INT/903

Rohelise kokkuleppeni ei saa jõuda ilma sotsiaalse kokkuleppeta

ARVAMUS
Ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
„Rohelise kokkuleppeni ei saa jõuda ilma sotsiaalse kokkuleppeta“
(omaalgatuslik arvamus)
Raportöör: Norbert Kluge

1.Järeldused ja soovitused

1.1Riikidel, ettevõtetel ja kodanikel tuleb ühiselt toime tulla kiiresti arenevate ja aluselise tähtsusega probleemidega. Nad peavad võtma ühise vastutuse selle eest, et kedagi ei jäetaks kõrvale. Taastumine peab põhinema sotsiaalsete ja inimõiguste ning demokraatlike väärtuste ja õigusriigi kaitsmisel, ühtse turu potentsiaali täielikul rakendamisel, kestliku arengu eesmärkide saavutamisel, ringmajanduse loomisel ja kliimaneutraalsuse saavutamisel Euroopa Liidus hiljemalt 2050. aastaks 1 . Komitee rõhutab asjaolu, et Euroopa Liidul peab selles protsessis olema juhtroll, sealhulgas ülemaailmsel tasandil.

1.2Üleminek rohelisematele ja kestlikumatele majandusparadigmadele toob kaasa suuri majanduskulusid, millega kaasneb sotsiaalse ebavõrdsuse suurenemise risk ja sotsiaalse ühtekuuluvuse vähenemine 2 . Rohelise kokkuleppeni ei saa jõuda ilma integreeritud sotsiaalse kokkuleppeta. Rohelise kokkuleppe ja sotsiaalse õigluse tiheda seotuse tagamiseks on vaja mitut olulist poliitikakomponenti.

1.3Tööhõive ja oskuste edendamine, sujuvad üleminekud ja dünaamiline sotsiaaldialoog on selgelt olulised elemendid. Kuid sotsiaalne kokkulepe kui uue rohelise kokkuleppe oluline osa ei ole kindlasti seotud ainult töötamisega. See hõlmab sissetulekut, sotsiaalkindlustust ja maksutoetust kõigile vajajatele, samuti neile, kellel puudub täielikult juurdepääs tööle. Kõigi kodanikuühiskonna osalejate kaasamine peab olema ühine ettevõtmine ja ühine mure, isegi ettevõtete otsuste tegemise protsessis – st, et arvesse tuleb võtta kõige haavatavamate ühiskonnarühmade kaasamist.

1.4Ettevõtetel tuleb oma konkreetse suutlikkuse piires panustada rohelise/sotsiaalse kokkuleppe saavutamisse. Neil peab loomulikult säilima eesmärk olla kasumlik ja konkurentsivõimeline. Samal ajal saavad nad täita olulisemat rolli oma konkreetse panuse haldamisel, et kujundada roheline kokkulepe, riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad ning tööstus edukalt ümber sotsiaalselt kasulikuks. See hõlmab ettevõtluse edendamist ja VKEde erilist rolli ning ka sotsiaalsete ettevõtete rolli, keda tuleks käsitleda täiendavate osalejatena piirkondlike ja kohalike tööturgude sidumisel tööstuse muutustega.

1.5Sellise lähenemisviisi üks põhikomponente on tugev ja tulevikku vaatav sotsiaaldialoog 3 . See toetab samuti avatumat ja osaluspõhisemat äriühingu üldjuhtimist. Kuigi tõhus otsuste tegemine on ettevõtete edukuse üks peamisi eeltingimusi ja nende juhtorganid peavad säilitama paindlikkuse, et tasakaalustada individuaalsete osalejate huve, võib sotsiaaldialoog olla konstruktiivne ettevõtete otsustusprotsessi kvaliteedi parandamisel, nagu on kinnitanud paljud empiirilised uuringud. Workers’ voice 4 püüab ettevõttes leida võimalusi positiivsete pikaajaliste muudatuste tegemiseks, tuginedes ettevõttesisesele oskusteabele selle menetluste kohta, parandades seeläbi riskijuhtimist ja nõuetele vastavuse kontrolli. See tõstab olemasoleva teabe taset ja parandab juhatustes tehtavate otsuste kvaliteeti.

