(1)

Alates Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/956 (3) sätestatud üleminekuperioodi algusest 1. oktoobril 2023 on komisjon kogunud andmeid ja teavet kõnealuses määruses kehtestatud süsiniku piirimeetme (SPIM) rakendamise kohta, sealhulgas analüüsides aruandvate deklarantide esitatud kvartaliaruandeid. Kogutud teabest ja sidusrühmadega toimunud teabevahetusest, sealhulgas teabevahetusest SPIMi eksperdirühmas, on esile tulnud SPIMi lihtsustamise ja täiustamise võimalused kooskõlas liidu kohustusega tagada SPIMi sujuv rakendamine pärast seda, kui üleminekuperiood 1. jaanuaril 2026 lõppeb.

(2)

Üleminekuperioodil saadud kogemuste ja kogutud andmete põhjal nähtub määruse (EL) 2023/956 I lisas loetletud kaupade liitu importijate jaotusest, et imporditud kaubaga seonduvate heitkoguste valdava osa eest vastutab ainult väike osa kõnealustest importijatest. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1186/2009 (4) artiklis 23 osutatud väikese väärtusega kaupade, nimelt kaupade, mille tegelik koguväärtus ei ületa 150 eurot saadetise kohta, impordi suhtes kohaldatav erand näib olevat ebapiisav tagamaks, et SPIMi kohaldatakse importijate suhtes proportsionaalselt nende importijate mõjuga määrusega (EL) 2023/956 hõlmatud heitkogustele. Väikeste kaubakoguste importijate jaoks võib määruses (EL) 2023/956 sätestatud aruandlus- ja finantskohustuste täitmine olla põhjendamatult koormav. Seepärast tuleks kehtestada uus erand, et vabastada määruse (EL) 2023/956 kohastest kohustustest kõnealuse määruse I lisas loetletud kaupade massi tähenduses väikeste koguste importijad, säilitades samal ajal SPIMi keskkonnaeesmärgi ja suutlikkuse saavutada kavandatud kliimaeesmärk.

(3)

Määruses (EL) 2023/956 tuleks kehtestada uus künnis, mis põhineb kumulatiivsel imporditud kaupade netomassil importija kohta asjaomasel kalendriaastal (edaspidi „ühtne massipõhine künnis“) ja mille suuruseks on esialgu määratud 50 tonni. Ühtset massipõhist künnist tuleks kohaldada kumulatiivselt kõigi raua- ja terase-, alumiiniumi-, väetise- ja tsemendisektori kaupade suhtes. Kui kõigi importija poolt asjaomasel kalendriaastal imporditud kaupade netomass ei ületa kumulatiivselt ühtset massipõhist künnist, tuleks selline importija, sealhulgas tegevusloaga SPIMi deklarandi staatusega importija, vabastada asjaomasel kalendriaastal määrusest (EL) 2023/956 tulenevatest kohustustest (edaspidi „vähese tähtsusega erand“). Kui importija ületab asjaomase kalendriaasta jooksul ühtse massipõhise künnise, tuleks kõnealuse importija suhtes kohaldada määrusest (EL) 2023/956 tulenevaid kohustusi seoses kõigi asjaomase kalendriaasta jooksul imporditud kaupadega seonduvate kõikide heitkogustega, sealhulgas eelkõige kohustust saada tegevusloaga SPIMi deklarandi staatus, kohustust esitada SPIMi deklaratsioon kõigi asjaomasel kalendriaastal imporditud kaupadega seonduvate kõikide heitkoguste kohta ning kohustust osta ja tagastada SPIMi sertifikaadid kõigi nende heitkoguste puhul.

(4)

Elektri- ja vesinikusektori põhijooned, nagu impordikogused, kaubandusstruktuurid, tolliteave ja heitemahukus, erinevad suurel määral raua- ja terase-, alumiiniumi-, väetise- ja tsemendisektori omadest. Nende erinevuste tõttu eeldaks ühtse massipõhise künnise kehtestamine elektri ja vesiniku impordi suhtes keerukate kohanduste tegemist, mis ei võimaldaks märkimisväärselt vähendada nende sektorite importijate halduskulusid. Elektri ja vesiniku impordi suhtes ei tohiks seega vähese tähtsusega erandit kohaldada.

