KOMISJONI MÄÄRUS (EL) …/…,

7.2.2025,

millega muudetakse määrust (EL) 2017/2400 seoses keskmise suurusega veokite ja raskeveokite ning raskete busside CO2 heitkoguste ja kütusekulu määramisega ning sõidukites vesinikkütuse ja muude uute tehnoloogialahenduste kasutuselevõtuga ning määrust (EL) nr 582/2011 CO2 heitkoguste ja kütusekulu määramise eeskirjade osas, et vastata ELi tüübikinnituse laiendamise tingimustele

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrust (EÜ) nr 595/2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 ja direktiivi 2007/46/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/1269/EMÜ, 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ, 1 eriti selle artikli 4 lõiget 3 ja artikli 5 lõike 4 punkti e,

ning arvestades järgmist:

(1)Komisjoni määrusega (EL) 2017/2400 2 on kehtestatud ühtne meetod liidu turule lastud raskeveokite CO2 heitkoguste ja kütusekulu võrdlemiseks. Selles on esitatud õigusnormid raskeveokite CO2 heitkoguseid ja kütusekulu mõjutavate osade sertifitseerimise kohta, algatatud modelleerimisvahendi kasutuselevõtmine kõnealuste sõidukite CO2 heitkoguste ja kütusekulu määramiseks ja teatamiseks ning muu hulgas kehtestatud nõuded, mille alusel liikmesriikide ametiasutused ja tootjad peavad kontrollima osade sertifitseerimise ja modelleerimisvahendi kasutamise nõuetekohasust.

(2)Komisjoni määrusega (EL) 2022/1379 3 laiendati määruse (EL) 2017/2400 kohaldamisala keskmise suurusega veokitele ja rasketele bussidele ning lisandunud uutele tehnoloogialahendustele, nagu hübriid- ja täiselektrisõidukid, segakütuselised sõidukid ja heitsoojuse taaskasutamine.

(3)Töötatakse välja muid uusi tehnoloogialahendusi, mis võivad tulevikus turule tulla, ja seepärast tuleks nende kohta kehtestada nõuded. Sellised uued tehnoloogialahendused hõlmaksid vesinikkütusel töötavaid sõidukeid, tõhusaid rattaotsi, mitme sõltumatult töötava jõuülekandeseadmega käitatavaid sõidukeid või sõidukeid, mida saab laadida liikumise ajal.

(4)CO2 heitkoguste ja kütusekulu väärtuste sertifitseerimise ajal võib olla ebaselge, kas sõiduk on eriotstarbeline veok või mitte, seepärast tuleks kõik asjaomaste rühmade sõidukite modelleerimised teha kõigi kasutusotstarvete kohta. Seega tuleks sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusekulu väärtusi õigesti jaotada sõltuvalt sõiduki registreerimisseisundist.

(5)Sõidukite varustamine tõhusate rattaotstega avaldab positiivset mõju CO2 heitele, seepärast võetakse kasutusele tõhusate rattaotste sertifitseerimise uus menetlus, et nende suur tõhusus kajastuks CO2 heitkoguste ja kütusekulu väärtuste määramises.

(6)Sõidukite õhutakistusomaduste määramise menetlust tuleks tõhustada, et parandada selle korduvust ja korratavust, ning täiendada uue protsessiga, mis põhineb arvutusliku voolisedünaamika abil modelleerimisel, et vähendada katsetamiskohustust ja tagada aerodünaamilisi omadusi parandavate omaduste tõhus sertifitseerimine.

(7)Tegelikes sõiduoludes tehtav kontrollkatse on osutunud keskmise suurusega ja raskeveokite CO2 heitkoguste ja kütusekulu arvutuste kontrollimise oluliseks vahendiks, seepärast tuleks seda kasutada ka raskete busside korral, kuid teatavate kohandustega, mis võtavad arvesse selliste sõidukite sageli mitmeastmelise tootmise keerukust.

(8)Käesolev määrus hõlmab uusi tehnoloogialahendusi, eelkõige keskmise suurusega veokite puhul, seepärast tuleks vältida määruse (EL) 2017/2400 ja kergsõidukite ülemaailmse ühtlustatud katsemenetluse vahel vastukäivate kohustuste kehtestamist CO2 heitkoguste ja kütusekulu väärtuste määramisel vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 582/2011 4 . Komisjoni määrust (EL) nr 582/2011 tuleks vastavalt muuta, tagamaks, et keskmise suurusega veokeid ei katsetata CO2 heitkoguste ja kütusekulu väärtuste määramiseks kahel eri režiimil.

(9)Selleks et anda liikmesriikidele, riikide ametiasutustele ja ettevõtjatele piisavalt aega valmistuda käesoleva määrusega kehtestatavate õigusnormide rakendamiseks, tuleks selle kohaldamise kuupäeva edasi lükata.

(10)Selleks et määrust oleks võimalik varakult kohaldada, eelkõige käesoleva muudatusega esmakordselt hõlmatud tehnoloogialahenduste puhul, peaks olema võimalik saada modelleerimisvahendi kasutamise luba ja osade sertifitseerimist kooskõlas määrusega (EL) 2017/2400, mida on muudetud käesoleva määrusega, alates käesoleva määruse jõustumisest.

(11)Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) 2017/2400 muudetakse järgmiselt:

(1)artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

(a) lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt k:

„k) rattaotsad.“;

(b)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„Käesoleva artikli lõike 1 punktides b–g, i, j ja k osutatud komponentide, eraldi seadmestike ja süsteemide CO2 heite ja kütusekuluga seotud omadused põhinevad kas artikli 14 kohaselt iga komponendi, eraldi seadmestiku, süsteemi või (kui on olemas) nende tüüpkonna jaoks kindlaks määratud ja artikli 17 kohaselt sertifitseeritud väärtustel („sertifitseeritud väärtused“) või sertifitseeritud väärtuste puudumise korral artikli 13 kohaselt kindlaks määratud standardväärtustel.“;

(2)artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Õhutakistuse standardväärtused määratakse kindlaks vastavalt VIII lisa 7. liitele.“;

(b)lõige 9 asendatakse järgmisega:

„9. Elektrilise jõuseadme osade standardväärtused määratakse kindlaks vastavalt Xb lisa 8., 9., 10. ja 11. liitele.“;

(c)lisatakse lõige 10:

„10. Rattaotste standardväärtused määratakse kindlaks vastavalt VIIa lisa punktile 6.“;

(3)artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„Sõidukitootja võib käesoleva artikli lõigete 2–11 kohaselt kindlaks määratud väärtusi kasutada modelleerimisvahendi sisendandmetena, kui need on artikli 17 kohaselt sertifitseeritud.“

(b)lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. Õhutakistuse sertifitseeritud väärtused määratakse kindlaks vastavalt VIII lisa punktile 3.“;

(c)lisatakse lõige 11:

„11. Rattaotste sertifitseeritud väärtused määratakse kindlaks vastavalt VIIa lisale.“;

(4)artikli 15 lõikele 1 lisatakse järgmine taane:

„— rattaotsatüüpkonna mõiste VIIa lisas.“;

(5)artikli 16 lõikele 2 lisatakse järgmine taane:

„— rattaotste puhul VIIa lisa 2. liite näidise alusel.“;

(6)artikli 17 lõikele 2 lisatakse järgmine taane:

„— rattaotste puhul VIIa lisa 1. liite näidise alusel.“;

(7)artikli 18 lõike 1 esimesele lõigule lisatakse järgmine taane:

„— seoses rattaotsatüüpkonna mõistega VIIa lisas.“;

(8)Artikli 22 lõike 1 teist lõiku muudetakse järgmiselt:

(a) neljas taane asendatakse järgmisega:

„— õhutakistuse puhul VIII lisa 6. liites esitatud menetlused;“;

(b)lisatakse järgmine taane:

„— rattaotste puhul VIIa lisa punktis 5 esitatud menetlused.“;

(9)artikkel 24 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 24

Nõuete kohaldamine

Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 10 lõike 3 kohaldamist, loevad liikmesriigid käesoleva määruse artiklis 9 osutatud kohustuste täitmata jätmise korral varem tüübikinnituse saanud sõiduki vastavustunnistuse määruse (EL) 2018/858 artikli 48 kohaldamisel kehtetuks ja keelavad rühma 1s, 1, 2, 3, 4, 5, 9, 10, 11, 12, 16, 31–40, 53 või 54 kuuluva tüübikinnituse või üksiksõiduki tüübikinnituse saanud sõiduki registreerimise, müügi ja kasutuselevõtu.“;

(10)I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale;

(11)III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale;

(12)IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale;

(13)V lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse IV lisale;

(14)VI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse V lisale;

(15)käesoleva määruse VI lisa tekst lisatakse VIIa lisana;

(16)VIII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse VII lisale;

(17)IX lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse VIII lisale;

(18)Xa lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse IX lisale;

(19)Xb lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse X lisale.

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 582/2011 artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

(1)lõike 1 teise lõigu teine lause jäetakse välja;

(2)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Selleks et laiendada käesoleva määruse alusel sõidukile antud ELi tüübikinnitust seoses heitkogustega, kui sõiduki tuletatud mass ületab 2 380 kg, kuid ei ületa 2 610 kg, peab tootja täitma VIII lisa punktis 5 esitatud nõuded, välja arvatud juhul, kui selliste sõidukite CO2 heitkoguste ja kütusekulu väärtused on määratud vastavalt määrusele (EL) 2017/2400.“

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2026.

X lisa punkti 21 kohaldatakse alates 1. märtsist 2025.

Olenemata teisest ja kolmandast lõigust, alates … [väljaannete talitus, palun lisada käesoleva määruse jõustumise kuupäev] ei keeldu tüübikinnitusasutused osade CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste sertifitseerimisest vastavalt määrusele (EL) 2017/2400, mida on muudetud käesoleva määrusega. Alates … [väljaannete talitus, palun lisada käesoleva määruse jõustumise kuupäev] ei keela liikmesriigid uue sõiduki registreerimist, turule laskmist ja kasutuselevõtmist, kui tootja seda taotleb ja kui asjaomane sõiduk vastab määrustele (EL) 2017/2400 ja (EL) nr 582/2011, mida on muudetud käesoleva määrusega.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7.2.2025

(1)    ELT L 188, 18.7.2009, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2009/595/oj .

(2)    Komisjoni 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2400, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 595/2009 seoses raskeveokite CO2 heitkoguste ja kütusekulu kindlaksmääramisega ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ning komisjoni määrust (EL) nr 582/2011 (ELT L 349, 29.12.2017, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/2400/oj ).

(3)    Komisjoni 5. juuli 2022. aasta määrus (EL) 2022/1379, millega muudetakse määrust (EL) 2017/2400 seoses keskmise suurusega ja raskete veoautode ning raskete busside CO2 heitkoguste ja kütusekulu määramisega ning elektrisõidukite ja muude uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga (ELT L 212, 12.8.2022, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2022/1379/oj ).

(4)    Komisjoni 25. mai 2011. aasta määrus (EL) nr 582/2011, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 595/2009 seoses raskeveokite heidetega (Euro VI) ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ I ja III lisa (ELT L 167, 25.6.2011, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/582/oj ).

I LISA

(1)I lisa punkti 1.1 tabel 1 asendatakse järgmisega:

„Tabel 1

Raskeveokite sõidukirühmad

II LISA

III lisa muudetakse järgmiselt:

(1)punkti 2 lisatakse järgmised punktid:

„(38) „dünaamilise laadimise seade“ – seade, mis võimaldab sõidukit selle liikumise ajal ühendada välise elektritoiteallikaga ja tagab vahetu toite sõiduki jõuseadme ja/või abisüsteemide ja/või akude laadimise jaoks;

(39) „pantograaf-tüüpi vooluvõttur“ – dünaamilise laadimise seade sõiduki ühendamiseks kontaktõhuliiniga ja sealt toite saamiseks sõiduteel;

(40) „varrastega vooluvõttur“ – dünaamilise laadimise seade, millel on elektrivoolu võtmiseks vardad, mille abil sõiduk ühendatakse kontaktõhuliiniga;

(41) „veovoolurööbas“ – dünaamilise laadimise seade sõiduki elektriga varustamiseks teekatte sees või pinnal paiknevate rööbaste kaudu;

(42) „traadita“ – dünaamilise laadimise seade elektrienergia induktiivseks ülekandmiseks sõidukile teekatte sees või pinnal paiknevate magnetvälja tekitavate seadmete abil;

(43) „gaasiline suruvesinik“ – mahutisüsteem gaasilises olekus vesiniku säilitamiseks;

(44) „vedel vesinik“ – mahutisüsteem vedela vesiniku säilitamiseks;

(45) „krüosuruvesinik“ – mahutisüsteem vesiniku säilitamiseks temperatuuril peaaegu veeldumistemperatuurist kuni ümbritseva keskkonna temperatuurini ja rõhul vähemalt 200 bar. See vesiniku mahutisüsteem võib toimida ümbritseva keskkonna temperatuuril, kuid nimitäitekogus on võimalik saavutada ainult vesiniku veeldumistemperatuuri lähedasel temperatuuril;

(46) „tühja vesinikupaagi seisukord“ – vesinikupaagi seisukord, mille korral seda on võimalik ühe tankimisega täielikult täita ilma õhutamiseta ja mis vastab mis tahes järgmisele tingimusele:

(a) millest madalamal tasemel esitatakse juhile märguanne „tühi“, „peaaegu tühi“ või muu sarnane;

(b) millest madalamal tasemel on vesinikuenergia muundamise süsteemi tõhusus märkimisväärselt piiratud;

(47) „välise laadimisega hübriidsõiduk“ – hübriidsõiduk, mida saab laadida välisest allikast;

(48) „kütuseelemendiga välise laadimisega hübriidsõiduk“ – kütuseelemendiga hübriidsõiduk, mida saab laadida välisest allikast;

(49) „juhi valitav režiim“ – juhi valitav tingimus, mis võib mõjutada heitkogust või kütusekulu ja/või energiatarvet;

(50) „põhirežiim“ – üks juhi valitav režiim, mis sõiduki käivitamisel alati rakendub, olenemata sellest, milline juhi valitav režiim oli valitud, kui sõiduk viimati välja lülitati, ja mis vastab järgmistele tingimustele:

(a) seda ei saa ümbermääratleda muuks režiimiks;

(b) sellelt saab lülitada juhi valitavale muule režiimile ainult juhi tahtliku tegevusega pärast sõiduki sisselülitamist;

(51) „ainult akutoitel põhirežiim“ – põhirežiim, mille puhul välise laadimisega hübriidsõiduk töötab nii, et veojõuallikas on üksnes laetav energiasalvestussüsteem.“;

(2)punkti 3 esimese lõigu esimene lause asendatakse järgmisega:

„Tabelites 1–17 on esitatud sõiduki omadustega seotud sisendparameetrite kogumid.“;

(3)tabelit 1 muudetakse järgmiselt:

(a)rea „IdlingSpeed“ veerus „Kirjeldus/viide“ asendatakse teine lause järgmisega:

„Täiselektrisõidukite ja kütuseelemendiga hübriidsõidukite puhul ei ole sisend nõutav.“;

(b)rea „RetarderType“ veerus „Kirjeldus/viide“ asendatakse tekst järgmisega:

„Lubatud väärtused: „None“, „Losses included in Gearbox“, „Engine Retarder“, „Transmission Input Retarder“, „Transmission Output Retarder“, „Axlegear Input Retarder“.

„Axlegear Input Retarder“ – kohaldatakse ainult jõuseadme skeemi „E3“, „S3“, „F3“, „S-IEPC“, „F-IEPC“ ja „E-IEPC“ suhtes.

Mitme mehaaniliselt sõltumatu jõuseadme korral eraldi kanne iga jõuseadme kohta vastavalt punktile 10.1.4.“;

(c)ridade „RetarderRatio“ ja „AngledriveType“ veergu „Kirjeldus/viide“ lisatakse järgmine tekst:

„Mitme mehaaniliselt sõltumatu jõuseadme korral eraldi kanne iga jõuseadme kohta vastavalt punktile 10.1.4.“;

(d)rea „PTOShafts GearWheels“ veergu „Kirjeldus/viide“ lisatakse järgmine tekst:

„Mitme mehaaniliselt sõltumatu jõuseadme korral eraldi kanne iga jõuseadme kohta vastavalt punktile 10.1.4.

Elektrilise jõuseadme integreeritud osa ja hübriidelektrisõiduki jõuseadme integreeritud osa puhul sisendit ei esitata.“;

(e)rea „PTOOther Elements“ veergu „Kirjeldus/viide“ lisatakse järgmine tekst:

„Mitme mehaaniliselt sõltumatu jõuseadme korral eraldi kanne iga jõuseadme kohta vastavalt punktile 10.1.4.“;

(f)rea „CertificationNumberEngine“ veergude „Parameetri nimi“, „Parameetri ID“, „Tüüp“ ja „Ühik“ neli lahtrit ühendatakse ja nende nelja lahtri tekst asendatakse järgmisega:

„Mootori sisendandmed vastavalt V lisa 7. liitele.“;

(g)rea „CertificationNumberGearbox“ veergude „Parameetri nimi“, „Parameetri ID“, „Tüüp“ ja „Ühik“ neli lahtrit ühendatakse ja nende nelja lahtri tekst asendatakse järgmisega:

„Jõuülekande sisendandmed vastavalt VI lisa 12. liite tabelitele 1–3.“;

(h)rea „CertificationNumberGearbox“ veerus „Kirjeldus/viide“ asendatakse tekst järgmisega:

„Kohaldatav üksnes juhul, kui komponent on sõidukis olemas. Mitme mehaaniliselt sõltumatu jõuseadme korral eraldi kanne iga jõuseadme kohta vastavalt punktile 10.1.4.“;

(i)rea „CertificationNumberTorqueconverter“ veergude „Parameetri nimi“, „Parameetri ID“, „Tüüp“ ja „Ühik“ neli lahtrit ühendatakse ja nende nelja lahtri tekst asendatakse järgmisega:

„Pöördemomendi muunduri sisendandmed vastavalt VI lisa 12. liite tabelitele 4 ja 5.“;

(j)rea „CertificationNumberTorqueconverter“ veerus „Kirjeldus/viide“ asendatakse tekst järgmisega:

„Kohaldatav üksnes juhul, kui komponent on sõidukis olemas. Mitme mehaaniliselt sõltumatu jõuseadme korral eraldi kanne iga jõuseadme kohta vastavalt punktile 10.1.4.“;

(k)rea „CertificationNumberAxlegear“ veergude „Parameetri nimi“, „Parameetri ID“, „Tüüp“ ja „Ühik“ neli lahtrit ühendatakse ja nende nelja lahtri tekst asendatakse järgmisega:

„Telje sisendandmed vastavalt VII lisa 6. liite tabelitele 1 ja 2.“;

(l)rea „CertificationNumberAxlegear“ veerus „Kirjeldus/viide“ asendatakse tekst järgmisega:

„Kohaldatav üksnes juhul, kui komponent on sõidukis olemas. Mitme mehaaniliselt sõltumatu jõuseadme korral eraldi kanne iga jõuseadme kohta vastavalt punktile 10.1.4.“;

(m)rea „CertificationNumberAngledrive“ veergude „Parameetri nimi“, „Parameetri ID“, „Tüüp“ ja „Ühik“ neli lahtrit ühendatakse ja nende nelja lahtri tekst asendatakse järgmisega:

„Nurkülekande sisendandmed vastavalt VI lisa 12. liite tabelitele 6 ja 7.“;

(n)rea „CertificationNumberAngledrive“ veerus „Kirjeldus/viide“ asendatakse tekst järgmisega:

„Tähendab sertifitseeritud ülekandeseadme lisaosa komponenti, mis on paigaldatud nurkülekande asukohale.
Kohaldatav üksnes juhul, kui komponent on sõidukis olemas.
Mitme mehaaniliselt sõltumatu jõuseadme korral eraldi kanne iga jõuseadme kohta vastavalt punktile 10.1.4.“;

(o)rea „CertificationNumberRetarder“ veergude „Parameetri nimi“, „Parameetri ID“, „Tüüp“ ja „Ühik“ neli lahtrit ühendatakse ja nende nelja lahtri tekst asendatakse järgmisega:

„Aeglusti sisendandmed vastavalt VI lisa 12. liite tabelitele 8 ja 9.“;

(p)rea „CertificationNumberRetarder“ veerus „Kirjeldus/viide“ asendatakse tekst järgmisega:

„Kohaldatav üksnes juhul, kui komponent on sõidukis olemas ja aeglusti kaod ei ole esitatud koos jõuülekande osa sisendandmetega.
Mitme mehaaniliselt sõltumatu jõuseadme korral eraldi kanne iga jõuseadme kohta vastavalt punktile 10.1.4.“;

(q)rea „Certification NumberAirdrag“ veergude „Parameetri nimi“, „Parameetri ID“, „Tüüp“ ja „Ühik“ neli lahtrit ühendatakse ja nende nelja lahtri tekst asendatakse järgmisega:

„Õhutakistuse sisendandmed vastavalt VIII lisa 9. liite tabelile 1.“;

(r)rea „Certification NumberIEPC“ veergude „Parameetri nimi“, „Parameetri ID“, „Tüüp“ ja „Ühik“ neli lahtrit ühendatakse ja nende nelja lahtri tekst asendatakse järgmisega:

„Elektrilise jõuseadme integreeritud osa sisendandmed vastavalt Xb lisa 15. liitele.“;

(s)rea „Certification NumberIEPC“ veerus „Kirjeldus/viide“ asendatakse tekst järgmisega:

„Kohaldatav üksnes juhul, kui komponent on sõidukis olemas.
Mitme mehaaniliselt sõltumatu jõuseadme korral eraldi kanne iga jõuseadme kohta vastavalt punktile 10.1.4.“;

(t)rea „BodyworkCode“ veerus „Kirjeldus/viide“ asendatakse tekst järgmisega:

„Lubatud väärtused: „CA“, „CB“, „CC“, „CD“, „CE“, „CF“, „CG“, „CH“, „CI“, „CJ“ vastavalt määruse (EL) 2018/858 I lisa C osa punktile 3. Sõidukikoodiga CX bussi raami puhul sisendit ei esitata.“;

(u)rea „LowEntry“ veerus „Kirjeldus/viide“ asendatakse tekst järgmisega:

„„Madala sissepääsuga“ vastavalt I lisa punktile 1.2.3.“;

(v)lisatakse järgmised read:

„

“;

(4)tabelit 2 muudetakse järgmiselt.

