This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document L:2013:287:FULL
Official Journal of the European Union, L 287, 29 October 2013
Euroopa Liidu Teataja, L 287, 29. oktoober 2013
Euroopa Liidu Teataja, L 287, 29. oktoober 2013
ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2013.287.est |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 287 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
56. köide |
|
|
Parandused |
|
|
* |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
I Seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
29.10.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 287/1 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1021/2013,
9. oktoober 2013,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 1999/4/EÜ ja 2000/36/EÜ ning nõukogu direktiive 2001/111/EÜ, 2001/113/EÜ ja 2001/114/EÜ seoses komisjonile antavate volitustega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 ja artikli 114 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2),
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. veebruari 1999. aasta direktiivis 1999/4/EÜ kohvi- ja siguriekstraktide kohta (3), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuni 2000. aasta direktiivis 2000/36/EÜ toiduks ettenähtud kakao- ja šokolaaditoodete kohta (4), nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiivis 2001/111/EÜ teatavate toiduks ettenähtud suhkrute kohta (5), nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiivis 2001/113/EÜ toiduks ettenähtud puuvilja ja marja džemmide, želeede ja tsitrusmarmelaadide ning magustatud kastanipüree kohta (6) ning nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiivis 2001/114/EÜ teatavate toiduks ettenähtud täielikult või osaliselt veetustatud piimakonservide kohta (7) on komisjonile antud õigus nimetatud direktiivide teatavate sätete rakendamiseks. Neid volitusi on kasutatud kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuses 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (8), sätestatud menetlustega. Lissaboni lepingu jõustumisest tulenevalt on asjakohane viia nimetatud volituste andmine vastavusse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290. |
(2) |
Eelkõige antakse direktiividega 2000/36/EÜ, 2001/111/EÜ, 2001/113/EÜ ja 2001/114/EÜ komisjonile volitused võtta vastu meetmed, mis on vajalikud nende direktiivide rakendamiseks, et kohandada neid tehnilise arenguga. Direktiivi 2000/36/EÜ puhul kohaldatakse nimetatud meetmete suhtes praegu kontrolliga regulatiivmenetlust ning direktiivide 2001/111/EÜ, 2001/113/EÜ ja 2001/114/EÜ puhul regulatiivkomitee menetlust. Lissaboni lepingu jõustumisest tulenevalt on asjakohane viia nimetatud volituste andmine vastavusse ELi toimimise lepingu artikliga 290 ning läbi tuleks vaadata nimetatud volituste ulatus. |
(3) |
Direktiivide 2000/36/EÜ, 2001/111/EÜ ja 2001/113/EÜ lisad sisaldavad tehnilisi elemente, mida võib olla tarvis kohandada või ajakohastada, et võtta arvesse muutusi asjakohastes rahvusvahelistes standardites. Direktiividega 2000/36/EÜ ja 2001/111/EÜ ei anta komisjonile aga asjakohaseid volitusi, et lisasid kõnealuseid muutusi arvesse võttes kiiresti muuta. Seetõttu tuleks komisjonile anda direktiivide 2000/36/EÜ ja 2001/111/EÜ ühetaolise rakendamise huvides täiendavad volitused direktiivi 2000/36/EÜ I lisa C ja D jao ning direktiivi 2001/111/EÜ lisa B osa muutmiseks, et võtta arvesse muutusi asjaomastes rahvusvahelistes standardites. Lisaks antakse direktiiviga 2001/113/EÜ komisjonile volitused viia nimetatud direktiiv vastavusse muutustega asjakohastes rahvusvahelistes standardites, kasutades selleks regulatiivkomitee menetlust. Lissaboni lepingu jõustumisest tulenevalt on asjakohane viia nimetatud volituste andmine vastavusse ELi toimimise lepingu artikliga 290 ning läbi tuleks vaadata ka nimetatud volituste ulatus. |
(4) |
Seega, et võtta arvesse tehnilist arengut ja muutusi asjakohastes rahvusvahelistes standardites, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses järgmisega: direktiivi 2000/36/EÜ I lisa C ja D jao muutmine, direktiivi 2001/111/EÜ lisa B osa muutmine ning direktiivi 2001/113/EÜ II lisa ja III lisa B osa muutmine. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. |
(5) |
Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (9) vastuvõtmisest mida kohaldatakse toidu ja sööda kõigi tootmis-, töötlemis- ja turustustappide suhtes liidu ja liikmesriigi tasandil, kohalduvad toiduaineid käsitlevad liidu õiguse üldsätted vahetult direktiividega 1999/4/EÜ, 2000/36/EÜ, 2001/111/EÜ, 2001/113/EÜ ja 2001/114/EÜ hõlmatud toodete suhtes. Seega ei ole komisjonil enam vaja volitusi kõnealuste direktiivide sätete vastavusse viimiseks toiduaineid käsitlevate liidu õiguse üldsätetega. Kõnealuseid volitusi andvad sätted tuleks seepärast välja jätta. |
(6) |
Käesolevas määruses piirdutakse komisjonile direktiividega 1999/4/EÜ, 2000/36/EÜ, 2001/111/EÜ, 2001/113/EÜ ja 2001/114/EÜ antud volituste vastavusse viimisega ELi toimimise lepingu artikliga 290 ning, kui see on asjakohane, kõnealuste volituste ulatuse läbivaatamisega. Kuna nimetatud direktiivide eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on neid parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(7) |
Direktiive 1999/4/EÜ, 2000/36/EÜ, 2001/111/EÜ, 2001/113/EÜ ja 2001/114/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta. |
(8) |
Kuna direktiividesse 1999/4/EÜ, 2000/36/EÜ, 2001/111/EÜ, 2001/113/EÜ ja 2001/114/EÜ tehtud muudatused on seotud üksnes komisjoni volitustega, ei pea liikmesriigid neid üle võtma, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Direktiivi 1999/4/EÜ muutmine
Direktiivi 1999/4/EÜ artiklid 4 ja 5 jäetakse välja.
Artikkel 2
Direktiivi 2000/36/EÜ muutmine
Direktiivi 2000/36/EÜ muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikkel 5 asendatakse järgmisega: „Artikkel 5 Selleks et võtta arvesse tehnilist arengut ja muutusi asjaomastes rahvusvahelistes standardites, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 6 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisa C ja D jagu.” |
2) |
Artikkel 6 asendatakse järgmisega: „Artikkel 6 1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artiklis 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 18. novembrist 2013. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 5. Artikli 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.” |
Artikkel 3
Direktiivi 2001/111/EÜ muutmine
Direktiivi 2001/111/EÜ muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikkel 4 asendatakse järgmisega: „Artikkel 4 Selleks et võtta arvesse tehnilist arengut ja muutusi asjaomastes rahvusvahelistes standardites, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 5 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta lisa B osa.” |
2) |
Artikkel 5 asendatakse järgmisega: „Artikkel 5 1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artiklis 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 18. novembrist 2013. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 5. Artikli 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.” |
Artikkel 4
Direktiivi 2001/113/EÜ muutmine
Direktiivi 2001/113/EÜ muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikkel 5 asendatakse järgmisega: „Artikkel 5 Selleks et võtta arvesse tehnilist arengut ja muutusi asjaomastes rahvusvahelistes standardites, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 6 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta II lisa ja III lisa B osa.” |
2) |
Artikkel 6 asendatakse järgmisega: „Artikkel 6 1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artiklis 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 18. novembrist 2013. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 5. Artikli 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast kõnealuse õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.” |
Artikkel 5
Direktiivi 2001/114/EÜ muutmine
Direktiivi 2001/114/EÜ artiklid 5 ja 6 jäetakse välja.
Artikkel 6
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Strasbourg, 9. oktoober 2013
Euroopa Parlamendi nimel
president
M. SCHULZ
Nõukogu nimel
eesistuja
V. LEŠKEVIČIUS
(1) ELT C 229, 31.7.2012, lk 143.
(2) Euroopa Parlamendi 11. septembri 2013. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 26. septembri 2013. aasta otsus.
(3) EÜT L 66, 13.3.1999, lk 26.
(4) EÜT L 197, 3.8.2000, lk 19.
(5) EÜT L 10, 12.1.2002, lk 53.
(6) EÜT L 10, 12.1.2002, lk 67.
(7) EÜT L 15, 17.1.2002, lk 19.
(8) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
29.10.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 287/5 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1022/2013,
22. oktoober 2013,
millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), seoses Euroopa Keskpangale eriülesannete andmisega vastavalt nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)
ning arvestades järgmist:
(1) |
29. juunil 2012 kutsusid euroala riigipead ja valitsusjuhid komisjoni üles esitama ettepanekuid, millega luuakse ühtne järelevalvemehhanism, mis hõlmaks Euroopa Keskpanka (EKP). Euroopa Ülemkogu kutsus 29. juuni 2012. aasta järeldustes oma eesistujat üles töötama tihedas koostöös komisjoni presidendi, eurorühma esimehe ja EKP presidendiga välja konkreetne ja tähtajaline tegevuskava tõelise majandus- ja rahaliidu saavutamiseks, mis sisaldaks konkreetseid ettepanekuid finantsteenuste siseturu ühtsuse ja terviklikkuse säilitamise kohta. |
(2) |
Ühtse järelevalvemehhanismi loomine oleks esimene samm Euroopa pangandusliidu rajamise suunas, mis tugineks finantsteenuste ühtsetele eeskirjadele ja mis hõlmaks ka uusi hoiuste tagamise ja krediidiasutuste solveerimise raamistikke. |
(3) |
Ühtse järelevalvemehhanismi loomiseks antakse nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013 (4) EKP-le eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga liikmesriikides, mille rahaühik on euro, ning võimaldatakse teistel liikmesriikidel seada sisse tihe koostöö EKPga. |
(4) |
Krediidiasutustega seotud järelevalveülesannete andmine EKP-le osade liikmesriikide puhul ei tohiks mingil viisil takistada finantsteenuste siseturu toimimist. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) (edaspidi „Euroopa Pangandusjärelevalve”), mis asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (5), peaks seega säilitama oma rolli ja kõik praegused volitused ja ülesanded: Euroopa Pangandusjärelevalve peaks jätkama kõigile liikmesriikidele kohaldatavate ühtsete eeskirjade välja töötamist ja nende järjekindlale kohaldamisele kaasa aitamist ning edendama järelevalvetavade lähendamist liidus tervikuna. |
(5) |
On äärmiselt oluline, et pangandusliit hõlmaks demokraatliku aruandekohustuse mehhanisme. |
(6) |
Talle antud ülesannete täitmisel peaks Euroopa Pangandusjärelevalve, pidades nõuetekohaselt silmas krediidiasutuste turvalisuse ja toimekindluse tagamise esmast eesmärki, võtma täielikult arvesse krediidiasutuste mitmekesisust ning nende suurust ja ärimudelit, samuti Euroopa panganduse mitmekesisusest tulenevaid süsteemseid hüvesid. |
(7) |
Et edendada siseturul parimaid järelevalvetavasid, on väga tähtis, et ühtsetele eeskirjadele lisanduks finantseerimisasutuste järelevalvet käsitlev Euroopa järelevalvekäsiraamat, mille koostaks Euroopa Pangandusjärelevalve konsulteerides pädevate asutustega. Kõnealuses järelevalvekäsiraamatus peaksid olema esitatud järelevalvemetoodika ja -menetluste parimad tavad kogu liidu ulatuses, et saavutada peamiste rahvusvaheliste ja liidu põhimõtete järgimine. Käsiraamat ei tohiks olla õiguslikult siduvate aktide kogum ega piirata otsustuspõhist järelevalvet. See peaks hõlmama kõiki Euroopa Pangandusjärelevalve volituste piiresse kuuluvaid küsimusi, sealhulgas kohaldataval määral tarbijakaitset ja rahapesuvastast võitlust. Käsiraamatus tuleks käsitleda riskianalüüsi parameetreid ja metoodikat, varaseid hoiatusi ja järelevalvemeetmete võtmise kriteeriume. Pädevad asutused peaksid käsiraamatut kasutama. Käsiraamatu kasutamist tuleks pidada oluliseks vahendiks järelevalvetavade lähendamise hindamisel ja määruse (EL) nr 1093/2010 kohase vastastikuse eksperdihinnangu andmisel. |
(8) |
Euroopa Pangandusjärelevalvel peaks olema võimalik küsida finantseerimisasutustelt kooskõlas määrusega (EL) nr 1093/2010 igasugust teavet, millele kõnealustel finantseerimisasutustel on seaduslik juurdepääs, see hõlmab kõnealustelt finantseerimisasutustelt teatava tegevuse eest tasu saavate isikute valduses olevat teavet, välisaudiitorite poolt kõnealustele finantseerimisasutusele tehtud auditeid ning asjaomaste dokumentide, raamatupidamisandmete ja -aruannete koopiaid. |
(9) |
Euroopa Pangandusjärelevalve teabenõuded peaksid olema nõuetekohaselt põhjendatud. Vastuväited konkreetsele teabenõudele seetõttu, et teabenõue ei vasta määrusele (EL) nr 1093/2010, tuleks esitada asjaomases menetluses. Kui teabenõude adressaat esitab vastuväite, ei peaks see teda vabastama nõutava teabe esitamisest. Euroopa Liidu Kohtu pädevuses peaks olema otsustada kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud menetlusega, kas Euroopa Pangandusjärelevalve konkreetne teabenõue on kõnealuse määrusega kooskõlas. |
(10) |
Siseturgu ja liidu ühtekuuluvust tuleks kindlustada ning sellega seoses tuleks hoolikalt kaaluda Euroopa Pangandusjärelevalve juhtimise ja hääletuskorraga seotud küsimusi ning tuleks tagada määrusega (EL) nr 1024/2013 asutatud ühtses järelevalvemehhanismis osalevate liikmesriikide ja muude liikmesriikide võrdne kohtlemine. |
(11) |
Kuna Euroopa Pangandusjärelevalve, mille töös osalevad kõik liikmesriigid võrdsete õigustega, asutati eesmärgiga töötada välja ühtsed eeskirjad ja aidata kaasa nende ühetaolisele kohaldamisele ning tugevdada liidu järelevalvetavade sidusust, ning kuna EKP-l on juhtiv roll ühtses järelevalvemehhanismis, tuleks Euroopa Pangandusjärelevalve käsutusse anda sobivad õiguslikud vahendid, mis võimaldaksid tal tulemuslikult täita talle seoses siseturu terviklikkusega usaldatud ülesandeid. |
(12) |
Pidades silmas EKP-le määrusega (EL) nr 1024/2013 antud järelevalveülesandeid, peaks Euroopa Pangandusjärelevalvel olema võimalik täita oma ülesandeid ka EKP suhtes samal viisil nagu teiste pädevate asutuste suhtes. Eelkõige tuleks erimeelsuste lahendamise menetlusi ja eriolukorras võetavaid meetmeid vastavalt kohandada, et tagada nende jätkuvalt tõhus toimimine. |
(13) |
Selleks et Euroopa Pangandusjärelevalve saaks eriolukordades oma soodustavat ja koordineerivat rolli täita, tuleks teda täielikult teavitada igast asjaomasest arengust ning kutsuda teda vaatlejana osalema kõikidel asjakohaste pädevate asutuste kohtumistel, andes talle sealhulgas õiguse sõna võtta või muul viisil panustada. |
(14) |
Et tagada kõigi liikmesriikide huvide piisav arvessevõtmine ning võimaldada Euroopa Pangandusjärelevalvel nõuetekohaselt tegutseda finantsteenuste siseturu säilitamise ning tugevdamise eesmärgil, tuleks muuta tema järelevalvenõukogu hääletuskorda. |
(15) |
Liidu õiguse rikkumist ja erimeelsuste lahendamist käsitlevaid otsuseid peaks uurima järelevalvenõukogu hääleõiguslikest liikmetest moodustatud sõltumatu vaekogu, kelle puhul ei esine huvide konflikti ning kelle nimetab ametisse järelevalvenõukogu. Vaekogu poolt järelevalvenõukogule ette pandud otsused tuleks vastu võtta järelevalvenõukogu hääleõiguslike liikmete lihthäälteenamusega, mis peaks hõlmama ühtses järelevalvemehhanismis osalevate liikmesriikide („osalevad liikmesriigid”) pädevate asutuste nimetatud järelevalvenõukogu liikmete lihthäälteenamust ja nende liikmesriikide, kes ei ole osalevad liikmesriigid („mitteosalevad liikmesriigid”), pädevate asutuste nimetatud järelevalvenõukogu liikmete lihthäälteenamust. |
(16) |
Eriolukorras tegutsemist käsitlevad otsused tuleks võtta vastu järelevalvenõukogu lihthäälteenamusega, mis peaks hõlmama osalevate liikmesriikide pädevate asutuste nimetatud järelevalvenõukogu liikmete lihthäälteenamust ja mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutuste nimetatud järelevalvenõukogu liikmete lihthäälteenamust. |
(17) |
Määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–16 nimetatud õigusakte käsitlevad otsused ning kõnealuse määruse artikli 9 lõike 5 kolmanda lõigu ja VI peatüki alusel vastu võetavad meetmed ja otsused tuleks vastu võtta järelevalvenõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega, mis peaks hõlmama vähemalt osalevate liikmesriikide pädevate asutuste nimetatud järelevalvenõukogu liikmete lihthäälteenamust ja mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutuste nimetatud järelevalvenõukogu liikmete lihthäälteenamust. |
(18) |
Euroopa Pangandusjärelevalve peaks välja töötama vaekoja kodukorra, mis tagaks selle sõltumatuse ja objektiivsuse. |
(19) |
Juhatuse koosseis peaks olema tasakaalus ja tagada tuleks mitteosalevate liikmesriikide piisav esindatus. |
(20) |
Euroopa Pangandusjärelevalve ametisiseste organite ja komiteede liikmete ametisse nimetamisel tuleks tagada liikmesriikide vahel geograafiline tasakaal. |
(21) |
Euroopa Pangandusjärelevalve nõuetekohase tegutsemise ja kõigi liikmesriikide piisava esindatuse tagamiseks tuleks hääletuskorda, juhatuse koosseisu ja sõltumatu vaekogu koosseisu jälgida. Need tuleks sobiva aja tagant läbi vaadata, et võtta arvesse senist kogemust ja arengut. |
(22) |
Ühtegi liikmesriiki ega liikmesriikide rühma ei tohiks finantsteenuste osutamise asukohana otseselt ega kaudselt diskrimineerida. |
(23) |
Euroopa Pangandusjärelevalvele tuleks eraldada vajalikul määral rahalisi vahendeid ja töötajaid, et võimaldada tal nõuetekohaselt täita talle käesoleva määrusega antavaid lisaülesandeid. Määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 63 ja 64 sätestatud menetluses asutuse eelarve koostamise, täitmise ja kontrolli kohta tuleks kõnealuseid lisaülesandeid nõuetekohaselt arvesse võtta. Euroopa Pangandusjärelevalve peaks tagama, et järgitakse kõrgeimaid tõhususe standardeid. |
(24) |
Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tagada tõhusa ja järjepideva usaldatavusnõuete reguleerimise ja järelevalve kõrge tase kõigis liikmesriikides, kaitsta siseturu terviklikkust, tõhusust ja nõuetekohast toimimist ning tagada finantssüsteemi stabiilsus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga on seda meetme ulatuse ja toime tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(25) |
Määrust (EL) nr 1093/2010 tuleks seepärast vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EL) nr 1093/2010 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:
|
2) |
Artikli 2 lõike 2 punkt f asendatakse järgmisega:
|
3) |
Artikkel 3 asendatakse järgmisega: „Artikkel 3 Asutuste aruandekohustus Artikli 2 lõike 2 punktides a–d osutatud asutused annavad oma tegevusest aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Euroopa Keskpank annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru talle määrusega (EL) nr 1024/2013 antud järelevalveülesannete täitmisest kooskõlas nimetatud määrusega.” |
4) |
Artikli 4 punkti 2 alapunkt i asendatakse järgmisega:
|
5) |
Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:
|
6) |
Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:
|
7) |
Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:
|
8) |
Artikli 19 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega: „1. Kui pädev asutus ei ole nõus selliste meetmete menetluse või sisuga, mida teine pädev asutus võtab artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktides sätestatud juhtudel, või selliste meetmete võtmatajätmisega, võib Euroopa Pangandusjärelevalve, ilma et see piiraks artiklis 17 sätestatud volitusi, ühe või mitme asjaomase pädeva asutuse taotlusel aidata pädevatel asutustel jõuda kokkuleppele käesoleva artikli lõigetes 2–4 sätestatud korras.” |
9) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 20a Järelevalvealase läbivaatamise protsessi lähendamine Euroopa Pangandusjärelevalve edendab oma volituste piires järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi lähendamist kooskõlas direktiiviga 2013/36/EL, et aidata kaasa tugevate järelevalvestandardite tekkimisele liidus.” |
10) |
Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:
|
11) |
Artiklisse 22 lisatakse järgmine lõige: „1a. Vähemalt kord aastas otsustab Euroopa Pangandusjärelevalve, kas on asjakohane korraldada kooskõlas artikliga 32 kogu liitu hõlmavat hindamist, mille eesmärk on selgitada, kui kaua peavad finantseerimisasutused vastu ebasoodsate turusuundumuste korral, ja teatab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning komisjonile oma põhjendused. Kui viiakse läbi selline kogu liitu hõlmav hindamine ning Euroopa Pangandusjärelevalve peab seda asjakohaseks, avaldab ta hindamise tulemused iga osaleva finantseerimisasutuse kohta.” |
12) |
Artikli 25 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Euroopa Pangandusjärelevalve aitab kaasa finantseerimisasutuste tõhusate, järjepidevate ja ajakohaste maksevõime taastamise ja solveerimiskavade väljatöötamisele ning kooskõlastamisele ning osaleb aktiivselt selles tegevuses. Euroopa Pangandusjärelevalve aitab ühtlasi artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktides ette nähtud juhtudel välja töötada menetlusi eriolukordade tarvis ja ennetusmeetmeid, et minimeerida maksejõuetuse süsteemset mõju.” |
13) |
Artikli 27 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega: „2. Euroopa Pangandusjärelevalve hindab vajadust ühtsete, töökindlate ja usaldusväärsete rahastamismehhanismide süsteemi järele, mis hõlmaks asjakohaseid rahastamisvahendeid ja oleks seotud koordineeritud kriisihalduskorraga.” |
14) |
Artikli 29 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik: „Ühise järelevalvekultuuri loomiseks ja võttes muu hulgas arvesse finantseerimisasutuste muutuvaid äritavasid ning ärimudeleid, töötab Euroopa Pangandusjärelevalve välja kogu liidus finantseerimisasutuste järelevalvet hõlmava Euroopa järelevalvekäsiraamatu ning ajakohastab seda. Euroopa järelevalvekäsiraamat käsitleb järelevalvemetoodika ja -menetluste parimaid tavasid.” |
15) |
Artikli 30 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Vastastikuse eksperdihinnangu alusel võib Euroopa Pangandusjärelevalve anda artikli 16 kohaseid suuniseid ja soovitusi. Vastavalt artikli 16 lõikele 3 püüavad pädevad asutused järgida Euroopa Pangandusjärelevalve suuniseid ja soovitusi. Artiklite 10–15 kohaste regulatiivsete tehniliste või rakenduslike tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel võtab Euroopa Pangandusjärelevalve arvesse vastastikuse eksperdihinnangu tulemusi ja muud tema ülesannete täitmisel talle teatavaks saanud teavet, et tagada kõrgeimate standardite ja parimate tavade lähendamine. 3a. Euroopa Pangandusjärelevalve esitab komisjonile arvamuse, kui vastastikusest eksperdihinnangust või muust tema ülesannete täitmisel talle teatavaks saanud teabest nähtub, et usaldatavusnõuete edasiseks ühtlustamiseks on vaja seadusandlikku algatust.” |
16) |
Artikli 31 teist lõiku muudetakse järgmiselt:
|
17) |
Artiklit 32 muudetakse järgmiselt:
|
18) |
Artiklit 35 muudetakse järgmiselt:
|
19) |
Artiklit 36 muudetakse järgmiselt:
|
20) |
Artiklit 37 muudetakse järgmiselt:
|
21) |
Artiklit 40 muudetakse järgmiselt:
|
22) |
Artiklis 41 asendatakse lõiked 2, 3 ja 4 järgmisega: „1a. Artikli 17 kohaldamiseks moodustab järelevalvenõukogu sõltumatu vaekogu, millesse kuuluvad järelevalvenõukogu eesistuja ja kuus järelevalvenõukogu liiget, kes ei ole väidetavalt liidu õigust rikkunud pädeva asutuse esindajad ning kelle huve asjaomane vaidlus ei puuduta ja kes ei ole asjaomase pädeva asutusega otseselt seotud. Igal vaekogu liikmel on üks hääl. Vaekogu otsus on vastu võetud, kui vähemalt neli liiget hääletab poolt. 2. Artikli 19 kohaldamiseks moodustab järelevalvenõukogu sõltumatu vaekogu, millesse kuuluvad järelevalvenõukogu eesistuja ja kuus järelevalvenõukogu liiget, kes ei ole erimeelsusel olevate pädevate asutuste esindajad ning kelle huve konflikt ei riiva ja kes ei ole asjaomaste pädevate asutustega otseselt seotud. Igal vaekogu liikmel on üks hääl. Vaekogu otsus on vastu võetud, kui vähemalt neli liiget hääletab poolt. 3. Käesolevas artiklis osutatud vaekogud teevad artikli 17 või 19 alusel otsuse ettepanekud, mis esitatakse järelevalvenõukogule lõplikuks vastuvõtmiseks. 4. Järelevalvenõukogu võtab vastu käesolevas artiklis osutatud vaekogu kodukorra.” |
23) |
Artiklile 42 lisatakse järgmine lõik: „Esimene ja teine lõik ei mõjuta Euroopa Keskpangale määrusega (EL) nr 1024/2013 antud ülesandeid.” |
24) |
Artiklit 44 muudetakse järgmiselt:
|
25) |
Artikli 45 lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega: „Järelevalvenõukogu poolt valitud liikmete ametiaeg on kaks ja pool aastat. Ametiaega võib pikendada üks kord. Juhatuse koosseisu puhul on tagatud tasakaalustatud ja proportsionaalne esindatus ning see kajastab liitu tervikuna. Juhatusse kuulub vähemalt kaks mitteosalevate liikmesriikide esindajat. Ametiajad on osaliselt kattuvad ning kohaldatakse asjakohast rotatsioonikorda.” |
26) |
Artikli 47 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Juhatus võtab vastu Euroopa Pangandusjärelevalve personalipoliitika kava ja vastavalt artikli 68 lõikele 2 vajalikud personalieeskirjade rakendusmeetmed.” |
27) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 49a Kulud Eesistuja avalikustab peetud koosolekud ja saadud hüved. Kulutused registreeritakse avalikult kooskõlas personalieeskirjadega.” |
28) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 52a Kulud Tegevdirektor avalikustab peetud koosolekud ja saadud hüved. Kulutused registreeritakse avalikult kooskõlas personalieeskirjadega.” |
29) |
Artikli 63 lõige 7 jäetakse välja. |
30) |
Artikli 81 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Üleeuroopalise ulatusega finantseerimisasutuste või infrastruktuuride üle otsese järelevalve teostamise küsimusega seoses koostab komisjon turusuundumusi, siseturu stabiilsust ja liidu kui terviku ühtekuuluvust arvesse võttes iga-aastase aruande selle kohta, kas Euroopa Pangandusjärelevalvele on kohane anda selles valdkonnas täiendavaid järelevalveülesandeid.” |
31) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 81a Hääletuskorra läbivaatamine Alates kuupäevast, mil mitteosalevate liikmesriikide arv jõuab neljani, vaatab komisjon artiklites 41 ja 44 kirjeldatud hääletuskorra toimimise läbi ja esitab selle kohta Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule aruande, võttes arvesse kogemusi, mis on omandatud käesoleva määruse kohaldamisel.” |
Artikkel 2
Mõjutamata määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 81 kohaldamist, avaldab komisjon 31. detsembriks 2015 aruande käesoleva määruse sätete kohaldamise kohta seoses järgmisega:
a) |
juhatuse koosseis ja |
b) |
määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 41 osutatud sõltumatu vaekogu koosseis, kes valmistab ette kõnealuse määruse artiklite 17 ja 19 kohaseid otsuseid. |
Aruandes võetakse eelkõige arvesse muutusi osalevate liikmesriikide arvus ning uuritakse, kas selliseid muutusi arvesse võttes on vaja kõnealuseid sätteid täiendavalt kohandada, tagamaks, et Euroopa Pangandusjärelevalve teeb otsused finantsteenuste siseturu säilitamise ja tugevdamise huvides.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Strasbourg, 22. oktoober 2013
Euroopa Parlamendi nimel
president
M. SCHULZ
Nõukogu nimel
eesistuja
V. LEŠKEVIČIUS
(2) ELT C 11, 15.1.2013, lk 34.
