1.Järeldused ja soovitused

1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kordab taas oma arvamustes 2018/05155, 1 2020/02842 2 ja 2022/01131 3 esitatud seisukohti määruse ettepaneku kohta. Järeldusi ja soovitusi kirjeldatakse allpool.

1.2Komitee peab oluliseks võtta Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO) vastuvõetud kaitse- ja kontrollimeetmed üle ELi õigusesse, et saavutada nende ühetaoline ja tõhus rakendamine ELis.

1.3Sellegipoolest leiab komitee, et esitatud ettepanekuga ei looda tõhusat mehhanismi NAFO vastuvõetud meetmete ülevõtmiseks ega lahendata nende meetmete iga-aastase ajakohastamise vajadust.

1.4Komitee toetab tõhusamat ja lihtsamat mehhanismi ning teeb seega ettepaneku koostada määrus ja lisada sellesse üksainus artikkel, millega kohustatakse Euroopa Liitu kohaldama NAFO meetmeid oma laevastikule.

1.5Komitee rõhutab riski, mis kaasneb sellise delegeeritud õigusaktide süsteemi loomisega, mis annaks komisjonile volituse võtta õigusakte vastu ilma tavapäraste menetlusteta.

2.Seadusandliku ettepaneku sisu

2.1Ettepaneku peamine eesmärk on võtta liidu õigusesse üle NAFO 2022. aasta septembri aastakoosolekul vastu võetud kaitse- ja rakendusmeetmed.

2.2Ettepanek sisaldab muudatusettepanekuid seoses lipuliikmesriikide uute kohustustega, mis on seotud teadusuuringute kavade esitamisega ja teadustegevuses osalemiseks laevadele esitatavate nõuetega; proovitraalimise reguleerimisega püügireisil esmakordsel rajooni sisenemisel; meriahvena püügikeelu kohandustega rajoonis 3M, atlandi polaarhai lossimise, ümberlaadimise ja pardal hoidmise keeluga ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kohandamisega muude piirkondlike kalandusorganisatsioonide vastavate nimekirjade põhjal.

2.3Ettepanekuga delegeeritakse komisjonile volitused muuta määrust (EL) 2019/833 seoses liikmesriikide kohustustega esitada teadusuuringute kavad ja laevadele esitatavate nõuetega teadustegevusega tegelemiseks, kui NAFO peaks tulevikus oma meetmeid muutma.

3.Üldised märkused

3.1Komitee peab vajalikuks võtta ELi õigusesse üle NAFO viimasel aastakoosolekul vastu võetud kaitse- ja kontrollimeetmed, et tagada nende ühetaoline kohaldamine ELis.

3.2Komitee on siiski arvamusel, et see ülevõtmismenetlus ei põhine ikka veel paindlikul mehhanismil, sest kõnealustesse meetmetesse tehakse muudatusi igal aastal ja ELi bürokraatia on väga aeglane, mille tulemuseks on pidev ebakõla NAFO poolt vastu võetud eeskirjade ja ELi õigusnormide vahel.

3.3Komitee kordab vajadust võtta kasutusele sujuvam menetlus, mille kohta komitee tegi 2019, 2020. ja 2022. aastal ettepaneku ning mida toetasid ka liikmesriikide ametiasutused ja asjaomased sektorid. Tegemist oleks lihtsa, vaid ühest artiklist koosneva määrusega, millega kohustatakse Euroopa Liitu kohaldama igal aastal NAFO poolt vastu võetud eeskirju oma laevastikule. Selle lihtsa määruse tingimuseks oleks sellise klausli lisamine, milles sätestatakse, et kui mõni NAFO vastuvõetud meede on vastuolus ELi õigusega, ei kohaldata seda enne, kui kaasseadusandjad on selles küsimuses kokkuleppele jõudnud.

3.4Komitee hoiatab veel kord, et määruse jõustamine võib põhjustada vastuolulisi eeskirju või vähemalt õigusliku ebakindluse perioode ametiasutuste ja ettevõtjate endi jaoks, kes ei tea, kas nad peavad järgima ELis kehtivaid varasemaid või uusi eeskirju. Samuti tekitab see moonutusi meetmete kehtestamisel kolmandate riikide laevastike suhtes.