(a)rea „Twin Tyres“ ette lisatakse järgmine rida:

„

“;

(b)rida „Certification NumberTyre’“ asendatakse järgmisega:

„

“;

(c)lisatakse järgmised read:

„

“;

(5)tabelit 3 muudetakse järgmiselt.

(a)rea „EngineCoolingFan/Technology“ veerus „Kirjeldus/viide“ asendatakse tekst järgmisega:

„Lubatud väärtused: „Crankshaft mounted - Electronically controlled visco clutch“, „Crankshaft mounted - Bimetallic controlled visco clutch“, „Crankshaft mounted - Discrete step clutch“, „Crankshaft mounted - On/off clutch“, „Belt driven or driven via transm. - Electronically controlled visco clutch“, „Belt driven or driven via transm. - Bimetallic controlled visco clutch“, „Belt driven or driven via transm. - Discrete step clutch“, „Belt driven or driven via transm. - On/off clutch“, „Hydraulic driven - Variable displacement pump“, „Hydraulic driven - Constant displacement pump“, „Electrically driven - Electronically controlled“.“;

(b)rea „SteeringPump/Technology“ veerus „Kirjeldus/viide“ asendatakse tekst järgmisega:

„Lubatud väärtused: „Fixed displacement“, „Fixed displacement with elec. control“, „Dual displacement“, „Dual displacement with elec. control“, „Variable displacement mech. controlled“, „Variable displacement elec. controlled“, „Electric driven pump“, „Full electric steering gear“.
Täiselektrisõiduki, kütuseelemendiga hübriidsõiduki või hübriidelektrisõiduki puhul, mille jõuseadme konfiguratsioon vastavalt punktile 10.1.1 on „S“ või „S-IEPC“, on lubatud ainult väärtus „Electric driven pump“ või „Full electric steering gear“.
Iga aktiivselt juhitava rattatelje kohta on nõutav eraldi kanne koos telje asukohaga, loendamine eest tahapoole, alustades numbrist 1.“;

(c)rea „PneumaticSystem/Technology“ veerus „Kirjeldus/viide“ asendatakse tekst järgmisega:

„Lubatud väärtused: „Small“, „Small + ESS“, „Small + visco clutch“, „Small + mech. clutch“, „Small + ESS + AMS“, „Small + visco clutch + AMS“, „Small + mech. clutch + AMS“, „Medium Supply 1-stage“, „Medium Supply 1-stage + ESS“, „Medium Supply 1-stage + visco clutch “, „Medium Supply 1-stage + mech. clutch“, „Medium Supply 1-stage + ESS + AMS“, „Medium Supply 1-stage + visco clutch + AMS“, „Medium Supply 1-stage + mech. clutch + AMS“, „Medium Supply 2-stage“, „Medium Supply 2-stage + ESS“, „Medium Supply 2-stage + visco clutch “, „Medium Supply 2-stage + mech. clutch“, „Medium Supply 2-stage + ESS + AMS“, „Medium Supply 2-stage + visco clutch + AMS“, „Medium Supply 2-stage + mech. clutch + AMS“, „Large Supply“, „Large Supply + ESS“, „Large Supply + visco clutch“, „Large Supply + mech. clutch“, „Large Supply + ESS + AMS“, „Large Supply + visco clutch + AMS“, „Large Supply + mech. clutch + AMS“, „Vacuum pump“, „Small + elec. driven“, „Small + ESS AMS + elec. driven“, „Medium Supply 1-stage + elec. driven“, „Medium Supply 1-stage + AMS + elec. driven“, „Medium Supply 2-stage + elec. driven“, „Medium Supply 2-stage + AMS + elec. driven“, „Large Supply + elec. driven“, „Large Supply + AMS + elec. driven“, „Vacuum pump + elec. driven“.
Täiselektrisõidukite või kütuseelemendiga hübriidsõidukite puhul on lubatud ainult väärtus „elec. driven“.“;

(6)tabelit 3a muudetakse järgmiselt:

(a) rea „EngineCoolingFan/Technology“ veerus „Kirjeldus/viide“ asendatakse tekst järgmisega:

„Lubatud väärtused: „Crankshaft mounted - Electronically controlled visco clutch“, „Crankshaft mounted - Bimetallic controlled visco clutch“, „Crankshaft mounted - Discrete step clutch 2 stages“, „Crankshaft mounted - Discrete step clutch 3 stages“, „Crankshaft mounted - On/off clutch“, „Belt driven or driven via transm. - Electronically controlled visco clutch“, „Belt driven or driven via transm. - Bimetallic controlled visco clutch“, „Belt driven or driven via transm. - Discrete step clutch 2 stages“, „Belt driven or driven via transm. - Discrete step clutch 3 stages“, „Belt driven or driven via transm. - On/off clutch“, „Hydraulic driven - Variable displacement pump“, „Hydraulic driven - Constant displacement pump“, „Electrically driven - Electronically controlled“.“;

(b)rea „SteeringPump/Technology“ veerus „Kirjeldus/viide“ asendatakse tekst järgmisega:

„Lubatud väärtused: „Fixed displacement“, „Fixed displacement with elec. control“, „Dual displacement“, „Dual displacement with elec. control“, „Variable displacement mech. controlled“, „Variable displacement elec. controlled“, „Electric driven pump“, „Full electric steering gear“.
Täiselektrisõiduki, kütuseelemendiga hübriidsõiduki või hübriidelektrisõiduki puhul, mille jõuseadme konfiguratsioon vastavalt punktile 10.1.1 on „S“ või „S-IEPC“, on lubatud ainult väärtus „Electric driven pump“ või „Full electric steering gear“.
Iga aktiivselt juhitava rattatelje kohta on nõutav eraldi kanne koos telje asukohaga, loendamine eest tahapoole, alustades numbrist 1.“;

(c)rea „ElectricSystem/AlternatorTechnology“ veergu „Kirjeldus/viide“ lisatakse järgmine tekst:

„Täiselektrisõidukite ja kütuseelemendiga hübriidsõidukite puhul ei ole sisend nõutav.“;

(d)rea „ElectricSystem/SupplyFromHEVPossible“ veergu „Kirjeldus/viide“ lisatakse järgmine tekst:

„Sisend on nõutav ainult hübriidelektrisõidukite puhul koos generaatori väärtusega „conventional“ või „smart“.“;

(e)rea „PneumaticSystem/SizeOfAirSupply“ veerus „Kirjeldus/viide“ asendatakse tekst järgmisega:

„Lubatud väärtused: „Small“, „Medium Supply 1-stage“, „Medium Supply 2-stage“, „Large Supply 1-stage“, „Large Supply 2-stage“, „not applicable“.
Elektrilise ajamiga kompressori korral tuleb märkida „not applicable“.
Täiselektrisõidukite ja kütuseelemendiga hübriidsõidukite puhul ei ole sisend nõutav.“;

(f)rea „PneumaticSystem/CompressorDrive“ veerus „Kirjeldus/viide“ asendatakse tekst järgmisega:

„Lubatud väärtused: „mechanically“, „electrically“.
Täiselektrisõidukite ja kütuseelemendiga hübriidsõidukite puhul on lubatud ainult väärtus „electrically“.“;

(g)rea „PneumaticSystem/Clutch“ veerus „Kirjeldus/viide“ asendatakse tekst järgmisega:

„Lubatud väärtused: „none“, „visco“, „mechanically“.
Täiselektrisõidukite ja kütuseelemendiga hübriidsõidukite puhul ei ole sisend nõutav.“;

(h)rea „PneumaticSystem/SmartCompressionSystem“ veerus „Kirjeldus/viide“ asendatakse tekst järgmisega:

„Täiselektrisõiduki, kütuseelemendiga hübriidsõiduki või hübriidelektrisõiduki puhul, mille jõuseadme konfiguratsioon vastavalt punktile 10.1.1 on „S“ või „S-IEPC“, ei ole sisend nõutav.“;

(i)rea „PneumaticSystem/Ratio Compressor ToEngine“ veerus „Kirjeldus/viide“ asendatakse tekst järgmisega:

„Elektrilise ajamiga kompressori korral tuleb märkida „0,000“.
Täiselektrisõidukite ja kütuseelemendiga hübriidsõidukite puhul ei ole sisend nõutav.“;

(j)rea „HVAC/EngineWasteGasHeatExchanger“ veerus „Kirjeldus/viide“ asendatakse tekst järgmisega:

„Täiselektrisõidukite ja kütuseelemendiga hübriidsõidukite puhul ei ole sisend nõutav.“;

(k)ridade „HVAC/WaterElectricHeater“, „HVAC/AirElectricHeater“ ja „HVAC/OtherHeating Technology“ veerus „Kirjeldus/viide“ asendatakse tekst järgmisega:

„Sisend esitatakse ainult hübriidelektrisõidukite, kütuseelemendiga hübriidelektrisõidukite ja täiselektrisõidukite puhul.“;

(7)tabelit 4 muudetakse järgmiselt:

(a) pealkiri asendatakse järgmisega:

„Sisendparameetrid „VehicleTorqueLimits“ käigu kohta (valikuline)“;

(b)rea „Käik“ veerus „Kirjeldus/viide“ asendatakse tekst järgmisega:

„Märkida tuleb ainult nende käikude numbrid, mille puhul kohaldatakse sõidukiga seotud pöördemomendi piirnäitajaid punkti 6 kohaselt.“;

(c)rea „MaxTorque“ veergu „Kirjeldus/viide“ lisatakse järgmine tekst:

„Mootori või jõuülekande maksimaalne sisendpöördemoment konkreetse käigu puhul määratakse kindlaks vastavalt punktile 6.“;

(8)tabelit 5 muudetakse järgmiselt:

(a) rea „BodyworkCode“ veerus „Kirjeldus/viide“ asendatakse tekst järgmisega:

„Lubatud väärtused: „CA“, „CB“, „CC“, „CD“, „CE“, „CF“, „CG“, „CH“, „CI“, „CJ“ vastavalt määruse (EL) 2018/858 I lisa C osa punktile 3.“;

(b)rea „Technology“ veerus „Kirjeldus/viide“ asendatakse tekst järgmisega:

„Vastavalt 1. liite tabelile 1.
Lubatud väärtused: „FCV Article 9 exempted“, „Dual-fuel vehicle Article 9 exempted“, „HEV Article 9 exempted“, „PEV Article 9 exempted“, „In-motion charging Article 9 exempted“, „Multiple powertrains Article 9 exempted“, „H2 ICE Article 9 exempted“, „HV Article 9 exempted“, „Other technology Article 9 exempted“.“;

(c)lisatakse järgmine rida:

„

“;

(9)tabelit 6 muudetakse järgmiselt:

(a)rea „EngineStopStart“ veergu „Kirjeldus/viide“ lisatakse järgmine tekst:

„Välise laadimisega hübriidsõidukite puhul märgitakse sisendi väärtuseks „true“.“;

(b)rea „PredictiveCruiseControl“ veerus „Kirjeldus/viide“ asendatakse tekst järgmisega:

„Vastavalt punktile 8.1.4 on lubatud väärtused: „none“, „1,2“, „1,2,3“.“;

(10)tabel 7 asendatakse järgmisega:

„Tabel 7

Hübriidelektrisõidukite, täiselektrisõidukite ja kütuseelemendiga hübriidsõidukite üldised sisendparameetrid

“;

(11)tabelit 8 muudetakse järgmiselt:

(a)pealkiri ja sissejuhatav tekst asendatakse järgmisega:

„Sisendparameetrid elektrimasina asukoha kohta

Mitme mehaaniliselt sõltumatu jõuseadme korral eraldi kanne iga jõuseadme kohta vastavalt punktile 10.1.4.
(Kohaldatav üksnes juhul, kui komponent on sõidukis või konkreetses jõuseadmes olemas.)“;

(b)rida „CertificationNumberEM“ asendatakse järgmisega, milles rea esimesed neli veergu on ühendatud:

„

“;

(c)rida „CertificationNumberADC“ asendatakse järgmisega, milles rea esimesed neli veergu on ühendatud:

„

“;

(12)tabelis 9 lisatakse sissejuhatava lõigu järele järgmine lõik:

„Mitme mehaaniliselt sõltumatu jõuseadme korral eraldi kanne iga jõuseadme kohta vastavalt punktile 10.1.4.“;

(13)tabel 10 asendatakse järgmisega:

„Tabel 10 
Sisendparameetrid laetava energiasalvestussüsteemi kohta 
(Kohaldatav üksnes juhul, kui komponent on sõidukis olemas.)

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1257, 24. aprill 2024, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite ning selliste sõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnitust seoses nende heite ja akude vastupidavusega (Euro 7), millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/858 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009, komisjoni määrus (EL) nr 582/2011, komisjoni määrus (EL) 2017/1151, komisjoni määrus (EL) 2017/2400 ja komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1362 (ELT L, 2024/1257, 8.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1257/oj ).

(2) „sõiduki tavapärane töötamine“ välistab mis tahes olulise kasutuspiirangu (näiteks „avariijuhtimisrežiimi“ ei loeta sõiduki tavapäraseks töötamiseks).“;

(14)tabeli 11 järele lisatakse järgmine tabel:

„Tabel 11a 
Sisendparameetrid kütuseelemendisüsteemi kohta 
(Kohaldatav üksnes juhul, kui komponent on sõidukis olemas.)
Üks või kaks erinevat kütuseelemendisüsteemi, igasse võib olla paigaldatud kuni kolm identset seadet.

“;

(15)punkt 6 asendatakse järgmisega:

„6. Käigust sõltuvad pöördemomendi piirnäitajad ja käigu blokeerimine“;

(16)punkt 6.2 asendatakse järgmisega:

„6.2. Käigu blokeerimine

Kas ainult kõrgeimal käigul või kahel kõrgeimal käigul (näiteks käigud 5 ja 6 kuuekäigulise jõuülekande puhul) võib sõiduki tootja teatada käikude täieliku blokeerimise, esitades modelleerimisvahendi sisendis käigukohase pöördemomendi piirnäitajana 0 Nm. Sellise käigu blokeerimise teatamine ainult kõrgeimale käigule eelneva käigu puhul ei ole lubatud.“;

(17)punkt 10 asendatakse järgmisega:

„10. Hübriidelektrisõiduk, kütuseelemendiga hübriidsõiduk ja täiselektrisõiduk

Järgmisi nõudeid kohaldatakse ainult hübriidelektrisõidukite, kütuseelemendiga hübriidsõidukite ja täiselektrisõidukite puhul.“;

(18)punkti 10.1.1 lisatakse järgmine lõik:

„Kütuseelemendiga hübriidsõiduki puhul:

   (a)    „F“ – kui elektrimasina osa on sõidukis olemas;

   (b)    „F-IEPC“ – kui elektrilise jõuseadme integreeritud osa on sõidukis olemas.“;

(19)punkti 10.1.2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kui sõiduki jõuseadme konfiguratsioon vastavalt punktile 10.1.1 on „P“, „S“, „F“ või „E“, määratakse sõiduki jõuseadmesse paigaldatud elektrimasina asukoht kindlaks vastavalt tabelis 14 esitatud määratlustele.“;

(20)tabelit 14 muudetakse järgmiselt:

(a) rea 2 veerus „Jõuseadme konfiguratsioon vastavalt punktile 10.1.1“ asendatakse tekst järgmisega:

„E, S, F“;

(b)teise rea 3 veerus „Jõuseadme konfiguratsioon vastavalt punktile 10.1.1“ asendatakse tekst järgmisega:

„E, S, F“;

(c)teise rea 4 veerus „Jõuseadme konfiguratsioon vastavalt punktile 10.1.1“ asendatakse tekst järgmisega:

„E, S, F“;

(21)tabelisse 15 lisatakse järgmine kanne:

„

5 „Jah“ (st telje komponent on olemas) ainult juhul, kui mõlema parameetri „DiferentialIncluded“ ja „DesignTypeWheelMotor“ väärtuseks on märgitud „false“.“;

(22)tabeli 15 järele lisatakse järgmine punkt:

„10.1.4. Teise mehaaniliselt sõltumatu jõuseadme skeemi identifitseerimistunnuse määratlus

Kui sõiduk on varustatud kahe jõuseadmega, kus iga jõuseade käitab sõiduki eri rattatelgi ja erinevaid jõuseadmeid ei saa mingil juhul mehaaniliselt ühendada, peab sõiduki tootja teatama teise jõuseadme identifitseerimistunnuse, mis on kindlaks määratud vastavalt punktile 10.1.3. Lisaks sellele peavad kaks jõuseadet jagama sama laetavat energiasalvestussüsteemi ja neil peavad olema eraldi muundurid, mis muundavad elektrienergia mehaaniliseks energiaks.

Sellega seoses käsitletakse hüdraulilisi veotelgi käesoleva lisa punkti 5 alapunkti a kohaselt mittevedavate telgedena ja seega ei loeta neid mehaaniliselt sõltumatuteks jõuseadmeteks.