1.6Komitee tunnustab Euroopa Komisjoni arusaamist sellest küsimusest, mida väljendati Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas (märts 2021): kui Euroopa liigub kriisidele reageerimiselt taastumisele, on sotsiaaldialoogil, töötajate ja nende esindajate teavitamisel, nendega konsulteerimisel ja nende osalemisel eri tasanditel (sealhulgas ettevõtte ja sektori tasandil) oluline roll majandusliku ülemineku kujundamisel ja töökohal innovatsiooni soodustamisel, pidades eelkõige silmas käimasolevat kaksiküleminekut ja muutusi töömaailmas 5 . Komisjon soovitab riiklikel ametiasutustel ja sotsiaalpartneritel tagada, et töötajaid teavitatakse ja nendega konsulteeritakse ning edendatakse töötajate osalemist ettevõtte tasandil, et soodustada innovatsiooni töökohal.

1.7Euroopa poolaasta ja riiklike vastupanuvõime kavade reformimisel tuleks arvesse võtta ka süstemaatilist arusaamist workers’ voice’ist ettevõtte otsustusprotsessis seoses ümberkorralduste ja innovatsiooniga töömaailmas. Euroopa Liidu kaubanduspoliitikas võiks seda ühise kaubanduspoliitika kujundamiseks rohkem kasutada.

1.8Kuigi olemasolev äriühingu üldjuhtimise ELi raamistik annab äriühingutele suuniseid erinevate sidusrühmade huvide arvessevõtmiseks, on äriühingu kestliku üldjuhtimise jaoks vaja laiemat ja pluralistlikku lähenemisviisi selle kohta, millised peaksid ettevõtted olema. Tunnistades aktsionäride olulist tähtsust ettevõtete järelevalves, soovib komitee näha stiimulit kaaluda sobivamat ja rohkem sidusrühmadele suunatud äriühinguõigust ELi äriühingute raamistikus, tunnustades süstemaatiliselt workers’ voice’i. Laiemalt jagatud seisukohad ja selline tulevikku suunatud lähenemisviis peaksid aitama paremini toime tulla märkimisväärsete probleemidega, mis kaasnevad kliima- ja digimuutuste ning COVID-19 pandeemiast taastumisega.

Head äriühingu üldjuhtimist tuleks käsitleda ühiskondlikust perspektiivist, ühendades kestlikkusega ettevõtte jaoks kaasnevad „kulud“ kasuga, mida ühiskond saab äriühingu kestlikumast üldjuhtimisest. Lisaks keskkonnakasule hõlmaksid need edusamme kaasavamas ühiskonnas, nimelt mitmekesisema tööjõu värbamise kaudu.

1.9Kõigi sidusrühmade, eelkõige töötajate kui ettevõtete oluliste elementide hääl peab olema homsete kestlike ja konkurentsivõimeliste ettevõtete tervislikus keskkonnas edendamise lahutamatu osa. Selles kontseptsioonis mängivad olulist rolli VKEd, ühistud ja sotsiaalmajanduslik tegevus.

1.10Komitee soovib näha avatumat ja kaasavamat mõtlemist ELi raamistiku üle majanduse valdkonnas, et suurendada proaktiivsete kodanike kui ettevõtjate, töötajate ja tarbijate / tootvate tarbijate mõjuvõimu ning võimaldada oma demokraatlikel ja esindusorganisatsioonidel muudatusi prognoosida ja kavandada 6 . Lisaks tuleks ettevõtteid suunata panustama kaasavamasse ühiskonda. See on kõige tõhusam moodus saavutada Euroopa Liidu eesmärk mitte kedagi kõrvale jätta.

