This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02009R1060-20190101
Regulation (EC) No 1060/2009 of the European Parliament and of the Council of 16 September 2009 on credit rating agencies (Text with EEA relevance)Text with EEA relevance
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1060/2009, 16. september 2009, reitinguagentuuride kohta (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1060/2009, 16. september 2009, reitinguagentuuride kohta (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst
02009R1060 — ET — 01.01.2019 — 006.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1060/2009, 16. september 2009, reitinguagentuuride kohta (ELT L 302 17.11.2009, lk 1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 513/2011, 11. mai 2011, |
L 145 |
30 |
31.5.2011 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2011/61/EL, EMPs kohaldatav tekst 8. juuni 2011, |
L 174 |
1 |
1.7.2011 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 462/2013, 21. mai 2013, |
L 146 |
1 |
31.5.2013 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/51/EL, 16. aprill 2014, |
L 153 |
1 |
22.5.2014 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/2402, 12. detsember 2017, |
L 347 |
35 |
28.12.2017 |
|
Parandatud:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1060/2009,
16. september 2009,
reitinguagentuuride kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
I JAOTIS
SISU, REGULEERIMISALA JA MÕISTED
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtne regulatiivne lähenemisviis, et edendada krediidireitingualases tegevuses ausust, läbipaistvust, vastutustunnet, head valitsemistava ja sõltumatust, aidates parandada liidus antavate krediidireitingute kvaliteeti ja panustades siseturu sujuvasse toimimisse, saavutades ühtlasi tarbijate ja investorite kõrgetasemelise kaitse. Sellega kehtestatakse krediidireitingute andmise tingimused ja reitinguagentuuride töö korraldamise ja toimimise eeskirjad, sealhulgas nende aktsionäride ja osanike käitumist reguleerivad eeskirjad, et suurendada reitinguagentuuride sõltumatust, vältida huvide konflikte ja tugevdada tarbija- ja investorite kaitset.
Käesoleva määrusega kehtestatakse ka liidus asutatud emitentide ja seotud kolmandate isikute kohustused seoses väärtpaberistamise instrumentidega.
Artikkel 2
Reguleerimisala
1. Käesolevat määrust kohaldatakse krediidireitingute suhtes, mille on andnud ►M3 liidus ◄ registreeritud reitinguagentuurid ning mis on avalikustatud või mida levitatakse ainult tellijatele.
2. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste krediidireitingute suhtes:
a) eritellimusel koostatud erakrediidireitingud, mis edastatakse üksnes tellimuse esitanud isikule ning mida ei kavatseta avalikustada ega levitada tellijatele;
b) krediidikvaliteedi astmed, krediidihindamissüsteemid või sarnased tarbija-, äri- või tööturu suhetest tulenevate kohustustega seotud hinnangud;
c) direktiivi 2006/48/EÜ VI lisa 1. osa punktis 1.3 kirjeldatud ekspordikrediidi agentuuride antud krediidireitingud või
d) keskpankade koostatud krediidireitingud:
i) mille eest hinnatav ettevõte tasu ei maksa;
ii) mida üldsusele ei avalikustata;
iii) mis antakse, järgides põhimõtteid, standardeid ja menetlusi, millega tagatakse krediidireitingualase tegevuse piisav usaldusväärsus ja sõltumatus, nagu on sätestatud käesolevas määruses, ning
iv) mis ei ole seotud liikmesriikide keskpankade välja antud finantsinstrumentidega.
▼M4 —————
4. Et tagada lõike 2 punkti d ühetaoline kohaldamine, võib komisjon liikmesriigi taotluse alusel vastavalt artikli 38 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele ja käesoleva artikli lõike 2 punktile d teha otsuse, milles märgitakse, et keskpank kuulub kõnealuse punkti reguleerimisalasse, mistõttu tema krediidireitingutele ei kohaldata käesolevat määrust.
Komisjon avaldab oma veebilehel käesoleva artikli lõike 2 punkti d reguleerimisalasse kuuluvate keskpankade nimekirja.
Artikkel 3
Mõisted
1. Käesolevas määruses kohaldatakse järgmisi mõisteid:
a) „krediidireiting” – arvamus ettevõtte krediidivõime, võla- või finantskohustuse, võlakirjade, eelisaktsiate või muude finantsinstrumentide kohta või sellise võla- või finantskohustuse, võlakirjade, eelisaktsiate või muude finantsinstrumentide emitendi kohta, mis on esitatud kindlaksmääratud reitingukategooriate järjestamise süsteemi abil;
b) „reitinguagentuur” – juriidiline isik, kelle tegevuse hulka kuulub krediidireitingute andmine;
c) „päritoluliikmesriik” – liikmesriik, kus on reitinguagentuuri registrijärgne asukoht;
d) „krediidireitingu analüütik” – isik, kes koostab krediidireitingute andmiseks vajalikke analüüse;
e) „juhtiv krediidireitingu analüütik” – isik, kelle peamine vastutusvaldkond on krediidireitingu koostamine või emitendiga suhtlemine seoses konkreetse krediidireitinguga või üldiselt seoses selle emitendi välja antud finantsinstrumendi krediidireitinguga ning kui see on asjakohane, reitingukomiteele sellise krediidireitingu kohta soovituste koostamine;
f) „hinnatav ettevõte” – juriidiline isik, kelle krediidivõimet otseselt või kaudselt krediidireitinguga hinnatakse, olenemata sellest, kas ettevõte on sellise krediidireitingu tellinud või mitte või krediidireitingu koostamiseks teavet andnud või mitte;
g) „regulatiivne eesmärk” – krediidireitingute kasutamine eesmärgiga järgida vahetult kohaldatavat liidu õigust või liidu õigust, nagu liikmesriigid on seda rakendanud oma siseriiklikus õiguses;
h) „reitingukategooria” – reitingu sümbol, näiteks täht- või arvsümbol, mida võib täiendada krediidireitingus suhtelise riskikaalu näitamiseks kasutatavate lisatud tunnustega, et eristada hinnatavate eri tüüpi ettevõtete, emitentide ja finantsinstrumentide või muude varade erinevaid riskinäitajaid;
i) „seotud kolmas isik” – algataja, korraldaja, sponsor, teenindaja või mõni muu isik, kes suhtleb hinnatava ettevõtte nimel reitinguagentuuriga, sealhulgas kõik isikud, kes on otseselt või kaudselt seotud hinnatava ettevõtte kontrollimisega;
j) „kontroll” – nõukogu 13. juuni 1983. aasta direktiivi 83/349/EMÜ (mis käsitleb konsolideeritud aruandeid) ( 1 ) artiklis 1 kirjeldatud suhe emaettevõtja ja tütarettevõtja vahel või märkimisväärne seos füüsilise või juriidilise isiku ja ettevõtja vahel;
k) „finantsinstrumendid” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta) ( 2 ) I lisa C jaos loetletud instrumendid;
l) „väärtpaberistamise instrument” – finantsinstrument või muu vara, mis tekib määruse (EL) 2017/2402 [väärtpaberistamise määrus] artikli 2 punktis 1 osutatud väärtpaberistamise tehingu või skeemi tulemusena;
m) „reitinguagentuuride kontsern” – ►M3 liidus ◄ asutatud ettevõtete kontsern, mis koosneb emaettevõtjast ja selle tütarettevõtjatest direktiivi 83/349/EMÜ artiklite 1 ja 2 tähenduses või ettevõtjatest, kellel on ärisuhe direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses ja mille tegevuse hulka kuulub krediidireitingute andmine. Artikli 4 lõike 3 punkti a kohaldamiseks hõlmab reitinguagentuuride kontsern ka kolmandates riikides asutatud reitinguagentuure;
n) „kõrgem juhtkond” – isik või isikud, kes tegelikult juhivad reitinguagentuuri tegevust, ning selle haldus- või järelevalvenõukogu liige või liikmed;
o) „krediidireitingualane tegevus” – andmete ja teabe analüüs ning krediidireitingute hindamine, heakskiitmine, andmine ja läbivaatamine;
p) „pädevad asutused” – vastavalt artiklile 22 iga liikmesriigi määratud asutused;
pa) „krediidiasutus” – krediidiasutus direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punkti 1 mõistes;
pb) „investeerimisühing” – investeerimisühing direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 1 mõistes;
pc) „kindlustusandja” – kindlustusandja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/138/EÜ (kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II)) ( 3 ) artikli 13 punkti 1 mõistes;
pd) „edasikindlustusandja” – edasikindlustusandja direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punkti 4 mõistes;
pe) „tööandjapensioni kogumisasutus” – tööandjapensioni kogumisasutus direktiivi 2003/41/EÜ artikli 6 punkti a mõistes;
pf) „fondivalitseja” – fondivalitseja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/65/EÜ (vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) ( 4 ) artikli 2 lõike 1 punkti b mõistes;
pg) „äriühinguna asutatud fond” – äriühinguna asutatud fond, mis on saanud tegevusloa kooskõlas direktiiviga 2009/65/EÜ;
ph) „alternatiivse investeerimisfondi valitseja” – alternatiivse investeerimisfondi valitseja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiivi 2011/61/EL (alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta) ( 5 ) artikli 4 lõike 1 punkti b mõistes;
pi) „keskne vastaspool” – keskne vastaspool Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määruse (EL) nr 648/2012 (börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta) ( 6 ) artikli 2 punkti 1 mõistes, kellele on kõnealuse määruse artikli 14 kohaselt antud tegevusluba;
pj) „prospekt” – direktiivi 2003/71/EÜ ja määruse (EÜ) nr 809/2004 kohaselt avaldatud prospekt;
q) „valdkondlikud õigusaktid” – punktides pa kuni pj osutatud liidu seadusandlikud aktid;
r) „valdkondlikud pädevad asutused” – riikide pädevad asutused, mis on asjakohaste valdkondlike õigusaktidega määratud teostama järelevalvet krediidiasutuste, investeerimisühingute, kindlustusandjate, edasikindlustusandjate, tööandjapensioni kogumisasutuste, fondivalitsejate, äriühinguna asutatud fondide, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate, kesksete vastaspoolte ja prospektide üle;
s) „emitent” – emitent direktiivi 2003/71/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti h mõistes;
t) „algataja” – algataja direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punkti 41 mõistes [varem „laenude algne väljastaja”];
u) „sponsor” – sponsor direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punkti 42 mõistes [varem „tehingu korraldaja”];
v) „riigireiting” –
i) krediidireiting, kui hinnatav üksus on riik või riigi piirkondlik või kohalik omavalitsus;
ii) krediidireiting, kui võla- või finantskohustuse, võlaväärtpaberi või muu finantsinstrumendi emitent on riik või riigi piirkondlik või kohalik omavalitsus või riigi või piirkondliku või kohaliku omavalitsuse eriotstarbeline majandusüksus;
iii) krediidireiting, kui emitent on vähemalt kahe riigi asutatud rahvusvaheline finantseerimisasutus, mille eesmärk on mobiliseerida vahendeid ja anda rahalist abi kõnealuse rahvusvahelise finantseerimisasutuse liikmetele, kes kannatavad tõsiste rahastamisprobleemide all või keda ähvardavad sellised probleemid;
w) „reitinguväljavaade” – arvamus seoses krediidireitingu tõenäolise muutumise suunaga lühikeses või keskmises perspektiivis või nii lühikeses kui keskmises perspektiivis;
x) „tellimata krediidireiting” ja „tellimata riigireiting” – vastavalt krediidireiting või riigireiting, mille reitinguagentuur väljastab ilma, et seda oleks tellitud;
y) „krediidikvaliteedi astmed” – krediidivõimelisuse näitaja, mis on saadud, võttes kokku ja väljendades andmeid üksnes eelnevalt kindlaks määratud statistilise süsteemi või mudeli alusel ilma täiendava olulise reitinguspetsiifilise analüütilise sisendita krediidireitingu analüütikult;
z) „reguleeritud turg” – liidus asutatud reguleeritud turg direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 mõistes;
aa) „edasiväärtpaberistamine” – edasiväärtpaberistamine direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punkti 40a mõistes.
2. Lõike 1 punkti a kohaldamisel ei käsitata krediidireitinguna järgmist:
a) soovitused komisjoni direktiivi 2003/125/EÜ ( 7 ) artikli 1 punkti 3 tähenduses;
b) direktiivi 2006/73/EÜ ( 8 ) artikli 24 lõikes 1 määratletud investeerimisanalüüs ning muud üldised soovitused (nagu soovitused „osta”, „müüa” ja „hoida”) finantsinstrumentide või finantskohustustega seotud tehingute kohta või
c) arvamused finantskohustuste või finantsinstrumentide väärtuse kohta.
3. Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmab mõiste „aktsionär” ka tegelikult kasusaavaid omanikke Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/60/EÜ (rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta) ( 9 ) artikli 3 punkti 6 mõistes.
Artikkel 4
Krediidireitingute kasutamine
1. Krediidiasutused, investeerimisühingud, kindlustusandjad, edasikindlustusandjad, tööandjapensioni kogumisasutused, fondivalitsejad ja äriühinguna asutatud fondid, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad ja kesksed vastaspooled võivad regulatiivsetel eesmärkidel kasutada üksnes liidus asutatud ja käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuuride antud krediidireitinguid.
Juhul kui prospekt sisaldab viidet krediidireitingule või krediidireitingutele, tagab emitent, pakkuja või reguleeritud turul kauplemiseks luba taotlev isik, et prospekt sisaldab ühtlasi selget ja hästi nähtavat teavet selle kohta, kas sellise krediidireitingu on andnud liidus asutatud ja käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuur.
2. ►M3 Liidus ◄ asutatud ja käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuur on andnud krediidireitingu, kui krediidireiting on avaldatud reitinguagentuuri veebisaidil või muul viisil või levitatud tellijatele ning esitatud ja avalikustatud vastavalt artiklis 10 sätestatud kohustustele, osutades selgelt, et krediidireiting on kinnitatud vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.
3. ►M3 Liidus ◄ asutatud ja käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuur võib kinnitada kolmandas riigis antud krediidireitingu üksnes juhul, kui krediidireitingualane tegevus, mille tulemusena antakse asjaomane krediidireiting, vastab järgmistele tingimustele:
a) krediidireitingualast tegevust, mille tulemusena antakse kinnitatav krediidireiting, viib tervikuna või osaliselt läbi kinnitust andev reitinguagentuur või samasse kontserni kuuluvad reitinguagentuurid;
b) reitinguagentuur on kontrollinud ja suudab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 ( 10 ) asutatud Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (edaspidi „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve”) jätkuvalt tõendada, et kolmanda riigi reitinguagentuuri krediidireitingualane tegevus, mille tulemusena antakse kinnitatav krediidireiting, vastab vähemalt sama rangetele nõuetele kui artiklites 6–12 ja I lisas sätestatud nõuded, välja arvatud artiklites 6a, 6b, 8a, ►M5 ————— ◄ 8c ja 11a, I lisa B jao punkti 3 alapunktis ba ning punktides 3a ja 3b sätestatud nõuded.
c) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võime hinnata ja jälgida, kuidas kolmandas riigis asutatud reitinguagentuur järgib punktis b osutatud nõudeid, ei ole piiratud;
d) reitinguagentuur teeb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele tema nõudmisel kättesaadavaks kogu teabe, mida on vaja, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve saaks teostada pidevat järelevalvet käesoleva määruse nõuete järgimise üle;
e) krediidireitingu koostamine kolmandas riigis on objektiivselt põhjendatud;
f) kolmandas riigis asutatud reitinguagentuur on saanud tegevusloa või on registreeritud ning tema üle teostatakse järelevalvet selles kolmandas riigis;
g) kõnealuse kolmanda riigi reguleeriva korraga ennetatakse seda, et pädevad asutused ja muud kõnealuse kolmanda riigi ametiasutused mõjutaksid krediidireitingute sisu ja meetodeid, ning
h) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja kolmandas riigis asutatud reitinguagentuuri järelevalveasutuse vahel on sisse seatud asjaomane koostöökord. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tagab, et asjaomane koostöökord täpsustab vähemalt:
i) mehhanismi Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja kolmandas riigis asutatud reitinguagentuuri järelevalveasutuse vahel teabe vahetamiseks, ning
ii) järelevalvetegevuse kooskõlastamise menetluse, et võimaldada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel pidevalt jälgida krediidireitingualast tegevust, mille tulemusena antakse kinnitatud krediidireiting.
4. Lõike 3 kohaselt kinnitatud krediidireitingut käsitatakse krediidireitinguna, mille on andnud ►M3 liidus ◄ asutatud ja käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuur.
►M3 Liidus ◄ asutatud ja käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuur ei kasuta sellist kinnitamist käesoleva määruse nõuetest kõrvalehoidmise eesmärgil.
5. Reitinguagentuur, kes on kinnitanud kolmandas riigis antud krediidireitingu vastavalt lõikele 3, on täielikult vastutav sellise krediidireitingu ja selles lõikes sätestatud tingimuste täitmise eest.
6. Kui komisjon on artikli 5 lõike 6 kohaselt tunnistanud kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistiku samaväärseks käesoleva määruse nõuetega ning kui järgitakse artikli 5 lõikes 7 osutatud koostöökorda, ei ole kõnealuses kolmandas riigis antud krediidireitinguid kinnitav reitinguagentuur enam kohustatud kontrollima või tõendama, et käesoleva artikli lõike 3 punktis g sätestatud tingimus on täidetud.
Artikkel 5
Samaväärsus ja samaväärsusel põhinev sertifitseerimine
1. Kolmandas riigis asutatud reitinguagentuuri antud krediidireitinguid, mis on seotud kolmandates riikides asutatud ettevõtete või kolmandates riikides emiteeritud finantsinstrumentidega, võib ►M3 liidus ◄ kasutada artikli 4 lõike 1 kohaselt, ilma neid artikli 4 lõike 3 kohaselt kinnitamata, kui
a) reitinguagentuur on saanud tegevusloa või on registreeritud ja tema üle teostatakse järelevalvet asjaomases kolmandas riigis;
b) komisjon on võtnud vastu käesoleva artikli lõike 6 kohase samaväärsuse otsuse, tunnistades kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistiku samaväärseks käesoleva määruse nõuetega;
c) järgitakse käesoleva artikli lõikes 7 osutatud koostöökorda;
d) reitinguagentuuri antud krediidireitingud ja tema krediidireitingualane tegevus ei oma süsteemset tähtsust ühe või mitme liikmesriigi finantsturgude stabiilsuse või usaldusväärsuse seisukohast ning
e) reitinguagentuur on sertifitseeritud käesoleva artikli lõike 2 kohaselt.
2. Lõikes 1 osutatud reitinguagentuur võib taotleda sertifitseerimist. Taotlus esitatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele vastavalt artikli 15 asjaomastele sätetele.
3. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vaatab sertifitseerimistaotluse läbi ning teeb selle kohta otsuse vastavalt artiklis 16 sätestatud menetlusele. Sertifitseerimisotsus põhineb käesoleva artikli lõike 1 punktides a–d sätestatud kriteeriumidel.
Sertifitseerimisotsus tehakse teatavaks ja avaldatakse vastavalt artiklile 18.
4. Lõikes 1 osutatud reitinguagentuur võib taotleda ka erandit:
a) eraldi iga üksiku juhtumi puhul I lisa A jaos ja artikli 7 lõikes 4 sätestatud osade või kõigi nõuete täitmisest, kui reitinguagentuur suudab tõendada, et arvestades tema äritegevuse iseloomu, ulatust ja keerukust ning krediidireitingute andmise olemust ja ulatust, ei ole need nõuded proportsionaalsed;
b) Euroopa Liidus füüsilise kohaloleku nõudest, kui selline nõue oleks põhjendamatult koormav ja ebaproportsionaalne reitinguagentuuri äritegevuse iseloomu, ulatust ja keerukust ning krediidireitingute andmise olemust ja ulatust silmas pidades.
Reitinguagentuur esitab esimese lõigu punktis a või b sätestatud erandeid käsitleva taotluse koos sertifitseerimistaotlusega. Kõnealust taotlust hinnates võtab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve arvesse lõikes 1 osutatud reitinguagentuuri suurust, pidades silmas tema äritegevuse iseloomu, ulatust ja keerukust ning tema antavate krediidireitingute olemust ja ulatust ning samuti reitinguagentuuri antud krediidireitingute mõju ühe või mitme liikmesriigi finantsturgude stabiilsusele või usaldusväärsusele. Eelnevat aluseks võttes võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teha kõnealuse erandi lõikes 1 osutatud reitinguagentuurile.
▼M1 —————
6. Komisjon võib vastavalt artikli 38 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele võtta vastu samaväärsuse otsuse, milles märgitakse, et kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistikuga tagatakse, et kõnealuses kolmandas riigis tegevusloa saanud või registreeritud reitinguagentuurid täidavad õiguslikult siduvaid nõudeid, mis on samaväärsed käesolevast määrusest tulenevate nõuetega ning mille üle teostatakse kõnealuses kolmandas riigis tõhusat järelevalvet.
Kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistikku võib pidada käesoleva määrusega samaväärseks, kui asjaomane raamistik vastab vähemalt järgmistele tingimustele:
a) kõnealuse kolmanda riigi reitinguagentuuridel on tegevusluba või nad on registreeritud ja nende tegevuse üle teostatakse regulaarselt ja pidevalt tõhusat järelevalvet;
b) kõnealuse kolmanda riigi reitinguagentuuride suhtes kohaldatakse õiguslikult siduvaid eeskirju, mis on samaväärsed artiklites 6–12 ja I lisas sätestatud nõuetega, välja arvatud artiklites 6a, 6b, 8a, ►M5 ————— ◄ 8c ja 11a ning I lisa B jao punkti 3 alapunktis ba ning punktides 3a ja 3b sätestatud nõuded, ning
c) kõnealuse kolmanda riigi reguleeriva korraga ennetatakse kolmanda riigi järelevalveasutuste ja muude ametiasutuste sekkumist krediidireitingute sisusse ja meetoditesse.
Selleks et võtta arvesse muutusi finantsturgudel, võtab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 38a ning artiklites 38b ja 38c sätestatud tingimustel meetmeid, millega täpsustatakse või muudetakse käesoleva artikli teise lõigu punktides a, b ja c sätestatud kriteeriume.
7. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve sõlmib koostöölepingud selliste kolmandate riikide, mille õigus- ja järelevalveraamistik on tunnistatud lõike 6 kohaselt käesoleva määrusega samaväärseks, järelevalveasutustega. Koostöölepingus täpsustatakse vähemalt, ning
a) mehhanism Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja asjaomaste kolmandate riikide asjakohaste järelevalveasutuste vahel teabe vahetamiseks,
b) järelevalvetegevuse kooskõlastamise menetlus.
8. Artiklite 20, 23b ja 24 sätteid kohaldatakse artikli 5 lõike 3 kohaselt sertifitseeritud reitinguagentuuride ja nende antud krediidireitingute suhtes.
Artikkel 5a
Finantseerimisasutuste liigne tuginemine krediidireitingutele
1. Artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud üksused hindavad ise oma krediidiriski ning nad ei tugine üksuse või finantsinstrumendi krediidivõimelisuse hindamisel üksnes ja mehaaniliselt krediidireitingutele.
2. Artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud üksuste järelevalve eest vastutavad valdkondlikud pädevad asutused jälgivad, võttes arvesse kõnealuste üksuste tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, nende krediidiriski hindamise protseduuride asjakohasust ning hindavad krediidireitingutele viitamist lepingutes ning vajaduse korral julgustavad neid leevendama selliste viidete mõju, et vähendada üksnes ja mehaaniliselt tuginemist krediidireitingutele, tehes seda kooskõlas asjaomaste valdkondlike õigusaktidega.