Teise mehaaniliselt sõltumatu jõuseadme olemasolu korral võib teatada ainult konfiguratsiooniga S, S-IEPC, F-IEPC ja E jõuseadmeid vastavalt punktile 10.1.1. Peale selle tohib teatada ainult sellise esimese ja teise jõuseadme skeemi identifitseerimistunnuse kombinatsiooni, mille kohta on tabelis 15a märgitud „jah“.“;

(23)punkti 10.1.4 järele lisatakse järgmine tabel:

„Tabel 15a

Jõuseadme skeemi kehtivad sisendid modelleerimisvahendi jaoks

“;

(24)punkti 11.5 järele lisatakse järgmised punktid:

„12.    Vesinikkütusemahutisüsteemi kasulik mahutavus

Vesinikku sisaldavate kütusemahutisüsteemide puhul määratakse kindlaks kasulik mahutavus.

12.1.    Gaasiline suruvesinik

Kasulik mahutavus arvutatakse valemiga

kus:

Tabel 16

Suruvesiniku tihedus temperatuuril 15 °C (g/l)

12.2.    Vedel vesinik

Kasulik mahutavus arvutatakse valemiga

kus:

musable        kasulik mahutavus (kg);

VLHSS        vedela vesiniku mahutisüsteemi maht (l);

ρfull,ref    vedela vesiniku tihedus (g/l), mis vastab vesinikupaagi täis seisundile järgmistel töötingimustel:

a) sõidukit käitatakse kuni vesinikupaagi tühja seisundi saavutamiseni;

b) kohe pärast seda algab tankimine;

c) vesiniku tankimistaristus saadaoleva vesiniku seisukorraga seoses esitatakse viide rahvusvahelistele standarditele, kui need on olemas;

ρempty    vedela vesiniku tihedus (g/l), mis vastab vesinikupaagi tühjale seisundile.

Tiheduse arvutusmudel tehakse tüübikinnitusasutusele nõudmise korral kättesaadavaks.

12.3.    Krüosuruvesinik

Kasulik mahutavus arvutatakse järgmiste valemitega:

kus:

musable         kasulik mahutavus (kg);

VCCHSS        krüosuruvesiniku mahutisüsteemi maht (l);

ρfilling         vesiniku tihedus tankimise lõpetamisel (g/l);

fusable        kasutatav osa, määratud tabelist 17 lineaarse interpoleerimise teel (-);

pfilling    vesiniku absoluutne rõhk paagis tankimise lõpetamisel (bar).

Mahutis oleva vesiniku rõhu väärtus tankimise lõpetamisel (mida kasutatakse arvutustes) dokumenteeritakse krüosuruvesiniku mahutisüsteemi käsitlevas teabedokumendis. Selle väärtuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse krüosuruvesiniku tankimistaristu olemasolevaid rahvusvahelisi standardeid, kui need on juba olemas.

Tabel 17

Kasutatava vesiniku massi osakaal krüosuruvesiniku mahutisüsteemis (-)

“;

(25)1. liite tabelit 1 muudetakse järgmiselt:

(a) rea „Kütuseelemendiga sõiduk“ veerus „Erandi tegemise kriteeriumid“ asendatakse tekst järgmisega:

„Sõidukite suhtes tehakse erand, kui kehtib vähemalt üks järgmistest kriteeriumidest:

 
- kütuseelemendiga sõiduk ei ole kütuseelemendiga hübriidsõiduk vastavalt käesoleva lisa punkti 2 alapunktile 13;

- sõiduk on varustatud mitme elektrimasinaga, mis paiknevad ühes jõuseadmes ja mida ei paigaldata jõuülekandesüsteemi samasse ühenduspunkti vastavalt käesoleva lisa punktile 10.1.2;

- sõiduk on varustatud mitme elektrimasinaga, mis paiknevad ühes jõuseadmes ja mis paigaldatakse jõuülekandesüsteemi samasse ühenduspunkti vastavalt käesoleva lisa punktile 10.1.2, kuid millel ei ole samasugused tehnilised omadused (st sama osa sertifikaat);

– sõidukil on käesoleva lisa punkti 10.1.3 kohane jõuseadme skeem, mis ei ole F2 kuni F4 ega F-IEPC.

“;

(b)rida „Vesinikkütusega sisepõlemismootor“ jäetakse välja;

(c)rea „Segakütus“ veerus „Erandi tegemise kriteeriumid“ asendatakse tekst järgmisega:

„Segakütuselised sõidukid, mille mootor töötab maagaasil või veeldatud naftagaasil ja mis kuuluvad määruse (EL) nr 582/2011 artikli 2 lõigetes 53, 55 ja 56 määratletud tüüpi 1B, 2B või 3B, või segakütuselised sõidukid, mille mootor töötab vesinikkütusel ja mis kuuluvad määruse (EL) nr 582/2011 artikli 2 lõikes 52 määratletud tüüpi 1A.“;

(d)rea „Hübriidelektrisõiduk“ veerus „Erandi tegemise kriteeriumid“ asendatakse tekst järgmisega:

„Sõidukite suhtes tehakse erand, kui kehtib vähemalt üks järgmistest kriteeriumidest:

- sõiduk on varustatud mitme elektrimasinaga, mis paiknevad ühes jõuseadmes ja mida ei paigaldata jõuülekandesüsteemi samasse ühenduspunkti vastavalt käesoleva lisa punktile 10.1.2;

- sõiduk on varustatud mitme elektrimasinaga, mis paiknevad ühes jõuseadmes ja mis paigaldatakse jõuülekandesüsteemi samasse ühenduspunkti vastavalt käesoleva lisa punktile 10.1.2, kuid millel ei ole samasugused tehnilised omadused (st sama osa sertifikaat);

- sõidukil on muu jõuseadme skeem kui P1 kuni P4, S2 kuni S4 või S-IEPC vastavalt käesoleva lisa punktile 10.1.3 või muu kui hübriidelektrisõiduki jõuseadme integreeritud 1. tüübi osa.“;

(e)rea „Täiselektrisõiduk“ veerus „Erandi tegemise kriteeriumid“ asendatakse tekst järgmisega:

„Sõidukite suhtes tehakse erand, kui kehtib vähemalt üks järgmistest kriteeriumidest:

- sõiduk on varustatud mitme elektrimasinaga, mis paiknevad ühes jõuseadmes ja mida ei paigaldata jõuülekandesüsteemi samasse ühenduspunkti vastavalt käesoleva lisa punktile 10.1.2;

- sõiduk on varustatud mitme elektrimasinaga, mis paiknevad ühes jõuseadmes ja mis paigaldatakse jõuülekandesüsteemi samasse ühenduspunkti vastavalt käesoleva lisa punktile 10.1.2, kuid millel ei ole samasugused tehnilised omadused (st sama osa sertifikaat);

- sõidukil on käesoleva lisa punkti 10.1.3 kohane jõuseadme skeem, mis ei ole E2 kuni E4 ega E-IEPC.“;

(f) rea „Mitu püsivalt mehaaniliselt iseseisvat jõuseadet“ veerus „Erandi tegemise kriteeriumid“ asendatakse esimene lõik järgmisega:

„Sõiduk on varustatud rohkem kui ühe jõuseadmega, kus iga jõuseade käitab sõiduki eri rattatelge (rattatelgi) ja erinevaid jõuseadmeid ei saa mingil juhul mehaaniliselt ühendada ja konkreetne süsteem ei ole hõlmatud käesoleva lisa punktis 10.1.4 määratletud lubatud kombinatsioonidega.“;

(g)rida „Liikuva sõiduki laadimine“ jäetakse välja;

(h)lisatakse järgmine rida:

„

“.

III LISA

IV lisa muudetakse järgmiselt:

(1)punkti 2 lisatakse järgmine alapunkt:

„(4) „sõiduulatus vesinikutoitel“ – vahemaa, mille saab läbida kasutatava vesinikukogusega.“;

(2)punkti 3 muudetakse järgmiselt:

(a) I osa muudetakse järgmiselt:

(a)punkt 1.1.9 jäetakse välja;

(b)punkti 1.1.15 järele lisatakse järgmine punkt:

„1.1.15a. Kütuseelemendiga hübriidsõiduki skeem (näiteks F2, F3) ..............................................................................“;

(c)punkt 1.1.18 jäetakse välja;

(d)punkt 1.1.29 asendatakse järgmisega:

„1.1.29. Paagisüsteem maagaasi või vesiniku puhul (surugaas, veeldatud gaas) ...“;

(e)punkti 1.1.30 järele lisatakse punktid 1.1.31 ja 1.1.32:

„1.1.31. Sõiduki tüübikinnituse number ........................................................

1.1.32. Modelleerimisvahendi loa number ........................................................“;

(f)punkti 1.8.3 järele lisatakse järgmised punktid:

„1.8.3a. Arvutusliku voolisedünaamika meetodi loa number (vajaduse korral) ......................................................

1.8.3b. Arvutusliku voolisedünaamika abil saadud Delta CdxA (vajaduse korral) ..............................................................“;

(g)punktid 1.10.5.2–1.10.5.5 asendatakse järgmisega:

„1.10.5.2. Juhiruumi jahutava soojuspumba tüüp ................................................

1.10.5.3. Juhiruumi soojendava soojuspumba tüüp ................................................

1.10.5.4. Sõitjateruumi jahutava soojuspumba tüüp .......................................

1.10.5.5. Sõitjateruumi soojendava soojuspumba tüüp .......................................“;

(h)punkt 1.10.5.7 asendatakse järgmisega:

„1.10.5.7. Topeltklaasid (jah/ei) ........................................................“;

(i)punkti 1.13.15 järele lisatakse järgmine punkt:

„1.13.16. Võimsustõste piirnäitajad ........................................................“;

(j)punkti 1.14.7 järele lisatakse järgmine punkt:

„1.14.7a. Konstruktsioonitüüpi rattaajamid (jah/ei) ........................................................“;

(k)punkt 1.15 asendatakse järgmisega:

„1.15. Laetavate energiasalvestussüsteemide näitajad: aku“;

(l)punkt 1.15.6 asendatakse järgmisega:

„1.15.6. Sertifitseerimismeetod (mõõdetud, standardväärtused) ...........................................“;

(m)punkti 1.15.8 järele lisatakse järgmised punktid:

„1.16.    Laetavate energiasalvestussüsteemide näitajad: kondensaator

1.16.1. Mudel ........................................................

1.16.2. Sertifitseerimisnumber ........................................................

1.16.3. Elektrimahtuvus (F) ........................................................

1.16.4. Miinimumpinge (V) ........................................................

1.16.5. Maksimumpinge (V) ........................................................

1.16.6. Sisendandmete ja -teabe räsi ....................................................

1.16.7. Sertifitseerimismeetod (mõõdetud, standardväärtused) ………………….

1.17. Kütuseelemendisüsteemi(de) näitajad

1.17.1. Mudel ........................................................

1.17.2. Sertifitseerimisnumber ........................................................

1.17.3. Sertifitseerimismeetod (mõõdetud, standardväärtused) ...........................................

1.17.4. Nimivõimsus (kW) ........................................................

1.17.5. Arv ........................................................“;

(n)punkt 2.1 asendatakse järgmisega:

„2.1. Modelleerimisparameetrid (iga kasutusotstarbe ja laadimise kombinatsiooni puhul, välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul eraldi akutoiterežiimil, laetust säilitaval režiimil ja kaalutuna, välise laadimisega kütuseelemendiga hübriidsõidukite puhul eraldi akutoiterežiimil ja laetust säilitaval režiimil)“;

(o)punkti 2.1.4 järele lisatakse järgmine punkt:

„2.1.5. Esimese etapi sõiduki alarühm ........................................................“;

(p)punkti 2.2.8 järele lisatakse järgmised punktid:

„2.2.9. Käigukasti keskmine tõhusus (%) ….....................................................

2.2.10. Telje keskmine tõhusus (%) ….....................................................“;

(q)punkti 2.3.16 järele lisatakse järgmised punktid:

„2.3.17. Täiendava soojendusseadme kütusekulu ja energiatarve heiteta sõiduki puhul (g/km, g/p-km, l / 100 km, l/p-km, MJ/km, MJ/p-km) ........................................

2.3.18. Täiendava soojendusseadme CO2 heiteta sõiduki puhul (g/km, g/p-km) .........

2.3.19. Kasulikkustegur ........................................................“;

(r)punkt 2.4 asendatakse järgmisega:

„2.4. Elektrirežiimil ja nullheitega sõiduulatused (olelusringi alguses ja lõpus)“;

(s)punkti 2.4.3 järele lisatakse järgmine punkt:

„2.4.4. Sõiduulatus vesinikutoitel (km) ........................................................“;

(b)II osa muudetakse järgmiselt:

(a)punkti 1.1.5a järele lisatakse järgmine punkt:

„1.1.5b. Kogu veojõud, mis on asjakohane alarühma määramisel ..................................“;

(b)punkt 1.1.9 jäetakse välja;

(c)punkti 1.1.15 järele lisatakse järgmine punkt:

„1.1.15a. Kütuseelemendiga hübriidsõiduki skeem (näiteks F2, F3) ..............................................................................“;

(d)punkt 1.1.18 jäetakse välja;

(e)punkti 1.1.21 järele lisatakse järgmine punkt:

„1.1.22. Sõiduki tüübikinnituse number ........................................................“;

(f)punkti 1.2.18 järele lisatakse järgmine punkt:

„1.2.19. Kütuseelemendisüsteemi(de) kogunimivõimsus (kW) .....................................................“;

(g)punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2. Sõiduki CO2 heide ja kütusekulu (iga kasutusotstarbe ja laadimise kombinatsiooni puhul, välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul eraldi akutoiterežiimil, laetust säilitaval režiimil ja kaalutuna, välise laadimisega kütuseelemendiga hübriidsõidukite puhul eraldi akutoiterežiimil ja laetust säilitaval režiimil)“;

(h)punkti 2.4.5 järele lisatakse järgmised punktid:

„2.4.6. Täiendava soojendusseadme kütusekulu ja energiatarve heiteta sõiduki puhul (g/km, g/p-km, l / 100 km, l/p-km, MJ/km, MJ/p-km) ........................................

2.4.7. Täiendava soojendusseadme CO2 heiteta sõiduki puhul (g/km, g/p-km) .........

2.4.8. Kasulikkustegur ........................................................“;

(i)punkt 2.5 asendatakse järgmisega:

„2.5. Sõiduulatused elektrirežiimil (olelusringi alguses ja lõpus)“;

(j)punkti 2.5.3 järele lisatakse järgmine punkt:

„2.5.4. Sõiduulatus vesinikutoitel (km) ........................................................“;

(k)punkt 2.6.1 asendatakse järgmisega:

„2.6.1. CO2 eriheide (g/t-km) ........................................................“;

(l)punkt 2.6.4 asendatakse järgmisega:

„2.6.4.    CO2 eriheide (g/p-km) ........................................................“;

(m)punktid 2.6.7, 2.6.8 ja 2.6.9 asendatakse järgmisega:

„2.6.7.    Tegelik sõiduulatus akutoiterežiimil olelusringi alguses ja lõpus (km) .............................

2.6.8.    Üksnes elektrirežiimil sõiduulatuse ekvivalent olelusringi alguses ja lõpus (km) ................................

2.6.9.    CO2 nullheitega sõiduulatus olelusringi alguses ja lõpus (km) .....................................“;

(n)punkti 2.6.9 järele lisatakse järgmised punktid:

„2.6.10. Sõiduulatus vesinikutoitel (km) ........................................................

2.6.11. CO2 (g/km) ........................................................

2.6.12. CO2 (g/m³-km) ........................................................

2.6.13. Kütusekulu (g/km) ........................................................

2.6.14. Kütusekulu (g/t-km) ........................................................

2.6.15. Kütusekulu (g/p-km) ........................................................

2.6.16. Kütusekulu (g/m³-km) ........................................................

2.6.17. Kütusekulu (l / 100 km) ........................................................

2.6.18. Kütusekulu (l/t-km) ........................................................

2.6.19. Kütusekulu (l/p-km) ........................................................

2.6.20. Kütusekulu (l/m³-km) ........................................................

2.6.21. Energiatarve (MJ/km, kWh/km) ........................................................

2.6.22. Energiatarve (MJ/t-km) ........................................................

2.6.23. Energiatarve (MJ/p-km) ........................................................

2.6.24. Energiatarve (MJ/m³-km, kWh/m³-km) ........................................................“;

(c)III osa punkt 1.1 asendatakse järgmisega:

„1.1. Esimese etapi sõiduki sisendandmed ja -teave, nagu on kindlaks määratud III lisas, välja arvatud: mootori kütusekulu skeem; mootori parandustegurid WHTC_Urban, WHTC_Rural, WHTC_Motorway, BFColdHot, CFRegPer; pöördemomendi muunduri karakteristikud; jõuülekande, aeglusti, nurkülekande ja telje kaoskeemid; elektrimootorisüsteemide ja elektrilise jõuseadme integreeritud osa elektrivõimsustarbe skeem(id); laetava energiasalvestussüsteemi elektrilise kao parameetrid; kütusekulu skeem kütuseelemendisüsteemi jaoks.“.