(3) Euroopa Parlamendi 12. septembri 2013. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta otsus.
(4) Nõukogu määrus (EL) nr 1024/2013, 15. oktoober 2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 63).
(5) ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.
(6) ELT L 176, 27.6.2013. lk 1.
(7) ELT L 176, 27.6.2013, lk 338.
(8) Nõukogu määrus (EL) nr 1024/2013, 15. oktoober 2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63)”;
(9) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.”
29.10.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 287/15 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, EURATOM) nr 1023/2013,
22. oktoober 2013,
millega muudetakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 336,
võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli, eriti selle artiklit 12,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Kohtu arvamust (1),
võttes arvesse kontrollikoja arvamust (2),
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Liidule ja tema enam kui 50 institutsioonile ja ametile tuleks jätkuvalt tagada kõrgetasemeline Euroopa avalik haldus, et liidul oleks võimalik saavutada oma eesmärke, rakendada oma poliitikat ja meetmeid, täita aluslepingutest tulenevaid ülesandeid võimalikult tulemuslikult, et tulla toime tulevaste nii sisemiste kui ka väliste väljakutsetega ja teenida liidu kodanike huve. |
(2) |
Seetõttu on vaja kehtestada raamistik, mis oleks atraktiivne ning võimaldaks tööle võtta ja teenistuses hoida kõrgelt kvalifitseeritud ja mitut keelt valdavaid töötajaid, kes valitakse võimalikult laialt geograafiliselt alalt ja soolist tasakaalu nõuetekohaselt arvesse võttes liikmesriikide kodanike hulgast, kes on sõltumatud ja vastavad kõige kõrgematele kutsenõuetele, ning mis võimaldab sellistel töötajatel täita oma tööülesandeid võimalikult tulemuslikult ja tõhusalt. Selleks tuleb ületada praegused raskused, millega institutsioonid puutuvad kokku teatavatest liikmesriikidest ametnike või töötajate töölevõtmisel. |
(3) |
Arvestades Euroopa avaliku teenistuse suurust liidu eesmärkide ja elanikkonnaga võrreldes, ei tohiks liidu institutsioonide ja ametite töötajate arvu vähendamine halvendada neile vastavalt aluslepingutes sätestatud kohustustele ja volitustele antud ülesannete, kohustuste ja funktsioonide täitmist. Seda silmas pidades peavad institutsioonide ja ametite personalikulud kõigi nende töötajate kategooriate osas olema läbipaistvad. |
(4) |
Euroopa avalikult teenistuselt oodatakse kutse-eetika kõrgeimatele standarditele vastamist ja igal ajal sõltumatuks jäämist. Seetõttu tuleks veelgi täpsustada personalieeskirjade (4) II jaotist, milles sätestatakse õiguste ja kohustuste raamistik. Ametnikud või endised ametnikud, kes ei täida kõnealuseid kohustusi, peaksid kandma distsiplinaarvastutust. |
(5) |
Euroopa avaliku teenistuse väärtus seisneb ka selle kultuurilises ja keelelises mitmekesisuses, mida on võimalik saavutada ainult sobiliku tasakaalu kindlustamisega eri liikmesriikidest töölevõetud ametnike vahel. Töölevõtmisel ja ametisse nimetamisel tuleks tagada, et töötajad valitakse võimalikult laialt geograafiliselt alalt kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike hulgast ja et ühtegi ametikohta ei eraldata ainult konkreetse liikmesriigi kodanikele. Eelnevat silmas pidades ja selleks, et võidelda võimaliku ametnike kodakondsusega seotud suure tasakaalustamatusega, mis ei ole põhjendatud objektiivsete kriteeriumitega, peaks igal institutsioonil olema võimalus võtta põhjendatud ja asjakohaseid meetmeid. Selliste meetmetega ei tohiks kunagi kaasneda muid töölevõtmiskriteeriume peale teenetel põhinevate kriteeriumite. Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande institutsioonide poolt võetud asjakohaste meetmete kohta. |
(6) |
Selleks et aidata kaasa töötajate töölevõtmisele võimalikult laialt geograafiliselt alalt, peaksid institutsioonid püüdma toetada oma töötajate lastele mitmekeelse ja mitmekultuurilise hariduse andmist. On soovitav, et liidu osa Euroopa koolide rahastamisest, mille otsustavad eelarvepädevad institutsioonid asjakohaste eeskirjade alusel, makstakse liidu eelarvest. Komisjonil peaks olema võimalus paluda pädevatel asutustel uuesti kaaluda uue Euroopa kooli asukohta, kui see on institutsioonide toimimise huvides. |
(7) |
Laiem eesmärk peaks olema inimressursside haldamise optimeerimine Euroopa avalikus teenistuses, mida iseloomustab kõrge tase, pädevus, sõltumatus, lojaalsus, erapooletus ja stabiilsus, kultuuriline ja keeleline mitmekesisus ning atraktiivsed töölevõtmistingimused. |
(8) |
Ametnikele tuleks kohaldada üheksakuulist katseaega. Ametniku ametisse kinnitamise üle otsustamisel peaks ametisse nimetav asutus või ametiisik võtma arvesse katseaja lõpus koostatud aruannet ja katseajal oleva isiku käitumist, pidades silmas tema kohustusi vastavalt personalieeskirjadele. Kui katseajal oleva isiku töö on osutunud selgelt nõuetele mittevastavaks, peaks olema võimalik koostada tema kohta aruanne igal ajal. Muul juhul tuleks aruanne koostada üksnes katseaja lõpus. |
(9) |
Et Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate ostujõud areneks paralleelselt liikmesriikide keskvalitsuste teenistuses olevate riigiteenistujate omaga, tuleb säilitada palkade ajakohastamise mitmeaastane mehhanism, nn meetod, tagada selle kohaldamine kuni 2023. aasta lõpuni koos läbivaatamisega 2022. aasta alguses ning lisada mehhanism meetodi ajutiseks pikendamiseks. Lisaks tuleks varem meetodi kohaldamisega seotud raskuste vältimiseks kehtestada kord, mis võimaldab kõiki palkasid, pensioneid ja toetusi igal aastal automaatselt ajakohastada ja mis sisaldab automaatset kriisiklauslit. Seepärast tuleks Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades ja muude teenistujate teenistustingimustes esitatud vastavaid summasid käsitleda võrdlussummadena, mida korrapäraselt automaatselt ajakohastatakse. Teavitamise eesmärgil peaks komisjon kõnealused ajakohastatud summad avaldama Euroopa Liidu Teataja C-seerias. Ajakohastamise mehhanismi tuleks kasutada ka kõigil muudel juhtudel, kui selline ajakohastamine on ette nähtud. |
(10) |
Töötasude ja pensionide ajakohastamiseks kasutatav statistika peab olema kvaliteetne. Seda peaksid siseriiklikul tasandil erapooletuse põhimõttel koguma ja Eurostatile edastama liikmesriikide statistikaametid või muud pädevad asutused. |
(11) |
Meetodi kohaldamisest Euroopa Liidu ametnikele ja muudele teenistujatele tulenevad võimalikud eelised tuleks tasakaalustada nn maksu taastamisega. Nagu meetodi puhul, võib ka solidaarsusmaksu kohaldamist ajutiselt pikendada. Praeguses olukorras on asjakohane suurendada solidaarsusmaksu, võrreldes erimaksu määraga, mida kohaldati 2004.–2012. aastani, ning kehtestada progressiivsem maksumäär. Selle eesmärk on arvestada liidu äärmiselt keerukat majanduslikku ja sotsiaalset olukorda ja selle mõju liidu liikmesriikide rahandusele. Vajadus konsolideerida liidu liikmesriikide rahandust ka lühikeses perspektiivis nõuab liidu institutsioonide töötajatelt kiireid ja konkreetseid jõupingutusi solidaarsuse nimel. Solidaarsusmaks peaks seega kõigile liidu ametnikele ja muudele teenistujatele kehtima alates 1. jaanuarist 2014. |
(12) |
Euroopa Ülemkogu rõhutas oma 8. veebruari 2013. aasta kohtumise järeldustes mitmeaastase finantsraamistiku kohta, et vajadus konsolideerida riikide rahandust lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis nõuab kõikidelt avaliku halduse asutustelt ja nende töötajatelt erilisi pingutusi, et parandada tõhusust ja tulemuslikkust ning kohaneda muutuva majandusolukorraga. Selles nõudmises korrati tegelikkuses eesmärke, mille komisjon esitas 2011. aasta ettepankus Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste muutmiseks, mille eesmärk oli tagada kulutõhusus ning milles tunnistati, et Euroopa Liidu ees praegu seisvad probleemid nõuavad igalt avaliku halduse asutuselt ja igalt selle töötajalt erilisi jõupingutusi, et suurendada tõhusust ja kohaneda Euroopa muutuva majandusliku ja sotsiaalse olukorraga. Euroopa Ülemkogu nõudis lisaks, et osana personalieeskirjade reformist peatataks kõigi liidu institutsioonide töötajate palkade ja pensionide meetodi alusel kohandamine kaheks aastaks ning palgasüsteemi reformi osana taaskehtestataks uus solidaarsusmaks. |
(13) |
Nimetatud järeldusi arvestades ja uute eelarvepiirangutega toimetulemiseks ning selleks, et näidata Euroopa avaliku teenistuse solidaarsust liikmesriikide võetud rangete meetmetega enneolematu finantskriisi ning liikmesriikides ja kogu liidus valitseva äärmiselt raske sotsiaalse ja majandusliku olukorra tagajärjel, tuleb kaheks aastaks peatada meetodi kohaldamine kõigi ametnike töötasude, pensionide ja toetuste suhtes ning kohaldada meetodi peatamisest hoolimata solidaarsusmaksu. |
(14) |
Demograafilistest muutustest ja asjaomase elanikkonna vanusestruktuuri muutumisest tulenevalt tuleb pensioniiga tõsta, kuid rakendada samas üleminekumeetmeid juba tööle võetud Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate suhtes. Üleminekumeetmeid on vaja selleks, et austada nende ametnike omandatud õigusi, kes on juba tööle võetud ja kes on teinud sissemakseid Euroopa Liidu ametnike nominaalpensioni fondi. Pensioniiga tuleks muuta ka paindlikumaks, et töötajatel oleks lihtsam jätkata soovi korral töötamist 67-aastaseks saamiseni ning erandkorras ja eritingimustel 70-aastaseks saamiseni. |
(15) |
Kuna Euroopa Liidu pensioniskeem on kindlustusmatemaatilises tasakaalus, mida tuleb hoida nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis, tuleks enne 1. jaanuari 2014 tööle võetud töötajatele nende pensioni sissemaksed hüvitada üleminekumeetmetega, nagu näiteks kohandatud aastakoefitsient pensioniikka jõudmisele järgnevate aastate eest (Barcelona stiimul) ning 60. eluaasta ja seadusliku pensioniea vahel ennetähtaegselt pensionile jäämise korral kehtiva pensionivähenduse kohaldamine ainult pooles ulatuses. |
(16) |
Üldtunnustatud kindlustusmatemaatilise tava kohaselt tuleb pensioniskeemide tasakaalus hoidmiseks intressimäärade ja palkade tõusu puhul arvesse võtta viimase 20–40 aasta kogemusi. Seepärast tuleks intressimäärade ja palkade tõusu liikuvad keskmised pikendada 30 aastani koos seitsme-aastase üleminekuperioodiga. |
(17) |
Nõukogu taotles komisjonilt uurimust ja asjakohaseid ettepanekuid personalieeskirjade artikli 5 lõike 4, I lisa A jao ning artikli 45 lõike 1 kohta, et luua selge seos vastutuse ja palgaastme vahel ning et rõhutada töötajate edutamisel rohkem nende vastutuse taset. |
(18) |
Kõnealust taotlust arvesse võttes on asjakohane, et edutamine kõrgemale palgaastmele peaks sõltuma isiklikust pühendumusest, oskuste ja pädevuste parandamisest ning selliste tööülesannete täitmisest, mille olulisus õigustab ametniku määramist vastavale kõrgemale astmele. |
(19) |
Tegevusüksustes AD ja AST tuleks ametialane edutamine ümber korraldada nii, et kõrgeimad palgaastmed oleksid reserveeritud ainult sellistele ametnikele, kellel on selles üksuses kõige suurem vastutus. Seega saab administraatoreid edutada ainult kuni palgaastmeni AD 12, kui neid ei nimetata konkreetsele sellest palgaastmest kõrgemale palgaastmele, ning palgaastmed AD 13 ja 14 peaksid jääma sellistele töötajatele, kellel on suur vastutus. Samuti võib ametnikke, kelle palgaaste on AST 9, edutada palgaastmele AST 10 üksnes personalieeskirjade artiklis 4 ja artikli 29 lõikes 1 ette nähtud korra kohaselt. |
(20) |
Praeguse tegevusüksuse AST karjääristruktuuride edasiseks kohandamiseks mitmesuguste töökohustustega ja halduskulude vähendamise vältimatu sammuna tuleks sekretäride ja kantseleitöötajate jaoks kasutusele võtta uus tegevusüksus AST/SC. Palkade ja ametialase edutamise määrade abil tuleks luua asjakohane seos vastutuse ja palga vahel. Nii on võimalik säilitada stabiilne ja igakülgne Euroopa avalik teenistus. Komisjon peaks hindama selle uue tegevusüksuse kasutuselevõtmise ulatust ja mõju ning esitama sellekohase aruande, võttes eriti arvesse naiste olukorda, et oleks võimalik säilitada stabiilne ja igakülgne Euroopa avalik teenistus. |
(21) |
Säilib nõue, mille kohaselt peab ametnik enne kõrgemale palgaastmele edutamist töötama samal palgaastmel vähemalt kaks aastat, et silmapaistvaid töötajaid oleks võimalik kiiremini edutada. Kõik institutsioonid peaksid tagama, et nende asutusesiseses personalipoliitikas kasutatakse personalieeskirjades ette nähtud võimalusi, et anda võimekatele ja silmapaistvatele ametnikele sobilikud karjäärivõimalused. |
(22) |
Institutsioonides kehtivad tööajad tuleks viia kooskõlla teatavates Euroopa Liidu liikmesriikides kehtivate tööaegadega, et tasakaalustada töötajaskonna vähenemist institutsioonides. Tööaja kohandamisel tuleks arvesse võtta liikmesriikide avalikus teenistuses kehtivaid tööaegu. Minimaalse nädalase tööaja kehtestamine tagab, et institutsioonide töötajad tulevad toime Euroopa Liidu poliitikaeesmärkidest tuleneva töökoormusega, ning ühtlustab solidaarsusest institutsioonide töötingimused kogu liidu avalikus teenistuses. |
(23) |
Paindlik tööaja korraldus on oluline osa nüüdisaegsest ja tõhusast avalikust haldusest, mis võimaldab kasutada peresõbralikke töötingimusi ning saavutada institutsioonides sobiva soolise tasakaalu. Seepärast on vaja nimetatud tööaja korraldusele personalieeskirjades selgelt viidata. |
(24) |
Töötamiskohast päritolukohta sõidu aega ja iga-aastast sõidukulude hüvitamist reguleerivaid eeskirju tuleks ajakohastada, ratsionaliseerida ja seostada võõrsil elamisega, et muuta nende kohaldamine lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Eelkõige tuleks iga-aastane sõiduaeg asendada kodumaapuhkusega ja seda tuleks vähendada kuni kahe ja poole päevani. |
(25) |
Samamoodi tuleks lihtsustada kolimiskulude hüvitamist, et hõlbustada nende kohaldamist nii administratsiooni kui ka töötajate jaoks. Seepärast tuleks kasutusele võtta kulude ülempiirid, mis lähtuvad ametniku või teenistuja perekondlikust olukorrast ning kolimise ja sellega seotud kindlustuse keskmisest maksumusest. |
(26) |
Mõned töötajad peavad sageli viibima lähetuses oma institutsiooni teistes põhitegevuskohtades. Sedalaadi olukorda ei ole praegustes lähetusi reguleerivates eeskirjades piisavalt arvesse võetud. Seepärast tuleks neid eeskirju kohandada, et majutuskulusid oleks võimalik hüvitada kindla summa põhjal. |
(27) |
Vaja on ajakohastada kolmandates riikides töötavate töötajate töötingimusi ja muuta need kulutõhusamaks, vähendades sellega kulusid. Samuti tuleks põhipuhkust kohandada ja sätestada võimalus võtta kasutusele rohkem parameetreid elamistingimuste eest makstava toetuse määramiseks, ilma et see mõjutaks üldist eesmärki kulusid vähendada. Majutustoetuse andmise tingimused tuleks läbi vaadata, et võtta rohkem arvesse kohalikke olusid ja vähendada halduskoormust. |
(28) |
Lepinguliste töötajate töölevõtmiseks tuleb ette näha paindlikum raamistik. Liidu institutsioonidele tuleks seepärast anda võimalus võtta ametnike või ajutiste töötajate järelevalve all täidetavate ülesannete jaoks tööle lepingulisi töötajaid kuni kuueks aastaks. Kuigi valdav enamik ametnikke võetakse ka edaspidi tööle avaliku konkursi korras, tuleks institutsioonidele lisaks anda õigus korraldada sisekonkursse, mis oleksid erandkorras ja eritingimustel avatud ka lepingulistele töötajatele. |
(29) |
Uute eeskirjade ja meetmete järkjärguliseks kohaldamiseks tuleks sätestada üleminekukord, mis austaks enne kõnealuste personalieeskirjade muudatuste jõustumist tööle võetud töötajate omandatud õigusi ja õiguspäraseid ootusi. |
(30) |
Sarnaselt muudele töötajatele, kellele kohaldatakse personalieeskirju, hõlmab ELi pensioniskeem ka ametite töötajaid. Täielikul omafinantseerimisel olevad ametid tasuvad praegu skeemi tööandja sissemakseid. Eelarve läbipaistvuse tagamiseks ja tasakaalustatumaks koormuse jagamiseks peaksid ametid, mida rahastatakse osaliselt Euroopa Liidu üldeelarvest, tasuma tööandja sissemaksetest selle osa, mis vastab ameti kogutulude ja nende tulude vahekorrale, millest on maha arvatud Euroopa Liidu eelarvest saadav toetus. Kuna see uus säte võib nõuda ametite kogutavaid tasusid käsitlevate asjaomaste eeskirjade kohandamist, tuleks seda kohaldada alles alates 1. jaanuarist 2016. Vajaduse korral peaks komisjon esitama ettepanekud kõnealuste eeskirjade kohandamiseks. |
(31) |
Lihtsuse ja personalipoliitika järjepidevuse huvides tuleks komisjoni poolt personalieeskirjade rakendamiseks vastu võetud eeskirju kohaldada analoogia põhjal ka ametite suhtes. Selleks et vajaduse korral oleks võimalik arvesse võtta ametite eriolukorda, tuleks neile anda õigus taotleda komisjonilt luba võtta vastu rakenduseeskirjad, mis erinevad komisjoni vastu võetud eeskirjadest, või mitte kohaldada komisjoni eeskirju. |
(32) |
Tuleks luua personalieeskirjade rakendamiseks vastu võetud eeskirjade register, mida peaks haldama Euroopa Liidu Kohus. Kõnealune register, millega võivad tutvuda kõik institutsioonid, ametid ja liikmesriigid, tagab läbipaistvuse ja edendab personalieeskirjade ühtset kohaldamist. |
(33) |
Et ühtlustada ja selgitada rakendussätete vastuvõtmist reguleerivaid eeskirju ja arvestada sellega, et tegemist on halduslikku laadi sise-eeskirjadega, on asjakohane anda vastavate otsuste tegemise volitused ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule ja lepingute sõlmimise õigusega asutusele. |
(34) |
Arvestades, et ametites töötab palju ajutisi töötajaid ja on vaja töötada välja sidus personalipoliitika, tuleb luua uus ajutiste töötajate kategooria ning kehtestada nende jaoks eraldi eeskirjad. |
(35) |
Komisjon peaks jätkuvalt teostama järelevalvet ühise ravikindlustusskeemi eelarve olukorra üle ja võtma süsteemi struktuurilise tasakaalutuse korral vajalikke meetmeid. |
(36) |
Protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artiklis 15 on sätestatud, et liikmesriikide valitsustele teatatakse ametnike ja muude teenistujate teatavad andmed. |
(37) |
Personalieeskirjades sätestatud eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte eelkõige seoses töötingimuste teatavate aspektidega. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju muudetakse järgmiselt.
