(1)

19. detsembril 2024 avaldas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) teate räni- ja mangaanipõhiste legeerelementide impordi suhtes kehtestatud kaitsemeetmeid käsitleva uurimise algatamise kohta (4).

(2)

Uurimine algatati kolme liikmesriigi (Prantsusmaa, Poola ja Slovakkia, keda toetas Hispaania) taotlusel. Taotluse analüüsimisel selgus, et teatavate räni- ja mangaanipõhiste legeerelementide impordi kasv ja selle impordi tingimused tekitavad või ähvardavad tekitada liidu tootmisharule olulist kahju.

(3)

Selleks et saada põhjaliku hindamise tegemiseks vajalikku teavet, avaldas komisjon 19. detsembril 2024 uuritava toote liidu tootjatele, eksportijatele, importijatele ja kasutajatele mõeldud küsimustikud ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama oma seisukohad enne 17. jaanuari 2025. 9. jaanuaril 2025 avaldas komisjon taotluse mittekonfidentsiaalse versiooni, mis sisaldab peamist impordistatistikat ja kättesaadavaid kahjunäitajaid.

(4)

Komisjon sai uurimise algatamise etapis ja vastuväidete esitamise etapis liidu tootjatelt, eksportijatelt, importijatelt, kasutajatelt ja ühendustelt ning kolmandate riikide ametiasutustelt 106 vastust küsimustikele ja 61 vabas vormis esildist ning kuulas ära 22 huvitatud isikut.

(5)

Komisjon kontrollis põhjalikult liidu tootjate esitatud teavet. Selleks valiti kohapealseks kontrolliks välja kolm liidu tootjat, lähtudes nende samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootmismahust asjaomasel perioodil ja tootjate geograafilisest asukohast liidus. Kolm väljavalitud tootjat asuvad Prantsusmaal, Slovakkias ja Poolas ning toodavad 85 % liidu kogutoodangust.

(6)

Mitu huvitatud isikut väitis, et komisjon ei avalikustanud tõendeid, mille põhjal algatati kaitsemeetmetega seotud uurimine, asjakohaselt ja õigeaegselt. Väideti, et seetõttu ei olnud huvitatud isikutel võimalik teostada täies ulatuses oma kaitseõigust.

(7)

Vastupidiselt nendele väidetele sisaldas taotlus kõiki olulisi andmeid impordi kasvu kohta. Lisaks leiab komisjon, et peamistest elementidest ja kättesaadavatest tõenditest tehti piisav kokkuvõte nii Euroopa Liidu Teatajas avaldatud menetluse algatamise teates kui ka WTO kaitsemeetmete lepingu artikli 12 lõike 1 punkti a kohaselt WTO-le saadetud uurimise algatamise teates.

(8)

Seepärast on komisjon seisukohal, et ta on täitnud oma seadusest tuleneva kohustuse piisavalt kaitsta huvitatud isikute kaitseõigust. Lisaks võimaldati määruse (EL) 2015/478 artikli 5 ja määruse (EL) 2015/755 artikli 3 kohaselt ärakuulamine kõigile määratud aja jooksul seda taotlenud huvitatud isikutele ja neile anti täiendav võimalus esitada oma märkused vastuväidete esitamise etapis. Lõplike järelduste tegemisel kaalus komisjon nõuetekohaselt ja võttis arvesse kõigi huvitatud isikute tähtajaks kirjalikult või ärakuulamistel suuliselt esitatud märkuseid.

(9)

18. juulil 2025 saatis komisjon ettepaneku kaaluda ajutise meetme kehtestamist. Kaitsemeetmete komitees toimunud arutelude tulemusena on komisjon siiski otsustanud ajutist kaitsemeedet mitte kehtestada, vaid uurimist jätkata.

(10)

Pärast esialgset otsust ja kooskõlas Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (edaspidi „EMP leping“) artikli 113 lõikega 1 teatas komisjon 18. juulil 2025 EMP ühiskomiteele, et kaitsemeede on EMP lepingu artikli 112 alusel põhjendatud. 24. juulil 2025 toimus EMP ühiskomitee koosolek, kus arutati teadet teatavate ferrosulamite impordi suhtes tehtud esialgse otsuse kohta. 8. augustil 2025 saatsid EMP EFTA riigid EMP ühiskomiteele vastuse komisjoni teatele. 21. augustil 2025 teatas komisjon EMP ühiskomiteele oma kavatsusest ajutist meedet mitte kehtestada ja uurimist jätkata. 19. septembril 2025 teavitas komisjon EMP ühiskomiteed uurimise seisust. 10. oktoobril 2025 teatas komisjon EMP ühiskomiteele kooskõlas EMP lepingu artikli 113 lõikega 1, et kaitsemeede on EMP lepingu artikli 112 kohaselt põhjendatud.

(11)

Komisjon jätkas oma lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. Komisjon jätkas uurimist liidu huve silmas pidades ja analüüsis töötleva tööstuse olukorda.

(12)

Lõpliku otsuse tegemiseks kõige värskema teabe saamiseks palus komisjon 4. augustil 2025 liidu tootjaid esindaval ühendusel esitada ajakohastatud lisaküsimustik, mis hõlmab ajavahemikku 1. juulist 2024 kuni 30. juunini 2025 (edaspidi „kõige hiljutisem periood“).

(13)

16. septembril 2025 pikendati uurimist kahe kuu võrra Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatega (5).

(14)

Asjaomane toode – nagu on määratletud uurimise algatamise teates – on räni- ja mangaanipõhised sulamid, nimelt i) räni, ii) ferromangaan, iii) ferrosiliitsium, iv) ferrosilikomangaan, v) ferrosilikomagneesium ja vi) kaltsiumsilitsiit.

(15)

Komisjon tegi kindlaks, et liidu tootjate toodetavad igat liiki räni- ja mangaanipõhised sulamid (millele osutatakse kui „samasugusele tootele“) on asjaomase tootega samasugused tooted või konkureerivad otseselt sellega. Liidus toodetavatel toodetel ja imporditavatel toodetel on samad põhilised füüsikalised, tehnilised ja keemilised omadused. Neid tooteid kasutatakse samadel eesmärkidel ning pakutakse sarnaste või samade müügikanalite kaudu klientidele, kes võivad osta tooteid nii liidu kui ka välismaistelt tarnijatelt. Seega on asjaomase toote ja liidu tootjate toodetava toote vahel märkimisväärne konkurents.

(16)

Pärast uurimise algatamist väitsid mitu huvitatud isikut, et asjaomast toodet ei ole mitte üks, vaid neid on mitu. Seetõttu seadsid nad kahtluse alla asjaomaste impordisuundumuste ja kahjunäitajate üldise analüüsi, kus vaadeldi korraga kõiki uuritavaid tooteliike. Huvitatud isikud väitsid, et analüüsis oleks tulnud räni- ja mangaanipõhistel sulamitel vahet teha, eelkõige kuna neid saab üksteisega asendada erineval määral.

(17)

Vastuseks nendele väidetele tegi komisjon liidu tootjatelt küsimustikule saadud vastuste põhjal täiendava analüüsi ja küsis kontrollkäikude käigus lisateavet, et teha kindlaks, kas eri liiki toodete vahel on vastastikused seosed, asendatavus ja konkurents (6). Eri liiki räni- ja mangaanipõhiste sulamite tootmise tehnoloogias ja tööstuslikes rakendustes on märkimisväärseid sarnasusi (7). Näiteks ferrosiliitsiumil, ferromangaanil ja ferrosilikomangaanil on terasetootmises kattuv roll. Neid ühendab eeskätt toimimine deoksüdeerijana, mis parandab lõpliku legeerterastoote kvaliteeti ja omadusi. Lisaks on neil samad toorained, nimelt raud, räni ja mangaan. Ferromangaani ja ferrosilikomangaani asendatakse terasetööstuses sageli teineteisega. Kui konkreetse teraseklassi jaoks on vajalik nii mangaan kui ka räni, võib ferromangaani asendada ferrosilikomangaaniga. Terasetootjad kombineerivad tihti neid sulameid, et saavutada teatavad terase keemilised omadused, optimeerides sellega nii jõudlust kui ka kulusid. Kaltsiumsilitsiidil ja mitmesugustel ferrosulamitel on terasetootmises ja valutöödel kattuv roll, kuid neid ei saa täielikult teineteisega asendada. Kuigi kõiki neid materjale kasutatakse sulametalli omaduste muutmiseks või parandamiseks, erinevad nende keemilised omadused ja metallurgilised funktsioonid märkimisväärselt, mis piirab võimalusi neid materjale otseselt üksteisega asendada.