IV LISA

V lisa muudetakse järgmiselt:

(1)punkti 3.1.2 lisatakse järgmine lõik:

„Kui 3. liite kohaselt määratletud mootorite CO2-tüüpkonda kuuluv mootor on paigaldatud sõidukile, mis on varustatud mootorsõiduki kütusekulu ja/või energiatarbimist ja läbisõitu jälgiva ja registreeriva pardaseadmega vastavalt määruse (EÜ) nr 595/2009 artikli 5c punktis b osutatud nõuetele, varustatakse katsemootor selle pardaseadmega.“;

(1)punktis 3.1.6.2 asendatakse tabeli pealkirja tekst „Tabel 1“ tekstiga „Tabel 1a“;

(1)punkti 3.2 muudetakse järgmiselt:

(a)esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Katsetatavate mootorite vastavad etalonkütused valitakse tabelis 1 loetletud kütusetüüpide hulgast ja need peavad olema samad, mida kasutati etalonkütusena EÜ tüübikinnituse saamiseks vastavalt määrusele (EL) nr 582/2011. Tabelis 1 loetletud etalonkütuste omadused peavad olema need, mis on esitatud komisjoni määruse (EL) nr 582/2011 IX lisas ja vesiniku jaoks ÜRO eeskirja nr 49 5. lisas.“;

(b)kuues lõik asendatakse järgmisega:

„Gaas- ja vesinikkütuste puhul sisaldavad tabeli 1 kohased alumise kütteväärtuse kindlaksmääramise standardid kütteväärtuse arvutamist kütusekulu alusel. Gaas- või vesinikkütuse koostis alumise kütteväärtuse kindlaksmääramiseks võetakse sertifitseerimiskatsetel kasutatud etalongaaskütuse partii analüüsist. Alumise kütteväärtuse kindlaksmääramisel kasutatud gaas- või vesinikkütuse koostise kindlaksmääramisel teeb sertifitseerimist taotlevast tootjast sõltumatu labor ainult ühe analüüsi. Gaas- või vesinikkütuse puhul määratakse alumine kütteväärtus kindlaks kahe eraldi mõõtmise keskväärtuse asemel selle ühe analüüsi põhjal.“;

(c)seitsmes lõik asendatakse järgmisega:

„Gaas- ja vesinikkütuste puhul võib erandkorras lubada ümberlülituse erinevate tootmispartiidega mahutite vahel. Sellisel juhul arvutatakse iga kasutatud kütusepartii alumine kütteväärtus ja dokumenteeritakse neist kõige suurem väärtus.“;

(d)tabelit 1 muudetakse järgmiselt:

(a)rea „Diisel / survesüüde“ veerus „Etalonkütuse tüüp“ asendatakse tekst järgmisega:

„B7 või B100“;

(b)lisatakse järgmine rida:

„

“;

(4)punkti 3.2.1 esimese lõigu teine lause asendatakse järgmisega:

„Üks kahest etalonkütusest peab alati olema B7 või B100 ja teine etalonkütus peab olema G25, GR, vedelgaaskütus B või vesinik.“;

(5)punkti 3.5 tabeli 2 rida „Kütusemassi vool gaaskütuste puhul“ asendatakse järgmisega:

„

“;

(6)punkti 4.3.3.1 lõik asendatakse järgmisega:

„Lisaks ÜRO eeskirja nr 49 4. lisa sätetele registreeritakse punkti 3.4 kohaselt mootori tarbitud tegelik kütuse massivooluhulk ja punkti 4.3.5.3 alapunkti 5 alapunktis a osutatud andmed, mida kohaldatakse WHTC katse suhtes.“;

(7)punkti 4.3.4.1 alapunkt asendatakse järgmisega:

„Lisaks ÜRO eeskirja nr 49 4. lisa sätetele registreeritakse punkti 3.4 kohaselt mootori tarbitud tegelik kütuse massivooluhulk ja punkti 4.3.5.3 alapunkti 5 alapunktis a osutatud andmed, mida kohaldatakse WHSC katse suhtes.“;

(8)punkti 4.3.5.3 esimeses lõigus lisatakse alapunkti 4 järele järgmine alapunkt:

„(5) Kui katsemootor on varustatud mootorsõiduki kütusekulu ja/või energiatarbimist ja läbisõitu jälgiva ja registreeriva pardaseadmega vastavalt punktile 3.1.2:

(a)    Xa lisa punktides 8.13.15.3–8.13.15.8 kirjeldatud andmed;

(b)    kütuse massivooluhulga punktile 3 vastava registreerimise igas punktis kütuse- ja elektrikulu pardamõõteseadmega mõõdetud mootori kütusekulu hetkeväärtus, nagu on osutatud Xa lisa punktis 5.13;

(c)    kütuse massivooluhulga punktile 3 vastava registreerimise eri punktide vahelised ajavahemikud.“;

(9)punkti 5.3.3.1 tabelisse 4 lisatakse järgmine kanne:

„

“;

(10)punkti 6.1.9 lisatakse järgmine lõik:

„Juhul, kui diiselmootorit katsetatakse vastavalt punktile 3.2 etalonkütusega, mille tüüp on B100, peab mootori eeltöötlusvahendi sisend olema „Diesel B100 CI“.“;

(11)2. liite 1. osa muudetakse järgmiselt:

(a) punkt 3.2.2.2 asendatakse järgmisega:

„

“;

(b)punkt 3.2.17.1 asendatakse järgmisega:

„

“;

(c)punkt 3.5.5.2.1 asendatakse järgmisega:

„

“;

(d)punkti 3.5.5.2.1 järele lisatakse järgmised punktid:

„

“;

(e)lisatakse järgmine märkus tabeli kohta:

„(11) Vesinikkütusega mootorite puhul vastavad tähed T, TD, U ja UD järgmistele olukordadele:

(a) T, kui sädesüütemootor on saanud tüübikinnituse ja kalibreeritud gaasilise vesiniku jaoks;

(b) TD, kui survesüütemootor on saanud tüübikinnituse ja kalibreeritud gaasilise vesiniku jaoks;

(c) U, kui sädesüütemootor on saanud tüübikinnituse ja kalibreeritud veeldatud vesiniku jaoks;

(d) UD, kui survesüütemootor on saanud tüübikinnituse ja kalibreeritud veeldatud vesiniku jaoks.“;

(12)liites 3 lisatakse punkti 1.10.1 järele järgmised punktid:

„1.11.    Eritingimused juhul, kui diiselmootorit katsetatakse etalonkütusega, mille tüüp on B100

1.11.1.    „Kõik sama CO2 tüüpkonna mootorid peavad olema võimelised töötama puhta kütusega B100 ja peavad olema võimelised töötama täpselt sama biodiislisegude hulgaga kui see, mis on osutatud vastavalt liitele 2 koostatud teabedokumendi punktis 3.2.2.2.1.“;

(13)4. liidet muudetakse järgmiselt:

(a)punkti 4 muudetakse järgmiselt:

(a)teise lõigu järele lisatakse järgmine lõik:

„Kui punkti 3 kohaselt valitud mootorite CO2-tüüpkonda kuuluv mootor on paigaldatud sõidukile, mis on varustatud mootori kütusekulu ja/või energiatarbimist ja läbisõitu jälgiva ja registreeriva pardaseadmega vastavalt määruse (EÜ) nr 595/2009 artikli 5c punktis b osutatud nõuetele, varustatakse katsemootor selle pardaseadmega.“;

(b)viienda lõigu alapunktile 3 lisatakse järgmine lõik:

„Kui kasutatakse müügilolevat kütust või vesiniku tüüpi etalonkütust, arvutatakse alumine kütteväärtus vastavalt käesoleva lisa tabelis 1 esitatud kohaldatavatele standarditele kütuse tarnija esitatud kütuseanalüüsi põhjal.“;

(b)punkti 5.3 esimese lõigu alapunkti b muudetakse järgmiselt:

(a)alapunkti E esimene lause asendatakse järgmisega:

„Maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavate segakütuseliste mootorite puhul ei kohaldata punkti D.“;

(b)lisatakse järgmine alapunkt:

„F. Vesinikul töötavate segakütuseliste mootorite puhul ei kohaldata punkti D. Selle asemel arvutatakse heitetaseme muutumistegur, jagades teise katse erienergiatarbe esimese katse erienergiatarbega. Erienergiatarbe kaks väärtust määratakse käesoleva liite punkti 6.2 sätete kohaselt, kasutades SFCWHSC,corri kahte väärtust, mis on määratud vastavalt alapunktile C. Heitetaseme muutumisteguri väärtus võib olla väiksem kui üks.“;

(c)punkt 5.4 asendatakse järgmisega:

„5.4. Kui kohaldatakse käesoleva liite punkti 5.3 alapunkti b, siis CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste vastavuskatseteks valitud järgmiste mootorite korral ei rakendata sissetöötamismenetlust, vaid käesoleva liite punktile 5.1 vastava maksimaalselt 15 tunnise sissetöötamisajaga uue mootori WHSC katsel määratud kütuse erikulu või CO2 eriheide (maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavate segakütuseliste mootorite puhul) või erienergiakulu (vesinikul töötavate segakütuseliste mootorite puhul) korrutatakse heitetaseme muutumisteguriga.“;

(d)punkti 5.5 muudetakse järgmiselt:

(a)sissejuhatav tekst asendatakse järgmisega:

„Käesoleva liite punktis 5.4 kirjeldatud juhul on WHSC katsel määratud kütuse erikulu või CO2 eriheite (maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavate segakütuseliste mootorite puhul) või erienergiakulu (vesinikul töötavate segakütuseliste mootorite puhul) väärtused järgmised:“;

(b)alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b. muude mootorite puhul käesoleva liite punktile 5.1 vastava maksimaalselt 15 tunnise sissetöötamisajaga uuel mootoril määratud väärtused korrutatuna heitetaseme muutumisteguriga, mis on määratud käesoleva liite punkti 5.3 alapunkti b alapunkti D või E kohaselt (maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavate segakütuseliste mootorite puhul) või alapunkti F kohaselt (vesinikul töötavate segakütuseliste mootorite puhul).“;

(e)punkti 5.6 teine lause asendatakse järgmisega:

„Sellisel juhul korrutatakse käesoleva liite punktile 5.1 vastava maksimaalselt 15 tunnise sissetöötamisajaga uue mootori WHSC katsel määratud kütuse erikulu või CO2 eriheide (maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavate segakütuseliste mootorite puhul) või erienergiakulu (vesinikul töötavate segakütuseliste mootorite puhul) üldise heitetaseme muutumisteguriga 0,99.“;

(f)punkti 6.1 muudetakse järgmiselt:

(a)esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavate segakütuseliste mootorite puhul arvutatakse sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste nõuetelevastavuse hindamise sihtväärtus iga kütuse korrigeeritud erikulu SFCWHSC,corr (g/kWh) kahe eraldi väärtuse põhjal WHSC katsel, mis määratakse vastavalt käesoleva lisa punktile 5.3.3. Iga kütuse puhul korrutatakse kumbki neist kahest eraldi väärtusest iga kütuse CO2 heitekoefitsiendiga vastavalt käesoleva liite tabelile 1. Kahe saadud CO2 eriheite väärtuse summa WHSC katsel määrab kindlaks sihtväärtuse, et hinnata maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavate segakütuseliste mootorite sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste nõuetele vastavust.“;

(b)tabelisse 1 lisatakse järgmine rida:

„

“;

(g)punkti 6.1 järele lisatakse järgmine punkt:

„6.2. Erinõuded vesinikul töötavatele segakütuselistele mootoritele

 
Vesinikul töötavate segakütuseliste mootorite puhul arvutatakse sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste nõuetelevastavuse hindamise sihtväärtus iga kütuse korrigeeritud erikulu SFCWHSC,corr (g/kWh) kahe eraldi väärtuse põhjal WHSC katsel, mis määratakse vastavalt käesoleva lisa punktile 5.3.3. Iga kütuse puhul korrutatakse kumbki neist kahest eraldi väärtusest punktis 5.3.3.1 määratud vastava NCVstdga ja koefitsiendiga 0,001. WHSC katsel saadud erienergia tarbimise kahe väärtuse summa määrab kindlaks sihtväärtuse, et hinnata vesinikul töötavate segakütuseliste mootorite sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste vastavust.“;

(h)punkt 7.6 asendatakse järgmisega:

„7.6. Maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavate segakütuseliste mootorite puhul ei kohaldata punkti 7.5. Selle asemel on sertifitseeritud CO2 heite ja kütusekuluga seotud omaduste vastavushindamise tegelik väärtus käesoleva liite punkti 7.4 kohaselt määratud kahe SFCWHSC,corr väärtuse abil käesoleva liite punkti 6.1 kohaselt WHSC katsel määratud kahe CO2 eriheite väärtuse summa.“;

(i)punkti 7.6 järele lisatakse järgmine punkt:

„7.7. Vesinikul töötavate segakütuseliste mootorite puhul ei kohaldata punkti 7.5. Selle asemel on sertifitseeritud CO2 heite ja kütusekuluga seotud omaduste vastavushindamise tegelik väärtus kahe erienergiakulu, mis on määratud WHSC katsel punkti 6.2 kohaselt, väärtuse summa, mis on saadud punkti 7.4 kohaselt määratud kahte SFCWHSC,corr väärtust kasutades.“;

(j)punkt 8 asendatakse järgmisega:

„8. Ühe üksikkatse nõuetelevastavuse piirnorm

Diiselmootorite puhul (B7 või B100) on ühe üksiku katsetatud mootori nõuetelevastavuse piirnorm punkti 6 kohaselt kindlaks määratud sihtväärtus + 4 %.

Ühel kütusel (v.a diislikütused B7 või B100) töötavate mootorite ja segakütuseliste mootorite puhul on ühe üksiku katsetatud mootori nõuetelevastavuse piirnorm punkti 6 kohaselt kindlaks määratud sihtväärtus + 5 %.“;

(k)punkti 8 järele lisatakse järgmine punkt:

„8.1. Vesinikul töötavate segakütuseliste mootorite puhul kohaldatakse täiendavat piirnormi seoses diisli erikuluga SFCWHSC,corr WHSC katsel. Ühe üksiku katsetatud mootori nõuetelevastavuse täiendav piirnorm on diislikütuse erikulu SFCWHSC,corr WHSC katsel, mis on kindlaks määratud punkti 6 kohaselt, pluss lubatud hälve 4 g/kWh.“;

(l)punkti 9.2 lisatakse järgmine lõik:

„Olenemata esimesest lõigust loetakse vesinikul töötavate segakütuseliste mootorite puhul käesoleva liite punkti 4 kohaselt katsetatud mootori üks katse nõuetele mittevastavaks ka juhul, kui punkti 7 kohaselt WHSC katsel määratud diisli erikulu SFCWHSC,corr tegelik väärtus on suurem kui punkti 8.1 kohaselt määratletud piirnorm.“;

(14)7. liite tabelis 1a asendatakse rida „FuelType“ järgmisega:

„

“;

V LISA

VI lisa muudetakse järgmiselt:

(1)punkt 4.1.7.2 pärast punkti 4.2.7.1 asendatakse järgmisega:

„4.2.7.2. Mõõtejärjestus“;

(2)punkti 6.1.2.1 järele lisatakse järgmine punkt:

„6.1.3. Juhtum C: Rihmülekanne (või sarnane), mida kasutatakse elektrimasinasüsteemi ühendamiseks sõiduki põhijõuseadmega (nagu on määratletud käesoleva määruse III lisa tabelis 8 esitatud ülekandeseadme lisaosa valikuliste sisendandmete kirjelduses)

Sellisel juhul määratakse 12. liite tabeli 7 kohaselt nõutavad sisendandmed kindlaks 11. liite kohaselt, kusjuures fT väärtus on 0,08 ja Tmax,in väärtusena kasutatakse elektrimasinasüsteemi suurimat võimalikku pöördemomenti.“;

(3)punkti 7.6 teine lause asendatakse järgmisega:

„Katsetatakse ainult ühte jõuülekannet tüüpkonna kohta.“;

(4)punkti 7.10 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Kui punkti 8 kohaselt tehtud katse tulemus on suurem punktiga 8.1.3 ettenähtust, katsetatakse olenemata punktist 7.6 samast tüüpkonnast veel kolme jõuülekannet.“;

(5)9. liite teine jaotis „Seiskumispunkt“ asendatakse järgmisega:

„Seiskumispunkt

— Pöördemomendi suhtarv seiskumispunktis v0= 0:

μ(v0) = 1,8/vs“;

(6)12. liite tabeli 1 rea „DiferentialIncluded“ veergu „Kirjeldus/viide“ lisatakse järgmine tekst:

„See sisendparameeter on nõutav ainult esirattaveoga sõidukite puhul.“

VI LISA

„VIIa lisa

Rattaotste sertifitseerimisprotseduur

1. Sissejuhatus ja mõisted

1.1. Sissejuhatus

Käesolevas lisas kirjeldatakse mittevedavate telgede rattaotste hõõrdekao sertifitseerimisprotseduuri. Veotelgede rattaotste sertifitseerimine on hõlmatud VII lisale vastava menetlusega.

Alternatiivina rattaotste sertifitseerimisele võib sõiduki CO2 eriheite määramiseks kasutada punktis 6 esitatud standardseid rattaotsa hõõrdekadusid.

1.2. Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „rattalaagrid“ – laagrid, mida kasutatakse sõiduki ühe rattaotsa toetamiseks;

2) „rattaots“ – osade kogum, millega luuakse ühendus ratta ja telje vahel, sealhulgas rattalaagrid, tihendid ja määrdeained, samuti rattarumm (kui on olemas) ja kõik muud pöörlemise hõõrdetakistuse seisukohast olulised osad, välja arvatud piduriketas ja rattaäärik;

3) „radiaalkoormus“ – rattaotsale võlli teljega risti rakenduv vertikaalkoormus;

4) „telgkoormus“ – rattaotsale võlli telje suunas rakenduv koormus, võttes arvesse ratta dünaamilist raadiust;

5) „koormusjoone asukoht“ – koht rattaotsal, kuhu rakendub radiaalkoormus;

6) „rattaotsa tootja“ – juriidiline isik, kes rattaotsa toodab;

7) „rattaotsatüüpkond“ – tootja koostatud rattaotste rühm, mille aluseks on sarnased konstruktsiooni, CO2 heitkoguste ja kütusekulu omadused, nagu on kindlaks määratud punktis 2.3;

8) „klient“ – juriidiline isik, kes müüb sõidukit või telge, millele rattaots on paigaldatud;

9) „katseasutus“ – juriidiline isik, kes vastutab rattaotsa katsetamise eest (rattaotsa tootja või kolmas isik);

10) „tihend“ – rattalaagri osa, mis on ette nähtud osakeste või vedelike rattalaagritesse sissetungi vältimiseks või määrdeaine lekke vältimiseks;

11) „lõtk“ – kogukaugus, mille ulatuses saab liigutada üht laagrivõru teise suhtes võlli telje suunas;

12) „eelpinge“ – negatiivne töölõtk rattalaagris;

13) „sisevõru“ – rattalaagri välisvõrust väiksema läbimõõduga võru või võrud;

14) „välisvõru“ – rattalaagri sisevõrust suurema läbimõõduga võru või võrud;

15) „mõõtmine“ – hõõrdekao mõõtmine rattaotsas, tulemus esitatakse hõõrdemomendina, ühik Nm;

16) „laagri nimikoormus“ – maksimaalne arvutuslik koormus, mis on märgitud rattalaagri tehnilistes andmetes;

17) „jaotusringjoone läbimõõt“ – kahe veerekeha geomeetrilise keskme vaheline kaugus rattalaagris, kui kaks veerekeha on diameetri vastasotstes;

18) „sissetöötamine“ – kasutamata rattaotsa konditsioneerimine koormatud tingimustes eesmärgiga saavutada selle seisukord, mis vastab tüüpilistele kasutustingimustele.

2. Üldnõuded

2.1. Rattaotsa valimine

Hõõrdekao mõõtmise kontrollimiseks kasutatavad rattaotsad peavad olema uued.

Rattaotsad peavad olema samad, mis on tehnilistes andmetes määratud, ette nähtud seeriatootmiseks ja paigaldatakse kliendi rakendusse.

Need tehnilised andmed sisaldavad muu hulgas andmeid mõõtmete, materjalide, pindade kvaliteedi ja töötluse, veerekehade arvu, tihendite, määrdeaine tüübi, kvaliteedi, koguse ja muude rattaotsa hõõrdetakistusega seotud omaduste kohta.

2.2. Katsetatavate rattaotste arv

Rattaotsatüüpkonna CO2 sertifitseerimiseks katsetatakse punktides 3 ja 4 kirjeldatud menetluste kohaselt vähemalt nelja erinevat tüüpkonna algosa, kasutades igaühe korral kiiruse ja sihtkoormuse samu astmeid.

2.3. Rattaotsatüüpkonda määratlevad parameetrid

Järgmised kriteeriumid peavad olema samad kõigil rattaotsatüüpkonna liikmetel:

·veerekehade arv;

·veerekehade läbimõõdu täpsus ± 0,5 mm (mõõdetuna pikiteljega risti pikitelje keskpunktis);

·veerekehade pikkuse täpsus ± 1 mm (mõõdetuna pikitelje suunas);

·jaotusringjoone läbimõõdu täpsus ± 1 mm;

·ridade arv;

·välisvõru kokkupuutenurk veerekehadega, täpsus ± 1 kraadi;

·määrdeaine tüüp: õli või määre;

·koormusjoone asukoht (kui tüüpkonna algosa ei katsetata joonisel 2 näidatud asukohas).

2.4. Rattaotsatüüpkonna algosa valimine

Rattaotsatüüpkonna algosa on tüüpkonna suurima hõõrdemomendiga liige.

Kui tüüpkonda kuulub rohkem kui üks liige, peab katseasutus põhjendama tüüpkonna algosa valikut nende osade omaduste alusel.

Laagri nimikoormus tüüpkonna jaoks peab olema suurim laagri nimikoormus kõigi tüüpkonna liikmete korral.

Katseasutus esitab tüüpkonna iga liikme kohta järgmised kvantifitseeritavad andmed:

·tihendite tööomadused (näiteks hõõrdekaod);

·määrdeaine (õli või määre) tööomadused (näiteks viskoossus);

·eelpinge/lõtku vahemik (näiteks maksimaalne ja minimaalne).

Kui tüübikinnitusasutus leiab, et neljandas lõigus loetletud omadused on piisavad, et tüüpkonna valikut põhjendada, võib ta nõuda katseasutuselt täiendava põhjenduse esitamist, sealhulgas modelleerimise või arvutuste abil.