1) |
Artiklit 1d muudetakse järgmiselt:
|
2) |
Artikli 1e lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Töötavatel ametnikel on juurdepääs institutsioonide poolt vastu võetud sotsiaalmeetmetele, sealhulgas tööelu pereeluga ühitamise erimeetmetele, ja artiklis 9 osutatud sotsiaalhoolekandeorganite pakutavatele teenustele. Endistel ametnikel on piiratud ulatuses juurdepääs sotsiaalsetele erimeetmetele.” |
3) |
Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:
|
4) |
Artikkel 6 asendatakse järgmisega: „Artikkel 6 1. Institutsiooni käsitlevale eelarve osale lisatud ametikohtade loetelus on näidatud iga palgaastme ja tegevusüksuse ametikohtade arv. 2. Ilma et see piiraks artiklis 45 sätestatud teenetel põhineva ametialase edutamise põhimõtte kohaldamist, tagab kõnealune loetelu, et igas institutsioonis vastab ametikohtade loetelu iga palgaastme vabade ametikohtade arv iga aasta 1. jaanuaril eelmise aasta 1. jaanuaril madalamal palgaastmel töötavate ametnike arvule, korrutatuna I lisa B jaos kõnealusele palgaastmele sätestatud määradega. Kõnealuseid määrasid kohaldatakse viie aasta keskmise põhjal alates 1. jaanuarist 2014. 3. I lisa B jaos sätestatud määrad moodustavad osa artiklis 113 osutatud aruandest. 4. Tegevusüksust AST/SC käsitlevate sätete ning XIII lisa artikliga 31 kehtestatud üleminekusätete rakendamine, võttes arvesse seda, kuidas on kõigis institutsioonides muutunud vajadus sekretäride ja kantseleitöötajate järele ning kuidas on muutunud alalised ja ajutised ametikohad tegevusüksustes AST ja AST/SC, moodustab osa artiklis 113 osutatud aruandest.” |
5) |
Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:
|
6) |
Artikli 10 esimese lõigu teises lauses asendatakse sõna „institutsioonide” sõnadega „institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute”. |
7) |
Artikkel 11 asendatakse järgmisega: „Artikkel 11 Ametnik täidab oma kohustusi ja tegutseb ainult liidu huve silmas pidades. Ta ei küsi ega võta vastu juhiseid üheltki institutsiooniväliselt valitsuselt, asutuselt, organisatsioonilt ega isikult. Ta täidab talle pandud kohustusi objektiivselt, erapooletult ja kooskõlas lojaalsuskohustusega liidu ees. Ametnik ei võta ilma ametisse nimetava asutuse või ametiisiku loata üheltki valitsuselt ega mujalt väljastpoolt oma institutsiooni vastu autasu, teenetemärki, soodustust, kinki või ükskõik millist tasu, välja arvatud teenete eest, mis on osutatud kas enne tema ametisse nimetamist või eripuhkuse ajal sõjaväe- või muus riiklikus teenistuses ja sellise teenistusega seoses. Enne ametniku töölevõtmist teeb ametisse nimetav asutus või ametiisik kindlaks, et kandidaadil ei ole tema sõltumatust kahjustada võivaid isiklikke huvisid või muud huvide konflikti. Sel eesmärgil teavitab kandidaat ametisse nimetavat asutust või ametiisikut erivormi kasutades igasugusest olemasolevast või võimalikust huvide konfliktist. Ametisse nimetav asutus või ametiisik võtab seda arvesse nõuetekohaselt põhjendatud arvamuses. Vajaduse korral võtab ametisse nimetav asutus või ametiisik artikli 11a lõikes 2 osutatud meetmeid. Käesolevat artiklit kohaldatakse analoogia põhjal ametnike suhtes, kes naasevad isiklikel põhjustel võetud puhkuselt.” |
8) |
Artikkel 16 asendatakse järgmisega: „Artikkel 16 Ka pärast teenistusest lahkumist on ametnik kohustatud käituma ausameelselt ja diskreetselt teatavate ametissenimetamiste puhul või soodustuste vastuvõtmisel. Ametnik, kes kahe aasta jooksul pärast teenistusest lahkumist kavatseb hakata tegelema palgalise või tasustamata kutsealase tegevusega, teatab sellest oma institutsioonile kasutades erivormi. Kui kõnealune tegevus on seotud ametniku poolt viimasel kolmel aastal teenistuses tehtud tööga ja võib viia konfliktini institutsiooni õigustatud huvidega, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik teenistuse huvisid silmas pidades kas keelata tal sellega tegeleda või anda oma nõusoleku vastavalt tingimustele, mida ta peab kohaseks. Ametisse nimetav asutus või ametiisik teatab pärast nõupidamist ühiskomiteega oma otsuse 30 tööpäeva jooksul pärast vastava teate saamist. Kui nimetatud ajavahemiku lõpuks ei ole otsusest teatatud, käsitatakse seda kui vaikivat nõusolekut. Rakendusmeetmetes määratletud endiste kõrgemate ametnike puhul keelab ametisse nimetav asutus või ametiisik põhimõtteliselt neil 12 kuu jooksul pärast teenistusest lahkumist tegeleda oma endise institutsiooni töötajatele suunatud lobi- või nõustamistegevusega oma ettevõtte, klientide või tööandjate heaks küsimustes, mille eest nad olid vastutavad viimasel kolmel teenistusaastal. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (5) avaldab iga institutsioon kord aastas kolmanda lõigu kohaldamist käsitleva teabe, sealhulgas hinnatud juhtude loetelu. |
9) |
Artikli 18 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Kõik õigused mis tahes kirjutistele või muule tööle, mida ametnik on teinud oma kohustuste täitmisel, kuuluvad Euroopa Liidule, kui selline kirjutis või töö on seotud liidu tegevusega, või Euroopa Aatomienergiaühendusele, kui selline kirjutis või töö on seotud kõnealusele ühenduse tegevusega. Euroopa Liidul või, kui see on kohaldatav, Euroopa Aatomienergiaühendusel on õigus nõuda, et selliste tööde autoriõigused kantakse talle üle.” |
10) |
Artikkel 19 asendatakse järgmisega: „Artikkel 19 Kohtumenetluses ei avalda ametnik ilma ametisse nimetava asutuse või ametiisiku loata mingil alusel teavet, mida ta teab oma ametikohustuste tõttu. Luba ei anta ainult juhul, kui seda nõuavad liidu huvid ja kui keeldumine ei too ametniku suhtes kaasa kriminaalõiguslikke tagajärgi. Ametnik järgib seda kohustust ka pärast teenistusest lahkumist. Esimese lõigu sätteid ei kohaldata ametniku või endise ametniku suhtes, kes annab Euroopa Liidu Kohtule või mõne institutsiooni distsiplinaarnõukogule tunnistusi asjas, mis käsitleb Euroopa Liidu teenistujat või endist teenistujat.” |
11) |
Artiklile 21a lisatakse järgmine lõige: „3. Ametnikule, kes teavitab oma ülemusi korraldustest, mida ta pidas ebatavaliseks või tõenäoliselt suuri raskusi tekitavateks, ei tohi selle tõttu kahju tekitada.” |
12) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 22c Vastavalt artiklitele 24 ja 90 kehtestab institutsioon menetluse, mille kohaselt käsitletakse ametnike kaebusi selle kohta, kuidas neid koheldi artiklist 22a või 22b tulenevate kohustuste täitmise järel või tagajärjel. Asjaomane institutsioon tagab, et kaebusi käsitletakse konfidentsiaalselt ja põhjendatud juhtudel enne artiklis 90 sätestatud tähtaegade möödumist. Institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik kehtestab sise-eeskirjad, mis reguleerivad muu hulgas järgmist:
|
13) |
Artiklis 26a asendatakse sõna „institutsioonide” sõnadega „institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute”. |
14) |
Artikkel 27 asendatakse järgmisega: „Artikkel 27 Ametnike töölevõtmisel lähtutakse eesmärgist võtta institutsiooni teenistusse võimalikult võimekad, tulemuslikult töötavad ja sõltumatud ametnikud, kes valitakse liidu liikmesriikide kodanike hulgast võimalikult laialt geograafiliselt alalt. Ühtki ametikohta ei eraldata konkreetse liikmesriigi kodanikele. Liidu kodanike võrdsuse põhimõte võimaldab igal institutsioonil ametnike kodakondsusega seotud suure tasakaalustamatuse korral, mis ei ole põhjendatud objektiivsete kriteeriumitega, võtta vastu asjakohased meetmed. Kõnealused meetmed peavad olema põhjendatud ega tohi seisneda muudes töölevõtukriteeriumites peale teenetel põhinevate kriteeriumite. Enne asjakohaste meetmete vastuvõtmist kehtestab institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik üldsätted käesoleva lõike rakendamiseks vastavalt artiklile 110. Kolme aasta möödumisel 1. jaanuarist 2014 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande teise lõigu rakendamise kohta. Selleks et aidata kaasa töötajate töölevõtmisele võimalikult laialt geograafiliselt alalt, püüavad institutsioonid toetada oma töötajate lastele mitmekeelse ja mitmekultuurilise hariduse andmist.” |
15) |
Artikli 29 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Enne vaba ametikoha täitmist institutsioonis kaalub ametisse nimetav asutus või ametiisik kõigepealt:
või kas rakendada konkursimenetlust kvalifikatsioonide või katsete või nii kvalifikatsioonide kui ka katsete põhjal. Konkursimenetlus on sätestatud III lisas. Nimetatud menetlust võib rakendada ka tulevaste ametnike reservi moodustamiseks. Säilitades põhimõtte, et valdav enamik ametnikke võetakse tööle avaliku konkursi korras, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik erandina punktist d ja ainult erandjuhul korraldada institutsioonis sisekonkursi, mis on avatud ka Euroopa Liidu muude teenistujate töötingimuste artiklites 3a ja 3b määratletud lepingulistele töötajatele. Viimatinimetatud töötajate kategooria suhtes kehtivad kõnealuse võimaluse osas piirangud vastavalt Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 82 lõikele 7, ja piirangud konkreetsete ülesannete osas, mida ta oli volitatud lepingulise töötajana täitma.” |
16) |
Artikkel 30 asendatakse järgmisega: „Artikkel 30 Ametisse nimetav asutus või ametiisik nimetab iga konkursi puhuks ametisse valimiskomisjoni. Valimiskomisjon koostab sobivate kandidaatide nimekirja. Ametisse nimetav asutus või ametiisik otsustab, millised kandidaatidest määrata vabadele ametikohtadele. Kandidaatidel on juurdepääs vastavaid vabasid ametikohtasid käsitlevale asjakohasele teabele, mille institutsioonid ja ametid on avaldanud.” |
17) |
Artikli 31 lõike 2 esimese lõigu esimene lause asendatakse järgmisega: „Ilma et see piiraks artikli 29 lõike 2 kohaldamist, võetakse ametnikke tööle vaid palgaastmetele SC 1–SC 2, AST 1–AST 4 või AD 5–AD 8.” |
18) |
Artikli 32 kolmandas lõigus asendatakse sõna „institutsiooni” sõnadega „institutsiooni ametisse nimetava asutuse või ametiisiku”. |
19) |
Artikkel 34 asendatakse järgmisega: „Artikkel 34 1. Ametnikule kohaldatakse enne ametisse kinnitamist üheksakuulist katseaega. Ametniku ametisse kinnitamise otsus tehakse lõikes 3 osutatud aruande põhjal ja andmete põhjal, millele ametisse nimetaval asutusel või ametiisikul on juurdepääs, katseajal oleva isiku käitumise kohta II jaotist silmas pidades. Kui ametnik ei saa katseaja jooksul haiguse, artikli 58 kohase rasedus- ja sünnituspuhkuse või õnnetuse tõttu täita oma kohustusi järjest vähemalt ühe kuu jooksul, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik katseaega vastava ajavahemiku võrra pikendada. Katseaja kogukestus ei ületa 15 kuud. 2. Kui katseajal olev isik osutub selgelt nõuetele mittevastavaks, võib tema kohta koostada aruande ükskõik mis ajal enne katseaja lõppu. Kõnealune aruanne edastatakse asjaomasele isikule, kellel on õigus esitada kirjalikult oma märkused kaheksa tööpäeva jooksul. Katseajal oleva isiku otsene ülemus edastab aruande koos märkustega viivitamatult ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule, kes küsib ühiselt hindamiskomiteelt kolme nädala jooksul arvamust selle kohta, milliseid meetmeid tuleb võtta. Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib otsustada katseajal oleva isiku teenistusest vabastada enne katseaja lõppu, teatades talle sellest kuu aega ette, või määrata ametniku ülejäänud katseajaks tööle muusse talitusse. 3. Vähemalt üks kuu enne katseaja lõppu koostatakse aruanne katseajal oleva isiku suutlikkuse kohta täita oma töökohustusi, samuti tema võimekuse ja käitumise kohta teenistuses. Kõnealune aruanne edastatakse katseajal olevale isikule, kellel on õigus esitada kirjalikult oma märkused kaheksa tööpäeva jooksul. Kui aruandes soovitatakse katseajal olev isik teenistusest vabastada või erandlike asjaolude korral tema katseaega vastavalt lõikele 1 pikendada, edastab katseajal oleva isiku otsene ülemus aruande koos märkustega viivitamatult ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule, kes peab ühise hindamiskomiteega kolme nädala jooksul nõu selle üle, milliseid meetmeid tuleb võtta. Kui katseajal oleva isiku töö või käitumine ei vasta tema ametikohale, lõpetatakse temaga teenistussuhe. 4. Kui katseajal olev isik vabastatakse teenistusest ja tal ei ole võimalust viivitamatult asuda tööle mujal, saab katseajal teenistusest vabastatu hüvitist kolme kuu põhipalga ulatuses, kui ta on olnud teenistuses rohkem kui aasta, kahe kuu põhipalga ulatuses, kui ta on olnud teenistuses vähemalt kuus kuud, ja ühe kuu põhipalga ulatuses, kui ta on olnud teenistuses alla kuue kuu. 5. Lõikeid 2, 3 ja 4 ei kohaldata ametnike suhtes, kes lahkuvad ametist omal soovil enne katseaja lõppu.” |
20) |
Artiklile 35 lisatakse järgmine punkt:
|
21) |
Artikli 37 punkti b teises taandes asendatakse sõna „institutsioonide” sõnadega „institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute”. |
22) |
Artiklit 40 muudetakse järgmiselt:
|
23) |
Artikkel 42a asendatakse järgmisega: „Artikkel 42a Ametnikul on õigus saada iga lapse kohta kuni kuus kuud põhipalgata lapsehoolduspuhkust, mis tuleb võtta esimese kaheteistkümne aasta jooksul pärast lapse sündi või lapsendamist. Puhkuse kestust võib kahekordistada institutsiooni ametisse nimetava asutuse või ametiisiku poolt vastu võetud üldiste rakendussätete põhjal üksikvanemana tunnustatud vanemate puhul ja vanemate puhul, kelle ülalpeetaval lapsel on institutsiooni meditsiinitöötaja poolt tuvastatud puue või raske haigus. Korraga võetav miinimumpuhkus ei või olla lühem kui üks kuu. Lapsehoolduspuhkuse ajal kehtib ametniku suhtes jätkuvalt sotsiaalkindlustusskeem; ametnikul jätkub pensioniõiguste kogumine ning säilivad ülalpeetava lapse toetus ja õppetoetus. Ametnikul säilib tema ametikoht ja tal on jätkuvalt õigus tõusta kõrgemale palgajärgule või -astmele. Puhkust võib võtta täisajaga või töötades edasi poole kohaga. Kui lapsehoolduspuhkust võetakse poole kohaga töötamist jätkates, kahekordistatakse esimeses lõigus sätestatud maksimumperioodi. Lapsehoolduspuhkuse ajal on ametnikul õigus saada 911,73 euro suurust toetust kuus või 50 % sellest summast puhkuse ajal poole kohaga töötamise korral, kuid nad ei tohi teha muud tasustatavat tööd. Institutsioon maksab artiklites 72 ja 73 sätestatud sotsiaalkindlustusmaksed täies ulatuses ja need maksed arvutatakse ametniku põhipalga alusel. Kui puhkuse ajal töötatakse poole kohaga, kohaldatakse käesolevat sätet üksnes kogu põhipalga ja proportsionaalselt vähendatud põhipalga vahe suhtes. Tegelikult saadud põhipalga osas arvutatakse ametniku sissemakse samasid protsendimäärasid kasutades nagu siis, kui ta töötaks täistööajaga. Üksikvanemate puhul ja vanemate puhul, kelle ülalpeetaval lapsel on esimeses lõigus osutatud institutsiooni meditsiinitöötaja poolt tuvastatud puue või raske haigus, ning lapsehoolduspuhkuse esimese kolme kuu jooksul, kui sellise puhkuse võtab isa ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või ükskõik kumb vanematest kohe pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või selle ajal või kohe pärast lapsendamispuhkust, on toetus 1 215,63 eurot kuus või vastavalt 50 % sellest summast, kui ametnik töötab puhkuse ajal poole kohaga. Lapsehoolduspuhkust võib pikendada lisaks kuue kuu võrra, sel ajal on toetus 50 % teises lõigus osutatud summast. Esimeses lõigus osutatud üksikvanemate puhul võib lapsehoolduspuhkust pikendada lisaks kaheteistkümne kuu võrra, sel ajal on toetus 50 % kolmandas lõigus osutatud summast. Käesolevas artiklis nimetatud summasid ajakohastatakse samadel tingimustel nagu töötasu.” |
24) |
III jaotise 2. peatükki lisatakse järgmine jagu: „7. Puhkusele saatmine teenistuse huvides Artikkel 42c Kõige varem viis aastat enne ametniku pensioniiga võib vähemalt kümme aastat teenistuses olnud ametniku saata ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega teenistuse huvides puhkusele organisatsiooniliste vajaduste tõttu, mis on seotud uute pädevuste omandamisega institutsioonides. Igal aastal teenistuse huvides puhkusele saadetavate ametnike koguarv ei ole suurem kui 5 % kõikide institutsioonide ametnike arvust, kes jäid pensionile sellele eelnenud aastal. Selliselt arvutatud koguarv jagatakse institutsioonide vahel vastavalt eelnenud aasta 31. detsembri seisuga institutsioonis töötanud ametnike arvule. Igale institutsioonile määratud arv ümardatakse suurenemise suunas lähima täisarvuni. Selline puhkus ei ole distsiplinaarmeede. Kõnealune puhkus kestab üldjuhul seni, kuni ametnik jõuab pensioniikka. Erandkorras võib ametisse nimetav asutus või ametiisik otsustada puhkuse katkestada ja ametniku tööle tagasi kutsuda. Kui ametnik jõuab teenistuse huvides puhkusel viibimise ajal pensioniikka, jääb ta automaatselt pensionile. Teenistuse huvides puhkusele saatmise suhtes kohaldatakse järgmisi eeskirju:
Puhkusele saadetud ametnik saab toetust, mida arvutatakse IV lisa kohaselt. Toetusest tehakse ametniku taotlusel pensioniskeemi sissemakseid, mis arvutatakse kõnealuse toetuse alusel. Sellisel juhul võetakse arvesse teenistuse huvides puhkusele saadetud ametniku teenistuse kestust, et arvutada VIII lisa artikli 2 kohaselt pensioniõiguslik staaž. Toetuse suhtes ei kohaldata paranduskoefitsienti.” |
25) |
Artikkel 43 asendatakse järgmisega: „Artikkel 43 Ametniku pädevuse, tulemuslikkuse ja tööalase käitumise kohta koostatakse igal aastal hindamisaruanne institutsiooni ametisse nimetava asutuse või ametiisiku poolt vastavalt artiklile 110 kehtestatud tingimustel. Kõnealuses aruandes märgitakse, kas ametnik on oma tööülesandeid täitnud rahuldaval tasemel. Institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik kehtestab sätted, millega antakse õigus esitada aruandemenetluse käigus kaebus ning seda õigust tuleb kasutada enne artikli 90 lõikes 2 osutatud kaebuse esitamist. Palgaastmest AST 5 alates võib aruandes esitada ametniku töö tulemuslikkuse põhjal arvamuse ka selle kohta, kas ametnik on võimeline täitma administraatori ülesandeid. Aruanne tehakse ametnikule teatavaks. Tal on õigus seda kommenteerida, kui ta peab seda vajalikuks.” |
26) |
Artikkel 44 asendatakse järgmisega: „Artikkel 44 Ametnik, kes on kaks aastat olnud oma palgaastme ühes järgus, tõuseb automaatselt sama palgaastme järgmisesse järku, välja arvatud juhul, kui tema tööülesannete täitmist on artiklis 43 osutatud viimase iga-aastase aruande kohaselt hinnatud mitterahuldavaks. Ametnik tõuseb oma palgaastme järgmisesse järku hiljemalt nelja aasta pärast, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artikli 51 lõikes 1 sätestatud menetlust. Kui ametnik nimetatakse üksuse juhatajaks, direktoriks või peadirektoriks samal palgaastmel, tõuseb ta ametisse nimetamise jõustumisel tagasiulatavalt ühe järgu võrra samal palgaastmel, tingimusel et tema töö tulemuslikkus on esimese üheksa kuu jooksul pärast ametisse nimetamist olnud rahuldav artikli 43 tähenduses. Sellise tõusuga kaasneb igakuise põhipalga tõus, mis vastab iga palgaastme esimese ja teise järgu vahelisele protsendimäärale. Kui palgatõus on väiksem või kui ametnik on sel ajal juba oma palgaastme viimases järgus, tõuseb tema põhipalk selliselt, et tagatakse tõus esimese ja teise palgajärgu vahel kuni järgmise edutamise jõustumiseni.” |
27) |
Artiklit 45 muudetakse järgmiselt:
|
28) |
Artiklit 45a muudetakse järgmiselt:
|
29) |
Artikli 48 kolmandas lõigus asendatakse sõnad „tegevusüksuse AST” sõnadega „tegevusüksuste AST ja AST/SC”. |
30) |
Artikli 50 kaheksandas lõigus asendatakse sõna „55aastaseks” sõnaga „58-aastaseks”. |
31) |
Artikkel 51 asendatakse järgmisega: „Artikkel 51 1. Institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik kehtestab menetluse ebapädevuse tuvastamiseks, sellega tegelemiseks ja selle lahendamiseks õigeaegselt ja sobival viisil. Sise-eeskirjade vastuvõtmisel järgib institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik järgmiseid nõudeid:
2. Ametnikul on õigus tutvuda täies mahus oma isikutoimikuga ning teha kõikidest menetlusega seotud dokumentidest koopiaid. Tal on pärast ettepaneku kättesaamist aega vähemalt 15 päeva, kuid mitte rohkem kui 30 päeva, et valmistada ette kaitse. Teda võib abistada tema valitud isik. Ametnik võib esitada kirjalikke märkusi. Ametniku kuulab ära ühine nõuandekomitee. Ametnik võib kutsuda ka tunnistajaid. 3. Institutsiooni esindab ühises nõuandekomitees ametisse nimetava asutuse või ametiisiku poolt selleks määratud ametnik. Kõnealusel ametnikul on samad õigused kui asjaomasel ametnikul. 4. Ühine nõuandekomitee võtab pärast lõike 1 punkti b kohaste ettepanekute ning asjaomase ametniku või tunnistajate kirjalike või suuliste seletuste arvessevõtmist häälteenamusega vastu põhjendatud arvamuse meetme kohta, mida ta peab tema taotluse alusel tuvastatud asjaolude põhjal vajalikuks. Ühine nõuandekomitee edastab kõnealuse arvamuse ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule ja asjaomasele ametnikule kahe kuu jooksul alates asja komiteele esitamise kuupäevast. Esimees ei hääleta ühise nõuandekomitee otsuste tegemisel, välja arvatud menetlusküsimustes ja häälte võrdse jagunemise korral. 5. Ebapädevuse tõttu teenistusest vabastatud ametnikul on lõikes 6 määratletud ajavahemiku jooksul õigus igakuisele vallandamistoetusele, mis võrdub ametniku igakuise põhipalgaga palgaastme AST 1 esimeses järgus. Samuti on ametnikul õigus saada samal ajavahemikul artiklis 67 sätestatud peretoetust. Majapidamistoetus arvutatakse palgaastmel AST 1 töötava ametniku igakuise põhipalga põhjal VII lisa artikli 1 kohaselt. Toetust ei maksta juhul, kui ametnik lahkub teenistusest pärast lõigetes 1 ja 2 osutatud menetluste alustamist või kui tal on õigus kohe makstavale täispensionile. Kui tal on õigus riiklikule töötushüvitisele, arvatakse kõnealuse hüvitise summa eespool nimetatud toetusest maha. 6. Lõikes 5 osutatud toetusi makstakse järgmise ajavahemiku jooksul:
7. Ametnik, kes on ebapädevuse tõttu viidud madalamale palgaastmele, võib kuue aasta pärast taotleda, et tema isikutoimikust kustutatakse kõik viited kõnealusele meetmele. 8. Ametnikul on õigus talle menetluse käigus tekkinud põhjendatud kulude, sealhulgas institutsiooni mittekuuluvale kaitsjale makstavate tasude hüvitamisele, kui käesolevas artiklis sätestatud menetlus lõppeb ilma, et tehtaks otsust ametniku teenistusest vabastamise või madalamale palgaastmele viimise kohta.” |
32) |
Artikkel 52 asendatakse järgmisega: „Artikkel 52 Ilma et see piiraks artikli 50 sätete kohaldamist, jääb ametnik pensionile:
Ametnik võib oma taotluse kohaselt ja juhul, kui ametisse nimetav asutus või ametiisik peab seda teenistuse huvides põhjendatuks, jätkata töötamist kuni 67-aastaseks saamiseni või erandkorras 70-aastaseks saamiseni; sel juhul läheb ta automaatselt pensionile selle kuu viimasel päeval, mil ta jõuab kõnealusesse ikka. Kui ametisse nimetava asutus või ametiisik annab loa jääda ametnikul teenistusse pärast 66. eluaastat, antakse luba kõige rohkem üheks aastaks. Luba võib ametniku taotlusel pikendada.” |
33) |
Artiklit 55 muudetakse järgmiselt:
|
34) |
Artikli 55a lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Ametnikul on õigus saada luba järgmistel juhtudel:
Kui osalise tööajaga töötamise luba taotletakse täiendkoolitusel osalemiseks või viimase kolme aasta jooksul enne pensioniikka jõudmist, kuid mitte enne 58. eluaastat, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik keelduda loa andmisest või lükata loa andmise jõustumiskuupäeva edasi üksnes erandjuhtudel ning kaalukatel teenistuse huvidest tingitud põhjustel. Kui loa saamise õigust kasutatakse raskelt haige või puudega abikaasa, üleneja sugulase, alaneja sugulase, venna või õe eest hoolitsemiseks või täiendkoolitusel osalemiseks, ei tohi sellised ajavahemikud kokku ületada viit aastat kogu ametniku ametiaja vältel.” |
35) |
Artikli 56 kolmas lõik asendatakse järgmisega: „Nagu on sätestatud VI lisas, on palgaastmete SC 1–SC 6 ning AST 1–AST 4 ametnikel õigus saada ületunnitöö eest kas hüvitavat puhkust või lisatasu, kui teenistuse vajadused ei võimalda anda hüvitavat puhkust ületunnitöö tegemise kuule järgneva kahe kuu jooksul.” |
36) |
Artikli 56a teine lõik asendatakse järgmisega: „Komisjon määrab pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega artiklite 111 ja 112 alusel vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega kindlaks ametnike kategooriad, kellel on õigus saada kõnealuseid hüvitisi, ning nende hüvitiste määrad ja maksmise tingimused.” |
37) |
Artikli 56b teine lõik asendatakse järgmisega: „Komisjon määrab pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega artiklite 111 ja 112 alusel vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega kindlaks ametnike kategooriad, kellel on õigus saada kõnealuseid hüvitisi, ning hüvitiste määrad ja maksmise tingimused.” |
38) |
Artikli 56c teine lõik asendatakse järgmisega: „Komisjon määrab pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega artiklite 111 ja 112 alusel vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega kindlaks ametnike kategooriad, kellel on õigus saada kõnealuseid erihüvitisi, ning hüvitiste määrad ja maksmise tingimused.” |
39) |
Artikli 57 esimeses lõigus asendatakse sõna „institutsioonide” sõnadega „institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute”. |
40) |
Artikkel 58 asendatakse järgmisega: „Artikkel 58 Rasedatel on arstitõendi esitamise korral lisaks artiklis 57 sätestatud puhkusele õigus saada 20 nädalat puhkust. Kõnealune puhkus algab kõige varem kuus nädalat enne tõendile märgitud eeldatavat sünnituskuupäeva ja lõpeb mitte varem kui 14 nädalat pärast sünnituskuupäeva. Mitmike, enneaegse sünnituse või puude või raske haigusega lapse sünni korral kestab puhkus 24 nädalat. Käesoleva sätte tähenduses on „enneaegne sünnitus” sünnitus, mis toimub enne 34. rasedusnädala lõppu.” |
41) |
Artikkel 61 asendatakse järgmisega: „Artikkel 61 Riigipühade loetelud koostatakse liidu institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute kokkuleppel pärast konsulteerimist personalieeskirjade komiteega.” |
42) |
Artikkel 63 asendatakse järgmisega: „Artikkel 63 Ametniku töötasu väljendatakse eurodes. Seda makstakse selle riigi vääringus, kus ametnik oma kohuseid täidab, või eurodes. Muus vääringus kui eurodes makstavat töötasu arvutatakse vahetuskursside põhjal, mida kasutati Euroopa Liidu üldeelarve täitmisel vastava aasta 1. juulil. Vahetuskursse uuendatakse igal aastal tagasiulatuvalt artiklis 65 ette nähtud töötasude iga-aastase ajakohastamise ajal.” |
43) |
Artikkel 64 asendatakse järgmisega: „Artikkel 64 Ametniku eurodes väljendatud töötasu suhtes kohaldatakse pärast käesolevates personalieeskirjades või rakendusmäärustes ettenähtud kohustuslikke kinnipidamisi paranduskoefitsienti, mis on suurem, väiksem või võrdne 100 %-ga, sõltuvalt elamistingimustest eri teenistuskohtades. Paranduskoefitsiente arvutatakse või tühistatakse ning ajakohastatakse igal aastal kooskõlas XI lisaga. Ajakohastamise puhul käsitletakse kõiki väärtusi võrdlusväärtustena. Komisjon avaldab ajakohastatud väärtused kahe nädala jooksul pärast ajakohastamist teavitamise eesmärgil Euroopa Liidu Teataja C-seerias. Belgias ja Luksemburgis paranduskoefitsiente ei kohaldata, kuna nendes riikides asuvad enamiku institutsioonide peamised ja esialgsed teenistuskohad, mistõttu on neil eriline roll võrdlusalusena.” |
44) |
Artikkel 65 asendatakse järgmisega: „Artikkel 65 1. Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate töötasu ajakohastatakse igal aastal, võttes arvesse liidu majandus- ja sotsiaalpoliitikat. Erilist tähelepanu pööratakse palgatõusudele liikmesriikide avalikus teenistuses ning vajadusele uute ametnike järele. Töötasuga seotud ajakohastamist rakendatakse vastavalt XI lisale. Kõnealune ajakohastamine toimub enne aasta lõppu ja selle käigus võetakse arvesse aruannet, mille komisjon koostab Euroopa Liidu Statistikaameti poolt kokkuleppel liikmesriikide statistikaametitega kogutud statistika põhjal, mis kajastab iga liikmesriigi olukorda 1. juuli seisuga. Kõnealune aruanne sisaldab andmeid selle kohta, milline on liidu ametnike töötasu ja pensionide eelarveline mõju. Aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Artikli 42a teises ja kolmandas lõigus, artiklites 66 ja 69, VII lisa artikli 1 lõikes 1, artikli 2 lõikes 1, artikli 3 lõigetes 1 ja 2, artikli 4 lõikes 1, artikli 7 lõikes 2, artikli 8 lõikes 2 ja artikli 10 lõikes 1 ning XIII lisa artikli 8 lõikes 2 osutatud summasid, VII lisa endises artiklis 4a osutatud summasid, mida ajakohastatakse vastavalt XIII lisa artikli 18 lõikele 1, muude teenistujate töötingimuste artikli 24 lõikes 3, artikli 28a lõike 3 teises lõigus, artikli 28a lõikes 7, artiklites 93 ja 94 ning artikli 96 lõike 3 teises lõigus, artikli 96 lõikes 7 ning artiklites 133, 134 ja 136 osutatud summasid, nõukogu määruse (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 300/76 (6) artikli 1 lõike 1 esimeses lõigus osutatud summasid ning nõukogu määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68 (7) artiklis 4 osutatud summade koefitsienti ajakohastatakse igal aastal vastavalt XI lisale. Komisjon avaldab ajakohastatud summad kahe nädala jooksul pärast ajakohastamist teavitamise eesmärgil Euroopa Liidu Teataja C-seerias. 2. Elukalliduse olulise muutumise korral ajakohastatakse lõikes 1 osutatud summasid ja artiklis 64 osutatud koefitsiente vastavalt XI lisale. Komisjon avaldab ajakohastatud summad ja koefitsiendid kahe nädala jooksul pärast ajakohastamist teavitamise eesmärgil Euroopa Liidu Teataja C-seerias. 3. Lõikes 1 osutatud summasid ja artiklis 64 osutatud koefitsiente, käsitletakse summadena ja koefitsientidena, mille tegelikku väärtust teataval ajahetkel ajakohastatakse ilma vajaduseta võtta vastu uus õigusakt. 4. Ilma et see piiraks XI lisa artikli 3 lõigete 5 ja 6 kohaldamist, ei toimu lõigetes 1 ja 2 sätestatud ajakohastamist 2013. ja 2014. aastal. |
45) |
Artiklit 66 muudetakse järgmiselt:
|
46) |
Artikkel 66a asendatakse järgmisega: „Artikkel 66a 1. Erandina määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68 artikli 3 lõikest 1 ning selleks, et võtta artikli 65 lõike 3 kohaldamist piiramata arvesse ametnike töötasude ja pensionide ajakohastamise meetodi kohaldamist, kohaldatakse liidu poolt tema teenistuses olevatele töötajatele makstava töötasu suhtes 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2023 ajutist meedet, mida nimetatakse solidaarsusmaksuks. 2. Kõnealuse solidaarsusmaksu määr, mida kohaldatakse lõikes 3 kindlaks määratud põhitöötasu suhtes, on 6 %. Alates palgaastme AD 15 teisest palgajärgust on solidaarsusmaksu määr 7 %.
