32001R0973

Nõukogu määrus (EÜ) nr 973/2001,

14. mai 2001,

milles sätestatakse teatavad tehnilised meetmed teatavate siirdekalavarude kaitseks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [2]

ning arvestades järgmist:

(1) Ühendus on otsusega 98/392/EÜ [3] heaks kiitnud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsiooni, milles on esitatud mere elusressursside kaitse ja majandamise põhimõtted ja eeskirjad. Ühendus osaleb oma laiemate rahvusvaheliste kohustuste raames ka rahvusvaheliste vete kalavarude kaitseks tehtavates jõupingutustes.

(2) Ühendus on otsuse 86/237/EMÜ [4] alusel olnud alates 14. novembrist 1997 Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Konventsiooni, edaspidi "ICCAT konventsioon", lepinguosaline.

(3) ICCAT konventsioon sätestab Atlandi ookeanis ja sellega seotud meredes leiduva tuuni ja sellele lähedaste liikide kaitse ja majandamise piirkondadevahelise koostöö raamistiku, asutades Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni, edaspidi "ICCAT", ja võttes vastu soovitused konventsiooni alal võetavate kaitse- ja majandusmeetmete kohta, mis saavad lepinguosalistele siduvateks.

(4) ICCAT on esitanud soovituse Atlandi ookeani ja Vahemere teatavate siirdekalavarude suhtes võetavate mitmete tehniliste meetmete kohta, mis käsitlevad muu hulgas kalade lubatud suurust ja kaalu, teatavate alade, teatavate perioodide ja teatavate püüniste suhtes kehtivaid püügipiiranguid ning püügimahu piiranguid. Need soovitused on ühendusele siduvad ja seetõttu tuleks neid rakendada.

(5) Teatavad ICCAT poolt vastu võetud tehnilised meetmed on inkorporeeritud nõukogu 27. juuni 1994. aasta määrusesse (EÜ) nr 1626/94, millega kehtestatakse Vahemere kalavarude kaitse teatavad tehnilised meetmed, [5] ning nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrusesse (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu. [6] Selguse huvides tuleks need meetmed koondada käesolevasse määrusesse ning eespool nimetatud määruste asjakohased artiklid tuleks kehtetuks tunnistada.

(6) Võtmaks arvesse kalapüügitraditsioone teatavates piirkondades, tuleks vastu võtta teatavate tuuniliikide püüki ja pardal hoidmist käsitlevad erisätted.

(7) Ühendus on otsusega 95/399/EÜ [7] heaks kiitnud India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepingu. See leping sätestab India ookeanis leiduva tuuni ja sellele lähedaste liikide otstarbekaks kasutamiseks tihedama rahvusvahelise koostöö raamistiku, asutades India Ookeani Tuunikomisjoni, edaspidi "IOTC", ja võttes vastu soovitused IOTC alal võetavate kaitse- ja majandamismeetmete kohta, mis saavad lepinguosalistele siduvateks.

(8) IOTC on vastu võtnud soovituse tehniliste meetmete kohta, mida kohaldatakse India ookeani teatavate siirdekalavarude suhtes. See soovitus on ühendusele siduv ja seetõttu tuleks seda rakendada.

(9) Euroopa Ühendus on otsusega 1999/337/EÜ [8] allkirjastanud rahvusvahelist delfiinide kaitseprogrammi käsitleva lepingu ning võtnud otsusega 1999/386/EÜ [9] vastu otsuse kohaldada seda kuni heakskiitmiseni ajutiselt. Seepärast peaks ühendus kohaldama kõnealuse lepingu sätteid.

(10) Lepingu eesmärk on vähendada aastaste piirmäärade kaudu järk-järgult delfiinide tahtmatut surmamist, mis toimub Vaikse ookeani idaosas tuunikala seinnoodaga püüdmisel, kuni see probleem on täielikult kõrvaldatud, ning edendada lepinguga reguleeritava ala tuunivarude pikaajalist säästlikku kasutamist.

