This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32025R1952
Commission Implementing Regulation (EU) 2025/1952 of 29 September 2025 on measures to prevent the establishment and the spread within the Union territory of Anoplophora glabripennis (Motschulsky) and for the eradication and containment of that pest within certain demarcated areas and repealing Implementing Decision (EU) 2015/893
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/1952, 29. september 2025, milles käsitletakse meetmeid Anoplophora glabripennis’e (Motschulsky) liidu territooriumil kohandumise ja leviku ärahoidmiseks ning kõnealuse taimekahjustaja likvideerimiseks ja leviku tõkestamiseks liidu territooriumi teatavatel piiritletud aladel ning millega tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus (EL) 2015/893
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/1952, 29. september 2025, milles käsitletakse meetmeid Anoplophora glabripennis’e (Motschulsky) liidu territooriumil kohandumise ja leviku ärahoidmiseks ning kõnealuse taimekahjustaja likvideerimiseks ja leviku tõkestamiseks liidu territooriumi teatavatel piiritletud aladel ning millega tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus (EL) 2015/893
C/2025/6532
ELT L, 2025/1952, 3.12.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2025/1952/oj (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Date of entry into force unknown (pending notification) or not yet in force., Date of effect: 23/12/2025
|
Euroopa Liidu |
ET L-seeria |
|
2025/1952 |
3.12.2025 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2025/1952,
29. september 2025,
milles käsitletakse meetmeid Anoplophora glabripennis’e (Motschulsky) liidu territooriumil kohandumise ja leviku ärahoidmiseks ning kõnealuse taimekahjustaja likvideerimiseks ja leviku tõkestamiseks liidu territooriumi teatavatel piiritletud aladel ning millega tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus (EL) 2015/893
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrust (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ, (1) eriti selle artikli 28 lõikeid 1 ja 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2015/893 (2) on kehtestatud Anoplophora glabripennis’e (Motschulsky) (edaspidi „määratletud taimekahjustaja“) liidu territooriumile sissetoomise ja seal leviku vastu võetavad meetmed. |
|
(2) |
Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/2072 (3) II lisa B osas on esitatud loetelu liidu territooriumil teadaolevalt esinevatest liidu karantiinsetest taimekahjustajatest. |
|
(3) |
Määratletud taimekahjustaja on kantud rakendusmääruse (EL) 2019/2072 II lisa B osa nimekirja, sest seda esineb teadaolevalt liidu territooriumi teatavates osades. See on polüfaagne taimekahjustaja, kes teadaolevalt mõjutab liidu territooriumil paljusid eri taimeliike. |
|
(4) |
Määratletud taimekahjustaja on loetletud ka komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/1702 (4) lisas prioriteetse taimekahjustajana. |
|
(5) |
Kindlaksmääratud taimekahjustaja peremeestaimi (edaspidi „peremeestaimed“) tuleks uurida, et tagada määratletud taimekahjustaja võimalikult varajane avastamine. |
|
(6) |
Määratletud taimekahjustaja ligimeelitamiseks saaks kasutada mitmeid peremeestaimi ja seeläbi piirata selle esinemist avastamise korral. Sellega seoses tuleks neile viidata kui sentineltaimedele. |
|
(7) |
Peremeestaimed, mis on varem liidu territooriumil leitud määratletud taimekahjustajaga nakatunud olevat, aitavad kõige tõenäolisemalt kaasa selle levikule. Neile tuleks viidata kui määratletud taimedele. Lisaks tuleks nende suhtes kohaldada piiritletud aladel vastavalt vajadusele teatavaid likvideerimis- või leviku tõkestamise meetmeid. |
|
(8) |
Selleks et tagada määratletud taimekahjustaja varajane avastamine ja likvideerimine liidu territooriumil, kus määratletud taimekahjustajat teadaolevalt ei esine, peaksid liikmesriigid tegema iga-aastaseid uuringuid. Selleks et sellised uuringud oleksid kõige tõhusamad, peaksid need hõlmama kõiki peremeestaimi. Need uuringud peaksid põhinema Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „toiduohutusamet“) teaduslikel nõuannetel, mis on esitatud üldistes suunistes taimekahjustajate statistiliselt usaldatavate ja riskipõhiste uuringute kohta (5). |
|
(9) |
Peale selle peab iga liikmesriik kooskõlas määrusega (EL) 2016/2031 koostama situatsiooniplaani iga prioriteetse taimekahjustaja kohta, kes võib tema territooriumile siseneda ja seal kohanduda, ning seda kava ajakohastama. Tuginedes varasematest puhangutest saadud kogemustele, on vaja vastu võtta erieeskirjad määruse (EL) 2016/2031 artikli 25 rakendamiseks, et koostada põhjalik situatsiooniplaan juhuks, kui määratletud taimekahjustajat liidus leitakse. |
|
(10) |
Selleks et hoida ära määratletud taimekahjustaja levikut liidu territooriumil ja pidades silmas tema levimisvõimet, peaks puhvertsoon ulatuma saastunud piirkonna piiridest vähemalt 2 km kaugusele. |
|
(11) |
Selleks et tagada likvideerimismeetmete viivitamatu kohaldamine ja hoida ära määratletud taimekahjustaja edasine levik liidu ülejäänud territooriumile, on vaja kehtestada eeskirjad piiritletud alade iga-aastaste uuringute kohta. Kõige ajakohasemate teaduslike ja tehniliste tõenditega kohandamiseks peaksid need eeskirjad põhinema toiduohutusameti üldistel suunistel taimekahjustajate statistiliselt usaldatavate ja riskipõhiste uuringute kohta. |
|
(12) |
Selleks et tagada proportsionaalne reageerimine vastavale määratletud taimekahjustajast lähtuvale taimetervislikule riskile, on vaja kehtestada eeskirjad piiritletud alade suuruse vähendamiseks ning nende kehtestamist ja staatuse tühistamist käsitlevad erandid. Nende eeskirjade kohaldamiseks tuleks kehtestada eritingimused, mis tagaksid, et määratletud taimekahjustaja ei levi liidu ülejäänud territooriumile. |
|
(13) |