(18)

Mis puudutab räni, siis on ferrosulamite ja räni vahel teatav kattuvus. Alumiiniumitööstuses eelistatakse siiski puhast räni, kuna see sobib kokku alumiiniumi omadustega. Ferrosiliitsiumi kasutatakse ainult kitsapiirilistel või sekundaarsetel alumiiniumi rakendusaladel, kus mõningane rauasisaldus on vastuvõetav või vajalik. Ferrosulamid on legeerimisained, mida lisatakse väikestes kogustes terase omaduste parandamiseks, ning need on terasetootes väike kulukomponent. Seevastu räni on põhitooraine, mida kasutatakse peamiselt alumiiniumitööstuses, aga ka keemiatööstuses, eelkõige silikoonide tootmiseks.

(19)

Lisaks on räni tootmiskulud oluliselt suuremad (keskmiselt üle 60 %) kui ferrosulamite tootmiskulud. See vahe kajastub ka harmoneeritud süsteemi (HS) klassifikatsioonis. Räni on klassifitseeritud harmoneeritud süsteemi / ELi kombineeritud nomenklatuuri (CN) gruppi 28, ferrosulamid on klassifitseeritud gruppi 72. Seepärast on räni ja ferrosulamite vastastikune asendatavus piiratud, mistõttu on tehtud järeldus, et räni ei konkureeri otseselt ferrosulamitega.

(20)

Eespool öeldut arvesse võttes jagas komisjon, lähtudes esmasest toorainest ja toote kavandatud rakendusaladest, asjaomase toote kolme selgesti eristatavasse rühma: a) räni, b) ferrosulamid ja c) kaltsiumsilitsiit. Lisaks üldisele analüüsile uuriti eraldi iga tooterühma puhul üksikasjalikult impordisuundumusi. Uurimine näitas, et import suurenes absoluutarvudes kõigis rühmades, välja arvatud räni, kus import jäi asjaomasel perioodil stabiilseks või vähenes veidi (0,2 %) ning vähenes kõige hiljutisemal perioodil veelgi (2,7 %) (vt tabel 1).

Tabel 1

Räni import

(21)

Kuna räni import absoluutarvudes vähenes, jäeti räni asjaomase toote määratlusest välja.

(22)

Lisaks jäeti sellest määratlusest välja kaltsiumsilitsiit, kuna liidus seda ei toodeta, nagu on täpsemalt kirjeldatud punktis 7.

(23)

Seega jäeti need kaks tooterühma toote määratlusest välja ja lõpliku otsuse tegemiseks analüüsiti teatavaid ferrosulameid (edaspidi „asjaomane toode“).

(24)

Samasuguseid või otseselt konkureerivaid tooteid toodavad liidus Ferroglobe, Comilog, OFZ, Realloys, RW Silicium, Xeal, TDR Legure ja ASK Metallurgy. Enamik liidu tootjaid on Euroopa ferrosulamite tootjate ühenduse (Euroalliages) liikmed. Selle ühenduse toodang moodustab 97 % liidu räni- ja mangaanipõhiste sulamite toodangust. Ühenduse liikmed asuvad Prantsusmaal, Saksamaal, Poolas, Slovakkias ja Hispaanias.

(25)

Tootjate ühendus teatas oma liikmete nimel komisjonile, et toetab kaitsemeedet käsitleva uurimise algatamist ja meetme võtmist, kuna liidu tootjad seisavad silmitsi erakordsete raskustega, mis on tingitud suurest impordisurvest, mida võimendab kasvav ülemaailmne liigne tootmisvõimsus ja muude suurte turgude sulgemine kaubanduse kaitsemeetmete tõttu.

(26)

Komisjon palus kaheksal taotluses nimetatud ja põhjenduses 24 viidatud liidu tootjal küsimustikule vastata. Lisaks palus komisjon 4. augustil 2025 liidu tootjatel vastata ajakohastatud lisaküsimustikule ning vastused esitasid Ferroglobe, OFZ, Realloys, Xeal, Comilog ja RW Silicium.

(27)

Nagu on selgitatud põhjendustes 17, 18 ja 19, jõudis komisjon järeldusele, et ferrosulamid ja räni ei ole otseselt konkureerivad tooted, kuna nende tootmiskuludes, rakendusalades ja HSi kohases klassifitseerimises on erinevusi. Seda arvesse võttes määratleti liidu samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjatena ferrosulamite tootjad.

(28)

Liidus on seitse samasuguste ja otseselt konkureerivate toodete tootjat (Ferroglobe, OFZ, Realloys, Xeal, TDR Legure, Comilog ja ASK Metallurgy) ning nad kõik vastasid küsimustikule. Nagu on märgitud põhjenduses 5, valiti kontrollkäigu jaoks välja kolm liidu tootjat.

(29)

Komisjon analüüsis Eurostati andmete ja liidu tootjate esitatud teabe põhjal asjaomase toote impordi suurenemist ajavahemikul 2019–2024 (edaspidi „asjaomane periood“) ja võttis arvesse ka kõige hiljutisema perioodi impordisuundumusi. Komisjon otsustas võtta asjaomase perioodi alguseks 2019. aasta, et tehtavaid järeldusi ei mõjutaks COVID-19 pandeemia põhjustatud võimalikud turuhäired. Selleks et täita liidu kohustusi, mis on seotud Ukrainast pärit impordi (8) ja Keeniaga sõlmitud majanduspartnerluslepinguga, (9) on import neist kahest riigist käesolevast uurimisest välja jäetud. Keenia ei eksportinud asjaomasel perioodil ELi asjaomast toodet. Seega ei hõlma allpool vaadeldud import Ukrainast pärit importi, kuna see import ei ole käesoleva meetmega hõlmatud.

(30)

Komisjon tegi kindlaks liidu tarbimise, liites kokku liidu tootmisharu müügi liidus ja impordi liitu. Imporditeave saadi Eurostatilt.

(31)

Asjaomase toote koguimport arenes järgmiselt:

Tabel 2

Impordi maht ja hinnad, tootmismaht, tarbimismaht ja import võrreldes toodangu ja tarbimisega

(32)

Kokkuvõttes suurenes asjaomase toote import ajavahemikul 2019–2024 absoluutarvudes 17 %, kuigi see kõikus aastate lõikes teataval määral. Selle impordi kasvu tõttu vähenes oluliselt liidu tootjate tootmine. Mõni huvitatud isik väitis, et impordi kasv ei olnud piisavalt märkimisväärne, eelkõige kuna 2023. ja 2024. aastal import tegelikult vähenes. Ehkki asjaomase perioodi viimasel aastal (2024) jäi import alla 2023. aasta taseme, oli see endiselt suurem kui varasematel aastatel (eelkõige 2017. ja 2018. aastal, mil import oli 1 282 miljonit tonni ja 1 267 miljonit tonni). Võrreldes kõige hiljutisema perioodiga suurenes import alates 2019. aastast 13 % ja leiab kinnitust ka eespool nimetatud suundumus, et imporditase oli kõrgem kui 2017. ja 2018. aastal.