(11) Teatavad kõnealuse lepingu sätted on inkorporeeritud määrusesse (EÜ) nr 850/98. Need sätted tuleks inkorporeerida ka käesolevasse määrusesse.

(12) Ühendus on huvitatud kalastustegevusest Vaikse ookeani idaosas ning esitanud taotluse ühinemiseks Ameerika Troopikatuunide Komisjoniga, edaspidi "IATTC". Kuni ühinemiseni ning kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsioonist tuleneva kohustusega teha koostööd selle piirkonna ressursside kaitse ja majandamisega tegelevate teiste lepinguosalistega, peab ühendus kohaldama IATTC poolt vastu võetud tehnilisi meetmeid. Seepärast tuleks need sätted inkorporeerida ühenduse õigusaktidesse.

(13) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, milles sätestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlus, [10]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevas määruses sätestatakse tehnilised kaitsemeetmed, mida kohaldatakse liikmesriikide lipu all sõitvate ühenduses registreeritud laevade suhtes, edaspidi "ühenduse kalalaevad", seoses I lisas osutatud teatavate siirdekalavarude püüdmise ja lossimisega.

I JAOTIS

MÕISTED

Artikkel 2

Käesolevas määruses on mered määratletud järgmiselt:

a) Piirkond 1:

kõik Atlandi ookeani ja sellega seotud merede veed, mis on hõlmatud ICCAT konventsiooniga vastavalt selle artiklile 1;

b) Piirkond 2:

kõik India ookeani veed, mis on hõlmatud IOTC asutamist käsitleva lepinguga vastavalt selle artiklile 2;

c) Piirkond 3:

kõik Vaikse ookeani idaosa veed, nagu on määratletud rahvusvahelist delfiinide kaitseprogrammi käsitleva lepingu artiklis 3.

II JAOTIS

TEHNILISED MEETMED PIIRKONNAS 1

1. peatükk

Teatavate laevatüüpide ja püügivahendite kasutuspiirangud

Artikkel 3

1. Ühenduse kalalaevadel on lõikes 2 nimetatud piirkonnas 1. novembrist kuni 31. jaanuarini keelatud järgmine tegevus:

- ujuvobjektide ankurdamine,

- kalapüük tehisobjektide all,

- kalapüük looduslike objektide all,

- kalapüük abilaevadega,

- veepinnal ujuvate tehisobjektide merreheitmine koos poidega või ilma,

- poide paigaldamine merel leitud ujuvobjektide külge,

- ujuvobjektide ülestõstmine selleks, et lähedusse ujunud kalad koguneksid laeva alla,

- ujuvobjektide piirkonnast väljapukseerimine.

2. Lõikes 1 osutatud piirkond piiritletakse järgmiselt:

- lõunapiir 4o lõunalaiust,

- põhjapiir 5o põhjalaiust,

- läänepiir 20o läänepikkust,

- idapiir Aafrika rannikul.

3. Kalalaevad ei tohi lõigetes 1 ja 2 kindlaks määratud piirkonnas ja ajavahemikul alustada või jätkata kalapüügitegevust pardaloleva vaatlejata.

4. Liikmesriigid peavad 31. detsembrini 2002 võtma vajalikud meetmed vaatlejate määramiseks ning tagamaks, et vaatlejad määratakse kõigile nende lipu all sõitvatele või nende territooriumil registreeritud laevadele, mis kavatsevad alustada kalapüügitegevust lõikes 2 osutatud piirkonnas.

5. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed tagamaks, et nõuetekohaselt määratud vaatlejad jäävad kalalaeva pardale, kuhu nad on määratud, kuni nad asendatakse teiste vaatlejatega.

6. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud piirkonnas ja ajavahemikul tegutseva ühenduse kalalaeva kapten võtab vaatleja vastu ning teeb temaga ta kohustuste täitmisel pardal viibimise ajal koostööd.

Laeva kapten, mille pardale on määratud vaatleja, võtab kõik asjakohased meetmed hõlbustamaks vaatleja saabumist ja lahkumist. Vaatlejale võimaldatakse pardal otstarbekohased majutus- ja töötingimused.

