NAT/843

„Eesmärk 55“: ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine
teel kliimaneutraalsuseni

ARVAMUS

Põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele
„„Eesmärk 55“: ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine teel kliimaneutraalsuseni““
[COM(2021) 550 final]

Raportöörid: Cillian Lohan ja Stefano Mallia

1.Järeldused ja soovitused

1.1Kliimaneutraalse ühiskonna suunas liikudes tuleb meil kasutusele võtta mudel, mis tagab jõudsalt edeneva majanduse. Kui soovime, et EL omaks juhtrolli ja et ülejäänud maailm võtaks EList eeskuju, peaksime püüdma kujundada kõige tulemuslikuma mudeli – sellise, mis on majanduslikust, sotsiaalsest ja keskkonna seisukohast õiglane ja jätkusuutlik. Võttes kasutusele mudeli, mis ei too kaasa kestlikul arengul põhinevat majanduskasvu, jääksime rahvusvahelisel areenil isolatsiooni ja annaksime teistele globaalsetele konkurentidele võimaluse juhtpositsiooni haarata. Euroopa tegevusviisi edendamisel ning ausa konkurentsi tagamisel ELi ja konkureerivate maailmajagude vahel etendab olulist rolli ELi kliimadiplomaatia.

1.2Paketis „Eesmärk 55“ esitatud 2030. aasta läbivaadatud eesmärkide saavutamine mõjutab sektoreid, piirkondi, kogukondi ja üksikisikuid kogu Euroopas ebaühtlaselt. Nende probleemide lahendamiseks soovitab komitee, et Euroopa Komisjon kirjeldaks ja analüüsiks üksikasjalikult mõju, mida üleminek avaldab tööhõivele ja oskustele eri riikides, piirkondades ja sektorites, sealhulgas alltöövõtjatele ja järgmise etapi väärtusahelatele. Puudub ühtne, kõigile sobiv lahendus ning seepärast peavad üleminekut soodustavad meetmed olema kohandatud nii, et need kajastaksid Euroopas esinevaid erinevaid olusid, pidades silmas vajadust tagada võrdsed võimalused ja arvestades liikmesriikide erinevaid lähtekohti.

1.3ELi institutsioonid peaksid töötama välja lisaettepanekuid ulatuslike avaliku ja erasektori investeeringute kaasamiseks Euroopa ja riigi tasandil, et toetada üleminekut nendes sektorites ja piirkondades, mida tuleb kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks põhjalikult ümber kujundada. Sellega seoses on komitee kindlal seisukohal, et õiglase ülemineku fondi mahtu ja kohaldamisala tuleb olulisel määral suurendada, et see oleks vastavuses eesseisvate raskustega.

1.4Komitee kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles esitama ettepaneku uue juhtimisraamistiku kohta, et ennetada ja juhtida muutusi, mis on seotud rohepöördega töömaailmas. Sellega tuleks samuti julgustada liikmesriike looma kolmepoolseid õiglase ülemineku komisjone, et võimaldada piirkondlikel omavalitsustel, sotsiaalpartneritel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel osaleda riiklike ja piirkondlike õiglase ülemineku kavade rakendamises.

1.5Komitee leiab, et ELil tuleb töötada kliimaneutraalsuse (kasvuhoonegaaside netonullheite) saavutamise suunas, tagades samal ajal konkurentsivõime ning ettevõtetele ja kodanikele taskukohase hinnaga energiavarustuskindluse. Euroopa konkurentsivõime tagamine peaks käima käsikäes selle tagamisega, et ELi konkurendid järgiksid rangeimaid keskkonna- ja sotsiaalseid standardeid. Kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vastase kaitse tugevdamine kolmandatest riikidest pärit impordi puhul on oluline, et tagada ELi kliimapoliitika keskkonnaalane terviklikkus ja sotsiaalne heakskiit.

1.6ELi õigusraamistiku abil on vaja tagada, et kõige konkurentsivõimelisemad ettevõtted oleksid järgmistel aastakümnetel need, millel on juhtroll jätkusuutlike ja vähese CO2 heitega ärimudelite rakendamisel. Seepärast on komitee kindlal arvamusel, et õigusnormid peaksid sillutama teed uute tehnoloogiate väljatöötamisele ja turuleviimisele, sealhulgas nõudluspoolsed meetmed juhtivate turgude loomiseks ja vähese CO2 heitega toodete tarbimise soodustamiseks. Lisaks peaksid kõik paketi „Eesmärk 55“ raames esitatavad seadusandlikud ettepanekud läbima konkurentsivõime kontrolli kestliku arengu eesmärkide põhimõtete alusel, et oleks hästi mõistetav nende täielik mõju ettevõtetele.