(33)

Kõige hiljutisemal perioodil vähenes import jätkuvalt nagu 2024. aastal, kuid import jäi endiselt suureks ja impordi tase oli kõrgem kui varasem tipptase 2017. aastal. 2021. aastal oli impordi maht suurem kui 2022. aastal seoses COVID-19 kriisi järgse majanduse taastumisega, mis tõi kaasa enneolematult suure tarbimise. Kokkuvõttes on impordi tase alates 2021. aastast kõrge, aastate lõikes esineb väikeseid kõikumisi. Viimatine kahanemissuundumus ei ole piisavalt järsk, et mõjutada impordi üldist suurenemist. Vastuseks esitatud märkustele märkis komisjon ka seda, et seaduses ei ole sätestatud nõuet, et otsuse tegemise ajal või asjaomase perioodi lõpus peab import olema suurenemas. Pigem on nõue see, et toodet imporditakse suuremates kogustes. Võttes arvesse impordi taset ajavahemikul 2021. aastast kuni kõige hiljutisema perioodini võrreldes sellele eelnenud ajavahemikuga, ning seda, et kirjeldatud kõikumised ajavahemikul 2021. aastast kuni kõige hiljutisema perioodini olid mitu korda väiksemad kui kasv võrreldes asjaomase perioodi aastatega 2019 ja 2020, on alust järeldada, et toodet imporditakse suuremates kogustes.

(34)

Lisaks suurenes import võrreldes liidu tootmisega märkimisväärselt, kasvades 2019.–2024. aastal 104 % ja kõige hiljutisema perioodiga võrreldes 126 %. Kasv oli kõige märkimisväärsem (105 %) aastatel 2022–2023. Ka suhtelises arvestuses import pigem vähenes 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga, mitte ei suurenenud. Sellest hoolimata jäi import suhtelises arvestuses 2024. aastal 2022. aasta tasemest kõrgemale tasemele, st suuremaks kui kogu asjaomasel perioodil, välja arvatud 2023. aastal. Seega imporditakse toodet suhtelises arvestuses ikkagi märkimisväärselt suuremates kogustes, hoolimata impordi hiljutisest kahanemisest. Selleks et see enam nii ei oleks, peaks import märksa enam vähenema.

(35)

Import suurenes ka võrreldes liidu tarbimisega, kasvades 2019.–2024. aastal 23 % ja kõige hiljutisema perioodiga võrreldes 22 %. Pärast paar aastat kestnud kõikumist on liidu tarbimine alates 2022. aastast pidevalt vähenenud, mistõttu selline suhteline impordi kasv on silmatorkavam.

(36)

Seepärast on komisjoni järeldus, et asjaomase toote import on absoluutarvestuses ja veelgi selgemalt suhtelises arvestuses märgatavalt suurenenud. See järeldus tuleneb kogu uuritava perioodi andmete, mitte lihtsalt ajavahemiku 2019–2024 alguse ja lõpu andmete põhjalikust analüüsist. Järelduse tugevdamiseks uuriti ka sellel ja kõige hiljutisemal perioodil ilmnenud asjakohaseid suundumusi.

(37)

Komisjon on jõudnud järeldusele, et ferrosulamite liitu importimise märkimisväärne suurenemine on otseselt tingitud ettenägematutest sündmustest, mis mitte üksnes ei tekita, vaid ka suurendavad tasakaalustamatust asjaomase toote rahvusvahelises kaubanduses.

(38)

2023. aastal oli olemasolev ülemaailmne tootmisvõimsus hinnanguliselt 46 miljonit tonni, samal ajal kui ülemaailmne tarbimine oli 27,6 miljonit tonni. Seega oli juba 2023. aastal ligikaudu 18 miljoni tonni liigset tootmisvõimsust. Lisaks tekib lähiaastatel hinnanguliselt veel 9 miljonit tonni tootmisvõimsust. See tähendab, et liigset tootmisvõimsust on tulevikus kokku ligikaudu 27 miljonit tonni, mis vastab umbes 16-kordsele ELi kogunõudlusele (10).

(39)

Selle ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse tõttu on ferrosulamite hinnad maailmaturul pidevalt langenud, kuigi alates 2020. aastast mõningaste kõikumistega. Nagu on selgitatud põhjenduses 61, mõjutavad ferrosulamite hindu liidus peamiste eksportivate riikide, näiteks Hiina ja India kehtestatud hinnad.

(40)

Liidu turg on oma suuruse ja hinnataseme tõttu eksportivate riikide tootjate jaoks atraktiivne. Liit on teatavate sulamite juhtiv tarbija ja liidu turg on väga avatud. Seal tarbitakse ligikaudu 21 % maailma toodangust, millega edestatakse Jaapanit (12 %), Põhja-Ameerikat (11 %) ja Lõuna-Koread (8 %). Lisaks on liidu turg asjaomase toote jaoks atraktiivne, eriti hinnakujunduse seisukohast, kui seda võrrelda teiste suurte turgudega. Liidu tootmisharu esitatud andmete (11) kohaselt on hinnad liidus pidevalt kõrgemad kui muudel turgudel, nagu India ja Hiina, välja arvatud USA turul. Aastatel 2023–2024 oli keskmine tarnehind ELis 35 % kõrgem kui Hiinas ja 20 % kõrgem kui Indias.

(41)

Ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse korral on tootjatel ülemäärased laovarud, millest nad püüavad vabaneda turgudel, kus on võimalik saada kõrgemat hinda. Liidust sai kõrgemate hindade tõttu nende ülemääraste varude jaoks atraktiivne sihtkoht.

(42)

Kõnealust mõju suurendasid veelgi kolmandate riikide turgudel rakendatavad kaubandust piiravad tavad. Viimastel aastatel on paljud riigid oma tootjate kaitsmiseks rakendanud üha enam kaubanduspoliitikat ja kaubanduse kaitsemeetmeid. Kõige olulisemate liitu eksportijate toodete suhtes kehtestatud uued ja hiljuti laiendatud kaubanduse kaitsemeetmed on loetletud joonealuses märkuses (12). Nende meetmetega hõlmatud impordi kogumaht on ligikaudu 168 000 tonni, mis moodustab 48 % liidu 2024. aasta kogutoodangust.

(43)

Viimased taolised meetmed kehtestas 2025. aasta märtsis USA Brasiiliast, Kasahstanist ja Malaisiast pärit ferrosiliitsiumi impordi suhtes (13). Asjaomasel perioodil olid need riigid suurimad ferrosiliitsiumi eksportijad liitu. Kuna USA ferrosiliitsiumi turg suleti nende riikide jaoks, võidakse liidu turule ümber suunata veel 73 000 tonni ferrosiliitsiumi. Ümber suunatav kogus moodustaks 21 % asjaomase toote kogutoodangust liidus 2024. aastal, põhjustades liidu tootjatele veel kahju ja vähendades veelgi nende turuosa.

(44)

Lisaks on USA administratsioon kehtestanud oma kaubanduspartnerite impordile erineval tasemel nn vastastikuse tollimaksu. Liidust pärit impordi puhul kohaldab USA maksimaalset, kõikehõlmavat 15 % tollimaksu toodetele, mille suhtes kohaldatakse vastastikust tollimaksu, sealhulgas teatavad ferrosulamid.

(45)

Neid asjaolusid arvesse võttes kinnitatakse, et ettenägematud sündmused – eelkõige ülemaailmne liigne tootmisvõimsus, kolmandate riikide kaubanduse kaitsemeetmed ja üldine tollimaksude tõstmine, eeskätt USAs – mitte üksnes ei ole juba põhjustanud, vaid põhjustavad ka tulevikus ferrosulamite liitu suunatud impordi märkimisväärset kasvu.

(46)

Asjaomane toode hõlmab mitut tariifirida ning Euroopa Liidul on kõigil nendel tariifiridadel mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste eelmistes voorudes sõlmitud tariifikontsessioonide tulemusena järgmised tariifikohustused (14):

(47)

Need kontsessioonid kanti kindlaksmääramise ajal Euroopa Liidu kontsessioonide ja kohustuste loendi I osa II jakku, mis on 1. detsembril 2016 muudetud kujul kinnitatud kui CLXXIII loend – Euroopa Liit (15).