7. Lõigete 4, 5 ja 6 kohaldamise praktiline kord on määratletud II lisas.

8. Liikmesriigid saadavad komisjonile hiljemalt iga aasta 1. maiks üldaruande, milles hinnatakse nende lipu all sõitvate kalalaevade pardale määratud vaatlejate aruannete sisu ja neis sisalduvaid järeldusi.

9. Komisjon võib muuta lõikes 1 osutatud ajavahemikku, lõikes 2 osutatud piirkonda ning II lisas sätestatud vaatlejate määramise korda ühendusele siduvate ICCAT soovituste kohaselt ning artikli 19 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 4

1. Portugali jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvates vetes ICES X alapiirkonnas põhja pool 36o 30′ põhjalaiust ja CECAF piirkondades põhja pool 31o põhjalaiust ja ida pool 17o 30′ läänepikkust on keelatud pardal hoida mis tahes hulka seinnoodaga püütud vööttuuni, suursilm-tuuni või kulduim-tuuni, samuti on nimetatud piirkondades keelatud nende liikide püük seinnoodaga.

2. Hispaania või Portugali jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvates vetes ICES VIII, IX ja X alapiirkonnas ning Kanaari saari ja Madeirat ümbritsevates CECAF piirkondades on keelatud pardal hoida triivvõrkudega püütud tuuni, samuti on nimetatud piirkondades keelatud selle liigi püük triivvõrkudega.

Artikkel 5

1. Hariliku tuuni püük haardnoodaga on keelatud:

- 1.–31. maini kõigis Vahemere vetes ning 16. juulist kuni 15. augustini Vahemeres, välja arvatud Aadria meres laevadega, mis kalastavad üksnes või peamiselt selle mere vetes,

- 16. juulist kuni 15. augustini kõigis Vahemere vetes ning 1.–31. maini Aadria mere vetes laevadega, mis kalastavad üksnes või peamiselt Vahemere vetes, välja arvatud Aadria meri.

Liikmesriigid peavad tagama, et eespool nimetatud reegleid järgivad kõik nende lipu all sõitvad või nende territooriumil registreeritud laevad.

Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse Aadria mere lõunapiiriks Albaania–Kreeka piiri ja Capo Santa Maria di Leuca vahele tõmmatud joont.

2. Lennukite ja helikopterite kasutamine hariliku tuuni püügi hõlbustamiseks Vahemeres on keelatud 1.–30. juunini.

3. Laevadel pikkusega üle 24 meetri on iga aasta 1. juunist 31. juulini keelatud püüda Vahemeres harilikku tuuni pinnaõngedega. Kohaldatava pikkusena käsitletakse ICCAT määratletud pikkust, mis on esitatud III lisas.

4. Komisjon võib muuta käesolevas artiklis osutatud ajavahemikke ja piirkondi ning III lisas esitatud laevade pikkusi ühendusele siduvate ICCAT soovituste kohaselt ning artikli 19 lõikes 2 sätestatud korras.

2. peatükk

Alammõõt

Artikkel 6

1. Siirdekalu käsitatakse alamõõdulisena, kui nad on IV lisas määratletud vastava liigi alammõõdust väiksemad.

2. Komisjon võib IV lisas sätestatud alammõõte muuta ühendusele siduvate ICCAT soovituste kohaselt ning artikli 19 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 7

1. Alamõõdulisi siirdekalu ei või pardal hoida, ümber laadida, maale toimetada, transportida, säilitada, esitleda, müügiks pakkuda, müüa ega turustada. Sellised kalad tuleb kohe merre tagasi heita.

Eelmist lõiku ei kohaldata IV lisas osutatud liikide suhtes, mis on püütud juhuslikult ja ei moodusta üle 15 % lossitavate isendite arvust. Hariliku tuuni puhul ei kohaldata sellist kõrvalekallet alla 3,2 kg kaaluvate isendite suhtes.

2. Kolmandatest riikidest pärit alamõõdulisi siirdekalu on ühenduses keelatud vabasse ringlusse lubada või turustada.

Artikkel 8

Siirdekalade suurust mõõdetakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 850/98 artikliga 18.

