TAGASISIDEKORJE:

ALGATUS (mõjuhinnanguta)

Käesoleva dokumendi eesmärk on anda komisjoni töö kohta teavet avalikkusele ja sidusrühmadele, et nad saaksid anda tagasisidet ja tulemuslikult konsultatsioonides osaleda.

Palume sihtrühmadel avaldada arvamust komisjoni arusaama kohta probleemist ja selle võimalikest lahendustest ning esitada meile kogu nende käsutuses olev asjakohane teave.

 Käesolev dokument tuleks esitada võimalikult varajases ettevalmistusetapis, et sidusrühmadelt saadavat tagasisidet maksimaalselt ära kasutada.

Algatuse pealkiri

Soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2026–2030

Juhtiv peadirektoraat – vastutav üksus

Õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat, direktoraat D, üksus D.3: sooline võrdõiguslikkus

Algatuse tõenäoline liik

Komisjoni teatis

Ligikaudne aeg

2026. aasta I kvartal

Lisateave

https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/policies/justice-and-fundamental-rights/gender-equality/gender-equality-strategy_et 

Käesolev dokument on üksnes informatsiooniks. See ei mõjuta komisjoni lõplikku otsust selle kohta, kas algatust jätkatakse, ega selle lõplikku sisu. Kõik käesolevas dokumendis kirjeldatud algatuse elemendid, sealhulgas ajakava, võivad muutuda.

A. Poliitiline taust, probleemi kirjeldus ja subsidiaarsuse kontroll

Poliitiline taust

Sooline võrdõiguslikkus on nii üks põhiõigustest kui ka üks ELi keskseid väärtusi. See, et võrdõiguslikkuse liidu loomine püsib poliitiliste prioriteetide seas, leidis kinnitust nii president von der Leyeni poliitilistes suunises aastateks 2024–2029 kui ka missioonikirjas võrdõiguslikkuse ning kriisivalmiduse ja -ohje volinikule. Ehkki sooline võrdõiguslikkus on õiglases ja demokraatlikus ühiskonnas kesksel kohal ning tagab majanduse suurema konkurentsivõime, püsib ELis sooline ebavõrdsus ja kõikjal maailmas piiratakse üha rohkem naiste õigusi.

2025. aasta märtsis avaldatud naiste õiguste tegevuskavas esitas komisjon oma pikaajalise visiooni naiste õiguste täieliku teostamise kohta ja selleteemalised kesksed põhimõtted. Tulevane uus soolise võrdõiguslikkuse strateegia, mis poliitilistes suunistes välja kuulutati, taotleb eesmärki soolist võrdõiguslikkust Euroopas veelgi suurendada ja seda üleilmselt edendada. Niisiis saab selle raames ELi tasandil astutud sammudega teoks tegevuskavas esitatud pikaajaline visioon. Uue strateegia aluseks on soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025 tehtud edusammud ja selles võetakse arvesse muid ELi vastavaid algatusi.

Eelduste kohaselt lülitatakse uus soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2026–2030 komisjoni 2026. aasta tööprogrammi.

Probleem, mida algatusega lahendatakse

Sooline ebavõrdsus on struktuurne probleem, mis mõjutab ühiskonna kõiki tahke, halvendab inimeste olukorda ning pärsib heaolu, turvalisust ja demokraatiat. Soolise võrdõiguslikkuse indeks on vahend, millega mõõdetakse ELis soolise võrdõiguslikkuse vallas tehtud edusamme: selle indeksi kohaselt saab EL praegu kõigest 71 punkti sajast, mis tähendab, et naiste õiguste kaitseks ja täieliku soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ELis tuleb veel palju ära teha.

Eurostati, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi hiljuti soolise vägivalla teemal korraldatud ELi uuringu käigus leidis kinnitust, et üks kolmest üle 15 aasta vanusest naisest ELis on kogenud füüsilist ja/või seksuaalset vägivalda. See näitaja ei ole viimase kümne aasta jooksul muutnud hoolimata poliitilistest jõupingutustest nähtusega tegelemiseks nii ELi kui ka riiklikul tasandil. Naistevastase vägivalla hinnanguline maksumus ELis on 289 miljardit eurot aastas.