Artikkel 5b
Euroopa järelevalveasutuste ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tuginemine krediidireitingutele
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 ( 11 ) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) (edaspidi „Euroopa Pangandusjärelevalve”), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 ( 12 ) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) (edaspidi „Euroopa Kindlustusjärelevalve”) ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ei viita krediidireitingutele oma suunistes, soovitustes ega tehniliste standardite eelnõudes, kui selline viide võib ajendada pädevaid asutusi, valdkondlikke pädevaid asutusi, artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud üksusi või muid finantsturuosalisi üksnes või mehaaniliselt tuginema krediidireitingutele. Sellest lähtuvalt vaatavad Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Kindlustusjärelevalve ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kõik sellised viited krediidireitingutele olemasolevates suunistes ja soovitustes üle ning jätavad kõnealused viited neist asjakohasel juhul välja hiljemalt 31. detsembriks 2013.
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1092/2010 (finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta) ( 13 ) asutatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB) ei viita krediidireitingutele oma hoiatustes ja soovitustes, kui selline viide võib ajendada üksnes või mehaaniliselt tuginema krediidireitingutele.
Artikkel 5c
Liigne tuginemine krediidireitingutele liidu õiguses
Ilma et see piiraks komisjoni algatusõigust, jätkab komisjon selle läbivaatamist, kas liidu õiguses sisalduvad viited krediidireitingutele ajendavad või võivad ajendada pädevaid asutusi, valdkondlikke pädevaid asutusi või artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud üksusi või muid finantsturuosalisi üksnes või mehaaniliselt tuginema krediidireitingutele, eesmärgiga jätta kõik viited regulatiivsetel eesmärkidel kasutatavatele krediidireitingutele liidu õigusest välja hiljemalt 1. jaanuariks 2020, tingimusel et asjakohased krediidiriski hindamise alternatiivid on leitud ja neid rakendatakse.
II JAOTIS
KREDIIDIREITINGUTE ANDMINE
Artikkel 6
Sõltumatus ja huvide konflikti vältimine
1. Reitinguagentuur võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et krediidireitingu või reitinguväljavaate andmist ei mõjuta ükski olemasolev või võimalik huvide konflikt või ärisuhe, mis on seotud krediidireitingut või reitinguväljavaadet andva reitinguagentuuri, selle aktsionäride, juhtide, analüütikute, töötajate või teiste füüsiliste isikutega, kelle pakutavad teenused on reitinguagentuuri käsutuses või kontrolli all, või selle kontrolliga otseselt või kaudselt seotud isikutega.
2. Selleks et tagada lõike 1 täitmine, järgib reitinguagentuur I lisa A ja B jaos sätestatud nõudeid.
3. Reitinguagentuuri taotlusel võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vabastada reitinguagentuuri I lisa A jao punktide 2, 5, 6 ja 9 ning artikli 7 lõike 4 nõuete järgimisest, kui reitinguagentuur suudab tõendada, et arvestades tema äri laadi, ulatust ja keerukust ning krediidireitingute andmise laadi ja ulatust ei ole need nõuded proportsionaalsed, ning kui:
a) reitinguagentuuril on vähem kui 50 töötajat;
b) reitinguagentuur on võtnud meetmeid ja järginud menetlusi, eelkõige sisekontrollimehhanismi, aruandluskorda ja meetmeid, millega tagatakse krediidireitingu analüütikute ja krediidireitinguid heakskiitvate isikute sõltumatus, mis tagavad käesoleva määruse eesmärkide tegeliku täitmise, ning
c) reitinguagentuuri suurust ei ole määratud selliselt, et reitinguagentuur või reitinguagentuuride kontsern saaksid käesoleva määruse nõuete järgimisest kõrvale hoida.
Reitinguagentuuride kontserni puhul tagab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, et vähemalt üks reitinguagentuuride kontserni kuuluv reitinguagentuur ei ole vabastatud I lisa A jao punktides 2, 5 ja 6 ning artikli 7 lõikes 4 esitatud nõuete järgimisest.
4. Reitinguagentuurid loovad ja säilitavad tõhusa sisekontrolli struktuuri, millega ohjatakse strateegiate ja protseduuride rakendamist, et ennetada ja leevendada võimalikke huvide konflikte ning tagada krediidireitingute, krediidireitingute analüütikute ja reitingumeeskondade sõltumatus aktsionäridest, haldus- ja juhtorganitest ning müügi- ja turustustegevusest, tagavad selle struktuuri toimimise ja dokumenteerivad seda. Reitinguagentuurid kehtestatavad standardse töökorra, mis puudutab äriühingu üldjuhtimist, organisatsiooni ning huvide konfliktide ohjamist. Nad jälgivad standardse töökorra toimimist ning vaatavad selle korrapäraste ajavahemike järel läbi, et hinnata selle mõjusust ning seda, kas seda oleks vaja ajakohastada.
Artikkel 6a
Huvide konfliktid seoses investeeringutega reitinguagentuuri
1. Reitinguagentuuri aktsionär või osanik, kes omab vähemalt 5 % kapitalist või hääleõigustest kõnealuses reitinguagentuuris või äriühingus, kes saab teostada kontrolli või rakendada valitsevat mõju kõnealuse reitinguagentuuri üle, ei tohi:
a) omada 5 % või rohkem ühegi teise reitinguagentuuri kapitalist;
b) omada õigust või võimalust kasutada 5 % või rohkem hääleõigustest üheski muus reitinguagentuuris;
c) omada õigust või võimalust määrata või kõrvaldada ühegi teise reitinguagentuuri haldus- või järelevalvenõukogu liikmeid;
d) olla ühegi teise reitinguagentuuri haldus- või järelevalvenõukogu liige;
e) teostada või omada võimalust teostada kontrolli ega rakendada valitsevat mõju ühegi teise reitinguagentuuri üle.
Esimese lõigu punktis a osutatud keeldu ei kohaldata osaluste suhtes hajutatud investeerimiskavades, sealhulgas niisugustes valitsetud fondides nagu pensioni- või elukindlustusfondid, eeldusel et osalus sellistes investeerimiskavades ei pane reitinguagentuuri aktsionäri või osanikku olukorda, kus ta saab rakendada olulist mõju selliste investeerimiskavade äritegevusele.
2. Käesolevat artiklit ei kohaldata investeeringute suhtes teises reitinguagentuuris, mis kuulub samasse reitinguagentuuride kontserni.
Artikkel 6b
Lepingulise suhte maksimaalne kestus reitinguagentuuriga
1. Kui reitinguagentuur sõlmib lepingu edasiväärtpaberistamistele krediidireitingu andmiseks, ei anna ta krediidireitinguid uutele edasiväärtpaberistamistele, mille alusvarad kuuluvad samale algatajale, maksimaalselt nelja aasta jooksul.
2. Kui reitinguagentuur sõlmib lepingu krediidireitingute andmiseks edasiväärtpaberistamistele, palub ta emitendil:
a) teha kindlaks reitinguagentuuride arvu, kellega tal on lepinguline suhe krediidireitingute andmiseks edasiväärtpaberistamistele, mille alusvarad kuuluvad samale algatajale,
b) arvutada kõigi niisuguste lunastamata hinnatud edasiväärtpaberistamiste osakaal, mille alusvarad kuuluvad samale algatajale, millele iga reitinguagentuur annab krediidireitingu.
Lõikes 1 kehtestatud piiranguid ei kohaldata, kui vähemalt neli reitinguagentuuri annavad igaüks krediidireitingu rohkem kui 10 %-le lunastamata hinnatud edasiväärtpaberistamiste koguarvust.
Teises lõigus sätestatud erand kehtib vähemalt seni, kuni reitinguagentuur sõlmib uue lepingu krediidireitingu andmiseks uutele edasiväärtpaberistamistele, mille alusvarad kuuluvad samale algatajale. Kui sellise lepingu sõlmimisel ei järgita teises lõigus sätestatud kriteeriume, arvutatakse lõikes 1 osutatud ajavahemiku kestus alates uue lepingu sõlmimise kuupäevast.
3. Pärast lõike 1 kohase lepingu lõppemist ei sõlmi reitinguagentuur uut lepingut krediidireitingute andmiseks edasiväärtpaberistamistele, mille alusvarad kuuluvad samale algatajale, ajavahemiku jooksul, mis võrdub lõppenud lepingu kestusega, kuid ei ületa nelja aastat.
Esimest lõiku kohaldatakse ka:
a) reitinguagentuurile, kes kuulub samasse reitinguagentuuride kontserni lõikes 1 osutatud reitinguagentuuriga;
b) reitinguagentuurile, kes on lõikes 1 osutatud reitinguagentuuri aktsionär või osanik;
c) reitinguagentuurile, kelles lõikes 1 osutatud reitinguagentuur on aktsionär või osanik.
4. Olenemata lõikest 1, võib reitinguagentuur nende edasiväärtpaberistamiste krediidireitingute puhul, mis anti enne lõikes 1 osutatud lepingulise suhte maksimaalse kestuse lõppu, jätkata tellimuste alusel kõnealuste krediidireitingute jälgimist ja ajakohastamist edasiväärtpaberistamiste kehtivuse jooksul.
5. Käesolevat artiklit ei kohaldata reitinguagentuuridele, kellel on kontserni tasandil vähem kui 50 töötajat, kes on seotud krediidireitingualase tegevusega, või kelle krediidireitingualase tegevuse aastane käive kontserni tasandil on väiksem kui 10 miljonit eurot.
6. Kui reitinguagentuur sõlmib lepingu edasiväärtpaberistamistele krediidireitingu andmiseks enne 20. juunit 2013, arvutatakse lõikes 1 osutatud ajavahemiku kestus alates nimetatud kuupäevast.
Artikkel 7
Krediidireitingu analüütikud, töötajad ja muud krediidireitingute andmisega seotud isikud
1. Reitinguagentuur tagab, et krediidireitingu analüütikutel, reitinguagentuuri töötajatel ning kõigil teistel füüsilistel isikutel, kelle teenuseid reitinguagentuur kasutab või kontrollib ja kes on otseselt seotud krediidireitingualase tegevusega, oleks asjakohased teadmised ja kogemused neile määratud ülesannete täitmiseks.
2. Reitinguagentuur tagab, et lõikes 1 osutatud isikutel ei oleks lubatud algatada palga või tasustamisega seotud läbirääkimisi ega osaleda taolistel läbirääkimistel ühegi hinnatava ettevõtte, seotud kolmanda isiku või isikuga, kes otseselt või kaudselt kontrollib hinnatavat ettevõtet.
3. Reitinguagentuur tagab, et lõikes 1 osutatud isikud täidavad I lisa C jaos sätestatud nõudeid.
4. Reitinguagentuur kehtestab asjakohase järkjärgulise rotatsioonimehhanismi krediidireitingu analüütikute ja krediidireitinguid heakskiitvate isikute jaoks, nagu on määratletud I lisa C jaos. Kõnealust rotatsioonimehhanismi rakendatakse etapiviisiliselt ja see hõlmab konkreetseid isikuid, mitte kogu meeskonda.
5. Krediidireitingualase tegevuse või reitinguväljavaate andmisega seotud töötajate ning krediidireitinguid või reitinguväljavaateid heakskiitvate isikute tasustamine ja soorituse hindamine ei sõltu tulust, mida reitinguagentuur saab hinnatavatelt üksustelt või seotud kolmandatelt isikutelt.
Artikkel 8
Meetodid, mudelid ja põhilised hindamiseeldused
1. Reitinguagentuur avalikustab krediidireitingualases tegevuses kasutatavad meetodid, mudelid ja põhilised hindamiseeldused, nagu on määratletud I lisa E jao I osa punktis 5.
2. Reitinguagentuur võtab vastu ja rakendab asjakohaseid meetmeid, et tagada tema antavate krediidireitingute ja reitinguväljavaadete põhinemine kogu sellise teabe põhjalikul analüüsil, mis on reitinguagentuuri käsutuses ja mis on analüüsimise seisukohalt vastavalt kasutatavatele reitingumeetoditele oluline ning mis tagab nende meetmete toimimise. Reitinguagentuur võtab kõik vajalikud meetmed, et krediidireitingute ja reitinguväljavaadete koostamiseks kasutatav teave oleks piisavalt kvaliteetne ja pärineks usaldusväärsest allikast. Krediidireitinguid ja reitinguväljavaateid välja andes lisab reitinguagentuur märkuse, et krediidireiting on reitinguagentuuri arvamus ning sellele võib tugineda piiratud määral.
2a. Krediidireitinguid muudetakse vastavalt reitinguagentuuri avaldatud reitingumeetoditele.
3. Reitinguagentuur kasutab krediidireitingu andmise meetodeid, mis on ranged, süsteemsed, järjepidevad ja rajanevad ajaloolisel kogemusel põhineval valideerimisprotseduuril, sealhulgas järeltestimisel.
4. Kui reitinguagentuur kasutab olemasolevat krediidireitingut, mille on koostanud mõni teine reitinguagentuur seoses alusvara või ►M5 väärtpaberistamise instrumentidega ◄ , ei tohi ta keelduda krediidireitingu andmisest ettevõtte või finantsinstrumendi kohta seetõttu, et osa ettevõttest või finantsinstrumendist on saanud varasema hinnangu teiselt reitinguagentuurilt.
Reitinguagentuur säilitab andmed kõikide juhtude kohta, mil asutus on krediidireitingu andmise käigus muutnud teise reitinguagentuuri koostatud krediidireitinguid alusvara või ►M5 väärtpaberistamise instrumentide ◄ kohta, tuues ära ka erineva hinnangu põhjuse.
5. Reitinguagentuur jälgib krediidireitinguid ja vaatab reitingud ning meetodid läbi järjepidevalt ja vähemalt kord aastas, eelkõige krediidireitingut mõjutada võivate oluliste muutuste korral. Reitinguagentuur kehtestab sisekorra, et jälgida makromajanduslike ja finantsturgude tingimustes toimunud muutuste mõju krediidireitingutele.
Riigireitingud vaadatakse üle vähemalt iga kuue kuu järel.
5a. Reitinguagentuur, kes kavatseb olulisel määral muuta olemasolevat või kasutada uut reitingumeetodit, mudelit või põhilist hindamiseeldust, millel võib olla mõju krediidireitingule, avaldab kavandatud olulised muudatused või uued reitingumeetodid oma veebisaidil koos üksikasjalike põhjenduste ja kavandatud oluliste muudatuste või uute reitingumeetodite mõjuga ja kutsub sidusrühmi üles esitama kommentaare ühe kuu jooksul.
6. Kui krediidireitingualases tegevuses kasutatud reitingumeetodeid, mudeleid või põhilisi hindamiseeldusi muudetakse vastavalt artikli 14 lõikele 3, teeb reitinguagentuur järgmist:
a) avaldab viivitamata ja samade suhtluskanalite kaudu, mida kasutati asjaomaste krediidireitingute levitamiseks, krediidireitingute tõenäolise ulatuse, mida muudatus mõjutab;
aa) teavitab kohe Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet ja avaldab oma veebisaidil konsulteerimise tulemused ja uued reitingumeetodid koos selle üksikasjaliku selgitusega ning kuupäeva, millest alates uusi reitingumeetodeid hakatakse kasutama;
ab) avaldab kohe oma veebisaidil lõikes 5a osutatud konsultatsioonide käigus laekunud kommentaarid, v.a juhtudel, kui kommentaari esitaja nõuab konfidentsiaalsust;
b) vaatab esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul pärast muudatuse toimumist, läbi need krediidireitingud, mida muudatus mõjutab, pannes kõnealused reitingud vahepealsel perioodil jälgimise alla ning
c) hindab ümber kõik nimetatud meetoditel, mudelitel või põhilistel hindamiseeldustel põhinevad krediidireitingud, kui läbivaatamisel selgub, et muudatused kokku mõjutavad kõnealuseid krediidireitinguid.
7. Kui reitinguagentuur saab teadlikuks vigadest oma reitingumeetodites või nende kasutamises, teeb ta kohe järgmist:
a) teavitab oma vigadest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet ja kõiki mõjutatud hinnatavaid üksuseid, selgitades vigade mõju krediidireitingutele, sealhulgas vajadust asjaomased krediidireitingud üle vaadata;
b) kui viga mõjutab krediidireitingut, avaldab kõnealuse vea oma veebisaidil;
c) parandab kõnealused vead reitingumeetodites ning
d) rakendab lõike 6 punktides a, b ja c osutatud meetmeid.
Artikkel 8a
Riigireitingud
1. Riigireitingud väljastatakse viisil, millega tagatakse konkreetse liikmesriigi individuaalse eripära analüüs. Teatud riikide grupi krediidireitingu läbivaatamist käsitleva avalduse tegemine on keelatud, kui sellega ei kaasne individuaalsed aruanded riikide kohta. Sellised aruanded tehakse üldsusele kättesaadavaks.
2. Riigireitingute võimaliku muutmise kohta tehtav avalik teadaanne, mis ei ole krediidireiting, reitinguväljavaade ega nendega kaasnev pressiteade või aruanne, millele on viidatud I lisa D jao I osa punktis 5, ei tohi põhineda hinnatava üksuse valdusest pärit teabel, mis on avaldatud hinnatava üksuse nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui kõnealune teave on juurdepääsetav üldiselt kättesaadavates allikates või kui hinnataval üksusel puuduvad õiguspärased põhjused nimetatud teabe avalikustamisele oma nõusolekut mitte anda.
3. Võttes arvesse artikli 8 lõike 5 teises lõigus sätestatut, avaldab reitinguagentuur oma veebisaidil ja esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele vastavalt I lisa D jao III osa punktile 3 iga aasta detsembri lõpus järgmise 12 kuu kalendri, milles on kindlaks määratud kõige rohkem kolme tellimata riigireitingu ja nendega seotud reitinguväljavaadete avaldamise kuupäevad ning tellitud riigireitingute ja nendega seotud reitinguväljavaadete avaldamise kuupäevad. Need kuupäevad peavad langema reedele.
4. Riigireitingute või nendega seotud reitinguväljavaadete avaldamisel võib kalendrist kõrvale kalduda üksnes siis, kui see on reitinguagentuurile vajalik artikli 8 lõikes 2, artikli 10 lõikes 1 ja artikli 11 lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmiseks ning sellega kaasnevad üksikasjalikud selgitused avaldatud kalendrist kõrvalekaldumise põhjuste kohta.
▼M5 —————
Artikkel 8c
►M5 Väärtpaberistamise instrumentidele ◄ mitme krediidireitingu tellimine
1. Kui emitent või seotud kolmas isik kavatseb tellida ►M5 väärtpaberistamise instrumendile ◄ krediidireitingu, teeb ta vähemalt kahele reitinguagentuurile ülesandeks esitada teineteisest sõltumatud krediidireitingud.
2. Lõikes 1 osutatud emitent või seotud kolmas isik tagab, et tellimuse saanud reitinguagentuurid täidavad järgmisi tingimusi:
a) nad ei kuulu samasse reitinguagentuuride kontserni;
b) nad ei ole ühegi teise reitinguagentuuri aktsionär ega osanik;
c) neil ei ole õigust ega võimalust kasutada hääleõigusi üheski teises reitinguagentuuris;
d) neil ei ole õigust ega võimalust määrata või eemaldada ühegi teise reitinguagentuuri haldus- või järelevalvenõukogu liikmeid;
e) nende haldus- või järelevalvenõukogu liige ei ole ühegi teise reitinguagentuuri haldus- ega järelevalvenõukogu liige;
f) nad ei teosta ega oma võimalust teostada kontrolli või rakendada valitsevat mõju ühegi teise reitinguagentuuri üle.
Artikkel 8d
Mitme reitinguagentuuri kasutamine
1. Kui emitent või seotud kolmas isik kavatseb tellida ühe ja sama emissiooni või üksuse kohta krediidireitingu vähemalt kahelt reitinguagentuurilt, kaalub emitent või seotud kolmas isik võimalust tellida krediidireiting vähemalt ühelt reitinguagentuurilt, mille turuosa ei ole suurem kui 10 % ning mis on emitendi või seotud kolmanda isiku hinnangu kohaselt võimeline andma asjaomasele emissioonile või üksusele krediidireitingu, eeldusel et lõikes 2 osutatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve loetelus leidub reitinguagentuur konkreetsele emissioonile või üksusele krediidireitingu andmiseks. Juhul kui emitent või seotud kolmas isik ei anna tellimust vähemalt ühele reitinguagentuurile, mille turuosa ei ole suurem kui 10 %, siis see dokumenteeritakse.
2. Eesmärgiga hõlbustada lõike 1 alusel emitendi või seotud kolmanda isiku poolt hinnangu andmist, avaldab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kord aastas oma veebisaidil registreeritud reitinguagentuuride loetelu, näidates ära nende turuosa ja antavate krediidireitingute liigid, mida emitent võib kasutada oma hinnangu lähtepunktina.
3. Käesoleva artikli kohaldamisel mõõdetakse turuosa krediidireitingualase tegevuse või kõrvalteenuste osutamise aastase käibe alusel kontserni tasandil.
Artikkel 9
Allhanked
Oluliste tööülesannete allhanke korras tellimine ei või toimuda viisil, mis kahjustab oluliselt reitinguagentuuri sisekontrolli kvaliteeti ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võimet teostada järelevalvet selle üle, kas reitinguagentuur täidab käesoleva määruse kohaseid kohustusi.
Artikkel 10
Krediidireitingute avaldamine ja esitamine
1. Reitinguagentuur avaldab kõik krediidireitingud või reitinguväljavaated, samuti kõik otsused krediidireitingute andmine lõpetada mittevalikuliselt ja õigeaegselt. Kui krediidireitingute andmine otsustatakse lõpetada, esitatakse avaldatavas teabes sellise otsuse põhjused täies ulatuses.
Esimest lõiku kohaldatakse ka krediidireitingute suhtes, mida levitatakse ainult tellijatele.
2. Reitinguagentuurid tagavad, et krediidireitinguid ja reitinguväljavaateid esitatakse ja käsitletakse I lisa D jaos sätestatud nõuete kohaselt, ning nendes ei esitata muid asjaolusid peale krediidireitingutega seotud asjaolude.
2a. Seni kuni krediidireitinguid, reitinguväljavaateid ja nendega seotud teavet ei ole üldsusele avaldatud, käsitatakse neid siseteabena vastavalt direktiivile 2003/6/EÜ ja kooskõlas kõnealuse direktiivi määratlusega.
Reitinguagentuuridele kohaldatakse mutatis mutandis kõnealuse direktiivi artikli 6 lõiget 3 seoses nende vaikimiskohustusega ning kohustusega koostada nende isikute nimekiri, kellel on juurdepääs krediidireitingutele, reitinguväljavaadetele või seotud teabele enne avaldamist.
Nende isikute nimekiri, kellele antakse krediidireitingust, reitinguväljavaatest ja sellega seotud teabest teada enne avaldamist, piirdub iga hinnatava üksuse poolt selleks otstarbeks määratud isikutega.
3. Kui reitinguagentuur annab krediidireitingu ►M5 väärtpaberistamise instrumendile ◄ , tagab ta, et ►M5 väärtpaberistamise instrumentidele ◄ antavad reitingukategooriad on selgelt eristatud, kasutades täiendavat sümbolit, mis eristab neid teiste ettevõtete, finantsinstrumentide või finantskohustuste puhul kasutatavatest reitingukategooriatest.
4. Reitinguagentuur avaldab oma põhimõtted ja menetlused soovimatute krediidireitingute kohta.
5. Kui reitinguagentuur annab tellimata krediidireitingu, märgitakse krediidireitingus hästi nähtavalt, reitingukategooriat selgelt eristava teistsuguse värvikoodiga, kas hinnatav üksus või seotud kolmas isik osales krediidireitingu andmise protsessis ja kas reitinguagentuuril oli juurdepääs hinnatava üksuse või seotud kolmanda isiku raamatupidamisele, juhtimisalastele ja teistele asjaomastele sisedokumentidele.
Soovimatud krediidireitingud märgistatakse vastavalt.