3. peatükk

Laevade arvu piiramine

Artikkel 9

1. Nõukogu määrab määruse (EMÜ) nr 3760/92 [11] artikli 8 lõike 4 punktis i sätestatud korras kindlaks selliste ühenduse üle 24 meetri pikkuste kalalaevade arvu ja brutoregistertonnaaži, mille püügitegevuse sihtliik on suursilm-tuun. Määramisel võetakse aluseks selliste ühenduse kalalaevade keskmine arv ja brutoregistertonnaaž, mis tegelesid suursilm-tuuni kui sihtliigi püügiga piirkonnas 1 ajavahemikul 1991—1992.

2. Liikmesriigid saadavad hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks komisjonile loetelu kõigist nende lipu all sõitvatest ja nende territooriumil registreeritud laevadest, mis kavatsevad asjaomasel aastal tegeleda suursilm-tuuni püügiga piirkonnas 1.

3. Loetelu peab sisaldama sisenumbrit, mis antakse kõikidele kalalaevade registrisse kantud kalalaevadele kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 2090/98 [12] artikliga 5.

4. Nõukogu võib liikmesriikide poolt lõigete 2 ja 3 kohaselt esitatud teabe alusel ning määruse (EMÜ) nr 3760/92 artikli 8 lõike 4 punktis ii sätestatud korras jagada lõike 1 kohaselt kindlaks määratud laevade arvu ja brutoregistertonnaaži liikmesriikide vahel.

5. Liikmesriigid saadavad enne iga aasta 15. augustit komisjonile loetelu üle 24 meetri pikkustest kalalaevadest, mille püügitegevuse sihtliik on suursilm-tuun. Komisjon saadab selle teabe ICCAT sekretariaadile enne iga aasta 31. augustit.

6. Lõikes 5 nimetatud loetelu sisaldab järgmist teavet:

- laeva nimi, registreerimisnumber,

- eelmine lipuriik (vajaduse korral),

- rahvusvaheline kutsung (vajaduse korral),

- laeva tüüp, pikkus ja brutoregistertonnaaž,

- laeva omaniku/omanike nimi ja aadress.

Artikkel 10

1. Nõukogu määrab määruse (EMÜ) nr 3760/92 artikli 8 lõike 4 punktis i sätestatud korras kindlaks selliste ühenduse kalalaevade arvu, mille püügitegevuse sihtliik on Põhja-Atlandi pikkuim-tuun. Määramisel võetakse aluseks selliste ühenduse kalalaevade keskmine arv, mis tegelesid Põhja-Atlandi pikkuim-tuuni kui sihtliigi püügiga ajavahemikul 1993—1995.

2. Liikmesriigid saadavad hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks komisjonile loetelu kõigist nende lipu all sõitvatest ja nende territooriumil registreeritud laevadest, mis kavatsevad asjaomasel aastal tegeleda Põhja-Atlandi pikkuim-tuuni kui sihtliigi püügiga piirkonnas 1.

3. Loetelu peab sisaldama sisenumbrit, mis antakse kõikidele kalalaevade registrisse kantud kalalaevadele kooskõlas määruse (EÜ) nr 2090/98 artikliga 5.

4. Nõukogu võib liikmesriikide poolt lõigete 2 ja 3 kohaselt esitatud teabe alusel ning määruse (EMÜ) nr 3760/92 artikli 8 lõike 4 punktis ii sätestatud korras jagada lõike 1 kohaselt kindlaks määratud laevade arvu liikmesriikide vahel.

5. Liikmesriigid saadavad enne iga aasta 15. maid komisjonile loetelu nende lipu all sõitvatest kalalaevadest, mille püügitegevuse sihtliik on Põhja-Atlandi pikkuim-tuun. Kuni 31. detsembrini 2001 ei pea see loetelu sisaldama kalalaevu, mis tegelevad katsepüügiga, mille puhul ei kasutata triivvõrke. Komisjon saadab selle teabe ICCAT sekretariaadile enne iga aasta 30. maid.