Ehkki kogu ELis on naiste kutseoskuste tase üha kõrgem ja nende õpitulemused on meeste omadest pigem paremad, osalevad nad tööturul meestest vähem: 2023. aastal oli sooline tööhõivelõhe 10,2 protsendipunkti. Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas ELi jaoks visandatud sotsiaalsed eesmärgid peaks 2030. aastaks vähemalt 78% 20–64 aasta vanustest inimestest olema tööga hõivatud ja sooline tööhõivelõhe peaks olema poole väiksem kui 2019. aastal. Nende eesmärkide saavutamiseks on seega hädavajalik suurendada naiste osalemist tööturul. Soolisest tööhõivelõhest tingitud majanduslik kahju on umbes 390 miljardit eurot aastas. Sooline palgalõhe ELis on 12% (2023. aasta andmetel). Pealegi see lõhe laieneb, mida vanemaks inimene saab: 2023. aastal said 65aastased ja vanemad naised ELis keskmiselt 25,4% väiksemat pensionit kui mehed ning rohkem kui iga viiendat 75aastast ja vanemat naist ähvardas vaesus või sotsiaalne tõrjutus.

Sooline tööhõivelõhe ja sooline palgalõhe põhjuseks on mitmesugused tegurid, sealhulgas elukutsete ja sektorite jagunemine traditsiooniliselt „naiste- ja meestetöödeks“, erinev karjäärivalik, asjaolu, et naiste puhul on ülekaalus osaajaga või ebakindlad töölepingud, naiste alaesindatus juhivatel ametikohtades, tasustamata hoolduskohustuste ebaühtlane jagunemine, maksu- ja hüvitissüsteemide eriomadused ning visalt püsivad soolised erinevused ja (ala)teadlik sooline kallutatus töö, kodus ja ühiskonnas.

Samuti on naisi napilt poliitikas: keskmiselt 39% Euroopa Parlamendis, 33% ELi riikide seadusandlikes kogudes, 26,5% parlamentide esindajate seas üleilmses arvestuses ja 37% ELi riikide kohalikes omavalitsustes. Lisaks sellele rünnatakse naispoliitikuid nende soo tõttu sagedamini kui poliitikas osalevaid mehi.

Tervise vallas ähvardavad naisi soospetsiifilised terviseriskid ja haigused, mida on sageli liiga vähe uuritud ning mida ei diagnoosita ega ravita piisavalt. Lisaks sellele on ELi naiste jaoks jätkuvalt problemaatiline terviklike tervishoiuteenuste olemasolu ja kättesaadavus, eriti mis puudutab seksuaal- ja reproduktiivtervist. Tootmisstandardite aluseks peavad olema andmed inimkeha suuruse ja kuju kohta (mida nimetatakse antropomeetrilisteks andmeteks), mis iseloomustavad ELi kogu elanikkonda, sealhulgas naisi.

Teatavaid naiste rühmi, nagu puuetega naised, teatava rassilise või etnilise päritoluga naised, romad, rändajad ja maapiirkondade naised, ähvardab veelgi suurem vaesuse, töötuse ja soolise vägivalla oht, samuti nagu paljud muud probleemid, mille skaala ulatub tervishoiust eluasemevaldkonnani.

Lisaks sellele on hakanud ilmnema murettekitavad suundumused, nagu nooremate põlvkondade üha kasvav polariseerumine soolise võrdõiguslikkuse küsimustes. Mõnedes piirkondades on kanda kinnitanud võrdõiguslikkuse ja sugude võrdsuse vastane liikumine, soodustades uut naiste õiguste piiramist ning muutes küsitavaks võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise vallas tehtud edusammud. Nende suundumustega arvestades on olulisem kui kunagi varem, et EL astuks samme soolise võrdõiguslikkuse suurendamiseks, sealhulgas edendaks soolist võrdõiguslikkust ja naiste õigusi üleilmselt. Selleks on ELi sise- ja välispoliitikas vaja sidusat ja kooskõlastatud lähenemist, mis oleks kooskõlas naiste õiguste tegevuskavaga.