1.7Komitee on veendunud, et erilist tähelepanu tuleb pöörata majandussektoritele, kus on suur mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (MVKEd) osakaal. MVKEdel on potentsiaal kiirendada innovatsiooni Euroopa majanduse CO2 heite vähendamiseks vajalike toodete ja lahenduste arendamisel.

1.8Tungivalt on vaja poliitilist sidusust, tunnistades kliimakriisi ja elurikkuse kriisi omavahelist seotust. Uusi tehnoloogiaid täiendab energia- ja materjalitarbimise vähendamine vastavalt ringmajanduse põhimõtetele. Valdkondlikud strateegiad ja rahastamismudelid peaksid olema paketiga „Eesmärk 55“ kooskõlas, tagades näiteks, et maaomanikele/maahaldajatele/põllumajandustootjatele hüvitatakse süsiniku looduslik säilitamine mullas ja et keskkonnakahjulikud toetused peatatakse.

1.9Oluline on selgelt ja ausalt teavitada inimesi nii kuludest kui ka tuludest, mis kaasnevad nende järskude ja ulatuslike meetmetega, mida on vaja võtta 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Need muutused mõjutavad kõiki sektoreid ja piirkondi ning kasu ei pruugi kohe näha olla. Laiapõhjalise toetuse tagamine nõuab kõigilt ühiskonnaliikmetelt enneolematul tasemel arusaamist ja kaasatust.

2.Käesoleva arvamuse põhjendus ja ülesehitus

2.1Käesoleva arvamuse eesmärk on esitada Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee üldine seisukoht paketi „Eesmärk 55“ kohta, mille komisjon esitas 14. detsembril. Komitee rõhutab vajadust, et pakett tagaks sotsiaalselt õiglase, konkurentsivõimelise ja keskkonnahoidliku ülemineku. Komitee esitab konkreetsed arvamused paketi kõigi asjakohaste seadusandlike ettepanekute kohta.

2.2Komitee rõhutab, et pakett „Eesmärk 55“ tuleb siduda ÜRO kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärkidega, mida komitee on toetanud varasemates arvamustes. Kestliku arengu eesmärgid on eriti kasulikud, sest need on üleilmsed ja hõlmavad lisaks komisjoni paketi aluseks olevale pakilisele kliimaprobleemile ka muid vajalikke majandusliku ja sotsiaalse kestlikkuse eesmärke, mis tuleb paketi edu saavutamiseks täita. Seepärast esitatakse järgnev arvamus kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkide kolme peamise sihiga.

3.Üldpõhimõtted – komitee konkreetsed seisukohad komisjoni dokumendi kohta

Sotsiaalselt õiglane üleminek

3.1Oma resolutsioonis Euroopa tuleviku konverentsi teemal tegi komitee ettepaneku „luua Euroopa jaoks uus narratiiv, mis seob Euroopa kaug- ja lähimineviku tänapäevaga ning pakub tulevikunägemuse, mis põhineb piiriülesel koostööl, Euroopa rahvaste vaheliste sidemete tugevdamisel ning solidaarsusel, sotsiaalsel õiglusel, põlvkondadevahelisel koostööl, soolisel võrdõiguslikkusel, kestlikul heaolul ning õiglasel rohe- ja digiüleminekul. On hädavajalik võimendada üldsuse toetust nendele väärtustele, et kujundada ümber meie majanduskasvu- ja juhtimismudelid kestlikkuse suunas, ehitada üles võrdsem ühiskond ning asetada kodanikuühiskonna organisatsioonid ülesehitamise ja taastamise keskmesse“ 1 . Komitee on kindlalt veendunud, et paketi „Eesmärk 55“ hästi läbimõeldud rakendamine aitab kaasa selle uue narratiivi elluviimisele.