4. peatükk

Muud meetmed

Artikkel 11

Liikmesriigid võivad toetada monokiust valmistatud selgnööride kasutamist pöörlites, et hõlbustada elusolevate siniste marliinide ja valgete odaninade vabastamist.

Artikkel 12

Olenemata määruse (EÜ) nr 850/98 artiklist 31 võib Skagerrakis ja Kattegatis tuuni ja hiidhaid (Cetorhinus maximus) püüda elektri või harpuunpüssiga.

III JAOTIS

TEHNILISED MEETMED PIIRKONNAS 2

Artikkel 13

1. Liikmesriigid saadavad enne iga aasta 15. juunit komisjonile loetelu nende lipu all sõitvatest üle 24 meetri pikkustest kalalaevadest, mis eelnenud aastal tegelesid suursilm-tuuni, kulduim-tuuni ja vööttuuni püügiga piirkonnas 2. Komisjon saadab selle teabe IOTC sekretariaadile enne iga aasta 30. juunit.

2. Lõikes 1 nimetatud loetelu sisaldab järgmist teavet:

- laeva nimi, registreerimisnumber,

- eelmine lipuriik (vajaduse korral),

- rahvusvaheline kutsung (vajaduse korral),

- laeva tüüp, pikkus ja brutoregistertonnaaž,

- laeva omaniku, kasutaja või prahtija nimi ja aadress.

IV JAOTIS

TEHNILISED MEETMED PIIRKONNAS 3

Artikkel 14

1. Piirkonnas 3 on kulduim-tuuni püügil lubatud delfiiniparvi või -rühmi ümbritseda seinnoodaga ainult ühenduse kalalaevadel, mis tegutsevad rahvusvahelist delfiinide kaitseprogrammi käsitlevas lepingus sätestatud tingimuste kohaselt ning millele on määratud delfiinide suremuse piirmäär (DML — dolphin mortality limit).

2. Delfiinide suremuse piirmäär on sätestatud rahvusvahelist delfiinide kaitseprogrammi käsitleva lepingu artiklis 5.

Artikkel 15

1. Liikmesriigid saadavad enne iga aasta 15. septembrit komisjonile järgmised andmed:

- loetelu nende lipu all sõitvatest üle 363 tonnise kandevõimega (400 lühikest tonni) laevadest, mis on taotlenud delfiinide suremuse piirmäära terveks järgmiseks aastaks,

- loetelu nende lipu all sõitvatest laevadest, mis järgmisel aastal tõenäoliselt kalastavad kõnealuses piirkonnas,

- loetelu nende lipu all sõitvatest laevadest, mis on taotlenud delfiinide suremuse piirmäära järgmise aasta esimeseks või teiseks poolaastaks,

- iga delfiinide suremuse piirmäära taotleva laeva kohta tõend, mis kinnitab, et laeval on kõik delfiinide kaitsmiseks vajalikud püügivahendid ja seadmed ning selle kapten on saanud delfiinide päästmist ja vabastamist käsitleva heakskiidetud väljaõppe.

2. Liikmesriigid peavad tagama, et delfiinide suremuse piirmäära taotlused on kooskõlas rahvusvahelist delfiinide kaitseprogrammi käsitleva lepingu tingimustega ja IATTC poolt vastu võetud kaitsemeetmetega.

3. Komisjon vaatab need loetelud läbi, kontrollib nende vastavust rahvusvahelist delfiinide kaitseprogrammi käsitleva lepingu sätetele ja IATTC poolt vastu võetud kaitsemeetmetele ning saadab need IATTC direktorile.

Kui läbivaatamisel selgub, et taotlus ei vasta käesolevas lõikes osutatud tingimustele, teatab komisjon kohe asjaomasele liikmesriigile, et tal ei ole võimalik IATTC direktorile saata taotlust või selle teatavat osa, ning põhjendab oma otsust.

4. Komisjon saadab igale liikmesriigile delfiinide suremuse üldise piirmäära, mis jaotatakse selle liikmesriigi lipu all sõitvate laevade vahel.