(48)

Nende GATTile lisatud ja GATT 1994 II artikli lõike 7 alusel kaasatud Euroopa Liidu kontsessioonide ja kohustuste loendisse kantud kontsessioonide tulemusena ning tulenevalt muudest GATT 1994 osadest on Euroopa Liidul eelkõige järgmised GATT 1994 alusel tekkinud kohustused, mis tulenevad GATT 1994 XI artikli lõikest 1, millega keelatakse mittetariifsed piirangud eespool loetletud toodete impordile, ning II artikli lõike 1 punktist a ja II artikli lõike 1 punkti b esimesest ja teisest lausest. Seejuures ei tohi II artikli lõike 1 punkti b esimese lause kohaselt EL kohaldatava erandi puudumise korral kehtestada kõnealusele tootele harilikke tollimakse, mis on suuremad kui ELi kontsessioonide ja kohustuste loendi vastavas osas sätestatud, st eespool iga tariifirea kohta esitatud määrad. Uurimise ajal kohaldas EL asjaomase toote suhtes eespool nimetatud tariifikohustuste alusel lubatud imporditariifi (mida nimetatakse ka enamsoodustusrežiimi tariifiks) maksimummäära.

(49)

Asjaomast toodet imporditi GATT 1994 (XI artikli lõike 1, II artikli lõike 1 punkti a ja II artikli lõike 1 punkti b esimese ja teise lause) alusel võetud kohustuste tulemusel suuremates kogustes, kuna need kohustused koos Euroopa Liidu mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste järjestikustes voorudes sõlmitud tariifikontsessioonidega parandasid ja kindlustasid asjaomase imporditoote Euroopa Liidu turule pääsemise tingimusi. Eespool nimetatud Euroopa Liidu tariifikohustused tõid seega kaasa impordi kasvu ega andnud ELile võimalust tõsta kaitsemeetme kehtestamise asemel harilikke tollimakse. See selgitab, kuidas kõnealused kohustused tõid kaasa impordi kasvu, mis põhjustab olulist kahju.

(50)

Samal ajal ei lasknud nimetatud GATTi kohustused ELil tõsta kõnealuse toote suhtes kohaldatavaid imporditollimakse. Need olid seega Euroopa Liidu GATT 1994 kohustused, mis piirasid tema suutlikkust ära hoida või heastada impordi suurenemisest tulenevat kahju. Samal ajal peatas Euroopa Liit need kohustused tulenevalt oma kaitsemeetmest.

(51)

Selleks et teha kindlaks, kas on tõendeid asjaomast toodet tootvatele liidu tootjatele tekitatud olulise kahju kohta, uuris komisjon kooskõlas määruse (EL) 2015/478 artikliga 9 ja määruse (EL) 2015/755 artikliga 6 asjaomase toote tarbimise, tootmise, tootmisvõimsuse rakendamise, müügi, turuosa, hindade, kasumlikkuse, laovarude, kasutatud kapitali tasuvuse, rahavoo ja tööhõive suundumusi aastatel 2019–2024.

(52)

See analüüs tehti ülemaailmselt, pöörates tähelepanu impordi arengule. Nagu on märgitud punktis 2, on räni asjaomase toote määratlusest välja jäetud. Kaltsiumsilitsiidi puhul näitas uurimine, et asjaomase perioodi alguses tootsid kaltsiumsilitsiiti kaks liidu tootjat, kuid 2023. aastal selle tootmine lõpetati. Kontrollide käigus ei teatanud tootjad, et lähitulevikus taastuks märkimisväärne tootmine. Kuna kaltsiumsilitsiiti liidus ei toodeta, jäeti see toote määratlusest välja. Seepärast, nagu on selgitatud punktis 2, on asjaomane toode määratletud kui ferrosulamid ja edasises analüüsis lähtutakse sellest määratlusest.

(53)

4. augustil 2025 küsis komisjon liidu tootjatelt lisaandmeid 2025. aasta esimese kuue kuu kohta, et uurida olukorra arengut pärast asjaomast perioodi, mis koosnes aastatest 2019–2024.

(54)

Kui vaadelda üldist olukorda, siis arenesid liidu tarbimine, liidu tootjate müük ja vastav turuosa järgmiselt:

Tabel 3

Liidu tarbimine, omamaine müük ja turuosa siseturul

(55)

Kuigi liidu tarbimine asjaomase perioodi esimesel poolel kõikus, on see sestpeale vähenenud. 2019. aastast kuni kõige hiljutisema perioodini vähenes liidu tootjate omamaine müük 41 %, mille tulemusel kahanes nende turuosa 14 %. Samal ajavahemikul suurenes import absoluutarvudes 13 %. Liidu tootmisharu turuosa vähenes kogu asjaomase perioodi jooksul märgatavalt ja taastus veidi alles 2024. aastal, mil liidu tootmisharu müüs kahjumiga, et pakkuda konkurentsi imporditud madalate hindadega pakutavatele toodetele.

(56)

Küsimustikule liidu tootjate antud vastuste põhjal arenesid tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine järgmiselt:

Tabel 4

Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(57)

Tootmisvõimsus vähenes 2019. aastast kuni kõige hiljutisema perioodini 19 % ja liidu toodang kahanes samal ajavahemikul 50 %. Selle tulemusena langes ka tootmisvõimsuse rakendamise määr 56 %-lt 35 %-le. Tootmine taastus veidi 2024. aastal, kuid oli ikkagi palju väiksem kui eelmistel aastatel, välja arvatud 2023. aastal. Kõige hiljutisemal perioodil tootmine jällegi vähenes.

(58)

Eurostati andmetest ja liidu tootjatelt küsimustikule saadud vastustest ilmneb, et impordihinnad, liidu tootjate müügihinnad, hinnaerinevused, tootmiskulud ja kasumlikkus kujunesid järgmiselt:

Tabel 5

Impordihinnad, liidu tootjate müügihinnad, hinnaerinevused, tootmiskulud ja kasumlikkus

(59)

Impordi märkimisväärne kasv tõi kaasa püsiva surve alandada liidu müügihindu. Selle tulemuseks oli märkimisväärne hinnaerinevus 2021. aastal (kuni 17 %) ja kogu ülejäänud asjaomasel perioodil, mis vähendas liidu tootmisharu kasumlikkust.

(60)

Liidu tootjate kahjum oli 2019. aastal 10 % ja 2020. aastal 11 %. 2021. aastal, mil taastuti COVID-19 pandeemiast, oli kasum 7 %, kuid see vähenes 2022. aastal 4 %-le, millele järgnes 7 % suurune kahjum 2023. aastal ja 12 % suurune kahjum 2024. aastal, mil import toimus liidu tootmisharu tootmiskuludest madalama hinnaga. Suundumus süvenes kõige hiljutisemal perioodil, kui suurim kahjum oli 20 %.

(61)

Alates 2021. aastast on madalad impordihinnad surunud alla liidu tootjate hindu. Selle hinnasurve tõttu ei ole liidu tootjad saanud oma hindu kulude katmiseks tõsta, mille tulemuseks on märkimisväärne kahjum. Kuna ferrosulamitega kaubeldakse üle kogu maailma, põhinevad liidu ferrosulamite hinnad kaubauuringute ettevõtte CRU indeksil. CRU indeksi jaoks näitaja kindlaksmääramisel võetakse arvesse mitut tegurit, mis on peamiselt seotud kõnealuse toote pakkumise ja nõudlusega kogu maailmas (16). Suure tootmis- ja ekspordimahuga eksportivad riigid mõjutavad liidus müügilepingute üle peetavatel läbirääkimistel tavaliselt kasutatavate hinnaindeksite hinnakujundust (17). Üleilmsel ferrosulamite turul on juhtivad hinnakujundajad endiselt Hiina ja India, peamiselt oma suure tootmismahu ja -võimsuse ning asjaomase toote tootmiseks vajaliku kriitilise toorme märkimisväärsete varude tõttu. Kuna liidu tootjate tootmisvõimsus on nende riikide tootjate toomisvõimsusest märksa väiksem, saavad liidu tootjad liidu ferrosulamite hindu ainult piiratud määral mõjutada. Sellest tulenevalt sunnivad võrdlushinnad, mis on tavaliselt kehtestatud Aasias, liidu tootjaid nõustuma suurte tootjate kehtestatud hinnatingimustega ning takistavad liidu tootjaid oma hindu tõstmast.