ELi tasandi koordineeritud jõupingutusteta jääb ebavõrdsus püsima ja võimalik, et mõned raskelt tulnud võidud lähevad tühja. Lisaks sellele peaks komisjon olema teistele eeskujuks, näiteks säilitades omaenese juhtkonnas soolise tasakaalu. Kui EL ei tegutse, jääksid liikmesriikide vahelised erinevused püsima või isegi suureneksid, nii et küsitavaks võiks muutuda viimastel aastatel tekkinud suundumus ühtlustumise poole.

ELi meetmete alus (õiguslik alus ja subsidiaarsuse kontroll)

Õiguslik alus

ELi aluslepingute kohased õiguslikud alused on järgmised.

·Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 19, mille kohaselt on EL-il õigus astuda vajalikke samme, et võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

·Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 153 ja 157, mis võimaldavad EL-il toetada ja täiendada liikmesriikide meetmeid meeste ja naiste võrdõiguslikkuse vallas seoses nende võimalustega tööturul ja kohtlemisega tööl, sealhulgas võtta vastu miinimumnõudeid, ning mille kohaselt liikmesriigid peavad rakendama meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtet.

Väärtused ja eesmärgid on esitatud järgmistes ELi aluslepingute sätetes.

·Euroopa Liidu lepingu artiklid 2 ja 3, mis puudutavad ELi väärtusi, sealhulgas naiste ja meeste võrdõiguslikkust.

·Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 8 ja 10, millega kehtestatakse kohustus kaotada kõigi ELi meetmete puhul meeste ja naiste ebavõrdsus ning mille võidelda ELi poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtet kinnitatakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 23 ning üldpõhimõtteid võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu kohta artiklites 20 ja 21.

Praktiline vajadus ELi meetmete järele

Sooline ebavõrdsus püsib nii kõikjal ELis kui ka maailmas. Üldiseid suundumusi ja probleeme alates sool põhinevast vägivallast kuni tööhõive, palga ja pensionite ebavõrdsuseni võib täheldada kõigis liikmesriikides. Lahenduse leidmiseks peab EL uuesti näitama, et ta võtab seda küsimust tõsiselt, ja astuma samme soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava elluviimiseks. See on ELi jaoks hädavajalik, et saavutada oma eesmärgid, mis tulenevad Euroopa Liidu lepingu artiklitest 2 ja artikli 3 lõikest 3, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitest 8 ja 10 ning ELi põhiõiguste harta artiklist 23, vastavalt talle ELi toimimise lepingu artikliga 19, artikli 153 lõike 1 punktiga i ja artikliga 157 pandud kohustustele.

Lisaks sellele on EL-il keskne roll poliitiliste suuniste andmisel liikmesriikidele ning nende tegevuse koordineerimisel ja täiendamisel, edusammude jälgimisel, toetuse pakkumisel ELi rahaliste vahendite näol ja head tavade vahetamise soodustamisel. ELi meetmed aitavad vähendada liikmesriikide vahelisi erinevusi soolise võrdõiguslikkuse vallas ning nendega kehtestatakse koordineeritud prioriteedid ja meetmed. Tulenevalt EL-il rahvusvahelises plaanis olevast rollist saab ta lisaks sellele töötada soolise võrdõiguslikkuse edendamise ja soodustamise nimel kõikjal maailmas.

B. Mida soovitakse algatusega saavutada ja kuidas?

Soolise võrdõiguslikkuse strateegiale 2020–2025 ja naiste õiguste tegevuskavale tuginevas uues soolise võrdõiguslikkuse strateegias aastateks 2026–2030 esitatakse konkreetsed tegevused, meetmed ja algatused, mille komisjon kavatseb järgmise viie aasta jooksul käivitada, et edendada soolist võrdõiguslikkust, kindlustada naiste õigus ja võidelda soolise diskrimineerimisega. Algatuse raames määratletakse strateegilised prioriteedid ja eesmärgid ning koordineeritakse paremini ELi, liidu liikmes- ja naaberriikide ning muude sidusrühmade tegevust. Joondades oma välistegevuse sisepoliitika järgi, jätkab EL soolise võrdõiguslikkuse edendamist ja soodustamist kõikjal maailmas.

