TAGASISIDEKORJE: ALGATUS (mõjuhinnanguta) |
|
Käesoleva dokumendi eesmärk on anda komisjoni töö kohta teavet avalikkusele ja sidusrühmadele, et nad saaksid anda tagasisidet ja tulemuslikult konsultatsioonides osaleda. Palume sihtrühmadel avaldada arvamust komisjoni arusaama kohta probleemist ja selle võimalikest lahendustest ning esitada meile kogu nende käsutuses olev asjakohane teave.
|
|
Algatuse pealkiri |
Võitlus otseülekannete internetipiraatluse vastu |
Juhtiv peadirektoraat – vastutav üksus |
Sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat – üksus I.2 |
Algatuse tõenäoline liik |
Komisjoni soovitus |
Ligikaudne aeg |
2023. aasta II kvartal |
Lisateave |
- |
Käesolev dokument on üksnes informatsiooniks. See ei mõjuta komisjoni lõplikku otsust selle kohta, kas algatust jätkatakse, ega selle lõplikku sisu. Kõik käesolevas dokumendis kirjeldatud algatuse elemendid, sealhulgas ajakava, võivad muutuda. |
A. Poliitiline taust, probleemi kirjeldus ja subsidiaarsuse kontroll |
Poliitiline taust |
Komisjoni 2023. aasta tööprogrammi kohaselt võtab komisjon vastu otseülekannete piraatlust käsitleva soovituse, mis pakub vahendeid otseülekannete, eelkõige spordiürituste ebaseadusliku voogedastuse vastu võitlemiseks. See mitteseadusandlik algatus sisaldab soovitusi otseülekannete kohta kooskõlas digiteenuste õigusaktiga, millega nähakse ette üldised meetmed ebaseadusliku veebisisu piiramiseks. Soovitus on jätkuks Euroopa Parlamendi resolutsioonile spordiürituste korraldajate probleemide kohta digikeskkonnas, mis võeti vastu 19. mail 2021. Pärast direktiivi 2019/790/EL (autoriõiguse kohta digitaalsel ühtsel turul) üle peetud läbirääkimiste käigus tehtud avaldust alustas komisjon ettevalmistustööd, märkides, et ta vaatab üle probleemid, millega spordiürituste korraldajad digikeskkonnas kokku puutuvad, eelkõige spordiülekannete ebaseadusliku internetiülekandega seotud küsimused. Sellega seoses tegi komisjon Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskusele ülesandeks teha kaardistav uuring spordisisu internetipiraatluse vastaste olemasolevate õiguskaitsevahendite kohta, mis avaldati 2021. aasta detsembris. Intellektuaalomandi tegevuskavas ja meedia- ja audiovisuaalvaldkonna tegevuskavas rõhutas komisjon vajadust suurendada jõupingutusi piraatluse tõkestamiseks. |
Probleem, mida algatusega lahendatakse |
Algatuse eesmärk on teha kindlaks, missugused on liidu õiguse parimad kättesaadavad vahendid, mis aitaksid ringhäälinguorganisatsioonidel ja otseülekannete korraldajatel, sealhulgas spordiürituste korraldajatel vältida internetipiraatlust, st otseülekannete loata taasedastamist. Selline loata taasedastamine toimub üldiselt ringhäälingusignaali ebaseadusliku hõivamise tulemusena. Selline taasedastamine võib põhjustada märkimisväärset majanduslikku kahju ringhäälinguorganisatsioonidele ning olenevalt otseülekande laadist ka loome- ja spordisektorile, tuues kaasa märkimisväärse tulude vähenemise. See kehtib eelkõige ajatundlike otseülekannete (nt jalgpallivõistluste) puhul, mis kaotavad suurema osa oma väärtusest, kui üritus on lõppenud. Otseülekannete loata taasedastamiseks kasutatav infrastruktuur areneb pidevalt ja muutub üha keerukamaks, tuginedes voogedastussaitidele või IP-televisiooni lahendustele. Ebaseaduslikku IP-televisiooni kasutab ELis 3,6 % elanikkonnast ja see toob loata IP-televisiooni pakkujatele peaaegu 1 miljardi euro ulatuses ebaseaduslikku tulu 1 . On vaja leida tõhusad ELi õigusest lähtuvad lahendused loata taasedastatava sisu kiireks eemaldamiseks või sellele juurdepääsu