Määratletud taimekahjustaja üksikute leidude korral liidu territooriumil ei peaks nõudma piiritletud ala kehtestamist, kui määratletud taimekahjustajat on võimalik asjaomastelt taimedelt kõrvaldada ning kui on tõendeid, et need taimed saastusid enne piirkonda toomist või et konkreetne leid ei vii tõenäoliselt määratletud taimekahjustaja kohandumiseni. See on kõige proportsionaalsem lähenemisviis, kuni asjaomases piirkonnas tehtud uuringud kinnitavad määratletud taimekahjustaja puudumist. Väga konkreetsetel juhtudel, kui määratletud taimekahjustaja esilekerkimise ja leviku liidu territooriumil võib üheselt välistada ning vastavat riski peetakse väheoluliseks, ei ole selline seire põhjendatud ja seega ei tohiks seda nõuda. |
|
(14) |
Teatavates liidu piirkondades ei ole määratletud taimekahjustaja likvideerimine enam võimalik. Asjaomastel liikmesriikidel tuleks seepärast lubada määratletud taimekahjustaja likvideerimise asemel kohaldada meetmeid selle taimekahjustaja leviku tõkestamiseks. |
|
(15) |
Leviku tõkestamiseks piiritletud aladel võetavad meetmed peaksid olema vähem ranged kui likvideerimismeetmed, kuid tagama hoolikad uuringud ja ennetusmeetmete võtmise eelkõige asjaomastes puhvertsoonides, et vältida määratletud taimekahjustaja levimist liidu ülejäänud territooriumile. |
|
(16) |
Pidades silmas asjaolu, et leviku tõkestamiseks piiritletud alasid käsitlevad meetmed on leebemad, tuleks puhvertsooni laiust suurendada vähemalt nelja kilomeetrini, mis tagaks, et määratletud taimekahjustaja ei levi väljapoole neid piiritletud alasid. |
|
(17) |
Selleks et komisjonil oleks ülevaade määratletud taimekahjustaja levikust liidu territooriumil ning et tal oleks võimalik lisada vastav ala käesoleva määruse I lisas esitatud piiritletud alade loetellu, peaksid liikmesriigid teatama komisjonile ja teistele liikmesriikidele igast taimekahjustaja leviku tõkestamiseks piiritletud alast, mille nad kavatsevad kehtestada või mida nad kavatsevad muuta. |
|
(18) |
Selleks et tagada saastunud taimede viivitamatu eemaldamine ja ennetada määratletud taimekahjustaja levikut liidu ülejäänud territooriumile, tuleks puhvertsoonides teha kord aastas aasta kõige sobivamal ajal piisavalt intensiivseid uuringuid, võttes arvesse, kas pädevatel asutustel on võimalik peremeestaimi saastunud piirkondades leviku tõkestamiseks edaspidi jälgida. |
|
(19) |
Selleks et ära hoida ära määratletud taimekahjustaja edasisist levikut liidu väljapoole piiritletud alasid, peaks iga-aastaste uuringute intensiivsus piiritletud alade tootmispaikade ümber olema suurem kui selliste alade ülejäänud kohtades. |
|
(20) |
Rakendusotsuse (EL) 2015/893 meetmed, mis käsitlevad määratletud taimede sissetoomist ja nende vedu liidu territooriumil, on esitatud rakendusmääruse (EL) 2019/2072 VII ja VIII lisas ning selle meetmed, mis käsitlevad määratletud taimekahjustaja uuringuid, likvideerimist ja leviku tõkestamist, ajakohastatakse ja asendatakse käesoleva määruse meetmetega. |
|
(21) |
Seepärast tuleks rakendusotsus (EL) 2015/893 kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva määrusega. |
|
(22) |
Käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad toiduohutusameti poolt Anoplophora glabripennis’e taimekahjustaja uuringukaardi (6) (edaspidi „taimekahjustaja uuringukaart“) põhjal tehtud uuringuid ning toiduohutusameti üldisi suuniseid taimekahjustajate statistiliselt usaldatavate ja riskipõhiste uuringute kohta, tuleks hakata kohaldama alates 1. jaanuarist 2027, et anda pädevatele asutustele piisavalt aega selliste uuringute kavandamiseks, uuringuplaani ettevalmistamiseks ja piisavate vahendite eraldamiseks. |
|
(23) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
REGULEERIMISESE JA MÕISTED
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesolevas määruses sätestatakse meetmed, et hoida ära Anoplophora glabripennis’e (Motschulsky) kohandumine ja levik liidu territooriumil, meetmed selle taimekahjustaja likvideerimiseks seal, kus seda liidu territooriumil leitakse, ning selle leviku tõkestamise meetmed, kui likvideerimine ei ole enam võimalik.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1) |
„määratletud taimekahjustaja“ – Anoplophora glabripennis (Motschulsky); |
|
2) |
„määratletud taimed“ – istutamiseks ettenähtud taimed, mille tüve või juurekaela läbimõõt on kõige jämedamas kohas 1 cm või rohkem ning mis kuuluvad järgmistesse perekondadesse: Acer spp., Aesculus spp., Betula spp., Fraxinus spp., Populus spp., Salix spp. ja Ulmus spp.; |
|
3) |
„peremeestaimed“ – istutamiseks ettenähtud taimed, mille tüve või juurekaela läbimõõt on kõige jämedamas kohas 1 cm või rohkem ning mis kuuluvad järgmistesse perekondadesse ja liikidesse: Acer spp., Aesculus spp., Albizia spp., Alnus spp., Betula spp., Carpinus spp., Celtis spp., Cercidiphyllum spp., Corylus spp., Elaeagnus spp., Fagus spp., Fraxinus spp., Gleditsia spp., Hibiscus spp., Koelreuteria spp., Malus spp., Melia spp., Morus spp., Platanus spp., Populus spp., Prunus spp., Pyrus spp., Ostrya spp., Quercus rubra, Robinia spp., Salix spp., Sophora spp., Sorbus spp., Tilia spp. ja Ulmus spp.; |
|
4) |
„määratletud puit ja puidust pakkematerjal“ – perekondade Acer spp., Aesculus spp., Betula spp., Fraxinus spp., Populus spp., Salix spp. ja Ulmus spp. puit ja puidust pakkematerjal; |
|
5) |
„sentineltaimed“ – määratletud taimed, mis on spetsiaalselt istutatud määratletud taimekahjustaja varajase avastamise hõlbustamiseks ja mida kasutatakse uuringuteks; |
|
6) |
„leviku tõkestamiseks piiritletud ala“ – I lisas loetletud ala, kus määratletud taimekahjustajat ei ole võimalik likvideerida. |
II PEATÜKK
LIIDU TERRITOORIUMIL VÄLJASPOOL PIIRITLETUD ALASID TEHTAVAD IGA-AASTASED UURINGUD MÄÄRATLETUD TAIMEKAHJUSTAJA AVASTAMISEKS NING SITUATSIOONIPLAANID
Artikkel 3
Uuringud liidu territooriumil väljaspool piiritletud alasid
1. Pädevad asutused teevad asjaomase riigi territooriumi neis osades, kus ei ole teada määratletud taimekahjustaja esinemine, peremeestaimede iga-aastaseid riskipõhiseid uuringuid, et kontrollida kõnealuse taimekahjustaja olemasolu.