6. Reitinguagentuur ei kasuta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ega ühegi pädeva asutuse nime viisil, millest võiks järeldada või jääda mulje, nagu oleks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve või asjaomane pädev asutus andnud reitinguagentuuri antud krediidireitingutele või mis tahes krediidireitingualasele tegevusele kinnituse või heakskiidu.
Artikkel 11
Üldised ja perioodilised avaldused
1. Reitinguagentuur avaldab üldsusele täielikult teabe I lisa E jao I osas sätestatud asjaolude kohta ning ajakohastab seda viivitamata.
2. Registreeritud või sertifitseeritud reitinguagentuur teeb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve loodud keskses teabehoidlas kättesaadavaks oma varasemad tegevusandmed, sealhulgas krediidireitingute muutumise sageduse, ning teabe varem antud krediidireitingute ja nende muutuste kohta. Registreeritud või sertifitseeritud reitinguagentuur esitab kõnealusele teabehoidlale teabe Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve sätestatud standardvormil. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb kõnealuse teabe üldsusele kättesaadavaks ning avaldab kord aastas kokkuvõtte peamiste muutuste kohta.
3. Reitinguagentuur esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kord aastas 31. märtsiks teabe I lisa E jao II osa punktis 2 sätestatud asjaolude kohta.
Artikkel 11a
Euroopa reitinguandmebaas
1. Registreeritud või sertifitseeritud reitinguagentuur esitab krediidireitingu või reitinguväljavaate andmisel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele teabe krediidireitingu kohta, sealhulgas hinnatava instrumendi krediidireitingu ja reitinguväljavaate, teabe krediidireitingu tüübi kohta, reitingumeetme tüübi ning avaldamise kuupäeva ja kellaaja.
2. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab lõike 1 kohaselt talle edastatud krediidireitingud oma veebisaidil (edaspidi „Euroopa reitinguandmebaas”).
Artikli 11 lõikes 2 osutatud keskne teabehoidla lisatakse Euroopa reitinguandmebaasi.
3. Käesolevat artiklit ei kohaldata krediidireitingute või reitinguväljavaadete suhtes, mis koostatakse ja avaldatakse tasu eest üksnes investoritele.
Artikkel 12
Läbipaistvusaruanne
Reitinguagentuur avaldab kord aastas läbipaistvusaruande, mis sisaldab teavet I lisa E jao III osas sätestatud asjaolude kohta. Reitinguagentuur avaldab läbipaistvusaruande hiljemalt kolm kuud pärast iga majandusaasta lõppu ning tagab, et see on asutuse veebisaidil kättesaadav vähemalt viis aastat.
Artikkel 13
Avaldamistasud
Reitinguagentuur ei küsi artiklite 8–12 kohaselt antava teabe eest tasu.
III JAOTIS
KREDIIDIREITINGUTE ANDMISE JÄRELEVALVE
I PEATÜKK
Registreerimise menetlus
Artikkel 14
Registreerimise kohustus
1. Reitinguagentuur taotleb registreerimist artikli 2 lõikes 1 sätestatud eesmärkidel ja eeldusel, et tegemist on ►M3 liidus ◄ asutatud juriidilise isikuga.
2. Registreerimine kehtib kogu liidu territooriumil pärast seda, kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vastu võetud otsus registreerida reitinguagentuur, nagu osutatud artikli 16 lõikes 3 ja artikli 17 lõikes 3, on jõustunud.
3. Registreeritud reitinguagentuur täidab igal ajal esmasel registreerimisel esitatud tingimusi.
Reitinguagentuur teavitab põhjendamatu viivituseta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet registreerimise esmase taotlemise tingimuste mis tahes olulistest muutustest, sealhulgas filiaali avamisest või sulgemisest Euroopa Liidus.
Ilma et see piiraks teise lõigu kohaldamist, teavitab reitinguagentuur Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet kavandatud olulistest muudatustest reitingumeetodis, mudelis või põhilises hindamiseelduses või uuest reitingumeetodist, mudelist või põhilisest hindamiseeldusest, kui reitinguagentuur avaldab kavandatud muudatused või uue reitingumeetodi oma veebisaidil vastavalt artikli 8 lõikele 5a. Pärast konsultatsiooniperioodi lõppemist teavitab reitinguagentuur Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet muudatustest, mille suhtes lepiti kokku konsulteerimise käigus.
4. Ilma et see piiraks artiklite 16 või 17 kohaldamist, registreerib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve reitinguagentuuri, kui ta leiab taotluse läbivaatamisel, et reitinguagentuur täidab käesolevas määruses krediidireitingute andmisele kehtestatud tingimusi, võttes arvesse artikleid 4 ja 6.
5. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ei esita registreerimisega seoses nõudeid, mida ei ole käesolevas määruses sätestatud.
Artikkel 15
Registreerimise taotlemine
1. Reitinguagentuur esitab registreerimistaotluse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele. Taotlus sisaldab teavet II lisas sätestatud asjaolude kohta.
2. Kui registreerimistaotluse esitab reitinguagentuuride kontsern, volitavad kontserni liikmed ühte kontserni liiget esitama Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kõik taotlused kogu kontserni nimel. Volitatud reitinguagentuur esitab iga kontserni liikme kohta teabe II lisas sätestatud asjaolude kohta.
3. Reitinguagentuur võib esitada oma taotluse ükskõik millises Euroopa Liidu institutsioonide ametlikus keeles. Muu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ning reitinguagentuuride ja nende töötajate vahel toimuva suhtluse suhtes kohaldatakse mutatis mutandis15. aprilli 1958. aasta määruse nr 1 (millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled) ( 14 ), sätteid.
4. 20 tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist hindab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, kas taotlus on täielik. Kui taotlus ei ole täielik, kehtestab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tähtaja, milleks reitinguagentuuril tuleb esitada täiendav teave.
Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on teinud kindlaks, et taotlus on täielik, teavitab ta sellest reitinguagentuuri.
Artikkel 16
Reitinguagentuuri registreerimistaotluse läbivaatamine Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt
1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vaatab registreerimistaotluse läbi 45 tööpäeva jooksul alates artikli 15 lõike 4 teises lõigus osutatud teavitamisest, võttes aluseks reitinguagentuuri vastavuse käesolevas määruses sätestatud tingimustele.
2. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib läbivaatamise perioodi pikendada 15 tööpäeva võrra, eelkõige juhul, kui reitinguagentuur:
a) kavatseb kinnitada krediidireitinguid nagu osutatud artikli 4 lõikes 3;
b) kavatseb kasutada allhanget või
c) taotleb artikli 6 lõike 3 kohaselt erandit nõuete järgimisest.
3. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab 45 tööpäeva jooksul alates artikli 15 lõike 4 teises lõigus osutatud teavitamisest, või kui kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 2, siis sellest 60 tööpäeva jooksul, vastu täielikult põhjendatud otsuse registreerimise või registreerimisest keeldumise kohta.
4. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt lõike 3 kohaselt vastu võetud otsus jõustub viiendal tööpäeval pärast selle vastuvõtmist.
Artikkel 17
Reitinguagentuuri registreerimistaotluse läbivaatamine Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt
1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vaatab reitinguagentuuride kontserni registreerimistaotlused läbi 55 tööpäeva jooksul alates artikli 15 lõike 4 teises lõigus osutatud teavitamisest, võttes aluseks nende reitinguagentuuride vastavuse käesolevas määruses sätestatud tingimustele.
2. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib läbivaatamise perioodi pikendada 15 tööpäeva võrra, eelkõige juhul, kui kontserni kuuluv mis tahes reitinguagentuur:
a) kavatseb kinnitada krediidireitinguid nagu osutatud artikli 4 lõikes 3;
b) kavatseb kasutada allhanget või
c) taotleb artikli 6 lõike 3 kohaselt erandit nõuete järgimisest.
3. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab 55 tööpäeva jooksul alates artikli 15 lõike 4 teises lõigus osutatud teavitamisest, või kui kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 2, siis sellest 70 tööpäeva jooksul, vastu täielikult põhjendatud üksikotsuse kontserni iga reitinguagentuuri registreerimise või registreerimisest keeldumise kohta.
4. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt lõike 3 kohaselt vastu võetud otsus jõustub viiendal tööpäeval pärast selle vastuvõtmist.
Artikkel 18
Reitinguagentuuri registreerimise, registreerimisest keeldumise või registreerimise kehtetuks tunnistamise otsusest teavitamine ja registreeritud reitinguagentuuride nimekirja avaldamine
1. Viie tööpäeva jooksul pärast artikli 16, 17 või 20 kohase otsuse vastuvõtmist teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asjaomast reitinguagentuuri oma otsusest. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve keeldub reitinguagentuuri registreerimisest või tunnistab reitinguagentuuri registreerimise kehtetuks, põhjendab ta seda otsuses igakülgselt.
2. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teavitab komisjoni, Euroopa Pangandusjärelevalvet, Euroopa Kindlustusjärelevalvet, pädevaid asutusi ja valdkondlikke pädevaid asutusi artikli 16, 17 või 20 kohasest otsusest.
3. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab oma veebisaidil käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuuride nimekirja. Nimekirja ajakohastatakse viie tööpäeva jooksul pärast artikli 16, 17 või 20 kohase otsuse vastuvõtmist. Komisjon avaldab ajakohastatud nimekirja 30 päeva jooksul pärast selle ajakohastamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 19
Registreerimis- ja järelevalvetasu
1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab reitinguagentuuridelt tasu vastavalt käesolevale määrusele ja lõikes 2 osutatud komisjoni määrusele. See tasu katab täielikult Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vajalikud kulutused, mis on seotud reitinguagentuuride registreerimise, sertifitseerimise ja järelevalvega, ning kõigi nende kulude hüvitamise, mis pädevatel asutustel võivad tekkida käesoleva määruse alusel, eelkõige ülesannete delegeerimise tõttu vastavalt artiklile 30.
2. Komisjon võtab vastu tasude määruse. Nimetatud määrusega määratakse kindlaks eelkõige tasude liigid ja tasude sissenõudmise alused, tasude suurused, nende maksmise kord ja selliste kulutuste Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt hüvitamise kord, mida pädevad asutused võivad kanda käesoleva määruse alusel ülesannete täitmisel, eelkõige ülesannete delegeerimise tõttu vastavalt artiklile 30.
Reitinguagentuurilt võetav tasu katab kõik halduskulud ja on proportsionaalne asjaomase reitinguagentuuri käibega.
Komisjon võtab esimeses lõigus nimetatud tasude määruse vastu delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 38a ning artiklites 38b ja 38c sätestatud tingimustel.
Artikkel 20
Registreerimise kehtetuks tunnistamine
1. Ilma et see piiraks artikli 24 kohaldamist, tunnistab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve reitinguagentuuri registreerimise kehtetuks, kui reitinguagentuur:
a) loobub selgesõnaliselt registreerimisest või ei ole eelneva kuue kuu jooksul krediidireitinguid andnud;
b) on registreerimiseks esitanud valeandmeid või on registreeritud muul ebaseaduslikul viisil või
c) ei täida enam tingimusi, mille alusel ta registreeriti.
2. Kui sellise liikmesriigi pädev asutus, kus asjaomase reitinguagentuuri antud krediidireitinguid kasutatakse, leiab, et üks lõikes 1 osutatud tingimustest on täidetud, võib ta paluda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel kontrollida, kas asjaomase reitinguagentuuri registreerimise kehtetuks tunnistamise tingimused on täidetud. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsustab asjaomase reitinguagentuuri registreerimise jätta kehtetuks tunnistamata, esitab ta täieliku põhjenduse.
3. Registreerimise kehtetuks tunnistamise otsus jõustub koheselt kogu liidus ja selle puhul võetakse arvesse artikli 24 lõikes 4 sätestatud krediidireitingute kasutamise üleminekuperioodi.
II PEATÜKK
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt teostatav järelevalve
Artikkel 21
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve
1. Ilma et see piiraks artikli 25a kohaldamist, tagab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, et kohaldatakse käesolevat määrust.
2. Vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16 annab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja ja ajakohastab suuniseid Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja pädevate asutuste ning valdkondlike pädevate asutuste vahelise koostöö kohta käesoleva määruse ja asjakohaste valdkondlike õigusaktide kohaldamisel, sealhulgas ülesannete delegeerimise korra ja üksikasjalike tingimuste osas.
3. Vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16 annab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostöös Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega välja ja ajakohastab suunised käesoleva määruse artikli 4 lõikes 3 osutatud kinnituskorra kohaldamiseks hiljemalt 7. juuniks 2011.
4. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada järgmist:
a) reitinguagentuuri poolt registreerimise taotluses esitatav teave, nagu on täpsustatud II lisas;
b) teave, mida reitinguagentuur peab esitama artiklis 5 osutatud sertifitseerimise taotluses ja finantsturgude stabiilsuse ja usaldusväärsuse seisukohast süsteemse tähtsuse hindamiseks;
c) sellise teabe esitamine (sealhulgas aruandluse struktuur, formaat, meetod ja periood), mida reitinguagentuurid peavad avaldama vastavalt artikli 11 lõikele 2 ning I lisa E jao II osa punktile 1;
d) selle hindamine, kas krediidireitingu andmise meetodid vastavad artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõuetele;
e) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt pideva järelevalve teostamiseks registreeritud ja sertifitseeritud reitinguagentuuridelt taotletavate perioodiliselt esitatavate reitinguandmete sisu ja vorm.
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 21. juuniks 2014.
Esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite vastuvõtmise õigus on delegeeritud komisjonile määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.
4a. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsed tehnilised standardid, et täpsustada järgmist:
a) reitinguagentuuride poolt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele vastavalt artikli 11a lõikele 1 esitatava teabe sisu, sealhulgas aruannete struktuur, vorm, meetod ja esitamise aeg, ning
b) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolse pideva järelevalve teostamiseks reitinguagentuuride poolt võetavaid tasusid käsitlevate perioodiliste aruannete sisu ja vorm.
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 21. juuniks 2014.
Esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite vastuvõtmise õigus on delegeeritud komisjonile määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.
4b. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab aruande, milles käsitletakse vastavalt artikli 11a lõikele 1 esitatud krediidireitingute suhtes ühe või enama kaardistamise läbiviimise võimalikkust, ja esitab kõnealuse aruande komisjonile hiljemalt 21. juuniks 2015. Eelkõige hinnatakse aruandes järgmist:
a) ühe või enama kaardistamise läbiviimise võimalikkus, kulu ja kasu;
b) kuidas ühte või enamat kaardistamist läbi viia ilma krediidireitinguid moonutamata, arvestades, et kasutusel on erinevad reitingumeetodid;
c) mõju, mida kaardistamised võivad avaldada vastavalt artikli 21 lõike 4a punktidele a ja b siiani välja töötatud regulatiivsetele tehnilistele standarditele.
Esimese lõigu punktide a ja b osas konsulteerib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Kindlustusjärelevalvega.
5. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab igal aastal aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Kõnealune aruanne sisaldab eelkõige hinnangut I lisa rakendamise kohta käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuuride poolt ja hinnangut artikli 4 lõikes 3 osutatud kinnitamise korra kohaldamise kohta.
6. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile igal aastal aruande Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt käesoleva määruse kohaselt võetud järelevalvemeetmete ja määratud karistuste kohta, sealhulgas trahvid ja perioodilised karistusmaksed.
7. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb oma ülesannete täitmisel koostööd Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega ning konsulteerib nende asutustega enne lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud suuniste väljaandmist ja ajakohastamist ning regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude esitamist.
Artikkel 22
Pädevad asutused
1. Iga liikmesriik määrab hiljemalt 7. juunil 2010 käesoleva määruse täitmiseks pädeva asutuse.
2. Pädevatel asutustel on käesoleva määruse rakendamiseks piisaval arvul asjatundlikke töötajaid.
Artikkel 22a
Reitingumeetodite nõuete täitmise kontrollimine
1. Käesoleva määruse alusel registreeritud reitinguagentuuride pideva järelevalve raames kontrollib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve korrapäraselt artikli 8 lõike 3 täitmist.
2. Ilma et see piiraks artikli 23 kohaldamist, teeb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve lõikes 1 osutatud kontrolli raames ka järgmist:
a) kontrollib reitinguagentuuride poolt läbiviidavat järeltestimist;
b) analüüsib järeltestimise tulemusi ning
c) kontrollib, et reitinguagentuuridel on kehtestatud kord krediidireitingu andmise meetodites järeltestimise tulemuste arvesse võtmiseks.
Artikkel 23
Krediidireitingute sisu ja metoodika mittemõjutamine
Käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmisel ei mõjuta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, komisjon ega liikmesriigi mis tahes ametiasutused krediidireitingute sisu ega metoodikat.
Artikkel 23a
Artiklites 23b–23d osutatud pädevuste kasutamine
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele või selle ametnikele või teistele Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt volitatud isikutele artiklitega 23b–23d antud volitusi ei tohi kasutada sellise teabe või selliste dokumentide avaldamise nõudmiseks, millele kehtib kutsesaladuse kohustus.
Artikkel 23b
Teabenõuded
1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib lihtteabenõude või otsusega nõuda, et reitinguagentuurid, krediidireitingualases tegevuses osalevad isikud, hinnatavad majandusüksused ja seotud kolmandad isikud, reitinguagentuuride tööülesandeid või tegevusi allhanke korras teostavad kolmandad isikud ning reitinguagentuuride või krediidireitingualase tegevusega muul viisil lähedalt ja oluliselt seotud isikud esitavad kogu teabe, mida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel on vaja talle käesoleva määrusega pandud kohustuste täitmiseks.
2. Saates lihtteabenõude vastavalt lõikele 1, teeb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järgmist:
a) viitab käesolevale artiklile kui nõude õiguslikule alusele;
b) teatab teabenõude eesmärgi;
c) täpsustab, millist teavet nõutakse;
d) määrab tähtaja, mille jooksul teave tuleb esitada;
e) teavitab isikut, kellelt teavet taotletakse, et ta ei ole kohustatud seda andma, kuid taotlusele vastates ei tohi antav teave olla ebaõige ega eksitav;
f) viitab trahvile, mis on sätestatud artiklis 36a koostoimes III lisa II jao punktiga 7, kui vastused esitatud küsimustele on ebaõiged või eksitavad.
3. Nõudes teabe esitamist otsusega vastavalt lõikele 1, teeb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järgmist:
a) viitab käesolevale artiklile kui taotluse õiguslikule alusele;
b) märgib teabenõude otstarbe;
c) täpsustab, millist teavet nõutakse;
d) määrab tähtaja, mille jooksul teave tuleb esitada;
e) viitab artiklis 36b sätestatud perioodilistele karistusmaksetele, kui nõutav teave esitatakse mittetäielikult;
f) viitab trahvile, mis on sätestatud artiklis 36a koostoimes III lisa II jao punktiga 7, kui vastused esitatud küsimustele on ebaõiged või eksitavad, ning
g) viitab õigusele kaevata otsus edasi apellatsiooninõukogule ja õigusele vaidlustada otsus Euroopa Liidu Kohtus vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 60 ja 61.
4. Nõutud teabe esitavad asjaomaste isikute nimel lõikes 1 osutatud isikud või nende esindajad ning juriidiliste isikute või ühenduste puhul, kellel ei ole juriidilise isiku staatust, isikud, kes on seaduse või põhikirja järgi volitatud neid esindama. Nõuetekohaselt volitatud juristid võivad teavet esitada oma klientide nimel. Viimased jäävad täielikult vastutavaks, kui esitatud teave on ebatäielik, ebaõige või eksitav.
5. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve edastab lihtteabenõude või oma otsuse koopia viivitamata selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus lõikes 1 osutatud isik, kellele teabenõue on suunatud, asub või elab.
Artikkel 23c
Üldised uurimised
1. Käesoleva määruse raames oma kohustuste täitmiseks võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve korraldada vajalikke uurimisi artikli 23b lõikes 1 osutatud isikute suhtes. Sel eesmärgil antakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ametnikele ja muudele volitatud isikutele õigus:
a) kontrollida mis tahes dokumente, andmeid, menetlusi ja muid oma ülesannete täitmisega seonduvaid materjale, sõltumata nende salvestamiseks kasutatud andmekandjast;
b) teha või saada nendest dokumentidest, andmetest, menetlustest ja muudest materjalidest tõendatud koopiaid või väljavõtteid;
c) kutsuda artikli 23b lõikes 1 osutatud isikuid või nende esindajaid või töötajaid välja ja paluda neil anda suulisi või kirjalikke selgitusi kontrolli eseme ja eesmärgiga seotud asjaolude või dokumentide kohta ning salvestada vastuseid;
d) küsitleda teisi küsitlemisega nõustuvaid füüsilisi või juriidilisi isikuid, et koguda uurimise esemega seotud teavet;
e) nõuda andmeid telefonikõnede ja andmeedastuse kohta.
2. Lõikes 1 osutatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt uurimiseks volitatud ametnikud ja muud volitatud isikud täidavad oma kohustusi, esitades kirjaliku volituse, milles on täpsustatud uurimise ese ja eesmärk. Volituses viidatakse ka artiklis 36b sätestatud perioodilistele karistusmaksetele puhuks, kui nõutud dokumente, andmeid, teavet menetluste kohta ja muid materjale või vastuseid artikli 23b lõikes 1 osutatud isikutele esitatud küsimustele ei esitata või esitatakse mittetäielikult, ning artiklis 36a koostoimes III lisa II jao punktiga 8 sätestatud trahvidele, kui artikli 23b lõikes 1 osutatud isikutele esitatud küsimustele antud vastused on ebaõiged või eksitavad.
3. Artikli 23b lõikes 1 osutatud isikud alluvad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuse alusel algatatud uurimisele. Otsuses märgitakse uurimise ese ja eesmärk, artiklis 36b sätestatud perioodilised karistusmaksed, määruse (EL) nr 1095/2010 kohaselt kättesaadavad õiguskaitsevahendid ja samuti õigus otsuse läbivaatamisele Euroopa Liidu Kohtu poolt.
4. Aegsasti enne uurimist teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve selle liikmesriigi pädevat asutust, kus uurimist kavatsetakse korraldada, uurimise toimumisest ning volitatud isikutest. Asjaomase pädeva asutuse ametnikud osutavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve taotluse korral volitatud isikutele abi nende ülesannete täitmisel. Asjaomase pädeva asutuse ametnikud võivad taotluse alusel samuti uurimises osaleda.
5. Kui lõike 1 punktis e osutatud telefonikõnede ja andmeedastust käsitlevate andmete taotlemiseks on liikmesriigi õiguse kohaselt nõutav õigusasutuse luba, siis esitatakse taotlus sellise loa saamiseks. Sellist luba võib taotleda ka ettevaatusabinõuna.
6. Lõikes 5 osutatud loataotluse läbivaatamisel kontrollib liikmesriigi õigusasutus Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuse autentsust ning seda, et kavandatavad sunnimeetmed ei oleks uurimise eseme seisukohast omavolilised ega ebaproportsionaalsed. Kontrollides sunnimeetmete proportsionaalsust, võib liikmesriigi õigusasutus küsida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt üksikasjalikke selgitusi, eelkõige põhjuste kohta, miks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kahtlustab käesoleva määruse rikkumist, ja kahtlustatava rikkumise tõsiduse kohta ja selle isiku seotuse kohta, kellele sunnimeetmed on suunatud. Samas ei kontrolli liikmesriigi õigusasutus uurimise vajalikkust ega nõua, et talle esitataks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve toimikus sisalduv teave. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuse seaduslikkuse üle teostab kohtulikku kontrolli ainult Euroopa Liidu Kohus vastavalt määruses (EL) nr 1095/2010 sätestatud menetlusele.
Artikkel 23d
Kohapealsed kontrollid
1. Käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teha artikli 23b lõikes 1 osutatud juriidiliste isikute äriruumides vajalikke kohapealseid kontrolle. Kui see on tingitud kontrollide nõuetekohase läbiviimise ja tõhususe vajadusest, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kohapealse kontrolli läbi viia ette teatamata.