4. Solidaarsusmaks arvatakse iga kuu palgast maha; sellest laekuv raha kantakse tuluna Euroopa Liidu üldeelarvesse.” |
47) |
Artikli 67 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Ülalpeetava lapse toetust võib ametisse nimetava asutuse või ametiisiku põhjendatud eriotsusega kahekordistada, kui arstitõenditega on tõendatud, et lapsel on puue või pikaajaline haigus, mistõttu on ametnikul suured väljaminekud.” |
48) |
Artiklit 72 muudetakse järgmiselt:
|
49) |
Artikli 73 lõikes 1 asendatakse sõna „institutsioonid” sõnadega „institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud”. |
50) |
Artikli 76a teises lauses asendatakse sõna „institutsioonide” sõnadega „institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute”. |
51) |
Artikkel 77 asendatakse järgmisega: „Artikkel 77 Ametnikul, kes on teenistuses olnud vähemalt kümme aastat, on õigus saada vanaduspensioni. Tal on õigus saada pensioni teenistuse pikkusest olenemata, kui tema vanus ületab pensioniea, kui teda ei ole olnud võimalik tööle ennistada tema reservis viibimise ajal või kui ta on teenistuse huvides teenistusest vabastatud. Maksimaalne vanaduspension on 70 % viimasest põhipalgast viimasel palgaastmel, millel ametnik oli vähemalt ühe aasta jooksul. Ametnikule makstakse 1,80 % tema viimasest põhipalgast iga VIII lisa artikli 3 kohaselt arvestatud teenistuses oldud aasta eest. Kui tegemist on ametnikuga, kes on assisteerinud isikut, kes töötab Euroopa Liidu lepingu või Euroopa Liidu toimimise lepinguga ette nähtud ametikohal, või mõne liidu institutsiooni või organi valitud presidenti või mõne Euroopa Parlamendi fraktsiooni valitud esimeest, arvutatakse pensioni suurus vastavalt asjaomases ametis kogunenud pensioniõiguslikule staažile kõnealuse aja jooksul saadud viimase põhipalga põhjal, kui saadud põhipalk on suurem kui käesoleva artikli teise lõigu kohaldamisel aluseks võetav põhipalk. Vanaduspension ei või olla väiksem kui 4 % elatusmiinimumist iga teenistuses oldud aasta kohta. Pensioniiga algab 66-aastaselt. Alates 1. jaanuarist 2014 hinnatakse pensioniiga iga viie aasta järel aruande põhjal, mille komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Aruandes hinnatakse eelkõige liikmesriikide avaliku teenistuse töötajate pensioniea muutusi ning institutsioonide töötajate oodatava eluea muutusi. Komisjon teeb vajaduse korral ettepaneku pensioniea muutmiseks vastavalt kõnealuse aruande järeldustele, võttes eelkõige arvesse muutusi liikmesriikides.” |
52) |
Artikkel 78 asendatakse järgmisega: „Artikkel 78 Ametnikul on VIII lisa artiklites 13–16 ette nähtud korras õigus invaliidsustoetusele püsiva täieliku invaliidsuse korral, mille tõttu ametnikul ei ole võimalik täita oma tegevusüksuse ametikohale vastavaid kohustusi. Artiklit 52 kohaldatakse analoogia põhjal invaliidsustoetuse saajate suhtes. Kui invaliidsustoetuse saaja jääb pensionile enne 66. eluaastat, ilma et ta oleks saavutanud õigust maksimumpensionile, kohaldatakse vanaduspensioni käsitlevaid üldeeskirju. Vanaduspensioni suurus põhineb ametniku palgaastmel ja -järgul, mis ametnikul oli invaliidiks jäämise hetkel. Invaliidsustoetus võrdub 70 %-ga ametniku viimasest põhipalgast, kuid ei või olla väiksem kui elatusmiinimum. Invaliidsustoetusest tehakse sissemakseid pensioniskeemi, maksete suurus arvutatakse kõnealuse toetuse põhjal. Kui invaliidsus on tekkinud tööülesannete täitmise ajal või seoses tööülesannete täitmisega juhtunud õnnetuse tagajärjel, kutsehaiguse või ühiskasuliku tegevuse tõttu või teise inimese päästmisel eluga riskides, ei või invaliidsustoetus olla väiksem kui 120 % elatusmiinimumist. Sellisel juhul tehakse sissemakseid pensioniskeemi täies mahus artiklis 1b osutatud institutsiooni või asutuse eelarvest.” |
53) |
Artikli 80 kuues lõik asendatakse järgmisega: „Esimeses, teises ja kolmandas lõigus ette nähtud õigus kehtib ka sellise endise ametniku surma korral, kellel oli õigus toetusele personalieeskirjade artikli 50, nõukogu määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (8) artikli 5, nõukogu määruse (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 2530/72 (9) artikli 3 või nõukogu määruse (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1543/73 (10) artikli 3 alusel, ning sellise endise ametniku surma korral, kes lahkus teenistusest enne pensioniikka jõudmist ja taotles oma vanaduspensioni saamise edasilükkamist pensioniikka jõudmise kalendrikuule järgneva kalendrikuu esimesele päevale. |
54) |
Artikli 81a lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
|
55) |
Artikli 82 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Kui ajakohastatakse töötasu vastavalt artikli 65 lõikele 1, ajakohastatakse samamoodi ka pensioneid.” |
56) |
Artikli 83 lõike 1 teine lõik jäetakse välja. |
57) |
Artikli 83a lõiked 2, 3, 4 ja 5 asendatakse järgmisega: „2. Ametid, mis ei saa Euroopa Liidu üldeelarvest toetust, teevad kõnealusesse eelarvesse kõik pensioniskeemi rahastamiseks vajalikud sissemaksed täies ulatuses. Alates 1. jaanuarist 2016 teevad need ametid, mida rahastatakse osaliselt liidu eelarvest, tööandja sissemaksetest selle osa, mis vastab ameti kogutulude ja nende tulude vahekorrale, millest on maha arvatud Euroopa Liidu üldeelarvest saadav toetus. 3. Pensioniskeemi tasakaal tagatakse pensioniea ja sissemaksete määra abil. Iga viie aasta järel XII lisa kohaselt korraldataval kindlustusmatemaatilisel hindamisel ajakohastatakse pensioniskeemi tehtavate sissemaksete määra, et tagada pensioniskeemi tasakaal. 4. Komisjon ajakohastab igal aastal lõikes 3 osutatud kindlustusmatemaatilist hinnangut vastavalt XII lisa artikli 1 lõikele 2. Kui ilmneb, et antud hetkel kohaldatava sissemaksete määra ja kindlustusmatemaatilise tasakaalu säilitamiseks vajaliku määra vahel on vähemalt 0,25-punktiline vahe, ajakohastatakse määra XII lisas sätestatud korra kohaselt. 5. Käesoleva artikli lõigete 3 ja 4 kohaldamisel ajakohastatakse artikli 83 lõikes 2 sätestatud võrdlusväärtust. Komisjon avaldab ajakohastatud sissemaksete määra kahe nädala jooksul pärast ajakohastamist teavitamise eesmärgil Euroopa Liidu Teataja C-seerias.” |
58) |
VIII jaotis jäetakse välja. |
59) |
Artikkel 110 asendatakse järgmisega: „Artikkel 110 1. Käesolevate personalieeskirjade üldised rakendussätted võtab vastu institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik pärast nõupidamist personalikomitee ja personalieeskirjade komiteega. 2. Käesolevate personalieeskirjade jõustamiseks komisjoni poolt vastu võetud rakenduseeskirju, sealhulgas lõikes 1 osutatud üldisi rakendussätteid, kohaldatakse analoogia põhjal ka ametite suhtes. Komisjon teatab ametitele viivitamata selliste rakenduseeskirjade vastuvõtmisest. Rakenduseeskirjad jõustuvad ametite suhtes üheksa kuu möödumisel nende jõustumisest komisjonis või üheksa kuu möödumisel kuupäevast, mil komisjon teatas ametitele nende vastuvõtmisest, olenevalt sellest, milline kuupäev on hilisem. Olenemata eespool sätestatust võib amet otsustada, et rakenduseeskirjad jõustuvad varasemal kuupäeval. Erandina võib amet enne käesoleva lõike teises lõigus nimetatud üheksakuulise tähtaja möödumist ja pärast nõupidamist personalikomiteega esitada komisjonile nõusoleku saamiseks komisjoni vastuvõetud eeskirjadest erinevad rakenduseeskirjad. Samadel tingimustel võib amet taotleda komisjonilt nõusolekut teatavate rakenduseeskirjade kohaldamata jätmiseks. Viimatinimetatud juhul võib komisjon taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise asemel nõuda ametilt, et see esitaks talle nõusoleku saamiseks komisjoni vastuvõetud eeskirjadest erinevad rakenduseeskirjad. Käesoleva lõike teises lõigus osutatud üheksakuuline tähtaeg peatub kuupäeval, mil amet esitab taotluse komisjonilt nõusoleku saamiseks, ja jätkub kuupäeval, mil komisjon esitab oma seisukoha. Pärast konsulteerimist personalikomiteega võib amet esitada komisjonile nõusoleku saamiseks ka rakenduseeskirjad küsimustes, mida komisjoni rakenduseeskirjades ei käsitata. Rakenduseeskirjade vastuvõtmisel esindab ametit kas juhatus või samaväärne organ, millele on osutatud asjaomase ameti asutamist käsitlevas liidu õigusaktis. 3. Institutsioonide kokkuleppel vastuvõetud eeskirjade kohaldamisel ei käsitata ameteid institutsioonidena. Komisjon siiski konsulteerib ametitega enne kõnealuste eeskirjade vastuvõtmist. 4. Töötajaid teavitatakse käesolevate personalieeskirjade jõustamiseks vastu võetud rakenduseeskirjadest, sealhulgas lõikes 1 osutatud üldistest rakendussätetest, ning institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute kokkuleppel vastuvõetud eeskirjadest. 5. Institutsioonide haldusüksused ja ametid peavad omavahel regulaarselt nõu käesolevate personalieeskirjade kohaldamise üle. Ametid osalevad kõnealustel nõupidamistel ühise esindusega nendevahelisel kokkuleppel kindlaksmääratud eeskirjade kohaselt. 6. Euroopa Liidu Kohus haldab registrit, mis sisaldab institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute poolt käesolevate personalieeskirjade jõustamiseks vastu võetud eeskirju ning ametite poolt lõikes 2 sätestatud korras vastu võetud eeskirju, mis erinevad komisjoni eeskirjadest, samuti nende muudatusi. Institutsioonidel ja ametitel on registrile vahetu juurdepääs ja õigus oma eeskirju muuta. Liikmesriikidel on registrile vahetu juurdepääs. Lisaks esitab komisjon iga kolme aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande eeskirjade kohta, mille institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud on vastu võtnud käesolevate personalieeskirjade rakendamiseks.” |
60) |
Lisatakse järgmised artiklid: „Artikkel 111 Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 112 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse töötingimuste teatavaid aspekte ning tasude maksmist ja sotsiaalkindlustusskeemi käsitlevate eeskirjade rakendamise teatavaid aspekte. Artikkel 112 1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Personalieeskirjade artiklites 56a, 56b ja 56c, VII lisa artikli 13 lõikes 3 ja XI lisa artiklis 9 ning muude teenistujate teenistustingimuste artikli 28a lõikes 11 ja artikli 96 lõikes 11 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 1. jaanuarist 2014. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad personalieeskirjade artiklites 56a, 56b ja 56c, VII lisa artikli 13 lõikes 3 ja XI lisa artiklis 9 ning muude teenistujate teenistustingimuste artikli 28a lõikes 11 ja artikli 96 lõikes 11 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 5. Personalieeskirjade artiklite 56a, 56b ja 56c, VII lisa artikli 13 lõike 3 või XI lisa artikli 9 või muude teenistujate teenistustingimuste artikli 28a lõike 11 või artikli 96 lõike 11 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. Artikkel 113 Komisjon esitab 31. detsembriks 2020 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse käesolevate personalieeskirjade toimimist.” |
61) |
I lisa muudetakse järgmiselt:
|
62) |
II lisa muudetakse järgmiselt:
|
63) |
IV lisa ainsat artiklit muudetakse järgmiselt:
|
64) |
IVa lisa muudetakse järgmiselt:
|
65) |
V lisa muudetakse järgmiselt:
|
66) |
VI lisa muudetakse järgmiselt:
|
67) |
VII lisa muudetakse järgmiselt:
|
68) |
VIII lisa muudetakse järgmiselt:
|
69) |
IX lisa muudetakse järgmiselt:
|
70) |
X lisa muudetakse järgmiselt:
|
71) |
XI lisa asendatakse järgmisega: „XI LISA PERSONALIEESKIRJADE ARTIKLITE 64 JA 65 RAKENDUSEESKIRJAD 1. PEATÜKK PERSONALIEESKIRJADE ARTIKLI 65 LÕIKES 1 ETTENÄHTUD TÖÖTASU IGA-AASTANE AJAKOHASTAMINE
Tegurid, mille alusel määratakse kindlaks iga-aastased ajakohastused Artikkel 1 1. Euroopa Liidu Statistikaameti aruanne Personalieeskirjade artikli 65 lõikes 1 ja X lisa artiklis 13 ettenähtud ajakohastamise eesmärgil koostab Euroopa Liidu Statistikaamet enne iga aasta oktoobri lõppu aruande, mis käsitleb elukalliduse muutumist Belgias ja Luksemburgis, Brüsseli ning teatavate liikmesriikide ja vajaduse korral kolmandate riikide asukohtade vahelisi ostujõu pariteete ning muutusi keskvalitsuse riigiteenistujate palkade ostujõus. 2. Elukalliduse muutumine Belgias ja Luksemburgis Euroopa Liidu Statistikaamet koostab indeksi, mille abil mõõdetakse liidu ametnike elukalliduse muutumist Belgias ja Luksemburgis. Kõnealuse indeksi („ühisindeks”) arvutamiseks kaalutakse nende riikide inflatsiooni (Belgia puhul tarbijahindade harmoneeritud indeks ja Luksemburgi puhul tarbijahinnaindeks) eelnenud aasta juunist kuni jooksva aasta juunini vastavalt töötajate jaotumisele kõnealustes liikmesriikides. 3. Elukalliduse muutumine mujal kui Brüsselis
4. Muutused keskvalitsuste teenistuses olevate riigiteenistujate palkade ostujõus (erinäitajad)
Artikkel 2 Käesoleva lisa artikli 15 kohaldamiseks koostab komisjon regulaarselt ülevaateid institutsioonide vajadustest uute töötajate töölevõtmiseks.
Töötasude ja pensionide iga-aastase ajakohastamise kord Artikkel 3
2. PEATÜKK TÖÖTASUDE JA PENSIONIDE VAHEPEALSED AJAKOHASTUSED (PERSONALIEESKIRJADE ARTIKLI 65 LÕIGE 2) Artikkel 4
Artikkel 5
Artikkel 6
Artikkel 7 Käesoleva lisa artikli 6 kohaldamisel: Ajakohastuse suurus on ühisindeks, mida korrutatakse vajaduse korral poolega prognoositavast erinäitaja väärtusest juhul, kui see on negatiivne. Paranduskoefitsient on asjakohase ostujõu pariteedi ja personalieeskirjade artiklis 63 ettenähtud vahetuskursi vaheline suhe, mida juhul, kui ajakohastuseks vajalikku läve ei ole Belgias ja Luksemburgis saavutatud, korrutatakse ajakohastuse väärtusega. 3. PEATÜKK PARANDUSKOEFITSIENDI JÕUSTUMISKUUPÄEV (SUURE ELUKALLIDUSE TÕUSUGA TÖÖTAMISKOHAD) Artikkel 8
4. PEATÜKK PARANDUSKOEFITSIENTIDE KEHTESTAMINE JA KOHALDAMISE LÕPETAMINE (PERSONALIEESKIRJADE ARTIKKEL 64) Artikkel 9
5. PEATÜKK MÕÕDUKUS- JA ERANDIKLAUSLID Artikkel 10 Iga-aastasel ajakohastamisel kasutatava erinäitaja väärtuse ülempiir on 2 % ja alampiir on – 2 %. Kui erinäitaja väärtus ületab nimetatud ülempiiri või jääb alla alampiiri, kasutatakse ajakohastuse väärtuse arvutamisel vastavalt ülem- või alampiiri väärtust. Esimest lõiku ei kohaldata juhul, kui kohaldatakse artiklit 11. Iga-aastase ajakohastuse ülejäänud osa, mis tuleneb erinäitaja abil arvutatud ajakohastuse väärtuse ja ülem- või alampiiri abil arvutatud ajakohastuse väärtuse vahest, kohaldatakse alates järgmise aasta 1. aprillist. Artikkel 11
6. PEATÜKK EUROOPA LIIDU STATISTIKAAMETI ROLL JA SUHTED LIIKMESRIIKIDE STATISTIKAMETITE VÕI MUUDE SISERIIKLIKE ASUTUSTEGA Artikkel 12 Euroopa Liidu Statistikaameti ülesanne on teostada järelevalvet töötasude ajakohastamisel arvesse võetavate näitajate koostamiseks kasutatavate alusandmete ja statistiliste meetodite kvaliteedi üle. Euroopa Liidu Statistikaamet koostab kõik hinnangud ja teostab kõik uuringud, mis on selliseks järelevalveks vajalikud. Artikkel 13 Iga aasta märtsis kutsub Euroopa Liidu Statistikaamet kokku liikmesriikide statistikaametite või muude siseriiklike asutuste ekspertidest koosneva töörühma („personalieeskirjade artiklite 64 ja 65 töörühm”) nõupidamise. Kõnealusel nõupidamisel uuritakse eri- ja kontrollnäitajate, ühisindeksi ja ostujõu pariteetidega seotud statistilisi meetodeid ja nende rakendamist. Samuti esitatakse teave, mis on vajalik ostujõu muutumist käsitleva prognoosi koostamiseks töötasude vahepealse ajakohastamise eesmärgil, koos andmetega keskvalitsuse asutuste tööaja pikkuse kohta. Artikkel 14 Liikmesriik teavitab Euroopa Liidu Statistikaametit viimase taotlusel kõikidest teguritest, millel on otsene või kaudne mõju keskvalitsuste teenistuses olevate riigiteenistujate töötasude koostisele ja muutustele töötasudes. 7. PEATÜKK LÕPPSÄTE JA LÄBIVAATAMISKLAUSEL Artikkel 15
|
72) |
XII lisa muudetakse järgmiselt:
|
73) |
XIII lisa muudetakse järgmiselt:
|
Artikkel 2
Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikli 1 teine taane jäetakse välja. |
2) |
Artiklile 2 lisatakse järgmine punkt:
|
3) |
Artikkel 3 jäetakse välja. |
4) |
Artikli 3b punktis b asendatakse alapunkt i järgmisega:
|
5) |
Artikli 8 esimeses lõigus asendatakse fraas „artikli 2 punkti a” fraasiga „artikli 2 punkti a või f”. |
6) |
Artikli 10 lõige 4 jäetakse välja. |
7) |
Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:
|
8) |
Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:
|
9) |
Artikkel 14 asendatakse järgmisega: „Artikkel 14 1. Ajutisele töötajale kohaldatakse üheksakuulist katseaega. Kui ajutine töötaja ei ole saanud katseaja jooksul haiguse, personalieeskirjade artiklis 58 osutatud rasedus- ja sünnituspuhkuse või õnnetuse tõttu vähemalt kuu aega järjest oma kohustusi täita, võib artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik tema katseaega vastava ajavahemiku võrra pikendada. Katseaja kogukestus ei ületa 15 kuud. 2. Kui katseajal olev ajutine töötaja osutub selgelt nõuetele mittevastavaks, võib tema kohta koostada aruande ükskõik mis ajal enne katseaja lõppu. Kõnealune aruanne edastatakse asjaomasele isikule, kellel on õigus esitada kirjalikult oma märkused kaheksa tööpäeva jooksul. Ajutise töötaja otsene ülemus edastab aruande koos märkustega viivitamatult artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutusele või ametiisikule. Aruande alusel võib artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik otsustada lõpetada teenistussuhte ajutise töötajaga enne katseaja lõppu, teatades talle sellest kuu aega ette, või määrata ajutise töötaja ülejäänud katseajaks tööle muusse teenistusüksusesse. 3. Hiljemalt üks kuu enne katseaja lõppu koostatakse aruanne ajutise töötaja suutlikkuse kohta täita oma töökohustusi, samuti tema võimekuse ja teenistuses käitumise kohta. Kõnealune aruanne edastatakse asjaomasele ajutisele töötajale, kellel on õigus esitada kirjalikult oma märkused kaheksa tööpäeva jooksul. Kui aruandes soovitatakse töötaja teenistusest vabastada või erandlike asjaolude korral katseaega kooskõlas lõikega 1 pikendada, edastab ajutise töötaja otsene ülemus aruande koos märkustega viivitamatult artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutusele või ametiisikule. Kui ajutise töötaja töö või käitumine ei vasta tema ametikohale, lõpetatakse temaga teenistussuhe. Lõplik otsus tehakse käesolevas lõigus osutatud aruande ning artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutusele või ametiisikule kättesaadavate andmete põhjal ajutise töötaja käitumise kohta personalieeskirjade II jaotist silmas pidades. 4. Teenistusest vabastatud ajutisel töötajal on õigus saada hüvitist ühe kolmandiku põhipalga ulatuses katseaja iga täitunud kuu eest.” |
10) |
Artikli 15 lõikes 1 lisatakse esimesele lõigule järgmine lause: „Artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutuse või ametiisiku kehtestatud palgaastmekriteeriumide kohaselt liigitatud ajutistel töötajatel säilib ajutise töötajana omandatud staaž, kui nad nimetatakse sama palgaastme ajutisteks töötajateks kohe pärast eelmise ajutise teenistuse lõppu.” |
11) |
Artikkel 16 asendatakse järgmisega: „Artikkel 16 Personalieeskirjade artikleid 42a, 42b ja 55–61, mis käsitlevad puhkust, tööaega, ületunnitööd, vahetustega tööd, valveaega töökohal või kodus ning riiklikke pühi, kohaldatakse analoogia põhjal. Eripuhkuse ning lapsehooldus- ja perepuhkuse kestus ei ületa lepingu tähtaega. Lisaks kohaldatakse personalieeskirjade artikleid 41, 42, 45 ja 46 analoogia põhjal personalieeskirjade XIII lisa artiklis 29 osutatud ajutiste teenistujate suhtes, olenemata nende lepingu sõlmimise kuupäevast. Personalieeskirjade artiklis 59 sätestatud tasulised haiguspäevad ei või kesta üle kolme kuu või ajutise töötaja töötatud aja, kui viimane on pikem. Haiguspuhkus ei jätku pärast lepingu lõppemist. Nende tähtaegade lõppemisel antakse teenistujale, kelle lepingut ei ole veel lõpetatud, hoolimata tema võimetusest oma kohustusi täita, palgata puhkust. Kui teenistuja on haigestunud kutsehaigusse või kui temaga on juhtunud tööõnnetus, saab ta edasi täistasu kogu töövõimetusaja eest niikaua, kuni talle ei ole määratud artiklis 33 sätestatud invaliidsuspensioni.” |
12) |
Artikkel 17 asendatakse järgmisega: „Artikkel 17 Erandjuhtudel võib ajutisele töötajale tema taotluse põhjal anda palgata puhkust mõjuvatel isiklikel põhjustel. Isiklikel põhjustel võetud palgata puhkuse ajal jätkatakse personalieeskirjade artikli 12b kohaldamist. Artikli 12b kohast luba ei anta ajutisele töötajale palgalise või tasustamata kutsealase tegevuse alustamiseks, mis hõlmab tema institutsioonile suunatud lobitööd või nõustamistegevust ja mis võib tuua kaasa konflikti institutsiooni õigustatud huvidega või niisuguse konflikti võimaluse. Sellise puhkuse pikkuse otsustab artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik ja see ei ole pikem kui veerand ajast, mille teenistuja on juba töötanud, või:
Personalieeskirjade artikli 44 esimese lõigu kohaldamisel ei arvestata esimese lõigu kohaselt antud puhkuse aega. Ajaks, mil ajutine tööaja on palgata puhkusel, peatatakse tema liikmesus artiklis 28 sätestatud sotsiaalkindlustusskeemis. Ajutine töötaja, kes ei tee tasustatavat tööd, võib hiljemalt ühe kuu jooksul pärast palgata puhkuse alguse kuud taotleda, et jätkuks tema kindlustuskate artiklis 28 osutatud riskide vastu, tingimusel et ta maksab oma puhkuse ajal poole nimetatud artikli kohaseks kindlustamiseks nõutavatest sissemaksetest; sissemakse arvutatakse tema viimase põhipalga alusel. Ajutine töötaja, kelle suhtes kohaldatakse artikli 2 punkti c või d ja kes tõendab, et ta ei saa omandada pensioniõigust mõne muu pensioniskeemi alusel, võib taotleda palgata puhkuse ajal pensioniõiguste kogumise jätkamist tingimusel, et ta maksab sissemaksed, mis võrduvad kolmekordse artiklis 41 sätestatud määraga; sissemaksed arvutatakse töötaja palgaastmele ja järgule vastava põhipalga alusel. Naistel, kelle rasedus- ja sünnituspuhkus algab enne lepingu lõppu, on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust ning rasedus- ja sünnituspuhkuse hüvitist.” |
13) |
Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:
|
14) |
Artiklit 28a muudetakse järgmiselt:
|
15) |
Artikli 33 lõike 1 teises lõigus asendatakse fraas „65. eluaastat” fraasiga „66. eluaastat”. |
16) |
Artikkel 34 asendatakse järgmisega: „Artikkel 34 Surnud teenistuja pärijatel personalieeskirjade VIII lisa 4. peatükis määratletud tähenduses on õigus toitjakaotuspensionile artiklite 35–38 alusel. Endise teenistuja, kes sai invaliidsustoetust, või endise teenistuja artikli 2 punkti a, c, d, e või f tähenduses, kes sai vanaduspensioni või kes lahkus teenistusest enne pensioniikka jõudmist ning taotles oma vanaduspensioni edasilükkamist pensioniikka jõudmise kuule järgneva kalendrikuu esimese päevani, surma korral on surnud teenistuja pärijatel personalieeskirjade VIII lisa 4. peatükis määratletud tähenduses õigus saada nimetatud lisas sätestatud toitjakaotuspensioni. Kui ajutine töötaja või invaliidsustoetust või vanaduspensioni saav endine ajutine töötaja või endine ajutine töötaja, kes lahkus teenistusest enne pensioniikka jõudmist ning taotles oma vanaduspensioni edasilükkamist tema pensioniikka jõudmise kuule järgneva kalendrikuu esimese päevani, on olnud teadmata kadunud üle aasta, kohaldatakse personalieeskirjade VIII lisa 5. ja 6. peatüki ajutist pensioni käsitlevaid sätteid tema abikaasa ja tema ülalpeetavateks tunnistatud isikute suhtes analoogia põhjal.” |
17) |
Artikli 36 esimese lõigu kolmandas lauses asendatakse sõnad „artikli 2 punktis a, c või d” sõnadega „artikli 2 punktis a, c, d, e või f”. |
18) |
Artikli 37 neljandas lõigus asendatakse sõnad „63-aastaseks saamist” ja „63-aastaseks saamise” sõnadega „pensioniikka jõudmist” ja „pensioniikka jõudmise” ning sõnad „artikli 2 punktis a, c või d” sõnadega „artikli 2 punktis a, c, d, e või f”. |
19) |
Artikli 39 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Teenistusest lahkumise korral on teenistujal artikli 2 tähenduses õigus vanaduspensionile, kindlustusmatemaatilise väärtuse ülekandmisele või lahkumistoetuse maksmisele vastavalt personalieeskirjade V jaotise 3. peatükile ja VIII lisale. Kui teenistujal on õigus saada vanaduspensioni, vähendatakse tema pensioniõigusi võrdeliselt artikli 42 kohaselt makstud summadega.” |
20) |
Artikli 42 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Tingimustel, mille sätestab artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik, võib teenistuja taotleda, et asustus või ametiisik teeks tema eest maksed, mida ta peab tegema selleks, et saada või säilitada pensioniõigusi oma päritoluriigis.” |
21) |
Artikkel 47 asendatakse järgmisega: „Artikkel 47 Ajutise töötaja töösuhe lõpeb surma korral ning alljärgnevatel juhtudel:
|
22) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 48a Euroopa Parlamendi igal ametiajal võib personalieeskirjade artiklit 50 kohaldada analoogia põhjal maksimaalselt viie Euroopa Parlamendi fraktsioonide palgaastmel AD 15 või AD 16 oleva kõrgema astme ajutise töötaja suhtes, tingimusel et nad on saanud 55-aastaseks ja on olnud kakskümmend aastat institutsioonide teenistuses ning vähemalt 2,5 aastat oma viimasel palgaastmel.” |
23) |
Artikli 50c lõige 2 jäetakse välja. |
24) |