(5)

Imporditud kaupade koguse keskmist heitemahukust kajastava ühtse massipõhise künnise kehtestamisega püütakse tagada, et vähemalt 99 % imporditud kaupadega seonduvatest heitkogustest jääks SPIMi kohaldamisalasse ning et seetõttu kohaldataks vähese tähtsusega erandit imporditud kaupadega seonduvatest heitkogustest kõige rohkem 1 % suhtes. Vähese tähtsusega erand kujutaks endast kindlat ja sihipärast lähenemisviisi, kuna kajastab täpselt SPIMi keskkonnaalast olemust ja kliimaeesmärki, vähendades samal ajal märkimisväärselt SPIMist tulenevat halduskoormust importijate jaoks, kellest valdav enamik vabastatakse määruse (EL) 2023/956 kohastest kohustustest. Samal ajal kohaldatakse SPIMi jätkuvalt vähemalt 99 % heitkoguste suhtes, mis seonduvad imporditud kaupadega. Sellise ühtse massipõhise künnisega kõrvaldatakse ka oht, et importija püüab normide täitmisest kõrvale hoida, jagades saadetise kunstlikult osadeks.

(6)

Komisjon peaks igal aastal eelneva 12 kalendrikuu impordiandmete põhjal hindama, kas kaupade keskmises heitemahukuses või kaubanduse struktuuris, sealhulgas normidest kõrvalehoidmise tavades, on toimunud olulisi muutusi. Selleks et tagada, et vähemalt 99 % imporditud kaupadega seonduvatest heitkogustest jääb SPIMi kohaldamisalasse, peaks komisjon võtma vastu delegeeritud õigusaktid, et muuta ühtset massipõhist künnist, kasutades määruse (EL) 2023/956 VII lisa punktis 2 sätestatud meetodit. Mõjususe ja kindluse tagamiseks peaks komisjon sellised õigusaktid vastu võtma üksnes juhul, kui saadud künnis erineb kohaldatavast künnisest rohkem kui 15 tonni võrra. Juhul kui ühtset massipõhist künnist muudetakse, tuleks seda kohaldada alates järgmise kalendriaasta algusest.

(7)

Selle tagamiseks, et erand on piisavalt sihipärane, tuleks ühtset massipõhist künnist kohaldada iga importija, sealhulgas nende importijate suhtes, kellel on tegevusloaga SPIMi deklarandi staatus. Siinkohal tuleks arvesse võtta importija importi, olenemata sellest, kas kaubad on deklareerinud importija ise või kaudne tolliesindaja. Kaudne tolliesindaja peaks oma tegevuse laadi ja määrusest (EL) 2023/956 tulenevate seonduvate kohustuste tõttu olema alati kohustatud saama tegevusloaga SPIMi deklarandi staatuse, enne kui ta tegutseb importija nimel seoses määruse (EL) 2023/956 I lisas loetletud kaupadega. Kui importija, keda esindab üks või mitu kaudset tolliesindajat, on ületanud ühtse massipõhise künnise, peaks iga kaudne tolliesindaja, kes tegutseb tegevusloaga SPIMi deklarandina, esitama ühtse massipõhise künnise ületanud esindatavate importijate nimel SPIMi deklaratsiooni kõnealuse kaudse tolliesindaja poolt liidu tolliterritooriumile toodud kaupade, sealhulgas ühtsest massipõhisest künnisest allapoole jäävate mis tahes kaupade kohta, ning tagastama nende kaupadega seonduvatele heitkogustele vastava arvu SPIMi sertifikaate.