2.5. Sissetöötamine

Katseasutus rakendab rattaotste sissetöötamismenetlust.

Sissetöötamismenetlusel kasutatakse sama katsepaigaldist ja järgitakse samu nõudeid kui hõõrdekadude mõõtmisel.

2.5.1. Sissetöötamismenetlus

Sissetöötamismenetlus koosneb neljast järjestikusest faasist.

Esimeses faasis pöörleb rattaots päripäeva ühtlase pöörlemissagedusega 300 p/min. 60 ± 2 minuti jooksul rakendatakse radiaalkoormust, mille suurus on 50 % laagri nimikoormusest.

Teises faasis pöörleb rattaots vastupäeva ühtlase pöörlemissagedusega 300 p/min. 60 ± 2 minuti jooksul rakendatakse radiaalkoormust, mille suurus on 50 % laagri nimikoormusest.

Kolmandas faasis pöörleb rattaots päripäeva ühtlase pöörlemissagedusega 500 p/min. 660 ± 2 minuti jooksul rakendatakse radiaalkoormust, mille suurus on 100 % laagri nimikoormusest.

Neljandas faasis pöörleb rattaots vastupäeva ühtlase pöörlemissagedusega 500 p/min. 660 ± 2 minuti jooksul rakendatakse radiaalkoormust, mille suurus on 100 % laagri nimikoormusest.

Katseasutus dokumenteerib sissetöötamismenetlusega seoses tööaja, pöörlemissageduse, radiaalkoormuse ja laagri temperatuuri ning esitab teate tüübikinnitusasutusele.

2.6. Määrdeaine

2.6.1. Nõuded määrdeainele

Määrdeaine tüüp, kvaliteet ja kogus peavad olema samad, mis on tehnilistes andmetes määratud, ette nähtud seeriatootmiseks ja mida kasutatakse kliendi rakenduses.

Kui rattaotsa tootja ei tarni määrdeainet koos rattalaagriga, peab klient rattaotsa täpse katsetamise võimaldamiseks esitama vajaliku teabe lõplikus rakenduses kasutatava määrdeaine kohta.

2.6.2. Määrdeõli

Kui määrdeaine on õli tüüpi, peab õlitase laagris olema selline, nagu on määratud telje tehnilistes andmetes. Tehniliste andmete puudumise korral kohaldatakse telje maksimaalset geomeetriliselt võimalikku õlitaset.

2.7. Töölõtk/eelpinge

Kui töölõtku/eelpinget on võimalik reguleerida, tuleb rattalaagri katsetamisel kasutatava lõtku/eelpinge väärtus vastavaks seada tehnilistes andmetes määratud lõtku/eelpinge vahemiku aritmeetilise keskmise väärtusega, lubatud hälve on ± 20 μm.

2.8. Tihendid

Rattaotsa katsetamiseks kasutatavad tihendid peavad olema samad, mis on tehnilistes andmetes määratud, ette nähtud seeriatootmiseks ja paigaldatakse kliendi rakendusse.

Kui rattaotsa tootja ei tarni tihendeid koos rattaotsaga, peab klient rattaotsa täpse katsetamise võimaldamiseks esitama vajaliku teabe lõplikus rakenduses kasutatavate tihendite kohta.

3. Rattaotste katse käik

3.1. Katsetingimused

3.1.1. Ümbritseva keskkonna temperatuur

Katsekambri sisetemperatuur hoitakse vahemikus 25 °C ± 10 °C. Ümbritseva keskkonna temperatuuri mõõdetakse rattalaagri välisvõrust ühe meetri kaugusel ja see dokumenteeritakse katsearuandes. See on katseasutuse sihttemperatuur, millest süstemaatilised kõrvalekalded katsetel ei ole lubatud.

3.1.2. Rattalaagri temperatuur

Rattalaagri temperatuuri mõõdetakse sõiduki sisekülje pool paikneva sisevõru siseava poolelt. Mõõtmiste ajal hoitakse rattalaagrite temperatuur väärtusel maksimaalselt 60 °C. Selleks võib kasutada õhkjahutust vastavalt punktile 3.3.5.

3.2. Katsepaigaldis

Katsepaigaldis peab vastama joonisele 1 .

Joonis 1. Katsepaigaldise lihtsustatud skeem

3.2.1. Pöördemomendi, koormuse, temperatuuri ja pöörlemissageduse mõõteseadmete paigaldamine

Rattaotsa hõõrdekao mõõtmiseks tuleb pöördemomendi mõõteseadmed paigaldada nii, et parasiitjõu mõju oleks minimaalne.

Rattaotsa pöörlemissageduse mõõtmiseks paigaldatakse pöörlemissageduse mõõteseade.

Sõiduki sisekülje pool paikneva sisevõru siseava temperatuuri mõõtmiseks paigaldatakse temperatuurimõõteseade.

Rattaotsale rakendatava radiaalkoormuse mõõtmiseks paigaldatakse koormuse mõõteseade.

3.2.2. Katsepaigaldis

Katsepaigaldis koosneb elektrimasinast, mida kasutatakse rattaotsa käitamiseks ettenähtud pöörlemissagedusega, ja seadmest, mis rakendab rattaotsale radiaalkoormust.

Rattaots peab olema paigaldatud nii, et rattalaagri sisevõru ei pöörle ning välisvõru pöörleb ja seda kasutatakse rattaotsa pöörlema panemiseks.

Elektrimasina ja rattaotsa vahel on lubatud hammasülekanded ja sidurid tingimusel, et need ei mõjuta mõõtmistulemusi.

3.2.3. Mõõteseadmed

Kalibreerimislabori ruumid peavad vastama kas standardi IATF 16949, ISO 9000 seeria või ISO/IEC 17025 nõuetele. Kõik kalibreerimisel ja/või kontrollimisel kasutatavad labori etalonmõõteseadmed peavad olema riiklike (rahvusvaheliste) standardite alusel jälgitavad.

Punktides 3.2.3.1–3.2.3.4 määratud mõõtetäpsused peavad hõlmama kogu mõõteahelat, sealhulgas andureid ja täiendavaid ebatäpsuse allikaid. Mõõtemääramatuse lubatud hälbeid ei tohi kasutada süstemaatiliste kõrvalekallete puhul, kui mõõteseadmeid kasutatakse suurema täpsusega.

3.2.3.1. Hõõrdemoment

Rattaotsa hõõrdemomendi mõõtmisel ei tohi jõumomendi mõõtemääramatus ületada ± 0,2 Nm.

Suurema mõõtemääramatuse korral arvutatakse mõõtetulemused vastavalt punktile 3.4.6.

3.2.3.2. Radiaalkoormus

Rattaotsale rakendatava radiaalkoormuse mõõtmisel ei tohi koormuse mõõtemääramatus ületada ± 1 kN.

Kui radiaalkoormust rakendatakse massina, teisendatakse see raskuskiirenduse väärtuse 9,81 N/kg abil.

3.2.3.3. Pöörlemissagedus

Rattaotsa pöörlemissageduse mõõtmisel ei tohi pöörlemissageduse mõõtemääramatus ületada ± 2,5 p/min.

3.2.3.4. Temperatuur

Ümbritseva keskkonna temperatuuri mõõtmisel ei tohi temperatuuri mõõtemääramatus ületada ± 2 °C.

Rattalaagrite temperatuuri mõõtmisel ei tohi temperatuuri mõõtemääramatus ületada ± 2 °C.

3.2.4. Mõõtesignaalid ja andmete registreerimine

Hõõrdemomendi arvutamiseks mõõdetakse järgmised signaalid:

a) sisendpöörlemissagedus (p/min);

b) rattaotsa hõõrdemoment (Nm);

c) rakendatud radiaalkoormus (kN);

d) laagri temperatuur (°C);

e) ümbritseva keskkonna temperatuur (°C).

Andurite minimaalsed diskreetimissagedused peavad olema järgmised:

a) hõõrdemoment: 300 Hz;

b) pöörlemissagedus: 100 Hz;

c) temperatuurid: 10 Hz;

d) koormus: 10 Hz.

Hõõrdemomendi toorandmed filtreeritakse sobiva madalpääsfiltriga, näiteks Butterworthi teist järku filtriga, mille lõikesagedus on 0,1 Hz. Muude signaalide filtreerimine on lubatud kokkuleppel tüübikinnitusasutusega. Igasugust andmete moonutamist tuleb vältida.

Toorandmeid ei esitata.

3.3. Katse käik

Rattaotsa pöördemomendikao skeemi kindlaksmääramiseks mõõdetakse hõõrdemomendi skeemi võrgupunktid vastavalt punktile 3.4.

Võrgupunkti mõõtmist võib korrata ainult siis, kui see on tehniliselt põhjendatud, näiteks mõõteanduri rikke korral. Selline kordamine registreeritakse katsearuandes. Ühe rattaotsa näidise kogu katsetamine alates sissetöötamise alustamisest kuni viimase võrgupunkti lõpetamiseni tehakse maksimaalselt 55 tunni jooksul, vastasel juhul on näidise katse kehtetu.

3.3.1. Radiaalkoormuse vahemik

Hõõrdekao skeemi mõõtmisel rakendatakse radiaalkoormusi, mis on 25 %, 50 % ja 100 % laagri nimikoormusest.

Katseasutus teatab sihtkoormused koos tegeliku mõõdetud koormuse väärtustega.

3.3.2. Radiaalkoormusjoone asukoht

Radiaalkoormust rakendatakse rattaotsale selle keskel nii, et koormusjoone asukoht on rattalaagri keskel, lubatud hälve on ± 0,5 mm. Rattalaagri kese on sisevõrude välimise asendi keskel (vt joonis 2).

Joonis 2. Koormusjoone asukoha (LLP) kindlaksmääramine

Tootja taotlusel ja tüübikinnitusasutuse heakskiidul võib koormusjoone asukoha valida ka laagri keskmest eemale. Sellisel juhul peab tootja esitama tõendi selle kohta, et see koormusjoone asukoht vastab rattaotsa rakendusele.

3.3.3. Telgkoormus

Käesolevas punktis nimetatud mõõtmiste tegemiseks ei tohi rattaotstele rakendada telgkoormust.

3.3.4. Pöörlemissageduse vahemik

Rattaotsa katsetatakse pöörlemissagedusega 250 ja 500 p/min. Kõiki pöörlemissageduse punkte mõõdetakse päripäeva ja vastupäeva liikumisel vastavalt punktis 3.4.1 esitatud katse käigule. Tulemused võib esitada päripäeva ja vastupäeva liikumisel mõõdetud väärtuste keskmistena.

3.3.5. Jahutamine ja soojendamine

Rattaotsale võib rakendada õhkjahutust ventilaatori abil, kasutades ümbritseva keskkonna temperatuuril õhku, nagu on määratud punktis 3.1.1. Muu väline jahutamine või soojendamine ei ole lubatud. Kui kasutatakse õhkjahutust, tuleb samu jahutustingimusi rakendada kõigis võrgupunktides kõigile katsetatavatele rattaotstele.

3.4. Hõõrdemomendi skeemide mõõtmine

3.4.1. Katse käik

Kohaldatav katse käik sõltub katsepaigaldise mõõtekonfiguratsioonist.

Kui mõõtekonfiguratsioon on selline, et nii radiaalkoormus kui ka hõõrdemoment määratakse eraldi kindlaks spetsiaalse pöördemomendi mõõteseadmega, tuleb rattaotsa katsetamisel järgida punktis 3.4.1.1 kirjeldatud katse käiku A.

Kui mõõtekonfiguratsioon on selline, et radiaalkoormus ja hõõrdemoment korraga määratakse kindlaks sama pöördemomendi mõõteseadmega, tuleb rattaotsa katsetamisel järgida punktis 3.4.1.2 kirjeldatud katse käiku B.

Kui katseasutus ei saa teises ja kolmandas lõigus osutatud funktsionaalsete kirjelduste põhjal otsustada, millist katse käiku kasutada, kohaldatakse katse käiku A.

3.4.1.1. Katse käik A

Võrgupunktide hõõrdemomendi mõõtmist alustatakse suurima radiaalkoormuse tingimustes ja jätkatakse väikseima radiaalkoormuseni, kusjuures igal koormusastmel tehakse mõõtmised kõigepealt suurima ja seejärel väikseima pöörlemissageduse juures. Kui väikseima koormuse ja väikseima pöörlemissageduse tingimustes on võrgupunkt mõõdetud, muudetakse rattaotsa pöörlemissuunda ja korratakse eespool kirjeldatud katse käiku.

Katse käigu skeem on esitatud joonisel 3.

Joonis 3. Katsejärjestuse skeem A

3.4.1.2. Katse käik B

Võrgupunktide hõõrdemomendi mõõtmist alustatakse suurima radiaalkoormuse ja suurima pöörlemissageduse tingimustes. Seejärel muudetakse pöörlemissuunda ja mõõdetakse võrgupunkt sama koormuse ja pöörlemissageduse tingimustes. Säilitades sama koormuse, muudetakse uuesti pöörlemissuunda ja mõõdetakse hõõrdemoment väiksemal pöörlemissagedusel. Seda koormuse/pöörlemissageduse punkti mõõdetakse samuti mõlema pöörlemissuuna korral. Eespool kirjeldatud katse käiku korratakse 50 % ja 25 % radiaalkoormuse tingimustes.

Katse käigu skeem on esitatud joonisel 4.

Joonis 4

Katsejärjestuse skeem B

3.4.2. Stabiliseerumise ja mõõtmise kestus

Katseasutus peab enne mõõtmise alustamist võimaldama igas võrgupunktis stabiliseerumisaja 117 ± 2 minutit. Peale selle kohaldatakse järgmisi stabiliseerumisaegu.

·Katse käigu A puhul.
Enne esimest ja seitsmendat võrgupunkti (pärast pöörlemissuuna muutmist) pikendatakse stabiliseerumisaega veel 60 ± 2 minuti võrra. Stabiliseerumisajad on näidatud joonisel 3.

·Katse käigu B puhul.
Enne esimest võrgupunkti pikendatakse stabiliseerumisaega veel 60 ± 2 minuti võrra. Enne viiendat ja üheksandat võrgupunkti pikendatakse stabiliseerumisaega veel 30 ± 2 minuti võrra. Stabiliseerumisajad on näidatud joonisel 4.

Iga võrgupunkti hõõrdemomenti mõõdetakse vastava ühtlase pöörlemissageduse faasi viimase 180 sekundi jooksul. Kui punktis 3.4.3 kirjeldatud stabiliseerumiskriteerium ei ole võrgupunkti viimase 180 sekundi jooksul täidetud, võib mõõtmise teha esimese varasema katkematu 180 sekundi pikkuse perioodi ajal, mil stabiliseerumiskriteerium on täidetud.

Kui katsepaigaldis on varustatud rattaotsa toega tugilaagri abil, mis peab iga võrgupunkti mõõtmisel pöörlema mõlemas suunas, mõõdetakse hõõrdemomenti tugilaagri päripäeva pöörlemise viimase 180 sekundi jooksul ja tugilaagri vastupäeva pöörlemise viimase 180 sekundi jooksul.

3.4.3. Stabiliseerumiskriteerium

Stabiliseerumiskriteerium on täidetud, kui hõõrdemomendi standardhälve mõõtmise ajal ei ole suurem kui 15 % keskmisest väärtusest või 0,4 Nm, olenevalt sellest, kumb väärtus on suurem.

3.4.4. Võrgupunktide keskmistamine

Iga konkreetse näidise puhul keskmistatakse kõik igas võrgupunktis registreeritud väärtused kogu mõõtmisaja aritmeetiliseks keskmiseks. Seejärel keskmistatakse sama võrgupunkti kõigi näidiste aritmeetilised keskmised võrgupunkti üheks aritmeetiliseks keskmiseks.

3.4.5. Mõõtmise valideerimine

Iga võrgupunkti kohta:

·rattaotsa pöörlemissageduse väärtus enne keskmistamist ei tohi ettenähtud väärtusest erineda rohkem kui ± 5 p/min;

·radiaalkoormuse väärtus enne keskmistamist ei tohi ettenähtud väärtusest erineda rohkem kui ± 2 kN;

·süstemaatiline kõrvalekaldumine kehtestatud väärtustest ei ole lubatud.

Kui eespool nimetatud kriteeriumid ei ole täidetud, on vastava võrgupunkti mõõtmine kehtetu. Sel juhul korratakse mõõtmist kogu mõjutatud pöörlemissageduse ja koormuse faasi kohta ning võrgupunkti kehtetuks tunnistamise põhjus registreeritakse katsearuandes. Pärast korduvmõõtmisi andmed konsolideeritakse.

3.4.6. Pöördemomendi kao summaarse mõõtemääramatuse hindamine

Kui mõõdetud hõõrdemomendi mõõtemääramatus on väiksem kui punktile 3.2.3.1 vastav piirnorm, loetakse hõõrdemomendi teatatud väärtus võrdseks selle mõõdetud väärtusega.

Suurema mõõtemääramatuse korral lisatakse hõõrdemomendi mõõdetud väärtusele piirnormi ületav mõõtemääramatuse osa.

Rattaotsa hõõrdemomendi lõplik väärtus ettenähtud pöörlemissagedusel ja koormusel arvutatakse valemiga

kus:

·Treported on hõõrdemomendi arvutatud väärtus ettenähtud pöörlemissagedusel ja koormusel, mis on esitatud rattaotste CO2 sertifitseerimiseks (Nm);

·Tmeasured on hõõrdemoment, mis on mõõdetud ettenähtud pöörlemissagedusel ja koormusel vastavalt punktile 3.4.4 (Nm);

·Ut on pöördemomendi mõõtemääramatuse absoluutväärtus (> 0) (Nm);

·Ulimit on 0,2 Nm.

3.5. Sertifitseerimiseks esitatava hõõrdemomendi arvutamine

Rattaotsa lõpliku hõõrdemomendi arvutamiseks keskmistatakse kõigi rattaotsa näidiste esitatud pöördemomendikao skeemi võrgupunktid kõigepealt vastavalt punktile 0, korrigeerides neid vastavalt punktile 3.4.6 (kui see on asjakohane), ning seejärel arvutatakse kaalutud väärtus mittevedava telje rattaotste jaoks vastavalt tabelile 1.

Tabel 1

Kaalutegurid mittevedava telje jaoks

3.6. Sertifitseeritud hõõrdemomendi teatamine

Rattaotsa tootja võib teatada punktis 3.5 arvutatud kaalutud keskmise hõõrdemomendi rattaotsatüüpkonna sertifitseeritud väärtusena. Teise võimalusena võib rattaotsa tootja teatada mis tahes suurema hõõrdemomendi. Teatatav hõõrdemoment ümardatakse ühe kümnendkohani.

4. Sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusega seotud omaduste nõuetelevastavus

Iga käesoleva lisa kohaselt sertifitseeritud rattaots peab olema valmistatud nii, et see vastaks kinnitatud tüübile, mida on kirjeldatud sertifikaadil ja selle lisades. Sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste nõuetelevastavuse menetlus peab olema kooskõlas määruse (EL) 2018/858 artikliga 31.

Sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste nõuetelevastavust kontrollitakse 1. liites esitatud sertifikaadis esitatud kirjelduse ja käesolevas punktis esitatud eritingimuste alusel.

Rattaotsa tootja peab alates tüüpkonna algosa sertifitseerimise kuupäevast vähemalt igal teisel aastal katsetama tabelis 2 näidatud rattaotsatüüpkondade arvu. Katsetatavate rattaotsatüüpkondade arv sõltub tootmismahust aastal, mis eelneb aastale, mil tuleb teha toodangu vastavuskatsed.

Katsetatakse sama tüüpkonna liikme vähemalt kahte rattaotsa.