2. Ametnikud ja muud isikud, keda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on volitanud läbi viima kohapealseid kontrolle, võivad siseneda nende juriidiliste isikute äriruumidesse ja kinnistutele, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vastuvõetud uurimisotsust ning neil isikutel on kõik artikli 23c lõikes 1 sätestatud õigused. Neil on samuti õigus pitseerida äriruume ning raamatupidamis- ja muid dokumente selliseks ajavahemikuks ja sellises ulatuses, mis on vajalik kontrolli läbiviimiseks.
3. Ametnikud ja muud isikud, keda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on volitanud tegema kohapealseid kontrolle, kasutavad oma õigusi, esitades kirjaliku volituse, milles täpsustatakse kontrolli ese ja eesmärk ning artiklis 36b sätestatud perioodilised karistusmaksed puhuks, kui asjaomased isikud ei allu kontrollimisele. Aegsasti enne kontrollimist teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kontrollimisest selle liikmesriigi pädevat asutust, kus kontrollimine toimub.
4. Artikli 23b lõikes 1 osutatud isikud alluvad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsusega ette nähtud kohapealsetele kontrollidele. Otsuses määratakse kindlaks kontrolli ese ja eesmärk, selle algusaeg ning märgitakse artiklis 36b sätestatud perioodilised karistusmaksed, määrusega (EL) nr 1095/2010 tagatud õiguskaitsevahendid ja samuti õigus otsuse läbivaatamisele Euroopa Liidu Kohtu poolt. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab kõnealused otsused vastu pärast konsulteerimist selle liikmesriigi pädeva asutusega, kus kontrollimine toimub.
5. Selle liikmesriigi pädeva asutuse ametnikud ning pädeva asutuse poolt volitatud või määratud ametnikud, kus kontrollimine toimub, abistavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve taotluse korral aktiivselt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ametnikke ja teisi volitatud isikuid. Selleks võivad volitatud isikud kasutada lõikes 2 sätestatud volitusi. Asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse ametnikud võivad taotluse alusel samuti osaleda kohapealses kontrollis.
6. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib ka paluda pädevatel asutustel enda nimel teha konkreetseid uurimistoiminguid ja kohapealseid kontrolle vastavalt käesolevas artiklis ja artikli 23c lõikes 1 sätestatule. Sel eesmärgil on pädevatel asutustel samad käesolevas artiklis ja artikli 23c lõikes 1 sätestatud õigused nagu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel.
7. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve volitatud ametnikud ja teised kaasasolevad volitatud isikud leiavad, et isik ei nõustu käesoleva artikli kohaselt otsusega ette nähtud kontrolliga, osutab asjaomase liikmesriigi pädev asutus neile vajalikku abi, taotledes kohapealse kontrolli läbiviimiseks vajaduse korral abi politseilt või samaväärselt õiguskaitseasutuselt.
8. Kui lõikes 1 sätestatud kohapealseks kontrolliks või lõikes 7 sätestatud abiks on liikmesriigi õiguse kohaselt nõutav õigusasutuse luba, taotletakse see eelnevalt. Sellist luba võib taotleda ka ettevaatusabinõuna.
9. Lõikes 8 osutatud loataotluse läbivaatamisel kontrollib liikmesriigi õigusasutus Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuse autentsust ning seda, et kavandatavad sunnimeetmed ei oleks kontrolli eseme seisukohast omavolilised ega ebaproportsionaalsed. Kontrollides sunnimeetmete proportsionaalsust, võib liikmesriigi õigusasutus küsida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt üksikasjalikke selgitusi, eelkõige põhjuste kohta, miks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kahtlustab käesoleva määruse rikkumist, ja kahtlustatava rikkumise tõsiduse kohta ja selle isiku seotuse kohta, kellele sunnimeetmed on suunatud. Samas ei kontrolli liikmesriigi õigusasutus uurimise vajalikkust ega nõua, et talle esitataks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve toimikus sisalduv teave. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuse seaduslikkuse üle teostab kohtulikku kontrolli ainult Euroopa Liidu Kohus vastavalt määruses (EL) nr 1095/2010 sätestatud menetlusele.
Artikkel 23e
Järelevalvemeetmete võtmise ja trahvide määramise menetluseeskirjad
1. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve leiab käesoleva määruse kohaselt oma ülesandeid täites, et on tõsiseid märke selliste asjaolude võimaliku olemasolu kohta, mis kujutaksid endast üht või mitut lisas III nimetatud rikkumist, määrab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve juhtumi uurimiseks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve siseselt uurimise eest vastutava sõltumatu ametniku. Uurimise eest vastutav ametnik ei tohi olla seotud ega ole olnud seotud asjaomase reitinguagentuuri otsese või kaudse järelevalvega ega registreerimismenetlusega ja täidab oma ülesandeid Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogust sõltumatult.
2. Uurimise eest vastutav ametnik uurib väidetavaid rikkumisi, võttes arvesse uurimise all olevate isikute seisukohti, ning esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogule uurimistulemusi kajastava täieliku toimiku.
Oma ülesannete täitmiseks on uurimise eest vastutav ametnik volitatud esitama teabenõudeid vastavalt artiklile 23b ning viima läbi uurimisi ja kohapealseid kontrolle vastavalt artiklitele 23c ja 23d. Uurimise eest vastutava ametniku volitustele laienevad artikli 23a nõuded.
Oma ülesannete täitmisel on uurimist teostaval ametnikul juurdepääs Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt järelevalvetegevuse käigus kogutud dokumentidele ja teabele.
3. Uurimise lõpetamisel ja enne uurimistulemusi kajastava toimiku uurimistulemuste esitamist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogule annab uurimise eest vastutav ametnik isikutele, kelle suhtes on algatatud uurimine, võimaluse esitada uurimise esemeks olevates küsimustes oma seisukohad. Uurimise eest vastutava ametniku uurimistulemused põhinevad üksnes sellistel asjaoludel, mille kohta uurimisalused isikud on saanud võimaluse esitada oma seisukoht.
Käesoleva artikli kohase uurimise käigus tagatakse täielikult asjaomaste isikute kaitseõigus.
4. Uurimistulemusi kajastava toimiku esitamisel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogule teavitab uurimise eest vastutav ametnik sellest isikuid, kelle suhtes on algatatud uurimine. Kõnealustel isikutel on õigus tutvuda toimikuga tingimusel, et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei hõlma kolmandaid isikuid mõjutavat konfidentsiaalset teavet.
5. Uurimise eest vastutava ametniku uurimistulemusi kajastava toimiku põhjal ja juhul, kui asjaomased isikud seda taotlevad, siis pärast uurimise all olevate isikute seisukohtade ärakuulamist vastavalt artiklitele 25 ja 36c, otsustab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu, kas uurimise all olevad isikud on toime pannud ühe või mitu III lisas nimetatud rikkumistest, mispuhul Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu võtab artikli 24 kohaselt järelevalvemeetme ja määrab artikli 36a kohaselt trahvi.
6. Uurimise eest vastutav ametnik ei osale Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu aruteludes ega sekku ühelgi muul viisil Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu otsustusprotsessi.
7. Komisjon võtab vastu täiendavad menetluseeskirjad trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramise pädevuse teostamiseks, sealhulgas sätted, mis käsitlevad kaitseõigust, ajalisi sätteid ja trahvide või perioodiliste karistusmaksete kogumist ning võtab vastu üksikasjalikud eeskirjad karistuste määramise ja täitmise aegumistähtaegade kohta.
Esimeses lõigus nimetatud eeskirjad võetakse vastu delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 38a ning artiklites 38b ja 38c sätestatud tingimustel.
8. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve annab asja kriminaalmenetluse eesmärgil üle asjaomastele riigiasutustele, kui ta leiab käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmise käigus, et on tõsiseid märke selliste asjaolude võimaliku olemasolu kohta, millel võib olla kuriteo koosseis. Lisaks hoidub Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramisest, kui samadel või sisuliselt samadel asjaoludel on isik varem õigeks või süüdi mõistetud siseriikliku õiguse kohaselt toimunud kriminaalmenetluses ning õigeks- või süüdimõistev otsus on omandanud res judicata jõu.
Artikkel 24
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvemeetmed
1. Juhul kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu tuvastab vastavalt artikli 23e lõikele 5, et reitinguagentuur on toime pannud III lisas loetletud rikkumise, võtab ta vastu ühe või enama järgmistest otsustest:
a) tunnistada reitinguagentuuri registreerimine kehtetuks;
b) keelata reitinguagentuuril ajutiselt krediidireitingute andmine kogu liidus kuni rikkumise lõpetamiseni;
c) peatada kõnealuse reitinguagentuuri krediidireitingute kasutamine regulatiivsetel eesmärkidel kogu liidus kuni rikkumise lõpetamiseni;
d) nõuda reitinguagentuurilt rikkumise lõpetamist;
e) väljastada avalikke teadaandeid.
2. Lõikes 1 osutatud otsuste tegemisel võtab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu arvesse rikkumise laadi ja tõsidust ning järgmisi kriteeriume:
a) rikkumise kestus ja sagedus;
b) kas rikkumine on paljastanud tõsiseid ja süsteemseid puudusi ettevõtja menetlustes või tema juhtimissüsteemides või sisekontrollis;
c) kas rikkumine hõlbustas või ajendas finantskuritegu või on muul viisil sellega seostatav;
d) kas rikkumine pandi toime tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu.
3. Enne lõike 1 punktides a, b ja c osutatud otsuste tegemist teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu sellest Euroopa Pangandusjärelevalvet ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet.
4. Pärast lõike 1 punktides a ja c osutatud otsuste tegemist võidakse krediidireitinguid jätkuvalt kasutada regulatiivsetel eesmärkidel ajavahemiku jooksul, mis ei ületa:
a) kümmet tööpäeva alates päevast, mil Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsus avalikustati vastavalt lõikele 5, kui sama finantsinstrumendi või ettevõtte kohta on olemas krediidireiting, mille on andnud teine käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuur, või
b) kolme kuud alates päevast, mil Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsus avalikustati vastavalt lõikele 5, kui samal finantsinstrumendil või ettevõttel ei ole krediidireitingut, mille on andnud muud käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuurid.
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu võib pikendada esimese lõigu punktis b osutatud ajavahemikku kolme kuu võrra erakorralistel asjaoludel, mis on seotud võimaliku turuhäire või rahandusliku ebastabiilsusega, sealhulgas ka pärast Euroopa Pangandusjärelevalve või Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vastava taotluse saamist.
5. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu teavitab põhjendamatu viivituseta asjaomast reitinguagentuuri lõike 1 alusel tehtud mis tahes otsusest ning edastab selle otsuse pädevatele asutustele, valdkondlikele pädevatele asutustele, komisjonile, Euroopa Pangandusjärelevalvele ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu avalikustab iga sellise otsuse oma veebisaidil 10 tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemise kuupäeva.
Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu avalikustab esimese lõigu kohaselt oma otsuse, avalikustab ta samuti asjaomase reitinguagentuuri kaebeõiguse, ning kui see on asjakohane, asjaolu, et otsus on edasi kaevatud, täpsustades samas, et kaebuse esitamine ei peata otsuse täitmist, samuti asjaolu, et apellatsiooninõukogu võib vaidlustatud otsuse täitmise peatada määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 60 lõike 3 kohaselt.
Artikkel 25
Asjaomaste isikute ärakuulamine
1. Enne artikli 24 lõike 1 kohase mis tahes otsuse tegemist annab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu isikutele, kelle suhtes on algatatud menetlus, võimaluse esitada oma seisukohad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tuvastatud asjaolude kohta. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu otsused võivad põhineda üksnes sellistel asjaoludel, mille kohta isikutel, kelle suhtes on algatatud menetlus, on olnud võimalik esitada oma seisukoht.
Esimest lõiku ei kohaldata, kui on vaja kohest sekkumist, et ennetada märkimisväärset ja otsest kahju finantssüsteemile. Sellisel juhul võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu teha vaheotsuse ning ta annab asjaomastele isikutele võimaluse esitada oma seisukohad võimalikult kiiresti pärast otsuse vastuvõtmist.
2. Menetluse ajal tagatakse täielikult isikute, kelle suhtes on algatatud menetlus, kaitseõigus. Neil on õigus tutvuda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve toimikuga tingimusel, et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei hõlma konfidentsiaalset teavet.
Artikkel 25a
Artikli 4 lõike 1, artiklite 5a, ►M5 ————— ◄ 8c ning 8d järelevalve ja täitmise tagamise eest vastutavad valdkondlikud pädevad asutused
Valdkondlikud pädevad asutused vastutavad artikli 4 lõike 1 ja artiklite 5a, ►M5 ————— ◄ 8c ning 8d järelevalve ja täitmise tagamise eest asjakohaste valdkondlike õigusaktide kohaselt.
III PEATÜKK
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, pädevate asutuste ja valdkondlike pädevate asutuste koostöö
Artikkel 26
Koostöökohustus
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, pädevad asutused ja valdkondlikud pädevad asutused teevad koostööd, kui see on vajalik käesoleva määruse ja asjakohaste valdkondlike õigusaktide kohaldamiseks.
Artikkel 27
Teabevahetus
1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, pädevad asutused ja valdkondlikud pädevad asutused annavad üksteisele põhjendamatu viivituseta teavet, mida on vaja käesolevast määrusest ja asjakohastest valdkondlikest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks.
2. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib edastada keskpankadele, Euroopa Keskpankade Süsteemile ja Euroopa Keskpangale, kui nad tegutsevad rahaasutusena, samuti Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule ning vajaduse korral muudele riigiasutustele, mis vastutavad makse- ja arveldussüsteemide järelevalve eest, konfidentsiaalset .teavet, mis on ette nähtud nende ülesannete täitmiseks. Samuti ei takistata kõnealustel ametiasutustel või organitel edastada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele teavet, mida see võib vajada käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks
▼M1 —————
Artikkel 30
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ülesannete delegeerimine pädevatele asutustele
1. Kui see on järelevalvefunktsiooni nõuetekohaseks täitmiseks vajalik, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve delegeerida konkreetseid järelevalveülesandeid liikmesriigi pädevale asutusele kooskõlas suunistega, mille Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on andnud vastavalt artikli 21 lõikele 2. Kõnealused konkreetsed järelevalveülesanded võivad eelkõige hõlmata volitusi esitada teabenõudeid vastavalt artiklile 23b ning viia läbi uurimisi ja kohapealseid kontrolle vastavalt artikli 23d lõikele 6.
2. Enne ülesannete delegeerimist konsulteerib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asjakohase pädeva asutusega. Selline konsulteerimine hõlmab järgmist:
a) delegeeritava ülesande ulatus;
b) delegeeritava ülesande täitmise ajakava, ning
c) vajaliku teabe edastamine Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele.
3. Vastavalt artikli 19 lõike 2 alusel komisjoni poolt vastu võetud tasusid käsitlevale määrusele hüvitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kulud, mida pädev asutus kandis delegeeritud ülesannete täitmisel.
4. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vaatab lõikes 1 osutatud delegeerimise läbi asjakohaste ajavahemike järel. Ülesannete delegeerimine võidakse igal ajal tagasi võtta.
Ülesannete delegeerimine ei mõjuta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vastutust ning ei piira Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võimet täita delegeeritud ülesandeid ja nende üle järelevalvet teostada. Käesoleva määruse kohaseid järelevalveülesandeid, sh registreerimisotsuste, rikkumistega seotud lõpphindamise ja järelevalvealaste otsuste tegemist, ei delegeerita.
Artikkel 31
Pädevate asutuste teated ja peatamise taotlused
1. Kui liikmesriigi pädev asutus leiab, et tema territooriumil või teise liikmesriigi territooriumil toimub või on toimunud käesoleva määruse vastane tegevus, teatab ta sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele nii täpselt kui võimalik. Kui liikmesriigi pädev asutus peab seda uurimise läbiviimiseks vajalikuks, võib pädev asutus samuti teha Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ettepaneku kaaluda vajadust kasutada kõnealuse tegevusega seotud reitinguagentuuri suhtes artiklites 23b ja 23c sätestatud volitusi.
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab asjakohased meetmed. Ta teavitab teabe esitanud pädevat asutust lõpptulemusest ning võimaluse korral ka olulistest vahetulemustest.
2. Juhul kui teate esitanud liikmesriigi pädev asutus on seisukohal, et registreeritud reitinguagentuur, kelle krediidireitinguid kasutatakse tema territooriumil, rikub käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi ning kõnealused rikkumised on piisavalt tõsised ja püsivad, et oluliselt mõjutada investorite kaitset või kõnealuse liikmesriigi finantssüsteemi stabiilsust, võib teate esitanud pädev asutus taotleda, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peatab asjaomase reitinguagentuuri krediidireitingute kasutamise regulatiivsetel eesmärkidel artikli 4 lõikes 1 osutatud finantsasutuste ja teiste majandusüksuste poolt, ilma et see piiraks lõikes 1 sätestatud teatamise kohustust. Teate esitanud pädev asutus esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kõik taotluse põhjused.
Juhul kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on seisukohal, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta sellest kirjalikult teate esitanud pädevat asutust, tuues välja põhjused. Juhul kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on seisukohal, et taotlus on põhjendatud, võtab ta asjakohased meetmed olukorra lahendamiseks.
Artikkel 32
Ametisaladus
1. Ametisaladuse kohustust kohaldatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, pädevate asutuste ning kõikide isikute suhtes, kes töötavad või on töötanud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, pädevate asutuste või mõne teise isiku heaks, kellele Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on ülesandeid delegeerinud, sealhulgas Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega lepingu sõlminud audiitorite ja ekspertide suhtes. Ametisaladuse alla kuuluvat teavet ei avaldata ühelegi teisele isikule ega ametiasutusele, välja arvatud juhul, kui avaldamise kohustus tuleneb kohtumenetlusest.
2. Kogu käesoleva määruse kohaselt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, pädevate asutuste, valdkondlike pädevate asutuste ning muude artikli 27 lõikes 2 osutatud asutuste ja organite poolt omandatud või nimetatud asutuste ja organite vahel vahetatavat teavet peetakse konfidentsiaalseks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve või pädev asutus või muu asjaomane ametiasutus või organ täpsustab teavet edastades, et seda võib avaldada, või kui avaldamise kohustus tuleneb kohtumenetlusest.
▼M1 —————
IV PEATÜKK
Koostöö kolmandate riikidega
Artikkel 34
Teabevahetuse kokkulepe
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib sõlmida teabevahetust käsitlevaid koostöökokkuleppeid kolmandate riikide järelevalveasutustega ainult juhul, kui avaldatavale teabele kohaldatakse ametisaladuse tagatisi, mis on vähemalt samaväärsed artiklis 32 sätestatuga.
Selline teabevahetus peab olema vajalik kõnealuste järelevalveasutuste ülesannete täitmiseks.
Seoses isikuandmete avaldamisega kolmandale riigile kohaldab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta ( 15 ).
Artikkel 35
Kolmandatest riikidest pärineva teabe avaldamine
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib avaldada kolmandate riikide järelevalveasutustelt saadud teabe ainult juhul, kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve või pädev asutus on saanud selleks selgesõnalise nõusoleku teabe edastanud järelevalveasutuselt ja sellist teavet võib vajaduse korral avaldada ainult sel eesmärgil, milleks kõnealune järelevalveasutus on andnud nõusoleku, või kui avaldamise kohustus tuleneb kohtumenetlusest.
IIIA
JAOTIS
REITINGUAGENTUURIDE TSIVIILVASTUTUS
Artikkel 35a
Tsiviilvastutus
1. Kui reitinguagentuur on tahtlikult või raskest hooletusest pannud toime III lisas loetletud rikkumise, millel on mõju krediidireitingule, võib investor või emitent nõuda kõnealuselt reitinguagentuurilt talle nimetatud rikkumise tõttu põhjustatud kahju hüvitamist.
Investor võib käesoleva artikli alusel nõuda kahju hüvitamist, kui ta tõendab, et ta tugines krediidireitingule mõistlikul määral kooskõlas artikli 5a lõikega 1 või ilmutades muul viisil vajalikku hoolt, kui ta tegi otsuse kõnealuse krediidireitinguga finantsinstrumenti investeerida, seda omada või see võõrandada.
Emitent võib käesoleva artikli alusel nõuda kahju hüvitamist, kui ta tõendab, et kõnealune krediidireiting hõlmab teda või tema finantsinstrumenti ning et rikkumist ei põhjustanud emitendi poolt reitinguagentuurile edastatud eksitav ja ebatäpne teave, mis võib olla vahetu või üldsusele kättesaadav teave.
2. Investor või emitent on kohustatud esitama täpse ja üksikasjaliku teabe, millest nähtub, et reitinguagentuur on pannud toime käesoleva määruse rikkumise ning et see rikkumine mõjutas antud krediidireitingut.
Sellele, milline peab olema täpne ja üksikasjalik teave, annab hinnangu liikmesriigi pädev kohus, võttes arvesse asjaolu, et investoril või emitendil ei pruugi olla juurdepääsu teabele, mis on ainuüksi reitinguagentuuri valduses.
3. Lõikes 1 osutatud reitinguagentuuri tsiviilvastutust võib eelnevalt piirata üksnes siis, kui kõnealune piirang on:
a) mõistlik ja proportsionaalne ning
b) on lubatud kohaldatavas siseriiklikus õiguses kooskõlas lõikega 4.
Tsiviilvastutuse piiramine, mis ei ole kooskõlas esimese lõiguga, ja tsiviilvastutuse välistamine on õigustühised.
4. Käesolevas artiklis viidatud, kuid siinkohal määratlemata mõisteid, nagu „kahju”, „tahtlikkus”, „raske hooletus”, „mõistlikul määral tuginemine”, „vajalik hool”, „mõju”„mõistlik” ja „proportsionaalne”, tõlgendatakse ja kohaldatakse kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega vastavalt rahvusvahelise eraõiguse sätetele. Reitinguagentuuri tsiviilvastutusega seotud küsimusi, mis ei ole käesoleva määrusega hõlmatud, reguleerib kohaldatav siseriiklik õigus, mis tehakse kindlaks vastavalt rahvusvahelise eraõiguse sätetele. Investori või algataja esitatud tsiviilvastutuse hagi kohtualluvus tehakse kindlaks rahvusvahelise eraõiguse sätete alusel.
5. Käesolev artikkel ei välista muude tsiviilvastutusest tulenevate nõuete esitamist kooskõlas siseriikliku õigusega.
6. Käesolevas artiklis sätestatud õiguskaitsevahendid ei takista Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel täiel määral kasutamast artiklis 36a sätestatud volitusi.
IV JAOTIS
KARISTUSED, KOMITEEMENETLUS, ARUANDLUS NING ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
I PEATÜKK
Karistused, trahvid, perioodilised karistusmaksed, komiteemenetlus, delegeeritud volitused ja aruandlus
Artikkel 36
Karistused
Liikmesriigid kehtestavad artikli 4 lõike 1 rikkumise korral kohaldatavaid karistusi käsitlevad eeskirjad ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende eeskirjade rakendamise tagamiseks. Sätestatavad karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Liikmesriigid tagavad, et valdkondlik pädev asutus avalikustab üldsusele kõik karistused, mis on määratud artikli 4 lõike 1 rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine ohustaks tõsiselt finantsturge või tekitaks asjaomastele osalistele ebaproportsionaalset kahju.
Liikmesriigid teatavad esimeses lõigus osutatud sätted komisjonile hiljemalt 7. detsembril 2010. Nad teatavad komisjonile viivitamata kõik nende sätete muudatused.