1.11Komitee on seisukohal, et tuleks soodustada pikaajalise väärtuse loomist kui tegevjuhtide kohustust, taotledes pikaajalist kasu, ja seega tuleks edendada ka juhtide vastutust seoses ettevõtete kestlikkusega. Töötajate sobivate kanalite kaudu antav panus võib positiivset mõjuda ka ettevõtete pikaajalistele strateegiatele ja investeeringutele. Sellised meetodid nagu töötajate esindatus juhatuse tasandil on mitmel korral tõestanud enda positiivset panust ettevõtete pikaajalistesse strateegiatesse ja investeeringutesse 7 .

1.12Edaspidi ajakohastatavas tööstusstrateegias tuleb tunnustada sotsiaalset mõõdet ja põhiliste tulemusnäitajate väljatöötamisel tuleb arvesse võtta sotsiaalseid, samuti majanduslikke ja ökoloogilisi aspekte, et paremini hinnata Euroopa tööstuse muutumist ja selle vastupanuvõimet pandeemiajärgsel perioodil, ning see tuleb lisada komisjoni poolt 5. mail 2021 avaldatud ELi tööstusstrateegia ajakohastatud versiooni. Sotsiaalseid (sh tööga seotud), samuti majanduslikke ja ökoloogilisi aspekte tuleb arvesse võtta võrdsetel alustel. Peale tööstuspoliitika ja finantsturgude tuleks äriühingu üldjuhtimisega seotud raamatupidamissüsteemides ja otsusprotsessides arvesse võtta ka põhiliste tulemusnäitajate keskkonna- ja sotsiaalset mõõdet ning hinnata lisaks finantskapitalile loodus- 8 , sotsiaalset ja inimkapitali. Euroopa õigusaktid peaksid toetama Euroopa raamatupidamisstandardeid, milles on asjakohaselt kajastatud tegelikud sotsiaalsed ja majanduslikud kulud.

1.13Neid kaalutlusi arvesse võttes soovib komitee algatada kõigil tasanditel poliitilise arutelu selle kohta, kuidas luua uus ELi sidusrühmade raamistik. Euroopa Parlament ja tulevased ELi eesistujariigid peavad juhtima arutelu selle üle, kuidas saaks poliitiliselt kavandada kõigi sidusrühmade mõttevahetust ja selle tulemusel kavandada ka parema õiguspärase ELi sidusrühmade raamistiku, mis on kliimasõbralike, vastupanuvõimeliste, majanduslikult edukate, pikaajaliselt kestlike ja samal ajal sotsiaalselt vastutustundlike ettevõtete üks peamisi eeltingimusi. Selles peaks kaaluma investorite ja kapitaliturgude käitumise arvessevõtmist.

1.14Euroopa tasandil kaasamise võimaldamiseks ja otse teavitamise tagamiseks kutsub komitee Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamenti üles jätkama arutelu ELi raamdirektiivi üle, milles käsitletakse teavitamise, konsulteerimise ja töötajate juhatuse tasandil kaasamise miinimumstandardeid juhul, kui ettevõtted võtavad kasutusele ELi äriühinguõiguse.

1.15Kvaliteetne ettevõtete otsustusprotsess on kõigi sidusrühmade, sealhulgas aktsionäride jaoks äärmiselt kasulik. Selles vaimus ja lähtudes ELi eesmärkidest rohelise kokkuleppe ning majanduse elavdamise ja taasterahastu raames, kutsub komitee ELi poliitikakujundajaid üles uuesti läbi vaatama äriühingu üldjuhtimise ELi raamistiku, sealhulgas aktsionäride direktiivi, et seda veelgi parandada. Komitee rõhutab siiski mõjuhinnangu tähtsust ja parema õigusloome põhimõtetest kinnipidamist kõigis võimalikes regulatiivsetes meetmetes.