Tabel 2

Vastavuskatsete valimi suurus

5. Toodangu vastavuskatsed

Sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste vastavuskatseteks kohaldab rattaotsa tootja punktis 3 kirjeldatud menetlust, sealhulgas sissetöötamismenetlust ja valideerimiskriteeriume.

5.1. Sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste vastavuskatse hindamine

Sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste vastavuskatse on edukalt läbitud, kui vastavuskatses saadud kaalutud keskmine hõõrdemoment on rattaotsatüüpkonna teatatud hõõrdemomendist väiksem või sellega võrdne lubatud hälbe määra + 10 % piires.

Kui toodangu vastavuskatse läbimise kriteeriumid ei ole täidetud, katsetatakse sama menetlust kasutades kolme täiendavat rattaotsa. Kõigi katsetatud rattaotste, sealhulgas kolme täiendava rattaotsa registreeritud väärtused keskmistatakse igas võrgupunktis aritmeetiliseks keskmiseks. Kui toodangu vastavuskatse läbimise kriteeriumid ei ole ka sel juhul täidetud, kohaldatakse artikli 23 nõudeid.

Kui tüüpkonna liikme hõõrdemoment on suurem kui tüüpkonna algosa hõõrdemoment, liigitatakse tüüpkonna liige teise rattaotsatüüpkonda ja nõutakse uut sertifitseerimist.

6. Standardne hõõrdemoment

Mittevedava telje rakenduses on standardne hõõrdemoment 4,8 Nm.

1. liide

KOMPONENDI, ERALDI SEADMESTIKU 
VÕI SÜSTEEMI SERTIFIKAADI NÄIDIS

Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm)

RATTAOTSATÜÜPKONNA CO2 HEITKOGUSTE JA KÜTUSEKULUGA 
SEOTUD OMADUSTE SERTIFIKAAT

kohta seoses rattaotsatüüpkonna CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omadustega vastavalt komisjoni määrusele (EL) 2017/2400. Komisjoni määrus (EL) 2017/2400, mida on viimati muudetud ……………………………

Sertifitseerimisnumber:

Räsi:

Laiendamise põhjus:

Mittevajalik maha tõmmata.

I JAGU

1. Mark (tootja kaubanimi):

2. Tüüp:

3. Tootja nimi ja aadress:

4. Koostetehaste nimi/nimed ja aadress/aadressid:

5. Tootja esindaja (kui on) nimi ja aadress:

II JAGU

1. Täiendav teave (vajaduse korral): vt lisaleht

2. Katsete tegemise eest vastutav tüübikinnitusasutus

3. Katsearuande kuupäev

4. Katsearuande number

5. Märkused (kui on): vt lisaleht

6. Koht

7. Kuupäev

8. Allkiri

Lisatud dokumendid

1. Teabedokument

2. Katsearuanne

2. liide

RATTAOTSA TEABEDOKUMENT

Teabedokument nr:    …        Väljaanne: …

Väljaandmise kuupäev: …

Muudatuse kuupäev: …

vastavalt …

Rattaotsa tüüp ja tüüpkond (kui on asjakohane): …

ÜLDTEAVE

1. Tootja nimi ja aadress:

2. Mark (tootja kaubanimi):

3. Rattaotsa tüüp:

4. Teljetüüp:

5. Rattaotsatüüpkond (kui on asjakohane):

6. Kaubanimi (-nimed) (kui teada):

7. Koostetehaste nimi/nimed ja aadress/aadressid:

8. Tootja esindaja nimi ja aadress:

1. OSA

(TÜÜPKONNA ALG)RATTAOTSA JA RATTAOTSATÜÜPKONDA KUULUVATE RATTAOTSA TÜÜPIDE OLULISED KARAKTERISTIKUD

LISATUD DOKUMENTIDE LOETELU

Nr        Kirjeldus                            Väljaandmise kuupäev

1        Tihendite tööomadused                        …

2        Määrdeaine tööomadused                    …

3        Eelpinge või lõtku vahemik                    …

4        Rattaotsa osade osanumbrite loetelu        …“.

VII LISA

VIII lisa muudetakse järgmiselt:

(1)punkti 2 lisatakse järgmine alapunkt:

„18. „CFD“ – arvutusliku voolisedünaamika abil modelleerimine.“;

(2)punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3. Õhutakistuse määramine

3.0.1. Õhutakistuse määramiseks kasutatakse püsiva kiirusega katset vastavalt punktidele 3.1–3.7. Püsiva kiirusega katse ajal mõõdetakse kindlaksmääratud tingimustel katserajal sõiduki kahel erineval püsival sõidukiirusel (väikesel ja suurel kiirusel) veopöördemomendi, sõiduki kiiruse, õhuvoolu kiiruse ja lengerdusnurga peamised mõõtesignaalid. Püsiva kiirusega katsel registreeritud mõõtmistulemused töödeldakse vastavalt punktile 3.8 ja sisestatakse vastavalt punktile 3.9 õhutakistuse eeltöötlusvahendisse, mis määrab õhutakistusteguri ja ristlõikepindala korrutise ilma külgtuuleta tingimustes Cd·Acr (0). Kriteeriumid, mis peavad olema täidetud püsiva kiirusega katsel kehtivate tulemuste saamiseks, on esitatud punktis 3.10.

3.0.2. Õhutakistuse karakteristikud võib kindlaks määrata ka püsiva kiirusega katsel saadud Cd·Acr (0) ja arvutusliku voolisedünaamika abil saadud täiendava erinevuse ΔCd·Acr (0) CFD abil. Selleks peavad olema täidetud järgmised nõuded:

a)    kohaldatava arvutusliku voolisedünaamika meetodi kasutamiseks peab olema antud luba vastavalt 10. liitele. Kõigil järgmistel selle loaga arvutusliku voolisedünaamika meetodi rakendamistel peavad olema täidetud 10. liite punkti 1 alapunkti c alapunkti i piirtingimused;

b)    rakendust kasutatakse ainult selliste sõidukite puhul, mille konfiguratsioon, mida on katsetatud püsiva kiirusega ja analüüsitud arvutusliku voolisedünaamika abil, tohib kuuluda samasse õhutakistuse tüüpkonda, mis on määratud 5. liite punktis 4 keskmise suurusega ja raskeveokite ning 5. liite punktis 6 raskete busside kohta. Arvesse võetakse ka 5. liite punktis 2 esitatud erijuhte;

c)    arvutusliku voolisedünaamika kohaldamine piirdub ΔCd·Acr (0) CFD positiivsete väärtustega;

d)    arvutusliku voolisedünaamika abil saadud Cd·Acr (0) väärtus ei tohi olla suurem kui suurim väärtus, mis punktis 3.0.1 esitatud meetodiga on sertifitseeritud sellise sõiduki puhul, mis vastab samadele tüüpkonna kriteeriumidele, mis on esitatud 5. liite punktis 4.1 keskmise suurusega ja raskeveokite jaoks ning punktis 6.1 raskete busside jaoks.

3.0.3. Sertifikaadi taotleja teatab väärtuse Cd·Adeclared vahemikus, mis on vastavalt punktidele 3.0.1 ja 3.0.2 (kui on asjakohane) kindlaks määratud õhutakistuse karakteristikuga võrdne kuni sellest + 0,2 m2 suurem.
See hälve arvestab algsõidukite valiku mõõtemääramatust halvima stsenaariumi korral seoses kõigi katsetatavate tüüpkonna liikmetega. Suuruse Cd·Adeclared väärtus on sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste nõuetelevastavuse katsetamise võrdlusväärtus.

Ühe mõõdetud Cd∙Acr (0) väärtuse põhjal võib luua mitu teatatud Cd∙Adeclared väärtust, kui on täidetud 5. liite punkti 4.1 kohased tüüpkonna nõuded keskmise suurusega ja raskeveokite jaoks ning 5. liite punkti 6.1 kohased nõuded raskete busside jaoks.

3.0.4. Tüüpkonda mittekuuluvate sõidukite korral kasutatakse Cd·Adeclared jaoks 7. liites kirjeldatud standardväärtusi. Sellisel juhul ei tohi sisestada õhutakistuse sisendandmeid. Modelleerimisvahend omistab standardväärtused automaatselt.“;

(3)punkti 3.2.2 esimene lause asendatakse järgmisega:

„3.2.2.    Ümbritseva keskkonna temperatuur peab olema vahemikus 5 °C kuni 25 °C.“;

(4)punkti 3.2.5 alapunktid i ja ii asendatakse järgmisega:

„i. Keskmine tuulekiirus: ≤ 4 m/s.

ii. Tuulepuhangute kiirus (1s keskmine liikuv keskmine): ≤ 7 m/s.“;

(5)punkt 3.3.1.7 asendatakse järgmisega:

„3.3.1.7. Järelturu osi, st osi, mis ei ole hõlmatud sõiduki tüübikinnitusega vastavalt määrusele 2018/858 (näiteks päikesesirmid, pasunad, täiendavad esilaternad, suunatuled, põrkerauad või suusakastid), ei võeta käesoleva lisa kohaselt õhutakistuse määramisel arvesse.“;

(6)punkti 3.3.1.8 järele lisatakse järgmine punkt:

„3.3.1.9. Sõiduki varustus, mis on ette nähtud III lisa punkti 2 alapunktis 38 määratletud dünaamiliseks laadimiseks, tuleb seada sissetõmmatud seisundisse, kui on võimalik nii „väljatõmmatud“ kui ka „sissetõmmatud“ seisund.“;

(7)punkt 3.5.2 asendatakse järgmisega:

„3.5.2.    Suurel kiirusel katse ajal peab keskmine kiirus mõõtelõigul olema järgmises vahemikus:

maksimaalne kiirus: 92 km/h keskmise suurusega ja raskeveokite puhul ning 102 km/h raskete busside puhul;

minimaalne kiirus: 87 km/h keskmise suurusega ja raskeveokite puhul ning 97 km/h raskete busside puhul. Kui sõiduk ei ole võimeline sellise kiirusega sõitma, peab minimaalne kiirus olema 3 km/h väiksem kui sõiduki suurim kiirus, millega seda sõidukit võib katserajal kasutada.“;

(8)punkti 3.5.3.1 alapunkti vii teine taane asendatakse järgmisega:

„- rasked bussid ja keskmise suurusega veokid kaubiku šassii konfiguratsiooniga: sõiduki maksimumkõrgust mõõdetakse vastavalt määruse (EL) 2021/535 tehnilistele nõuetele, võtmata arvesse 1. liites osutatud seadmeid ja varustust.“;

(9)punktile 3.5.3.4 lisatakse järgmine lõik:

„Mehaanilise sõidupiduri kasutamine käesolevas punktis ja punktis 3.5.3.5 osutatud katse osade ajal muudab kogu katse kehtetuks.

Kui selleks, et nende osade ajal sõidupidur ei rakenduks, on vaja sõiduki eriseadeid, esitab tootja tüübikinnitusasutusele, komisjonile, turujärelevalveasutusele või määruse (EL) 2022/163 nõuetele vastavale kolmandale isikule taotluse korral nende seadete üksikasjad, tagamaks et katset saab korrata tootjast sõltumatult.“;

(10)punkti 3.5.3.5 muudetakse järgmiselt:

(a) alapunkt vii asendatakse järgmisega:

„vii. väikese kiirusega kiiruskatse maksimaalne kestus ei ületa 25 minutit, et vältida rehvide jahtumist.“;

(b)alapunkt viii jäetakse välja;

(11)punkt 3.5.3.8 asendatakse järgmisega:

„3.5.3.8. Teine väikese kiirusega katse

Teine väikese kiirusega katse tuleb teha vahetult pärast suure kiirusega katset.

Täidetud peavad olema samad nõuded kui esimese väikese kiirusega kiiruskatse puhul.“;

(12)punkt 3.11 jäetakse välja;

(13)punkti 3.9 tabelisse 5 lisatakse järgmine rida:

„

“.

(14)1. liite II peatüki viimane lõik „Teabepakk. Katsearuanne.“ asendatakse järgmisega:

„Püsiva kiirusega katsete katsearuanded.

Arvutusliku voolisedünaamika meetodiga saadud õhutakistuse tüüpide puhul:

– sõiduki kujutised, milles keskendutakse piirkondadele, mis on püsiva kiirusega katsel katsetatud sõidukiga võrreldes erinevad;

– toorandmed CD·Acr (0) CFD muutumiskõvera kohta korduste lõikes (püsiseisundimeetodite puhul) või ajas (muutuvmeetodite puhul) vormingus „*.csv“.“;

(15)2. liite 1. osasse lisatakse järgmine jagu:
Teabedokumendi 2. lisa

„Teave arvutusliku voolisedünaamika meetodi rakendamise kohta (kui on asjakohane)

1.1. Arvutusliku voolisedünaamika meetodi loa number

1.2. Arvutusliku voolisedünaamika abil saadud täiendav erinevus ΔCd·Acr (0) CFD“;

(16)5. liidet muudetakse järgmiselt:

(a)punkti 1 kolmas lause asendatakse järgmisega:

„Tootja võib otsustada, millised sõidukid kuuluvad õhutakistuse tüüpkonda, kui on täidetud keskmise suurusega ja raskeveokite puhul punktis 4 ning raskete busside puhul punktis 6 loetletud kuuluvuse kriteeriumid. Õhutakistuse tüüpkonna kiidab heaks kinnitusasutus.“;

(b)punkti 4.3 järele lisatakse järgmine punkt:

„4.4. III lisas osutatud dünaamilise laadimise tehnoloogiaga varustatud sõidukite suhtes kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a) pantograaf-tüüpi vooluvõtturiga varustatud sõidukid peavad olema esitatud aerodünaamilises konfiguratsioonis, milles vooluvõttur on sissetõmmatud asendis;

b) sõidukeid, mis on varustatud vooluvõtturi varrastega, seadmetega dünaamiliseks laadimiseks maapealse rööpa kaudu või seadmetega traadita dünaamiliseks laadimiseks, võib esitada ilma nendega seotud dünaamilist laadimist võimaldavate seadmeteta.“;

(c)punkt 5.3 jäetakse välja;

(17)6. liidet muudetakse järgmiselt:

(a)punkti 1 alapunkt ii jäetakse välja;

(b)punkti 2 lisatakse järgmine lõik:

„Olenemata teisest lõigust, kui kõigis punkti 3.1 kohaselt tehtud katsetes mõõdetud Cd Acr (0) väärtus on suurem kui algsõiduki kohta teatatud Cd·Adeclared väärtus pluss lubatud hälve 7,5 %, peab tüübikinnitusasutus uurima, kas arvutusliku voolisedünaamika heakskiidetud meetodit on õigesti kasutatud muude õhutakistuse tüüpkondade korral, mille õhutakistuse karakteristikud on määratud vastavalt punktile 3.0.2. Kui seda meetodit ei kasutatud õigesti, kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 23 kõigi õhutakistuse tüüpide suhtes, mille korral kasutati arvutusliku voolisedünaamika heakskiidetud meetodit, või konkreetsete asjaomaste õhutakistuse tüüpide suhtes, kui arvutusliku voolisedünaamika heakskiidetud meetodit ei ole õigesti kasutatud ainult mõne tüübi korral.“;

(c)punkti 3 järele lisatakse järgmine punkt:

„3.1. Olenemata punktist 3, kui sõiduki tootja on käesoleva lisa punkti 3.0.2 kohaselt õhutakistuse karakteristikute kindlaksmääramiseks kasutanud arvutusliku voolisedünaamika heakskiidetud meetodit, katsetatakse vastavalt tabelile 17a ka täiendavaid sõidukeid, et teha kindlaks sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste nõuetelevastavus.

“.

(d)punkti 4.6 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Punktis 3 osutatud katsete jaoks valitakse esimene sõiduk, mille vastavust sertifitseeritud CO2 heite ja kütusekuluga seotud omaduste suhtes katsetatakse, õhutakistuse tüübist või õhutakistuse tüüpkonnast, mis esindab vastava aasta suurimat tootmismahtu.“;

(e)punkti 4.6 järele lisatakse järgmine punkt:

„4.7.    Punktis 3.1 osutatud katsete jaoks valitakse ainult sõidukid, mille õhutakistuse karakteristikud on kindlaks määratud arvutusliku voolisedünaamika heakskiidetud meetodil.“;

(18)9. liite tabelit 1 muudetakse järgmiselt:

(a) rea „CdxA_0“ järele lisatakse järgmised read:

„

“;

(b)rida „TransferredCdxA“ asendatakse järgmisega:

„

“;

(c)rida „DeclaredCdxA“ jäetakse välja;

(19)9. liite järele lisatakse järgmised liited:

„10. liide

Arvutusliku voolisedünaamika meetodi heakskiitmine

1.Õhutakistuse karakteristikute määramiseks punktis 3.0.2 kirjeldatud arvutusliku voolisedünaamika meetodi abil tuleb arvutusliku voolisedünaamika meetodi kehtivus heaks kiita allpool kirjeldatud viisil.

(a)Arvutusliku voolisedünaamika meetodit kohaldatakse kooskõlas määruse (EL) 2018/858 VIII lisa 1. liitega.

(b)Konkreetne valideerimine füüsiliste katsete abil tehakse kahe erineva sõiduki (A ja B) põhjal, millest sõidukil B on väiksema õhutakistusega konfiguratsioon. Sõidukid A ja B peavad vastama järgmistele tingimustele:

(I)Keskmise suurusega ja raskeveokite puhul peavad olema täidetud 5. liite punktis 4.1 esitatud kriteeriumid. Arvesse võetakse ka 5. liite punktis 2 esitatud erijuhte.

(II)Kahe sõiduki õhutakistuse erinevus peab vastama järgmisele kriteeriumile:

kus:

(c)Tootja teeb järgmised toimingud A ja B õhutakistuse erinevuse määramiseks arvutusliku voolisedünaamika abil.

(I)Arvutusliku voolisedünaamika abil modelleerimise puhul peavad olema täidetud järgmised tingimused.

(1)Arvutusliku voolisedünaamika abil modelleerimisel kasutatava sõiduki geomeetria peab vastama sõiduki seadistusele püsiva kiirusega katse jaoks, nagu on kirjeldatud punktis 3.3.

(2)Modelleerimisel peab õhukiirus olema veokite puhul 90 km/h ja busside puhul 100 km/h.

(3)Arvesse võetakse ainult lengerdusnurka 0°.

(4)Kõik rattad (rehvid ja veljed) modelleeritakse vastava pöörlemissagedusega pöörlevate elementidena (kas pöörlevate ääretingimustega või reaalsete pöörlevate osadena).

(5)Modelleerimisala maapind modelleeritakse liikuma sõiduki liikumissuuna puutuja sihis sõiduki liikumisele vastassuunalise kiirusega.

(6)Modelleerimisala tuleb diskreetida vähemalt 60 miljoni mahuelemendiga, sealhulgas vastavad võrgu täpsustused keerisjälje piirkondades ja muudes olulistes aerodünaamilistes kohtades.

(7)Arvutusliku voolisedünaamika kasutamisel püsiseisundimeetodite puhul peab modelleerimise kestus olema vähemalt 2 000 kordust.

(8)Arvutusliku voolisedünaamika kasutamisel muutuvmeetodite puhul peab modelleerimise kestus simulatsiooniajas olema vähemalt 10 sekundit.

(II)Sõidukite A ja B täiendav erinevus ΔCd·Acr (0) CFD arvutusliku voolisedünaamika meetodi kasutamisel arvutatakse valemiga

ΔCd·Acr (0) CFD = Cd·Acr (0) CFD, A – Cd·Acr (0) CFD, B

kus Cd·Acr (0) CFD vastab järgmiste näitajate keskmisele:

·vähemalt 400 viimatist kordust püsiseisundimeetodite puhul;

·modelleerimise kestus simulatsiooniajas vähemalt 5 sekundit muutuvmeetodite puhul.