2. Kõnealuste uuringute uuringuplaan ja proovivõtukava võimaldavad asjaomases liikmesriigis piisava usaldusväärsusega avastada vähese hulga saastunud taimede esinemist.
Uuringud peavad põhinema toiduohutusameti üldistel suunistel taimekahjustajate statistiliselt usaldatavate ja riskipõhiste uuringute kohta.
3. Uuringud tehakse:
|
a) |
kasutades meetodeid, mis võimaldavad avastada saastumist võra kõrgusel; |
|
b) |
välitingimustes, loodus- ja linnapiirkondades, maanteede ja raudteede äärsetes peatustes, samuti puukoolides, aianduskeskustes, kaubanduskeskustes, lehtpuitu käitlevates saeveskites ja muudes asjakohastes kohtades, kus pädevad asutused võivad pidada määratletud taimekahjustaja avastamist tõenäolisemaks; |
|
c) |
võttes arvesse peremeestaimede olemasolu ja bioloogiat ning taimekahjustaja uuringukaardil osutatud teaduslikku ja tehnilist teavet. |
4. Uuringud seisnevad järgmises:
|
a) |
peremeestaimede visuaalne kontroll ning |
|
b) |
vajaduse korral proovide võtmine istutamiseks ettenähtud taimedest, puidust või puidust pakkematerjalist ja nende proovide analüüs. |
Uuringute visuaalse kontrolli täiendamiseks võib vajaduse korral kasutada spetsiaalselt välja õpetatud otsimiskoeri või püüniseid.
Artikkel 4
Situatsiooniplaanid
Iga liikmesriik näeb oma määruse (EL) 2016/2031 artikli 25 kohaselt nõutavas situatsiooniplaanis ette järgmise:
|
a) |
määratletud taimekahjustaja likvideerimine, nagu on sätestatud artiklis 9; |
|
b) |
kättesaadavaks tehtavad vajalikud vahendid ja nende vahendite kättesaadavaks tegemise menetlused juhuks, kui määratletud taimekahjustaja esinemine leiab kinnitust või kahtlustatakse selle esinemist; |
|
c) |
sätted peremeestaimede liidu territooriumile toomise ja seal vedamise erinõuete kohaldamise kohta, nagu on sätestatud rakendusmääruse (EL) 2019/2072 VII ja VIII lisas; |
|
d) |
eraomandi omanike kindlakstegemise kord juhul, kui määratletud taimekahjustaja avastamise korral tuleb meetmeid rakendada. |
Vajaduse korral ajakohastavad liikmesriigid oma situatsiooniplaane igal aastal.
III PEATÜKK
PIIRITLETUD ALAD
Artikkel 5
Piiritletud alade kehtestamine
1. Kui määratletud taimekahjustaja esinemine on ametlikult kinnitatud, määrab asjaomane liikmesriik määratletud taimekahjustaja likvideerimiseks viivitamata kindlaks piiritletud ala.
2. Pärast määratletud taimekahjustaja esinemise ametlikku kinnitamist ja lõikes 1 osutatud piiritletud ala kehtestamist teevad pädevad asutused piiritleva uuringu abil viivitamata kindlaks saastumise taseme.
3. Kui artiklis 8 osutatud uuringu tulemuste põhjal jõutakse vähemalt nelja järjestikuse aasta jooksul järeldusele, et määratletud taimekahjustajaga saastumise ulatus on niisugune, et selle likvideerimine ei ole võimalik, teatavad pädevad asutused viivitamata komisjonile üksikasjad uue leviku tõkestamiseks piiritletud ala kohta, mille nad kavatsevad kindlaks määrata või mida nad kavatsevad muuta, et selle ala saaks lisada I lisas esitatud leviku tõkestamiseks piiritletud alade loetellu.
4. Piiritletud ala koosneb järgmistest osadest:
|
a) |
piirkond, kus on kõik saastunud taimed ja kõik saastuda võivad määratletud taimed vähemalt 100 m raadiuses saastunud taimedest (edaspidi „saastunud piirkond“); |
|
b) |
puhvertsoon:
|
5. Piiritletud ala täpsel kindlaksmääramisel võetakse arvesse teaduslikke põhimõtteid, määratletud taimekahjustaja bioloogiat, saastumise ulatust, peremeestaimede täpset levikut asjaomasel alal ja tõendeid määratletud taimekahjustaja kohandumise kohta.
See põhineb piiritleval uuringul, mille uuringuplaan ja proovivõtukava võimaldavad 95 % usaldusväärsusega kindlaks teha saastunud taimede esinemine, kui nende osakaal on 1 %. Uuring peab põhinema toiduohutusameti suunistel statistiliselt usaldatavate ja riskipõhiste uuringute kohta.
6. Artiklis 9 osutatud likvideerimismeetmete kohaldamisel võib puhvertsooni laiust vähendada minimaalselt 1 kilomeetrini juhul, kui pädev asutus jõuab järeldusele, et määratletud taimekahjustaja likvideerimine on võimalik, arvestades puhangu asjaolusid, näiteks selle suurus ja asukoht, saastumise ulatus või peremeestaimede arv ja paiknemine.
Leviku tõkestamiseks piiritletud ala puhul võib puhvertsooni laiust vähendada minimaalselt 2 kilomeetrini juhul, kui pädev asutus leiab, et see vahemaa on määratletud taimekahjustaja leviku tõkestamiseks asjakohane, arvestades puhangu asjaolusid, näiteks selle suurust ja asukohta, saastumise ulatust või peremeestaimede arvu ja paiknemist.
Pädevad asutused tagavad piiritletud aladel, et üldsus ja ettevõtjad on teadlikud piiritletud alade piiridest.