II jaotisele lisatakse järgmine peatükk: „11. PEATÜKK ARTIKLI 2 PUNKTIS F OSUTATUD AJUTISI TÖÖTAJAID KÄSITLEVAD ERISÄTTED Artikkel 51 Personalieeskirjade artiklit 37, välja arvatud selle esimese lõigu punkti b, ja artiklit 38 kohaldatakse artikli 2 punktis f osutatud ajutiste töötajate suhtes analoogia põhjal. Artikkel 52 Erandina artikli 17 kolmandast lõigust võivad artikli 2 punktis f osutatud ajutised töötajad, kelle leping on sõlmitud määramata ajaks, staažist olenemata saada palgata puhkust kuni üheaastaseks ajavahemikuks. Sellise puhkuse kogukestus ei või ületada kahtteist aastat kogu töötaja ametiaja jooksul. Ajutise töötaja ametikohale võib tööle võtta teise isiku. Pärast puhkuse lõppu tuleb ajutine töötaja ennistada tööle esimesele tema palgaastmele vastavale ja tema tegevusüksuses vabanevale ametikohale, tingimusel et ta vastab kõnealusel ametikohal töötamise nõuetele. Kui ajutine töötaja keeldub talle pakutud ametikohast, säilib tal õigus ennistamisele järgmisele tema palgaastmele vastavale ja tema tegevusüksuses vabanevale ametikohale samadel tingimustel; kui ta keeldub teist korda, võib institutsioon teenistussuhte ette teatamata lõpetada. Kuni tegeliku tööle ennistamiseni või lähetusse saatmiseni jääb töötaja isiklikel põhjustel võetud palgata puhkusele. Artikkel 53 Artikli 2 punktis f osutatud ajutised töötajad võetakse tööle ühe või mitme ameti korraldatud valikumenetluse alusel. Euroopa Personalivaliku Amet osutab asjaomase ameti või asjaomaste ametite taotlusel neile abi, määrates eelkõige katsete sisu ja korraldades valikumenetluse. Euroopa Personalivaliku Amet tagab valikumenetluse läbipaistvuse. Välise valikumenetluse korral võetakse artikli 2 punktis f osutatud ajutisi töötajaid tööle üksnes palgaastmetele SC 1–SC 2, AST 1–AST 4 või AD 5–AD 8. Amet võib vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel anda loa vastavate töökohustustega ametikohtade puhul ja kinnitatud ametikohtade loetelu piires töölevõtmiseks palgaastmetele AD 9, AD 10, AD 11 või erandjuhtudel palgaastmele AD 12. Ametis palgaastmetele AD 9–AD 12 tööle võetud ajutiste töötajate arv ei ületa jooksval viieaastasel ajavahemikul 20 % ajutiste töötajate koguarvust tegevusüksuses AD. Artikkel 54 Artikli 2 punktis f osutatud ajutistele töötajatele määratakse järgmine kõrgem palgaaste üksnes nende töötajate seast valiku tegemisel, kes on oma palgaastmel töötanud vähemalt kaks aastat, võrreldes selliste ajutiste töötajate teeneid ja võttes arvesse nende kohta koostatud aruandeid. Personalieeskirjade artikli 45 lõike 1 viimast lauset ja artikli 45 lõiget 2 kohaldatakse analoogia põhjal. Ametnikele personalieeskirjade I lisa B jaos sätestatud keskmisele teenistuskäigule vastavaid protsendimäärasid ei tohi ületada. Vastavalt personalieeskirjade artiklile 110 võtab iga amet vastu üldsätted käesoleva artikli rakendamiseks. Artikkel 55 Kui artikli 2 punktis f osutatud ajutine töötaja vahetab ametikohale korraldatud sisekonkursi tulemusena ametikohta tegevusüksuse piires, ei määrata talle tema eelmisest ametikohast madalamat palgaastet või -järku, tingimusel et tema palgaaste on üks palgaastmetest, millele osutati vaba ametikoha väljakuulutamise teates. Samu sätteid kohaldatakse analoogia põhjal juhul, kui selline ajutine töötaja sõlmib ametiga uue lepingu kohe pärast muu ametiga sõlmitud eelmist ajutist töölepingut. Artikkel 56 Vastavalt personalieeskirjade artikli 110 lõikele 2 võtab iga amet vastu artikli 2 punktis f osutatud ajutiste töötajate töölevõtmise korra üldsätted.” |
25) |
III jaotis jäetakse välja. |
26) |
Artikli 79 lõikes 2 asendatakse sõnad „iga institutsioon” sõnadega „artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik”. |
27) |
Artiklit 80 muudetakse järgmiselt:
|
28) |
Artiklit 82 muudetakse järgmiselt:
|
29) |
Artikkel 84 asendatakse järgmisega: „Artikkel 84 1. Kui lepingulise töötajaga sõlmitakse leping vähemalt üheks aastaks, kohaldatakse talle katseaega, mille kestus on tegevusüksuse I puhul kuus esimest kuud töötamisajast ja muude tegevusüksuste puhul üheksa esimest kuud töötamisajast. Kui lepinguline töötaja ei ole saanud katseaja jooksul haiguse, personalieeskirjade artiklis 58 osutatud rasedus- ja sünnituspuhkuse või õnnetuse tõttu katkematult kuu aega oma kohustusi täita, võib artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik tema katseaega vastava ajavahemiku võrra pikendada. Katseaja kogukestus ei ületa 15 kuud. 2. Kui katseajal olev lepinguline töötaja osutub selgelt nõuetele mittevastavaks, võib tema kohta koostada aruande ükskõik mis ajal enne katseaja lõppu. Kõnealune aruanne edastatakse asjaomasele isikule, kellel on õigus esitada kirjalikult oma märkused kaheksa tööpäeva jooksul. Lepingulise töötaja otsene ülemus edastab aruande koos märkustega viivitamatult artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutusele või ametiisikule. Aruande alusel võib artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik otsustada lõpetada teenistussuhte lepingulise töötajaga enne katseaja lõppu, teatades talle sellest kuu aega ette, või määrata lepingulise töötaja ülejäänud katseajaks tööle muusse teenistusüksusesse. 3. Hiljemalt üks kuu enne katseaja lõppu koostatakse aruanne lepingulise töötaja suutlikkuse kohta täita oma töökohustusi, samuti tema võimekuse ja teenistuses käitumise kohta. Kõnealune aruanne edastatakse asjaomasele lepingulisele töötajale, kellel on õigus esitada kirjalikult oma märkused kaheksa tööpäeva jooksul. Kui aruandes soovitatakse töötaja teenistusest vabastada või erandlike asjaolude korral katseaega kooskõlas lõikega 1 pikendada, edastab lepingulise töötaja otsene ülemus aruande koos märkustega viivitamatult artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutusele või ametiisikule. Kui lepingulise töötaja töö või käitumine ei vasta tema ametikohale, lõpetatakse temaga teenistussuhe. Lõplik otsus tehakse käesolevas lõikes osutatud aruande ning artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutusele või ametiisikule kättesaadavate andmete põhjal lepingulise töötaja käitumise kohta personalieeskirjade II jaotist silmas pidades. 4. Teenistusest vabastatud lepingulisel töötajal on õigus saada hüvitist ühe kolmandiku põhipalga ulatuses katseaja iga täitunud kuu eest.” |
30) |
Artikli 85 lõikes 3 asendatakse fraas „EÜ asutamislepingu artiklis 314” fraasiga „Euroopa Liidu lepingu artikli 55 lõikes 1”. |
31) |
Artikli 86 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
|
32) |
Artikli 88 esimese lõigu punktis b asendatakse sõnad „kolme aastat” sõnadega „kuut aastat”. |
33) |
Artikkel 91 asendatakse järgmisega: „Artikkel 91 Artikleid 16–18 kohaldatakse analoogia põhjal. Personalieeskirjade artikli 55 lõike 4 teist lauset ei kohaldata analoogia põhjal lepinguliste töötajate suhtes. Tegevusüksuste III ja IV lepinguliste töötajate ületunnitöö ei anna õigust hüvitisele ega lisatasule. Personalieeskirjade VI lisas sätestatud tingimuste kohaselt on tegevusüksuste I ja II lepingulistel töötajatel õigus saada ületunnitöö eest kas hüvitavat puhkust või lisatasu, kui teenistusüksuse töö ei võimalda hüvitavat puhkust anda ületunnitöö tegemise kuule järgneva kahe kuu jooksul.” |
34) |
Artiklis 95 asendatakse sõnad „63. eluaastani” sõnadega „pensioniikka jõudmiseni”. |
35) |
Artiklit 96 muudetakse järgmiselt:
|
36) |
Artikli 101 lõike 1 teise lõigu teises lauses asendatakse sõnad „65. eluaastat” sõnadega „66. eluaastat”. |
37) |
Artiklit 103 muudetakse järgmiselt:
|
38) |
Artikli 106 lõikes 4 asendatakse sõnad „63-aastaseks saamist” ja „63-aastaseks saamise” sõnadega „pensioniikka jõudmist” ja „pensioniikka jõudmise”. |
39) |
Artiklis 120 asendatakse sõnad „iga institutsioon” sõnadega „artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik”. |
40) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 132a Vastavalt artikli 125 lõikes 1 osutatud rakendusmeetmetele ja assistendi poolt abistatava(te) parlamendiliikme(te) sõnaselge taotluse korral võib parlamendiliikme registreeritud assistendile maksta ainult üks kord kas sisseseadmistoetust või ümberasumistoetust, mida makstakse asjaomase parlamendiliikme assisteerimise hüvitisest, tuginedes tõenditele, et elukohavahetus oli vajalik. Toetuse summa ei ületa assistendi ühe kuu põhipalka.” |
41) |
Artiklit 139 muudetakse järgmiselt:
|
42) |
Artiklis 141 asendatakse sõnad „iga institutsioon” sõnadega „artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik”. |
43) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 142a Komisjon esitab 31. detsembriks 2020 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse käesolevate muude teenistujate teenistustingimuste toimimist.” |
44) |
Lisa muudetakse järgmiselt:
|
Artikkel 3
1. Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
2. Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014, välja arvatud artikli 1 punkti 44 ja artikli 1 punkti 73 alapunkti d, mida kohaldatakse alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Strasbourg, 22. oktoober 2013
Euroopa Parlamendi nimel
president
M. SCHULZ
Nõukogu nimel
eesistuja
V. LEŠKEVIČIUS
(1) 22. märtsi 2012. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas avaldamata).
(2) ELT C 205, 12.7.2012, lk 1.
(3) Euroopa Parlamendi 2. juuli 2013. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas avaldamata) ja nõukogu 10. oktoobri 2013. aasta otsus.
(4) Nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 sätestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).”
(6) Nõukogu 9. veebruari 1976. aasta määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 300/76, millega määratakse kindlaks ametnike kategooriad, kellel on õigus saada hüvitist vahetustega töö eest, ning selle hüvitise määrad ja maksmise tingimused (EÜT L 38, 13.2.1976, lk 1).
(7) Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).”
(8) Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).
(9) Nõukogu 4. detsembri 1972. aasta määrus (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 2530/72, millega kehtestatakse seoses uute liikmesriikide liitumisega eri- ja ajutised meetmed Euroopa ühenduste ametnike töölevõtmise ja nimetatud ühenduste ametnike teenistusest lahkumise kohta (EÜT L 272, 5.12. 1972, lk 1).
(10) Nõukogu 4. juuni 1973. aasta määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1543/73, millega kehtestatakse teadusuuringute ja investeerimisfondidest tasustatavate Euroopa ühenduste ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 155, 11.6.1973, lk 1).”
(11) Saaliteenindaja ametikohtade arv Euroopa Parlamendis ei ületa 85.”
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013 määrus (EL) nr 1023/2013, millega muudetakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi (ELT L 287, 29.10.2013, lk 15)”;
29.10.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 287/63 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1024/2013,
15. oktoober 2013,
millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 127 lõiget 6,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,
võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust,
toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1) |
Viimastel aastakümnetel on liit teinud olulisi edusamme pangandusteenuste siseturu loomisel. Sellest tulenevalt on mitmes liikmesriigis pangagruppidel, mille peakorterid on asutatud teises liikmesriigis, märkimisväärne turuosa ning krediidiasutused on oma tegevust geograafiliselt mitmekesistanud nii euroalal kui ka sellest väljaspool. |
(2) |
Praegune finants- ja majanduskriis on näidanud, et finantssektori killustatus võib ohustada ühisraha ja siseturu terviklikkust. Seetõttu on väga oluline süvendada pangandusjärelevalve integreerimist, et tugevdada liitu, taastada finantsstabiilsus ja panna alus majanduse elavdamisele. |
(3) |
Pangandusteenuste siseturu säilitamine ja tugevdamine on oluline, et edendada majanduskasvu liidus ning reaalmajanduse piisavat rahastamist. Siiski on see üha keerukam. Tõendid näitavad, et liidu pangandusturgude integratsioon on peatumas. |
(4) |
Samal ajal peavad järelevalveasutused lisaks tõhustatud liidu õigusraamistiku vastuvõtmisele suurendama oma järelevalvealast kontrolli, et võtta arvesse viimaste aastate finantskriisi õppetunde, ning suutma teostada järelevalvet väga keerukate omavahel seotud turgude ja asutuste üle. |
(5) |
Individuaalsete krediidiasutuste järelevalve liidus on peamiselt liikmesriikide pädevuses. Järelevalveasutuste vaheline koordineerimine on väga oluline, aga kriis on näidanud, et pelgalt koordineerimisest ei piisa, eriti seoses ühisrahaga. Selleks et säilitada liidus finantsstabiilsus ning suurendada turgude integreerituse positiivset mõju majanduskasvule ja heaolule, tuleks suurendada järelevalveülesannete integreeritust. See on eriti oluline selleks, et tagada tõrgeteta ja usaldusväärne järelevalve kogu pangagrupi ja selle üldise seisundi üle, ning vähendada üksuste tasandil erinevate tõlgenduste ja vastukäivate otsuste tegemise ohtu. |
(6) |
Krediidiasutuse stabiilsus on sageli siiski tugevalt seotud liikmesriigiga, kus krediidiasutus on asutatud. Kahtlused valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse, majanduskasvu väljavaadete ja krediidiasutuste elujõulisuse suhtes on loonud negatiivseid, üksteist vastastikku tugevdavaid turusuundumusi. See võib ohustada mõnede krediidiasutuste elujõulisust ning finantssüsteemi stabiilsust euroalal ja kogu liidus ning võib tõsiselt koormata asjaomaste liikmesriikide juba niigi pingelist riigi rahandust. |
(7) |
Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), mis loodi 2011. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), (1) ning Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem, mis loodi kõnealuse määruse artikliga 2, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1094/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve)) (2) artikliga 2 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve)) (3) artikliga 2, on oluliselt parandanud panganduse järelevalveasutuste vahelist koostööd liidus. Euroopa Pangandusjärelevalve aitab oluliselt kaasa finantsteenuste ühtse reeglistiku loomisele liidus ning tal on olnud keskne roll 26. oktoobri 2011. aasta euroala tippkohtumisel kokku lepitud peamiste liidu krediidiasutuste rekapitaliseerimise järjepideval rakendamisel kooskõlas komisjoni poolt vastu võetud riigiabi käsitlevate suuniste ja tingimustega. |
(8) |
Euroopa Parlament on kutsunud mitmel korral üles looma Euroopa organit, kes oleks otseselt vastutav teatavate finantseerimisasutusi puudutavate järelevalveülesannete täitmise eest, alates oma resolutsioonidest 13. aprillil 2000. aastal komisjoni teatise „Finantsturgude raamistiku rakendamisest: tegevuskava” kohta (4) ja 21. novembril 2002. aastal usaldatavusnõuete täitmise järelevalve kohta Euroopa Liidus (5). |
(9) |
Euroopa Ülemkogu 29. juuni 2012. aasta järeldustes kutsuti Euroopa Ülemkogu eesistujat töötama välja tegevuskava tõelise majandus- ja rahaliidu saavutamiseks. Samal päeval rõhutati euroala tippkohtumisel, et kui euroala pankade jaoks luuakse tõhus ühtne järelevalvemehhanism, mis hõlmab Euroopa Keskpanka (EKP), võiks Euroopa stabiilsusmehhanismil olla võimalik korralist otsust järgides pankasid otse rekapitaliseerida, põhinedes asjakohastele tingimustele, sealhulgas riigiabi eeskirjade järgimisele. |
(10) |
Euroopa Ülemkogu tõdes 19. oktoobril 2012, et liikumine tugevama majandus- ja rahaliidu suunas peaks tuginema liidu institutsioonilisele ja õiguslikule raamistikule ning seda peaks iseloomustama avatus ja läbipaistvus liikmesriikide suhtes, kelle rahaühik ei ole euro, ja siseturu terviklikkuse austamine. Integreeritud finantsraamistikul on tulevikus ühtne järelevalvemehhanism, mis on võimalikult ulatuslikult avatud kõigile selles osaleda soovivatele liikmesriikidele. |
(11) |
Seega tuleks liidus luua pangandusliit, mida toetatakse kõikehõlmavate ja üksikasjalike ühtsete eeskirjadega siseturu kui terviku finantsteenuste jaoks ja mis koosneb ühtsest järelevalvemehhanismist ning uutest hoiuste tagamise ja krediidiasutuste solveerimise raamistikest. Pidades silmas nende liikmesriikide, kelle rahaühik on euro, vahelisi tihedaid seoseid ja suhteid, peaks pangandusliitu kohaldama vähemalt kõigi euroala liikmesriikide suhtes. Selleks et siseturgu säilitada ja tugevdada ning ulatuses, mil määral see on institutsiooniliselt võimalik, peaks pangandusliit olema avatud ka teistele liikmesriikidele. |
(12) |
Esimese sammuna pangandusliidu suunas peaks ühtne järelevalvemehhanism tagama, et liidu poliitikat seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega rakendatakse ühtselt ja tõhusalt, et finantsteenuste ühtset reeglistikku kohaldatakse krediidiasutuste suhtes samamoodi kõigis asjaomastes liikmesriikides ning et kõnealuste krediidiasutuste suhtes kohaldatakse kõrgeima kvaliteediga järelevalvet, mis on vaba muudest, usaldatavusnõuetega mitteseotud kaalutlustest. Eelkõige peaks ühtne järelevalvemehhanism olema kooskõlas finantsteenuste siseturu toimimisega ning kapitali vaba liikumisega. Ühtne järelevalvemehhanism on aluseks edasistele sammudele pangandusliidu suunas. See kajastab põhimõtet, et pärast tõhusa ühtse järelevalvemehhanismi loomist on Euroopa stabiilsusmehhanismil võimalik korralist otsust järgides pankasid otse rekapitaliseerida. Euroopa Ülemkogu sedastas oma 13.–14. detsembri 2012. aasta järeldustes, et „olukorras, kus pangandusjärelevalve antakse tulemuslikult üle ühtsele järelevalvemehhanismile, osutub vajalikuks ühise kriisilahendusmehhanismi olemasolu, kellel on vajalikud volitused tagamaks, et iga osaleva liikmesriigi panga kriisi saaks lahendada asjakohaste vahenditega” ning et „ühtne kriisilahendusmehhanism peaks tuginema finantssektori enda panustel ja sisaldama asjakohaseid ja tõhusaid kaitsemeetmeid”. |
(13) |
EKP, kes on euroala keskpank ning kellel on ulatuslikud eksperditeadmised makromajanduslikes ja finantsstabiilsuse küsimustes, sobib täitma selgelt määratletud järelevalveülesandeid, keskendudes liidu finantssüsteemi stabiilsuse kaitsmisele. Mitmes liikmesriigis keskpangad juba vastutavad panganduse järelevalve eest. Seepärast tuleks EKP-le anda eriülesanded seoses osalevate liikmesriikide krediidiasutuste järelevalve poliitikaga. |
(14) |
EKP ja nende liikmesriikide, kes ei ole osalevad liikmesriigid („mitteosalevad liikmesriigid”), pädevad asutused peaksid sõlmima vastastikuse mõistmise memorandumi, milles kirjeldatakse üldiselt nende omavahelist koostööd liidu õiguse alusel järelvalveülesannete täitmisel seoses käesolevas määruses osutatud finantseerimisasutustega. Vastastikuse mõistmise memorandumis võiks muu hulgas selgitada konsulteerimist seoses EKP otsustega, millel on mõju nendele mitteosalevas liikmesriigis asutatud tütarettevõtjatele ja filiaalidele, kelle emaettevõtja on asutatud osalevas liikmesriigis, ning koostööd eriolukordades, sealhulgas varajase hoiatamise mehhanisme, kooskõlas asjakohases liidu õiguses sätestatud menetlustega. Memorandum tuleks korrapäraselt läbi vaadata. |
(15) |
EKP-le tuleks anda need järelevalvet puudutavad eriülesanded, mis on määrava tähtsusega krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve liidu poliitika ühtse ja tõhusa rakendamise tagamiseks, samas kui ülejäänud ülesannete täitmine peaks jääma riiklikele asutustele. EKP ülesanded peaksid hõlmama meetmeid, mis võetakse makrotasandil stabiilsuse saavutamiseks, tingimusel et kohaldatakse erikorda, mis võtab arvesse riiklike asutuste rolli. |
(16) |
Suurte krediidiasutuste turvalisus ja toimekindlus on eriti oluline, et tagada finantssüsteemi stabiilsus. Siiski nähtub hiljutisest kogemusest, et ka väiksemad krediidiasutused võivad finantsstabiilsuse ohtu seada. Seepärast peaks EKP saama täita järelevalveülesandeid kõikide krediidiasutuste suhtes, kes on saanud tegevusloa või kelle filiaalid on asutatud osalevates liikmesriikides. |
(17) |
EKP peaks talle antud ülesannete täitmisel, ja ilma et see piiraks krediidiasutuste turvalisuse ja toimekindluse tagamise eesmärki, võtma täielikult arvesse krediidiasutuste mitmekesisust, nende suurust ja ärimudelit ning liidu pangandussektori mitmekesisusest tulenevaid süsteemseid hüvesid. |
(18) |
EKP ülesannete täitmine peaks aitama eelkõige tagada, et krediidiasutused kannavad kõik oma tegevustest tekkivad kulud täielikult ise, et vältida moraaliriske ja neist tulenevat liigset riskide võtmist. Kõnealuste ülesannete täitmisel tuleks võtta täielikult arvesse liikmesriikide asjaomaseid makromajanduslikke tingimusi, eelkõige laenupakkumise stabiilsust ja tootmistegevuse hõlbustamist kogu majanduse hüvanguks. |
(19) |
Käesoleva määruse sätteid ei tohiks tõlgendada muude liidu ja siseriiklike õigusaktide kohase raamatupidamisarvestuse raamistiku muutmisena. |
(20) |
Krediidiasutustele tegevuslubade andmine enne tegevuse alustamist on peamine usaldatavusnõuete täitmise meetod tagamaks, et ainult need ettevõtjad, kellel on kindel majanduslik alus, korraldus, mis võimaldab tegeleda hoiuste kaasamise ja laenuandmisega seotud spetsiifiliste riskidega, ning sobivad juhid, osutavad nimetatud teenuseid. EKP-l peaks seepärast olema ülesanne anda osalevas liikmesriigis asutatavatele krediidiasutustele tegevuslubasid ja ta peaks vastutama tegevuslubade kehtetuks tunnistamise eest, tingimusel et kohaldatakse erikorda, mis võtab arvesse riiklike asutuste rolli. |
(21) |
Lisaks liidu õiguses sätestatud krediidiasutustele tegevusloa andmise tingimustele ning selliste tegevuslubade kehtetuks tunnistamise asjaoludele võivad liikmesriigid praegu ette näha tegevusloa andmise täiendavaid tingimusi ning tegevusloa kehtetuks tunnistamise täiendavaid asjaolusid. Seepärast peaks EKP oma ülesandeid seoses krediidiasutustele tegevusloa andmise ja tegevusloa kehtetuks tunnistamisega siseriikliku õiguse mittejärgmise korral täitma asjaomase liikmesriigi riikliku pädeva asutuse ettepaneku alusel, kes hindab siseriiklikus õiguses sätestatud asjakohaste tingimuste täitmist. |
(22) |
Uue omaniku sobivuse hindamine enne olulise osaluse ostmist krediidiasutuses on asendamatu vahend krediidiasutuste omanike jätkuva sobivuse ja finantstugevuse tagamiseks. EKP kui liidu institutsioon saab sellist hindamist teostada ilma, et kehtestataks põhjendamatuid piiranguid siseturule. EKP-l peaks olema ülesanne hinnata krediidiasutustes olulise osaluse omandamist ja võõrandamist, välja arvatud pankade solveerimise korral. |
(23) |
Krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmisega seotud usaldusväärsuse eeltingimus on nende liidu eeskirjade täitmine, millega nõutakse krediidiasutustelt, et neil on teatav kapitalitase krediidiasutuste majandustegevusele omaste riskide katmiseks, et nad piiravad individuaalsetest vastaspooltest tulenevate riskipositsioonide mahtu, et nad avalikustavad teabe krediidiasutuse finantsseisundi kohta, et nad omavad piisavalt likviidseid varasid turupingete olukorras vastupidamiseks ning et nad piiravad finantsvõimendust. EKP ülesanne peaks olema tagada kõnealuste eeskirjade järgimine, sealhulgas eelkõige andes kõnealuste eeskirjadega seoses heakskiite, väljastades lube või tehes erandeid. |
(24) |
Peamisteks usaldatavusnõuete täitmise vahenditeks on täiendavad kapitalipuhvrid, sealhulgas kapitali säilitamise puhver, vastutsükliline kapitalipuhver, millega tagatakse, et krediidiasutused koguvad majanduskasvu perioodidel piisava omakapitali, et katta kahjud stressiperioodidel, globaalsete ja muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhvrid ning muud süsteemseid või makrotasandi riske käsitlevad meetmed. Selleks et tagada täielik koordineeritus, kui riiklikud pädevad või määratud asutused kehtestavad sellised meetmed, tuleks EKPd nõuetekohaselt teavitada. Lisaks sellele peaks EKP-l olema vajaduse korral võimalik kohaldada kõrgemaid nõudeid ja rangemaid meetmeid, tingimusel et tehakse tihedat koostööd riiklike asutustega. Käesoleva määruse sätted, mis käsitlevad süsteemsete või makrotasandi riskidega tegelemise meetmeid, ei piira muude liidu õigusaktidega ette nähtud koordineerimismenetluste kohaldamist. Pärast käesolevas määruses ette nähtud menetluste järgimist tegutsevad riiklikud pädevad või määratud asutused ja EKP selliste õigusaktidega ette nähtud koordineerimismenetluse kohaselt. |
(25) |
Krediidiasutuse turvalisus ja toimekindlus sõltub ka piisava sisemise kapitali eraldamisest, võttes arvesse riske, millele krediidiasutus võib olla avatud, ning asjakohaste asutusesiseste organisatsiooniliste struktuuride ja äriühingu üldjuhtimise korra olemasolust. Seepärast peaks EKP-l olema ülesanne kohaldada nõudeid, millega tagatakse, et osalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutused on kehtestanud töökindla üldjuhtimise korra, protsessid ja mehhanismid, sealhulgas strateegiad ja menetlused oma sisemise kapitali asjakohasuse hindamiseks ja säilitamiseks. Puuduste korral peaks EKP-l olema ka ülesanne kehtestada asjakohaseid meetmeid, sealhulgas täiendavate omavahendite erinõudeid, avalikustamise erinõudeid ja likviidsuse erinõudeid. |
(26) |