3.2Samuti on komitee märkinud, et keskenduda tuleb õiglasele ja kestlikule COVID-19 kriisist taastumisele, mis sillutab teed kaasavamale ühiskonnale, arendab pikaajalist konkurentsivõimet ja loob koostöökeskkonna, võttes täielikult arvesse ELi liikmesriikides esinevaid ja omavahel põimunud sotsiaalseid, majanduslikke, demokraatlikke, demograafilisi ja kliimakriise, rohe- ja digiülemineku vajadust ning pandeemiast tingitud pikemaajalisi struktuurimuutusi 2 . ELi kõige tähtsam eesmärk peab olema tugevdada meie sotsiaalse turumajanduse mudelit, milles jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline majandus ning hästi väljaarendatud sotsiaalpoliitika käivad käsikäes. Seega on Euroopa rohelise kokkuleppe saavutamine – mida komitee on juba algusest peale kiiduväärseks pidanud – õige tee, mida mööda edasi minna. Euroopa roheline kokkulepe on uus Euroopa majanduskasvu strateegia, mille keskmes on heaolu, kestlikkus ja sotsiaalne õiglus. Jõuka Euroopa saavutamiseks on oluline tagada õiglane üleminek kliimaneutraalsele eluviisile, edendada kvaliteetseid töökohti ning kestlikku ettevõtlust ja innovatsiooni, sealhulgas ringmajandust ja sotsiaalmajandust 3 .

3.3Pakett „Eesmärk 55“ on samm 2050. aastaks kliimaneutraalse Euroopa majanduse saavutamise suunas. Selline üleminek nõuab meie elu-, töö- ja käitumisviisi põhjalikku ümberhindamist. Võttes arvesse, et puudub ühtne, kõigile sobiv lahendus, peavad üleminekut soodustavad meetmed olema kohandatud nii, et need kajastaksid Euroopas esinevaid erinevaid olusid, pidades silmas vajadust tagada võrdsed võimalused ja arvestades liikmesriikide erinevaid lähtekohti.

3.4Paketis „Eesmärk 55“ esitatud 2030. aasta läbivaadatud eesmärkide saavutamine mõjutab sektoreid, piirkondi, kogukondi ja üksikisikuid kogu Euroopas ebaühtlaselt. On täiesti selge, et kiire üleminek vähese CO2 heitega majandusele toob kaasa suuri raskusi kodanikele, töötajatele, ettevõtetele ja piirkondadele, eriti neile, kes sõltuvad kõige rohkem CO2-mahukatest sektoritest ja tööstusharudest. Samuti väärib märkimist, et vähese CO2 heitega majandusele üleminekul seisavad märkimisväärsete raskustega silmitsi ka äärealadel asuvad liikmesriigid. Kui nendele raskustele piisavat tähelepanu ei pöörata, võib see põhjustada ebavõrdsuse suurenemise ning tuua kaasa ulatusliku ümberstruktureerimise, tööpuuduse ning piirkondade, maa-alade ja keskkondade deindustrialiseerimise. See võib põhjustada ELi kodanike seas sotsiaalse heakskiidu puudumist ja anda poliitilise tagasilöögi Euroopa rohelise kokkuleppe tegevuskavale.

3.5Nende murekohtade lahendamiseks kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles esitama rohkem poliitikameetmeid, millega tugevdada Euroopa rohelise kokkuleppe sotsiaalset ja tööhõivealast mõõdet. Praegu on komisjoni seadusandlikud ettepanekud koostatud eesmärgiga saavutada 2030. aastaks seatud kliimaeesmärk, mis on absoluutselt vajalik, kuid need ei hõlma piisavaid meetmeid, millega tagada Euroopa töötajate ja madala sissetulekuga leibkondade jaoks õiglane üleminek. Et olla sotsiaalselt vastuvõetav, peaks paketis esitatud kliimaeesmärgile vastama samaväärne sotsiaalne eesmärk, mis on kooskõlas ELi nõukogu hiljutise Porto deklaratsiooni, Euroopa sotsiaalõiguste samba ja ILO õiglase ülemineku suunistega.

3.6Konkreetsemalt kutsub komitee paketi sotsiaalse mõõtme tugevdamiseks ELi institutsioone üles tegema järgmist.

3.6.1Kirjeldama ja analüüsima üksikasjalikult mõju, mida üleminek avaldab tööhõivele ja oskustele eri riikides, piirkondades ja sektorites, sealhulgas alltöövõtjatele ja järgmise etapi väärtusahelatele. Samuti on vaja analüüsida mõju riigi rahandusele, kaubavoogudele ja tarbijatele. Selline üksikasjalik ülevaade täiendaks komisjoni varasemate mõjuhinnangute üldist perspektiivi ning annaks vajalikud teadmised piisava tööhõive-, sotsiaal- ja territoriaalpoliitika väljatöötamiseks.