1.16Kuigi kõigi osalejate (äriühingud, ametiasutused ja kodanikuühiskond) kohustused peavad olema selged, toetab komitee seda, et sellises arutelus äriühingu üldjuhtimise ELi parema raamistiku teemal pandaks suurt rõhku järgmisele: seos aktiivse tööturupoliitika ja selle piirkondliku mõjuga, tõhusad avalikud tööturuasutused, tööturu muutuvate mudelitega kohandatud sotsiaalkindlustussüsteemid ja asjakohaste turvavõrkude kehtestamine, et tagada miinimumsissetulek ja sotsiaalteenused kõige haavatavamate ühiskonnarühmade jaoks.

1.17Pidades silmas hea äriühingu üldjuhtimise kontseptsiooni rohelise kokkuleppe tulemuslikuks saavutamiseks ning võttes arvesse kaasavat sotsiaalset kokkulepet, soovitab komitee Euroopa Komisjonil lisada oma tööprogrammi laiem sidusrühmi käsitlev mudel, mis oleks äriühingute kestlikul üldjuhtimisel standardiks. Asjakohane arutelu võiks tugineda nii komitee kui ka Euroopa Parlamendi juba vastu võetud resolutsioonidele, arvamustele ja raportitele.

2.Roheline kokkulepe ja COVID-19 pandeemiast taastumine kui Euroopa õiglase ülemineku teemad

2.1Euroopa õigusraamistik ei võrdsusta endiselt täielikult sotsiaalseid, ökoloogilisi ja majanduslikke eesmärke. Kuigi kestliku majanduskasvu rahastamise tegevuskavas 9 , mille eesmärk on suunata kapitalivood kestlikuma majanduse suunas, laiendada kestlikkus üldisemalt riskijuhtimisse ning edendada läbipaistvust ja pikaajalisust, viidatakse kestlikkuse keskkonna-, majandus- ja sotsiaalsele mõõtmele, on kestliku majandustegevuse ühtses klassifitseerimissüsteemis (või taksonoomias) seni määratletud ainult keskkonnasäästliku majandustegevuse kriteeriumid, lükates edasi sotsiaalsete kriteeriumide määratlemist 10 . Selles kontekstis näeb Euroopa Komisjon investoreid (ka töötajad investeerivad oma ettevõttesse) kestliku arengu ühe liikumapaneva jõuna ning analüüsib samuti mooduseid, kuidas võimestada tarbijaid ja muid sidusrühmi üleminekul kestlikkusele.

2.2COVID-19 pandeemia tagajärjed töökohtadele ja ettevõtetele on enneolematud, need mõjutavad töötervishoidu ja -ohutust, töökorraldust ning ettevõtete majandus- ja finantsseisundit ning kiirendavad ettevõtete ümberkorraldamise ja digiülemineku suundumusi, samuti meie tööturu polariseerumist.

2.3Selle ebakindluse tõttu peab Euroopa poliitika muutma inimeste elu märgatavalt paremaks 11 . Kaasava, mitmekesise ja demokraatliku ühiskonna sotsiaalne mudel vajab vastupanuvõimelist kodanikuühiskonda ning tugevat ja kestlikku sotsiaalset keskkonda, mis põhineb riiklikul poliitikal ja tööga seotud integratsioonil. Vastasel juhul ähvardab natsionalism ja populism üha enam kukutada demokraatlikke väärtusi ning õõnestada sotsiaalset ja poliitilist stabiilsust.

2.4Rohelise kokkuleppe toetamiseks on reaalselt vaja välja töötada sotsiaalse mõõtme laialdane kontseptsioon, mis hõlmaks kõiki asjaomaseid sidusrühmi. See lähenemisviis peaks hõlmama nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide asjakohaseid poliitikavaldkondi, nagu näiteks tööhõive, sotsiaalkaitse, hoolekanne, tervishoid, haridus ja koolitus, keskendudes kõige haavatavamatele ühiskonnarühmadele.