Artikkel 6
Piiritletud alade kehtestamise erandid
1. Erandina artiklist 5 võivad pädevad asutused otsustada piiritletud ala mitte kehtestada või kehtestada selle ajutiselt, kui on tõendeid selle kohta, et:
|
a) |
määratletud taimekahjustaja on alale sisse toodud taimedega, puiduga või puidust pakkematerjaliga, millelt see leiti, ja kõnealused taimed, puit või puidust pakkematerjal olid saastunud enne nende asjaomasele alale toomist ning määratletud taimekahjustaja ei ole paljunenud, või et tegemist on üksikleiuga, mis eeldatavasti ei too kaasa organismi kohandumist, ning |
|
b) |
eriuuringu ja võetud likvideerimismeetmete tulemustest nähtub, et määratletud taimekahjustaja ei ole alal kohandunud ning määratletud taimekahjustaja levik või edukas paljunemine ei ole tema bioloogia tõttu võimalik. |
2. Lõikes 1 sätestatud erandit kasutav pädev asutus:
|
a) |
võtab viivitamata meetmeid, millega tagatakse määratletud taimekahjustaja kiire likvideerimine ja välistatakse selle leviku võimalus; |
|
b) |
teeb 1 km raadiuses saastunud taimedest või määratletud taimekahjustaja leiukohast vähemalt neli aastat järjest uuringuid määratletud taimekahjustaja vähemalt ühe arengutsükli ja ühe lisa-aasta vältel; uuringud on vähemalt määratletud taimekahjustaja esimesel lendlusperioodil korrapärased ja intensiivsed ning need toimuvad artikli 3 kohaselt; |
|
c) |
teeb kindlaks saastumise päritolu, kontrollides asjaomastel taimedel, puidul või puidust pakkematerjalil saastumistunnuseid, sh sihipäraseid destruktiivseid proovivõtumeetodeid kasutades, et tuvastada vastsete esinemist; |
|
d) |
suurendab üldsuse teadlikkust määratletud taimekahjustajaga seotud ohust ning |
|
e) |
võtab mis tahes muid meetmeid, mis võivad määratletud taimekahjustaja likvideerimisele kaasa aidata, võttes arvesse standardit ISPM nr 9 (7) ja kohaldades integreeritud meetodit vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud standardis ISPM nr 14 (8). |
Punkti 2 alapunktis b osutatud uuringut ei nõuta juhtudel, kui määratletud taimekahjustaja täiskasvanud isendite esinemise või esilekerkimise peremeestaimel, määratletud puidul või määratletud puidust pakkematerjalil võib üheselt välistada ja kui selle järelduse põhjused on komisjonile kirjalikult esitatud.
Artikkel 7
Piiritletud ala staatuse tühistamine
1. Piiritletud ala staatuse võib tühistada, kui artiklis 8 osutatud uuringute põhjal ei ole määratletud taimekahjustajat piiritletud alal avastatud vähemalt neljal järjestikusel aastal.
2. Piiritletud ala staatuse võib tühistada ka juhul, kui on täidetud artikli 6 lõikes 1 sätestatud tingimused.
Artikkel 8
Iga-aastased uuringud piiritletud aladel
1. Pädevad asutused teevad määratletud taimekahjustaja esinemise avastamiseks piiritletud aladel määruse (EL) 2016/2031 artikli 19 lõikes 1 osutatud iga-aastaseid intensiivseid uuringuid ja võtavad seejuures arvesse taimekahjustaja uuringukaardil osutatud teavet; uuringud toimuvad kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2–5.
2. Vajaduse korral kasutab pädev asutus sihipäraseid destruktiivseid proovivõtumeetodeid.
3. Kui kasutatakse sentineltaimi, kontrollitakse neid määratletud taimi vähemalt kord kuus. Need hävitatakse ja neid uuritakse hiljemalt enne seda, kui määratletud taimekahjustaja on võimeline lõpetama ühe täieliku elutsükli pädeva asutuse poolt kindlaks määratud alal.
4. Uuringuplaanis tuleb arvesse võtta toiduohutusameti üldisi suuniseid statistiliselt usaldatavate ja riskipõhiste uuringute kohta. Avastamisuuringutes kasutatava uuringuplaani ja proovivõtukava abil peab olema võimalik vähemalt 95 % usaldusväärsusega kindlaks teha määratletud taimekahjustaja esinemine 1 % ulatuses.
5. Pädev asutus teeb peremeestaimede kontrollimise teel sobivatel aegadel vähemalt 1 km raadiuses määratletud puidu ja puidust pakkematerjali ning koore töötlemisettevõttest iga-aastaseid uuringuid määratletud taimekahjustaja esinemise tuvastamiseks.
IV PEATÜKK
LIKVIDEERIMIS- JA TÕKESTAMISMEETMED
Artikkel 9
Likvideerimismeetmed
1. Määratletud taimekahjustaja likvideerimiseks võtavad pädevad asutused piiritletud aladel järgmisi meetmeid:
|
a) |
saastunud taimede ja määratletud taimekahjustaja põhjustatud sümptomitega taimede kohene langetamine ning nende juurte täielik eemaldamine, kui allpool saastunud taime juurekaela on näha vastsete käike; kui saastunud taimed leiti väljaspool määratletud taimekahjustaja lendlusperioodi, toimub langetamine ja kõrvaldamine enne järgmise lendlusperioodi algust; |
|
b) |
kõikide määratletud taimede langetamine vähemalt 100 m raadiuses saastunud taimedest ning kõnealuste määratletud taimede kontrollimine saastumisele osutavate tunnuste tuvastamiseks; |
|
c) |
punktide a ja b kohaselt langetatud taimede kõrvaldamine, kontrollimine ja ohutu hävitamine, võttes kõik vajalikud ettevaatusabinõud, et vältida määratletud taimekahjustaja levikut langetamise ajal ja pärast seda; |
|
d) |
saastumisega seotud puidu, koore ja puidust pakkematerjali kõrvaldamine, kontrollimine ja ohutu hävitamine, võttes kõik vajalikud ettevaatusabinõud, et vältida määratletud taimekahjustaja levikut; |
|
e) |
potentsiaalselt saastunud määratletud taimede, määratletud puidu ja puidust pakkematerjali piiritletud alalt edasitoimetamise keelamine; |
|
f) |
saastumise päritolu uurimine, tehes kindlaks saastumisega seotud taimede, puidu, koore ja muude objektide päritolu, ning neil saastumistunnuste esinemise kontrollimine, sealhulgas sihipäraseid destruktiivseid proovivõtumeetodeid kasutades; |
|
g) |
võimaluse korral määratletud taimede asendamine taimeliikidega, mis ei ole taimekahjustajale vastuvõtlikud; |
|
h) |
uute määratletud taimede olemasolu keeld välitingimustes punktis b osutatud alal, välja arvatud määruse (EL) 2019/2072 VIII lisa punktis 17.2 osutatud tootmispaikades ja juhul, kui tegemist on sentineltaimedega; |
|
i) |
avalikkuse teavitamine määratletud taimekahjustaja ohtlikkusest ning käesolevas artiklis sätestatud likvideerimismeetmetest, sh määratletud taimede piiritletud alalt väljaviimise tingimustest; |
|
j) |
vajaduse korral erimeetmed erijuhtumite või komplikatsioonide lahendamiseks, mille puhul on alust arvata, et need ei lase taimekahjustaja levikut tõkestada, takistavad seda või põhjustavad selles viivitusi, eriti meetmed, mis on seotud juurdepääsuga kõigile saastunud või saastuskahtlusega taimedele ja selliste taimede asjakohase likvideerimisega, olenemata taimede asukohast, nende kuuluvusest riigi- või eraomandisse ning nende eest vastutavast isikust või üksusest; |
|
k) |
muud meetmed, mis võivad kaasa aidata määratletud taimekahjustaja likvideerimisele kooskõlas rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardiga (ISPM) nr 9 (9) ning kompleksse lähenemisviisi rakendamisele vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud standardis ISPM nr 14 (10). |
Kui esimese lõigu punkti a kohaldamisel ei ole võimalik eemaldada sügaval paiknevaid kände ja pindmisi juuri, purustatakse need vähemalt 40 cm sügavuseni või kaetakse putukakindla materjaliga.