Artikkel 36a
Trahvid
1. Juhul kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu tuvastab vastavalt artikli 23e lõikele 5, et reitinguagentuur on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu toime pannud III lisas loetletud rikkumise, teeb ta lõike 2 kohaselt otsuse trahvi määramise kohta.
Reitinguagentuuri poolne rikkumine loetakse tahtlikuks, kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tuvastab objektiivsed asjaolud, mis tõendavad, et reitinguagentuur või selle kõrgem juhtkond on rikkumise toime pannud tahtlikult.
2. Lõikes 1 osutatud trahvide põhisummadel on järgmised piirmäärad:
a) III lisa I jao punktides 1–5, 11–15, 19, 20, 23, 26a–26d, 28, 30, 32, 33, 35, 41, 43, 50, 51 ning 55–62 osutatud rikkumiste puhul on trahvisumma vähemalt 500 000 eurot ning see ei tohi ületada 750 000 eurot;
b) III lisa I jao punktides 6, 7, 8, 16, 17, 18, 21, 22, 22a, 24, 25, 27, 29, 31, 34, 37–40, 42, 42a, 42b, 45–49a, 52, 53 ja 54 osutatud rikkumiste puhul on trahvisumma vähemalt 300 000 eurot ning see ei tohi ületada 450 000 eurot;
c) III lisa I jao punktides 9, 10, 26, 36, 44, ja 53 osutatud rikkumiste puhul on trahvisumma vähemalt 100 000 eurot ning see ei tohi ületada 200 000 eurot;
d) III lisa II jao punktides 1, 6, 7, 8 ja 9 osutatud rikkumiste puhul on trahvisumma vähemalt 50 000 eurot ning see ei tohi ületada 150 000 eurot;
e) III lisa II jao punktides 2, 3a–5 osutatud rikkumiste puhul on trahvisumma vähemalt 25 000 eurot ning see ei tohi ületada 75 000 eurot;
f) III lisa II jao punktis 3 osutatud rikkumiste puhul on trahvisumma vähemalt 10 000 eurot ning see ei tohi ületada 50 000 eurot;
g) III lisa III jao punktides 1-3 ja 11 osutatud rikkumiste puhul on trahvisumma vähemalt 150 000 eurot ning see ei tohi ületada 300 000 eurot;
h) III lisa I jao punktis 20a, III lisa III jao punktides 4–4c, 6, 8 ja 10 osutatud rikkumiste puhul on trahvisumma vähemalt 90 000 eurot ning see ei tohi ületada 200 000 eurot;
i) III lisa III jao punktides 5, 7 ja 9 osutatud rikkumiste puhul on trahvisumma vähemalt 40 000 eurot ning see ei tohi ületada 100 000 eurot.
Selleks et otsustada, kas trahvide põhisummad peaksid jääma esimeses lõigus sätestatud piirmäärade alam-, keskmise või ülemmäära lähedusse, võtab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve arvesse asjaomase reitinguagentuuri eelmise majandusaasta käivet. Põhisumma jääb alammäära lähedusse, kui reitinguagentuuri majandusaasta käive on alla 10 miljoni euro, keskmise määra lähedusse, kui reitinguagentuuri majandusaasta käive on 10-50 miljonit eurot, ja ülemmäära lähedusse, kui reitinguagentuuri majandusaasta käive on üle 50 miljoni euro.
3. Lõikes 2 sätestatud piirides trahvide põhisummasid kohandatakse vajaduse korral, võttes arvesse raskendavaid või kergendavaid asjaolusid kooskõlas IV lisas sätestatud asjaomaste koefitsientidega.
Asjaomaseid raskendavaid koefitsiente kohaldatakse põhisumma suhtes ükshaaval. Kui korraga tuleb kohaldada mitut raskendavat koefitsienti, liidetakse põhisummale põhisumma ja selle summa vahe, mis saadakse iga üksiku raskendava koefitsiendi kohaldamise tulemusel.
Asjaomaseid kergendavaid koefitsiente kohaldatakse põhisumma suhtes ükshaaval. Kui korraga tuleb kohaldada mitut kergendavat koefitsienti, lahutatakse põhisummast põhisumma ja selle summa vahe, mis saadakse iga üksiku kergendava koefitsiendi kohaldamise tulemusel.
4. Olenemata lõigetest 2 ja 3, ei tohi trahv ületada 20 % asjaomase reitinguagentuuri eelmise majandusaasta käibest ning juhul kui reitinguagentuur on rikkumisest otseselt või kaudselt saanud rahalist kasu, peab trahv olema vähemalt võrdne saadud finantskasuga.
Kui reitinguagentuuri tegevuse või tegevusetuse tulemusel pandi toime enam kui üks III lisas loetletud rikkumine, kohaldatakse üksnes ühe rikkumisega seonduvat ning vastavalt lõigetele 2 ja 3 arvutatud kõrgemat trahvisummat.
Artikkel 36b
Perioodilised karistusmaksed
1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu määrab oma otsusega perioodilised karistusmaksed, et sundida:
a) reitinguagentuuri lõpetama rikkumist vastavalt otsusele, mis on tehtud artikli 24 lõike 1 punkti d alusel;
b) artikli 23b lõikes 1 osutatud isikut esitama artikli 23b alusel tehtud otsuses nõutud täielikku teavet;
c) artikli 23b lõikes 1 osutatud isikut alluma uurimisele ja eelkõige esitama täielikud dokumendid, andmed, menetlused või muu vajaliku teabe, ning täiendama ja parandama muud teavet, mis on esitatud uurimise käigus, mis on algatatud artikli 23c kohase otsusega;
d) artikli 23b lõikes 1 osutatud isikut alluma artikli 23d alusel tehtud otsuses määratud kohapealsele kontrollimisele.
2. Perioodiline karistusmakse peab olema tõhus ja proportsionaalne. Perioodiline karistusmakse määratakse igapäevaselt kuni reitinguagentuur või asjaomane isik täidab lõikes 1 osutatud asjakohast otsust.
3. Olenemata lõikest 2 on perioodilise karistusmakse summa 3 % eelmise majandusaasta päevasest käibest või füüsiliste isikute puhul vastavalt 2 % eelmise kalendriaasta päevasest sissetulekust. Neid summasid arvutatakse alates päevast, mis on kehtestatud otsusega, millega määratakse perioodilised karistusmaksed.
4. Perioodilise karistusmakse maksimaalseks kestuseks on kuus kuud alates Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuse teavitamise kuupäevast.
Artikkel 36c
Isikute, kelle suhtes on algatatud menetlus, ärakuulamine
1. Enne kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu teeb otsuse artiklis 36a või artikli 36b lõike 1 punktides a–d sätestatud trahvide ja perioodiliste karistusmaksete määramise kohta, annab ta isikutele, kelle suhtes on algatatud menetlus, võimaluse esitada ärakuulamiseks oma seisukoht Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tuvastatud asjaolude kohta. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu otsused võivad põhineda üksnes sellistel asjaoludel, mille kohta isikutel, kelle suhtes on algatatud menetlus, on olnud võimalik esitada oma seisukoht.
2. Menetluse ajal tagatakse täielikult isikute, kelle suhtes on algatatud menetlus, kaitseõigus. Neil on õigus tutvuda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve toimikuga tingimusel, et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei hõlma konfidentsiaalset teavet ega Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ametialaseks kasutuseks ettenähtud ettevalmistavaid dokumente.
Artikkel 36d
Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete avalikustamine, iseloom, täitmine ja jaotamine
1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avalikustab kõik vastavalt artiklitele 36a ja 36b määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine ohustaks tõsiselt finantsturge või tekitaks asjaomastele osalistele ebaproportsionaalset kahju.
2. Vastavalt artiklitele 36a ja 36b määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed on haldusliku iseloomuga.
3. Vastavalt artiklitele 36a ja 36b määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed kuuluvad täitmisele.
Täitmist reguleerivad selles riigis kehtivad tsiviilmenetluse normid, mille territooriumil täitmine aset leiab. Korralduse otsuse täitmise tagamise kohta, ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse tõestamise, lisab otsusele riigi ametiasutus, kelle iga liikmesriigi valitsus selleks otstarbeks määrab ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ja Euroopa Liidu Kohtule teatavaks teeb.
Kui need formaalsused on asjaomase poole avalduse põhjal lõpetatud, võib kõnealune pool taotleda täitmist kooskõlas riigi õigusaktidega, saates küsimuse otse pädevale organile.
Täitmise võib peatada ainult Euroopa Liidu Kohtu otsusega. Asjassepuutuva liikmesriigi kohtute pädevusse kuuluvad siiski kaebused täitmise ebaõige viisi kohta.
4. Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete summad kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse.
Artikkel 36e
Otsuste läbivaatamine Euroopa Liidu Kohtus
Euroopa Liidu Kohtul on täielik pädevus läbi vaadata otsuseid, millega Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on määranud trahve või perioodilisi karistusmakseid. Euroopa Liidu Kohus võib määratud trahvi või perioodilise karistusmakse tühistada, seda vähendada või suurendada.
Artikkel 37
Lisade muudatused
Selleks et võtta arvesse muutusi, sealhulgas rahvusvahelisi muutusi finantsturgudel eelkõige seoses uute finantsinstrumentidega, võib komisjon delegeeritud õigusaktide abil vastavalt artiklile 38a ning artiklites 38b ja 38c sätestatud tingimustel võtta meetmeid lisade, välja arvatud III lisa, muutmiseks.
Artikkel 38
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab komisjoni otsusega 2001/528/EÜ ( 16 ) loodud Euroopa väärtpaberikomitee.
▼M1 —————
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.
Artikkel 38a
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse alates 1 juuni 2011 neljaks aastaks õigus võtta vastu artikli 5 lõike 6 kolmandas lõigus, artikli 19 lõikes 2, artikli 23e lõikes 7 ja artiklis 37 osutatud delegeeritud õigusakte. Komisjon koostab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne nelja-aastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu selle kooskõlas artikliga 38b tagasi võtab.
2. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
3. Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 38b ja 38c sätestatud tingimusi.
Artikkel 38b
Delegeerimise tagasivõtmine
1. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 5 lõike 6 kolmandas lõigus, artikli 19 lõikes 2, artikli 23e lõikes 7 ja artiklis 37 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.
2. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mida ta soovib tagasi võtta.
3. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses osutatud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 38c
Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine
1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid kolme kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest.
Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.
2. Kui pärast lõikes 1 nimetatud perioodi möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväidet esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ja jõustub selles nimetatud kuupäeval.
Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne kõnealuse ajavahemiku möödumist juhul, kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad teatanud komisjonile oma kavatsusest jätta vastuväited esitamata.
3. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab lõikes 1 nimetatud perioodi vältel delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 296 põhjendab vastuväite esitanud institutsioon delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.
Artikkel 39
Aruanded
▼M3 —————
▼M1 —————
▼M3 —————
4. Komisjon vaatab pärast Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt tehnilise nõuande saamist olukorra ►M5 väärtpaberistamise instrumentide ◄ krediidireitingute turul üle, eriti edasiväärtpaberistamiste krediidireitingute turul. Pärast nimetatud ülevaatamist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 1. juuliks 2016 aruande, millele on vajadusel lisatud seadusandliku akti ettepanek ja milles hinnatakse eelkõige järgmist:
a) piisava valiku olemasolu, et täita artiklites 6b ja 8c sätestatud nõudeid;
b) kas on asjakohane lühendada või pikendada artikli 6b lõikes 1 osutatud lepingulise suhte maksimaalset kestust ja artikli 6b lõikes 3 osutatud minimaalset ajavahemikku, mille järel reitinguagentuur võib sõlmida uue lepingu emitendi või seotud kolmanda isikuga edasiväärtpaberistamistele krediidireitingute andmiseks;
c) kas on asjakohane muuta artikli 6b lõike 2 teises lõigus osutatud erandit.
5. Komisjon vaatab pärast Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt tehnilise nõuande saamist olukorra krediidireitingute turul üle. Pärast nimetatud ülevaatamist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 1. jaanuariks 2016 aruande, millele on vajadusel lisatud seadusandliku akti ettepanek ja milles hinnatakse eelkõige järgmist:
a) kas on vaja laiendada artiklis 8b osutatud kohustuste kohaldamisala, et hõlmata muid finantskrediiditooteid;
b) kas artiklites 6, 6a ja 7 osutatud nõuded on piisavalt leevendanud huvide konflikte;
c) kas artiklis 6b osutatud rotatsioonimehhanismi kohaldamise ulatust tuleks laiendada teistele varaklassidele ja kas varaklasside lõikes on asjakohane kasutada erineva kestusega ajavahemikke;
d) olemasolevate ja alternatiivsete tasustamismudelite asjakohasus;
e) kas on vaja võtta muid meetmeid, et suurendada konkurentsi krediidireitingute turul;
f) täiendavate algatuste asjakohasus konkurentsi edendamiseks krediidireitingute turul, arvestades kõnealuse sektori struktuuri arengut;
g) kas on vaja võtta meetmeid, et vähendada liigset lepingulist tuginemist krediidireitingutele;
h) turukoondumise tase, suurest koondumisest tulenevad riskid ning mõju finantssektori üldisele stabiilsusele.
6. Komisjon teavitab vähemalt kord aastas Euroopa Parlamenti ja nõukogu artikli 5 lõikes 6 osutatud uutest samaväärsuse otsustest, mis on aruandeperioodi jooksul vastu võetud.
Artikkel 39a
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötajad ja ressursid
Hiljemalt 21. juuniks 2014 hindab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve oma personali- ja ressursivajadusi, mis tulenevad käesoleva määruse kohaste volituste ja ülesannete täitmisest, ning esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile sellekohase aruande.
Artikkel 39b
Aruandluskohustused
1. Hiljemalt 31. detsembriks 2015 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles esitatakse:
a) meetmed, mis on võetud selleks, et jätta välja sellised viited krediidireitingutele, mis ajendavad või võivad ajendada üksnes või mehaaniliselt tuginema krediidireitingutele, ning
b) alternatiivid, mis võimaldaksid investoritel ise hinnata emitentide ja finantsinstrumentide krediidiriske,
eesmärgiga jätta liidu õigusest välja kõik viited regulatiivsetel eesmärkidel kasutatavatele krediidireitingutele hiljemalt 1. jaanuariks 2020, tingimusel et asjakohased alternatiivid on leitud ja neid rakendatakse. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve annab käesoleva lõike raames komisjonile tehnilist nõu.
2. Võttes arvesse olukorda turul, esitab komisjon hiljemalt 31. detsembriks 2014 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande riigivõlakirjade krediidivõimelisuse üle-euroopalise hindamise arendamise asjakohasuse kohta.
Võttes arvesse esimeses lõigus viidatud aruande järeldusi ning olukorda turul, esitab komisjon hiljemalt 31. detsembriks 2016 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande liikmesriikide võlakirjade krediidivõimelisuse hindamisega tegeleva Euroopa reitinguagentuuri ja/või kõigi teiste krediidireitingutega tegeleva Euroopa krediidireitingute sihtasutuse loomise asjakohasuse ja teostatavuse kohta.
3. Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2013 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande väiksemate reitinguagentuuride võrgustiku otstarbekuse kohta, et suurendada konkurentsi turul. Aruandes hinnatakse rahalise ja mitterahalise toetuse andmist sellise võrgustiku loomiseks, võttes arvesse sellisest avalik-õiguslikust rahastamisest tulenevat võimalikku huvide konflikti. Arvestades kõnealuse aruande järeldusi ja pärast Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tehnilise nõuande saamist võib komisjon artikli 8d sätted läbi vaadata ja soovitada neid muuta.
II PEATÜKK
Ülemineku- ja lõppsätted
Artikkel 40
Üleminekusäte
Enne 7. juunit 2010 ühenduses tegutsevad reitinguagentuurid (edaspidi „olemasolevad reitinguagentuurid”), kes kavatsevad taotleda registreerimist käesoleva määruse alusel, võtavad hiljemalt 7. septembril 2010 kõik vajalikud meetmed selle sätete täitmiseks.
Reitinguagentuurid esitavad registreerimise taotluse mitte varem kui 7. juunil 2010. Olemasolevad reitinguagentuurid esitavad registreerimise taotluse hiljemalt 7. septembril 2010.
Olemasolevad reitinguagentuurid võivad jätkata krediidireitingute andmist, mida artikli 4 lõikes 1 osutatud finantseerimisasutused ja teised majandusüksused võivad kasutada regulatiivsetel eesmärkidel, välja arvatud juhul, kui registreerimisest keeldutakse. Registreerimisest keeldumise korral kohaldatakse artikli 24 lõikeid 4 ja 5.
Artikkel 40a
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega seotud üleminekumeetmed
1. Järelevalve- ja jõustamisalased õigused ja ülesanded reitinguagentuuride valdkonnas, mis on antud pädevatele asutustele, mis tegutsesid kas päritoluliikmesriigi pädeva asutusena või mitte, või järelevalvekolleegiumide (kolleegiumide) olemasolu korral kõnealustele kolleegiumidele, lõpetatakse 1. juulil 2011.
Registreerimistaotlust, mille päritoluliikmesriigi pädevad asutused või asjaomane kolleegium on saanud enne 7. septembrit 2010, ei edastata siiski Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ning otsuse registreerimise või registreerimisest keeldumise kohta teevad kõnealused asutused ja asjaomane kolleegium.
2. Ilma et sellega piirataks lõike 1 teise lõigu kohaldamist, võtab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve lõikes 1 osutatud kuupäeval üle kõik toimikud ja töödokumendid või nende tõendatud koopiad, mis on seotud järelevalve- ja jõustamistegevusega reitinguagentuuride valdkonnas, sealhulgas pooleliolevate läbivaatamiste ja jõustamismeetmetega.
3. Lõikes 1 osutatud pädevad asutused ja kolleegiumid tagavad, et kõik olemasolevad andmed ja töödokumendid või nende tõendatud koopiad edastatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele võimalikult kiiresti ja igal juhul hiljemalt 1. juuliks 2011. Kõnealused pädevad asutused ja kolleegiumid osutavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele samuti igakülgset abi ja annavad nõu, et lihtsustada reitinguagentuuride valdkonna järelevalve- ja jõustamistegevuse tõhusat ülevõtmist ja alustamist.
4. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegutseb lõikes 1 osutatud pädevate asutuste ja kolleegiumide õigusjärglasena kõigis haldus- ja õigusmenetlustes, mis tulenevad kõnealuste pädevate asutuste ja kolleegiumide järelevalve- ja jõustamistegevusest küsimustes, mis kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse.
5. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud pädeva asutuse poolt teostatud III jaotise I peatüki kohased reitinguagentuuride registreerimised kehtivad ka pärast pädevuse üleandmist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele.
6. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve viib hiljemalt 1. juuliks 2014 ja oma pideva järelevalvetegevuse raames läbi vähemalt ühe uurimise iga tema järelevalvepädevusse kuuluva reitinguagentuuri kohta.