5. Iga liikmesriik esitab komisjonile iga aasta 15. jaanuariks ülevaate delfiinide suremuse piirmäära jaotusest tema lipu all sõitvate laevade vahel.

6. Komisjon saadab IATTC direktorile iga aasta 1. veebruariks ühenduse kalalaevade loetelu ja ülevaate delfiinide suremuse piirmäära jagunemisest kõnealuste laevade vahel.

Artikkel 16

1. Peibutuspüügivahendeid kasutavate laevade püügitegevuse hõlbustamiseks on keelatud kasutada abilaevu.

2. Ümberlaadimine merel on keelatud.

V JAOTIS

KOHALDAMISE ÜLDSÄTTED

Artikkel 17

1. Mereimetajate parvede või rühmade ümbritsemine seinnoodaga on keelatud, välja arvatud artiklis 14 osutatud laevade poolt.

2. Lõiget 1 kohaldatakse liikmesriigi lipu all sõitvate või seal registreeritud laevade suhtes kõigis vetes.

VI JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 18

Artikli 3 lõike 9, artikli 5 lõike 4 ja artikli 6 lõike 2 rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu kooskõlas artikli 19 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusega.

Artikkel 19

1. Komisjoni abistab vastavalt määruse (EMÜ) nr 3760/92 artiklile 17 asutatud komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 20

1. Määruse (EÜ) nr 850/98 artiklid 24, 33 ja 41 ning XII lisa sätted, mis käsitlevad harilikku tuuni ja mõõkkala, tunnistatakse kehtetuks.

2. Määruse (EÜ) nr 1626/94 artiklid 3a ja 5a, IV lisa sätted, mis käsitlevad harilikku tuuni ja mõõkkala, ning V lisa tunnistatakse kehtetuks.

3. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele, artiklitele ja lisadele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning loetakse vastavalt V lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 21

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. mai 2001

Nõukogu nimel

eesistuja

L. Rekke

[1] EÜT C 337 E, 28.11.2000, lk 78.

[2] Arvamus on esitatud 28. veebruaril 2001 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT L 179, 23.6.1998, lk 1.

[4] EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33.

[5] EÜT L 171, 6.7.1994, lk 1.

[6] EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 812/2000 (EÜT L 100, 20.4.2000, lk 3).

[7] EÜT L 236, 5.10.1995, lk 24.

[8] EÜT L 132, 27.5.1999, lk 1.

[9] EÜT L 147, 12.6.1999, lk 23.

[10] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[11] EÜT L 389, 31.12.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1181/91 (EÜT L 164, 9.6.1998, lk 1).

[12] EÜT L 266, 1.10.1998, lk 27.

--------------------------------------------------

I LISA

Käesolevas määruses nimetatud liikide loetelu

- Pikkuim-tuun: Thunnus alalunga

- Harilik tuun: Thunnus thynnus

- Suursilm-tuun: Thunnus obesus

- Vööttuun: Katsuwonus pelamis

- Atlandi pelamiid: Sarda sarda

- Kulduim-tuun: Thunnus albacares

- Tuun: Thunnus atlanticus

- Väiketuun: Euthynnus spp.

- Tuun: Thunnus maccoyii

- Makrelltuun: Auxis spp.

- Merilatikas: Bramidae

- Odanina ja marliin: Tetrapturus spp.; Makaira spp.

- Purikala: Istiophorus spp.

- Mõõkkala: Xiphias gladius

- Makrellhaug ja saira: Scomberesox spp.; Cololabis spp.

- Harilik kuldmakrell; väike kuldmakrell: Coryphaena hippurus; Coryphaena equiselis

- Hailaadsed: Hexanchus griseus; Cetorhinus maximus; Alopiidae Rhincodon typus; Carcharhinidae; Sphyrnidae; Isuridae; Lamnidae

- Vaalalised (vaalad ja pringlid): Physeteridae; Belaenopteridae; Balenidae; Eschrichtiidae; Monodontidae; Ziphiidae; Delphinidae.

