Liikumis- ja elukohavabadus ELis

PÕHIPUNKTID

Kehtiva isikutunnistuse või passiga ELi kodanikud:

• võivad siseneda teise ELi liikmesriiki ilma välja- või sissesõiduviisata. Pereliikmetelt, kes ei ole ELi riigi kodanikud, ei nõuta välja- ega sissesõiduviisat, kui neil on kehtiv elamisluba;
• võivad elada teises liikmesriigis kuni kolm kuud, ilma et nad peaksid täitma mingeid tingimusi või formaalsusi;
• võivad elada teises liikmesriigis kauem kui kolm kuud teatavatel tingimustel, olenevalt nende staatusest vastuvõtvas riigis:
  • töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad ei pea vastama mingitele muudele tingimustele;
  • õpilastel ja muudel mittetöötavatel isikutel (nt pensionäridel) peavad olema piisavad vahendid nii enda kui ka oma pereliikmete jaoks, et nad ei koormaks vastuvõtva riigi sotsiaalabisüsteemi, ja neil peab olema üldine ravikindlustus;
• peavad end asjaomases ametiasutuses registreerima, kui nad elavad kõnealuses riigis kauem kui kolm kuud. Nende pereliikmetel, kes ei ole ELi kodanikud, peab olema elamisluba kehtivusajaga viis aastat;
• võivad saada alalise elamisõiguse, kui nad on elanud teises liikmesriigis seaduslikult ja pidevalt viis järjestikust aastat. See kehtib ka nende pereliikmete suhtes;
• omavad õigust vastuvõtva riigi kodanikega võrdsele kohtlemisele. Esimese kolme kuu jooksul ei ole vastuvõtva riigi ametiasutused kohustatud andma hüvitisi mittetöötavatele ELi kodanikele.

Lisaks:

• pereliikmed, kes on ELi kodaniku lähisugulased, võivad teatavatel tingimustel asjaomases riigis edasi elada, isegi kui asjaomane ELi kodanik sureb või riigist lahkub;
• ELi kodanikud või nende pereliikmed võidakse riigist välja saata, kui nende käitumine ohustab tõsiselt mõnda ühiskonna põhihuvi;
• ainsad haigused, mis õigustavad isiku liikumisvabaduse piiramist, on Maailma Terviseorganisatsiooni määratletud epideemiaohuga haigused.