(8)

Õiguskindluse huvides on asjakohane sõnaselgelt sätestada, et kui kaudne tolliesindaja tegutseb importija nimel tegevusloaga SPIMi deklarandina, on kaudne tolliesindaja see, kelle suhtes peaksid kehtima määruse (EL) 2023/956 alusel selle importija suhtes kohaldatavad kohustused, eelkõige kohustus esitada SPIMi deklaratsioon kaudse tolliesindaja poolt importija nimel imporditud kaupade kohta ja tagastada nende kaupadega seonduvate heitkogustega seotud SPIMi sertifikaadid. Sellest tulenevalt tuleks kohustuste täitmata jätmise korral kohaldada määruse (EL) 2023/956 kohaseid trahve just kaudse tolliesindaja suhtes. Kaudse tolliesindaja suhtes ei tohiks aga kohaldada trahve juhul, kui liikmesriigis asutatud importija nimel tegutsev kaudne tolliesindaja ei ole nõustunud tegutsema tegevusloaga SPIMi deklarandina.

(9)

Komisjon peaks tolliteabe põhjal jälgima imporditud kauba koguseid, et hinnata, kas ühtsest massipõhisest künnisest on kinni peetud. Sellise jälgimisega peaksid tegelema ka pädevad asutused. Selleks et pädevad asutused saaksid teha teadliku otsuse, on vaja näha ette asjakohased abinõud, et teha vajalik teave ja andmed pädevatele asutustele kättesaadavaks. Igal pädeval asutusel peaks olema võimalik nõuda tolliasutustelt vajalikku teavet ja tõendeid, sealhulgas importijate nime, aadressi ja kontaktandmeid, kui selline teave ei ole pädevale asutusele muul viisil kättesaadav. Kui tolliasutused saavad muu hulgas pädeva asutuse esitatud teabele tuginedes teada, et importija on ühtse massipõhise künnise ületanud, ei tohiks nad lubada importijal jätkata kauba importi kuni asjaomase kalendriaasta lõpuni või seni, kuni kõnealune importija pole saanud tegevusloaga SPIMi deklarandi staatust.

(10)

Importija, kes eeldab, et ta ületab aastase ühtse massipõhise künnise, peaks esitama tegevusloa taotluse. Selline importija peaks saama tegevusloaga SPIMi deklarandi staatuse enne ühtse massipõhise künnise ületamist. Nende importijate suhtes, kes ületasid ühtse massipõhise künnise enne loa saamist, tuleks kohaldada trahve.

(11)

Kohustus saada tegevusloaga SPIMi deklarandi staatus enne ühtse massipõhise künnise ületamist võib tuua kaasa selle, et 2026. aasta alguses esitatakse palju taotlusi. Et hõlbustada määruse (EL) 2023/956 kohaldamist pärast üleminekusätete kehtivuse lõppemist ja vältida võimalikke impordihäireid, on asjakohane lubada importijatel ja kaudsetel tolliesindajatel, kes on esitanud tegevusloa taotluse 31. märtsiks 2026, jätkata 2026. aastal kaupade importimist isegi pärast ühtse massipõhise künnise ületamist, kuni tehakse otsus loa andmise kohta. Et vältida määrusest (EL) 2023/956 tulenevatest kohustustest kõrvalehoidmist, tuleks loa andmisest keeldumise korral kohaldada importijate ja kaudsete tolliesindajate suhtes trahve vastavalt nimetatud määruse artikli 26 lõikele 2a.

(12)

Tagamaks, et importija mõiste hõlmab kõiki asjakohaseid tolliprotseduure, on vaja seda mõistet muuta, et see hõlmaks lihtsustatud tolliprotseduuri juhtumit, mille puhul esitatakse ainult tolliprotseduuri kokkuvõte vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 (5) artikli 175 lõikele 5.

(13)

Selleks et leida tasakaal tegevusloamenetluse toimivuse ja taotlejate riskiprofiili vahel, peaks konsulteerimismenetlus olema pädeva asutuse jaoks vabatahtlik. Konsulteerimismenetlus peaks võimaldama pädeval asutusel pidada nõu teiste pädevate asutuste ja komisjoniga, kui seda peetakse taotleja esitatud teabe ja SPIMi registris kättesaadavaks tehtud tolliteabe põhjal vajalikuks.