(62)

Liidu tootjatelt küsimustikule saadud vastuste põhjal kujunesid rahavoo, kasutatud kapitali tasuvuse, laovarude ja tööhõive suundumused järgmiselt:

Tabel 6

Rahavoog, kasutatud kapitali tasuvus ja laovarud

(63)

2019. aastast kuni kõige hiljutisema perioodini vähenes liidu tootjate müügimaht (tabel 3) ja suurema impordi tõttu kandsid nad kahjumit (tabel 5). Sarnast suundumust on näha asjaomasel perioodil rahavoo ja kasutatud kapitali tasuvuse puhul – nende näitajad küll kõikusid märkimisväärselt, kuid kõige hiljutisemal perioodil olid need taas negatiivsed. Asjaomasel perioodil kahanesid ka laovarud.

Tabel 7

Tööhõive

(64)

Asjaomasel perioodil said liidu tootjad tugeva tagasilöögi, mille tulemusel vähenes töökohtade arv 19 %. Võrdlusaastast 2019 kuni kõige hiljutisema perioodini vähenes see 24 %.

(65)

Eespool öeldut arvesse võttes tehakse järeldus, et liidu tootjad kannavad olulist kahju, mida tõendab eelkõige tootmise, müügi, turuosa ja tööhõive vähenemine, hindade märkimisväärne allasurumine ja suur kahjum asjaomasel perioodil. Värskeimad andmed kinnitavad ka seda, et kõige hiljutisemal perioodil olukord halvenes.

(66)

Komisjon uuris, kas suurenenud import põhjustas liidu tootjatele olulist kahju. Lisaks uuris komisjon, kas liidu tootjaid võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid, et seada kahtluse alla põhjuslik seos liidu tootmisharu kantud kahju ja impordi vahel. Komisjon tagas, et kahju, mida võisid põhjustada muud tegurid kui import, ei omistataks suurenenud impordile. Need tegurid on tootmiskulude suurenemine kõrgete energiahindade tõttu, liidu tootjate eksporditegevus ning import Ukrainast ja Keeniast. Nagu on märgitud punktis 4, ei eksportinud Keenia asjaomasel perioodil asjaomast toodet liitu.

(67)

Tuletatakse meelde, et liidu tootjate toodetav toode on samasugune kui asjaomane toode või konkureerib sellega otseselt. Sellel on samad põhiomadused ja kasutusalad ning seda müüakse sarnaste või samade müügikanalite kaudu.

(68)

Nagu on märgitud punktis 4, suurenes impordi kogumaht märkimisväärselt, kasvades kõige hiljutisemal perioodil võrreldes 2019. aastaga 13 %, kusjuures eriti kasvas see 2021. aastal. Asjaomase perioodi alguses, nimelt 2019. ja 2020. aastal, oli liidu tootjate kahjum ligikaudu 10 %, ehkki import oli siis veel väiksem. Need liidu tootjate viletsad majandustulemused on seletatavad üldise majanduslangusega liidus ning eelkõige terasetootmise märkimisväärse vähenemisega 2019. aastal ja COVID-19 pandeemia ajal. Toorterase tootmine vähenes 2018. aastaga võrreldes 6 % ja samamoodi vähenes roostevaba terase sulatamine, kahanedes 2018. aastaga võrreldes 8,1 % (18). Selle tulemusel langes tublisti asjaomase toote hind, mis tõi liidu tootjatele kaasa kahjumi (19). 2019.–2020. aastal vähenes COVID-19 pandeemia tõttu 11 protsendipunkti ka impordimaht, mis kattus tarbimise üldise kahanemisega. See impordi vähenemine ei toonud siiski kaasa nende turuosa kahanemist – hoolimata COVID-19 pandeemia põhjustatud üldistest turuhäiretest suurenes turuosa veidi, kasvades 2 %. Pärast majanduse taastumist 2021. aastal saavutas import kõrge taseme ja jäi sinna püsima, ehkki tarbimine vähenes kõige hiljutisemal perioodil võrreldes 2021. aastaga 19 protsendipunkti. Lisaks suurenenud impordi põhjustatud mahusurvele oli keskmine impordihind alates 2021. aastast 5–17 % madalam kui liidu tootjate müügihind. See madalama hinnaga impordi kasv alates 2021. aastast langes kokku liidu tootjate turuosa 10 % suuruse märkimisväärse kahanemisega ja kasumlikkuse pideva vähenemisega, nii et kõige hiljutisemal perioodil langes kasumlikkus –20 %ni.

(69)

Mitu huvitatud isikut on väitnud, et impordi suurenemisest ei piisa liidu tootmisharule olulise kahju tekitamiseks. Nende sõnul kajastab see impordisuundumus üksnes kõikumisi, mis on kooskõlas COVID-19 järgse ülemaailmse taastumisega.

(70)

Pärast pandeemiat leidis aset impordi märkimisväärne ja järsk kasv, mis avaldas liidu tootjatele nii otsest kui ka kaudset survet ning vähendas liidu tootjate turuosa siseturul. Liidu tootjate finantstulemuste põhjal on ilmne, et küsimus ei olnud üksnes üleilmsete tarneahelate taastumises. Selle asemel toimus märkimisväärne impordi sissevool liidu turule tasemel, mis oli kõrgem kui aastatel 2016–2019 täheldatud tase, ja hinnatingimustel, mis surusid liidu müügihinnad alla, kahjustades seeläbi liidu tootmisharu elujõulisust.

(71)

Seetõttu tegi komisjon järelduse, et impordi kasvu ja liidu tootjate kantud olulise kahju vahel on otsene põhjuslik seos.

(72)

Veendumaks, et oluline kahju ei ole tingitud muudest teguritest kui suurenenud import, uuris komisjon, kas liidu tootjate kantud olulise kahju tekkimisele võisid kaasa aidata ka muud tegurid, ning eristas nende tegurite mõju suurenenud impordi mõjust, et teha kindlaks tõelise ja olulise põhjusliku seose olemasolu.

(73)

Mitu huvitatud isikut on väitnud, et liidu tootjad kannatavad pigem liidus kehtivate kõrgete energiahindade kui suurenenud impordi tõttu. Energiahinnad on liidus tõepoolest üldiselt kõrgemad kui mõnes muus maailma piirkonnas. Ent tavapärastes turutingimustes saavad tootjad oma müügihindu kulude kasvu järgi kohandada, et säilitada mõistlik kasum. Suurenenud impordi tõttu ei ole liidu tootjad saanud elektrihinna tõusu katmiseks piisavalt oma müügihinda tõsta. Nagu on kirjeldatud põhjenduses 61, on liidu tootjad sunnitud nõustuma suurte üleilmsete tootjate kehtestatud hinnatingimustega. Seetõttu ei saanud nad oma hindu tõsta, hoolimata sellest, et kulud energiahinna tõusu tõttu paratamatult suurenesid. Seega ei põhjustanud kahju mitte suurenenud kulud, vaid suurenenud impordist tingitud liidu tootjate suutmatus seda kulude kasvu täpselt oma müügihindadesse üle kanda.

(74)

Komisjon analüüsis ka mõju, mida avaldab asjaomase toote import Ukrainast, ning jõudis järeldusele, et see import ei suurendanud olulist kahju, mida kaitsemeetme kohaldamise tingimuste täitmise mõistes arvesse võeti (paralleelsuse põhimõte). Ukrainast pärit import on käesolevast kaitsemeetmeid käsitlevast uurimisest välja jäetud, nagu juba märgitud punktis 4. 2019. aastal moodustas import Ukrainast 21 % ELi koguimpordist, kuid 2024. aastaks vähenes see vaid 4 %-le. Seega ei moodustanud Ukrainast pärit import märkimisväärset osa asjaomase toote koguimpordist liitu. Seepärast leiab komisjon, et asjaomase toote import Ukrainast ei aidanud kaasa liidu tootjatele olulise kahju tekitamisele.

(75)

Komisjon hindas küsimustikule antud vastustest saadud andmete põhjal ka liidu tootjate eksporditegevust. Eksport vähenes asjaomasel perioodil 52 %. Kui võtta arvesse ka kõige hiljutisemat perioodi, vähenes eksport alates 2019. aastast veelgi rohkem, s.o 72 %. Võttes arvesse ülemaailmset liigset tootmisvõimsust ja selliste üleilmsete osalejate nagu Hiina ja India mõjuvõimu hinnakujunduses, olid liidu tootjad surve all ka eksporditurgudel.