2. Rakendusmääruse (EL) 2019/2072 VIII lisa punktis 17.2 osutatud tootmispaikadest vähemalt 1 km raadiuses tehtavad iga-aastased ametlikud uuringud põhinevad toiduohutusameti üldistel suunistel taimekahjustajate statistiliselt usaldatavate ja riskipõhiste uuringute kohta ning kasutatava uuringuplaani ja proovivõtukavaga peab olema võimalik vähemalt 99 % usaldusnivooga kindlaks teha saastunud taimede esinemine, kui nende osakaal on 1 %.
3. Juhul, kui määratletud puit ja puidust pakkematerjal ja koor viiakse väljapoole piiritletud ala ja kui piiritletud alal ei ole töötlemisettevõtteid, viiakse määratletud puit ja puidust pakkematerjal ja koor lähimasse väljaspool piiritletud ala asuvasse sobivasse ettevõttesse, et tagada viivitamatu töötlemine vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/2072 VIII lisa punktidele 30–32. See vedu toimub ametliku kontrolli all ja suletud tingimustes viisil, millega tagatakse, et määratletud taimekahjustaja ei saa levida.
Vastutav ametiasutus teeb peremeestaimede kontrollimise teel sobivatel aegadel vähemalt 1 km raadiuses töötlemisettevõttest iga-aastaseid uuringuid määratletud taimekahjustaja esinemise tuvastamiseks.
4. Kui pädev asutus peab piiratud arvu üksiktaimede puhul langetamist ebasobivaks nende erilise sotsiaalse, kultuurilise või keskkonnaväärtuse tõttu, siis erandina lõike 1 esimese lõigu punktist b kontrollitakse neid üksiktaimi eraldi kord kuus taimekahjustaja esinemise tunnuste suhtes ning võetakse langetamisele alternatiivseid meetmeid, mis tagavad kõrgel tasemel kaitse, et ennetada määratletud taimekahjustaja võimalikku levimist nendelt taimedelt.
Artikkel 10
Tõkestamismeetmed
1. Pädevad asutused võtavad I lisas loetletud leviku tõkestamiseks piiritletud aladel kõik järgmised meetmed:
|
a) |
saastunud taimede ja määratletud taimekahjustaja põhjustatud sümptomitega taimede langetamine ning nende juurte täielik eemaldamine, kui allpool saastunud taime juurekaela on näha vastsete käike; |
|
b) |
punkti a kohaselt langetatud taimede kõrvaldamine, kontrollimine ja ohutu hävitamine, võttes vajalikud ettevaatusabinõud, et vältida määratletud taimekahjustaja levikut langetamise ajal ja pärast seda; |
|
c) |
potentsiaalselt saastunud määratletud taimede, määratletud puidu ja puidust pakkematerjali piiritletud alalt edasitoimetamise keelamine; |
|
d) |
vajaduse korral määratletud taimede asendamine muude taimedega, mis ei ole taimekahjustajale vastuvõtlikud; |
|
e) |
uute määratletud taimede olemasolu keeld saastunud piirkonnas välitingimustes, välja arvatud rakendusmääruse (EL) 2019/2072 VIII lisa punktis 17.2 osutatud tootmispaikades ja sentineltaimede istutamise korral. |
|
f) |
avalikkuse teavitamine määratletud taimekahjustaja ohtlikkusest ning käesolevas artiklis sätestatud tõkestamismeetmetest, sh määratletud taimede väljaviimise tingimustest artikli 5 kohaselt kehtestatud piiritletud alalt; |
|
g) |
vajaduse korral erimeetmed muude probleemide või komplikatsioonide puhuks, mille korral on alust arvata, et need ei tõkesta taimekahjustaja levikut, takistavad seda või põhjustavad selles viivitusi, eriti meetmed, mis on seotud juurdepääsuga kõigile saastunud või eeldatavalt saastunud taimedele ning selliste taimede asjakohase langetamise ja hävitamisega, olenemata taimede asukohast, omandikuuluvusest või nende eest vastutavast isikust; |
|
h) |
muud meetmed, mis võivad aidata tõkestada määratletud taimekahjustaja levikut. |
Esimese lõigu punkti a kohaldamisel alustatakse langetamist viivitamata, kui aga saastunud taimed leiti väljaspool määratletud taimekahjustaja lendlusperioodi, toimub langetamine ja kõrvaldamine enne järgmise lendlusperioodi algust. Kui sügaval paiknevaid kände ja pindmisi juuri ei ole võimalik eemaldada, purustatakse need vähemalt 40 cm sügavuseni või kaetakse putukakindla materjaliga.
2. Rakendusmääruse (EL) 2019/2072 VIII lisa punktis 17.2 osutatud tootmispaikadest vähemalt 1 km raadiuses tehtavad iga-aastased ametlikud uuringud põhinevad toiduohutusameti üldistel suunistel taimekahjustajate statistiliselt usaldatavate ja riskipõhiste uuringute kohta ning kasutatava uuringuplaani ja proovivõtukavaga peab olema võimalik vähemalt 99 % usaldusnivooga kindlaks teha saastunud taimede esinemine, kui nende osakaal on 1 %.
Vastutav ametiasutus teeb peremeestaimede kontrollimise teel sobivatel aegadel vähemalt 1 km raadiuses töötlemisettevõttest iga-aastaseid uuringuid määratletud taimekahjustaja esinemise tuvastamiseks.
3. Juhul, kui puit ja puidust pakkematerjal ja koor viiakse väljapoole piiritletud ala ja saastunud piirkonnast puhvertsooni ja kui piiritletud alal ei ole töötlemisettevõtteid, viiakse määratletud puit, puidust pakkematerjal ja koor lähimasse väljaspool piiritletud ala asuvasse sobivasse ettevõttesse, et tagada viivitamatu töötlemine vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/2072 VIII lisa punktidele 30–32. See vedu toimub ametliku kontrolli all ja suletud tingimustes viisil, millega tagatakse, et määratletud taimekahjustaja ei saa levida.