Artikkel 41
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates selle jõustumise kuupäevast. Siiski kohaldatakse
— artikli 4 lõiget 1 alates 7. detsembrist 2010 ja
— artikli 4 lõike 3 punkte f, g ja h alates 7. juunist 2011.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
SÕLTUMATUS JA HUVIDE KONFLIKTI VÄLTIMINE
A jagu
Organisatsioonilised nõuded
|
1. |
Reitinguagentuuril on haldus- või järelevalvenõukogu. Reitinguagentuuri kõrgem juhtkond tagab a) krediidireitingualase tegevuse sõltumatuse, sealhulgas sõltumatuse kõikidest poliitilistest ja majanduslikest mõjutustest ja piirangutest; b) huvide konflikti nõuetekohase tuvastamise, juhtimise ja avalikustamise; c) reitinguagentuuri vastavuse käesoleva määruse muudele nõuetele. |
|
2. |
Reitinguagentuuri töö korraldamisel tagatakse, et selle ärihuvid ei kahjusta krediidireitingualase tegevuse sõltumatust ja täpsust. Reitinguagentuuri kõrgemal juhtkonnal on hea maine, piisavad oskused ja kogemused ning see tagab reitinguagentuuri usaldusväärse ja kindla juhtimise. Reitinguagentuuri haldus- või järelevalvenõukogu liikmetest vähemalt kolmandik, ent mitte vähem kui kaks liiget on sõltumatud liikmed, kes ei ole otseselt seotud krediidireitingualase tegevusega. Haldus- või järelevalvenõukogu sõltumatute liikmete tasustamine ei ole seotud reitinguagentuuri majandustulemustega ning see korraldatakse nii, et on tagatud nende otsuste sõltumatus. Haldus- või järelevalvenõukogu liikmete teenistusaeg on eelnevalt kokku lepitud kindlaksmääratud periood, mis ei ületa viit aastat ja mida ei ole võimalik pikendada. Sõltumatu liige vabastatakse haldus- või järelevalvenõukogust üksnes rikkumise või ametialase ebapädevuse korral. Enamikul haldus- või järelevalvenõukogu liikmetest, sealhulgas selle sõltumatutel liikmetel, on finantsteenuste valdkonnas piisav kogemus. Kui reitinguagentuur annab krediidireitinguid ►M5 väärtpaberistamise instrumentidele ◄ , on vähemalt ühel sõltumatul liikmel ja ühel haldus- või järelevalvenõukogu liikmel põhjalikud teadmised ja kõrgetasemelised kogemused ►M5 väärtpaberistamise instrumentide ◄ turgude alal. Lisaks üldisele vastutusele on haldus- või järelevalvenõukogu sõltumatutel liikmetel konkreetne ülesanne jälgida a) reitinguagentuuri poliitika ning reitinguagentuuri poolt krediidireitingualases tegevuses kasutatavate meetodite arengut; b) reitinguagentuuri kvaliteedi sisekontrollisüsteemi tõhusust seoses krediidireitingualase tegevusega; c) selliste meetmete ja menetluste tõhusust, mis on kehtestatud eesmärgiga tagada, et kõik huvide konfliktid tuvastatakse ja kõrvaldatakse või et neid juhitakse ja need avalikustatakse, ning d) vastavus- ja juhtimisprotsesse, sealhulgas käesoleva jao punktis 9 osutatud järelevalvesüsteemi tõhusust. Haldus- või järelevalvenõukogu sõltumatute liikmete arvamusi punktides a–d osutatud küsimustes tutvustatakse haldus- või järelevalvenõukogule korrapäraselt ja need tehakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kättesaadavaks taotluse korral. |
|
3. |
Reitinguagentuur koostab piisavad tegevuspõhimõtted ja menetlused, mis tagavad, et täidetakse käesoleva määrusega reitinguagentuurile kehtestatud kohustusi. |
|
4. |
Reitinguagentuuril on usaldusväärne juhtimis- ja raamatupidamise kord, sisekontrollimehhanism, tõhusad riskianalüüsi menetlused ja infotöötlussüsteemide kontrolli- ja järelevalvekord. Sisekontrollimehhanism töötatakse välja selliselt, et sellega tagatakse otsuste ja menetluste järgimine reitinguagentuuri kõigil tasanditel. Reitinguagentuur rakendab otsuste tegemise menetlusi ja organisatsioonilist struktuuri, millega on selgelt ja dokumenteeritult määratud aruandlusahelad ning jaotatud ametiülesanded ja kohustused, ning tagab nende toimimise. |
|
5. |
Reitinguagentuur moodustab ja hoiab töös täitmiskontrolli funktsiooni osakonna (edaspidi „täitmiskontrolli osakond”), mis tegutseb püsivalt ja tulemuslikult ning on oma tegevuses sõltumatu. Täitmiskontrolli osakond jälgib käesolevas direktiivis sätestatud kõigi kohustuste täitmist reitinguaganuuri ja selle töötajate poolt ning annab selle kohta aru. Täitmiskontrolli osakond a) teostab järelevalvet ja hindab regulaarselt punkti 3 kohaselt kehtestatud tegevuspõhimõtete ja menetluste ning reitinguagentuuri kohustuste täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete asjakohasust ja tulemuslikkust; b) nõustab ja aitab juhatuse liikmeid, krediidireitingu analüütikuid, töötajaid ning kõiki teisi füüsilisi isikuid, kelle teenuseid reitinguagentuur kasutab või kontrollib, või teisi isikuid, kes on otseselt või kaudselt seotud reitinguagentuuri kontrollimisega, ning kes vastutavad krediidireitingualase tegevuse teostamise ning käesolevast määrusest tulenevate reitinguagentuuri kohustuste täitmise eest. |
|
6. |
Täitmiskontrolli osakonnale seatud ülesannete nõuetekohaseks ja sõltumatuks täitmiseks tagab reitinguagentuur järgmiste tingimuste täitmise: a) täitmiskontrolli osakonnal on vajalikud volitused, vahendid, asjatundlikkus ja juurdepääs kogu asjaomasele teabele; b) ametisse nimetatakse täitmiskontrolli ülesandeid täitev töötaja, kes vastutab täitmiskontrolli ülesannete täitmise ja kõigi punkti 3 kohaselt nõutavate täitmiskontrolliga seonduvate aruannete esitamise eest; c) täitmiskontrolli osakonnaga seotud juhatuse liikmed, krediidireitingu analüütikud, töötajad ning kõik teised füüsilised isikud, kelle teenuseid reitinguagentuur kasutab või kontrollib, või teised isikud, kes on otseselt või kaudselt seotud reitinguagentuuri kontrollimisega, ei ole seotud enda kontrollitava reitinguagentuuri tegevusega; d) täitmiskontrolli ülesandeid täitva töötaja tasustamine ei ole seotud reitinguagentuuri majandustulemustega ning tasu korraldatakse nii, et on tagatud tema otsuste sõltumatus. Täitmiskontrolli ülesandeid täitev töötaja tagab, et täitmiskontrolli osakonna käsutusse antud isikutega seotud huvide konflikt tuvastatakse nõuetekohaselt ja kõrvaldatakse. Täitmiskontrolli ülesandeid täitev töötaja esitab kõrgemale juhtkonnale ning haldus- või järelevalvenõukogu sõltumatutele liikmetele korrapäraselt aruandeid oma ülesannete täitmise kohta. |
|
7. |
Reitinguagentuur kehtestab asjakohase ja tõhusa organisatsioonilise ja halduskorra, et vältida, tuvastada, kõrvaldada või asjakohaselt juhtida ja avalikustada huvide konflikte, millele on osutatud B jao punktis 1. Reitinguagentuur korraldab, et teavet säilitatakse kõigi oluliste krediidireitingualase tegevuse sõltumatuse ohtude kohta, sealhulgas ohtude kohta seoses C jaos osutatud eeskirjadega, mida kohaldatakse krediidireitingu analüütikute suhtes, ning teave ohtude leevendamiseks kohaldatud kaitsemeetmete kohta. |
|
8. |
Reitinguagentuur rakendab asjakohaseid süsteeme, ressursse ja menetlusi, et tagada krediidireitingute andmise jätkuvus ja korrapärasus. |
|
9. |
Reitinguagentuur kehtestab järelevalve, mille käigus vaadatakse korrapäraselt läbi meetodid, mudelid ja peamised hindamiseeldused, nagu matemaatilised või korrelatsiooni eeldused, nende mis tahes olulised muutused või kohandused ning meetodite, mudelite ja peamiste hindamiseelduste asjakohasus nende kasutamisel või kavandatud kasutamisel uute finantsinstrumentide hindamiseks. Järelevalve on sõltumatu ärivaldkondadest, mis käsitlevad krediidireitingu andmist, ja sellest antakse aru käesoleva jao punktis 2 osutatud haldus- või järelevalvenõukogule. |
|
10. |
Reitinguagentuur jälgib ja hindab oma süsteemide piisavust ja tõhusust, sisekontrollimehhanismi ja vastavalt käesolevale määrusele kehtestatud korda ning võtab asjakohased meetmed puuduste kõrvaldamiseks. |
B jagu
Tegevusnõuded
|
1. |
Reitinguagentuur tuvastab ja kõrvaldab sõnaselgelt ja nähtavalt igasuguse tegeliku või võimaliku huvide konflikti, mis võib mõjutada tema krediidireitingu analüütikute, töötajate ning kõigi teiste selliste füüsiliste isikute analüüse ja otsuseid, kelle teenuseid reitinguagentuur kasutab või kontrollib ja kes on otseselt seotud krediidireitingualase tegevusega, ning krediidireitinguid heakskiitvate isikute analüüse ja otsuseid või ohjab sellist tegelikku või võimalikku huvide konflikti ja avalikustab selle. |
|
2. |
Reitinguagentuur avalikustab üldsusele avalikult hinnatavate ettevõtete või seotud kolmandate isikute nimed, kellelt ta saab üle 5 % oma aastatulust. |
|
3. |
Reitinguagentuur ei anna krediidireitingut või reitinguväljavaadet järgmistel juhtudel või avalikustab olemasoleva krediidireitingu või reitinguväljavaate korral viivitamata, kui krediidireitingut või reitinguväljavaadet võib mõjutada järgmine: a) reitinguagentuuril või punktis 1 osutatud isikutel on otseselt või kaudselt hinnatava ettevõtte või seotud kolmanda isiku finantsinstrumente või mingisuguseid muid otseseid või kaudseid omandiõigusi selles ettevõttes või isiku juures, välja arvatud osalused hajutatud investeerimiskavades või hallatud fondides, nagu pensionifondides või elukindlustusfondides; aa) reitinguagentuuri aktsionär või osanik, kes omab 10 % või rohkem kõnealuse reitinguagentuuri kapitalist või hääleõigustest või kes muul viisil saab oluliselt mõjutada reitinguagentuuri äritegevust, omab vähemalt 10 %-list osalust hinnatava üksuse kapitalist või hääleõigustest, seotud kolmandas isikus, või muud omanikuhuvi kõnealuses hinnatavas üksuses või kolmandas isikus, mis ei ole osalus hajutatud investeerimiskavades ja niisugustes valitsetavates fondides nagu pensionifondid või elukindlustusfondid ning mis ei anna talle võimalust avaldada olulist mõju investeerimiskava äritegevusele; b) krediidireiting antakse hinnatavale ettevõttele või seotud kolmandale isikule, kes otseselt või kaudselt on seotud reitinguagentuuri kontrollimisega; ba) krediidireiting antakse seoses hinnatava üksuse või seotud kolmanda isikuga, kes omab 10 % või rohkem kõnealuse reitinguagentuuri kapitalist või hääleõigustest; c) punktis 1 osutatud isik kuulub hinnatava ettevõtte või mis tahes muu kolmanda isiku haldus- või järelevalvenõukokku või ca) reitinguagentuuri aktsionär või osanik, kes omab 10 % või rohkem kõnealuse reitinguagentuuri kapitalist või hääleõigustest või kes muul viisil saab oluliselt mõjutada reitinguagentuuri äritegevust, on hinnatava üksuse või seotud kolmanda isiku haldus- või järelevalvenõukogu liige; d) krediidireitingu määramisel osalenud krediidireitingu analüütikul või krediidireitingut heaks kiitnud isikul on olnud hinnatava ettevõttega või seotud kolmanda isikuga muud suhted, mis võivad põhjustada huvide konflikti. Reitinguagentuur hindab ka kohe, kas on põhjust antud krediidireiting või reitinguväljavaade ümber hinnata või tühistada. |
|
3a. |
Reitinguagentuur avalikustab olukorra, kus olemasolevat krediidireitingut või reitinguväljavaadet võib mõjutada üks järgmistest: a) reitinguagentuuri aktsionär või osanik, kes omab 5 % või rohkem kõnealuse reitinguagentuuri kapitalist või hääleõigustest või kes muul viisil saab oluliselt mõjutada reitinguagentuuri äritegevust, omab vähemalt 5 %-list osalust hinnatava üksuse kapitalis või hääleõigustes, seotud kolmandas isikus või muud omanikuhuvi kõnealuses hinnatavas üksuses või kolmandas isikus. See ei hõlma selliseid osalusi hajutatud investeerimiskavades ja niisugustes valitsetavates fondides nagu pensionifondid või elukindlustusfondid, mis ei anna talle võimalust avaldada olulist mõju investeerimiskava äritegevusele; b) reitinguagentuuri aktsionär või osanik, kes omab 5 % või rohkem kõnealuse reitinguagentuuri kapitalist või hääleõigustest või kes muul viisil saab oluliselt mõjutada reitinguagentuuri äritegevust, on hinnatava üksuse või seotud kolmanda isiku haldus- või järelevalvenõukogu liige. |
|
3b. |
Eeldusel et see teave on või peaks olema reitinguagentuurile teada, on punkti 3 alapunktides aa, ba ja ca ning punktis 3a osutatud kohustused seotud ka: a) direktiivi 2004/109/EÜ artiklis 10 reguleeritud kaudsete aktsionäridega ning b) direktiivi 2004/109/EÜ artiklis 10 reguleeritud äriühingutega, kes otse või kaudselt kontrollivad või rakendavad valitsevat mõju reitinguagentuuri üle. |
|
3c. |
Reitinguagentuur tagab, et klientidelt krediidireitingu andmise või kõrvalteenuse osutamise eest nõutud tasud ei ole diskrimineerivad ja põhinevad tegelikel kuludel. Krediidireitingu teenuse eest võetavad tasud ei sõltu reitinguagentuuri antud krediidireitingu tasemest või tehtud töö muust tulemusest. |
|
4. |
Ükski reitinguagentuur ega isik, kes omab otse või kaudselt vähemalt 5 % reitinguagentuuri kapitalist või hääleõigustest või kes saab muul viisil oluliselt mõjutada reitinguagentuuri äritegevust, ei osuta konsultatsiooni- ega nõustamisteenuseid hinnatavale üksusele või seotud kolmandale isikule seoses kõnealuse hinnatava üksuse või seotud kolmanda isiku äri- või juriidilise struktuuri, vara, kohustuste või tegevusega. Reitinguagentuur võib pakkuda ka muid teenuseid kui krediidireitingute andmine (edaspidi „kõrvalteenused”). Kõrvalteenused ei kuulu reitingualase tegevuse alla; need hõlmavad turuprognoose, majanduse arengusuundade hinnanguid, hindade analüüsi ja muid üldiste andmete analüüse ja nendega seotud turustusteenuseid. Reitinguagentuur tagab, et kõrvalteenuste osutamine ei tekita huvide konflikti krediidireitingu andmisega, ja avaldab reitinguid käsitlevates lõpparuannetes, milliseid kõrvalteenuseid hinnatavale ettevõttele või sellega seotud kolmandale isikule pakuti. |
|
5. |
Reitinguagentuur tagab, et krediidireitingu analüütikud või krediidireitingut heaks kiitvad isikud ei tee ettepanekuid ega soovitusi ametlikult ega mitteametlikult seoses selliste ►M5 väärtpaberistamise instrumentide ◄ kujundamisega, mille kohta reitinguagentuur annab krediidireitingu. |
|
6. |
Reitinguagentuur kujundab oma aruandlus- ja sidekanalid, et tagada punktis 1 osutatud isikute sõltumatus reitinguagentuuri teistest tegevustest, mida teostatakse kaubanduslikel alustel. |
|
7. |
Reitinguagentuur korraldab krediidireitingualase tegevusega seotud asjakohaste andmete ja vajaduse korral kontrollijälgede säilitamise. Nimetatud andmed sisaldavad järgmist: a) iga krediidireitingu või reitinguväljavaate otsuse puhul krediidireitingu või reitinguväljavaate määramises osalevate krediidireitingu analüütikute andmed, krediidireitingu või reitinguväljavaate heaks kiitnud isikute andmed, teave selle kohta, kas krediidireiting oli tellitud või mitte, ja kuupäev, millal krediidireiting anti; b) hinnatavalt ettevõttelt, nendega seotud kolmandalt isikult või reitingu kasutajatelt saadud tasudega seotud kontoandmed; c) kontoandmed, milles on kajastatud iga krediidireitingu või sellega seotud teenuste tellija; d) andmed kehtestatud menetluste ja reitingumeetodite kohta, mida reitinguagentuur kasutab krediidireitingu ja reitinguväljavaate andmisel; e) agentuurisisesed andmed ja toimikud, sealhulgas avalikustamata teave ja töödokumendid, mille alusel tehti krediidireitingu või reitinguväljavaate otsus; f) krediidianalüüsi aruanded, krediidihinnangu aruanded, erakrediidireitingu aruanded ning agentuurisisesed andmed, sealhulgas avalikustamata teave ja töödokumendid, mille alusel kõnealustes aruannetes arvamusi esitati; g) andmed reitinguagentuuri poolt käesoleva määruse täitmiseks kehtestatud korra ja võetud meetmete kohta ning h) selliste reitinguagentuuri ja tema töötajate poolt agentuurisiseselt ja -väliselt saadud ja saadetud kirjade koopiad, sealhulgas sellise elektroonilise kirjavahetuse koopia, mis on seotud reitinguagentuuri tegevusega. |
|
8. |
Punktis 7 osutatud andmeid ja kontrollijälgi hoitakse registreeritud reitinguagentuuri ruumides vähemalt viis aastat ning need tehakse taotluse korral Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kättesaadavaks. Kui reitinguagentuuri tegevus lõpetatakse, hoitakse registreid alles veel vähemalt kolm aastat. |
|
9. |
Registreid, milles on sätestatud reitinguagentuuri ja hinnatava ettevõtte või sellega seotud kolmanda isiku õigused ja kohustused vastavalt krediidireitingu teenuse pakkumise lepingule, säilitatakse vähemalt nii kaua, kuni kehtib suhe hinnatava ettevõtte või sellega seotud kolmandate isikute vahel. |
C jagu
Krediidireitingu analüütikute ja krediidireitingualase tegevusega otseselt seotud teiste isikute tegevust reguleerivad eeskirjad
|
1. |
Krediidireitingu analüütikud ja reitinguagentuuri töötajad ning kõik teised füüsilised isikud, kelle teenuseid reitinguagentuur kasutab või kontrollib ja kes on otseselt seotud krediidireitingualase tegevusega, ning nendega lähedalt seotud isikud, nagu on loetletud direktiivi 2004/72/EÜ ( 17 ) artikli 1 lõikes 2, ei müü, osta ega seo end ühegi tehinguga üheski finantsinstrumendis, mille on väljastanud või taganud või mida on muul viisil toetanud mis tahes hinnatav ettevõte oma esmase analüütilise vastutuse piires; siinkohal on erandiks osalused hajutatud investeerimiskavades või hallatud fondides, nagu pensionifondid või elukindlustusfondid. |
|
2. |
Ükski punktis 1 osutatud isik ei osale konkreetse hinnatava üksuse krediidireitingu või reitinguväljavaate andmisel ega mõjuta seda mingil viisil, kui sel isikul: a) on hinnatava ettevõtte finantsinstrumente, välja arvatud hajutatud investeerimiskavade kaudu; b) on selliseid finantsinstrumente hinnatava ettevõttega seotud ettevõttes, mille omamine võib põhjustada või mida võidakse üldiselt pidada huvide konflikti põhjustajaks, välja arvatud hajutatud investeerimiskavade kaudu; c) kui tal on hinnatava ettevõttega hiljuti olnud töö-, äri- või muu suhe, mis võib põhjustada või mida võib üldiselt pidada huvide konflikti põhjustajaks. |
|
3. |
Reitinguagentuurid tagavad, et lõikes 1 osutatud isikud a) võtavad kõik mõistlikud meetmed, et kaitsta reitinguagentuuri valduses olevat vara ja registreid pettuse, varguse või väärkasutamise eest, võttes arvesse nende äritegevuse iseloomu, ulatust ja keerukust ning nende krediidireitingualase tegevuse iseloomu ja ulatust; b) ei avalda teavet reitinguagentuuri praeguste või tulevaste krediidireitingute või reitinguväljavaadete kohta, välja arvatud hinnatavale üksusele või seotud kolmandale isikule; c) ei jaga reitinguagentuuridele usaldatud konfidentsiaalset teavet reitinguagentuuriga otseselt või kaudselt kontrolli kaudu seotud isikute krediidireitingu analüütikutele ja töötajatele ega ühelegi teisele füüsilisele isikule, kelle teenuseid kasutab või kontrollib reitinguagentuuriga otseselt või kaudselt kontrolli kaudu seotud isik ►C1 ning kes ei ole otseselt seotud krediidireitingualase tegevusega, ja ◄ d) ei kasuta ega jaga konfidentsiaalset teavet finantsinstrumentidega kauplemise eesmärgil ega ühelgi muul eesmärgil kui reitingualase tegevuse teostamiseks. |
|
4. |
Punktis 1 osutatud isikud ei küsi ega võta vastu raha, kingitusi või teeneid mitte kelleltki, kellega krediitreitinguasutus on ärisuhetes. |
|
5. |
Kui punktis 1 osutatud isik leiab, et punktis 1 osutatud teine isik on olnud seotud tegevusega, mida kõnealune isik peab ebaseaduslikuks, teavitab ta sellest viivitamata täitmiskontrolli ülesandeid täitvat töötajat ning see ei avalda talle negatiivset mõju. |
|
6. |
Kui krediidireitingu analüütik lahkub töölt ja ühineb hinnatud ettevõttega, millele krediidireitingu andmisega ta on olnud seotud, või finantsettevõttega, kellega tal on olnud kokkupuuteid oma töökohustuste täitmise ajal reitinguagentuuris, vaatab reitinguagentuur läbi krediidireitingu analüütiku lahkumisele eelnenud kahe aasta jooksul tehtud töö. |
|
7. |
Punktis 1 osutatud isik ei asu olulisele juhtivale kohale hinnatava üksuse ega seotud kolmanda isiku juures enne kuue kuu möödumist krediidireitingu või reitinguväljavaate andmisest. |
|
8. |
Artikli 7 lõike 4 kohaldamisel: a) tagavad reitinguagentuurid, et juhtivad krediidireitingu analüütikud ei ole üle nelja aasta seotud krediidireitingualase tegevusega seoses sama hinnatava üksuse või seotud kolmandate isikutega; b) reitinguagentuurid, keda ei ole volitanud emitent või seotud kolmas isik ja kõik reitinguagentuurid, kes annavad riigireitinguid, tagavad, et: i) krediidireitingu analüütikud ei ole üle viie aasta seotud krediidireitingualase tegevusega, mis on seotud sama hinnatava üksuse või seotud kolmanda isikuga; ii) krediidireitinguid heakskiitvad isikud ei ole üle seitsme aasta seotud krediidireitingualase tegevusega, mis on seotud sama hinnatava üksuse või seotud kolmanda isikuga. Esimese lõigu punktides a ja b osutatud isikud ei ole seotud krediidireitingualase tegevusega, mis on seotud nimetatud punktides osutatud hinnatava üksuse või seotud kolmanda isikuga, kahe aasta jooksul alates osutatud punktides sätestatud ajavahemiku möödumisest. |
D jagu
Krediidireitingute ja reitinguväljavaadete esitamise eeskirjad
I. Üldised kohustused
|
1. |
Reitinguagentuur tagab, et krediidireitingus või reitinguväljavaates on selgelt ja nähtavalt märgitud asjaomase krediidireitingualase tegevuse krediidireitingu juhtiva analüütiku nimi ja ametinimetus ning selle isiku nimi ja ametinimetus, kes põhiliselt vastutab krediidireitingu või reitinguväljavaate heakskiitmise eest. |
|
2. |
Reitinguagentuur tagab, et vähemalt a) on osutatud kõigile sisulise tähtsusega allikatele (sealhulgas hinnatavale üksusele või vajaduse korral seotud kolmandale isikule), mida kasutati krediidireitingu või reitinguväljavaate ettevalmistamisel, koos viitega sellele, kas krediidireiting või reitinguväljavaade on hinnatavale üksusele või seotud kolmandale isikule teatavaks tehtud ning kas seda on muudetud pärast teatavakstegemist ja enne selle andmist; b) on selgelt osutatud peamisele metoodikale või metoodika versioonile, mida kasutati reitingu määramisel, ning on viidatud selle üksikasjalikule kirjeldusele, kui krediidireiting põhineb rohkem kui ühel metoodikal või kui viitamine üksnes peamisele metoodikale võib põhjustada selle, et investorid ei märka krediidireitingu muid olulisi aspekte, sealhulgas olulisi kohandusi ja kõrvalekaldeid, selgitab reitinguagentuur seda asjaolu krediidireitingus ning osutab selle, kuidas eri metoodikaid või muid aspekte on krediidireitingus arvesse võetud; c) on selgitatud iga reitingukategooria tähendust, maksejõuetuse või sissenõudmise määratlust, samuti asjakohaseid ohuhoiatusi, sealhulgas asjakohaste peamiste hindamiseelduste, nagu matemaatilised või korrelatsiooni eeldused, tundlikkuse analüüsi koos halvima ja parima stsenaariumi krediidireitingutega; d) on märgitud selgelt ja nähtavalt kuupäev, mil krediidireiting, sealhulgas reitinguväljavaade, esimest korda avalikustati ning millal seda viimati ajakohastati; e) on esitatud teave selle kohta, kas krediidireiting puudutab hiljuti väljalastud finantsinstrumenti ja kas reitinguagentuur annab finantsinstrumendile krediidireitingu esimest korda; ning f) reitinguväljavaate korral esitatakse aeg, mille jooksul prognoositakse krediidireitingu muutumist. Krediidireitinguid või reitinguväljavaateid avaldades viitavad reitinguagentuurid vastavalt artikli 11 lõikele 2 keskses teabehoidlas Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt avaldatavatele varasematele makseviivituse määradele, koos selgitusega nimetatud määrade tähenduse kohta. |
|
2a. |
Reitinguagentuur lisab reitingumeetodite, mudelite ja põhiliste hindamiseelduste avaldamisel nende juurde juhised, milles selgitatakse eeldusi, parameetreid, piiranguid ja ebaselgust, mis on seotud krediidireitingu andmisel kasutatud mudelite ja reitingumeetoditega, sealhulgas stressistsenaariumide simulatsioonid, mille reitinguagentuur on krediidireitingu andmiseks läbi viinud, krediidireitingut käsitlev teave rahavoo analüüsi kohta, mille ta on läbi viinud või millele ta tugineb, ning vajaduse korral märge krediidireitingu prognoositava muutumise kohta. Need juhised on selged ja kergesti mõistetavad. |
|
3. |
Reitinguagentuur teavitab hinnatavat üksust viimase tööajal ning vähemalt terve tööpäev enne krediidireitingu või reitinguväljavaate avaldamist. Kõnealune teave sisaldab peamisi argumente, millel krediidireiting või reitinguväljavaade põhineb, et anda hinnatavale üksusele võimalus juhtida reitinguagentuuri tähelepanu faktilistele vigadele. |
|
4. |
Krediidireitingute või reitinguväljavaadete avalikustamisel märgib reitinguagentuur selgelt ja nähtavalt krediidireitingu või reitinguväljavaate atribuudid ja piirangud. Eelkõige sedastab reitinguagentuur krediidireitingute või reitinguväljavaadete avalikustamisel selgelt, kas ta peab hinnatava üksuse kohta kättesaadava teabe kvaliteeti piisavaks ja millises ulatuses on ta kontrollinud hinnatava üksuse või seotud kolmanda isiku esitatud teavet. Kui krediidireiting või reitinguväljavaade antakse sellist tüüpi üksusele või finantsinstrumendile, mille varasemad tegevusandmed on piiratud, selgitab reitinguagentuur selgelt nähtaval kohal kõnealuseid piiranguid. Kui puuduvad usaldusväärsed andmed või kui uut liiki finantsinstrumendi struktuur või olemasoleva teabe kvaliteet ei ole piisav või kui tekib küsimus, kas reitinguagentuur saab anda usaldusväärse krediidireitingu, keeldub reitinguagentuur reitingu andmisest või tühistab olemasoleva reitingu. |
|
5. |
Krediidireitingu või reitinguväljavaate teatamisel selgitab reitinguagentuur oma pressiteates või aruandes peamisi tegureid, millel krediidireiting või reitinguväljavaade põhineb. Kui punktides 1, 2 ja 4 sätestatud teave ei ole proportsioonis levitatava aruande pikkusega, piisab sellest, kui aruandes viidatakse selgelt ja nähtavalt kohale, kus on võimalik otse ja hõlpsalt pääseda selliselt avalikustatava teabe juurde, sealhulgas reitinguagentuuri veebilehe selle teabe otselingile. |
|
6. |
Reitinguagentuur avaldab oma veebisaidil jooksvalt teabe kõigi üksuste ja võlainstrumentide kohta, mis on talle esitatud esialgseks läbivaatamiseks või esialgse krediidireitingu saamiseks, ning teavitab sellest ka Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet. Teave avalikustatakse olenemata sellest, kas emitent sõlmib reitinguagentuuriga lepingu lõpliku krediidireitingu saamiseks. |
II. Täiendavad kohustused seoses ►M5 väärtpaberistamise instrumentide ◄ krediidireitinguga
|
1. |
Kui reitinguagentuur hindab ►M5 väärtpaberistamise instrumenti ◄ , esitab ta krediidireitingu teabes kahjumi ja rahavoogude analüüsi, mille ta on teostanud või millele ta põhineb, ning samuti viite krediidireitingu oodatavale muutusele (krediidi stabiilsusnäitaja). |
|
2. |
Reitinguagentuur teatab, mis tasandil ta on teostanud hinnangu due diligence analüüsi käigus, mis on läbi viidud alusvaraks olevate finantsinstrumentide või muude ►M5 väärtpaberistamise instrumentide ◄ alusvara tasandil. Reitinguagentuur avalikustab, kas ta on hinnanud due diligence analüüsi või on toetunud kolmanda isiku hinnangule, osutades, kuidas sellise hindamise tulemus krediidireitingut mõjutab. |
▼M3 —————
III. Lisakohustused seoses riigireitingutega
1. Kui reitinguagentuur annab riigireitingu või sellega seotud reitinguväljavaate, lisab ta riigireitingule või reitinguväljavaatele üksikasjaliku uuringuaruande, milles selgitatakse kõiki eeldusi, parameetreid, piiranguid ja ebaselgust, ning muu teabe, mida võeti arvesse riigireitingu või reitinguväljavaate määramisel. Kõnealune aruanne on üldsusele kättesaadav, selge ja kergesti mõistetav.