(14)

Suurema paindlikkuse tagamiseks peaks tegevusloaga SPIMi deklarantidel olema võimalik delegeerida SPIMi deklaratsiooni esitamine kolmandale isikule. Tegevusloaga SPIMi deklarant peaks jääma vastutavaks SPIMi deklaratsiooni esitamise eest. Et tegevusloaga SPIMi deklarant saaks võimaldada vajaliku delegeerimise ja juurdepääsu kolmandale isikule, peab kõnealune kolmas isik vastama teatavatele tehnilise pädevuse nõuetele, sealhulgas omama ettevõtjate registreerimise ja identifitseerimise numbrit (EORI-number), ning tema asukoht peaks olema liikmesriigis.

(15)

Tegevusloaga SPIMi deklarandid peaksid esitama oma iga-aastase SPIMi deklaratsiooni ja tagastama vastava arvu sertifikaate kaupade importimise aastale järgneva aasta 30. septembriks. Selleks et võimaldada tegevusloaga SPIMi deklarantidele kohustuste täitmisel suuremat paindlikkust, jätab deklaratsiooni hilisem esitamiskuupäev neile rohkem aega, et koguda vajalikku teavet, tagada, et seonduvad heitkogused on tõendanud akrediteeritud tõendaja, ning osta vastav arv SPIMi sertifikaate. SPIMi sertifikaatide kehtetuks tunnistamise kuupäeva tuleks vastavalt kohandada.

(16)

Mõne praegu määrusega (EL) 2023/956 hõlmatud alumiiniumi- ja terasetoote puhul sõltub seonduv heitkogus peamiselt sisendmaterjalidest (lähteainetest) tulenevast seonduvast heitkogusest, samas kui nende kaupade tootmise eri etappides tekkiv heide on üldjuhul suhteliselt väike. Kõnealused tootmisetapid hõlmavad viimistlusprotsesse, mida viivad läbi eraldi käitised, mis ei ole hõlmatud ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (ELi HKSiga) vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ, (6) välja arvatud integreeritud tootmisrajatised. Selleks et tagada sidusus ELi HKSi normidega ja lihtsustada SPIMi normide kohaldamist kolmandate riikide käitajate jaoks, tuleks nende tootmisprotsesside seonduvad heitkogused jätta heitkoguste arvutamisel süsteemipiiridest välja, viies tootmisprotsesside süsteemipiirid kooskõlla ELi HKSiga hõlmatud süsteemipiiridega.

(17)

Liikmesriigi või kolmanda riigi mandrilaval või majandusvööndis toodetud elektrienergiat käsitatakse vastavalt kas kõnealusest liikmesriigist või kõnealusest kolmandast riigist pärinevana. Liikmesriigi või kolmanda riigi mandrilaval või majandusvööndis toodetud vesinikku käsitatakse vastavalt kas kõnealusest liikmesriigist või kolmandast riigist pärinevana.

(18)

Kui sisendmaterjalide (lähteainete) suhtes on juba kohaldatud ELi HKSi või süsiniku hinnastamise süsteemi, mis on täielikult seotud ELi HKSiga, ei tohiks nende lähteainetega seonduvaid heitkoguseid võtta arvesse keerukate kaupadega seonduvate heitkoguste arvutamisel.

(19)

Tegevusloaga SPIMi deklarandid peavad esitama iga-aastase SPIMi deklaratsiooni, mis sisaldab seonduvate heitkoguste arvutamist kas vaikeväärtuste või akrediteeritud tõendaja tõendatud tegelike väärtuste alusel. Vaikeväärtused peaks arvutama ja kättesaadavaks tegema komisjon. Seonduvat heitkogust tuleks seega tõendada üksnes tegelike väärtuste puhul.

(20)

Üleminekuperioodi jooksul kogutud teave tõi esile, et aruandvatel deklarantidel on keeruline saada nõutavat teavet kolmandas riigis tegelikult makstud süsinikuhinna kohta. Selleks et hõlbustada süsinikuhinna mahaarvamist, peaks komisjon võimaluse korral kehtestama aasta keskmise süsinikuhinna, mida väljendatakse eurodes CO2 tonni kohta tegelikult makstud süsinikuhinnast, lähtudes muu hulgas konservatiivsest eeldusest ning tuginedes usaldusväärsel ja avalikult kättesaadaval teabel ning kolmandate riikide poolt komisjonile esitatud teabel põhinevatele parimatele olemasolevatele andmetele.