blokeerimiseks, võttes arvesse sisu laadi. Liidu autoriõiguse alusel ei tunnustata ürituste korraldajat (nt spordiorganisatsiooni) õiguste omajana. Nende ürituste korraldajana oma ruumides on tal siiski õigus lubada nende filmimist, edastamist või internetis ülekandmist. Selle õiguse võib anda ainult konkreetsele ringhäälinguorganisatsioonile 2 . Sõltuvalt sisu laadist võib nende otseülekannete edastamine rikkuda ka ELi õigusega ringhäälinguorganisatsioonidele, filmitootjatele, esitajatele ja autoritele antud õigusi (nt sisalduvate muusika- või kunstiteoste puhul). Teatavates liikmesriikides kehtib spordiürituste korraldajatele siseriikliku õiguse alusel erikaitse 3 . ELi õigusaktides on juba ette nähtud mitmesugused õiguskaitsevahendid sisu loata taasedastamise tõkestamiseks. Eelkõige loob hiljuti vastu võetud digiteenuste õigusakt kindla üldise raamistiku ebaseadusliku veebisisu vastu võitlemiseks. Sellega ühtlustatakse teavitamis- ja meetmemehhanisme käsitlevad eeskirjad ning lihtsustatakse veebimajutusteenuse pakkujatele saadetavate teadete töötlemist, et loata taasedastatavad otseülekanded eemaldada. Lisaks ühtlustatakse direktiiviga 2001/29/EÜ (autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas) (infoühiskonna direktiiv) ja direktiiviga 2004/48/EÜ (intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta) ettekirjutusi, mida õiguste omajad võivad nõuda rikkujate või vahendajate suhtes, kelle teenuseid kolmas isik sisu loata voogedastuseks kasutab. Teatavates liikmesriikides on kasutusel otseülekandeid, sealhulgas spordiüritusi käsitlevad ettekirjutused. Komisjon soovitab liikmesriikidele ja turuosalistele parimaid viise olemasolevate vahendite kasutamiseks konkreetsetel otseülekannete loata taasedastamise juhtudel. Samuti on selle eesmärk edendada koostööd turuosaliste vahel ja teatavates liikmesriikides asuvate asjaomaste haldusasutuste vahel. Soovituse koostamisel võetakse arvesse eri institutsioonide, sealhulgas Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) (Study on dynamic blocking injunctions in the European Union (Dünaamilised tõkestamise ettekirjutused Euroopa Liidus), 2021; Study on legislative measures related to online IPR infringements (Uuring intellektuaalomandiõiguste rikkumise kohta internetis), 2018) ja Euroopa Parlamendi (Challenges facing sports event organisers in the digital environment (Spordiürituste korraldajate probleemid digikeskkonnas)) koostatud uuringuid ja aruandeid. European added value assessment (Euroopa lisaväärtuse hindamine), 2020; Cross Border Enforcement of Intellectual Property Rights in the EU (Intellektuaalomandiõiguste piiriülene jõustamine ELis), 2021). |
ELi meetmete alus (õiguslik alus ja subsidiaarsuse kontroll) |
Õiguslik alus |
Komisjon saab ELi toimimise lepingu artikli 292 alusel võtta vastu soovitusi. |
Praktiline vajadus ELi meetmete järele |
Internetiülekannete piiriülene mõõde, mida toetab interneti piirideta olemus, tänu millele Euroopa Liidu vaatajad pääsevad juurde eri jurisdiktsioonidest voogedastatud sisule, nõuab ELi tasandi meetmeid. ELi tasandi meetmeid on vaja ka riiklike ametiasutuste vahelise koostöö edendamiseks. Soovitus põhineb olemasolevatel ELi õigusaktidel. Komisjon kaalub, kuidas saaks olemasolevaid ELi mehhanisme tõhusamalt kasutada, et tulla toime otseülekannete loata voogedastuse dünaamilise ja piirideta olemusega. |
B. Mida soovitakse algatusega saavutada ja kuidas? |