4. Kui määratletud taimekahjustaja esinemine puhvertsoonis on ametlikult kinnitatud, kohaldatakse vastavalt määruse (EL) 2016/2031 artikleid 17 ja 18.
V PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 11
Aruandekohustus
1. Liikmesriigid esitavad iga aasta 30. aprilliks komisjonile ja teistele liikmesriikidele aruande eelneval kalendriaastal käesoleva määruse kohaselt võetud meetmete kohta ning artiklites 3–10 sätestatud meetmete tulemuste kohta.
Aruanne sisaldab järgmist:
|
a) |
artikli 8 lõike 2 kohaselt võetud proovide arv; |
|
b) |
artikli 9 lõikes 4 sätestatud erandi kasutamise põhjused ja selle tulemusena võetud meetmed. |
2. Artikli 8 kohaselt tehtud uuringute tulemused edastatakse komisjonile, kasutades ühte II lisas esitatud vormidest.
Artikkel 12
Rakendusotsuse (EL) 2015/893 kehtetuks tunnistamine
Rakendusotsus (EL) 2015/893 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 13
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesoleva määruse järgmisi sätteid hakatakse kohaldama alates 1. jaanuarist 2027:
|
a) |
artikli 3 lõige 2; |
|
b) |
artikli 5 lõike 5 teine lõik; |
|
c) |
artikli 8 lõige 4; |
|
d) |
artikli 9 lõige 2; |
|
e) |
artikli 10 lõige 2. |
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 29. september 2025
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 317, 23.11.2016, lk 4, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/2031/oj.
(2) Komisjoni 9. juuni 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/893 Anoplophora glabripennis’e (Motschulsky) liitu sissetoomise ja seal leviku vastu võetavate meetmete kohta (ELT L 146, 11.6.2015, lk 16, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2015/893/oj).
(3) Komisjoni 28. novembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/2072, millega kehtestatakse ühetaolised tingimused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 rakendamiseks seoses taimekahjustajatevastaste kaitsemeetmetega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 690/2008 ja muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2018/2019 (ELT L 319, 10.12.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2019/2072/oj).
(4) Komisjoni 1. augusti 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/1702, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/2031, kehtestades prioriteetsete taimekahjustajate loetelu (ELT L 260, 11.10.2019, lk 8, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2019/1702/oj).
(5) EFSA (Euroopa Toiduohutusamet), General guidelines for statistically sound and risk-based surveys of plant pests, 8. september 2020; doi:10.2903/sp.efsa.2020.EN-1919.
(6) Euroopa Toiduohutusamet, 2019. Story map for survey of Anoplophora chinensis. EFSA Journal 2019;16(12):EN-1750. Kättesaadav internetis: https://efsa.maps.arcgis.com/. Viimati ajakohastatud: 29. mai 2021.
(7) Guidelines for pest eradication programmes – Reference Standard ISPM No 9 by the Secretariat of the International Plant Protection Convention, Rooma.
(8) The use of integrated measures in a systems approach for pest risk management – Reference Standard ISPM No 14 by the Secretariat of the International Plant Protection Convention, Rooma.
(9) Guidelines for pest eradication programmes – Reference Standard ISPM No 9 by the Secretariat of the International Plant Protection Convention, Rooma. Avaldatud 15. detsembril 2011.
(10) The use of integrated measures in a systems approach for pest risk management – Reference Standard ISPM No 14 by the Secretariat of the International Plant Protection Convention, Rooma. Avaldatud 8. jaanuaril 2014.
I LISA
Leviku tõkestamiseks piiritletud alad
ITAALIA
|
Piiritletud ala (PA) Europhyti number |
PA tsoon |
Piirkond |
Omavalitsusüksused või muud piiritletud haldus- või geograafilised üksused |
|
206 |
Saastunud piirkond |
Marche |
Osa järgmiste omavalitsusüksuste territooriumist: Ostra, Senigallia, Trecastelli, Corinaldo, Ostra Vetere, Belvedere Ostrense |
|
Puhvertsoon |
Osa järgmiste omavalitsusüksuste territooriumist: Ostra, Senigallia, Trecastelli, Corinaldo, Ostra Vetere, Belvedere Ostrense, Morro d’Alba, Montecarotto |
||
|
358 |
Saastunud piirkond |
Marche |
Järgmiste omavalitsuste kogu territoorium: Monte Urano, Rapagnano, Magliano di Tenna, Belmonte Piceno, Grottazzolina, Monte Vidon Corrado Osa järgmiste omavalitsusüksuste territooriumist: Sant’Elpidio a Mare, Torre San Patrizio, Monte San Pietrangeli, Francavilla d’Ete, Montegiorgio, Falerone, Servigliano, Montottone, Monte Gilberto, Ponzano di Fermo, Fermo |
|
Puhvertsoon |
Kogu Porto San Giorgio territoorium Osa järgmiste omavalitsusüksuste territooriumist: Porto Sant’Elpidio, Sant’Elpidio a Mare, Montegranaro, Torre San Patrizio, Monte San Pietrangeli, Monte San Giusto, Corridonia, Francavilla d’Ete, Mogliano, Montegiorgio, Massa Fermana, Montappone, Monsampietro Morico, Loro Piceno, Sant’Angelo in Pontano, Falerone, Penna San Giovanni, Servigliano, Monteleone di Fermo, Monsampietro Morico, Montottone, Monte Vidon Combatte, Monte Giberto, Petritoli, Ponzano di Fermo, Fermo, Monterubbiano, Lapedona, Santa Vittoria in Matenano |
||
|
866 |
Saastunud piirkond |
Marche |
Järgmiste omavalitsuste kogu territoorium: Civitanova Marche, Montecosaro Osa järgmiste omavalitsusüksuste territooriumist: Morrovalle, Montegranaro, Sant’Elpidio a Mare, Porto Sant’Elpidio |
|
Puhvertsoon |
Osa järgmiste omavalitsusüksuste territooriumist: Porto Sant’Elpidio, Sant’Elpidio a Mare, Potenza Picena, Montelupone, Morrovalle, Monte San Giusto, Montegranaro |
II LISA
Artikli 8 kohaselt tehtud uuringute tulemuste esitamise vormid
A OSA
1. Iga-aastaste uuringute tulemustest aru andmise vorm
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Nimetus |
Kehtestamise kuupäev |
Kirjeldus |
Arv |
|
Number |
Kuupäev |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
A |
B |
C |
D |
E |
F |
G |
H |
I |
i |
ii |
iii |
iv |
i |
ii |
iii |
iv |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2. Vormi täitmise juhised
Selle vormi täitmise korral ei täideta käesoleva lisa B osas esitatud vormi.