2.5ELi liikmesriigid peaksid edendama struktuurireforme, eelkõige sotsiaalkaitse, tööhõive ning haridus- ja koolituspoliitika valdkondades, et olla paremini ette valmistatud õiglase üleminekuga seotud probleemidega toimetulekuks. See tähendab aktiivset tööturupoliitikat, tõhusaid riiklikke tööturuasutusi, sotsiaalkindlustussüsteeme, mida on kohandatud muutuvate tööturu mudelitega, ning kõige haavatavamate ühiskonnarühmade jaoks asjakohaste turvavõrkude loomist seoses miinimumsissetuleku ja sotsiaalteenustega.

2.6Kestlikud ettevõtted peavad looma konkurentsivõime, väljavaated inimväärseks tööks ja sissetulekuks vastupidavates kohtades ja tervislikus keskkonnas. See on Euroopa eesmärkide ja väärtuste üks peamisi eeltingimus kogu kodanikuühiskonna jaoks kasuliku õiglase ülemineku saavutamisel. Ülemineku ja kriisi ajal on töötajate ja sidusrühmade kaasamine oluline ning seeläbi saab luua kindla baasi töötajate toetuseks ettevõtetes ja ühiskonnas ning edendada turvalisust ja stabiilsust. See on väga oluline ettevõtete konkurentsieelise seisukohalt ülemaailmses ühiskonnas.

3.Äriühingu ökoloogiliselt, sotsiaalselt ja majanduslikult kestliku üldjuhtimise suunas

3.1Arvestades riikide ja ettevõtete erinevusi, on teavitamine, konsulteerimine ja juhtorganites osalemine kestlikumate ettevõtete jaoks peamine poliitiline küsimus, mis toetab pikemat perspektiivi ja parandab otsustusprotsessi kvaliteeti majandusreformide kavas 12 . Selles kontekstis saab ettevõtte heast mainest konkurentsieelis. Äriühingu kestlik üldjuhtimine peab soodustama seda, et ettevõtete otsustusprotsessid oleksid suunatud pikaajalisusele ja pluralismile, ent samal ajal jääksid otsused täpseks, kvaliteetseks ja tõhusaks. Ettevõtete õiguslikud huvid, millega on seotud juhtide kohustused, tuleks lahutada aktsionäride huvidest, mis mõnikord keskenduvad lühiajalisele kasumile. Pluralistlik, pikaajaline ja kestlik lähenemisviis peaks hõlmama ka töötajate ja muude sidusrühmade huve.

3.2Selleks on Euroopa Komisjon astunud mõned esialgsed sammud võimaliku seadusandliku algatuse suunas kohustusliku hoolsuse kohta. Komitee toetab kindlalt asjakohaseid algatusi 13 .

3.3Lisaks kuludele ja tootlikkuse näitajatele tuleks arutusele võtta ja välja töötada uus paradigma, milles prognoositakse ja hallatakse muudatusi kui hea äriühingu üldjuhtimise aspekte ning võetakse arvesse ümberkorralduste ja muudatustega seotud sotsiaalseid kulusid ning äriühingu panust kaasavamasse ühiskonda. Samuti tuleb arvesse võtta mõju tulujaotusele, vanuselisele ja soolisele võrdõiguslikkusele, töökohtadele, keskkonna- ja tööhõive kvaliteedile ning kestlikkusele ja sotsiaalsele kaasatusele 14 .

3.4Sotsiaalsed küsimused ei kajastu veel samal moel finantsanalüüsi ja ettevõtete hindamise põhilistes tulemusnäitajates. Ehkki Euroopa Komisjon tegi Euroopa finantsaruandluse nõuanderühmale ülesandeks töötada välja Euroopa aruandlusstandard, ei ole veel olemas üleilmset standardit äriühingute tegevuse monetiseerimise ja avalikustamise mõju mõõtmiseks ja hindamiseks. Ettevõtete mõju mõõtmine, hinnastamine ja sellest aruandmine hõlbustaks ettevõtete kliimaneutraalseks muutumist.