Ohud krediidiasutuse turvalisusele ja toimekindlusele võivad tekkida nii üksiku krediidiasutuse tasandil kui ka pangagrupi või finantskonglomeraadi tasandil. Konkreetne järelevalvekord kõnealuste ohtude leevendamiseks on oluline krediidiasutuste turvalisuse ja toimekindluse tagamiseks. Lisaks üksikute krediidiasutuste järelevalvele peaks EKP ülesanded hõlmama konsolideeritud järelevalvet, täiendavat järelevalvet, finantsvaldusettevõtjate järelevalvet ning segafinantsvaldusettevõtjate järelevalvet, välja arvatud kindlustusseltside järelevalve. |
(27) |
Finantsstabiilsuse säilitamiseks tuleb krediidiasutuse finants- ja majandusliku olukorra halvenemist parandada varases etapis. EKP-l peaks olema ülesanne rakendada varajase sekkumise meetmeid, nagu on sätestatud asjakohases liidu õiguses. Ta peaks siiski koordineerima oma varajase sekkumise meetmeid asjaomaste solveerimisasutustega. Kuni riiklikud asutused on pädevad solveerima krediidiasutusi, peaks EKP seda enam koordineerima tegevust asjaomaste riiklike asutustega, et tagada kriiside korral ühtne arusaam vastavatest ülesannetest, eelkõige selleks loodavate piiriüleste kriisiohjamise rühmade ja tulevaste solveerimiskolleegiumide raames. |
(28) |
Järelevalveülesanded, mida ei anta EKP-le, peaksid jääma riiklikele asutustele. Need ülesanded peaksid hõlmama õigust saada krediidiasutustelt teatisi seoses asutamisõigusega ja teenuste osutamise vabadusega; teostada järelevalvet nende asutuste üle, kes ei ole hõlmatud liidu õiguse kohase krediidiasutuse määratlusega, kuid kelle üle teostatakse krediidiasutustena järelevalvet siseriikliku õiguse kohaselt; teostada järelevalvet kolmanda riigi krediidiasutuste üle, kes asutavad liidus filiaali või osutavad piiriüleseid teenuseid; teostada järelevalvet makseteenuste üle; viia läbi krediidiasutuste igapäevast kontrollimist; täita pädevate asutuste ülesandeid krediidiasutuste suhtes seoses finantsinstrumentide turgudega, takistada finantssüsteemi kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil ning kaitsta tarbijaid. |
(29) |
Kui see on asjakohane, peaks EKP tegema täielikult koostööd riiklike asutustega, kelle pädevusse kuulub kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamine ja rahapesu vastane võitlus. |
(30) |
EKP peaks täitma temale antud ülesandeid eesmärgiga tagada krediidiasutuste turvalisus ja toimekindlus ning liidu ja konkreetse osaleva liikmesriigi finantssüsteemi stabiilsus ja siseturu terviklikkus, tagades sellega ka hoiustajate kaitse ja parandades siseturu toimimist kooskõlas liidu finantsteenuste ühtse reeglistikuga. Eelkõige peaks EKP võtma nõuetekohaselt arvesse võrdsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid. |
(31) |
Järelevalveülesannete andmine EKP-le peaks olema kooskõlas Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi raamistikuga ja selle aluseesmärgiga töötada välja ühtne reeglistik ja ühtlustada järelevalvetavasid kogu liidus. Koostöö panganduse järelevalveasutuste ning kindlustuse ja väärpaberiturgude järelevalveasutuste vahel on oluline, et tegeleda ühist huvi pakkuvate küsimustega ja tagada nende krediidiasutuste nõuetekohane järelevalve, kes tegutsevad ka kindlustuse ja väärtpaberite sektoris. Seepärast peaks EKP olema kohustatud tegema tihedat koostööd Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ning teiste asutustega, kes kuuluvad Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi. EKP peaks täitma oma ülesandeid vastavalt käesoleva määruse sätetele, ilma et see piiraks Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi teiste osaliste pädevusi ja ülesandeid. Samuti peaks EKP olema kohustatud tegema koostööd asjaomaste solveerimisasutustega ning vahenditega, millest otseselt või kaudselt rahastatakse avaliku sektori finantsabi. |
(32) |
EKP ülesannete täitmise suhtes tuleks kohaldada asjakohast liidu õigust, sealhulgas kogu esmast ja teisest liidu õigust, komisjoni otsuseid riigiabi valdkonnas, konkurentsieeskirju ja ühinemiste kontrolli ning kõigi liikmesriikide suhtes kohaldatavaid ühtseid eeskirju. Euroopa Pangandusjärelevalvele on antud ülesanne töötada välja tehniliste standardite ning suuniste ja soovituste eelnõud, millega tagatakse järelevalve ühtsus ja järelevalvetulemuste sidusus liidus. EKP ei peaks asendama Euroopa Pangandusjärelevalvet nimetatud ülesannete täitmisel ja seepärast peaks ta kasutama oma volitusi võtta vastu määrusi kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 132 ja komisjoni poolt Euroopa Pangandusjärelevalve koostatud eelnõude alusel vastu võetud liidu õigusaktidega ning arvestades määruse (EL) nr 1093/2010 artiklit 16. |
(33) |
Vajaduse korral peaks EKP sõlmima finantsinstrumentide turgude eest vastutavate pädevate asutustega vastastikuse mõistmise memorandumid, milles kirjeldatakse üldiselt nende omavahelist koostööd liidu õiguse alusel järelvalveülesannete täitmisel seoses käesolevas määruses osutatud finantseerimisasutustega. Sellised memorandumid tuleks teha kättesaadavaks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kõigi liikmesriikide pädevatele asutustele. |
(34) |
Oma ülesannete täitmisel ja järelevalvevolituste kasutamisel peaks EKP kohaldama krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet käsitlevaid olulisi eeskirju. Kõnealused eeskirjad koosnevad asjakohasest liidu õigusest, eelkõige vahetult kohaldatavatest määrustest või direktiividest, näiteks krediidiasutuste kapitalinõuete ja finantskonglomeraatide kohta. Kui krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet käsitlevad olulised eeskirjad on sätestatud direktiivides, peaks EKP kohaldama kõnealuseid direktiive siseriiklikusse õigusesse ülevõtvaid õigusakte. Kui asjakohane liidu õigus koosneb määrustest ja sellistes valdkondades, kus kõnealused määrused annavad käesoleva määruse jõustumise kuupäeval liikmesriikidele sõnaselgelt valikuvõimalused, peaks EKP kohaldama ka selliseid valikuvõimalusi võimaldavaid siseriiklikke õigusakte. Selliseid valikuvõimalusi tuleks tõlgendada nii, et need ei hõlma valikuvõimalusi, mis on kättesaadavad üksnes pädevatele või määratud asutustele. See ei piira liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõtet. Sellest tulenevalt peaks EKP suuniste või soovituste vastuvõtmisel või otsuste tegemisel tuginema ja tegutsema vastavalt asjakohasele siduvale liidu õigusele. |
(35) |
EKP-le antud ülesannete ulatuses antakse siseriiklike õigusaktidega riiklikele pädevatele asutustele teatavad volitused, mida praegu liidu õigusega ei nõuta, sealhulgas teatavad varajase sekkumise ja ennetusmeetmetega seotud volitused. EKP-l peaks olema võimalik nõuda osalevate liikmesriikide riiklikelt asutustelt kõnealuste volituste kasutamist, et tagada ühtse järelevalvemehhanismi raames täielik ja tõhus järelevalve. |
(36) |
Tagamaks et krediidiasutused, finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad kohaldavad järelevalve-eeskirju ja -otsuseid, tuleks rikkumiste eest kohaldada tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi. Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 132 lõikega 3 ning nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 2532/98 Euroopa Keskpanga volituste kohta rakendada sanktsioone (6) on EKP-l õigus määrata ettevõtjatele EKP määrustest ja otsustest tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest trahve või perioodilisi karistusmakseid. Selleks et EKP saaks tõhusalt täita oma ülesanded seoses vahetult kohaldatavas liidu õiguses sätestatud järelevalve-eeskirjade jõustamisega, tuleks EKP-le lisaks anda õigus määrata nende eeskirjade rikkumise eest krediidiasutustele, finantsvaldusettevõtjatele ja segafinantsvaldusettevõtjatele rahalisi karistusi. Riiklikele asutustele peaks jääma võimalus kohaldada karistusi juhul, kui ei täideta kohustusi, mis tulenevad liidu direktiive ülevõtvast siseriiklikust õigusest. Juhul kui EKP leiab oma ülesannete täitmiseks olevat asjakohane selliste rikkumiste korral kohaldada karistust, peaks ta saama selleks pöörduda riiklike pädevate asutuste poole. |
(37) |
Riiklikel järelevalveasutustel on suured ja pikaajalised eksperditeadmised krediidiasutuste järelevalve kohta oma territooriumil ning oma majanduslike, korralduslike ja kultuuriliste eripärade kohta. Neil on nimetatud eesmärkide täitmiseks suur hulk pühendunud ja kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid. Seetõttu peaksid riiklikud pädevad asutused, et tagada kogu liitu hõlmava järelevalve kõrge kvaliteet, abistama EKPd tema järelevalveülesannete täitmisega seotud õigusaktide ettevalmistamisel ja rakendamisel. See peaks eelkõige hõlmama krediidiasutuse olukorra pidevat igapäevast hindamist ja seonduvaid kohapealseid kontrolle. |
(38) |
Käesolevas määruses sätestatud kriteeriume vähem oluliste krediidiasutuste määratlemise kohta tuleks kohaldada konsolideerimise kõrgeimal astmel, tuginedes konsolideeritud andmetele osalevates liikmesriikides. Kui EKP täidab talle käesoleva määrusega antud ülesandeid seoses krediidiasutuste konsolideerimisgrupiga, mis ei ole konsolideerimisandmete põhjal vähem oluline, peaks ta täitma oma ülesandeid konsolideeritud alusel krediidiasutuste konsolideerimisgrupi suhtes ning individuaalsel alusel osalevates liikmesriikides asutatud konsolideerimisgrupi pangandusega tegelevate tütarettevõtjate ja filiaalide suhtes. |
(39) |
Käesolevas määruses sätestatud kriteeriume tuleks täpsustada EKP poolt riiklike pädevate asutustega konsulteerides vastu võetud ja avaldatud raamistikus. Seetõttu peaks EKP vastutama kõnealuste kriteeriumide kohaldamise eest ja kontrollima oma arvutuste kaudu, kas nimetatud kriteeriume täidetakse. EKP teabenõue oma arvutuste tegemiseks vajaliku teabe saamiseks ei tohiks sundida krediidiasutusi kohaldama sellist raamatupidamisarvestuse raamistikku, mis erineb neile muude liidu või siseriiklike õigusaktide kohaselt kohaldatavast raamistikust. |
(40) |
Hinnangut selle kohta, kas krediidiasutust peetakse oluliseks või vähem oluliseks, ei tuleks üldiselt muuta sagedamini kui kord 12 kuu jooksul, välja arvatud siis, kui pangagruppides on toimunud struktuurilisi muutusi, näiteks ühinemisi või jagunemisi. |
(41) |
Kui EKP teeb pärast riiklikult pädevalt asutuselt saadud teavitust otsuse selle kohta, kas krediidiasutus on asjaomase riigi majanduse jaoks märkimisväärselt oluline ja peaks seetõttu kuuluma EKP järelevalve alla, peaks ta võtma arvesse kõiki asjaomaseid asjaolusid, sealhulgas võrdsete tingimustega seotud kaalutlusi. |
(42) |
Nende piiriüleste krediidiasutuste järelevalve puhul, mis tegutsevad nii euroalal kui ka sellest väljaspool, peaks EKP tegema tihedat koostööd mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutustega. EKP kui pädeva asutuse suhtes kohaldatakse seotud kohustusi teha koostööd ja vahetada teavet liidu õiguse kohaselt ning ta peaks täiel määral osalema järelevalvekolleegiumides. Kuna järelevalveülesannete täitmine liidu institutsiooni poolt on kasulik finantsstabiilsuse ja turgude jätkusuutliku integreerimise seisukohast, peaks ka liikmesriikidel, kelle rahaühik ei ole euro, olema võimalik osaleda ühtses järelevalvemehhanismis. Järelevalveülesannete tõhusa täitmise vajalik eeltingimus on siiski, et järelevalveotsuseid rakendatakse täielikult ja viivituseta. Liikmesriigid, kes soovivad osaleda ühtses järelevalvemehhanismis, peaksid seega tagama, et nende pädevad asutused järgivad kõiki meetmeid ja võtavad vastu kõik meetmed, mis on EKP poolt nõutud seoses krediidiasutustega. EKP peaks saama seada sisse tiheda koostöö nende liikmesriikide pädevate asutustega, kelle rahaühik ei ole euro. Tal peaks olema kohustus seada sisse koostöö, kui käesolevas määruses sätestatud tingimused on täidetud. |
(43) |
Arvestades et osalevad liikmesriigid, kelle rahaühik ei ole euro, ei ole EKP nõukogus esindatud seni, kuni nad ei ole ELi toimimise lepingu kohaselt eurot kasutusele võtnud, ja nad ei saa täiel määral kasu muudest mehhanismidest, mis on ette nähtud liikmesriikidele, kelle rahaühik on euro, nähakse käesoleva määrusega otsustusprotsessi jaoks ette lisatagatised. Kõnealuseid tagatisi, eelkõige nende osalevate liikmesriikide võimalust, kelle rahaühik ei ole euro, taotleda tiheda koostöö viivitamatut lõpetamist, olles teavitanud EKP nõukogu oma põhjendatud mittenõustumisest järelevalvenõukogu otsuse eelnõuga, tuleks siiski kasutada nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel. Tagatisi tuleks kasutada üksnes seni, kuni kehtivad kõnealused konkreetsed asjaolud. Tagatised on tingitud konkreetsetest asjaoludest, mis käesoleva määruse kohaselt kehtivad nende osalevate liikmesriikide suhtes, kelle rahaühik ei ole euro, kuna nad ei ole EKP nõukogus esindatud ega saa täiel määral kasu muudest mehhanismidest, mis on ette nähtud liikmesriikidele, kelle rahaühik on euro. Seetõttu ei saa ega tohiks neid tagatisi tõlgendada kui pretsedenti muude liidu poliitikavaldkondade puhul. |
(44) |
Käesolev määrus ei tohiks mingil moel muuta praegust tütarettevõtjate või filiaalide õigusliku vormi muutmist reguleerivat raamistikku ja niisuguse raamistiku kohaldamist ning käesolevat määrust ei tohiks mõista ega kohaldada sellise muudatuse alusena. Sellega seoses tuleks täiel määral arvesse võtta mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutuste kohustusi, nii et kõnealustel asutustel oleksid jätkuvalt piisavad järelevalvevahendid ja -volitused nende territooriumil tegutsevate krediidiasutuste üle järelevalve teostamiseks, et nad oleksid suutlikud kõnealuseid kohustusi täitma ning kaitsma tõhusalt finantsstabiilsust ja avalikku huvi. Samuti tuleks selleks, et abistada kõnealuseid pädevaid asutusi nende kohustuste täitmisel, anda hoiustajatele ja pädevatele asutustele õigel ajal teavet tütarettevõtjate või filiaalide õigusliku vormi muutmise kohta. |
(45) |
EKP-l peaks olema oma ülesannete täitmiseks asjakohased järelevalvevolitused. Krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet käsitleva liidu õigusega nähakse ette teatavate volituste andmine liikmesriikide poolt selleks määratud pädevatele asutustele. Ulatuses, mil määral need volitused kuuluvad EKP-le antud järelevalveülesannete hulka, tuleks osalevate liikmesriikide puhul pädeva asutusena käsitada EKPd ning tal peaks olema liidu õigusega pädevatele asutustele antud volitused. See hõlmab volitusi, mis kõnealuste õigusaktidega on antud päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele ning määratud asutustele. |
(46) |
EKP-l peaks olema järelevalvevolitused juhtorgani liikme ametist kõrvaldamiseks käesoleva määruse kohaselt. |
(47) |
Oma ülesannete tõhusaks täitmiseks peaks EKP saama nõuda kogu vajalikku teavet ning viia läbi uurimisi ja kohapealseid kontrolle, vajaduse korral koostöös liikmesriikide pädevate asutustega. EKP-l ja riiklikel pädevatel asutustel peaks olema juurdepääs samale teabele, ilma et krediidiasutused peaksid esitama topeltaruandeid. |
(48) |
Advokaatidega suhtlemist kaitsev ametisaladus on liidu õiguse aluspõhimõte, mis kaitseb füüsiliste või juriidiliste isikute ja nende nõustajate vahelise suhtluse konfidentsiaalsust kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikas sätestatud tingimustega. |
(49) |
Kui EKP-l on vaja nõuda teavet mitteosalevas liikmesriigis asutatud isikult, kes aga kuulub osalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutusse, finantsvaldusettevõttesse või segafinantsvaldusettevõttesse, või kellele selline krediidiasutus, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja on oma ülesanded või tegevused üle andnud, ning kui mitteosalevas liikmesriigis niisuguseid nõudeid ei kohaldata ning need seal ei kehti, peaks EKP koordineerima tegevust asjaomase mitteosaleva liikmesriigi pädeva asutusega. |
(50) |
Käesolev määrus ei piira Euroopa Liidu lepingule (ELi leping) ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 4 (Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta) artiklitega 34 ja 42 kehtestatud eeskirjade kohaldamist. EKP poolt käesoleva määruse alusel vastuvõetud õigusaktid ei loo mingeid õigusi ega kehtesta ühtegi kohustust mitteosalevates liikmesriikides, välja arvatud juhul, kui sellised õigusaktid on kooskõlas asjakohase liidu õigusega, vastavalt nimetatud protokollile ning ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokollile nr 15 (Teatavate Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki käsitlevate sätete kohta). |
(51) |
Kui krediidiasutused kasutavad teises liikmesriigis oma asutamisõigust või õigust osutada teenuseid, või juhul, kui mitu ühte gruppi kuuluvat üksust on asutatud eri liikmesriikides, nähakse liidu õigusega ette erimenetlused ja pädevuste jaotamine asjaomaste liikmesriikide vahel. Kui EKP võtab üle teatavad järelevalveülesanded kõigi osalevate liikmesriikide puhul, ei tuleks selles ulatuses kõnealuseid menetlusi ja jaotamist kohaldada teises osalevas liikmesriigis asutamisõiguse ja teenuste osutamise õiguse suhtes. |
(52) |
Käesoleva määruse alusel oma ülesannete täitmisel ja riiklikelt pädevatelt asutustelt abi küsimisel peaks EKP võtma nõuetekohaselt arvesse õiglast tasakaalu kõikide nende riiklike pädevate asutuste kaasamisel, kooskõlas kohaldatavas liidu õiguses sätestatud vastutusega, kes osalevad järelevalves, mida teostatakse üksiku ettevõtja üle või allkonsolideeritud või konsolideeritud alusel. |
(53) |
Käesoleva määruse sätteid ei tohiks tõlgendada EKP-le volituse andmisena määrata karistusi neile füüsilistele või juriidilistele isikutele, kes ei ole krediidiasutused, finantsvaldusettevõtjad ega segafinantsvaldusettevõtjad, ilma et see piiraks EKP õigust nõuda riiklikelt pädevatelt asutustelt tegutsemist, et tagada asjakohaste karistuste määramine. |
(54) |
Aluslepingutega looduna on EKP liidu kui terviku institutsioon. Oma otsuste tegemisel peaks ta järgima liidu eeskirju ning nõuetekohase menetluse ja läbipaistvuse üldpõhimõtteid. Täielikult tuleks järgida EKP otsuste adressaatide õigust esitada oma seisukohti ning nende õigust taotleda EKP otsuste läbivaatamist käesolevas määruses sätestatud eeskirjade kohaselt. |
(55) |
Järelevalveülesannete andmisega kaasneb EKP-l oluline vastutus tagada liidus finantsstabiilsus ning kasutada oma järelevalvevolitusi võimalikult tõhusalt ja proportsionaalselt. Järelevalvevolituste viimist liikmesriigi tasandilt liidu tasandile tuleks tasakaalustada asjakohaste läbipaistvuse ja aruandluse nõuetega. Seepärast peaks EKP olema nende ülesannete täitmisega seoses aruandekohustuslik Euroopa Parlamendi ja nõukogu ees, kes on demokraatlikult seadustatud institutsioonid, esindades liidu kodanikke ja liikmesriike. Nimetatud kohustus peaks hõlmama regulaarset aruannete esitamist ning vastamist Euroopa Parlamendi küsimustele kooskõlas Euroopa Parlamendi kodukorraga ja vastamist eurorühma küsimustele kooskõlas eurorühma menetlustega. Aruandekohustuse täitmisel tuleks järgida asjaomaseid ametisaladuse hoidmise nõudeid. |
(56) |
EKP peaks edastama aruanded, mille ta saadab Euroopa Parlamendile ja nõukogule, ka osalevate liikmesriikide rahvusparlamentidele. Osalevate liikmesriikide rahvusparlamentidel peaks olema võimalik saata EKP-le tähelepanekuid või küsimusi EKP järelevalveülesannete täitmise kohta, millele EKP võib vastata. Kõnealustes rahvusparlamentide sise-eeskirjades tuleks arvestada EKP-le tähelepanekute ja küsimuste esitamist käsitlevate asjaomaste menetluste ja korralduste üksikasjadega. Sellega seoses tuleks erilist tähelepanu pöörata tähelepanekutele või küsimustele, mis puudutavad nende krediidiasutuste tegevuslubade kehtetuks tunnistamist, mille suhtes on riiklikud asutused võtnud kooskõlas käesoleva määrusega solveerimiseks või finantsstabiilsuse tagamiseks vajalikke meetmeid. Osaleva liikmesriigi rahvusparlamendil peaks olema samuti võimalik kutsuda järelevalvenõukogu esimees või esindaja koos riikliku pädeva asutuse esindajaga osalema kõnealuse liikmesriigi krediidiasutuse järelevalvet käsitlevas arutelus. Selline rahvusparlamentide roll on asjakohane, arvestades võimalikku mõju, mida järelevalvemeetmed võivad avaldada riigi rahandusele, krediidiasutustele, nende klientidele ja töötajatele ning osalevate liikmesriikide turgudele. Kui riiklikud pädevad asutused võtavad meetmeid käesoleva määruse alusel, kohaldatakse jätkuvalt siseriikliku õiguse kohast aruandluskorda. |
(57) |
Käesoleva määrusega ei piirata Euroopa Parlamendi õigust asutada vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 226 ajutine uurimiskomisjon, et uurida väidetavaid rikkumisi või halduslikku omavoli liidu õiguse rakendamisel, ega õigust täita oma poliitilise kontrolli ülesandeid vastavalt aluslepingutes sätestatule, sealhulgas Euroopa Parlamendi õigust võtta seisukoht või võtta vastu resolutsioon küsimuses, mida ta peab asjakohaseks. |
(58) |
EKP peaks oma tegevuses järgima nõuetekohase menetluse ja läbipaistvuse põhimõtteid. |
(59) |
ELi toimimise lepingu artikli 15 lõikes 3 osutatud määruses tuleks määrata ELi toimimise lepingu kohaselt kindlaks üksikasjalikud eeskirjad, millega võimaldatakse ligipääs järelevalveülesannete täitmisest tulenevalt EKP valduses olevatele dokumentidele. |
(60) |
ELi toimimise lepingu artikli 263 kohaselt kontrollib Euroopa Liidu Kohus muu hulgas EKP selliste aktide (v.a soovituste ja arvamuste) seaduslikkust, mille eesmärgiks on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele. |
(61) |
ELi toimimise lepingu artikli 340 kohaselt peaks EKP hüvitama vastavalt liikmesriikide õiguse ühistele põhimõtetele kõik kahjud, mida tema või tema töötajad oma ülesannete täitmisel on tekitanud. See ei tohiks mõjutada riiklike pädevate asutuste vastutust hüvitada vastavalt oma siseriiklikele õigusaktidele kõik kahjud, mida need asutused või nende töötajad oma ülesannete täitmisel on tekitanud. |
(62) |
ELi toimimise lepingu artikli 342 kohaselt kohaldatakse EKP suhtes nõukogu määrust nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (7). |
(63) |
Määrates kindlaks, kas tuleks piirata asjaomaste isikute toimikuga tutvumise õigust, peaks EKP austama põhiõigusi ja järgima Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtteid, eelkõige õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. |
(64) |
EKP peaks andma füüsilistele ja juriidilistele isikutele võimaluse taotleda EKP-le käesoleva määrusega antud volituste alusel tehtud ning neile adresseeritud või neid otseselt või isiklikult puudutavate otsuste läbivaatamist. Läbivaatamine peaks piirduma selle hindamisega, kas sellised otsused on menetluslikult ja sisuliselt vastavuses käesoleva määrusega, austades EKP-le jäetud kaalutlusõigust otsustada kõnealuste otsuste tegemise üle. Selleks ja menetlusökonoomia huvides peaks EKP moodustama niisuguseks asutusesiseseks läbivaatamiseks vaidlustusnõukogu. Vaidlustusnõukogu moodustamiseks peaks EKP nõukogu määrama ametisse hea reputatsiooniga isikud. Otsuse tegemisel peaks EKP nõukogu tagama võimalikult suurel määral asjakohase geograafilise ja soolise tasakaalu liikmesriikide vahel. Läbivaatamiseks sätestatava menetlusega tuleks näha ette, et järelevalvenõukogu kaalub vajaduse korral oma eelmist otsuse eelnõu. |
(65) |
EKP vastutab rahapoliitika funktsioonide täitmise eest, mille eesmärk on säilitada hindade stabiilsus vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 127 lõikele 1. Järelevalveülesannete täitmise eesmärk on kaitsta krediidiasutuste turvalisust ja toimekindlust ning finantssüsteemi stabiilsust. Seepärast tuleks neid funktsioone täita täielikult eraldi, et vältida huvide konflikti ja tagada, et iga funktsiooni täidetakse vastavalt kohaldatavatele eesmärkidele. EKP peaks suutma tagada, et EKP nõukogu täidab oma rahapoliitika- ja järelevalveülesandeid täiesti eraldatult. Selline ülesannete eraldatus peaks hõlmama vähemalt rangelt eraldi peetavaid koosolekuid ja eri päevakordi. |
(66) |
Töötajate organisatsiooniline eraldatus peaks hõlmama kõiki sõltumatuks rahapoliitikaks vajalikke üksusi ja see peaks tagama, et käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisel järgitakse täielikult käesoleva määrusega ette nähtud demokraatliku vastutust ja järelevalvet. EKP-le käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisega seotud töötajad peaksid töötama järelevalvenõukogu esimehe alluvuses. |
(67) |
Eelkõige tuleks EKPs moodustada järelevalveotsuste ettevalmistamise eest vastutav järelevalvenõukogu, kellel on kasutada liikmesriikide järelevalveasutuste konkreetsed eksperditeadmised. Seepärast peaks järelevalvenõukogul olema esimees ja aseesimees ning sellesse peaksid kuuluma EKP ja riiklike pädevate asutuste esindajad. Järelevalvenõukogu liikmete käesoleva määruse kohasel ametisse nimetamisel tuleks järgida soolise tasakaalu, kogemuste ja kvalifikatsiooni põhimõtet. Kõiki järelevalvenõukogu liikmeid tuleks täielikult ja õigel ajal teavitada järelevalvenõukogu koosolekute päevakorrapunktidest, et muuta arutelude ja otsuste eelnõude tegemise protsess tõhusamaks. |
(68) |
Järelevalvenõukogu peaks oma ülesannete täitmisel võtma arvesse kõiki asjakohaseid fakte ja asjaolusid osalevates liikmesriikides ning täitma oma ülesandeid liidu kui terviku huvides. |
(69) |