3.6.2Töötama välja lisaettepanekuid ulatuslike avaliku ja erasektori investeeringute kaasamiseks Euroopa ja riigi tasandil, et toetada üleminekut nendes sektorites ja piirkondades, mida tuleb kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks põhjalikult ümber kujundada. Selliste investeeringute edendamisel tuleks silmas pidada ka liikmesriike, millel on ebasoodne mastaabisääst, ühendatuse probleemid ja vähene heite vähendamise potentsiaal. Sellega seoses tuleks õiglase ülemineku fondi mahtu ja kohaldamisala olulisel määral suurendada, et see oleks vastavuses eesseisvate raskustega.

3.6.3Veenduma, et riiklikud energia- ja kliimakavad sisaldaksid õiglase ülemineku strateegiaid. Riiklike energia- ja kliimakavade 2023. aastal toimuval ajakohastamisel tuleks liikmesriikidelt nõuda paketist „Eesmärk 55“ eeldatavasti tulenevate sotsiaalsete raskuste süstemaatilist tuvastamist ning nende lahendamiseks vajalike üksikasjalike meetmete ja vahendite kindlaksmääramist. Selliseid õiglase ülemineku strateegiaid on vaja, et toetada töötajaid üleminekul, tagada piisav koolitus, ümber- ja täiendusõpe ning aidata kaasa alternatiivsete kvaliteetsete töökohtade loomisele samades piirkondades. Oskuste strateegiate ja aktiivsete tööturustrateegiate väljatöötamisel tuleb sotsiaaldialoogi ja kodanikuühiskonna platvormide kaudu nõuetekohaselt kaasata sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonna organisatsioone.

3.6.4Esitama ettepaneku uue juhtimisraamistiku kohta, et ennetada ja juhtida muutusi, mis on seotud rohepöördega töömaailmas. Selline raamistik peaks tagama töötajate õiguse olla informeeritud ja ära kuulatud, kui nende töökohtadel ja piirkondades töötatakse välja õiglase ülemineku kavasid. Kehtivate õiguste jõustamisele tuginedes peaks raamistik tugevdama ka sotsiaaldialoogi ja laiemat dialoogi kodanikuühiskonnaga.

3.6.5Tagama olemasolevate Euroopa sotsiaaldialoogi struktuuride (nagu kolmepoolne sotsiaaltippkohtumine, valdkondlikud sotsiaaldialoogi komiteed ja Euroopa töönõukogud) nõuetekohase kaasamise Euroopa rohelise kokkuleppe meetmete väljatöötamisse ja seiresse ning tööstuse ökosüsteemide ja taastekavade üleminekujuhiste väljatöötamisse.

3.6.6Julgustama liikmesriike looma kolmepoolseid õiglase ülemineku komisjone, et võimaldada piirkondlikel omavalitsustel, sotsiaalpartneritel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel esitada soovitusi ning pidada läbirääkimisi riiklike ja piirkondlike õiglase ülemineku kavade üle. Liikmesriikide, piirkondade, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna panus on ülioluline, et tagada piisav reageerimine ja kinnitada, et võetud kohustust mitte kedagi kõrvale jätta saab usaldada.

3.7Tulevane kliimapoliitika mõjutab märkimisväärselt kõiki inimesi, eriti mis puudutab CO2 hinnastamise mehhanisme. On selge, et 2030. aasta eesmärkide täitmine suurendab inimeste, eelkõige madalaima sissetulekuga inimeste kulusid. Selliseid kulusid tuleb nõuetekohaselt põhjendada. Kehtestada tuleb eri- ja sotsiaalmeetmed, et kaitsta ja toetada kõige haavatavamaid kodanikke, sest neile avaldavad lisakulud kõige suuremat mõju. Sellised meetmed on väga olulised, et tagada nõuetekohaseks üleminekuks vajalik kodanike osalus.