3.5Sellega seoses soovib komitee näha selgeid edusamme mittefinantsalase aruandluse direktiivi eelseisval läbivaatamisel juhtimise sotsiaalsete ja tööalaste aspektide aruandlusstandardite osas, sealhulgas töötingimused, võrdõiguslikkus juhatuses ning ebasoodsas olukorras olevate või puuetega töötajate tööhõive. Ettevõtete üldist kestlikkust tuleks mõõta ja täpselt hinnata.

3.6Kooskõlas rohelise kokkuleppe ja taastamise eesmärkidega tuleb äriühingute juhtimise eesmärki, mis seni seisnes aktsionäridele kasu teenimises, nüüd võrdväärselt täiendada sotsiaalse ja ökoloogilise vastutuse tajumisega 15 . Seetõttu on oluline tagada ettevõtete otsusprotsessis süstemaatiliste kanalite kaudu workers’ voice.

3.7Nagu komitee arvamuses tööstuse ülemineku kohta rohelisele ja digitaalsele Euroopa majandusele 16 on juba väljendatud, kutsub komitee komisjoni üles kohandatavas ja ajakohastatavas tööstusstrateegias tugevdama ja arendama sotsiaalset mõõdet. Sellel peaks olema mõju ka väljatöötatavatele põhilistele tulemusnäitajatele, näiteks ka sotsiaalnäitajate kaasamisele. Töötajatel ja kodanikuühiskonna esindajatel peab olema sõnaõigus asjakohaste põhiliste tulemusnäitajate teemalistel konsultatsioonidel, et hinnata rohelise kokkuleppe tulemuslikkust nii tööstussektori kui ka ettevõtete tasandil.

3.8Tasub kaaluda, kas ELi õigusraamistik peaks aitama seoses workers’ voice’iga 17 määratleda miinimumstandardi kohustuslikuks teavitamiseks, nõustamiseks ja töötajate osalemiseks asjakohaste kanalite kaudu, nt ettevõtete juhatustes, et tagada töötajate varajane teavitamine ja nendega konsulteerimine ning muutuste prognoosimine. Kuigi siin on saavutatud positiivseid tulemusi, on vaja parandada rakendamist ja jõustamist.

3.9Samal ajal tuleb suurendada soolist võrdõiguslikkust ettevõtete juhatustes ja vastutavatel juhtivatel ametikohtadel. Tuleb ära hoida töötajate juhatusse kaasamise vältimist või selle vähendamist, äriühinguõigusega skeemitamist ja kunstlikke moodustisi, nagu varifirmad, mis on loodud töötajate kaasatuse vältimiseks. Töötajate juhatuse tasandil kaasamise puhul, mis on ette nähtud vähemalt kaheteistkümne liikmesriigi siseriiklikus õiguses ja mida tavaliselt käsitatakse kaasotsustamisena, tähendab see lähenemisviisi, millega Euroopa ühiste esindatuse miinimumstandardite põhjal aktiivselt arendatakse ja edendatakse kaasamisõiguse kohustuslikku alammäära. Üks näide sellest on Euroopa töönõukogu direktiiv, mis peab paremini vastama riikidevaheliste ümberkorralduste tegelikule olukorrale ja tulevastele vajadustele, tagades Euroopa töönõukogudele vajalikud vahendid ja pädevuse ning nähes nõudeid eiravate ettevõtete jaoks ette sanktsioonid. Valdkondlikke konsultatsioone tuleks samuti aktiivsemalt kasutada.