(III)ΔCd·Acr (0) CFD väärtus esitatakse tüübikinnitusasutusele enne punktis d kirjeldatud püsiva kiirusega katse alustamist.

(d)Nii sõiduki A kui ka B puhul määratakse õhutakistuse karakteristikute võrdlusväärtus (vastavalt Cd·Acr (0) CST,avg,A ja Cd·Acr (0) CST,avg,B) püsiva kiirusega katsete seeria alusel. Sel eesmärgil võetakse arvesse järgmist.

(I)Võrdlusväärtus Cd·Acr (0) CST,avg arvutatakse kõigi asjaomase sõidukiga tehtud püsiva kiirusega katsete Cd·Acr (0) CST väärtuste aritmeetilise keskmisena. Arvesse võetakse ainult punktile 3.10 vastavaid kehtivaid tulemusi. Hindamisest ei ole lubatud välja jätta asjaomase sõiduki konfiguratsiooni olemasolevaid ja kehtivaid püsiva kiirusega katse tulemusi, välja arvatud juhul, kui seda saab tüübikinnitusasutusele põhjendada.

(II)Katseandmete keskväärtuse Cd·Acr (0) CST,avg 95 % usaldusvahemik (CI95) peab jääma vahemikku Cd·Acr (0) CST,avg ± 2,5 %, mis määratakse valemiga

≤ 0,025

kus:

s on valimi standardhälve Cd Acr (0) CST jaoks ja see määratakse valemiga

on valimi keskmine Cd·Acr (0) CST väärtus ja see määratakse valemiga

n on kõnealuse konfiguratsiooniga sõiduki püsiva kiirusega katsete arv;

xi on õhutakistuse väärtus Cd·Acr (0) CST, mis on saadud ühe püsiva kiirusega katsega;

t on kahepoolse t-jaotuse 95 % usaldusvahemikule vastava teguri väärtus, mis on esitatud tabelis 1.

Tabel 1

(III)Sõiduki iga konfiguratsiooniga tehakse ja võetakse arvutustes arvesse vähemalt kolm kehtivat püsiva kiirusega katset.

(IV)Kui käesoleva lõigu punktis ii esitatud kriteerium ei ole täidetud, tehakse täiendavad püsiva kiirusega katsed.

(V)Kui käesoleva lõigu punktis ii nõutud kriteeriumi ei saavutata 11 kehtiva püsiva kiirusega katse jooksul, loetakse sõiduki selle konfiguratsiooni kõik katsed kehtetuks ja neid ei tohi käesoleva liite kohaldamisel kasutada.

(VI)Kahe sõiduki õhutakistuse erinevuse võrdlusväärtus ΔCd·Acr (0) CST arvutatakse valemiga

ΔCd·Acr (0) CST = Cd·Acr (0) CST,avg,A – Cd·Acr (0) CST,avg,B

(e)Arvutusliku voolisedünaamika meetodi nõuetelevastavust tõendatakse järgmise kriteeriumi täitmisega:

kus

2.Arvutusliku voolisedünaamika meetodi heakskiidu taotlusele lisatakse sõidukite A ja B kohta järgmine teave.

(a)Kasutatud arvutusliku voolisedünaamika tarkvara nimetus, sealhulgas versiooni number.

(b)CD·cr (0) CFD väärtused (m2).

(c)Arvutusliku voolisedünaamika abil modelleerimise faili (sealhulgas geomeetria andmed, võre ja füüsikalised seaded, modelleerimisala diskreetimine, ääretingimused ja vooluala tulemused) SHA256 räsi. Kui kasutatav tarkvara jagab selle teabe mitmeks failiks, salvestatakse need failid ühe pakitud failina (näiteks *.zip või samaväärne) ning SHA256 räsi peab vastama sellele ühele pakitud failile. Tootja säilitab kõiki modelleerimisparameetreid, nagu võrk või tehnilised parameetrid, mis on vajalikud, et modelleerimist korrata, koos arvutusliku voolisedünaamika tarkvara vastava versiooniga kümme aastat ning tootja kordab modelleerimist tüübikinnitusasutuse taotlusel.

(d)Toorandmed CD·Acr (0) CFD muutumiskõvera kohta korduste lõikes (püsiseisundimeetodite puhul) või ajas (muutuvmeetodite puhul) vormingus „*.csv“.

(e)Arvutusliku voolisedünaamika abil modelleerimise järeltöödeldud kujutised vastavalt põhimõtetele, mis on esitatud rakendusmääruse (EL) 2022/1362 V lisa joonistel 3–6.

(f)CD·Acr (0) CST ja CD·Acr (0) CST,avg väärtused.

(g)Käesoleva lisa 2. liitele vastav õhutakistuse teabedokument koos katsearuandega iga kehtiva püsiva kiirusega katse kohta.

3.Arvutusliku voolisedünaamika meetodi heakskiit antakse eraldi veokite ja busside puhul.

4.Kui arvutusliku voolisedünaamika meetodi nõuetelevastavus on punktide 1 ja 2 kohaselt tõendatud, annab tüübikinnitusasutus välja loa 11. liitele vastava dokumendi vormis.

5.Arvutusliku voolisedünaamika meetodi luba tuleb uuendada järgmisel juhul:

a) arvutusliku voolisedünaamika meetodit muudetakse nii, et see võib mõjutada tulemuste kehtivust;

b) viie aasta möödumisel alates arvutusliku voolisedünaamika meetodi loa saamisest;

c) tüübikinnitusasutuse taotlusel.

Kui arvutusliku voolisedünaamika meetodi luba ei uuendata, loetakse arvutusliku voolisedünaamika meetodi luba kehtetuks ja seda meetodit ei saa käesoleva lisa kohaldamisel enam kasutada.

Esimese viie aasta jooksul pärast esmakordset heakskiitmist võib arvutusliku voolisedünaamika meetodi loa uuendamisel kasutada püsiva kiirusega katsetamisel saadud algset andmekogumit. Pärast seda esitatakse arvutusliku voolisedünaamika meetodi loa uuendamisel muude sõidukitega tehtud uute katsete andmekogum, kui sellised sõidukid on olemas.

11. liide

LOA NÄIDIS ARVUTUSLIKU VOOLISEDÜNAAMIKA MEETODI KASUTAMISEKS ÕHUTAKISTUSE MÄÄRAMISEL

Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm)

LUBA ARVUTUSLIKU VOOLISEDÜNAAMIKA MEETODI KASUTAMISEKS ÕHUTAKISTUSE MÄÄRAMISEL

1 Mittevajalik maha tõmmata.

kohta seoses arvutusliku voolisedünaamika meetodi kasutamisega õhutakistuse määramisel vastavalt määruse (EL) 2017/2400 VIII lisale.

Arvutusliku voolisedünaamika meetodi loa number (8. liite punktile 2 vastava numeratsioonisüsteemi kohaselt, välja arvatud 3. osa lisatäht „P“, mis asendatakse tekstiga „CFD“):

Andmata jätmise / tühistamise põhjus:

I JAGU

0.1.Tootja nimi ja aadress:

0.2.Loaga hõlmatud sõidukid (veokid, bussid):

0.3.Kasutatud arvutusliku voolisedünaamika tarkvara nimetus, sealhulgas versiooni number.

0.4.SHA256 räsi vastavalt käesoleva liite punkti 2 alapunktile c:

II JAGU

1.Hindamise eest vastutav tüübikinnitusasutus

2.Hindamisaruande kuupäev

3.Hindamisaruande number

4.Märkused (kui on)

5.Koht

6.Kuupäev

7.Allkiri

Lisatud dokumendid (sõiduki iga konfiguratsiooni A ja B kohta)

1.CD·Acr (0) CFD muutumiskõvera toorandmed

2.Arvutusliku voolisedünaamika abil modelleerimise järeltöödeldud kujutised

3.Õhutakistuse teabedokument

Katsearuanded iga kehtiva püsiva kiirusega katse kohta“.

VIII LISA

IX lisa muudetakse järgmiselt:

(1)punkti 2 muudetakse järgmiselt:

(a)punkt 33 asendatakse järgmisega:

„(33) „kompressori-mootori ülekandearv“ – õhukompressori pöörlemissageduse ja mootori pöörlemissageduse libistuseta suhe edasikäigu korral (pneumosüsteem);“;

(b)punkt 63 asendatakse järgmisega:

„63) „R-744 soojuspump“ – pidevrežiimiga (st elektriajamiga) soojuspump, milles on kasutusel külmaaine R-744 (kliimaseadmesüsteem);“;

(2)punkti 3.3.2 tabeli 7 rea „Generaator“ allrea „Generaatori tehnoloogia“ veerus „Selgitused“ asendatakse viimane lause järgmisega:

„Täiselektrisõidukite ja kütuseelemendiga hübriidsõidukite puhul ei ole sisend nõutav.“;

(3)punkti 3.4.1.2 tabelis 10 asendatakse veerg „Kompressori sidur (P311)“ järgmisega:

„

“;

(4)punkti 3.5.2 tabelit 14 muudetakse järgmiselt:

(a)ridade „Juhiruumi jahutava soojuspumba tüüp“ ja „Sõitjateruumi soojendava soojuspumba tüüp“ veergu „Selgitused“ lisatakse järgmine tekst:

„Täiselektrisõidukite ja kütuseelemendiga hübriidsõidukite puhul on lubatud kasutada ainult pidevrežiimiga (st elektriajamiga) soojuspumpa (st „R-744“ või „non R-744 continuous“).“;

(b)ridade „Elektriline veesoojendi“ kuni „Muu soojendusseade“ veerus „Selgitused“ olev tekst asendatakse järgmisega:

„Sisend esitatakse ainult hübriidelektrisõidukite, kütuseelemendiga hübriidelektrisõidukite ja täiselektrisõidukite puhul.“;

(5)punkti 3.6 muudetakse järgmiselt:

(a)tabel 12 nimetatakse ümber tabeliks 15;

(b)tabelile 15 järgnev lõik asendatakse järgmisega:

„Kui jõuülekandele on paigaldatud mitu jõuvõtuvõlli, teatatakse ainult tabeli 15 kohane suurima kaoga komponent kriteeriumide „PTOShaftsGearWheels“ ja „PTOShaftsOtherElements“ kombinatsiooni puhul. Keskmise suurusega veokite ja raskete busside puhul ei ole jõuvõtuvõllide teatamist ette nähtud.“.

IX LISA

Xa lisa muudetakse järgmiselt:

(1)punktis 1 asendatakse esimene, teine ja kolmas lõik järgmisega:

„Käesolevas lisas on kindlaks määratud nõuded kontrollimenetlusele, millega kontrollitakse uute raskesõidukite CO2 heidet.

Kontrollimenetlus hõlmab tegelikes sõiduoludes toimuvat katset, millega pärast tootmist kontrollitakse uute sõidukite CO2 heidet. Seda teeb sõiduki tootja ja järelevalvet teeb tüübikinnitusasutus, kes on andnud modelleerimisvahendi kasutamise loa. Raskete busside puhul teeb kontrollimenetluse esimese etapi sõiduki tootja.

Kontrollimenetlusel mõõdetakse veorataste pöördemomenti ja pöörlemissagedust, mootori pöörlemissagedust, kütusekulu, saasteainete heidet ja muid näitajaid, mis on loetletud punktis 6.1.6. Mõõdetud näitajaid kasutatakse sisendina modelleerimisvahendi jaoks, kuhu sisestatakse sõidukiga seotud sisendandmed ja sisendteave sõiduki kindlaks määratud CO2 heite ja kütusekulu kohta. Kontrollimenetluse modelleerimisel kasutatakse sisendina rataste hetkelist mõõdetud pöördemomenti ja pöörlemissagedust ning mootori pöörlemissagedust. Kontrollimenetluse edukalt läbimiseks peab mõõdetud kütusekulu põhjal arvutatud CO2 heide jääma punktis 7 kindlaks määratud lubatud hälbe piiresse võrreldes kontrollimenetluse modelleerimisel saadud CO2 heitega. Joonisel 1 on esitatud kontrollimenetlust selgitav skeem. Kontrollimenetluse modelleerimisel modelleerimisvahendiga tehtud hindamisetappe on kirjeldatud käesoleva lisa 1. liites.“;

(2)punkti 2 alapunkt 4 asendatakse järgmisega:

„(4) „sõiduki tegelik mass kontrollimenetluse jaoks“ – sõiduki tegelik mass, nagu on kindlaks määratud määruse (EL) 2021/535 artikli 2 punktis 6, kuid täispaagiga, pluss punktis 5 kindlaks määratud lisamõõteseadme mass, pluss haagise või poolhaagise tegelik mass vastavalt punktile 6.1.4.1;“;

(3)punkti 3 muudetakse järgmiselt:

(a)alapunktid b ja c asendatakse järgmisega:

„(b) Sõiduki valiku teeb tootja ettepanekute alusel tüübikinnitusasutus, kes on andnud modelleerimisvahendi kasutamise loa. Raskete busside puhul teeb valiku tüübikinnitusasutus, kes andis esimese etapi sõiduki tootjale modelleerimisvahendi kasutamise loa.

(c) Kontrollkatseks valitakse ainult ühe veoteljega sõidukid. Kontrollkatseks ei valita hübriidelektrisõidukeid, täiselektrisõidukeid ja kütuseelemendiga hübriidsõidukeid.“;

(b)tabeli 1 märkused * ja ** asendatakse järgmisega:

„(*) Kontrollkatse tehakse esimese kahe aasta jooksul.

(**) Arvesse tuleb võtta kõiki käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvaid tootja keskmise suurusega veokeid ja raskeveokeid ning esimese etapi busse; keskmise suurusega veokite ja raskeveokite ning raskete busside kontrollkatse tuleb teha vähemalt üks kord kuue aasta jooksul.“;

(c)alapunkt e asendatakse järgmisega:

„(e) Eelistatavalt tuleb katsetada sõidukeid, mille komponentide, eraldi seadmestike või süsteemide CO2 heite sertifitseerimisel ei ole kasutatud ülekannet ja teljekadu iseloomustavate suuruste mõõdetud väärtuste asemel standardväärtusi. Kui ükski sõiduk ei vasta alapunktides a–c esitatud nõuetele, kontrollitakse punkti 6.1.1 kohaselt ainult sisendteavet ja sisendandmeid ning töödeldakse andmeid.“;

(4)punkti 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Iga kontrollkatses osalev sõiduk peab olema samasuguses seisundis nagu kavandatud turulelaskmise ajal. Muudatusi ei tohi teha ei seadmetes (näiteks määrde osas) ega tarkvaras (näiteks lisakontrollerid). Rehvid võib asendada katserehvidega, mille läbimõõt ei erine originaalrehvi läbimõõdust rohkem kui ± 10 %.“;

(5)punkti 5.6 lisatakse järgmine lõik:

„Raskete busside puhul registreeritakse pneumosüsteemi kompressori seisund. Suruõhu mahutisse teisaldamise etapid märgistatakse mõõteandmetes vastavalt käesoleva lisa tabelile 4. Kompressori seisundit jälgitakse süsteemi rõhu registreerimise või kättesaadavate juhtsignaalide abil.“;

(6)punkti 5.7 teise taande valemi kirje β kohta asendatakse järgmisega:

„

“;

(7)punkti 5.9 tabelis 2 asendatakse rida „Ratta pöördemoment“ järgmisega:

„

3 Mittelineaarsus on maksimaalne erinevus väljundsignaali ideaalsete ja tegelike karakteristikute vahel mõõtesuuruse suhtes konkreetse mõõteulatuse piires.

4 Korratavus on samades mõõtmistingimustes tehtud sama mõõtesuuruse järjestikuste mõõtmiste tulemuste kokkulangevuse määr.

“;

(8)punkti 5.11 järele lisatakse järgmised punktid:

„5.12. Läbitud teepikkus

Kui sõiduk on varustatud mootorsõiduki kütusekulu ja/või energiatarbimist ja läbisõitu jälgiva ja registreeriva pardaseadmega vastavalt määruse (EÜ) nr 595/2009 artikli 5c punktis b osutatud nõuetele, registreeritakse läbisõit selle seadmega.

5.13. Mootori kütusekulu

Kui sõiduk on varustatud mootorsõiduki kütusekulu ja/või energiatarbimist ja läbisõitu jälgiva ja registreeriva pardaseadmega vastavalt määruse (EÜ) nr 595/2009 artikli 5c punktis b osutatud nõuetele, registreeritakse selle seadmega mootori kütusekulu hetkeväärtus ning katse alguse ja katse lõpu vahel tarbitud kogu kütusekogus.

5.14. Sõiduki kogumass

Kui sõiduk on varustatud kasulikku koormust või kogumassi kindlaks määrava ja registreeriva pardaseadmega vastavalt määruse (EÜ) nr 595/2009 artikli 5c punktis b osutatud nõuetele, registreeritakse sõiduki kogumassi hetkeväärtus selle seadmega.“;

(9)punkti 6.1.1 lisatakse järgmine lõik:

„Raskete busside puhul teeb esimese etapi sõiduki tootja kättesaadavaks sisendteabe ja -andmed ning tootja arvepidamisfaili ning komplekteeritud sõiduki tootja teeb kättesaadavaks sõiduki andmefaili ja kliendi teabefaili.“;

(10)punkti 6.1.1.1 muudetakse järgmiselt:

(a)alapunkti c esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Modelleerimisvahendi sisendis märgitud mootori pöördemomendi piirnäitajaid tuleb kontrollida kontrollkatses, kui need on teatatud käikude kõrgema 50 % hulka kuuluva käigu kohta (näiteks 12-käigulise käigukasti mis tahes käigu 7–12 kohta), ja kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:“;

(b)alapunkti e alapunkt vii asendatakse järgmisega:

„(vii) õhutakistus;“;

(11)punkt 6.1.1.2 asendatakse järgmisega:

„6.1.1.2. Sõiduki massi kontrollimine

Modelleerimisvahendi kasutamise loa andnud tüübikinnitusasutuse nõudmisel tõendab tootja masside kindlaksmääramist vastavalt määruse (EL) 2021/535 VIII lisa 2. osa G jao punktile 2. Kui see tõendamine ebaõnnestub, määratakse käesoleva määruse III lisa punkti 2 alapunktis 4 määratletud korrigeeritud tegelik mass. Raskete busside puhul kontrollitakse komplekteeritud sõiduki massi.“;

(12)punkti 6.1.4.1 lisatakse järgmine lõik:

„I lisa tabelites 4, 5 ja 6 esitatud sõidukirühmade raskeid busse katsetatakse komplektse või komplekteeritud sõiduki lõpliku kerega.“;

(13)punkti 6.1.4.2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Rühmadesse 1s, 1, 2 ja 3 kuuluvate keskmise suurusega ja raskeveokite ning raskete busside puhul on kasulik koormus 55–75 % konkreetse sõiduki või autorongi lubatud täismassist vastavalt direktiivile 96/53/EÜ.“;

(14)punkt 6.1.4.4 asendatakse järgmisega:

„6.1.4.4. Abiseadmete seaded

Kõik seaded, mis mõjutavad abiseadmete energiatarvet, tuleb valida nii, et energiatarve on mõistlikkuse piires minimaalne. Jahutusseade tuleb välja lülitada ning kabiini ja juhiruumi tuulutuse jõudlus seada keskmisest massivooluhulgast väiksemaks. Kõik täiendavad energiatarbijad, mida ei ole vaja sõiduki liikumapanemiseks, lülitatakse välja. Välisseadmed, mis annavad sõidukile energiat, näiteks välised akud, on lubatud vaid tabelis 2 loetletud kontrollimenetlusega seotud lisamõõteseadmete käitamiseks, kuid neid ei tohi kasutada turule lastavat sõidukit esindavas sõidukis oleva seadmestiku käitamiseks. Raskete busside puhul ei võeta kontrollkatses arvesse peatustes kallutamist ja ukse avamist.“;

(15)punkti 6.1.5.5 lisatakse järgmised lõigud:

„Kui sõiduk on varustatud kütusetoitel täiendava soojendusseadmega, mõõdetakse ainult sisepõlemismootori kütusekulu.