(76)

Seega ei ole komisjon teinud kindlaks ühtki muud tegurit, mis nõrgendaks põhjuslikku seost impordi kasvu ja liidu tootjatele põhjustatud olulise kahju vahel.

(77)

Komisjon tegi kindlaks, et asjaomase toote suurenenud impordi ja liidu tootjate kantud olulise kahju vahel on põhjuslik seos. Nagu eespool kirjeldatud, võisid kõrged energiahinnad, muu import ja eksporditegevus aidata kaasa liidu tootjatele olulise kahju tekitamisele, kuid need ei nõrgendanud põhjuslikku seost.

(78)

Peale selle uuris komisjon, kas on kaalukaid põhjusi järeldamaks, et meetme võtmine kõnealuse uurimise tulemusena ei ole liidu huvides. Liidu huvide analüüs põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide, sealhulgas liidu tootjate, importijate ja kasutajate huvide hindamisel.

(79)

Liidu tootmisharu koosneb seitsmest Euroopa Liidu eri liikmesriikides asuvast tootjast, kes andsid 2024. aastal asjaomase tootega seoses otseselt tööd rohkem kui 1 800 inimesele.

(80)

On kindlaks tehtud, et liidu tootmisharu kannab impordi suurenemise tõttu olulist kahju.

(81)

Ferrosulamid on tähtsad, et toota kvaliteetset terast ja metallisulameid, mida kasutatakse auto-, lennundus-, kosmose-, ehitus- ja elektroonikatööstuses. Liidu huvides on, et liidus oleks konkurentsivõimeline ja elujõuline ferrosulamite tööstus, mis toetab mitmesugust tootmisahela järgnevas etapis toimuvat tegevust, suurendades tootlikkust ja konkurentsivõimet.

(82)

Ajal, mil üleilmsetes tarneahelates esineb häireid, mis toovad esile nõrgad kohad, tagab elujõuline ferrosulamite tööstus selle, et liit suudab säilitada oma tööstustoodangu ja strateegilise autonoomia isegi ülemaailmse ebakindluse perioodil.

(83)

Sellega seoses väitsid mitu huvitatud isikut, et meede tooks peaaegu kindlasti teatavate terasetootjate jaoks kaasa tooraine hinnatõusu ja vähendaks ferrosulamite kättesaadavust ELi terasetootjate jaoks. Lisaks väitsid nad, et selline meede võib põhjustada häireid terves liidu alumiiniumi tarneahelas ja suurendada tootmiskulusid. Mõni huvitatud isik väljendas muret, et tarneallikad on juba praegu piiratud ja et kavandatav kaitsemeede võib põhjustada tarnedefitsiidi. Samuti väitsid nad, et tooted ei ole liidu tootjatelt kättesaadavad või piisavalt kättesaadavad.

(84)

Kasutajad ja importijad soovivad üldjuhul võimalikult madalat hinda. Sellegipoolest on konkurentsivõimeline ja elujõuline liidu tootmisharu, mis toimib usaldusväärse tarneallikana, ka nende huvides. Kaitsemeetmete eesmärk on kaitsta omamaiseid tootmisharusid suurenenud impordi ja sellest tuleneva olulise kahju eest. Nii toetavad need meetmed omamaist tööhõivet ja aitavad tähtsatel tootmisharudel, nagu ferrosulamite tööstusel, tulla toime impordi põhjustatava survega.

(85)

Samal ajal on otstarbekas tagada kasutajatele ferrosulamite piisav kättesaadavus. Komisjon leiab, et igale tooteliigile eriomase tariifikvoodi vormis kaitsemeede võimaldab leida tasakaalu tootjate ja kasutajate huvide vahel, sest ühelt poolt vähendab see suurenenud impordi põhjustatud olulist kahju ja teiselt poolt võimaldab märkimisväärset tollimaksuvaba importi liitu, tagades tõhusa konkurentsi imporditud ja liidu toodangu vahel ning leevendades seega nappuse ohtu. Sobival tasemel kvoodiväline tollimaks tagab liidu turul hinnataseme, mis võimaldab liidu tootmisharul impordiga konkureerida.

(86)

Meede kiirendab ka liidu tootmisvõimekuse arendamist ja tugevdamist. Muutuva kvoodivälise tollimaksu kehtestamine võimaldab liidu tootjatel tootmist uuesti alustada ja suurendada ning taastada oma konkurentsivõime. See suurendab pikas perspektiivis liidu tootmisharu kestlikkust ja konkurentsivõimet.

(87)

Tuginedes eespool esitatud kaalutlustele ja eri huvide hoolikale uurimisele, järeldas komisjon, et liidu huvides on võtta vastu kaitsemeede igale tooteliigile eriomase tariifikvoodi vormis, mis võimaldab teatava impordimahu tollimaksuvaba sisenemist ja kvoodimahtu ületava impordi tollimaksu suurendamist. Kvoodivälise tollimaksu määramisel lähtutakse kehtestatud künnishinna ja tegeliku impordihinna vahest. Tasakaalustatud meede võimaldaks jätkata ferrosulamite importimist liitu, nii et välistarned aitaksid jätkuvalt rahuldada järgneva etapi tööstuse vajadusi, ning samal ajal tagaks see liidu tootmisharule jätkusuutliku hinnataseme.

(88)

Liidu ferrosulamite tootjad on liidu majandusliku stabiilsuse ja pikaajalise vastupanuvõime seisukohast strateegilise tähtsusega. Seepärast leiab komisjon, et kaitsemeede on liidu huvides.

(89)

Vastavalt määruse (EL) 2015/478 artiklile 18 ja liidu rahvusvahelistele kohustustele ei tohi meedet kohaldada ühegi WTOsse kuuluvast arenguriigist ega Alžeeriast (20) pärit toote suhtes, kui selle impordi osakaal asjaomase toote impordis liitu ei ületa 3 %, tingimusel et niisuguste WTO liikmetest arenguriikide arvele ei jää kokku üle 9 % asjaomase toote koguimpordist liitu.

(90)

Komisjon on kindlaks teinud, et WTO liikmeks olevatest arenguriikidest ja Alžeeriast pärit asjaomase toote import vastab eespool nimetatud erandi kohaldamise nõuetele, kui I lisas ei ole sätestatud teisiti.

(91)

Peale selle, nagu on selgitatud ka punktis 4, tuleb kehtivate liidu õigusaktide alusel jätta kaitsemeetme kohaldamisalast välja import Ukrainast. Liit võttis vastu määruse (EL) 2025/1153, (21) millega peatatakse määruse (EL) 2015/478 teatavate sätete kohaldamine Ukrainast pärit impordi suhtes. Kooskõlas nimetatud määrusega ja WTO kehtestatud paralleelsuse nõudega on Ukrainast pärit import käesolevast kaitsemeetmeid käsitlevast uurimisest välja jäetud (22).

(92)

Komisjon on kandnud hoolt selle eest, et kõnealune meede oleks kooskõlas liidu kohustustega, mis tulenevad kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolsetest või piirkondlikest kaubanduslepingutest.

(93)

Mis puudutab importi Norrast ja Islandist (Liechtensteinist importi ei toimu), siis vastab meede Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu artiklites 112 ja 113 sätestatud nõuetele. Eelkõige on komisjon tuvastanud, et liidu ferrosulamite tootjatel on asjaomases sektoris tõsised majandusraskused, mis jäävad tõenäoliselt püsima.

(94)

Esiteks tegi komisjon kindlaks, et punktis 7 kirjeldatud majanduslik kahju on tekitatud konkreetsetele liidu ferrosulamite tootjatele ja et need tootjad esindavad kindlat sektorit EMP lepingu artikli 112 tähenduses. Tootjad tegelevad sama või sarnast tüüpi majandustegevusega, eelkõige asjaomase toote tootmisega. Liidu tootjate tooted on mõeldud sama tüüpi järgneva etapi tööstusele ja kõik liidu tootjad kasutavad asjaomase toote puhul sarnaseid müügikanaleid (vt punkt 2). Ferrosulamite tootmine on seega tegevus, mida saab liigitada sektoriks, nii et nende tootjate suuri raskusi saab liigitada sektoripõhisteks.