3.8Komitee koostas eraldi arvamuse, milles peab kiiduväärseks kavandatava kliimameetmete sotsiaalfondi loomist, mille eesmärk on leevendada uue CO2 hinnastamise negatiivset sotsiaalset ja majanduslikku mõju ning pakkuda liikmesriikidele rahalisi vahendeid, et toetada nende meetmeid, mis on mõeldud selleks, et vähendada heitkogustega kauplemise sotsiaalset mõju, mis avaldub majanduslikult vähekaitstud leibkondadele, mikroettevõtjatele ja transpordikasutajatele. Nagu on osutatud asjakohases arvamuses (TEN/759), kutsub komitee liikmesriike üles kasutama ära kliimameetmete sotsiaalfondi koostoimet muude kättesaadavate rahaliste vahenditega ja kasutama seda fondi kõige tõhusamal viisil 4 .

3.9Samal ajal märgib komitee, et turupõhised mehhanismid suudavad suunata ELi kindlalt pikaajaliste jätkusuutlike muutuste teele, tagades majandusarengu, kuid samas tasakaalustades sotsiaalseid ja keskkonnavajadusi ülemineku ajal. Nendega peavad kaasnema kultuurilised ja käitumuslikud muutused ning süsteemsed muutused valdkondlikes tavades. Samuti tuleb lõpetada keskkonda kahjustavate toetuste andmine 5 .

3.10Komitee tuletab samuti meelde, et meie kõigi ees seisvad suured probleemid leiavad lahenduse ning põhjalikud, kestliku majanduse jaoks vajalikud üleminekud meie majanduses, selles, kuidas me käime ümber looduse ja keskkonnaga, ning meie elukorralduses saavad toimuda ainult siis, kui aktiivselt kaasatakse kodanikke, töötajaid ja nende organisatsioone 6 .

Konkurentsivõimeline üleminek

3.11Äriringkonnad võtavad kliimamuutustega seotud problemaatika täielikult omaks ja on valmis astuma vajalikke samme eesmärgi, st CO2 heite 55 % vähendamise saavutamiseks. Erasektor on valmis andma oma panuse, investeerima ulatuslikult vajalikku taristusse ja tehnoloogiasse ning looma kvaliteetseid töökohti. Kõik see nõuab aga prognoositavat investeeringute õigusraamistikku. Kõik paketi „Eesmärk 55“ raames esitatavad seadusandlikud ettepanekud peaksid läbima konkurentsivõime kontrolli kestliku arengu eesmärkide põhimõtete alusel, et oleks hästi mõistetav nende täielik mõju ettevõtetele.

3.12Euroopa roheline kokkulepe annab meile ainulaadse võimaluse ehitada üles tugevam ja jätkusuutlikum tulevik ning Euroopa ettevõtted peavad olema kõigi edasiviivate lahenduste lahutamatu osa. ELil tuleb jätkata tööd kliimaneutraalsuse (kasvuhoonegaaside netonullheite) saavutamise suunas, tagades samal ajal konkurentsivõime ning ettevõtetele ja kodanikele taskukohase hinnaga energiavarustuskindluse.

3.13Euroopa konkurentsivõime tagamine peaks käima käsikäes selle tagamisega, et nii väljaspool ELi kui ka ELis asuvad konkurendid järgiksid rangeimaid keskkonna- ja sotsiaalseid standardeid. Õigusraamistiku abil on vaja tagada, et kõige konkurentsivõimelisemad ettevõtted oleksid järgmistel aastakümnetel need, millel on juhtroll jätkusuutlike ja vähese CO2 heitega ärimudelite rakendamisel. Konkurentsivõime tagamist ei tohiks ekslikult tõlgendada ettekäändena, et tegutseda üleilmsel turul keskkonnahoiu standardite madalaimal tasandil. Oluline on sidus strateegia, kuidas suurendada vähese CO2 heitega kaupade ja teenuste eksporti EList kolmandatesse riikidesse.

3.14Lühikeses perspektiivis nõuavad vähese CO2 heitega tehnoloogiad aga ulatuslikke kapitaliinvesteeringuid ning enamasti kaasnevad nendega traditsiooniliste tehnoloogiatega võrreldes suuremad rahalised tegevuskulud ja tehnoloogilised riskid. Uute ärimudelite varajasi kasutuselevõtjaid tuleks toetada, tagamaks et nende uuendused ei satu ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Toetus peab järgima VKEde rahastamisvahendite võrdse kättesaadavuse põhimõtet ja põhinema üksnes kliimaeesmärkidel.