Kütuse- ja elektrikulu pardamõõteseadmega mõõdetud sõiduki kogumassi ja mootori kütusekulu signaalide registreerimine (kui on asjakohane) algab hiljemalt siis, kui kütusekulu mõõtmine on alanud ja lõpeb koos kütusekulu mõõtmise lõppemisega. Kütuse- ja elektrikulu pardamõõteseadmega mõõdetud läbisõidu ja kütuse kogukulu väärtused kasutuskestuse kohta registreeritakse kütusekulu mõõtmise alustamisel ning kütuse- ja elektrikulu pardamõõteseadme abil kütusekulu mõõtmise lõpetamisel.“;

(16)punkti 6.1.5.7 muudetakse järgmiselt:

(a)esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kehtiva kontrollkatse piirtingimused on esitatud tabelites 3–3d.“;

(b)kolmas lõik jäetakse välja;

(c)lisatakse järgmised tabelid:

„

“;

(17)punkti 6.1.6 tabelit 4 muudetakse järgmiselt:

(a)rea „Kütuse massivooluhulk“ järele lisatakse järgmine rida:

„

“;

(b)rea „CO2 massivooluhulk“ veergu „Sisendandmete tähis“ lisatakse järgmine tekst:

„<CO2>“;

(c)(c) lisatakse järgmised read:

„

“;

(18)punkti 6.1.6 järele lisatakse järgmine punkt:

„6.2. Täiendav kontrollimine

Raskete busside puhul kontrollitakse katsetatud sõiduki järgmiste parameetrite vastavust:

i. täismass

ii. sõidukikood

iii. sõidukiklass

iv. madal sissepääs (kui on asjakohane)

v. reisijate istekohtade arv

vi. integreeritud kere kõrgus“;

(19)punkt 7.1 asendatakse järgmisega:

„7.1. Modelleerimisvahendi sisend

Modelleerimisvahendile tehakse kättesaadavaks järgmised sisendid: sisendandmed ja -teave;

a) keskmise suurusega ja raskeveokite puhul

i) tootja arvepidamisfail;

ii) kliendi teabefail;

iii) töödeldud mõõteandmed vastavalt tabelile 4;

iv) täiendav teave vastavalt tabelile 4a;

b) raskete busside puhul

v) esimese etapi raske bussi puhul määratud sisendandmed ja -teave;

vi) tootja arvepidamisfail esimese etapi raske bussi kohta;

vii) sõiduki andmefail esimese etapi sõiduki kohta;

viii) kliendi teabefail komplekteeritud sõiduki kohta;

ix) sõiduki andmefail komplekteeritud sõiduki kohta;

x) töödeldud mõõteandmed vastavalt tabelile 4;

xi) täiendav teave vastavalt tabelile 4a.“;

(20)punkti 7.2.1 esimese lõigu järele lisatakse järgmine lõik:

„Raskete busside puhul kontrollitakse ka komplekteeritud sõiduki kohta esitatud sõiduki andmefaili ja kliendi teabefaili.“;

(21)punkt 7.3 asendatakse järgmisega:

„7.3.    Katse läbimine/mitteläbimine

Sõiduk loetakse kontrollkatse edukalt läbinuks, kui vastavalt punktile 7.2.2 määratud CVTP suhtarv on võrdne tabelis 5 esitatud piirkriteeriumiga või sellest väiksem.

Sõiduki artikli 9 kohaselt teatatud CO2 heite võrdluseks arvutatakse sõiduki kontrollitud CO2 heide järgmiselt:

CO2verified = CVTP × CO2declared

kus:

Kui esimene sõiduk ei vasta tabelis 5 esitatud kontrollimenetluse edukalt läbimise kriteeriumile, tehakse sama sõidukiga veel kuni kaks lisakatset või katsetatakse sõiduki tootja taotlusel veel kahte sarnast sõidukit. Tabelis 5 esitatud edukalt läbimise kriteeriumile vastavuse hindamiseks kasutatakse kõigi katsetega saadud CVTP suhete aritmeetilist keskmist. Kui edukalt läbimise kriteeriumi ei täideta, ei läbinud sõiduk kontrollimenetlust edukalt.

Kui CVTP on väiksem kui 0,925, tuleb tulemused esitada komisjonile täiendavaks analüüsiks, et teha kindlaks selle põhjus.“;

(22)punkt 8.1.1 asendatakse järgmisega:

„8.1.1.    Sõiduki tootja nimi ja aadress14

14 Raskete busside puhul ainult esimese etapi sõiduki tootja.“;

(23)punkt 8.2.3 asendatakse järgmisega:

„8.2.3.    Sõidukikategooria (N2, N3, M3)“;

(24)punkti 8.13.14.7 järele lisatakse järgmine punkt:

„8.13.14.8. CO2 (g/kWh)“;

(25)punkti 8.13.14.7 järele lisatakse järgmised punktid:

„8.13.15. Kütuse- ja elektrikulu pardamõõteseadmega mõõdetud väärtused kontrollkatses (kui on asjakohane)

8.13.15.1. Kütuse- ja elektrikulu pardamõõteseadmega mõõdetud läbisõidu näit katse kütusekulu mõõtmise alustamisel punktis 5.12 osutatud signaali alusel (km)

8.13.15.2. Kütuse- ja elektrikulu pardamõõteseadmega mõõdetud läbisõidu näit katse kütusekulu mõõtmise lõpetamisel punktis 5.12 osutatud signaali alusel (km)

8.13.15.3. Kütuse- ja elektrikulu pardamõõteseadmega mõõdetud kütusekulu kogumass kasutuskestuse kohta kütusekulu mõõtmise alustamisel punktis 5.13 osutatud signaali alusel (kg)

8.13.15.4. Kütuse- ja elektrikulu pardamõõteseadmega mõõdetud kütusekulu kogumass kasutuskestuse kohta kütusekulu mõõtmise lõpetamisel punktis 5.13 osutatud signaali alusel (kg)

8.13.15.5. Kütuse- ja elektrikulu pardamõõteseadmega mõõdetud kütusekulu kogumaht kasutuskestuse kohta kütusekulu mõõtmise alustamisel punktis 5.13 osutatud signaali alusel (l)

8.13.15.6. Kütuse- ja elektrikulu pardamõõteseadmega mõõdetud kütusekulu kogumaht kasutuskestuse kohta kütusekulu mõõtmise lõpetamisel punktis 5.13 osutatud signaali alusel (l)

8.13.15.7. Kütuse- ja elektrikulu pardamõõteseadmega mõõdetud kütuse massivooluhulga akumuleeritud väärtused punktis 5.13 osutatud hetkesignaali alusel (kg)

8.13.15.8. Kütuse- ja elektrikulu pardamõõteseadmega mõõdetud kütuse mahuvooluhulga akumuleeritud väärtused punktis 5.13 osutatud hetkesignaali alusel (l)

8.13.15.9. Kütuse- ja elektrikulu pardamõõteseadmega mõõdetud keskmine kogumass punktis 5.14 osutatud signaali alusel (kg)

8.13.15.10. Läbisõidumõõdiku näit kütusekulu mõõtmise katse lõpetamisel (km)

8.13.15.11. Kontrollkatses mõõdetud kütusekulu kogumassi väärtus (kg)

8.13.15.12. Kontrollkatses mõõdetud kütusekulu kogumahu väärtus (l)“;

(26)1. liite A osa punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3. Modelleerimisvahendiga modelleeritud suuruse „pidurdamisega seotud kütusekulu“ (BSFCsim) kindlaksmääramine

Modelleerimisvahendi kontrollkatserežiimil rakendatakse mõõdetud rattavõimsust sisendina tagurpidi modelleerimise algoritmis. Kontrollkatse ajal rakendatavad käigud määratakse kindlaks, arvutades mootori pöörlemissagedused käigu kohta sõiduki mõõdetud kiirusel ja valides käigu, mis tagab mootori pöörlemissageduse, mis on kõige lähemal mootori mõõdetud pöörlemissagedusele. Automaatse jõulülitusega jõuülekannete puhul kasutatakse aktiivse pöördemomendi muunduriga faasides mõõtmisel saadud tegelikku käigusignaali.

Telgülekande, nurkülekande, aeglustite, jõuülekannete ja jõuvõtuvõllide kadude mudeleid rakendatakse samamoodi nagu modelleerimisvahendi teatamisrežiimil.

Roolipumba, pneumosüsteemi, elektrisüsteemi ja kliimaseadmesüsteemiga seotud abiseadmete võimsustarbe puhul kasutatakse modelleerimisvahendis konkreetse tehnoloogia kohta rakendatud üldisi väärtusi. Raskete busside puhul võetakse arvesse ka registreeritud signaali pneumosüsteemi kompressori seisundi kohta. Mootori jahutusventilaatori võimsustarve arvutatakse järgmiste valemitega.

Juhtum a) mootori jahutusventilaator, mis ei ole elektrilise ajamiga:

kus:

Pfan     = mootori jahutusventilaatori võimsustarve (kW);

t    = ajasõlm (s);

nfan    = ventilaatori mõõdetud pöörlemissagedus (p/min);

Dfan    = ventilaatori läbimõõt (mm);

C1    = 7,32 kW;

C2    = 1 200 p/min;

C3    = 810 mm;

C4    = raskete busside jaoks on teguri väärtus esitatud tabelis 6, muude sõidukikategooriate puhul on teguri väärtus 1.

Tabel 6

C4 tegurid mootori jahutusventilaatori võimsustarbe arvutamiseks raskete busside puhul

Juhtum b) mootori jahutusventilaator, mis on elektrilise ajamiga:

Pfan(t) = Pel(t) . 1,43

Kui sõidukil toimuvad kontrollkatse ajal mootori seiskumise ja käivitumise sündmused, tehakse samasugune korrektsioon lisavõimsustarbe ja mootori taaskäivitamise energia arvestamiseks, nagu modelleerimisvahendi teatamisrežiimil.

Mootori kütuse hetkekulu FCsim(t) modelleeritakse iga 0,5-sekundilise ajavahemiku kohta järgmiselt:

- interpoleerimine mootori kütusekulu skeemilt, kasutades mootori mõõdetud pöörlemissagedust ja tagasiarvutusest tulenevat mootori pöördemomenti, sealhulgas mootori mõõdetud pöörlemissagedusest arvutatud pöörlemisinertsi;

- eespool määratud mootori pöördemomendi vajadus piirdub sertifitseeritud mootori täiskoormuse suutlikkusega. Nende ajavahemike jooksul vähendatakse tagurpidi modelleerimisel vastavalt rattavõimsust. Näitaja BSFCsim arvutamisel võetakse arvesse allpool esitatud modelleeritud rattavõimsuse kõverat (Pwheel,sim(t));

- punkti 2 alapunktides 8–10 esitatud määratlustele ja sõiduki mõõdetud kiirusele põhinedes rakendatakse asulasisese, asulavälise ja kiirteesõidu jaoks WHTC parandustegurit.

Pidurdamisega seotud kütusekulu BSFCm-c, mis on modelleerimisvahendiga arvutatud, ja mida punktis 7.2.2 kasutatakse CVTP suhte arvutamiseks, arvutatakse valemiga

kus:

Segakütuseliste mootorite puhul määratakse BSFCsim kindlaks mõlema kütuse puhul eraldi.“

X LISA

Xb lisa muudetakse järgmiselt:

(1)punkti 2 lisatakse järgmised punktid:

„(54) „katsetatav kütuseelemendisüsteem“ – kütuseelemendisüsteem või kütuseelemendi tüüpiline allsüsteem, mida tegelikult katsetatakse;

(55) „lisa- ja abisüsteemid“ – kütuseelemendisüsteemi kõikide energia tootmiseks vajalike tugikomponentide ja abisüsteemide kogum, välja arvatud energiat tootev seade ise. Olenevalt seadme tüübist võivad need olla trafod, vaheldid, tugikonstruktsioonid jne;

(56) „lisa- või abisüsteemi komponent“ – lisa- või abisüsteem juurde kuuluv komponent;

(57) „õhu töötlemise allsüsteem“ (APS) – komponentide kogum, mis teisaldab reaktsiooniks vajalikku õhku (hapnikku sisaldavat ainet) kütuseelemendisüsteemi. Õhu töötlemise allsüsteem võib vastavalt nõudlusele varustada õhuga a) kütuse töötlemise allsüsteemi, b) temperatuuri juhtimise allsüsteemi ja c) kütuseelementide patarei allsüsteemi. Õhu töötlemise allsüsteem võib hõlmata filtreerimist, puhastamist, kokkusurumist, niisutamist ning vooluhulga reguleerimise komponente;

(58) „kütuse töötlemise allsüsteem“ (FPS) – komponentide kogum kütuse keemiliseks või füüsikaliseks muutmiseks kujule, mis sobib kütuseelementide patarei allsüsteemis kasutamiseks. Kütuse töötlemise allsüsteem võib hõlmata rõhu reguleerimise, niisutamise ja segamise komponente. Kütuse töötlemise allsüsteemi võib nimetada ka kütusemuunduri allsüsteemiks või kütusemuunduriks;

(59) „temperatuuri juhtimise allsüsteem“ (TMS) – komponentide kogum, mis tagab kütuseelemendisüsteemi temperatuuri- ja veehalduse. Temperatuuri juhtimise allsüsteem võib sisaldada akut, pumpa, radiaatorit ja/või kondensaatorit. See võib täita ka vee taaskasutamise ja protsessi niisutamise funktsiooni;

(60) „kütuseelementide patarei allsüsteem“ (FCSS) – ühe või mitme kütuseelementide patarei koost, milles kütuse ja oksüdeerija elektrokeemilise reaktsiooni abil muundatakse keemiline energia elektrienergiaks. Kütuseelementide patarei allsüsteem sisaldab tavaliselt ühendusi kütuse, oksüdeerija ja heitgaasi juhtimiseks, elektriühendusi kütuseelementide patarei allsüsteemi toodetud energia jaoks ning vahendeid kütuseelemendisüsteemiga ühendamiseks ette nähtud elektritarbijate haldamiseks. Peale selle võib kütuseelementide patarei allsüsteem sisaldada vahendeid täiendavate vedelike juhtimiseks (näiteks jahutusvedelik, inertgaas), tavaliste ja/või ebatavaliste töötingimuste tuvastamise vahendeid, korpuseid või surveanumaid ning tuulutussüsteeme. Kütuseelementide patarei allsüsteemi nimetatakse ka kütuseelemendimooduliks, kütuseelement-toitemooduliks või kütuseelementide patareikoostuks.

(61) „kütuseelemendi juhtimise allsüsteem“ – süsteem, mis juhib ja/või jälgib kütuseelemendisüsteemi tingimusi ning vastab automaatselt sõiduki energianõudlusele, samas vältides ohtlikke tingimusi ja kütuseelemendisüsteemi kahjustumist. Automaatne juhtimissüsteem sisaldab üldjuhul mikroprotsessoril põhinevat seadet, millel on sisend- ja väljundfunktsioonid ning mis võib täita diagnostika- või veaotsingufunktsiooni;

(62) „võimsusjaotuse allsüsteem“ (PDS) – komponentide kogum, mis ühendab kütuseelementide patarei allsüsteemi energia konditsioneerimissüsteemiga ja muundab energiat kütuseelemendisüsteemis kasutamiseks. Võimsusjaotuse allsüsteem võib hõlmata kaableid, lüliteid ja/või kontaktoreid ja/või releesid, siine, muid liitmikke ja seadmeid. Võimsusjaotuse allsüsteemil on ainult alalisvoolusisend;

(63) „kütuseelemendisüsteem“ (FCS) – energiamuundur, mis muundab keemilise energia elektrienergiaks jadaühenduses elektrokeemiliste elementide kogumi abil, mida nimetatakse kütuseelementide patareiks. Kütuseelemendisüsteem hõlmab kõiki lisa- või abisüsteemide komponente, mis on vajalikud kütuse, hapniku (näiteks õhu kujul), jahutuse ja jahutusvedeliku konditsioneerimiseks, et tagada kütuseelementide patareide hea toimimine. Teada on kütuseelemendisüsteemi eri konfiguratsioonid, mida nimetatakse ka erinevateks tüüpideks või variantideks. Asjaomaseid tüüpe on kirjeldatud tabelis 9;

(64) „energia konditsioneerimissüsteem“ (PCS) – komponentide kogum, mis muundab kütuseelementide patarei(de) toodetud elektrienergia sõiduki töö jaoks kasulikuks elektrienergiaks. Energia konditsioneerimissüsteem sisaldab vähemalt pingemuundurit (DC/DC) ja/või vaheldeid (DC/AC). See võib olla ühendatud jahutusvedeliku kontuuriga. See on liides kütuseelemendisüsteemi, aku ja sõiduki muude elektritarbijate vahel;

(65) „veetöötluse allsüsteem“ (WTS) – komponentide kogum, mis tagab kütuseelemendisüsteemis kasutatava protsessivee vajaliku töötlemise. Näiteks võib veetöötluse allsüsteem sisaldada demineraliseerivat/deioniseerivat vaigukihti ja seadmeid ning täita vee taaskasutamise ja protsessi niisutamise funktsiooni;

(66) „jahutuse sisekontuur“ (ICL) – jahutusvedeliku suletud kontuur, mis on ühendatud erinevate lisa- ja abisüsteemide jahutusvedelikuga ja on kütuseelemendisüsteemi integreeritud temperatuuri juhtimise allsüsteemi osana sellises kütuseelemendisüsteemis, kus lisa- ja abisüsteemide jahutuse sise- ja väliskontuurid (primaar- ja sekundaarkontuurid) on eraldatud. Kütuseelemendisüsteemis võib olla mitu jahutuse sisekontuuri, näiteks üks jõuelektroonika (võimsusjaotuse allsüsteem, energia konditsioneerimissüsteem) ja teine kütuseelementide patarei allsüsteemi jaoks;

(67) „välisjahutuse allsüsteem“ – komponentide kogum, mis edastab jahutusvedelikku salvestatud kütuseelemendisüsteemi heitsoojust ümbritsevasse keskkonda. See võib hõlmata radiaatoreid, pumpasid, ventilaatoreid ja muid ajameid;

(68) „väline elektriline komponent“ – kõik elektrilised komponendid, mis ei ole kütuseelemendisüsteemi osad ja/või ei ole elektriliselt ühendatud alalisvoolu toiteallikaga kütuseelementide patarei allsüsteemi ja energia konditsioneerimissüsteemi vahel. See hõlmab jõuseadme elektrimasinaid ja laetavat energiasalvestussüsteemi;

(69) „suhteline üleminekutõus“ (RTS) – tegur, mis väljendab kütuseelemendisüsteemi elektrilise väljundvõimsuse seadeväärtuse muutumise määra. Suhteline üleminekutõus on seotud kütuseelemendisüsteemi suurima elektrilise väljundvõimsuse muutusega ajas;

(70) „süsteemi konditsioneerimise tööpunkt“ (SCOP) – süsteemi elektrilise väljundvõimsuse seadeväärtus, mis sobib kütuseelemendisüsteemi konditsioneerimiseks ettenähtud konditsioneerimisfaasi kestuse vältel;

(71) „seadeväärtus“ (SP) – süsteemi olulise muutuja või protsessiväärtuse soovitud või sihtväärtus;

(72) „protsessiväärtus“ või „protsessimuutuja“ (PV) – süsteemi olulise muutuja või protsessiväärtuse kehtiv mõõdetud väärtus.“;

(2)punkti 3.1 tabeli 1 rea „Pöördemoment“ järele lisatakse järgmised read:

„