Veerg 1: märkida asjaomase geograafilise ala nimi, puhangu number või mis tahes muu teave, mis võimaldab kindlaks teha, millise piiritletud alaga (PA) on tegemist ja mis kuupäeval see kehtestati.
Veerg 2: märkida PA suurus enne uuringu alustamist.
Veerg 3: märkida PA suurus pärast uuringu läbiviimist.
Veerg 4: märkida lähenemisviis: likvideerimine või leviku tõkestamine. Lisada vajalik arv ridu olenevalt PAde arvust iga taimekahjustaja puhul ja nendel aladel kohaldatavatest lähenemisviisidest.
Veerg 5: märkida PA tsoon, kus uuring läbi viidi, lisades vajaliku arvu ridu: saastunud piirkond (SP) või puhvertsoon (PT), kasutada eraldi ridu. Kui see on asjakohane, märkida eri ridadel SP alad, kus uuring läbi viidi (nt PTga külgnevad viimased 20 km, puukoolide ümbrus).
Veerg 6: märkida uuringukohtade arv ja kirjeldus, valides kirjelduse jaoks ühe järgmistest kannetest.
|
1. |
Avamaa (tootmisala): 1.1. haritav maa (põllumaa, karjamaa); 1.2. viljapuuaed/viinamarjaistandus; 1.3. puukool; 1.4. mets. |
|
2. |
Avamaa (muu): 2.1. eraaed; 2.2. avalik koht; 2.3. kaitseala; 2.4. looduslike taimede ala, mis ei ole kaitseala; 2.5. muu, täpsustada konkreetset juhtu (nt aianduskeskus, puidust pakkematerjali kasutavad kaubandusettevõtted, puidutööstus, märgalad, niisutus- ja kuivendusvõrk). |
|
3. |
Füüsiliselt suletud ala: 3.1. kasvuhoone; 3.2. eravalduses olev koht, mis ei ole kasvuhoone; 3.3. avalik koht, mis ei ole kasvuhoone; 3.4. muu, täpsustada konkreetset juhtu (nt aianduskeskus, puidust pakkematerjali kasutavad kaubandusettevõtted, puidutööstus). |
Veerg 7: märkida, millised on taimekahjustaja bioloogiliste omaduste, peremeestaimede esinemise, ökoloogilis-klimaatiliste tingimuste ja riskiasukohtade alusel kindlaks tehtud riskipiirkonnad.
Veerg 8: märkida, milliseid 7. veerus märgitud riskipiirkondi uuring hõlmab.
Veerg 9: märkida taimed, viljad, seemned, pinnas, pakkematerjal, puit, masinad, sõidukid, vesi või muu, täpsustades, millega on tegemist.
Veerg 10: loetleda uuringuga hõlmatud taimeliigid/-perekonnad, märkides igale reale ühe taimeliigi/-perekonna.
Veerg 11: märkida kuud, mil uuring läbi viidi.
Veerg 12: märkida iga taimekahjustaja puhul uuringu üksikasjad sõltuvalt konkreetsetest õiguslikest nõuetest. Märkida „Ei kohaldata“, kui mõnes veerus nõutav teave ei ole asjakohane.
Veerg 13 ja 14: kui see on asjakohane, märkida tulemused, esitades olemasoleva teabe vastavates veergudes. Määratlemata tulemusega proovid on analüüsitud proovid, mille puhul ei saadud eri põhjustel tulemust (nt avastamispiirist väiksem sisaldus, töötlemata proov (identifitseerimisandmeteta, vana)).
Veerg 15: märkida uuringu toimumise aastal PTs tuvastatud haiguspuhanguid käsitlevate teadete andmed. Puhanguteate numbrit ei ole vaja lisada, kui pädev asutus on otsustanud, et leiu puhul on tegemist ühega määruse (EL) 2016/2031 artikli 14 lõikes 2, artikli 15 lõikes 2 või artiklis 16 osutatud juhtumitest. Sel juhul märkida 16. veergu („Märkused“) kõnealuse teabe esitamata jätmise põhjus.
B OSA
1. Iga-aastaste statistikapõhiste uuringute tulemustest aru andmise vorm
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Nimetus |
Kehtestamise kuupäev |
Kirjeldus |
Number |
Peremeesliigid |
Pindala (hektarites või muudes asjakohasemates ühikutes) |
Kontrolliüksused |
Kirjeldus |
Ühikud |
Visuaalsed kontrollid |
Püünised |
Katsed |
Muud meetodid |
Riskitegur |
Riskitasemed |
Asukohtade arv |
Suhtelised riskid |
Peremeestaimede populatsiooni osakaal |
Positiivsed |
Negatiivsed |
Määramata |
Number |
Kuupäev |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||
2. Vormi täitmise juhised
Selgitada uuringu ülesehituse aluseks olevaid eeldusi iga taimekahjustaja puhul. Esitada kokkuvõte ja põhjendus järgmise kohta:
|
— |
sihtpopulatsioon, epidemioloogiline üksus ja kontrolliüksused; |
|
— |
avastamismeetod ja meetodi tundlikkus; |
|
— |
riskitegur(id), seejuures märkida riskitasemed ning vastavad suhtelised riskid ja osakaal peremeestaimede populatsioonis. |
Veerg 1: märkida asjaomase geograafilise ala nimi, puhangu number või mis tahes muu teave, mis võimaldab kindlaks teha, millise piiritletud alaga (PA) on tegemist ja mis kuupäeval see kehtestati.
Veerg 2: märkida PA suurus enne uuringu alustamist.
Veerg 3: märkida PA suurus pärast uuringu läbiviimist.
Veerg 4: märkida lähenemisviis: likvideerimine või leviku tõkestamine. Lisada vajalik arv ridu olenevalt PAde arvust iga taimekahjustaja puhul ja nendel aladel kohaldatavatest lähenemisviisidest.
Veerg 5: märkida PA tsoon, kus uuring läbi viidi, lisades vajaliku arvu ridu: saastunud piirkond (SP) ja puhvertsoon (PT) eraldi ridadel. Kui see on asjakohane, märkida eri ridadel SP alad, kus uuring läbi viidi (nt PTga külgnevad viimased 20 km, puukoolide ümbrus).