Nagu võrdõiguslikkuse ning kriisivalmiduse ja -ohje voliniku missioonikirjas teatati, keskendub uus strateegia kõigile küsimustele, mis naisi kogu nende mitmekesisuses mõjutavad ja mille seas on võitlus sool põhineva vägivallaga, naiste majanduslik võimestamine ja nende osalemine poliitikas, tervishoiu, hariduse, eluasemete, sotsiaalkaitse ning kaupade ja teenuste kättesaadavuse vallas eksisteeriva diskrimineerimise kaotamine, kuid samuti naiste eest tööturul seisvatele probleemidele, kübervägivallale ning töö- ja eraelu tasakaalule.

Ka uue strateegia alus on paralleelne lähenemisviis, mille raames soolise võrdõiguslikkuse saavutamisele suunatud meetmed on ühendatud sooküsimuste ulatuslikuma integreerimisega kõigisse ELi poliitikasuundadesse. Niisugune lähenemine on kooskõlas niihästi ELi toimimise lepingu artikli 8 kohaste eesmärkidega kui ka institutsioonide varasema praktikaga ning on kuulunud komisjoni soopoliitika juurde alates aastast 2000. Sel eesmärgil on strateegia eesmärgiks seatud soodustada sünergiat komisjoni kesksete algatustega võrdõiguslikkuse liidu loomiseks, nagu uus LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia, uus rassismivastane strateegia, puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030 ning romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev ELi strateegiline raamistik aastateks 2020–2030.

Seega võivad potentsiaalsed algatused hõlmata niihästi õigusraamistike parandamist kui ka kehtivate ELi normide rakendamist ja nende täitmise tagamist, nii poliitikameetmeid teadlikkuse suurendamise kampaaniate laiendamiseks kui rahalist toetust kodanikuühiskonna organisatsioonidele ning soolist võrdõiguslikkust puudutavate andmete kogumiseks ja kasutamiseks. Lisaks aitab jätkuv koostöö ja heade tavade vahetamine liikmesriikidega soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise töörühmas ning meeste ja naiste võrdsete võimaluste nõuandekomitees tagada, et soolise võrdõiguslikkuse vallas ELi ja riiklikul tasandil võetud meetmed täiendavad üksteist. Sünergiad soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks välistegevuses tagatakse ELi vastavate töörühmade tegutsemise koordineerimisega. Lisaks on üks uue strateegia rakendamise kõigi aspektide puhul kehtivatest põhimõtetest jätkuvalt intersektsionaalsus, st see, kuidas sugu on põimunud teiste isikuomaduste või identiteetidega ja kuidas see põimumine tingib iga konkreetse diskrimineerimise juhu.

Tõenäoline mõju

Eelduste kohaselt on uuel, 2026.–2030. aasta soolise võrdõiguslikkuse strateegia vastuvõtmisel positiivne mõju soolisele võrdõiguslikkusele nii ELis kui ka väljaspool selle piire. Lühidalt kokku võttes peaks see sugude võrdsust kui üht ELi põhiväärtust kinnitama, kindlustama ja edendama. Soolisel võrdõiguslikkusel ja naiste õigustel on keskne roll sotsiaalse õigluse, tugeva demokraatia ja konkurentsivõimelise majanduse ning julgeoleku tagamisel kõigi jaoks. Tõenäoliselt mõjutab strateegia positiivselt rohkem neid, keda sooline ebavõrdsus kõige enam mõjutab, see tähendab naisi, ennekõike juhul kui nad kogevad intersektsionaalset diskrimineerimist.