3.15Selleks et soodustada ulatuslikke investeeringuid, mida tuleb teha CO2 heiteta elektrienergiasse, on vaja nähtavaid pikaajalisi turusignaale ja vahendeid. Taastuvenergia projektide rakendamise üks suurim kitsaskoht on pikad ja keerukad loamenetlused. Komitee toetab kindlalt komisjoni sellekohast tööd.

3.16Investeerimisotsused, mis on vajalikud 2030. aasta eesmärkide saavutamiseks, tuleb teha lähitulevikus, ajal, mil Euroopa majandus alles taastub COVID-19 pandeemia põhjustatud majanduskriisist. Seepärast on oluline, et EL leiaks õige tasakaalu Euroopa rohelise kokkuleppe ning taaste- ja vastupidavusrahastu vahel, et juhtida investeeringuid tulevikku suunatud tehnoloogiasse ja tavadesse. ELi poliitikakujundajad peaksid samuti tagama selle, et paketti „Eesmärk 55“ ja taasterahastut „Next Generation EU“ kasutataks uute kvaliteetsete töökohtade loomiseks ja roheüleminekuga seotud strateegiliste sektorite tööhõivepotentsiaali ärakasutamiseks.

3.17Seadusandlike ettepanekutega tuleb tagada, et kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine saavutatakse Euroopas ümberkujundavaid investeeringuid soodustades. See tugevdaks Euroopa juhtrolli rahvusvahelistel kliimamuutusi käsitlevatel läbirääkimistel.

3.18ELi ja liikmesriikide tööstuspoliitikas tuleb käsitleda CO2 heite vähendamisega seotud raskusi. Peame aitama tööstust ja töötajaid üleminekul vähese CO2 heitega majandusele, eelkõige sektorites, kus on keeruline CO2 heidet vähendada ja mis on avatud rahvusvahelisele konkurentsile, näiteks energiamahukad tööstusharud ja põllumajandus. Seepärast tuleks kehtestada meetmed, mis aitaksid tõhusalt vältida tootmise väljatõrjumise ja CO2 heidet tekitavate kaupade importimise ohtu. Kuna kolmandad riigid ei võta samaväärseid kohustusi, on ELi suuremate kliimaeesmärkide tõttu vaja tagada tugevdatud kaitse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vastu – seda mitte ainult tööstuse konkurentsivõime säilitamiseks ja ebaausa konkurentsi vastu võitlemiseks, vaid ka selleks, et tagada ELi kliimapoliitika keskkonnaalane terviklikkus ja sotsiaalne heakskiit.

3.19Nagu varem mainitud, tuleks sotsiaaldialoogi abil välja töötada õiglase ülemineku strateegiad, et tagada mõjutatud sektorite töötajate piisav ümberõpe ja töökohalt töökohale üleminek. Selle käigus on oluline tagada piisav sotsiaalkaitse ja hästitoimivad avalikud teenused, et toetada ja kaasata töötajaid ülemineku ajal.

3.20Konkreetset tähelepanu tuleb pöörata ka majandussektoritele, kus on suur VKEde osakaal. VKEdel on potentsiaal kiirendada innovatsiooni Euroopa majanduse CO2 heite vähendamiseks vajalike toodete ja lahenduste arendamisel. Samal ajal vajavad VKEd toetust tehnoloogiate kättesaadavuse osas, et vähendada oma tootmis-, töötlemis-, taastamis- ja turustusprotsessides CO2 heidet.

3.21Kuigi EL toodab 8 % kogu maailma heitkogustest, on EL õigustatult võtnud endale juhtrolli meetmete võtmisel kliimaneutraalse majanduse saavutamiseks 2050. aastaks. Seda tehes peame tagama, et väljatöötatav mudel oleks tulemuslik, võimaldades ettevõtetel kasvada ja luua kvaliteetseid töökohti, ühiskonnal jõudsalt edeneda ja keskkonnal taastuda. Tulemuslik mudel tagab ELile üleilmse juhtrolli, samal ajal kui vaid osaliselt tulemuslik mudel tooks kaasa selle, et peaksime järgima teiste, näiteks USA või Hiina eeskuju. Komitee on kindlalt veendunud, et ELil on märkimisväärsed tehnilised teadmised, mis võimaldavad Euroopal võtta rohelise majandusega seoses tööstussektoris juhtrolli. Maailmaturul rangete keskkonnastandardite edendamisel etendab olulist rolli ELi välistegevus ja kliimadiplomaatia.