2. Üldsusele kättesaadav uuringuaruanne, mis esitatakse koos varasema riigireitingu või sellega seotud reitinguväljavaate muutmisega, sisaldab vähemalt järgmist:
a) riigireitingu muutmise ja kvantitatiivsete eelduste ja nende suhtelise kaalu muutmise üksikasjalik hindamine. Üksikasjalik hindamine peaks hõlmama järgmiste tegurite kirjeldust: sissetulek inimese kohta, SKP kasv, eelarvetasakaal, välistasakaal, välisvõlg, majandusarengu indikaator, makseviivituse indikaator ja muud arvesse võetavad olulised tegurid. Seda peaks täiendama iga teguri suhteline kaal;
b) riigireitingu muutmise kvalitatiivsete eelduste ja nende suhtelise osakaalu muutmise üksikasjalik hindamine;
c) riigireitingu muutmisega seotud riskide, piirangute ja ebaselguste üksikasjalik kirjeldus; ning
d) reitingukomitee selle koosoleku protokolli kokkuvõte, kus otsustati riigireitingut muuta.
3. Ilma et see piiraks I lisa D jao I osa punkti 3 kohaldamist, kui reitinguagentuur annab riigireitingud või nendega seotud reitinguväljavaated, avaldab ta need kooskõlas artikliga 8a, pärast reguleeritud turgude sulgemist ja vähemalt üks tund enne nende avamist.
4. Ilma et see piiraks I lisa D jao I osa punkti 5 kohaldamist, mille kohaselt peab reitinguagentuur krediidireitingu teatamisel selgitama oma pressiteates või aruandes peamisi tegureid, millel krediidireiting põhineb, ja kuigi liikmesriikide poliitika võib olla üks tegur, millel riigireiting põhineb, ei tohi poliitilised soovitused, ettekirjutused või juhtnöörid hinnatavatele üksustele, sh riigile või riigi piirkondlikele või kohalikele omavalitsustele olla riigireitingu või reitinguväljavaate osaks.
E jagu
Avalikustamine
I. Üldine avalikustamine
Reitinguagentuur avalikustab üldjuhul asjaolu, et ta on käesoleva määruse kohaselt registreeritud, ja esitab järgmise teabe:
|
1) |
B jao punktis 1 osutatud igasugused tegelikud ja võimalikud huvide konfliktid; |
|
2) |
osutatavate kõrvalteenuste loetelu; |
|
3) |
reitinguagentuuri poliitika seoses krediidireitingute ja muu asjakohase teabe, sealhulgas reitinguväljavaadete avaldamisega; |
|
4) |
tasustamiskorra üldine iseloom; |
|
5) |
metoodikad, krediidireitingualases tegevuses kasutavate mudelite ning selliste põhiliste hindamiseelduste nagu matemaatiliste või korrelatsiooni eelduste kirjeldus, ning muudatused; |
|
6) |
igasugused olulised muudatused tema süsteemides, ressurssides ja menetluses ning |
|
7) |
vajaduse korral reitinguagentuuri tegevusjuhend. |
II. Perioodiline avalikustamine
Reitinguagentuur avalikustab perioodiliselt järgmise teabe:
|
1) |
iga kuue kuu tagant andmed oma reitingukategooriate kaupa ajalooliste makseviivitusest tingitud kahjumäärade kohta, milles eristatakse reitinguagentuuride peamisi geograafilisi piirkondi, ning selle kohta, kas nende kategooriate kahjumäärad on aja jooksul muutunud; |
|
2) |
kord aastas esitab reitinguagentuur järgmise teabe: a) igalt kliendilt individuaalse krediidireitingu või kõrvalteenuse eest võetud tasude loetelu; aa) oma hinnapoliitika, sealhulgas tasude struktuur ja hinnakriteeriumid seoses eri varaklasside krediidireitingutega; b) reitinguagentuuri selliste klientide nimekiri, kelle panus reitinguagentuuri sissetuleku kasvumäära ületas eelmisel majandusaastal reitinguagentuuri kogutulu kasvumäära rohkem kui 1,5 kordselt. Iga selline klient lisatakse sellesse nimekirja üksnes sellel aastal, mil see moodustas reitinguagentuuri ülemaailmsest kogutulust ülemaailmsel tasandil rohkem kui 0,25 %, ja c) aasta jooksul antud krediidireitingute nimekiri, millest on näha omaalgatuslike krediidireitingute osakaal. Käesoleva punkti tähenduses on „klient” ettevõte, selle tütarettevõtjad ja sidusühingud, kus ettevõttel on osalust üle 20 %, samuti muud ettevõtted, millega ta on kliendi nimel pidanud läbirääkimisi võlaküsimuse struktureerimise kohta ning mille puhul reitinguagentuurile tasuti otseselt või kaudselt kõnealusele võlaküsimusele krediidireitingu andmise eest. |
III. Aruanne läbipaistvuse kohta
Reitinguagentuur teeb igal aastal kättesaadavaks järgmise teabe:
|
1) |
üksikasjalik teave reitinguagentuuri õigusliku struktuuri ja omanike kohta, sealhulgas teave osaluse kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/109/EÜ (läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele) ( 18 ) artiklite 9 ja 10 tähenduses; |
|
2) |
krediidireitingualase tegevuse kvaliteeti tagava sisekontrollimehhanismi kirjeldus; |
|
3) |
statistilised andmed töötajate vahel tööülesannete jaotuse kohta uute krediidireitingute andmise, krediidireitingute läbivaatamise, reitingumeetodite või mudelite hindamise ja kõrgema juhtkonna puhul, ning töötajate vahel tööülesannete jaotuse kohta reitingualases krediiditegevuses seoses eri varaklassidega (äriühingute krediidireitingud, struktureeritud finantsinstrumentide krediidireitingud, riigireitingud) |
|
4) |
registrite pidamise põhimõtete kirjeldus; |
|
5) |
iga-aastase sisekontrolli tulemused seoses täitmiskontrolli osakonna sõltumatuse nõuete täitmisega; |
|
6) |
haldamise ja krediidireitingu analüütikute rotatsioonipoliitika kirjeldus; |
|
7) |
finantsteave reitinguagentuuri tulude kohta, sealhulgas kogukäive, mis on jagatud tasudeks krediidireitingute andmise ja kõrvalteenuste osutamise eest, koos iga elemendi põhjaliku kirjeldusega, sealhulgas tulu, mis on saadud krediidireitingu teenuste klientidele kõrvalteenuste osutamisest, ja krediidireitingu tasud eri varaklasside lõikes. Teave kogukäibe kohta hõlmab ka geograafilist jagunemist liidu piires teenitud käibeks ja ülemaailmseks käibeks; |
|
8) |
juhtimisaruanne nõukogu 25. juuli 1978. aasta direktiivi 78/660/EMÜ (miskäsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid) ( 19 ) artikli 46a lõike 1 tähenduses. Reitinguagentuur esitab kõnealuse direktiivi artikli 46a lõike 1 punktis d osutatud teabe aruandes olenemata sellest, kas tema suhtes kehtib Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/25/EÜ (ülevõtmispakkumiste kohta) ( 20 ). |
II LISA
REGISTREERIMISE TAOTLUSES ESITATAV TEAVE
|
1. |
Reitinguagentuuri täielik nimi, ►M3 liidus ◄ registreeritud asukoht |
|
2. |
Kontaktisiku ja täitmiskontrolli ülesandeid täitva töötaja nimi ning kontaktandmed |
|
3. |
Õiguslik seisund |
|
4. |
Krediidireitingute kategooria, millega seoses taotleb reitinguagentuur registreerimist |
|
5. |
Omandisuhted |
|
6. |
Organisatsiooni struktuur ja üldjuhtimine |
|
7. |
Krediidireitingualaseks tegevuseks vajalikud finantsressursid |
|
8. |
Reitinguagentuuri personal ja selle pädevus |
|
9. |
Teave reitinguagentuuri tütarettevõtjate kohta |
|
10. |
Krediidireitingute andmisel ja läbivaatamisel kasutatava menetluse ja metoodika kirjeldus |
|
11. |
Tegevuspõhimõtted ja menetlus huvide konfliktide tuvastamiseks, juhtimiseks ja avalikustamiseks |
|
12. |
Teave krediidireitingu analüütikute kohta |
|
13. |
Tasustamise ja töö tulemuslikkuse hindamise kord |
|
14. |
Muud teenused kui krediidireitingualane tegevus, mida reitinguagentuur kavatseb osutada |
|
15. |
Tegevuskava, sealhulgas teave selle kohta, kus kavatsetakse teostada põhilist majandustegevust, asutada filiaale ning milline on kavandatud majandustegevuse liik |
|
16. |
Dokumendid ja üksikasjalik teave krediidireitingute kinnitamise eeldatava kasutamise kohta |
|
17. |
Dokumendid ja üksikasjalik teave allhanke kavandatud kasutamise kohta, sealhulgas teave allhanget tegevate ettevõtete kohta |
III LISA
Artikli 24 lõikes 1 ja artikli 36a lõikes 1 nimetatud rikkumiste loend
I. Huvide konfliktide, organisatsiooniliste või tegevusnõuetega seotud rikkumised
1. Reitinguagentuur rikub artikli 4 lõiget 3, kinnitades kolmandas riigis antud krediidireitingu, ilma et kõnealuses lõikes loetletud tingimused oleksid täidetud, välja arvatud, kui kõnealuse rikkumise aluseks olevad asjaolud ei ole reitinguagentuurile teada või tema kontrolli all.
2. Reitinguagentuur rikub artikli 4 lõike 4 teist lõiku, kinnitades kolmandas riigis antud krediidireitingu käesoleva määruse nõuetest kõrvalehoidmise eesmärgil.
3. Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 koostoimes I lisa A jao punktiga 1, jättes loomata haldus- või järelevalvenõukogu.
4. Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 koostoimes I lisa A jao punkti 2 esimese lõiguga, jättes tagamata, et reitinguagentuuri ärihuvid ei kahjusta krediidireitingualase tegevuse sõltumatust ja täpsust.
5. Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 koostoimes I lisa A jao punkti 2 teise lõiguga, nimetades ametisse kõrgema juhtkonna, kellel ei ole hea maine, piisavad oskused ega kogemused või kes ei suuda tagada reitinguagentuuri usaldusväärset ja kindlat juhtimist.
6. Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 koostoimes I lisa A jao punkti 2 kolmanda lõiguga, jättes haldus- või järelevalvenõukokku määramata nõutud arvu sõltumatuid liikmeid.
7. Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 koostoimes I lisa A jao punkti 2 neljanda lõiguga, sidudes oma haldus- või järelevalvenõukogu sõltumatute liikmete tasustamise reitinguagentuuri majandustulemustega või kui tasustamine ei ole selliselt korraldatud, et oleks tagatud sõltumatute liikmete sõltumatus või määrates oma haldus- või järelevalvenõukogu sõltumatute liikmete teenistusaja pikkuseks perioodi, mis ületab viit aastat või mis on pikendatav, või kui haldus- või järelevalvenõukogu liikme saab ametist vabastada muudel alustel kui ebasobiv käitumine või kutsealane puudulikkus.
8. Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 koostoimes I lisa A jao punkti 2 viienda lõiguga, nimetades ametisse haldus- või järelevalvenõukogu liikmed, kellel ei ole piisavaid teadmisi finantsteenuste valdkonnas, või kui reitinguagentuur annab krediidireitinguid ►M5 väärtpaberistamise instrumentide ◄ kohta, mitte nimetades vähemalt ühte sõltumatut liiget ja ühte haldusnõukogu liiget, kellel on põhjalikud teadmised ning tipptasemel kogemus ►M5 väärtpaberistamise instrumentide ◄ turgude valdkonnas.
9. Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 koostoimes I lisa A jao punkti 2 kuuenda lõiguga, jättes tagamata, et haldus- või järelevalvenõukogu sõltumatud liikmed teostavad järelevalvet kõnealuse punkti kuuendas lõigus osutatud küsimuste üle.
10. Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 koostoimes I lisa A jao punkti 2 seitsmenda lõiguga, jättes tagamata, et haldus- või järelevalvenõukogu sõltumatud liikmed esitavad haldus- või järelevalvenõukogule korrapäraselt oma arvamusi seoses küsimustega, millele on viidatud kõnealuse punkti kuuendas lõigus, ning et need arvamused tehakse taotluse korral Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kättesaadavaks.
11. Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 koostoimes I lisa A jao punktiga 3, jättes koostamata piisavad tegevuspõhimõtted ja menetlused, mis tagavad, et täidetakse käesoleva määrusega reitinguagentuurile kehtestatud kohustusi.
12. Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 koostoimes I lisa A jao punktiga 4, kui tal ei ole usaldusväärset juhtimis- ja raamatupidamise korda, sisekontrollimehhanismi, tõhusaid riskianalüüsi menetlusi või infotöötlussüsteemide kontrolli- ja järelevalvekorda või kui ei rakendata või ei hoita töös otsuste vastuvõtmise menetlusi või kõnealuses punktis osutatud organisatsioonilist struktuuri.
13. Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 koostoimes I lisa A jao punktiga 5, jättes moodustamata või hoidmata töös täitmiskontrolli funktsiooni osakonda (täitmiskontrolli osakond), mis tegutseb püsivalt ja tulemuslikult ning on oma tegevuses sõltumatu.
14. Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 koostoimes I lisa A jao punkti 6 esimese lõiguga, jättes tagamata kõnealuse punkti esimeses lõigus määratletud nende tingimuste täitmise, millega võimaldatakse täitmiskontrolli osakonnal täita oma ülesanded nõuetekohaselt või sõltumatult.
15. Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 koostoimes I lisa A jao punktiga 7, jättes kehtestamata asjakohase ja tõhusa organisatsioonilise või halduskorra, et vältida, tuvastada, kõrvaldada või asjakohaselt juhtida ja avalikustada huvide konflikte, millele on osutatud I lisa B jao punktis 1 või jättes korraldamata, et teavet säilitatakse kõigi oluliste krediidireitingualase tegevuse sõltumatuse ohtude kohta, sealhulgas ohtude kohta seoses I lisa C jaos osutatud eeskirjadega, mida kohaldatakse krediidireitingu analüütikute suhtes, ning ohtude leevendamiseks kohaldatud kaitsemeetmete kohta.
16. Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 koostoimes I lisa A jao punktiga 8, jättes rakendamata asjakohaseid süsteeme, ressursse ja menetlusi, et tagada krediidireitingute andmise jätkuvus ja korrapärasus.
17. Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 koostoimes I lisa A jao punktiga 9, jättes kehtestamata järelevalve, mis vastab järgmistele tingimustele:
a) selle käigus vaadatakse korrapäraselt läbi meetodid, mudelid ja põhilised hindamiseeldused või nende olulised muudatused, või nende meetodite, mudelite ja põhiliste hindamiseelduste asjakohasus, kui neid kasutatakse või neid kavatsetakse kasutada uute finantsinstrumentide hindamiseks;
b) mis on sõltumatud ärivaldkondadest, mis käsitlevad krediidireitingu andmist, või
c) mis annab aru haldus- ja järelevalvenõukogu liikmetele.
18. Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 koostoimes I lisa A jao punktiga 10, jättes jälgimata ja hindamata oma süsteemide piisavust ja tõhusust, sisekontrollimehhanismi ja vastavalt käesolevale määrusele kehtestatud korda ning võtmata asjakohaseid meetmeid puuduste kõrvaldamiseks.
19. Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 koostoimes I lisa B jao punktiga 1, kui ta jätab tuvastamata ja kõrvaldamata või ohjamata ja avalikustamata selgelt või nähtavalt igasuguse tegeliku või võimaliku huvide konflikti, mis võib mõjutada tema krediidireitingu analüütikute, töötajate ning kõigi teiste selliste füüsiliste isikute analüüse või otsuseid, kelle teenuseid reitinguagentuur kasutab või kontrollib ja kes on otseselt seotud krediidireitingualaste tegevustega, või krediidireitinguid ja reitinguväljavaateid heakskiitvate isikute analüüse või otsuseid.
20. Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 koostoimes I lisa B jao punkti 3 esimese lõiguga, kui ta annab krediidireitingu või reitinguväljavaate kõnealuse punkti esimeses lõigus osutatud asjaoludel või jättes olemasoleva krediidireitingu või reitinguväljavaate korral viivitamata avalikustamata, et krediidireiting või reitinguväljavaade on tõenäoliselt mõjutatud kõnealustest asjaoludest.
20a. Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 koostoimes I lisa B jao punktiga 3a, kui ta ei avalikusta, et olemasolevat krediidireitingut või reitinguväljavaadet võivad mõjutada kõnealuse punkti alapunktides a ja b esitatud asjaolud.
21. Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 koostoimes I lisa B jao punkti 3 teise lõiguga, kui ta jätab koheselt hindamata, kas on põhjust olemasolev krediidireiting või reitinguväljavaade ümber hinnata või tühistada.
22. Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 koostoimes I lisa B jao punkti 4 esimese lõiguga, kui ta, hinnates üksust, milles reitinguagentuur või muu isik omab otseselt või kaudselt vähemalt 5 % reitinguagentuuri kapitalist või hääleõigustest või saab muul viisil oluliselt mõjutada reitinguagentuuri äritegevust, osutab konsultatsiooni- või nõustamisteenuseid kõnealusele hinnatavale üksusele või seotud kolmandale isikule seoses kõnealuse hinnatava üksuse või seotud kolmanda isiku äri- või juriidilise struktuuri, vara, kohustuste või tegevusega.
22a. Reitinguagentuur rikub artikli 6a lõiget 1, kui tema aktsionär või osanik, kes omab vähemalt 5 % kapitalist või hääleõigustest kõnealuses reitinguagentuuris või äriühingus, kes saab teostada kontrolli või rakendada valitsevat mõju kõnealuse reitinguagentuuri üle, ei järgi ühte kõnealuse lõike punktides a–e sätestatud keeldu, välja arvatud punktis a sätestatud keeldu osaluste suhtes hajutatud investeerimiskavades, sealhulgas niisugustes valitsetud fondides nagu pensioni- või elukindlustusfondid, eeldusel et osalus sellistes investeerimiskavades ei pane reitinguagentuuri aktsionäri või osanikku olukorda, kus ta saab rakendada olulist mõju selliste investeerimiskavade äritegevusele.
23. Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 koostoimes I lisa B jao punkti 4 kolmanda lõiguga, jättes tagamata, et kõrvalteenuste osutamine ei tekita huvide konflikti tema krediidireitingualase tegevusega.
24. Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 koostoimes I lisa B jao punktiga 5, jättes tagamata, et krediidireitingu analüütikud või krediidireitingut heaks kiitvad isikud ei tee ettepanekuid ega soovitusi seoses selliste ►M5 väärtpaberistamise instrumentide ◄ kujundamisega, mille kohta reitinguagentuur annab krediidireitingu.
25. Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 koostoimes I lisa B jao punktiga 6, jättes kujundamata oma aruandlus- või sidekanalid, et tagada B jao punktis 1 osutatud isikute sõltumatus reitinguagentuuri teistest tegevustest, mida teostatakse kaubanduslikel alustel.
26. Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 koostoimes I lisa B jao punkti 8 teise lõiguga, kui registreid ei säilitata vähemalt kolme aasta jooksul reitinguagentuuri tegevuse lõpetamisest.
26a. Reitinguagentuur, kes on sõlminud lepingu edasiväärtpaberistamistele krediidireitingu andmiseks, rikub artikli 6b lõiget 1, kui ta annab krediidireitinguid uutele edasiväärtpaberistamistele, mille alusvarad kuuluvad samale algatajale, enam kui nelja aasta jooksul.
26b. Reitinguagentuur, kes on sõlminud lepingu edasiväärtpaberistamistele krediidireitingu andmiseks, rikub artikli 6b lõiget 3, kui ta sõlmib uue lepingu krediidireitingute andmiseks edasiväärtpaberistamistele, mille alusvarad kuuluvad samale algatajale, ajavahemiku jooksul, mis võrdub lõppenud lepingu kestusega, millele on osutatud artikli 6b lõigetes 1 ja 2, ent ei ületa nelja aastat.
27. Reitinguagentuur rikub artikli 7 lõiget 1, jättes tagamata, et krediidireitingu analüütikutel, reitinguagentuuri töötajatel ning kõigil teistel füüsilistel isikutel, kelle teenuseid reitinguagentuur kasutab või kontrollib ja kes on otseselt seotud krediidireitingualase tegevusega, oleks asjakohased teadmised ja kogemused neile määratud ülesannete täitmiseks.
28. Reitinguagentuur rikub artikli 7 lõiget 2, jättes tagamata, et artikli 7 lõikes 1 osutatud isikud ei algata palga või tasustamisega seotud läbirääkimisi ega osale taolistel läbirääkimistel ühegi hinnatava ettevõtte, seotud kolmanda isiku või isikuga, kes otseselt või kaudselt kontrollib hinnatavat ettevõtet.
29. Reitinguagentuur rikub artikli 7 lõiget 3 koostoimes I lisa C jao punkti 3 alapunktiga a, jättes tagamata, et C jao punktis 1 osutatud isikud võtavad kõik mõistlikud meetmed, et kaitsta reitinguagentuuri valduses olevat vara ja registreid pettuse, varguse või väärkasutamise eest, võttes arvesse tema äritegevuse iseloomu, ulatust ja keerukust ning tema krediidireitingualase tegevuse iseloomu ja ulatust.