3.5Komitee leiab, et delegeeritud õigusaktide süsteemi loomist hõlbustab ainult see, kui komisjonil võimaldatakse kehtestada eeskirju ilma tavapäraseid menetlusi järgimata.

4.Konkreetsed märkused

4.1Komitee tunnistab uurimislaevade olulist rolli merekeskkonna seisundi jälgimisel ja hindamisel, eelkõige seoses kalandusega. Säilitamise seisukohast on väga oluline täpselt kirjeldada elukooslusi nende bioloogilise mitmekesisuse ja toiduvõrgu struktuuri vaatenurgast. Kohapealne rikkalikkus võib viidata statistiliselt olulistele, aastaaegadest sõltuvatele muutustele valgalas kalade jaoks, mis ei pruugi ilmtingimata kajastada muutusi, mida on täheldatud bioloogilise mitmekesisuse ja funktsionaalsete söötmise omaduste osas 4 .

4.2Hiljuti võtsid teadusringkonnad kasutusele uuendusliku lähenemisviisi mereökosüsteemi seisundi seirele ja hindamisele, sealhulgas keskkonna DNA (eDNA) analüüsimise ja modelleerimise kaudu. Selle lähenemisviisiga võetakse kasutusele meetodid ja kontseptsioonid, mis võivad toetada kalanduse tõhusat juhtimist ja majandamist 5 . Komitee tunnistab, et eDNA kujutab endast lisaandmeid, mis annavad kasulikku teavet troofilise võrgu ja mereökosüsteemi seisundi kohta. Kuna mõni uurimislaev kogub oma vaatluskampaaniate käigus eDNAd, palub komitee käsitada kogutud ja säilitatud eDNAd väärtuslike andmetena, mis integreeritakse kalapüüki.

4.3Enamik riike järgib Nagoya protokolli tugisambaid. See protokoll jõustus 12. oktoobril 2014 ja tuleneb bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist. Selle protokolli kohaselt peab teadus- ja arendustegevus toimuma kooskõlas mis tahes kohaldatava juurdepääsu ja tulu jaotamise määrusega ning olema jälgitav. Asjaomasel juhul tuleb kõik nõutavad juurdepääsu ja tulu jaotamise menetlused koos pädevate asutustega läbi viia enne geneetiliste ressursside kasutamist ja ülekandmist nõudvate teadusprogrammide rakendamist, olenemata tarnijariigist. Enamik riike on Nagoya protokolli allkirjastanud ja mõned neist peavad selle veel ratifitseerima 6 .

4.4Ettepanekuga kehtestatakse uurimislaevade käitajatele kohustus esitada teatavaid nõutud andmeid, mis ei pruugi olla asjakohane, kui välised tegurid (nt ilmastikutingimused, konkreetne teave satelliitidelt toitainete jaotuse kohta) sunnivad või ajendavad vaatluskampaaniaid kiiresti muutma. Mõned nõuded, näiteks vajadus, et pardal oleks piisavalt asjatundlik vaatleja, ja laevade kohustus kaaspüügi korral asukohta vahetada, võivad samuti vähendada protsessi tõhusust tervete ja tootlike mereökosüsteemide kaitse ja majandamise toetamisel, eriti kui kogutud teavet ei edastata laiemale kogukonnale.

4.5Arvestades raskusi tegevusprotsessi kohandamisel õiguslike nõuetega ja vastupidi, väljendab komitee heameelt pragmaatilisema lähenemisviisi üle, mis põhineb läbipaistval teabevahetusel. Sellega seoses teeb komitee ettepaneku avaldada tagantjärele pädevate vaatlejatena määratletud ekspertide elulookirjeldused ning lühiaruanne, milles kirjeldatakse kaaspüügi korral asukoha vahetamise põhjuseid ja üksikasju. Selle teabe üldsusele kättesaadavaks tegemine võiks edendada parimate tavade jagamist ja parandada asjaomaste sidusrühmade mainet.

Brüssel, 15. juuni 2023

Oliver Röpke

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

(1)     ELT C 159, 10.5 2019, lk 60 .

(2)       ELT C 429, 11.12.2020, lk 279 .

(3)     ELT C 290, 29.7 2022, lk 149 .

(4)     Blackman et al., Communications Biology (2022) 5:259 .

(5)     Gilbey et al., Marine Policy (2022), 124, 104331 .

(6)     https://www.cbd.int/abs/nagoya-protocol/signatories/ .