(95)

Teiseks järeldas komisjon punktis 7 kirjeldatud sektoripõhiste majandus- ja finantsnäitajate põhjal, et liidu tootjad on kandnud olulist kahju. Samad näitajad tõendavad EMP lepingu artikli 112 tähenduses tõsiste majanduslike raskuste esinemist asjaomase perioodi viimastel aastatel, st 2023. ja 2024. aastal. Hindamisel uuris komisjon ka EMP lepingu osalisteks olevatest EFTA riikidest pärit impordi mahtu ja hindu. 2024. aastal oli 47,4 % asjaomase toote koguimpordist liitu pärit Norrast ja Islandilt, kusjuures nad eksportisid liitu hindadega, mis olid ligikaudu samal tasemel kui liidu tootjate hinnad ja kõrgemal tasemel kui muu päritoluga impordi hinnad. Kuigi need hinnad olid kõrgemad kui muu päritoluga impordi hinnad, avaldasid need ligikaudu samal tasemel hinnaga müüvatele liidu tootjatele ikkagi konkurentsisurvet ja seega hinnasurvet, kuna need ei võimaldanud nendel liidu tootjatel tõsta oma hindu kulude katmiseks piisavale tasemele.

(96)

Kolmandaks on tõsiste majanduslike raskuste tingimused kehtinud juba kaks aastat ja puuduvad märgid, mis viitaksid olukorra tõenäolisele paranemisele lähitulevikus, mistõttu selline olukord tõenäoliselt jätkub ja seega võivad jätkuda tõsised majanduslikud raskused EMP lepingu artikli 112 tähenduses.

(97)

Neljandaks hindas komisjon, mis liiki meede oleks olukorra parandamiseks tingimata vajalik ja häiriks kõige vähem EMP lepingu toimimist. Samal ajal uuris komisjon ka seda, mis liiki meede võimaldaks liidu tootjatel taastada konkurentsivõime ja taastuda kahjumist.

(98)

Komisjon otsustas kehtestada meetme, mis hõlmab igale tooteliigile eriomast tariifikvooti ja kvoodivälise tollimaksu tõstmist vastavalt kindlaksmääratud künnishinna ja tegeliku impordihinna vahele, nagu on selgitatud punktis 12. Komisjon tegi kindlaks, et selline meede võimaldaks liidu tootmisharul taastada oma turuosa ja konkurentsivõime ning impordil EMP lepingu liikmeteks olevatest EFTA riikidest jätkuda võimalikult väheste häiretega. Meede valiti konkreetselt selleks, et võimaldada liidu tootmisharul taastada turuosa ilma kahjumit kandmata, ja seda kohaldatakse piisavalt kaua, et liidu tootmisharul oleks võimalik taastuda tõsistest majanduslikest raskustest. Meetme kohaldamisala on hoolikalt piiritletud, lähtudes objektiivsetest kriteeriumidest, sealhulgas toodete sarnasusest, asendatavusest ja turuhäirete ulatusest, nii et meedet kohaldatakse kindla toote suhtes, mille impordimahud ja -hinnad on põhjustanud tõsiseid majanduslikke raskusi. Sellega tagatakse proportsionaalsus ja vastavus EMP lepingule, mille kohaselt peab meede olema ulatuselt ja kestuselt rangelt vajalik.

(99)

Komisjon kohustub pidevalt jälgima kaitsemeetmete toimimist ning pidama Norra ja Islandiga iga kolme kuu tagant konsultatsioone, et need enne kavandatud kehtivusaja lõppu kaotada või piirata nende kohaldamise ulatust. Selliste konsultatsioonide ning liikmesriikide arutelude toetamiseks meetmete kestuse või parameetrite muutmise soovitavuse üle peaks komisjon regulaarselt hindama olukorda ning kaaluma meetmete läbivaatamist vähemalt iga meetmete kehtestamise aasta lõpus. Komisjon peaks igal juhul algatama esimese läbivaatamise hiljemalt ühe aasta jooksul pärast meetmete jõustumist.

(100)

Selliste läbivaatamiste käigus peaks komisjon muu hulgas uurima, kas kaitsemeetmete kohaldamine toob kaasa kahjulikke tagajärgi teatavatele järgmise etapi kasutajatele, sealhulgas konkreetsetes liikmesriikides või liidu piirkondades. Lisaks peaks komisjon hindama, kas liidu tootjate toodang on piisav, et tarnida asjaomaseid tooteid kogustes, mis ei põhjusta puudujääki ega jätkusuutmatut hinnatõusu, ning tegema ettepanekuid meetmete asjakohaseks kohandamiseks.

(101)

Seoses liidu muude piirkondlike või kahepoolsete kaubanduslepingutega kolmandate riikidega ja nagu on täpsustatud punktis 12, otsustas komisjon kehtestada meetme igale tooteliigile eriomase tariifikvoodi vormis, mis on kombineeritud kvoodivälise impordi suhtes kohaldatava tollimaksu tõstmisega. Komisjon järeldas, et sellise meetme vastuvõtmine häiriks kõige vähem kahepoolse kaubanduse jätkumist kõigi liidu vabakaubanduspartneritega.

(102)

Kui need piirkondlikud või kahepoolsed lepingud ei võimalda automaatselt kehtestada kaitsemeedet WTO lepingu tingimustel, tugineb liit kõnealuste lepingute sätetele, mis võimaldavad võtta kaitsemeetme. Komisjon tagas, et kohustus teavitada nõuetekohaselt vabakaubanduslepingu partnereid täidetakse kooskõlas kohaldatava kahepoolse lepinguga.

(103)

Sellega seoses märgitakse, et arvestades uurimise ulatust ja järeldusi, on ferrosulamite sektoris tõsiseid häireid ning seetõttu on kaitsemeetmed õigustatud ka Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel 1972. aastal sõlmitud lepingu artikli 26, (23) Fääri saartega sõlmitud vabakaubanduslepingu artikli 26, (24) Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahelise assotsieerimislepingu juurde kuuluva 23. novembril 1970. aastal allkirjastatud lisaprotokolli artikli 60, (25) Maroko, (26) Tuneesia, (27) Jordaania, (28) Iisraeli (29) ja Palestiinaga (30) sõlmitud assotsieerimislepingute, San Marinoga sõlmitud koostöö- ja tolliliidu lepingu (31) ning Süüria Araabia Vabariigiga sõlmitud koostöölepingu (32) alusel. Samadel põhjustel ja kuna kahepoolne import kui osa kogu impordist on kaasa aidanud olulistele häiretele selles sektoris, on kaitsemeetmed lubatud ka Mehhikoga praegu kehtiva majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitleva lepingu (33) artikli 15 kohaselt. Lisaks leiti, et uuritaval perioodil suurenes import Põhja-Makedooniast liitu ja aitas kaasa liidu ferrosulamite tootmisharule tekitatud olulise kahju tekkimisele. Selline import vastab seega kaitsemeetmete võtmise tingimustele vastavalt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi vahel sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu (34) artikli 37 lõikele 1.

(104)

Komisjon on jõudnud järeldusele, et liidu ferrosulamite tootjad kannavad olulist kahju ferrosulamite impordi suurenemise tõttu ning et liidu huvides on võtta vastu asjakohane kaitsemeede, et vältida impordi edasist suurenemist ja liidu tootjate olukorra edasist halvenemist.

(105)

Asjakohase meetme valimisel võttis komisjon arvesse järgmisi elemente. Esiteks liidu tootjatele tekitatud olulise kahju olemasolu. Teiseks on vaja taastada liidu tootjate konkurentsivõime, säilitades samal ajal sobiva valiku liidus kättesaadavatest tarneallikatest, ning soovitav on kalibreeritud mõju impordile ja hindadele.

(106)

Selle põhjal leiab komisjon, et nagu on märgitud põhjenduses 87, on igale tooteliigile eriomane tariifikvoot kombineerituna kvoodivälise muutuva tollimaksuga kõige tulemuslikum meede eri huvide tasakaalustamiseks.