(21)

Tegelikult makstud süsinikuhinna mahaarvamiseks vajalikud tõendid tuginevad teabele, mis on oluline tegelike seonduvate heitkoguste kindlaksmääramiseks ja kontrollimiseks. Kui seonduvad heitkogused deklareeritakse vaikeväärtuste alusel, peaks olema võimalik taotleda süsinikuhinna mahaarvamist vaid viitega iga-aastastele süsiniku vaikehindadele, kui need on kättesaadavad. Kuna lähteainetega seonduvaid heitkoguseid ei tohiks arvesse võtta, kui nende suhtes on juba kohaldatud ELi HKSi või süsiniku hinnastamise süsteemi, mis on täielikult seotud ELi HKSiga, ei ole nende seonduvate heitkogustega seotud süsinikuhind mahaarvamisel asjakohane.

(22)

Tegevusloaga SPIMi deklarandid saavad taotleda tagastatavate SPIMi sertifikaatide arvu vähendamist vastavalt päritoluriigis deklareeritud seonduva heitkoguse eest tegelikult makstud süsinikuhinnale. Kuna süsinikuhinda saab maksta kolmandas riigis, mis ei ole imporditud kauba päritoluriik, peaks ka selline süsinikuhind olema mahaarvatav.

(23)

Selleks et muuta SPIMi registris olevad seonduvate heitkoguste andmed usaldusväärsemaks ja hõlbustada andmete esitamist, peaks akrediteeritud tõendajatel olema kolmandates riikides asuvate käitajate taotlusel juurdepääs SPIMi registrile, et kontrollida seonduvat heitkogust. Lisaks peaks nende käitajate ema- või sidusettevõtjatel olema juurdepääs SPIMi registrile, et kontrollitava käitaja nimel vajalikke andmeid registreerida ja jagada. Käitajatelt tuleks nõuda ettevõtte või tegevuse registreerimisnumbrit, et tagada nende identifitseerimine.

(24)

Et tagada kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 765/2008 (7) ja komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/2067, (8) on asjakohane sätestada, et tõendaja peaks olema juriidiline isik, kes on määruse (EL) 2023/956 kohaldamisel akrediteeritud riikliku akrediteerimisasutuse otsusega. Sellise otsuse tegemisel peaks riiklik akrediteerimisasutus võtma juriidilise isiku kvalifikatsiooni hindamisel arvesse rakendusmääruse (EL) 2018/2067 kohaseid asjakohaseid tegevusalade rühmi.

(25)

Selleks et aidata kaasa määruse (EL) 2023/956 rakendamisele riigi tasandil, peaksid liikmesriigid tagama, et pädevatel asutustel on kõik oma ülesannete ja kohustuste täitmiseks vajalikud volitused.

(26)

Ühtse keskplatvormi loomise, käitamise ja haldamisega seotud kulusid tuleks rahastada tegevusloaga SPIMi deklarantide makstavatest tasudest. Ühtse keskplatvormi loomiseks, käitamiseks ja haldamiseks sõlmitud esimese ühise riigihankelepingu kestuse ajal tuleks need kulud esialgu katta liidu üldeelarvest ning selleks tuleks kõnealustest tasudest saadav tulu asjaomaste kulude katmiseks suunata liidu eelarvesse. Võttes arvesse selle tulu laadi, on asjakohane käsitada seda tulu sihtotstarbelise sisetuluna. Pärast nimetatud kulude katmist alles jäänud tulu tuleks kanda liidu eelarvesse. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks tasude struktuur ja suurus selliselt, et ühtse keskplatvormi organiseerimine ja kasutamine oleks kulutõhus, et tasud määrataks kindlaks nii, et need kataksid üksnes asjaomased kulud, ning et välditaks põhjendamatuid halduskulusid. Samuti peaks komisjon võtma vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse järgmiste ühiste hankelepingute kestuse ajaks kindlaks, et tasudest tuleks otse rahastada platvormi käitamis- ja haldamiskulusid.