Kuid lisaks oma põhieesmärkidele peaks uus soolise võrdõiguslikkuse strateegia mõjutama positiivselt ka ühiskonda ja majandust ning rõhutama ELi välis- ja julgeolekupoliitika sooaspekte. Sellega tahetakse vähendada soolist vägivalda nii internetis kui ka väljaspool seda ning soodustada naiste võrdset osalemist tööturul, majanduses ja poliitikas. Samuti aitab see võidelda soolise diskrimineerimisega tervishoiu, hariduse, eluasemete, sotsiaalkaitse ning kaupade ja teenuste kättesaadavuse vallas. Võrdse osalemise ees seisvate tõkete kõrvaldamise läbi aitab see vähendada probleeme, millega inimesed elu eri valdkondades silmitsi seisavad. Naiste võrdse osaluse saavutamine majanduses ja ühiskonnas üldisemalt tähendab majanduse ja ühiskonna paremaid väljavaateid ning aitab otseselt kaasa Euroopa konkurentsivõime suurendamisele.

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi korraldatud lähenemisanalüüsist selgub, et 2010. ja 2022. aasta vahel, st viimase kolme soolise võrdõiguslikkuse strateegia perioodil vähenesid ELis soolise võrdõiguslikkuse erinevused. Hoolimata oma erinevast lähtepositsioonist on 15 liikmesriiki nüüd ELi keskmisele lähemal kui 2010. aastal. Seega eeldatakse, et strateegia positiivset mõju on tunda kõikjal ELis ja et kõige suurem on see neis liikmesriikides, kus sooline ebavõrdsus ületab ELi keskmist. Strateegia toetab otseselt ÜRO kestliku arengu eesmärke, ennekõike eesmärki nr 5 (sooline võrdõiguslikkus) ja eesmärki nr 10 (ebavõrdsuse vähendamine), viies ELi poliitika kooskõlla üleilmsete soolise võrdõiguslikkuse eesmärkidega. Lisaks sellele aitab see ellu viia Euroopa sotsiaalõiguste sambas visandatud põhimõtteid, mille eesmärk on toetada õiglasi ja hästitoimivaid tööturge ja sotsiaalhoolekandesüsteeme. Näiteks rõhutatakse sotsiaalõiguste sambas võrdseid võimalusi ja juurdepääsu tööturule, õiglaseid töötingimusi, sotsiaalkaitset ja kaasamist. Sotsiaalõiguste samba eesmärkidest juhindumine toob esile selle, kui oluline on ELi eri dokumente ja strateegiaid omavahel koordineerida: see on hädavajalik sidusa ja tervikliku lähenemise loomiseks soolise ebavõrdsuse vähendamisele ja kaasavuse edendamisele kõikjal ELis.

Edasine seire

Komisjon jälgib aktiivselt uue soolise võrdõiguslikkuse strateegias esitatud meetmete rakendamist, muu hulgas Euroopa poolaasta raames (seoses soolise võrdõiguslikkusega tööhõives). Selle alus on tagasiside komisjoni spetsiaalselt soolise võrdõiguslikkuse ekspertide võrgustikult teadusliku analüüsi ja nõustamise vallas ning soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise õigusekspertide Euroopa võrgustikult. Olulist teavet soolise võrdõiguslikkuse alal tehtud edusammude kohta annavad järgmised Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi igal aastal avaldatavad soolise võrdõiguslikkuse indeksid. Lisaks sellele on Eurostati sotsiaalvaldkonna tulemustabelil uus visualiseerimise tööriist, mis aitab jälgida riikide edenemist Euroopa sotsiaalõiguste samba kesksetes valdkondades, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse alal. Peale selle jätkab komisjon koostööd nõukogu tulevaste eesistujariikidega, kes annavad igal aastal Pekingi tegevusprogrammi raames aru ELi edusammudest ÜRO kestliku arengu eesmärgi nr 5 (sooline võrdõiguslikkus) saavutamisel. Samuti on üks prioriteete endiselt koostöö ja suhtlus liikmesriikidega soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kõrgetasemelises töörühmas ning meeste ja naiste võrdsete võimaluste nõuandekomitees. Peale selle jätkab komisjon strateegia rakendamise teemal avatud dialoogi ja konsulteerimist kodanikuühiskonna organisatsioonide ning muude sidusrühmadega.