3.22Euroopa peab ära kasutama oma praegust liidripositsiooni kliimamuutuste valdkonnas, tegutsedes innovatsiooni kiirendajana. Veelgi suuremaid jõupingutusi ja vahendeid tuleks suunata teadus-, arendus- ja rakendusprogrammide toetamiseks nii Euroopa kui ka riikide tasandil, ilma võitjaid liiga varajases etapis välja valimata, sest vähese CO2 heitega majandusele ülemineku toetamiseks vajalike tehnoloogiate ja energiaallikate valik on lai. Selleks oleks mõistlik analüüsida praegust hariduse ja teaduse rahastamissüsteemi, et pakkuda välja lahendusi, mis võimaldaksid Euroopal tõhusamalt konkureerida Ameerika ja Aasiaga.

3.23Vähese CO2 heitega energiaallikate, näiteks elektri ja vesiniku kättesaadavus üleilmselt konkurentsivõimeliste hindadega on töötleva tööstuse tulemusliku ümberkujundamise jaoks hädavajalik. Selleks on vaja toetavat õigusraamistikku ja õigeaegset piisava taristu väljaarendamist.

3.24Nagu on märkinud Rahvusvaheline Energiaagentuur, tuleneb suurem osa üleilmsest CO2 heite vähendamisest 2030. aastani tänapäeval kergesti kättesaadavatest tehnoloogiatest. 2050. aastal peaks aga peaaegu pool CO2 heite vähendamisest tulenema tehnoloogiatest, mis on praegu tutvustamis- või prototüübietapis. Rasketööstuses ja kaugtranspordis on praegu alles väljatöötamisel olevate tehnoloogiate osakaal heitkoguste vähendamises veelgi suurem. Seepärast on ülioluline, et õigusnormid sillutaksid teed uute tehnoloogiate väljatöötamisele ja turuleviimisele.

3.25Vähemalt ülemineku algetapis on juhtivate turgude loomiseks ja vähese CO2 heitega toodete tarbimise soodustamiseks vajalikud ka nõudluspoolsed meetmed, sest need tooted on tavaliselt kulutasuvuse poolest vähem konkurentsivõimelised kui traditsioonilised tooted.

3.26Komitee rõhutab, et roheüleminek saab olla tulemuslik üksnes siis, kui ELil on kvalifitseeritud tööjõud, mida on vaja konkurentsivõime säilitamiseks. Samal ajal kutsub komitee komisjoni üles ajakohastama paketi „Eesmärk 55“ kohta juba koostatud mõjuhinnanguid, et tagada, et need sisaldaksid kõige uuemaid ja asjakohasemaid andmeid ning annaksid võimalikult täpse ülevaate asjaomastest mõjudest.

Roheüleminek

3.27Kliima ja elurikkusega seotud kaksikkriisi tuleb lahendada koos. Kliimaalased lahendused, mis mõjutavad negatiivselt elurikkust ja elupaiku, ei ole vastuvõetavad heitkoguste vähendamiseks kavandatud paketi osana. Pakett „Eesmärk 55“ peab olema seotud ÜRO kestliku arengu eesmärkidega ning olema kooskõlas kestliku arengu tegevuskavas 2030 kokkulepitud kohustuste ja Euroopa sotsiaalõiguste sambaga.

3.28Inimtegevuse, majanduspoliitika ja kliimameetmete mõju jälgimisel tuleb juhinduda teadlaste kindlaks määratud üheksast planeedi taluvuspiirist 7 .

3.29Looduse taastamine ja elurikkuse kiirele taastamisele kaasaaitamine peab moodustama osa õigustikust, et tagada roheüleminek, ning olema tulevase ELi looduse taastamise määruse keskmes. Tähelepanuta ei tohiks jätta olemasolevate elurikaste elupaikade kaitset ja säilitamist.

3.30Looduslike ökosüsteemide kasutamisega süsiniku kogumiseks ja säilitamiseks peaks kaasnema sobiv riigi rahastus toetuste näol ja uued keskkonnahoidlikud ärimudelid ning on oluline, et nende rahaliste vahendite saaja oleks asjaomane maaomanik/maahaldaja/põllumajandustootja. Süsiniku säilitamine ning elurikkuse kaitse ja taastamine on avalikud hüved. See põhimõte peab kajastuma tulevases süsinikku siduva põllumajanduse algatuses.