Veerg 6: märkida uuringukohtade arv ja kirjeldus, valides kirjelduse jaoks ühe järgmistest kannetest.
|
1. |
Avamaa (tootmisala): 1.1. haritav maa (põllumaa, karjamaa); 1.2. viljapuuaed/viinamarjaistandus; 1.3. puukool; 1.4. mets. |
|
2. |
Avamaa (muu): 2.1. eraaed; 2.2. avalik koht; 2.3. kaitseala; 2.4. looduslike taimede ala, mis ei ole kaitseala; 2.5. muu, täpsustada konkreetset juhtu (nt aianduskeskus, puidust pakkematerjali kasutavad kaubandusettevõtted, puidutööstus, märgalad, niisutus- ja kuivendusvõrk). |
|
3. |
Füüsiliselt suletud ala: 3.1. kasvuhoone; 3.2. eravalduses olev koht, mis ei ole kasvuhoone; 3.3. avalik koht, mis ei ole kasvuhoone; 3.4. muu, täpsustada konkreetset juhtu (nt aianduskeskus, puidust pakkematerjali kasutavad kaubandusettevõtted, puidutööstus). |
Veerg 7: märkida kuud, mil uuringud läbi viidi.
Veerg 8: märkida valitud sihtpopulatsioon, esitades vastavalt peremeesliikide/-perekondade loetelu ja hõlmatud ala suuruse. Sihtpopulatsioon on määratletud kui kontrolliüksuste kogum. Selle kogumi suurus esitatakse põllumajandusmaa korral tavaliselt hektarites, aga ühikuks võib olla ka maatükk, põld, kasvuhoone vms. Põhjendada tehtud valikut uuringu aluseks olevaid eeldusi käsitlevas osas. Märkida uuritud kontrolliüksused. Kontrolliüksusena käsitatakse taimi, taimeosi, kaupu, materjale ja taimekahjustajate siirutajaid, mida on uuritud taimekahjustajate identifitseerimiseks ja tuvastamiseks.
Veerg 9: märkida uuritud epidemioloogilised üksused, lisada nende kirjeldused ja mõõtühikud. Epidemioloogilise üksusena käsitatakse homogeenset ala, mida taimekahjustaja esinemise korral iseloomustab taimekahjustaja, peremeestaimede ning abiootiliste ja biootiliste tegurite ja tingimuste koostoime tulemusena ühesugune epidemioloogiline seisund. Epidemioloogiline üksus on sihtpopulatsiooni alajaotus, mis on epidemioloogiliselt homogeenne ja hõlmab vähemalt ühte peremeestaime. Mõnel juhul võib epidemioloogiline üksus olla kogu piirkonna/ala/riigi peremeestaimede populatsioon. See võib olla ühisele statistiliste territoriaalüksuste liigitusele (NUTS) vastav piirkond, linnaala, mets, roosiaed või talu või olla esitatud hektarites. Epidemioloogiliste üksuste valikut tuleb põhjendada uuringu aluseks olevaid eeldusi käsitlevas osas.
Veerg 10: märkida uuringu käigus kasutatud meetodid ja lisada iga üksikjuhtumi puhul läbi viidud tegevuste arv sõltuvalt konkreetsetest õiguslikest nõuetest iga taimekahjustaja puhul. Märkida „Ei kohaldata“, kui mõnes konkreetses veerus nõutav teave ei ole kättesaadav.
Veerg 11: märkida proovivõtu hinnanguline tõhusus. Proovivõtu tõhusus on nakatunud taimest nakatunud taimeosade valimise tõenäosus. Siirutajate puhul on see positiivse siirutaja püüdmise meetodi tõhusus, kui selline siirutaja uuringualal esineb. Pinnase puhul on see taimekahjustajat sisaldava pinnaseproovi valimise tõhusus, kui taimekahjustaja uuringualal esineb.
Veerg 12: meetodi tundlikkus näitab tõenäosust, et meetodiga tuvastatakse õigesti taimekahjustaja olemasolu. Meetodi tundlikkus on määratletud kui tõenäosus, et tõese positiivse peremeesorganismi analüüsi tulemus on positiivne. See on proovivõtu tõhususe (st nakatunud taimest nakatunud taimeosade valimise tõenäosuse) ja diagnostilise tundlikkuse (tuvastamiseks kasutatava visuaalse kontrolli ja/või laborianalüüsi alusel iseloomustatava näitaja) korrutis.
Veerg 13: esitada riskitegurid eri ridadel, kasutades nii palju ridu kui vaja. Iga riskiteguri puhul märkida riskitase ning vastav suhteline risk ja osakaal peremeestaimede populatsioonis.
Veerg B: märkida iga taimekahjustaja puhul uuringu üksikasjad sõltuvalt konkreetsetest õiguslikest nõuetest. Märkida „Ei kohaldata“, kui mõnes veerus nõutav teave ei ole asjakohane. Nendes veergudes esitatav teave on seotud 10. veerus („Tuvastamismeetodid“) sisalduva teabega.
Veerg 18: märkida püüdmiskohtade arv, kui see erineb püüniste arvust (17. veerg) (nt sama püünist kasutatakse eri asukohtades).
Veerg 21: märkida positiivsete, negatiivsete ja määratlemata tulemusega proovide arv. Määratlemata tulemusega proovid on analüüsitud proovid, mille puhul ei saadud eri põhjustel tulemust (nt avastamispiirist väiksem sisaldus, töötlemata proov (identifitseerimisandmeteta, vana)).
Veerg 22: märkida uuringu toimumise aastal esitatud puhanguteated. Puhanguteate numbrit ei ole vaja lisada, kui pädev asutus on otsustanud, et leiu puhul on tegemist ühega määruse (EL) 2016/2031 artikli 14 lõikes 2, artikli 15 lõikes 2 või artiklis 16 osutatud juhtumitest. Sel juhul märkida 25. veergu („Märkused“) kõnealuse teabe esitamata jätmise põhjus.
Veerg 23: märkida uuringu tundlikkus vastavalt rahvusvahelises fütosanitaarmeetmete standardis (ISPM) nr 31 esitatud määratlusele. See taimekahjustaja puudumist iseloomustav saavutatud usaldusnivoo väärtus arvutatakse tehtud kontrollide (ja/või proovide) järgi lähtuvalt meetodi tundlikkusest ja kontroll-levimusest.
Veerg 24: märkida kontroll-levimus lähtuvalt uuringueelsest hinnangust taimekahjustaja tõenäolise tegeliku levimuse kohta uuritaval alal. Kontroll-levimus seatakse uuringu eesmärgiks ja see vastab kompromissile, mille riskijuhid teevad taimekahjustaja esinemise riski ja uuringu jaoks kättesaadavate vahendite vahel. Tavaliselt võetakse selle väärtuseks avastamisuuringu puhul 1 %.
(1) Komisjoni 30. septembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1715, millega kehtestatakse ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi ja selle süsteemikomponentide toimimise eeskirjad (IMSOCi määrus) (ELT L 261, 14.10.2019, lk 37, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2019/1715/oj).
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2025/1952/oj
ISSN 1977-0650 (electronic edition)