C. Parem õigusloome

Mõju hindamine

Mõjuhinnang ei ole vajalik, kuna uues soolise võrdõiguslikkuse strateegias 2026–2030 visandatud üldiste poliitikaeesmärkide ja protsesside mõju ei ole praeguses etapis võimalik hinnata. Kui strateegia raames kuulutatakse välja seadusandlikud algatused, võidakse nende ettevalmistamisel korraldada vajadust mööda mõjuhinnang.

Konsulteerimisstrateegia

Käesolev tagasisidekorje ja selle juurde kuuluv avalik konsultatsioon võimaldavad komisjonil koguda tõendeid valdkondades, kus on soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks vaja täiendavaid ELi tasandi meetmeid. Lisaks sellele kogutakse sidusrühmadega peetavate erikonsultatsioonide käigus tagasisidet liikmesriikide ametiasutustelt, kodanikuühiskonna organisatsioonidelt, sotsiaalpartneritelt, rahvusvahelistelt organisatsioonidelt ja akadeemilistelt ringkondadelt.

Konsultatsiooni peamised osad:

·tagasisidekorje,

·avalik konsultatsioon.

Nii tagasisidekorje kui ka avalik konsultatsioon kestavad 12 nädalat ja on kättesaadavad ELi kõigis 24 ametlikus keeles. Vastata saab kõigis ELi keeltes portaali „Avaldage arvamust!“ vahendusel.

Kooskõlas komisjoni parema õigusloome suunistega, mille eesmärk on töötada välja algatusi, mis põhinevad parimatel olemasolevatel teadmistel, kutsume sooline võrdõiguslikkuse valdkonnas tegutsevaid teadlasi, akadeemilisi organisatsioone ning teadusseltse ja -ühendusi esitama sel teemal avaldatud ja veel avaldamata teaduslikke uuringuid, analüüse ja andmeid. Eriti huvitatud on komisjon esildistest, milles võetakse kokku soolise võrdõiguslikkuse kohta praegu olemasolevate teadmiste seis.

Komisjon reklaamib tagasisidekorjet ja avalikku konsultatsiooni institutsiooniliste teabeedastusmeetmetega (nt pressiteade, sotsiaalmeedia) ning kasutab konsulteerimist puudutava teabe laiemaks levitamiseks liikmesriikide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide abi.

Avaliku konsultatsiooni faktiline kokkuvõte, mis annab lühiülevaate avaliku konsultatsiooni peamistest elementidest, avaldatakse konsultatsiooni veebilehel kaheksa nädalat pärast selle lõppu.

Miks me selle konsultatsiooni korraldame?

Käesoleva konsultatsiooni juures on eesmärgiks seatud ulatuslikkus, läbipaistvus ja kaasavus. Selle eesmärk on anda kõigile sidusrühmadele võimalus esitada oma seisukohad, nii et komisjoni käsutusel oleks uue soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2026–2030 ettevalmistamisel võimalikult suur valik seisukohti ja tagasisidet.

Sihtrühm

Konsultatsioon on suunatud avalikkusele ja paljudele eri sidusrühmadele, kelle hulka kuuluvad:

·riigiasutused, kelle vastutusalasse kuulub sooline võrdõiguslikkus ning võitlus soolise diskrimineerimise ja vägivalla vastu;

·võrdõiguslikkust edendavad asutused ja Euroopa Liidu riiklike võrdõiguslikkust edendavate asutuste võrgustik;

·soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas tegutsevad kodanikuühiskonna organisatsioonid;

·Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut ja muud asjaomased ametid, näiteks Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet ja Eurofound;

·tööandjad, ettevõtlusorganisatsioonid ja ametiühingud;

·soolise võrdõiguslikkuse valdkonna teadlased ja eksperdid;

·isikud, kes huvituvad soolise võrdõiguslikkusega seotud küsimustest;

·rahvusvahelised organisatsioonid;

·muud avaliku ja erasektori sidusrühmad, kes on huvitatud soolise võrdõiguslikkuse kindlatest aspektidest (nt riiklikud statistikaametid, tervishoiusektor, elamumajanduse valdkonna sidusrühmad).