloogia valdkonda, viiakse ellu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete hüvanguks ja need käsitlevad ettevõtetele ühist huvi pakkuvaid teemasid.

B.4. Kooskõlastusmeetmed

Kooskõlastusmeetmed on ette nähtud tõhusamat integratsiooni taotlevate teadustöö ja innovatsiooni valdkonna ettevõtjate kooskõlastatud algatuste edendamiseks ja toetamiseks. Nende hulka kuuluvad konverentside ja koosolekute korraldamine, uuringute teostamine, personali vahetus, heade tavade vahetus ja levitamine, teabesüsteemide ja ekspertrühmade loomine ning vajaduse korral ühisalgatuste määratlemise, korraldamise ja haldamise toetamine.

B.5. Eritoetusmeetmed

Eritoetusmeetmed täiendavad raamprogrammi elluviimist ja neid võib kasutada ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarengu poliitika tulevaste abinõude, sealhulgas järelevalve- ja hindamismeetmete ettevalmistamisel. Eelkõige hõlmavad need meetmed konverentse, seminare, uuringuid ja analüüse, kõrgetasemelisi teadusauhindu ja -konkursse, töö- ja ekspertrühmi, tegevuse toetamist ja tulemuste levitamist, teabe- ja sidetegevust või nende kombinatsiooni olenevalt olukorrast.

Eritoetusmeetmeid rakendatakse ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, väikeste uurimisrühmade, vastloodud, keskusest kaugel asuvate teaduskeskuste ja kandidaatriikide organisatsioonide prioriteetsete teemavaldkondade uuringutes osalemise stimuleerimiseks, julgustamiseks ja soodustamiseks eelkõige pädevusvõrgustike ja integreeritud projektide abil. Nende meetmete rakendamisel kasutatakse liikmesriikide ja assotsieerunud riikide loodud spetsiifilisi kohalikke, piirkondlikke ja riiklikke teabe- ja nõuandestruktuure, sealhulgas kohalikud teabepunktid, ning selle eesmärk on tagada sujuv üleminek viiendalt raamprogrammilt kuuendale raamprogrammile.

[1] EÜT L 161, 26.6.1999.

--------------------------------------------------

Top