Pidades täielikult kinni aluslepingutega kehtestatud institutsioonilisest korraldusest ja hääletuskorrast, peaks järelevalvenõukogu olema peamine organ EKP järelevalveülesannete täitmisel, mis on seni olnud alati riiklike pädevate asutuste ülesanne. Seetõttu tuleks anda nõukogule õigus võtta vastu rakendusotsus, millega nimetatakse ametisse järelevalvenõukogu esimees ja aseesimees. Pärast järelevalvenõukogu ärakuulamist peaks EKP esitama esimehe ja aseesimehe ametisse nimetamist käsitleva ettepaneku Euroopa Parlamendile heakskiidu saamiseks. Pärast heakskiidu saamist peaks nõukogu kõnealuse rakendusotsuse vastu võtma. Esimees tuleks valida avaliku valikumenetluse teel, teavitades kohaselt Euroopa Parlamenti ja nõukogu. |
(70) |
Asjakohase rotatsiooni ning samas esimehe täieliku sõltumatuse tagamiseks ei tohiks tema ametiaeg ületada viit aastat ning ametiaega ei tohiks olla võimalik pikendada. Tagamaks täielikku kooskõla Euroopa Pangandusjärelevalve tegevuse ja liidu usaldatavusnõuete poliitikaga, peaks järelevalvenõukogu saama kutsuda Euroopa Pangandusjärelevalvet ja komisjoni osalema vaatlejatena. Euroopa solveerimisasutuse, kui see on asutatud, esimees peaks osalema vaatlejana järelevalvenõukogu koosolekutel. |
(71) |
Järelevalvenõukogu peaks abistama piiratud koosseisuga juhtkomitee. Juhtkomitee peaks valmistama ette järelevalvenõukogu koosolekuid, täitma oma ülesandeid ainult liidu kui terviku huvides ning tegema järelevalvenõukoguga täiesti läbipaistvat koostööd. |
(72) |
EKP nõukogu peaks kutsuma esindajad osalevatest liikmesriikidest, kelle rahaühik ei ole euro, osalema alati, kui EKP nõukogu kaalub vastuväidete esitamist järelevalvenõukogu koostatud otsuse eelnõu suhtes või kui asjaomased riiklikud pädevad asutused teavitavad EKP nõukogu nende põhjendatud mittenõustumisest järelevalvenõukogu otsuse eelnõuga, kui selline otsus on adresseeritud riiklikele asutustele seoses krediidiasutustega osalevates liikmesriikides, kelle rahaühik ei ole euro. |
(73) |
Rahapoliitika ja järelevalveülesannete lahususe tagamise eesmärgil tuleks EKP-lt nõuda lepituskomisjoni moodustamist. Lepituskomisjoni moodustamine ja eelkõige selle koosseis peaksid tagama, et ta lahendab erimeelsused tasakaalustatult liidu kui terviku huvides. |
(74) |
Järelevalvenõukogu, juhtkomitee ja EKP töötajate suhtes, kes täidavad järelevalveülesandeid, tuleks kohaldada asjakohast ametisaladuse hoidmise kohustust. Samasugust kohustust tuleks kohaldada ka teabevahetuse suhtes EKP nende töötajatega, kes ei osale järelevalvetegevuses. See ei peaks takistama EKP teabevahetust asjaomastes liidu õigusaktides sätestatud ulatuses ja tingimustel, sealhulgas komisjoniga ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaste ülesannete ning majanduse ja eelarve tugevdatud järelevalvet käsitlevate liidu õiguse kohaste ülesannete täitmisel. |
(75) |
Oma ülesannete tõhusaks täitmiseks peaks EKP täitma talle antud järelevalveülesandeid täielikult sõltumatult, eelkõige sõltumatuna lubamatust poliitilisest mõjust ja sektori sekkumisest, mis võiks kahjustada tema tegevuslikku sõltumatust. |
(76) |
Järelevalveasutuste poolt teostatava järelevalve tõhususe ja sõltumatuse tagamiseks on tähtis kasutada töölepingute vaheperioodi. Sel eesmärgil ja ilma et see piiraks rangemate siseriiklike eeskirjade kohaldamist, peaks EKP kehtestama ja säilitama terviklikud ja formaalsed menetlused, sealhulgas proportsionaalsed läbivaatamise perioodid, et hinnata eelnevalt ja hoida ära võimalikke konflikte ühtse järelevalvemehhanismi ja EKP õigustatud huviga, kui järelevalvenõukogu endine liige asub tööle pangandussektoris, mille üle ta teostas varem järelevalvet. |
(77) |
EKP-l peaksid olema piisavad vahendid, et ta saaks oma järelevalveülesandeid tõhusalt täita. Need vahendid tuleks saada viisil, millega tagatakse EKP sõltumatus riiklike pädevate asutuste ja turuosaliste lubamatust mõjust ning rahapoliitika ja järelevalveülesannete eraldatus. Järelevalvega seotud kulud peaksid kandma järelevalve alla kuuluvad üksused. Seepärast tuleks EKP poolt järelevalveülesannete täitmist rahastada osalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutustelt võetavate aastatasudega. EKP-l peaks olema võimalik nõuda ka mitteosalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutuse poolt osalevas liikmesriigis asutatud filiaalidelt tasu maksmist, et katta kulusid, mis on EKP-l tekkinud oma ülesannete täitmisel nende filiaalide vastuvõtva liikmesriigi järelevalveasutusena. Kui krediidiasutuse või filiaali üle teostatakse järelevalvet konsolideeritud alusel, tuleks tasu summa kehtestada osalevas liikmesriigis asutatud asjaomasesse konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutuse kõrgeimal tasemel. Tasude arvutamisel tuleks välja jätta kõik mitteosalevates liikmesriikides asutatud tütarettevõtjad. |
(78) |
Kui krediidiasutus on kaasatud konsolideeritud alusel teostatavasse järelevalvesse, tuleks tasu arvestada osalevate liikmesriikide piires kõrgeimal konsolideerimistasemel ning see tuleks kehtestada osalevas liikmesriigis asutatud ja konsolideeritud alusel teostatavasse järelevalvesse kaasatud krediidiasutustele objektiivsete kriteeriumide alusel, pidades silmas asjaomase krediidiasutuse olulisust ja riskiprofiili, sealhulgas selle riskiga kaalutud vara. |
(79) |
Tõhusaks järelevalveks on vaja motiveeritud, koolitatud ja erapooletuid töötajaid. Tõeliselt integreeritud järelevalvemehhanismi loomiseks tuleb ette näha kõigi riiklike pädevate asutuste ja EKP töötajate vahetused ja lähetused. Selleks et tagada pidev vastastikune kontroll, eelkõige seoses suurte krediidiasutuste järelevalvega, peaks EKP saama nõuda, et riiklikesse järelevalverühmadesse kuuluks ka muude osalevate liikmesriikide riiklike pädevate asutuste töötajaid, mis võimaldab koostada konkreetsete eksperditeadmiste ja profiiliga geograafiliselt mitmekesised järelevalverühmad. Töötajate vahetus ja lähetused peaksid looma ühise järelevalvekultuuri. EKP peaks esitama korrapäraselt teavet selle kohta, kui palju riiklike pädevate asutuste töötajaid on ühtse järelevalvemehhanismi eesmärgil EKP-sse lähetatud. |
(80) |
Pangandusteenuste üleilmastumist ja rahvusvaheliste standardite tähtsuse kasvu silmas pidades peaks EKP oma töös järgima rahvusvahelisi standardeid ning pidama dialoogi ja tegema tihedat koostööd liiduväliste järelevalveasutustega, dubleerimata samas Euroopa Pangandusjärelevalve rahvusvahelist rolli. EKP-l peaksid olema volitused kontaktide loomiseks ja halduskokkulepete sõlmimiseks kolmandate riikide järelevalve- ja haldusasutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega, koordineerides samal ajal sellist tegevust Euroopa Pangandusjärelevalvega ning austades täielikult liikmesriikide ja liidu institutsioonide olemasolevaid ülesandeid ja pädevust. |
(81) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (8) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (9) kohaldatakse täies ulatuses, kui EKP töötleb isikuandmeid käesoleva määruse kohaldamiseks. |
(82) |
EKP suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (10). EKP on vastu võtnud otsuse EKP/2004/11 (11) Euroopa Pettustevastase Ameti poolt läbiviidava Euroopa Keskpanga uurimise tingimuste kohta. |
(83) |
Selleks et tagada, et krediidiasutuste suhtes kohaldatakse kvaliteetset järelevalvet, mis on vaba muudest, usaldatavusnõuetega mitteseotud kaalutlustest, ning et turuarengu negatiivset vastastikmõju krediidiasutuste ja liikmesriikide vahel piirataks õigeaegselt ja tõhusalt, peaks EKP hakkama järelevalvet puudutavaid eriülesandeid täitma võimalikult kiiresti. Järelevalveülesannete üleminek riiklikelt järelevalveasutustelt EKP-le nõuab siiski teatavat ettevalmistust. Seepärast tuleks ette näha asjakohane üleminekuperiood. |
(84) |
EKP näeb talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmise üksikasjaliku tegevuskorra vastuvõtmisel ette üleminekukorra, millega tagatakse käimasolevate järelevalvemenetluste, sealhulgas enne käesoleva määruse jõustumist vastu võetud otsuste ja/või meetmete või alustatud uurimiste lõpuleviimine. |
(85) |
Komisjon on oma 28. novembri 2012. aasta teatises „Tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu loomise tegevuskava. Üleeuroopalise arutelu avamine” märkinud, et võiks muuta ELi toimimise lepingu artikli 127 lõiget 6, et tagada seadusandliku tavamenetluse kohaldamine ja kõrvaldada mõned juriidilised piirangud, mis on praegu kehtestatud ühtse järelevalvemehhanismi korraldusele (näiteks võiks minna kaugemale tiheda koostöö mudelist ja sätestada, et liikmesriigid, kelle rahaühik ei ole euro, saavad automaatselt ja pöördumatult otsustada osaleda ühtses järelevalvemehhanismis ning sellisel juhul saavad nad EKP otsuste tegemisel kõik võrdsed õigused, kusjuures EKP otsuste tegemine rahapoliitika ja järelevalve valdkonnas lahutatakse teineteisest veelgi). Samuti on ta märkinud, et tuleks pöörata eraldi tähelepanu EKP demokraatliku aruandekohustuse suurendamisele, niivõrd kui EKP tegeleb pangandusjärelevalvega. Tuletatakse meelde, et ELi lepingus on sätestatud, et ettepanekuid aluslepingute muutmiseks võivad esitada iga liikmesriigi valitsus, Euroopa Parlament või komisjon ning need võivad olla seotud aluslepingute mis tahes aspektiga. |
(86) |
Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtteid, eelkõige õigust isikuandmete kaitsele, ettevõtlusvabadust ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, ja seda rakendatakse kooskõlas kõnealuste õiguste ja põhimõtetega. |
(87) |
Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt luua tõhus ja mõjus raamistik järelevalvet puudutavate eriülesannete täitmiseks liidu institutsiooni poolt krediidiasutuste suhtes ning tagada krediidiasutuste ühtsete eeskirjade järjepidev rakendamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, ning pangandusturu üleeuroopalise struktuuri ja mõju tõttu, mida krediidiasutuste makseraskused avaldavad teistele liikmesriikidele, on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
Reguleerimisese ja mõisted
Artikkel 1
Reguleerimisese ja -ala
Käesoleva määrusega antakse EKP-le krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga seotud eriülesanded eesmärgiga aidata kaasa krediidiasutuste turvalisusele ja toimekindlusele ning finantssüsteemi stabiilsusele liidus ja kõikides liikmesriikides, pidades täiel määral ja kohase hoolsusega silmas siseturu ühtsust ja terviklikkust, tuginedes krediidiasutuste võrdsele kohtlemisele, et vältida õigusnormide erinevuste ärakasutamist.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/36/EL (mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet) (12) artikli 2 lõikes 5 osutatud asutused jäävad käesoleva määruse artikli 4 kohaselt EKP-le antavate järelevalveülesannete alt välja. EKP järelevalveülesannete ulatus piirdub käesoleva määruse kohaselt krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega. Käesoleva määrusega ei anta EKP-le ühtegi muud järelevalveülesannet, nagu näiteks ülesanded seoses kesksete vastaspoolte usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega.
Ilma et see piiraks krediidiasutuste turvalisuse ja toimekindluse tagamise eesmärgi täitmist, võtab EKP talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisel täielikult arvesse krediidiasutuste erinevaid liike, ärimudeleid ja suurust.
Ükski EKP meede, ettepanek ega poliitika ei diskrimineeri otseselt või kaudselt ühtegi liikmesriiki ega liikmesriikide rühma kui asukohta pangandus- või finantsteenuste osutamiseks mis tahes vääringus.
Käesolev määrus ei mõjuta osalevate liikmesriikide riiklike pädevate asutuste kohustust ja sellega seotud volitusi teostada käesoleva määrusega EKP-le mitte antud järelevalveülesandeid.
Samuti ei mõjuta käesolev määrus osalevate liikmesriikide riiklike pädevate või määratud asutuste kohustust ja sellega seotud volitusi kohaldada asjakohastes liidu õigusaktides sätestamata makrotasandi finantsjärelevalve vahendeid.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „osalev liikmesriik”- liikmesriik, kelle rahaühik on euro, või liikmesriik, kelle rahaühik ei ole euro, kuid kes on seadnud sisse tiheda koostöö vastavalt artiklile 7;
2) „riiklik pädev asutus”- riiklik asutus, kelle on määranud osalev liikmesriik kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrusega (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta (13) ning direktiiviga 2013/36/EL;
3) „krediidiasutus”- määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutus;
4) „finantsvaldusettevõtja”- määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 20 määratletud finantsvaldusettevõtja;
5) „segafinantsvaldusettevõtja”- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/87/EÜ (milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet) (14) artikli 2 punktis 15 määratletud segafinantsvaldusettevõtja;
6) „finantskonglomeraat”- direktiivi 2002/87/EÜ artikli 2 punktis 14 määratletud finantskonglomeraat;
7) „riiklik määratud asutus”- osaleva liikmesriigi määratud asutus asjakohase liidu õiguse tähenduses;
8) „oluline osalus”- määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 36 määratletud oluline osalus;
9) „ühtne järelevalvemehhanism”- EKPst ja osalevate liikmesriikide riiklikest pädevatest asutustest koosnev finantsjärelevalve süsteem, mida on kirjeldatud käesoleva määruse artiklis 6.
II PEATÜKK
Koostöö ja ülesanded
Artikkel 3
Koostöö
1. EKP teeb tihedalt koostööd Euroopa Pangandusjärelevalvega, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ning teiste asutustega, mis moodustavad osa Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemist, mis tagab liidus piisava reguleerimise ja järelevalve taseme.
Vajaduse korral sõlmib EKP vastastikuse mõistmise memorandumid finantsinstrumentide turgude eest vastutavate liikmesriikide riiklike pädevate asutustega. Sellised memorandumid tehakse kättesaadavaks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kõigi liikmesriikide riiklikele pädevatele asutustele.
2. Käesoleva määruse kohaldamisel osaleb EKP Euroopa Pangandusjärelevalve järelevalvenõukogus määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 40 sätestatud tingimustel.
3. EKP täidab oma ülesandeid käesoleva määruse kohaselt ja ilma et see piiraks Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu pädevusi ja ülesandeid.
4. EKP teeb tihedalt koostööd asutustega, kellele on tehtud ülesandeks krediidiasutuste solveerimine, sealhulgas solveerimiskavade ettevalmistamisel.
5. Võttes arvesse artikleid 1, 4 ja 6, teeb EKP tihedalt koostööd iga avaliku sektori finantsabi vahendiga, sealhulgas Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga ja Euroopa stabiilsusmehhanismiga, eelkõige kui sellise vahendiga on antud või tõenäoliselt antakse kas otse või kaudselt finantsabi krediidiasutusele, kelle suhtes kohaldatakse artiklit 4.
6. EKP ja mitteosalevate liikmesriikide pädevad asutused sõlmivad vastastikuse mõistmise memorandumi, milles kirjeldatakse üldiselt nende omavahelist koostööd liidu õiguse alusel järelvalveülesannete täitmisel seoses artiklis 2 osutatud finantseerimisasutustega. Memorandum vaadatakse korrapäraselt läbi.
Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, sõlmib EKP vastastikuse mõistmise memorandumi iga sellise mitteosaleva liikmesriigi pädeva asutusega, kes on liidu õiguse kohaselt vähemalt ühe ülemaailmse süsteemse olulisusega finantseerimisasutuse asukohariigiks.
Memorandum vaadatakse korrapäraselt läbi ning avaldatakse vastavalt konfidentsiaalse teabe nõuetekohase käsitlemise nõuetele.
Artikkel 4
EKP-le antavad ülesanded
1. EKP-l on artikli 6 raamistikus käesoleva artikli lõike 3 kohaselt ainupädevus täita usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eesmärgil järgmisi ülesandeid seoses kõigi osalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutustega:
a) |
krediidiasutustele tegevuslubade andmine ja krediidiasutuste tegevuslubade kehtetuks tunnistamine artikli 14 kohaselt; |
b) |
osalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutuste puhul, kes soovivad asutada filiaali või osutada piiriüleseid teenuseid mitteosalevas liikmesriigis, nende ülesannete täitmine, mis on asukohaliikmesriigi pädeval asutusel asjakohase liidu õiguse alusel; |
c) |
krediidiasutustes olulise osaluse omandamise ja võõrandamise teatiste hindamine, välja arvatud pankade solveerimise korral, ja tingimusel et kohaldatakse artiklit 15; |
d) |
vastavuse tagamine artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktidele, millega kehtestatakse krediidiasutuste usaldatavusnõuded seoses omavahendite, väärtpaberistamise, riskide kontsentreerumise piirangute, likviidsuse, finantsvõimenduse ning aruandluse ja teabe avalikustamisega kõnealustes küsimustes; |
e) |
vastavuse tagamine artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktidele, millega kehtestatakse krediidiasutustele usaldusväärse juhtimiskorra nõuded, sealhulgas asjakohased nõuded krediidiasutuste juhtimise eest vastutavate isikute, riskijuhtimisprotsesside, sisekontrollimehhanismide, tasustamispoliitika ja -tavade ning tõhusate sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsesside, sealhulgas sisereitingute mudelite jaoks; |
f) |
järelevalvemenetluste teostamine, sealhulgas vajaduse korral Euroopa Pangandusjärelevalvega koordineeritult stressitestide tegemine ja nende tulemuste võimalik avaldamine, et otsustada, kas krediidiasutuste rakendatav kord, strateegiad, protsessid ja mehhanismid ning nende asutuste omavahendid tagavad nende riskide usaldusväärse juhtimise ja piisava katmise, ning kõnealuse järelevalvemenetluse alusel liidu õiguses konkreetselt sätestatud juhtudel krediidiasutustele konkreetsete täiendavate omavahendite, konkreetsete avaldamis- ja likviidsusnõuete ja muude meetmete kehtestamine konkreetsetel juhtudel, mis on tehtud pädevate asutuste jaoks võimalikuks asjakohase liidu õigusega; |
g) |
konsolideeritud alusel järelevalve teostamine krediidiasutuste osalevates liikmesriikides asutatud emaettevõtjate, sealhulgas finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate üle, ning selliste emaettevõtjate konsolideeritud alusel teostatavas järelevalves osalemine, mis ei ole asutatud osalevas liikmesriigis, sealhulgas osalemine järelevalvekolleegiumides, ilma see piiraks riiklike pädevate asutuste osalemist nendes kolleegiumides vaatlejana; |
h) |
finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste lisajärelevalves osalemine ja koordinaatori ülesannete täitmine, kui EKP on asjakohase liidu õigusega sätestatud kriteeriumide alusel määratud finantskonglomeraadi koordinaatoriks; |
i) |
järelevalveülesannete täitmine seoses solveerimiskavaga ning varajane sekkumine juhul, kui krediidiasutus või konsolideerimisgrupp, kelle suhtes EKP on konsolideeritud järelevalvet teostav asutus, ei täida kohaldatavaid usaldatavusnõudeid või võib need tõenäoliselt täitmata jätta, ning üksnes asjakohases liidu õiguses pädevate asutuste jaoks selgesõnaliselt ettenähtud juhtudel krediidiasutustes struktuursete muudatuste tegemine, et vältida finantsstressi või raskustesse sattumist, välja arvatud solveerimisvolituste kasutamine. |
2. Mitteosalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutuste puhul, kes asutavad filiaali osalevas liikmesriigis või osutavad seal piiriüleseid teenuseid, täidab EKP lõike 1 kohaldamisalas ülesandeid, milleks riiklikel pädevatel asutustel on pädevus asjakohase liidu õiguse kohaselt.
3. EKP kohaldab talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisel ja järelevalve kõrgete standardite tagamise eesmärki silmas pidades kogu asjakohast liidu õigust ja kui kõnealusteks liidu õigusaktideks on direktiivid, neid direktiive siseriiklikusse õigusesse ülevõtvaid õigusakte. Kui asjakohane liidu õigus koosneb määrustest ja kui kõnealused määrused tagavad praegu liikmesriikidele sõnaselgelt valikuvõimalused, kohaldab EKP ka kõnealuseid valikuvõimalusi võimaldavaid siseriiklikke õigusakte.
Selleks võtab EKP vastu suuniseid ja soovitusi ning teeb otsuseid asjakohase liidu õiguse kohaselt ja selles ettenähtud juhtudel, eelkõige võttes vastu ELi toimimise lepingu artiklites 290 ja 291 osutatud seadusandlikke ja muid kui seadusandlikke akte. Eelkõige kohaldatakse tema suhtes määruse (EL) nr 1093/2010 artiklite 10–15 kohaselt Euroopa Pangandusjärelevalve poolt välja töötatud ja komisjoni poolt vastu võetud siduvaid regulatiivseid ja rakenduslikke tehnilisi standardeid, nimetatud määruse artiklit 16 ning nimetatud määruse sätteid, mis käsitlevad Euroopa Pangandusjärelevalve poolt nimetatud määruse kohaselt välja töötatud Euroopa järelevalvekäsiraamatut. Samuti võib EKP võtta vastu määrusi üksnes ulatuses, mis on vajalik talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmise korraldamiseks või täpsustamiseks.
Enne määruse vastuvõtmist korraldab EKP avaliku konsulteerimise ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste konsultatsioonide ja analüüside läbiviimine on ebaproportsionaalne asjaomaste määruste kohaldamisala ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades; viimasel juhul põhjendab EKP küsimuse kiireloomulisust.
Vajaduse korral annab EKP oma panuse, aidates Euroopa Pangandusjärelevalvel töötada määruse (EL) nr 1093/2010 kohaselt välja regulatiivsete või rakenduslike tehniliste standardite eelnõusid või juhib Euroopa Pangandusjärelevalve tähelepanu võimalikule vajadusele esitada komisjonile standardite eelnõud, millega muudetakse olemasolevaid regulatiivseid või rakenduslikke tehnilisi standardeid.
Artikkel 5
Makrotasandi finantsjärelevalve ülesanded ja vahendid
1. Kui see on asjakohane või seda peetakse vajalikuks ning ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, kohaldavad osalevate liikmesriikide riiklikud pädevad või määratud asutused krediidiasutuste suhtes lisaks käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punktis d osutatud omavahendite nõuetele ka kapitalipuhvrite nõudeid asjakohasel tasandil kooskõlas asjakohase liidu õigusega, sealhulgas vastutsüklilise puhvri määrasid, ning muid meetmeid, mille eesmärk on käsitleda määruses (EL) nr 575/2013 ja direktiivis 2013/36/EL ettenähtud süsteemseid riske või makrotasandi riske asjakohases liidu õiguses konkreetselt sätestatud juhtudel, kasutades kõnealustes direktiivides sätestatud menetlusi. Kümme tööpäeva enne sellise otsuse tegemist teavitab asjaomane asutus nõuetekohaselt oma kavatsusest EKPd. EKP vastuväite korral esitab EKP kirjalikult vastuväite põhjused viie tööpäeva jooksul. Asjaomane asutus kaalub nõuetekohaselt EKP põhjusi, enne kui ta jätkab vajaduse korral otsuse menetlemist.
2. Vajaduse korral võib EKP osaleva liikmesriigi riikliku pädeva või määratud asutuse asemel kohaldada krediidiasutuste suhtes lisaks käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punktis d osutatud omavahendite nõuetele ka kapitalipuhvrite nõudeid asjakohasel tasandil kooskõlas asjakohase liidu õigusega, mis on rangemad osalevate liikmesriikide riiklike pädevate või määratud asutuste kohaldatavatest nõuetest, sealhulgas vastutsüklilise puhvri määrasid, kui käesoleva artikli lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimused on täidetud, ning kohaldada rangemaid meetmeid, mille eesmärk on käsitleda süsteemseid riske või makrotasandi riske krediidiasutuste tasandil, kasutades määruses (EL) nr 575/2013 ja direktiivis 2013/36/EL sätestatud menetlusi, asjakohases liidu õiguses konkreetselt ettenähtud juhtudel.
3. Riiklik pädev või määratud asutus võib teha EKP-le ettepaneku tegutseda vastavalt lõikele 2, et käsitleda spetsiifilist finantssüsteemi olukorda ja majandusseisu asjaomases liikmesriigis.
4. Kui EKP kavatseb tegutseda kooskõlas lõikega 2, teeb ta tihedalt koostööd asjaomaste liikmesriikide riiklike määratud asutustega. Eelkõige teavitab ta oma kavatsusest asjaomaseid riiklikke pädevaid või määratud asutusi kümme tööpäeva enne sellise otsuse tegemist. Asjaomase asutuse vastuväite korral esitab kõnealune asutus kirjalikult vastuväite põhjused viie tööpäeva jooksul. EKP kaalub nõuetekohaselt esitatud põhjusi, enne kui ka jätkab vajaduse korral otsuse menetlemist.
5. Lõikes 2 osutatud ülesannete täitmisel võtab EKP arvesse finantssüsteemi konkreetset olukorda, majandusseisu ja majandustsüklit konkreetses liikmesriigis või liikmesriigi osades.
Artikkel 6
Koostöö ühtse järelevalvemehhanismi raames
1. EKP täidab oma ülesandeid ühtse järelevalvemehhanismi raames, mis hõlmab EKP-d ja riiklikke pädevaid asutusi. EKP vastutab ühtse järelevalvemehhanismi tõhusa ja järjepideva toimimise eest.
2. Nii EKP kui ka riiklikud pädevad asutused kohustuvad tegema heas usus koostööd ja vahetama teavet.
Ilma et see piiraks EKP õigust saada krediidiasutuste poolt pidevalt esitatud teavet otse või omada sellele otsest juurdepääsu, esitavad riiklikud pädevad asutused EKP-le eelkõige kogu teabe, mida EKP vajab talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks.
3. Kui see on asjakohane ning ilma et see piiraks EKP vastutust ja aruandekohustust talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisel, vastutavad riiklikud pädevad asutused selle eest, et abistada käesoleva artikli lõikes 7 nimetatud raamistikus sätestatud tingimustel EKPd nende õigusaktide ettevalmistamisel ja rakendamisel, mis on seotud artiklis 4 osutatud ülesannetega seoses kõigi krediidiasutustega, sealhulgas kontrollitegevuses. Nad järgivad artiklis 4 nimetatud ülesannete täitmisel EKP-lt saadud juhiseid.