(27)

Selleks et anda tegevusloaga SPIMi deklarantidele piisavalt aega, et valmistuda määruse (EL) 2023/956 kohaste muudetud kohustuste täitmiseks, peaksid liikmesriigid alustama 2026. aastal imporditud kaupadega seonduvate heitkoguste puhul SPIMi sertifikaatide müüki 2027. aastal. 2027. aastal ostetud SPIMi sertifikaatide hind, mis vastab 2026. aastal liitu imporditud kaupadega seonduvatele heitkogustele, peaks olema kooskõlas ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikute hindadega 2026. aastal.

(28)

Tegevusloaga SPIMi deklarantide kohustust tagada, et SPIMi registris nende kontol olevate SPIMi sertifikaatide arv vastab iga kvartali lõpus vähemalt 80 %-le aasta algusest imporditud kaupadega seonduvatest heitkogustest, ei ole piisavalt kohandatud, et kajastada eeldatavat finantskorrektsiooni. Seetõttu on vaja vähendada sertifikaatide arvu määra 80 %-lt 50 %-le ja näha ette ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine. Lisaks peaks tegevusloaga SPIMi deklarandil olema võimalik tugineda SPIMi deklaratsioonis eelmisel aastal samade kaupade ja samade kolmandate riikide kohta esitatud teabele.

(29)

Tagasiostu piirmäär peaks samuti kajastama täpsemalt SPIMi sertifikaatide arvu, mille tegevusloaga SPIMi deklarandid peavad importimise aasta jooksul ostma.

(30)

Kuna SPIMi sertifikaadid tunnistatakse kehtetuks ilma hüvitiseta, ei ole tööpäeva lõpus vaja edastada teavet ühtselt keskplatvormilt SPIMi registrile.

(31)

Kui tegevusloaga SPIMi deklarant ei tagasta õiget arvu SPIMi sertifikaate kolmanda osapoole, täpsemalt käitaja, tõendaja või süsinikuhinna dokumente sertifitseeriva sõltumatu isiku esitatud ebaõige teabe tõttu, peaks pädevatel asutustel olema võimalik võtta trahvide kohaldamisel arvesse asjaomaseid konkreetseid asjaolusid, nagu kohustuste täitmata jätmise kestus, raskusaste, ulatus või kas täitmata jätmine oli tahtlik või tulenes hooletusest, kas see oli korduv või mil määral tegevusloaga SPIMi deklarant tegi koostööd. See võimaldaks väiksemate või tahtmatute vigade puhul trahvi summat vähendada.

(32)

Ühtse massipõhise künnise ületanud importijate suhtes, kes ei ole tegevusloaga SPIMi deklarandid, tuleks kohaldada artikli 26 lõikes 2a sätestatud trahvi. Seejuures tuleks arvesse võtta kõiki sellise importija poolt asjaomasel kalendriaastal ilma loata imporditud kaupadega seonduvaid heitkoguseid. On asjakohane sätestada, et trahvi tasumine vabastab importija kohustusest esitada kõnealuse impordiga seoses SPIMi deklaratsioon ja tagastada SPIMi sertifikaadid. Et võtta arvesse rikkumise kerget või tahtmatut laadi, peaks pädevatel asutustel olema võimalik määrata väiksem trahv, kui ühtset massipõhist künnist on ületatud mitte rohkem kui 10 % võrra kõnealusest künnisest või kui importija on ajutiselt jätkanud kaupade importimist ja tema taotlus tegevusloaga SPIMi deklarandi staatuse saamiseks on tagasi lükatud.

(33)

Määrust (EL) 2023/956 kohaldatakse teatavate liitu imporditavate CO2-mahukate kaupade suhtes. Määruse (EL) 2023/956 I lisas loetletud kaupade hulgas on tsemenditoodete all „muud kaoliinsavid“. Kuigi kaltsineeritud kaoliinsavid on CO2-mahukad tooted, ei ole see nii kaltsineerimata kaoliinsavide puhul. Kaltsineerimata kaoliinsavid tuleks seetõttu määruse (EL) 2023/956 kohaldamisalast välja jätta.