(107)

Määruse (EL) 2015/478 artikli 15 lõike 3 kohaselt tuleks mis tahes kvoot kehtestada põhimõtteliselt viimase kolme tüüpilise aasta keskmise impordi mahus.

(108)

Seda sätet kohaldatakse aga koguseliste piirangute, st kvoodi vormis meetme suhtes. Nagu kinnitab asjakohane kohtupraktika, (35) ei ole tariifikvoot WTO kaitsemeetmete lepingu kohaselt koguseline piirang ja seetõttu nimetatud artikkel tariifikvoodi taseme kehtestamist ei piira.

(109)

Selleks et tagada liidu tootjate tõhus kaitse ning suurendada nende suutlikkust taastuda ja impordiga konkureerida, peab komisjon vajalikuks kehtestada kvooditasemed, mis on 25 % madalamad kui 2022., 2023. ja 2024. aasta keskmine imporditase.

(110)

Selle näitaja arvutamiseks määratakse kindlaks jätkusuutlik turuosa (30–40 %), mis võimaldaks liidu tootmisharul kahjustavast olukorrast taastuda, säilitades samal ajal tootmisahela järgmise etapi kasutajatele piisavad tarneallikad.

(111)

Kvoodiväline tollimaks peaks olema muutuv maks, mis seisneb tollimaksu tõstmises, lähtudes kindlaksmääratud künnishinna ja tegeliku impordihinna vahest. Kui import toimub künnishinnaga või sellest kõrgema hinnaga, siis ei tule maksta täiendavat tollimaksu. Kui aga import toimub künnishinnast madalama hinnaga, peaks tollimaks olema võrdne liidu piiril kehtiva netohinna ja asjaomase tooteliigi künnishinna vahega.

(112)

Künnishind kehtestatakse ferrosulamite impordi mittekahjustava hinna alusel. Pärast üksikasjalikku uurimist, mis hõlmas põhjalikku kahju analüüsi, põhjuslike seoste analüüsi ja liidu huvide hindamist, määras komisjon kindlaks mittekahjustava hinnataseme, hinnates iga tooteliigi praegust müügihinda. Komisjon võttis aluseks sõltumatutele klientidele suunatud omamaise müügi kulud tooteliikide kaupa ning lisas sellele nõuete täitmisega seotud kulud, investeeringud ja sihtkasumi.

(113)

Nõuete täitmise kulude puhul hindas komisjon tulevasi kulusid, et tagada vastavus liidu heitkogustega kauplemise süsteemile, mis on liidu mitmepoolsete keskkonnalepingute poliitika alustala. Sellised lisakulud arvutati hinnanguliste liidu lubatud heitkoguse ühikute põhjal, mille liidu tootmisharu peab ostma. Lisakulude puhul võeti arvesse ka kaudseid CO2-kulusid, mis tulenesid elektrihindade tõusust samal ajavahemikul.

(114)

Samuti hindas komisjon investeeringuid, teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni ja kasumlikkuse taset, mida võib eeldada tavapärastes konkurentsitingimustes.

(115)

Künnishinna kehtestamisel võttis komisjon arvesse kasumlikkust, mida võib eeldada tavapärastes turutingimustes, et katta pikaajaline kahjum, taastada investeerimissuutlikkus ja täita tulevasi regulatiivseid kohustusi. Seda liiki kapitalimahukate tööstusharude puhaskasumi marginaal on ligikaudu 12,45 %, sõltuvalt sellistest teguritest nagu toodetava sulami liik, energialepingud ja tootmise tõhusus (36).

(116)

Komisjon möönab, et dumpingu- või tasakaalustusmeetmete ja kaitsemeetmete kumuleerimine võib avaldada soovitavast suuremat mõju.

(117)

Komisjon tuletab meelde, et dumpinguvastaste ja tasakaalustusmeetmete eesmärk ei ole mitte sulgeda liidu turgu, vaid heastada kahjustavate kaubandustavade mõju. Seega on need meetmed suunatud ainult konkreetsete riikide dumpingule ja subsideerimisele, need on käesoleva meetmega kehtestatavatest kaitsemeetmetest erineva kohaldamisala ja eesmärgiga ning need ei ole kaitsemeetmetega teineteist välistavad.

(118)

N-ö kahekordsete abinõude kehtestamise vältimiseks peatatakse tariifikvoodi ületamise korral kehtiva dumpinguvastase ja tasakaalustava tollimaksu kohaldamine või neid vähendatakse, tagamaks et nende meetmete koosmõju ei ületa kehtivate kaitsemeetmete või dumpinguvastaste/tasakaalustavate tollimaksude kõrgeimat taset.

(119)

Eespool kirjeldatud künnishinna võrdlemiseks dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksudega, kvantifitseerib komisjon selle väärtuselise tollimaksuna.

(120)

See puudutab komisjoni rakendusmäärust (EL) 2020/909, (37) millega kehtestatakse dumpinguvastane tollimaks ferrosiliitsiumi impordile. Dumpinguvastast tollimaksu tuleks kohaldada esimesest tonnist kuni ferrosiliitsiumi tariifikvootide ammendumiseni ning kvoodivälise mahu suhtes kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud künnishinda.

(121)

Tuginedes liidu huvidega seotud kaalutlustele ja selleks, et tagada tariifikvootide mahtude optimaalne kasutamine, leidis komisjon, et need tuleks eraldada ühelt poolt riigipõhistele kvootidele riikide puhul, kellel on oluline huvi tarnida konkreetset asjaomast tooteliiki, ja teiselt poolt mis tahes muud päritolu impordile.

(122)

Selle määruse kohaldamisel arvestatakse, et oluline tarnehuvi on riikidel, mille osa asjaomase tooteliigi impordist viimase kolme aasta jooksul on üle 5 %. Kõigile teistele tarneriikidele tuleks eraldada ülejäänud tariifikvoot („jääkkvoot“) ülejäänud impordi viimase kolme aasta keskmise alusel. Jääkkvoot tuleks täita nende kuupäevade kronoloogilises järjekorras, millal vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonid on heaks kiidetud, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/2447 (38). Niisugune haldamismeetod nõuab tihedat koostööd liikmesriikide ja komisjoni vahel.

(123)

Võimalus arenguriikidest pärit importkaupade suhtes tariifikvoote mitte kohaldada sõltub nende kaupade päritolust. Seepärast tuleks kohaldada praegu liidus kehtivaid mittesooduspäritolu kindlakstegemise kriteeriume.

(124)

Komisjon on seisukohal, et meede peaks kehtima kolm aastat, nii et see aegub 17. novembril 2028.

(125)

Kuna meetme kestus ületab üht aastat, tuleb seda kohaldamisperioodil korrapäraste vahemike järel järk-järgult liberaliseerida. Komisjoni arvates on meetme liberaliseerimiseks sobivaim viis suurendada tariifivaba kvoodi määra iga aasta järel 0,1 % võrra. Esimene liberaliseerimine toimub 18. novembril 2026 ja teine liberaliseerimine toimub 18. novembril 2027.

(126)

Võttes arvesse määruse (EL, Euratom) 2024/2509 (39) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(127)

Arvestades käesoleva juhtumi konkreetseid asjaolusid, sealhulgas liidu tootmisharu struktuuri ning nii uurimise kui ka liidu huvide hindamise märkimisväärset keerukust, nõutakse põhjalikku majanduslikku ja õiguslikku analüüsi. Need tegurid kujutavad endast erandlikke ja mõjuvaid põhjuseid, mis õigustavad kiireloomulisust ja seega jõustumist avaldamise kuupäeval. Selleks et tagada kaitsemeetmete tõhus toimimine ning täita määruse (EL) 2015/478 artikli 6 lõike 3 ja määruse (EL) 2015/755 artikli 4 lõike 3 sätteid, peaks komisjon avaldama rakendusmääruse Euroopa Liidu Teatajas hiljemalt 18. novembril ning meetmeid tuleks kohaldada kohe pärast selle avaldamist.

(128)

Käesoleva määrusega ettenähtud meede on kooskõlas määruse (EL) 2015/478 artikli 3 lõike 3 ja määruse (EL) 2015/755 artikli 22 lõike 3 alusel loodud kaitsemeetmete komitee arvamusega,