30. Reitinguagentuur rikub artikli 7 lõiget 3 koostoimes I lisa C jao punktiga 5, avaldades negatiivset mõju C jao punktis 1 osutatud isikule, kes leiab, et kõnealuse lõigu punktis 1 osutatud teine isik on olnud seotud tegevusega, mida kõnealune isik peab ebaseaduslikuks, ning kes teavitab sellest viivitamata täitmiskontrolli ülesandeid täitvat töötajat.
31. Reitinguagentuur rikub artikli 7 lõiget 3 koostoimes I lisa C jao punktiga 6, jättes läbi vaatamata töölt lahkunud krediidireitingu analüütiku asjakohase töö, mille ta on teinud lahkumisele eelnenud kahe aasta jooksul, kui kõnealune analüütik ühineb hinnatud ettevõttega, millele krediidireitingu andmisega ta on olnud seotud, või finantsettevõttega, kellega tal on olnud kokkupuuteid oma töökohustuste täitmise ajal reitinguagentuuris.
32. Reitinguagentuur rikub artikli 7 lõiget 3 koostoimes I lisa C jao punktiga 1, jättes tagamata, et kõnealuses punktis osutatud isik ei osta, müü ega seo end kõnealuses punktis osutatud finantsinstrumendi tehinguga.
33. Reitinguagentuur rikub artikli 7 lõiget 3 koostoimes I lisa C jao punktiga 2, kui ta ei taga, et kõnealuse jao punktis 1 osutatud isik ei osale krediidireitingu või reitinguväljavaate määramisel ega mõjuta seda mingil viisil, nagu on sätestatud kõnealuse jao punktis 2.
34. Reitinguagentuur rikub artikli 7 lõiget 3 seoses I lisa C jao punkti 3 alapunktidega b, c ja d, jättes tagamata, et C jao punktis 1 osutatud isik ei avalda, kasuta ega jaga kõnealustes punktides osutatud teavet.
35. Reitinguagentuur rikub artikli 7 lõiget 3 koostoimes I lisa C jao punktiga 4, jättes tagamata, et C jao punktis 1 osutatud isik ei küsi ega võta vastu raha, kingitusi või teeneid mitte kelleltki, kellega reitinguagentuur on ärisuhetes.
36. Reitinguagentuur rikub artikli 7 lõiget 3 koostoimes I lisa C jao punktiga 7, kui ta ei taga, et kõnealuse jao punktis 1 osutatud isik ei asu olulisele juhtivale kohale hinnatava üksuse või seotud kolmanda isiku juures enne kuue kuu möödumist krediidireitingu või reitinguväljavaate andmisest.
37. Reitinguagentuur rikub artikli 7 lõiget 4 koostoimes I lisa C jao punkti 8 esimese lõigu alapunktiga a, jättes tagamata, et juhtiv krediidireitingu analüütik ei ole üle nelja aasta seotud krediidireitingualase tegevusega, mis on seotud sama hinnatava ettevõtte või sellega seotud kolmandate isikutega.
38. Reitinguagentuur rikub artikli 7 lõiget 4 koostoimes I lisa C jao punkti 8 esimese lõigu punkti b alapunktiga i, kui ta ei taga tellimata krediidireitingute või riigireitingute andmisel, et krediidireitingu analüütik ei ole üle viie aasta seotud krediidireitingualase tegevusega, mis on seotud sama hinnatava üksuse või seotud kolmanda isikuga.
39. Reitinguagentuur rikub artikli 7 lõiget 4 koostoimes I lisa C jao punkti 8 esimese lõigu punkti b alapunktiga ii, kui ta ei taga tellimata krediidireitingute või riigireitingute andmisel, et krediidireitinguid heakskiitev isik ei ole üle seitsme aasta seotud krediidireitingualase tegevusega, mis on seotud sama hinnatava üksuse või seotud kolmanda isikuga.
40. Reitinguagentuur rikub artikli 7 lõiget 4 koostoimes I lisa C jao punkti 8 teise lõiguga, kui ta ei taga, et, kõnealuse punkti esimese lõigu alapunktides a ja b osutatud isikud ei ole seotud krediidireitingualase tegevusega, mis on seotud hinnatava üksuse või seotud kolmanda isikuga, kellele on osutatud kõnealustes punktides, kahe aasta jooksul alates nimetatud punktides sätestatud ajavahemike möödumisest.
41. Reitinguagentuur rikub artikli 7 lõiget 5, seades sisse tasustamise ja soorituse hindamise, mis sõltub tulust, mida reitinguagentuur saab hinnatavatelt ettevõtetelt või seotud kolmandatelt isikutelt.
42. Reitinguagentuur rikub artikli 8 lõiget 2, kui ta ei võta vastu, rakenda ega jõusta asjakohaseid meetmeid, et tagada tema antavate krediidireitingute või reitinguväljavaadete põhinemine kogu sellise teabe põhjalikul analüüsil, mis on reitinguagentuuri käsutuses ja mis on analüüsimise seisukohalt vastavalt kasutatavatele reitingumeetoditele oluline.
42a. Reitinguagentuur rikub artikli 8 lõiget 2, kui ta kasutab artikli 8 lõike 2 kohaldamisalast välja jäävat teavet.
42b. Reitinguagentuur rikub artikli 8 lõiget 2a, kui krediidireitingu muutmine ei ole kooskõlas reitinguagentuuri avaldatud reitingumeetoditega.
43. Reitinguagentuur rikub artikli 8 lõiget 3, jättes kasutamata krediidireitingu andmise meetodeid, mis on ranged, süsteemsed, järjepidevad ja rajanevad ajaloolisel kogemusel põhineval valideerimisprotseduuril, sealhulgas järeltestimisel.
44. Reitinguagentuur rikub artikli 8 lõike 4 esimest lõiku, keeldudes krediidireitingu andmisest ettevõtte või finantsinstrumendi kohta seetõttu, et osa ettevõttest või finantsinstrumendist on saanud varasema hinnangu teiselt reitinguagentuurilt.
45. Reitinguagentuur rikub artikli 8 lõike 4 teist lõiku, jättes säilitamata andmed kõikide juhtude kohta, mil asutus on krediidireitingu andmise käigus muutnud teise reitinguagentuuri koostatud krediidireitinguid alusvara või ►M5 väärtpaberistamise instrumentide ◄ kohta, ja jättes esitamata erineva hinnangu põhjuse.
46. Reitinguagentuur rikub artikli 8 lõike 5 esimese lõigu esimest lauset, kui ta jätab oma muud krediidireitingud, mis ei ole riigireitingud, jälgimata ega vaata läbi oma muid krediidireitinguid, mis ei ole riigireitingud, või reitingumeetodeid järjepidevalt või vähemalt kord aastas.
46a. Reitinguagentuur rikub artikli 8 lõike 5 teist lõiku koostoimes artikli 8 lõike 5 esimese lõigu esimese lausega, kui ta ei jälgi oma riigireitinguid ega vaata neid läbi järjepidevalt või vähemalt iga kuue kuu järel.
47. Reitinguagentuur rikub artikli 8 lõike 5 teist lauset, jättes kehtestamata sisekorra, et jälgida makromajanduslike ja finantsturgude tingimustes toimunud muutuste mõju krediidireitingutele.
48. Kui krediidireitingute andmisel kasutatavad meetodid, mudelid või põhilised hindamiseeldused on muutunud, rikub reitinguagentuur artikli 8 lõike 6 punkti b, jättes vastavalt kõnealusele punktile läbi vaatamata muudatusest mõjutatud krediidireitingud või jättes kõnealused krediidireitingud läbivaatamiseks esitamata.
49. Reitinguagentuur rikub artikli 8 lõike 6 punkti c, jättes ümber hindamata krediidireitingu, mis põhineb meetoditel, mudelitel või põhilistel hindamiseeldustel, mida muudetakse, kui need muudatused kokku mõjutavad kõnealust krediidireitingut.
49a. Reitinguagentuur rikub artikli 8 lõike 6 punkti c koostoimes artikli 8 lõike 7 punktiga c, kui ta ei hinda krediidireitingut ümber selliste vigade olemasolu korral reitingumeetodites või nende kasutamises, mis mõjutavad kõnealust krediidireitingut.
50. Reitinguagentuur rikub artiklit 9, tellides allhanke korras olulisi tööülesandeid viisil, mis kahjustab oluliselt reitinguagentuuri sisekontrolli kvaliteeti või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võimet teostada järelevalvet selle üle, kas reitinguagentuur täidab käesoleva määruse kohaseid kohustusi.
51. Reitinguagentuur rikub artikli 10 lõiget 2 koostoimes I lisa D jao I osa punkti 4 teise lõiguga, kui annab krediidireitingu või ei tühista olemasolevat krediidireitingut olukorras, mil puuduvad usaldusväärsed andmed või kui uut liiki finantsinstrumendi struktuur või olemasoleva teabe kvaliteet ei ole piisav või kui tekib küsimus, kas reitinguagentuur saab anda usaldusväärse krediidireitingu.
52. Reitinguagentuur rikub artikli 10 lõiget 6, kasutades Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve või mis tahes pädeva asutuse nime viisil, millest võiks järeldada või jääda mulje, nagu oleks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve või asjaomane pädev asutus andnud reitinguagentuuri antud krediidireitingutele või igasugusele krediidireitingualasele tegevusele kinnituse või heakskiidu.
53. Reitinguagentuur rikub artiklit 13, küsides artiklite 8–12 kohaselt antava teabe eest tasu.
54. Reitinguagentuur rikub artikli 14 lõiget 1, kui ta ei taotle registreerimist artikli 2 lõikes 1 sätestatud eesmärkidel ja eeldusel, et tegemist on liidus asutatud juriidilise isikuga.
55. Reitinguagentuur rikub artikli 8a lõiget 3, kui ta ei avalda oma veebisaidil või ei esita Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele vastavalt I lisa D jao III osa punktile 3 iga aasta detsembri lõpus järgmise 12 kuu kalendrit, milles on kindlaks määratud kuni kolm tellimata riigireitingu ja nendega seotud reitinguväljavaadete avaldamise kuupäeva ning tellitud riigireitingute ja nendega seotud reitinguväljavaadete avaldamise kuupäevad, mis kõik langevad reedele.
56. Reitinguagentuur rikub artikli 8a lõiget 4, kui ta kaldub kõrvale avaldatud kalendrist, v.a juhul, kui see on vajalik artikli 8 lõikes 2, artikli 10 lõikes 1 või artikli 11 lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmiseks, või kui ta ei esita üksikasjalikke selgitusi avaldatud kalendrist kõrvalekaldumise põhjuste kohta.
57. Reitinguagentuur rikub artikli 10 lõiget 2 koostoimes I lisa D jao III osa punktiga 3, kui ta avaldab riigireitingu või sellega seotud reitinguväljavaate reguleeritud turgude tööajal või vähem kui üks tund enne nende avamist.
58. Reitinguagentuur rikub artikli 10 lõiget 2 koostoimes I lisa D jao III osa punktiga 4, kui ta avaldab riigireitingus või sellega seotud reitinguväljavaates poliitilisi soovitusi, ettekirjutusi või juhtnööre hinnatavatele üksustele, sh riigile või riigi piirkondlikele või kohalikele omavalitsustele.
59. Reitinguagentuur rikub artikli 8a lõiget 2, kui tema avaldatav teave riigireitingute muutmise kohta, mis ei ole krediidireiting, reitinguväljavaade ega nendega kaasnev pressiteade, millele on viidatud I lisa D jao I osa punktis 5, põhineb hinnatava üksuse valdusest pärit teabel, mis on avaldatud hinnatava üksuse nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui kõnealune teave pärineb avalikest allikatest või kui hinnataval üksusel puuduvad õiguspärased põhjused nimetatud teabe avaldamisele oma nõusolekut mitte anda.
60. Reitinguagentuur rikub artikli 8a lõiget 1, kui ta teatud riikide grupi krediidireitingu läbivaatamist käsitleva avalduse tegemisel ei avalda üldsusele kättesaadavaid individuaalseid aruandeid riikide kohta.
61. Reitinguagentuur rikub I lisa D jao III osa punkti 1, kui ta annab riigireitingu või sellega seotud reitinguväljavaate, esitamata samaaegselt üksikasjalikku uuringuaruannet, milles selgitatakse kõiki eeldusi, parameetreid, piiranguid ja ebaselgust ning muud teavet, mida võeti arvesse riigireitingu või reitinguväljavaate määramisel, või kui uuringuaruanne ei ole üldsusele kättesaadav, selge ja kergesti mõistetav.
62. Reitinguagentuur rikub I lisa D jao III osa punkti 2, kui ta ei avalda koos varasema riigireitingu või sellega seotud reitinguväljavaate muutmisega üldsusele kättesaadavat uuringuaruannet, või kui see aruanne ei sisalda vähemalt teavet, millele on viidatud I lisa D jao III osa punkti 2 alapunktides a–d.
II. Järelevalvetegevust takistavad rikkumised
1. Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 koostoimes I lisa B jao punktiga 7, jättes korraldamata kõnealuste sätetega nõutud oma krediidireitingualase tegevuse andmete ja kontrollijälgede säilitamise.
2. Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 koostoimes I lisa B jao punkti 8 esimese lõiguga, mitte säilitades oma asukohas kõnealuse jao punktis 7 osutatud andmeid või kontrollijälgi vähemalt viis aastat või jättes need andmed või kontrollijäljed Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele viimase nõudmisel kättesaadavaks tegemata.
3. Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 koostoimes I lisa B jao punktiga 9, mitte säilitades registreid, milles on sätestatud reitinguagentuuri ja hinnatava ettevõtte või sellega seotud kolmanda isiku õigused ja kohustused vastavalt krediidireitingu teenuse pakkumise lepingule, vähemalt nii kaua, kuni kehtib suhe hinnatava ettevõtte või sellega seotud kolmandate isikute vahel.
3a. Reitinguagentuur rikub artikli 14 lõike 3 kolmandat lõiku, kui ta ei teata Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele olemasolevate reitingumeetodite, mudelite või põhiliste hindamiseelduste kavandatud olulisest muutmisest või kavandatud uutest reitingumeetoditest, mudelitest või põhilistest hindamiseeldustest, avaldades reitingumeetodid oma veebisaidil vastavalt artikli 8 lõikele 5a.
3b. Reitinguagentuur rikub artikli 8 lõike 5a esimest lõiku, kui ta ei avalda oma veebisaidil kavandatud uusi reitingumeetodeid või olulisi muudatusi reitingumeetodites, millel võib olla mõju krediidireitingule, koos muutmise põhjuste ja muudatuste mõju selgitusega.
3c. Reitinguagentuur rikub artikli 8 lõike 7 punkti a, kui ta ei teata Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele avastatud vigadest oma reitingumeetodites või nende kasutamises või kui ta ei selgita nende mõju krediidireitingutele, sealhulgas vajadust tema antud krediidireitingud üle vaadata.
4. Reitinguagentuur rikub artikli 11 lõiget 2, jättes tagamata juurdepääsu nõutud teabele või esitades selle teabe kõnealuses lõikes nõutust erinevas formaadis.
4a. Reitinguagentuur rikub artikli 11a lõiget 1, kui ta ei tee kättesaadavaks vajalikku teavet ega esita kõnealust teavet lõikes 1 osutatud nõutud vormis.
5. Reitinguagentuur rikub artikli 11 lõiget 3 koostoimes I lisa E jao I osa punktiga 2, jättes Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele esitamata enda poolt osutatavate kõrvalteenuste loetelu.
6. Reitinguagentuur rikub artikli 14 lõike 3 teist lõiku, jättes Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teavitamata kõnealuse lõigu kohaselt esmase taotlemise tingimuste mis tahes olulistest muutustest.
7. Reitinguagentuur rikub artikli 23b lõiget 1, kui ta ei esita teavet, mida on nõutud artikli 23b lõike 3 kohase otsusega, või kui ta esitab vastuseks lihtsale teabetaotlusele või otsusele ebaõige või eksitava teabe.
8. Reitinguagentuur rikub artikli 23c lõike 1 punkti c, kui ta ei anna selgitust või annab ebaõige või eksitava selgituse asjaolude või dokumentide kohta, mis on seotud kontrolli eseme ja eesmärgiga.
III. Avalikustamise sätetega seotud rikkumised
1. Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 koostoimes I lisa B jao punktiga 2, jättes avalikustamata hinnatavate ettevõtete või seotud kolmandate isikute nimed, kellelt ta saab üle 5 % oma aastatulust.
2. Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 koostoimes I lisa B jao punkti 4 kolmanda lõigu teise poolega, jättes lõpparuandes avalikustamata, milliseid kõrvalteenuseid hinnatavale ettevõttele või sellega seotud kolmandale isikule osutati.
3. Reitinguagentuur rikub artikli 8 lõiget 1, jättes avalikustamata krediidireitingualases tegevuses kasutatavad meetodid, mudelid või põhilised hindamiseeldused, nagu on kirjeldatud I lisa E jao I osa punktis 5.
4. Reitinguagentuur rikub artikli 8 lõike 6 punkti a, jättes meetodite, mudelite või põhiliste hindamiseelduste muutumisel viivitamata avalikustamata krediidireitingute tõenäolise ulatuse, mida muudatus mõjutab, või avalikustades selle, kuid mitte kasutades sama kommunikatsioonivahendit, mida kasutati asjaomaste krediidireitingute avalikustamisel.
4a. Reitinguagentuur rikub artikli 8 lõike 6 punkti aa, kui ta kavatseb kasutada uusi reitingumeetodeid, teavitamata sellest kohe Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet või avaldamata konsulteerimise tulemusi ja kõnealuseid uusi reitingumeetodeid oma veebisaidil koos üksikasjaliku selgituse ning nende kasutamise alguskuupäevaga.
4b. Reitinguagentuur rikub artikli 8 lõike 7 punkti a, kui ta ei teata asjaomasele hinnatavale üksusele avastatud vigadest oma reitingumeetodites või nende kasutamises või ei selgita nende mõju krediidireitingutele, sealhulgas vajadust antud krediidireitingud läbi vaadata.
4c. Reitinguagentuur rikub artikli 8 lõike 7 punkti b, kui ta ei avalda oma veebisaidil oma reitingumeetodites või nende kasutamises avastatud vigu, kui sellised vead mõjutavad reitinguagentuuri krediidireitinguid.
5. Reitinguagentuur rikub artikli 10 lõiget 1, jättes ilma vahet tegemata avalikustamata või õigeaegselt avalikustamata otsuse krediidireitingu andmise lõpetamise kohta, sealhulgas jättes avalikustamata selle otsuse põhjused täies ulatuses.
6. Reitinguagentuur rikub artikli 10 lõiget 2 koostoimes I lisa D jao I osa punktide 1 või 2, punkti 4 esimese lõigu või punktidega 5 või 6, või I lisa D jao II või III osaga, kui ta ei esita krediidireitingu või reitinguväljavaate esitamisel kõnealuste sätetega nõutud teavet.
7. Reitinguagentuur rikub artikli 10 lõiget 2 koostoimes I lisa D jao I osa punktiga 3, kui ta ei teavita hinnatavat üksust viimase tööajal ning vähemalt terve tööpäev enne krediidireitingu või reitinguväljavaate avaldamist.
8. Reitinguagentuur rikub artikli 10 lõiget 3, jättes tagamata, et ►M5 väärtpaberistamise instrumentidele ◄ antavad reitingukategooriad on selgelt eristatud, kasutades täiendavat sümbolit, mis eristab neid teiste ettevõtete, finantsinstrumentide või finantskohustuste puhul kasutatavatest reitingukategooriatest.
9. Reitinguagentuur rikub artikli 10 lõiget 4, jättes avaldamata oma põhimõtted ja menetlused omaalgatuslike krediidireitingute puhul.
10. Reitinguagentuur rikub artikli 10 lõiget 5, jättes omaalgatusliku krediidireitingu andmisel esitamata kõnealuses lõikes nõutud teabe või jättes omaalgatusliku krediidireitingu vastavalt märgistamata.
11. Reitinguagentuur rikub artikli 11 lõiget 1, jättes täielikult avalikustamata või viivitamatult ajakohastamata I lisa E jao I osas sätestatud asjaolusid käsitleva teabe.
IV LISA
Artikli 36a lõike 3 kohaldamisel kasutatavate raskendavate ja kergendavate teguritega seotud koefitsientide loetelu
Artikli 36a lõikes 2 osutatud põhisummade suhtes kohaldatakse kumulatiivselt järgmisi koefitsiente, võttes aluseks järgmised raskendavad ja kergendavad tegurid.
I. Raskendavate teguritega seonduvad kohandamiskoefitsiendid
1. Kui rikkumine on toime pandud korduvalt, siis kohaldatakse iga korduva rikkumise puhul lisakoefitsienti 1,1.
2. Kui rikkumise kestus on pikem kui kuus kuud, kohaldatakse koefitsienti 1,5.
3. Kui rikkumine on paljastanud süsteemseid puudusi reitinguagentuuri töö korralduses, eriti selle menetlustes, juhtimissüsteemides või sisekontrollis, kohaldatakse koefitsienti 2,2.
4. Kui rikkumine mõjutas negatiivselt asjaomase reitinguagentuuri antud reitingute kvaliteeti, kohaldatakse koefitsienti 1,5.
5. Kui rikkumine on toime pandud tahtlikult, kohaldatakse koefitsienti 2.
6. Kui rikkumise tuvastamisest alates ei ole võetud parandusmeetmeid, kohaldatakse koefitsienti 1,7.
7. Kui reitinguagentuuri kõrgem juhtkond ei ole Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt läbiviidava uurimise käigus teinud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega koostööd, kohaldatakse kohandamiskoefitsienti 1,5.
II. Kergendavate teguritega seonduvad kohandamiskoefitsiendid
1. Kui rikkumine on seotud III lisa II või III jaos loetletud rikkumistega ja selle kestuseks on vähem kui 10 tööpäeva, kohaldatakse koefitsienti 0,9.
2. Kui reitinguagentuuri kõrgem juhtkond suudab näidata, et on võtnud kõik vajalikud meetmed rikkumise ärahoidmiseks, kohaldatakse koefitsienti 0,7.
3. Kui reitinguagentuur on Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet rikkumisest teavitanud kiiresti, tõhusalt ja täielikult, kohaldatakse koefitsienti 0,4.
4. Kui reitinguagentuur on vabatahtlikult võtnud meetmeid, tagamaks et sarnaseid rikkumisi ei oleks tulevikus võimalik toime panna, kohaldatakse koefitsienti 0,6.
( 1 ) EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1.
( 2 ) ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.
( 3 ) ELT L 335, 17.12.2009, lk 1.
( 4 ) ELT L 302, 17.11.2009, lk 32.
( 5 ) ELT L 174, 1.7.2011, lk 1.
( 6 ) ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.
( 7 ) ELT L 339, 24.12.2003, lk 73.
( 8 ) Komisjoni 10. augusti 2006. aasta direktiiv 2006/73/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (ELT L 241, 2.9.2006, lk 26).
( 9 ) ELT L 309, 25.11.2005, lk 15.
( 10 ) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.
( 11 ) ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.
( 12 ) ELT L 331, 15.12.2010, lk 48.
( 13 ) ELT L 331, 15.12.2010, lk 1.
( 14 ) EÜT 17, 6.10.1958, lk 385.
( 15 ) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.
( 16 ) EÜT L 191, 13.7.2001, lk 45.
( 17 ) Komisjoni 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/72/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses heakskiidetud turutavade, kaupade tuletisinstrumentidega seotud siseteabe määratlemise, siseringi isikute nimekirjade koostamise, juhtide tehingutest teatamise ja kahtlastest tehingutest teatamisega (ELT L 162, 30.4.2004, lk 70).
( 18 ) ELT L 390, 31.12.2004, lk 38.
( 19 ) EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11.
( 20 ) ELT L 142, 30.4.2004, lk 12.