(34)

Määruse (EL) 2023/956 II lisas on loetletud kaubad, mille puhul tuleks seonduvate heitkoguste arvutamisel arvesse võtta ainult otseseid heitkoguseid. Kõnealuses lisas loetlemata kaupade puhul tuleks arvesse võtta nii otseseid kui ka kaudseid heitkoguseid. Kuna kaudsed heitkogused ei ole elektritootmise seisukohast olulised, tuleks elekter lisada kõnealuses lisas esitatud kaupade loetellu.

(35)

On vaja lihtsustada vaikeväärtuste kindlaksmääramist, kui konkreetse kaubaliigi puhul puuduvad usaldusväärsed andmed eksportiva riigi kohta. Sellistel juhtudel tuleks kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vältimiseks kehtestada vaikeväärtuseks nende 10 suurima heitemahukusega eksportiva riigi keskmine heitemahukus, mille kohta on olemas usaldusväärsed andmed, kuna see on asjakohane keskmine, et tagada SPIMi keskkonnaeesmärgi täitmine. See ei piira võimalust kohandada neid vaikeväärtusi piirkonna eripära alusel vastavalt määruse (EL) 2023/956 IV lisa punktile 7.

(36)

Selleks et täiendada ja muuta määruse (EL) 2023/956 teatavaid mitteolemuslikke osi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et vajaduse korral muuta kõnealuse määruse VII lisas esitatud ühtset massipõhist künnist, mis on kindlaks määratud kooskõlas kõnealuse määruse artikli 2 lõikega 3a, ning täiendada kõnealust määrust, et määrata kindlaks, et ühtse keskplatvormi käitamis- ja haldamiskulusid rahastatakse otse tegevusloaga SPIMi deklarantide makstavatest tasudest. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (9) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(37)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt lihtsustada teatavaid kohustusi ja tugevdada mehhanismi, mille liit on kehtestanud kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu vältimiseks ja seeläbi süsinikuheite vähendamiseks kogu maailmas, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(38)

Selleks et määruse (EL) 2023/956 kohaseid delegeeritud õigusakte ja rakendusakte oleks võimalik õigeaegselt vastu võtta, peaks käesolev määrus jõustuma kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(39)

Määrust (EL) 2023/956 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

3)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

4)

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

5)

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

6)

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

7)

Artikli 8 lõige 1 asendatakse järgmisega:

8)

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

9)

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

10)

Lisatakse järgmine artikkel:

11)

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

12)

Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

13)

Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

14)

Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

15)

Artikli 19 lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon hõlbustab ka teabevahetust pädevate asutustega kelmuste ja pettuste, artiklis 25a kohaselt tehtud järelduste ning artikli 26 kohaselt määratud trahvide kohta.“

16)

Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

17)

Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

18)

Artiklit 22 muudetakse järgmiselt:

19)

Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:

20)

Artikkel 24 asendatakse järgmisega:

21)

Artikli 25 lõiked 1–4 asendatakse järgmisega:

22)

Lisatakse järgmine artikkel:

23)

Artiklit 26 muudetakse järgmiselt:

24)

Artikli 27 lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

25)

Artiklit 28 muudetakse järgmiselt:

26)

Artikli 30 lõike 6 teise lõigu punkti b muudetakse järgmiselt:

27)

Artikli 36 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

28)

I lisas asendatakse CN-kood „2507 00 80  – Muud kaoliinsavid“ koodiga „ex 2507 00 80  – Muud kaoliinsavid, v.a kaltsineerimata kaoliinsavid“.

29)

II lisasse lisatakse järgmine tabel:

„Elekter

30)

IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

31)

V lisa punkti 2 lisatakse järgmine alapunkt:

32)

VI lisa punkti 2 alapunkti k alapunkt iii asendatakse järgmisega:

33)

Lisatakse käesoleva määruse II lisas esitatud VII lisa.