--------------------------------------------------

II LISA

Artikli 3 lõikes 7 osutatud praktiline kord

1. VAATLEJATE MÄÄRAMINE

a) Ilma et see piiraks artikli 3 lõike 4 kohaldamist, peavad liikmesriigid täitma vaatlejate määramise kohustuse ning määrama vajaliku kvalifikatsiooni ja kogemustega personali. Kohustuste täitmiseks peavad valitud personalil olema järgmised oskused:

- piisav kogemus kalaliikide ja püügivahendite identifitseerimiseks,

- navigatsioonioskused,

- rahuldavad teadmised ICCAT kaitsemeetmete kohta,

- võime täita lihtsaid teadusülesandeid, nt koguda nõuetekohaselt proove ning teha täpseid vaatlusi ja ülestähendusi,

- vaadeldava laeva lipuliikmesriigi keele rahuldav oskus.

b) Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada vaatlejate võtmine kalalaevade pardale kokkulepitud ajal ja asukohas ning hõlbustada vaatlusperioodi lõppemisel nende lahkumist.

2. VAATLEJATE KOHUSTUSED

Vaatlejate põhiülesandeks on kontrollida artiklis 1 osutatud keelustavate sätete järgimist. Määratud vaatlejate ülesanne on eelkõige:

a) jälgida asjaomaste laevade püügitegevust ja koostada selle kohta aruanne;

b) saata liikmesriigi pädevatele asutustele 20 päeva jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu aruanne, mis sisaldab vaatlejate peamisi tähelepanekuid, sealhulgas kõiki kogutud bioloogilisi andmeid.

3. SUHTED KALALAEVADE KAPTENITEGA

a) Kaptenile teatatakse aegsasti vaatlejate vastuvõtmise kuupäev ja asukoht ning vaatlusperioodi tõenäoline pikkus.

b) Laevakaptenil on õigus soovi korral saada vaatleja aruande koopia.

--------------------------------------------------

III LISA

Laevade pikkus (artikli 5 lõige 4)

Laeva pikkuse määratlus vastavalt ICCATile:

- kõikide laevade puhul, mis on ehitatud pärast 18. juulit 1982, 96 % kogupikkusest veepiiril, mis on 85 % kõrgusel vähimast teoreetilisest parda kõrgusest, mõõdetuna kiilu ülaosast, või pikkus vöörtäävi välisservast kuni roolipalleri telgjooneni samal veepiiril, kui see on pikem. Diferendiga projekteeritud laevade puhul mõõdetakse pikkust kavandatud veepiiriga paralleelsel veepiiril,

- kõikide kalalaevade puhul, mis on ehitatud enne 18. juulit 1982, riiklikus registris või muus laevaregistris registreeritud pikkus.

--------------------------------------------------

IV LISA

ALAMMÕÕDUD

(Artikli 6 lõige 1)

Liik | Alammõõt |

Mõõkkala (Xiphias gladius) | 25 kg või 125 cm (alalõuast) |

Harilik tuun (Thunnus thynnus) | 6,4 kg või 70 cm |

Kulduim-tuun (Thunnus albacares) | 3,2 kg |

Suursilm-tuun (Thunnus obesus) | 3,2 kg |

--------------------------------------------------

V LISA

VASTAVUSTABEL

(Artikli 20 lõige 3)

Määrus (EÜ) nr 850/98 | Käesolev määrus |

Artikkel 24 | Artikkel 4 |

Artikli 33 lõige 1 | Artikkel 17 |

Artikli 33 lõige 2 | Artikkel 2 |

Artikli 33 lõige 3 | Artikli 14 lõige 1 |

Artikkel 41 | Artikkel 12 |

Harilikku tuuni ja mõõkkala käsitlevad XII lisa sätted | IV lisa |

Määrus (EÜ) nr 1626/94 | Käesolev määrus |

Artikkel 3a | Artikkel 5 |

Artikkel 5a | Artikkel 5 |

Harilikku tuuni käsitlevad IV lisa sätted | IV lisa |

V lisa | III lisa |

--------------------------------------------------