Uue mullastrateegia avaldamisele peaks kiiresti järgnema mulladirektiivi ettepanek. Mullale keskendumine on elurikkuse ja süsiniku loodusliku säilitamise seisukohalt ülioluline.

Ülemineku tagamine saavutatakse mehhanismidega, mis soodustavad üldsuse laialdast heakskiitu ja toetust

3.31On ülioluline, et kodanikke ja sidusrühmi toetataks, et nad saaksid aktiivselt osaleda üleminekul vähese CO2 heitega ühiskonnale. Üleminekust tekkivate raskustega seotud hirme ja muresid saab leevendada igasuguste sidusrühmadega suhtlemise abil. Tuleks käivitada kooskõlastatud kliimadiplomaatia algatus, mis hõlmaks kodanikuühiskonna kliimadiplomaatia võrgustikku.

3.32Kliimameetmete sotsiaalfondi riiklikud, liikmesriigi põhised jaotusmehhanismid tuleks konsulteerimisprotsessi käigus selgelt kindlaks määrata eesmärgiga tagada, et üleminekukulud on ühtlaselt jaotatud ja et rahalised toetused jõuavad nendeni, kes seda kõige rohkem vajavad. Komitee oma umbes 100 miljonist kodanikust koosneva võrgustikuga võiks selliste mehhanismide kavandamisele kaasa aidata.

3.33Imporditavast fossiilkütusest sõltuvuse vähendamise eeliste ja CO2-neutraalse ühiskonna mitmekülgsete eeliste kohta tuleks järjekindlalt edastada selgeid sõnumeid, et võidelda populistlikke kavatsusi süvendavate mittetõepäraste narratiivide vastu.

3.34Paketi „Eesmärk 55“ rakendamiseks on vaja tugevaid juhtimisstruktuure, et kaasata kõik sidusrühmad kohanemismeetmete kavandamisse. See tuleb tunnistada põlvkondadevaheliseks probleemiks ning seda tuleb käsitada kui võimalust tegeleda soolise tasakaalustamatuse küsimusega töökohal, sissetulekutes ja võimalustes.

3.35Oluline on hoida selget suunda eesmärkide jaotamisel. Rangete kohustustega, näiteks Euroopa kliimamäärusest tulenevate kohustusega, tuleks kindlaks määrata, kes mida peab tegema, ja riigi tasandil tuleks kehtestada valdkondlikult siduvad eesmärgid.

3.36Rahaliste vahendite kaasamise hõlbustamiseks tuleks luua spetsiaalne keskkond, mille kaudu määrataks kindlaks tööstussektori ja VKEde rahastamisvood ning toimuks nende ühtlustamine.

Brüssel, 9. veebruar 2022

Peter Schmidt
põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsiooni esimees

_____________

(1)    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee resolutsioon teemal „Uus Euroopa narratiiv. Resolutsioon Euroopa tuleviku konverentsi teemal“, punkt 2.1, ELT C 286, 16.7.2021, lk 1 .

(2)    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee resolutsioon teemal „Uus Euroopa narratiiv. Resolutsioon Euroopa tuleviku konverentsi teemal“, punkt 2.1, ELT C 286, 16.7.2021, lk 1 .

(3)    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee resolutsioon teemal „Uus Euroopa narratiiv. Resolutsioon Euroopa tuleviku konverentsi teemal“, punkt 2.4, ELT C 286, 16.7.2021, lk 1 .

(4)    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Kliimameetmete sotsiaalfond“ (TEN/759) , mis võeti vastu komitee täiskogu istungjärgul 8.–9. detsembril 2021, punktid 1.1 ja 1.2.

(5)     Rahvusvaheline Valuutafond on arvutanud välja, kui suured on otsesed ja kaudsed fossiilkütuste toetused kogu maailmas (avaldatud 2021. aasta septembris) – nende maht on ligikaudu 6 triljonit USA dollarit aastas.

(6)    Resolutsioon „Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee panus Euroopa Komisjoni 2022. aasta tööprogrammi ajutise töörühma „Komitee panus Euroopa Komisjoni 2022. aasta tööprogrammi“ töö põhjal“, punkt 1.5, ELT C 341, 24.8.2021, lk 1 .

(7)       https://www.stockholmresilience.org/research/planetary-boundaries/the-nine-planetary-boundaries.html .