3.10Sotsiaalsel Euroopal tuleb juhinduda ühistest eeskirjadest, mis tagavad, et ettevõtted ja nende omanikud järgivad head äriühingu üldjuhtimist. See on tõhusa sotsiaaldialoogi oluline aspekt 18 . Seoses sellega on suur tähtsus ELi siduval õigusraamistikul hoolsuskohustuse ja vastutustundliku äritegevuse kohta, mis hõlmab töötajate kaasamist.

3.11Sotsiaalkindlustuse ja majanduskasvu edendamiseks peaks suurem osalemine muutuma valdkondadeüleseks struktuurielemendiks kõikides Euroopa õigusaktides ja algatustes, mis mõjutavad töö- ja elamistingimusi.

Brüssel, 9. juuni 2021

Christa Schweng

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

_____________

(1)       „EESC proposals for post-COVID-19 recovery and reconstruction: towards a new societal model“ (Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ettepanekud ülesehituseks ja taastamiseks pärast COVID-19 kriisi: teel uue ühiskonnamudeli suunas).  

(2)       ELT C 47, 11.2.2021, lk 30.

(3)       ELT C 10, 11.1.2021, lk 14.

(4)      Töötajate huvide esindamine tootmisosakonna ja ettevõtete tasandil töönõukogude ja töötajate esindajate kaudu ettevõtete juhatustes toimub konkreetse riikliku konteksti sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimiste süsteemide funktsionaalse vastena alati erinevalt. Euroopa Liidu tasandil on meil Euroopa töönõukogu direktiivis määratletud teavitamise ja konsulteerimise mõisted. Ettevõtete juhatustesse kaasamisega seoses viidatakse Euroopa äriühingut käsitlevates liidu õigusaktides üksnes olemasolevatele siseriiklikele sätetele. Sel põhjusel kasutame workers’ voice’i hõlmava või üldise mõistena, et hõlbustada käesoleva arvamuse eesmärgist tulenevat ühetaolist arusaamist.

(5)       https://ec.europa.eu/info/files/european-pillar-social-rights-action-plan_et .

(6)      Euroopa Komisjon valmistab ette algatust tarbijate mõjuvõimu suurendamiseks roheülemineku käigus, millega on hõlmatud ka teatud sotsiaalsed aspektid. Peale selle luuakse kestliku toote algatus, milles nõutakse teatud tootekategooriate kestlikkuse kriteeriumide kohta teabe esitamist ja mis hõlmab ka sotsiaalseid aspekte.

(7)      Neid aspekte käsitletakse komisjoni eelseisvas seadusandlikus ettepanekus äriühingute kestliku üldjuhtimise kohta ja eelkõige juhtide kohustusi käsitlevas osas. Komisjoni sõnul tuleb ametiühingud ja sidusrühmad varakult kontseptuaalsesse arutellu kaasata.

(8)      Euroopa Komisjon teeb juba ettevõtetega koostööd looduskapitali arvestamise valdkonnas. Kuna on olemas mitmesuguseid meetodeid, siis püütakse käimasoleva töö käigus neid ühtlustada ja töötada sel otstarbel välja ühised standardid. Asjakohaste standardite väljatöötamisse tuleks kaasata ametiühingud ja sidusrühmad.

(9)       COM(2018) 97 final.

(10)       Määrus (EL) 2020/852.

(11)       ELT C 228, 5.7.2019, lk 24 .

(12)       ELT C 161, 6.6.2013, lk 35 .

(13)       ELT C 429, 11.12.2020, lk 136.

(14)      Näiteks võiksid ühenduse Value Balancing Alliance tähelepanekud aidata suurendada kvalifitseeritud töötajatesse investeerimise kaalu bilansis. Selle ühenduse raames teevad praegu koostööd mitme suure (Saksamaa) ettevõtte juhatused. https://www.value-balancing.com/ .

(15)       ELT C 106, 31.3.2020, lk 1.

(16)       ELT C 56, 16.2.2021, lk 10.

(17)       ELT C 10, 11.1.2021, lk 14.

(18)       ELT C 10, 11.1.2021, lk 14.