Käesoleva soovituse eesmärk on sätestada meetmed, mida liikmesriike ja turuosalisi julgustatakse võtma selleks, et tõhusamalt tõkestada otseülekannete loata taasedastamist internetis, keskendudes kolmele peamisele valdkonnale. Esiteks käsitletakse seda, kui oluline on tagada otseülekande loata taasedastusena tuvastatud sisu kiire eemaldamine. Teiseks kaalutakse soovituses, kuidas intellektuaalomandi õiguste jõustamise direktiivis sätestatud õiguskaitsevahendeid saaks kasutada otseülekannete loata taasedastamise probleemi lahendamiseks, võttes arvesse komisjoni suuniseid direktiivi 2004/48/EÜ teatavate aspektide kohta ning teatavate liikmesriikide kogemusi dünaamiliste tõkestamise ettekirjutuste ja otseülekannete tõkestamise ettekirjutustega. Sellega seoses pööratakse soovituses erilist tähelepanu vajadusele austada põhiõigusi. Soovituse eesmärk on tõhustada koostööd asjaomaste riiklike ametiasutuste vahel ning õiguste omajate ja vahendajate vahel. |
Tõenäoline mõju |
Eeldatakse, et soovitusega edendatakse ELi õiguses sätestatud tõhusate õiguskaitsevahendite (teavitamis- ja meetmemehhanismid ning tõkestamise ettekirjutused) kohaldamist, et piirata otseülekannete piraatlust, tagades samal ajal põhiõiguste kaitseks vajalikud kaitsemeetmed. Samuti peaks soovitus suurendama liikmesriikide ametiasutuste piiriülest koostööd. |
Edasine seire |
Komisjon loob järelevalvesüsteemi, et hinnata soovituse mõju õiguskaitsevahendite tõhususele, tuginedes eelkõige liikmesriikidelt, intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskuselt, õiguste omajatelt ja vahendajatelt kogutud teabele. See tagab asjakohased järelmeetmed, sealhulgas õigusaktide ettepanekute esitamise, juhul kui soovitud tulemusi ei saavutata. |
C. Parem õigusloome |
Mõju hindamine |
Mõjuhinnangut ei tehta, kuna soovitus ei tohiks avaldada turuosalistele märkimisväärset uut mõju, kuna selle peamine eesmärk on tagada kehtivate ELi eeskirjade tõhusam kohaldamine. |
Konsulteerimisstrateegia |
Miks me selle konsultatsiooni korraldame? |
Tagasisidekorje eesmärk on koguda kõigilt asjaomastelt sidusrühmadelt kogemusi ja tõendeid otseülekannete internetipiraatluse ning asjakohaste ELi ja riiklike eeskirjade toimimise kohta, eelkõige seoses järgmisega: 1)otseülekannete loata taasedastamise ulatus internetis; 2)otseülekannete puhul teadete töötlemine veebivahendajate poolt; 3)dünaamiliste tõkestamise ettekirjutuste ja otseülekannete tõkestamise ettekirjutuste tõhusus ning kaasnevad menetluslikud tagatised, millega tagatakse põhiõigused; 4)probleemid ja tavad mitut liikmesriiki mõjutavate otseülekannete loata taasedastamise käsitlemisel; 5)riiklike pädevate asutuste roll, eelkõige dünaamiliste tõkestamise ettekirjutuste ja otseülekannete tõkestamise ettekirjutuste kasutamisel, ning piiriülese koostöö kogemus või võimalused. Komisjon on juba pidanud esimese arutelu autoriõiguse kontaktkomitee 4 riiklike ekspertidega ning on suhelnud sidusrühmadega, et mõista nende konkreetseid probleeme. Komisjon korraldab ka sihipäraseid ja struktureeritud kohtumisi sidusrühmade (nt veebiplatvormid ja vahendajad, õiguste omajad, tarbijad ja kasutajate ühendused) ja liikmesriikidega. |
Sihtrühm |
Sidusrühmadest konsulteeriti eelkõige otseülekannete ja nendega seotud saadete edastamise õiguste omajatega, näiteks ringhäälinguorganisatsioonide, spordiürituste korraldajate, kultuuriürituste otseülekande korraldajate, eestvedajate ja toimumiskohtade, veebiplatvormide ja -vahendajate (internetiteenuse osutajad, veebimajutusteenused, pilveteenused, sisulevivõrgud, pöördproksiteenused), ELi ja riigi tasandi avaliku sektori asutuste, tarbijate ja kasutajate organisatsioonide ning valitsusväliste organisatsioonidega. |