4. Seoses artiklis 4, välja arvatud selle lõike 1 punktides a ja c, kindlaksmääratud ülesannetega on EKP-l käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud kohustused ning riiklikel pädevatel asutustel käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud kohustused käesoleva artikli lõikes 7 osutatud raamistikus ja menetlusi kasutades järgmiste krediidiasutuste, finantsvaldusettevõtjate või segafinantsvaldusettevõtjate või mitteosalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutuste osalevates liikmesriikides asutatud filiaalide üle:
— |
mis on konsolideerituna vähem olulised osalevate liikmesriikide piires kõrgeimal konsolideerimistasemel või üksikult konkreetsetel juhtudel mitteosalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutuste osalevates liikmesriikides asutatud filiaalide puhul. Olulisust hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:
|
Eespool esitatud esimest lõiku silmas pidades ei peeta krediidiasutust, finantsvaldusettevõtjat või segafinantsvaldusettevõtjat vähem oluliseks, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest, välja arvatud juhul, kui see on õigustatud konkreetse olukorraga, mis täpsustatakse metoodikas:
i) |
varade koguväärtus ületab 30 miljardit eurot; |
ii) |
varade koguväärtuse ja asutamiskohaks oleva osaleva liikmesriigi SKP suhe ületab 20 %, välja arvatud juhul, kui varade koguväärtus jääb alla 5 miljardi euro; |
iii) |
pärast seda, kui riiklik pädev asutus on teatanud, et ta peab sellist krediidiasutust või ettevõtjat sisemajanduse jaoks märkimisväärselt oluliseks, teeb EKP otsuse, millega ta kinnitab pärast omapoolset põhjalikku (sealhulgas bilansi) hindamist kõnealuse krediidiasutuse või ettevõtja olulisust. |
Samuti võib EKP omal algatusel pidada krediidiasutust või ettevõtjat olulist tähtsust omavaks, kui see on asutanud pangandusega tegelevaid tütarettevõtjaid rohkem kui ühes osalevas liikmesriigis ning tema piiriülene vara ja piiriülesed kohustused moodustavad märkimisväärse osa tema vara või kohustuste koguväärtusest vastavalt metoodikas sätestatud tingimustele.
Krediidiasutusi või ettevõtjaid, kes on taotlenud või saanud otse avaliku sektori finantsabi Euroopa Finantsstabiilsuse Fondist või Euroopa stabiilsusmehhanismist, ei käsitata vähem olulistena.
Olenemata eelmistest lõikudest, täidab EKP talle käesoleva määrusega antud ülesandeid kolme kõige olulisema krediidiasutuse suhtes igas osalevas liikmesriigis, kui konkreetsete asjaoludega ei ole põhjendatud teisiti.
5. Lõikes 4 osutatud krediidiasutuste puhul teeb EKP lõikes 7 kindlaks määratud raamistikus järgmist:
a) |
väljastab riiklikele pädevatele asutustele määrusi, suuniseid või üldisi juhiseid, mille kohaselt riiklikud pädevad asutused täidavad artiklis 4, välja arvatud selle lõike 1 punktides a ja c, kindlaks määratud ülesandeid ja võtavad vastu järelevalveotsuseid. Sellised juhised võivad olla seotud artikli 16 lõikes 2 osutatud konkreetsete volitustega krediidiasutuste konsolideerimisgruppide või kategooriate puhul, eesmärgiga tagada ühtse järelevalvemehhanismi raames järelevalvetulemuste järjepidevus; |
b) |
kui see on vajalik kõrgete järelevalvestandardite järjepideva kohaldamise tagamiseks, võib EKP igal ajal kas omal algatusel pärast riiklike pädevate asutustega konsulteerimist või riikliku pädeva asutuse taotlusel otsustada teostada ise vahetult kõiki asjakohaseid volitusi ühe või enama lõikes 4 osutatud krediidiasutuse puhul, sealhulgas juhul, kui krediidiasutus on taotlenud või saanud kaudset finantsabi Euroopa Finantsstabiilsuse Fondist või Euroopa stabiilsusmehhanismist; |
c) |
teostab süsteemi toimimise üle järelevalvet, tuginedes käesolevas artiklis ja eelkõige lõike 7 punktis c sätestatud kohustustele ja menetlustele; |
d) |
võib igal ajal kasutada artiklites 10–13 osutatud volitusi; |
e) |
võib taotleda riiklikelt pädevatelt asutustelt samuti ajutiselt või pidevalt teavet nende poolt käesoleva artikli alusel ülesannete täitmise kohta. |
6. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 5 kohaldamist, täidavad riiklikud pädevad asutused artikli 4 lõike 1 punktides b, d–g ja i osutatud ülesandeid ja vastutavad nende täitmise eest ning võtavad vastu kõik asjakohased järelevalveotsused seoses käesoleva artikli lõike 4 esimeses lõigus osutatud krediidiasutustega käesoleva artikli lõikes 7 osutatud raamistikus ja menetlusi kasutades.
Ilma et see piiraks artiklite 10–13 kohaldamist, jäävad riiklikele pädevatele ja määratud asutustele alles volitused saada siseriikliku õiguse kohaselt teavet krediidiasutustelt, valdusettevõtjatelt, segavaldusettevõtjatelt ja ettevõtjatelt, kes on hõlmatud krediidiasutuse konsolideeritud finantsseisundiga, ning viia läbi kohapealset kontrolli nende krediidiasutuste, valdusettevõtjate, segavaldusettevõtjate ja ettevõtjate üle. Riiklikud pädevad asutused teavitavad EKPd kooskõlas käesoleva artikli lõikes 7 sätestatud raamistikuga käesoleva lõike kohaselt võetavatest meetmetest ja koordineerivad hoolikalt neid meetmeid EKPga.
Riiklikud pädevad asutused annavad EKP-le korrapäraselt aru käesoleva artikli alusel võetud meetmete kohta.
7. EKP võtab riiklike pädevate asutustega konsulteerides ja järelevalvenõukogu ettepaneku põhjal vastu ja avaldab raamistiku käesoleva artikli rakendamise praktiliseks korraldamiseks. Raamistik hõlmab vähemalt järgmist:
a) |
konkreetne metoodika lõike 4 esimeses, teises ja kolmandas lõigus osutatud kriteeriumide ja nende kriteeriumide hindamiseks, mille olemasolu korral peatatakse konkreetse krediidiasutuse suhtes lõike 4 neljanda lõigu kohaldamine, ja sellest tulenevalt lõigete 5 ja 6 rakendamise kord. Lõike 4 esimeses, teises ja kolmandas lõigus osutatud kriteeriumide hindamise kord ja metoodika vaadatakse läbi, et kajastada asjakohaseid muutusi, ning tagatakse, et hinnangut selle kohta, kas krediidiasutust peetakse oluliseks või vähem oluliseks, muudetakse üksnes siis, kui asjaolud, eelkõige sellised krediidiasutuse seisundit käsitlevad asjaolud, mis on hinnangu jaoks asjakohased, on oluliselt ja püsivalt muutunud; |
b) |
menetlused EKP ja riiklike pädevate asutuste vaheliste suhete reguleerimiseks, sealhulgas tähtajad ning võimalus valmistada ette EKP-le kaalumiseks saadetavate otsuste eelnõusid, seoses järelevalvega selliste krediidiasutuste üle, keda lõike 4 kohaselt ei käsitata vähem olulistena; |
c) |
menetlused EKP ja riiklike pädevate asutuste vaheliste suhete reguleerimiseks, sealhulgas tähtajad, seoses järelevalvega selliste krediidiasutuste üle, keda lõike 4 kohaselt käsitatakse vähem olulistena. Selliste menetlustega nõutakse riiklikelt pädevatelt asutustelt sõltuvalt raamistikus kindlaks määratud juhtudest, et nad:
|
8. Kui EKPd abistavad talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisel riiklikud pädevad või määratud asutused, järgivad EKP ja riiklikud pädevad asutused asjakohastes liidu õigusaktides eri liikmesriikide pädevate asutuste vahel vastutuse jagamist ja koostööd käsitlevaid sätteid.
Artikkel 7
Tihe koostöö nende osalevate liikmesriikide pädevate asutustega, kelle rahaühik ei ole euro
1. Käesoleva artikliga ette nähtud piirides täidab EKP artikli 4 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 5 osutatud ülesandeid sellistes liikmesriikides asutatud krediidiasutuste puhul, kelle rahaühik ei ole euro, kui EKP ja kõnealuse liikmesriigi riikliku pädeva asutuse vahel on käesoleva artikli kohaselt sisse seatud tihe koostöö.
Sel eesmärgil võib EKP anda juhiseid sellise osaleva liikmesriigi riiklikule pädevale või määratud asutusele, kelle rahaühik ei ole euro.
2. EKP ja sellise osaleva liikmesriigi riikliku pädeva asutuse, kelle rahaühik ei ole euro, vahel seatakse EKP otsusega sisse tihe koostöö, kui on täidetud järgmised tingimused:
a) |
asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike, komisjoni, EKPd ja Euroopa Pangandusjärelevalvet soovist alustada EKPga vastavalt artiklile 6 tihedat koostööd artiklites 4 ja 5 osutatud ülesannete täitmisel kõigi asjaomases liikmesriigis asutatud krediidiasutuste puhul; |
b) |
teavituses võtab asjaomane liikmesriik endale kohustuse:
|
c) |
asjaomane liikmesriik on vastu võtnud asjakohased siseriiklikud õigusaktid, millega tagatakse riikliku pädeva asutuse kohustus võtta krediidiasutuste suhtes kooskõlas lõikega 4 kõik EKP nõutud meetmed. |
3. Lõikes 2 osutatud otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Otsust kohaldatakse 14. päeval pärast avaldamist.
4. Kui EKP leiab, et asjaomase liikmesriigi pädev asutus peaks mõne krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja suhtes võtma lõikes 1 osutatud ülesannetega seotud meetmeid, annab ta kõnealusele pädevale asutusele juhiseid, milles näidatakse ära ajakava.
Meetme võtmise tähtaeg ei tohi olla lühem kui 48 tundi, välja arvatud juhul, kui meetme varasem võtmine on korvamatu kahju ärahoidmiseks vältimatult vajalik. Asjaomase liikmesriigi riiklik pädev asutus võtab kõik vajalikud meetmed kooskõlas lõike 2 punktis c osutatud kohustusega.
5. EKP võib otsustada saata asjaomasele liikmesriigile hoiatuse, et tihe koostöö võidakse peatada või lõpetada, kui ei võeta otsustavaid parandusmeetmeid järgmistel juhtudel:
a) |
asjaomane liikmesriik ei vasta EKP arvamuse kohaselt enam lõike 2 punktides a - c sätestatud tingimustele või |
b) |
asjaomase liikmesriigi pädev asutus ei tegutse EKP arvamuse kohaselt kooskõlas lõike 2 punktis c osutatud kohustusega. |
Kui selliseid meetmeid ei ole võetud 15 päeva jooksul pärast sellise hoiatuse esitamist, võib EKP peatada või lõpetada tiheda koostöö kõnealuse liikmesriigiga.
Tiheda koostöö peatamise või lõpetamise otsusest teatatakse asjaomasele liikmesriigile ning see avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Otsuses näidatakse ära otsuse kohaldamise alguskuupäev, võttes nõuetekohaselt arvesse järelevalve tõhusust ja krediidiasutuste õigustatud huve.
6. Liikmesriik võib teha EKP-le taotluse tiheda koostöö lõpetamiseks igal ajal pärast kolme aasta möödumist EKP poolt tiheda koostöö sisseseadmise kohta vastuvõetud otsuse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast. Taotluses selgitatakse lõpetamise põhjuseid, sealhulgas võimalikku märkimisväärset negatiivset mõju liikmesriigi eelarvevastutusele, kui see on asjakohane. Sellisel juhul alustab EKP viivitamata menetlust tiheda koostöö lõpetamist käsitleva otsuse vastuvõtmiseks ning näitab ära otsuse kohaldamise alguskuupäeva, mis jääb maksimaalselt kolme kuu piiresse, võttes nõuetekohaselt arvesse järelevalve tõhusust ja krediidiasutuste õigustatud huve. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
7. Kui osalev liikmesriik, kelle rahaühik ei ole euro, teavitab EKPd artikli 26 lõike 8 kohaselt oma põhjendatud mittenõustumisest järelevalvenõukogu otsuse eelnõu suhtes EKP nõukogu poolt esitatud vastuväitega, esitab EKP nõukogu 30 päeva jooksul oma arvamuse liikmesriigi väljendatud põhjendatud mittenõustumise kohta, ning märkides ära sellise teguviisi põhjused, kinnitab oma vastuväidet või võtab selle tagasi.
Kui EKP nõukogu kinnitab oma vastuväidet, võib osalev liikmesriik, kelle rahaühik ei ole euro, teavitada EKPd, et potentsiaalne otsus järelevalvenõukogu poolt esitatava võimaliku muudetud otsuse eelnõu kohta ei ole tema suhtes siduv.
Seejärel kaalub EKP kõnealuse liikmesriigiga tehtava tiheda koostöö võimalikku peatamist või lõpetamist, võttes nõuetekohaselt arvesse järelevalve tõhusust, ning teeb vastava otsuse.
EKP võtab arvesse eelkõige järgmisi kaalutlusi:
a) |
kas sellise peatamise või lõpetamise ärajätmine võib olla kahjulik ühtse järelevalvemehhanismi terviklikkusele või kas see võib olla märkimisväärselt negatiivse mõjuga liikmesriikide eelarvevastutusele; |
b) |
kas sellisel peatamisel või lõpetamisel võib olla märkimisväärselt negatiivne mõju artikli 26 lõike 8 kohaselt põhjendatud mittenõustumisest teavitanud liikmesriigi eelarvevastutusele; |
c) |
kas ta leiab, et asjaomane riiklik pädev asutus on võtnud vastu meetmeid, mis EKP arvates:
|
EKP lisab need kaalutlused oma otsusesse ja teavitab nendest asjaomast liikmesriiki.
8. Kui osalev liikmesriik, kelle rahaühik ei ole euro, ei ole nõus järelevalvenõukogu otsuse eelnõuga, teavitab ta EKP nõukogu oma põhjendatud mittenõustumisest viie tööpäeva jooksul alates otsuse eelnõu kättesaamisest. EKP nõukogu otsustab küsimuse üle viie tööpäeva jooksul, võttes kõnealuseid põhjendusi täielikult arvesse, ning selgitab kirjalikult oma otsust asjaomasele liikmesriigile. Asjaomane liikmesriik võib esitada EKP-le tiheda koostöö lõpetamise taotluse, mis jõustub kohe, ning kõnealuses küsimuses vastu võetud otsus ei ole tema suhtes siduv.
9. Liikmesriik, kes on lõpetanud tiheda koostöö EKPga, ei või alustada uut tihedat koostööd enne, kui EKP poolt tiheda koostöö lõpetamise kohta vastuvõetud otsuse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast on möödunud kolm aastat.
Artikkel 8
Rahvusvahelised suhted
Ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide ja organite (välja arvatud EKP), sealhulgas Euroopa Pangandusjärelevalve pädevust, võib EKP talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks arendada suhteid ja sõlmida halduskokkuleppeid järelevalveasutustega, rahvusvaheliste organisatsioonidega ja kolmandate riikide ametiasutustega, kooskõlastades oma tegevuse nõuetekohaselt Euroopa Pangandusjärelevalvega. Kõnealused halduskokkulepped ei too liidule ega selle liikmesriikidele kaasa õiguslikke kohustusi.
III PEATÜKK
EKP volitused
Artikkel 9
Järelevalve- ja uurimisvolitused
1. Pidades silmas üksnes EKP-le artikli 4 lõigetega 1 ja 2 ning artikli 5 lõikega 2 antud ülesannete täitmist, käsitatakse EKPd, kui see on asjakohane, osalevates liikmesriikides asjakohase liidu õiguse kohaselt asutatud pädeva või määratud asutusena.
Samal ainsal eesmärgil on EKP-l kõik käesolevas määruses sätestatud volitused ja kohustused. EKP-l on ka kõik volitused ja kohustused, mis on pädevatel ja määratud asutustel asjakohase liidu õiguse alusel, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. Eelkõige on EKP-l käesoleva peatüki 1. ja 2. jaos loetletud volitused.
EKP-le käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses võib EKP nõuda juhiste andmise teel, et kõnealused riiklikud asutused kasutaksid oma volitusi siseriiklikus õiguses sätestatud tingimustel ja nendega kooskõlas, kui käesolev määrus ei anna niisuguseid volitusi EKP-le. Kõnealused riiklikud asutused teavitavad EKP-d täielikult kõnealuste volituste kasutamisest.
2. EKP kasutab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud volitusi kooskõlas artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktidega. EKP ja riiklikud pädevad asutused teevad oma vastavate järelevalve- ja uurimisvolituste teostamisel tihedat koostööd.
3. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 kasutab EKP oma volitusi vastavalt artiklile 7 seoses krediidiasutustega, mis on asutatud osalevates liikmesriikides, kelle rahaühik ei ole euro.
Artikkel 10
Teabenõue
1. Ilma et see piiraks artikli 9 lõikes 1 osutatud volitusi ja vastavalt asjakohases liidu õiguses sätestatud tingimustele, võib EKP artiklist 4 tulenevalt nõuda, et järgmised juriidilised või füüsilised isikud esitavad kogu teabe, mis on vajalik EKP-le käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks, sealhulgas korrapäraste ajavahemike tagant ja kindlaksmääratud kujul esitatav teave järelevalve või sellega seotud statistilistel eesmärkidel:
a) |
osalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutused; |
b) |
osalevates liikmesriikides asutatud finantsvaldusettevõtjad; |
c) |
osalevates liikmesriikides asutatud segafinantsvaldusettevõtjad; |
d) |
osalevates liikmesriikides asutatud segavaldusettevõtjad; |
e) |
punktides a–d osutatud üksustesse kuuluvad isikud; |
f) |
kolmandad isikud, kellele punktides a–d osutatud krediidiasutused või ettevõtjad on oma ülesanded või tegevused üle andnud. |
2. Lõikes 1 osutatud isikud esitavad nõutud teabe. Ametisaladuse hoidmise sätted ei vabasta nimetatud isikuid teabe andmise kohustusest. Kõnealuse teabe esitamist ei peeta ametisaladuse kohustuse rikkumiseks.
3. Kui EKP saab teavet otse lõikes 1 osutatud füüsiliselt või juriidiliselt isikult, teeb ta selle teabe kättesaadavaks asjaomastele riiklikele pädevatele asutustele.
Artikkel 11
Üldised uurimised
1. EKP võib talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks ja vastavalt asjakohases liidu õiguses sätestatud muudele tingimustele viia läbi kõiki vajalikke uurimisi artikli 10 lõikes 1 osutatud isikute suhtes, kes on asutatud või kelle asukoht on osalevas liikmesriigis.
Sel eesmärgil on EKP-l õigus:
a) |
nõuda dokumentide esitamist; |
b) |
uurida artikli 10 lõikes 1 osutatud isikute raamatupidamis- ja muid dokumente ning teha sellistest dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; |
c) |
saada artikli 10 lõikes 1 osutatud isikutelt, nende esindajatelt või töötajatelt kirjalikke või suulisi selgitusi; |
d) |
küsitleda teisi küsitlemisega nõustuvaid isikuid, et koguda uurimise esemega seotud teavet. |
2. Artikli 10 lõikes 1 osutatud isikute suhtes kohaldatakse EKP otsuse alusel algatatud uurimisi.
Kui isik takistab uurimise läbiviimist, pakub selle osaleva liikmesriigi pädev asutus, kus asjaomased tööruumid asuvad, vastavalt siseriiklikule õigusele vajalikku abi, sealhulgas hõlbustades artiklites 12 ja 13 osutatud juhtudel EKP juurdepääsu artikli 10 lõikes 1 osutatud juriidiliste isikute tööruumidele, nii et eespool nimetatud õigusi saaks kasutada.
Artikkel 12
Kohapealsed kontrollid
1. EKP võib talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks ning vastavalt asjakohases liidu õiguses sätestatud muudele tingimustele viia läbi kooskõlas artikliga 13 ja tingimusel, et asjaomast riiklikku pädevat asutust teavitatakse ette, kõiki vajalikke kohapealseid kontrolle artikli 10 lõikes 1 osutatud juriidiliste isikute tööruumides ja muude konsolideeritud alusel teostatava järelevalvega hõlmatud ettevõtjate ruumides, kui EKP on kooskõlas artikli 4 lõike 1 punktiga g konsolideeritud järelevalvet teostav asutus. Kui see on tingitud kontrollide nõuetekohase läbiviimise ja tõhususe vajadusest, võib EKP viia kohapealse kontrolli läbi ilma kõnealust juriidilist isikut eelnevalt teavitamata.
2. EKP ametnikud ja muud isikud, keda EKP on volitanud läbi viima kohapealseid kontrolle, võivad siseneda nende juriidiliste isikute tööruumidesse ja kinnistutele, kelle suhtes kohaldatakse EKP vastuvõetud uurimisotsust, ning neil isikutel on kõik artikli 11 lõikes 1 sätestatud õigused.
3. Artikli 10 lõikes 1 osutatud juriidiliste isikute suhtes kohaldatakse kohapealseid kontrolle EKP otsuse alusel.
4. Selle liikmesriigi riikliku pädeva asutuse poolt volitatud või määratud ametnikud ja teised nendega kaasas olevad isikud, kus kontrollimine toimub, abistavad EKP juhendamisel ja EKP-ga koordineeritult aktiivselt EKP ametnikke ja teisi EKP volitatud isikuid. Selleks võivad volitatud isikud kasutada lõikes 2 sätestatud volitusi. Asjaomase osaleva liikmesriigi riikliku pädeva asutuse ametnikel on samuti õigus osaleda kohapealsetes kontrollides.
5. Kui EKP ametnikud ja teised kaasasolevad volitatud või määratud isikud leiavad, et isik ei nõustu käesoleva artikli kohaselt ette nähtud kontrolliga, osutab asjaomase osaleva liikmesriigi pädev asutus neile vajalikku abi vastavalt siseriiklikule õigusele. Nimetatud abi hõlmab ka äriruumide ning raamatupidamis- ja muude dokumentide pitseerimist kontrolli läbiviimiseks vajalikus ulatuses. Kui asjaomasel riiklikul pädeval asutusel ei ole kõnealust volitust, taotleb ta vajalikku abi teistelt riiklikelt asutustelt.
Artikkel 13
Õigusasutuse luba
1. Kui artikli 12 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohapealseks kontrolliks või artikli 12 lõikes 5 sätestatud abiks on liikmesriigi õiguse kohaselt nõutav õigusasutuse luba, taotletakse seda.
2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud loa taotlemisel kontrollib liikmesriigi õigusasutus EKP otsuse autentsust ning seda, et kavandatavad sunnimeetmed ei oleks kontrolli eseme seisukohast omavolilised ega ebaproportsionaalsed. Kontrollides sunnimeetmete proportsionaalsust, võib liikmesriigi õigusasutus küsida EKP-lt üksikasjalikke selgitusi, eelkõige põhjuste kohta, miks EKP kahtlustab artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktide rikkumist, ja kahtlustatava rikkumise raskuse kohta ja selle isiku seotuse laadi kohta, kellele sunnimeetmed on suunatud. Samas ei vaata liikmesriigi õigusasutus läbi uurimise vajalikkust ega nõua, et talle esitataks EKP toimikus sisalduv teave. EKP otsuse seaduslikkuse üle teostab kohtulikku kontrolli ainult Euroopa Liidu Kohus.
Artikkel 14
Tegevusluba
1. Taotlus osaleva liikmesriigi krediidiasutuse tegevusloa saamiseks esitatakse selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus krediidiasutus asutatakse, asjakohase siseriikliku õiguse kohaselt.
2. Kui taotleja vastab kõigile kõnealuse liikmesriigi siseriiklikus õiguses tegevusloa saamiseks sätestatud tingimustele, koostab riiklik pädev asutus asjakohases siseriiklikus õiguses ettenähtud tähtaja jooksul otsuse eelnõu, milles tehakse EKP-le ettepanek tegevusloa andmiseks. Otsuse eelnõust teavitatakse EKPd ja tegevusloa taotlejat. Muudel juhtudel lükkab riiklik pädev asutus tegevusloa taotluse tagasi.
3. Otsuse eelnõu loetakse EKP poolt vastuvõetuks, kui EKP ei ole esitanud vastuväiteid maksimaalselt kümne tööpäeva pikkuse ajavahemiku jooksul, kusjuures seda tähtaega võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel sama ajavahemiku võrra üks kord pikendada. EKP esitab otsuse eelnõu suhtes vastuväiteid üksnes siis, kui asjakohases liidu õiguses sätestatud tegevusloa andmise tingimused ei ole täidetud. Vastuväite korral esitab EKP kirjalikult tagasilükkamise põhjused.
4. Riigi pädev asutus teavitab lõigete 2 ja 3 kohaselt tehtud otsusest tegevusloa taotlejat.
5. Kui lõikest 6 ei tulene teisiti, võib EKP asjakohases liidu õiguses sätestatud juhtudel tegevusloa kehtetuks tunnistada omal algatusel pärast sellise osaleva liikmesriigi riikliku pädeva asutusega konsulteerimist, kus krediidiasutus on asutatud, või sellise liikmesriigi riikliku pädeva asutuse ettepaneku alusel. Eelkõige tagatakse kõnealuste konsultatsioonidega, et EKP jätab enne kehtetuks tunnistamise otsuse tegemist riiklikele asutustele piisavalt aega vajalike parandusmeetmete, sealhulgas võimalike solveerimismeetmete üle otsustamiseks, ning võtab neid meetmeid arvesse.
Kui lõike 1 kohaselt tegevusloa andmiseks ettepaneku teinud riiklik pädev asutus leiab, et asjakohase siseriikliku õiguse kohaselt tuleb tegevusluba kehtetuks tunnistada, teeb ta EKP-le vastava ettepaneku. Sellisel juhul teeb EKP otsuse ettepandud kehtetuks tunnistamise kohta, võttes täielikult arvesse riikliku pädeva asutuse esitatud kehtetuks tunnistamise põhjendust.
6. Kuni riiklikud asutused on pädevad krediidiasutusi solveerima, teavitavad nad juhul, kui nad leiavad, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine ohustaks solveerimiseks või finantsstabiilsuse säilitamiseks vajalike meetmete piisavat rakendamist, nõuetekohaselt oma vastuväidetest EKPd, selgitades üksikasjalikult tegevusloa kehtetuks tunnistamisega kaasneda võivat ohtu. Sellistel juhtudel peatab EKP kehtetuks tunnistamise menetluse riiklike asutustega kokkulepitud ajavahemikuks. EKP võib otsustada kõnealust ajavahemikku pikendada, kui ta leiab, et on tehtud piisavalt edusamme. Kui EKP siiski sedastab põhjendatud otsuses, et riiklikud asutused ei ole finantsstabiilsuse säilitamiseks vajalikke nõuetekohaseid meetmeid ellu viinud, kohaldatakse tegevusloa kehtetuks tunnistamist viivitamatult.
Artikkel 15
Olulise osaluse omandamise hindamine
1. Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 1 punktis c sätestatud erandite kohaldamist, esitatakse teatis osalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutuses olulise osaluse omandamise kohta või muu sellega seotud teave kooskõlas artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktidele tugineva asjakohase siseriikliku õigusega selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus krediidiasutus on asutatud.
2. Riigi pädev asutus hindab kavandatud omandamist ning edastab teatise ja artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktides sätestatud kriteeriumide põhjal ettepaneku otsuse kohta kas olla omandamisele vastu või mitte EKP-le vähemalt kümne tööpäeva jooksul enne asjakohases liidu õiguses sätestatud asjakohase hindamisperioodi lõppu ning abistab EKPd vastavalt artiklile 6.
3. EKP teeb otsuse, kas olla omandamise vastu, asjakohases liidu õiguses sätestatud hindamiskriteeriumide põhjal kooskõlas liidu õiguses ettenähtud menetlusega ja ettenähtud hindamisperioodi jooksul.
Artikkel 16
Järelevalvevolitused
1. Artikli 4 lõikes 1 osutatud ülesannete täitmiseks ning ilma et see piiraks EKP-le antud muude volituste teostamist, on EKP-l käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud volitused nõuda igalt osaleva liikmesriigi krediidiasutuselt, finantsvaldusettevõtjalt või segafinantsvaldusettevõtjalt varases etapis vajalike meetmete võtmist, et käsitleda asjakohaseid probleeme igas järgnevalt nimetatud olukorras:
a) |
krediidiasutus ei vasta artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktide nõuetele; |
b) |
EKP-l on tõendeid, et krediidiasutus tõenäoliselt rikub artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktide nõudeid järgmise 12 kuu jooksul; |
c) |
artikli 4 lõike 1 punkti f kohase järelevalvemenetluse raames on tehtud kindlaks, et krediidiasutuse rakendatud kord, strateegiad, protsessid ja mehhanismid ning tema omavahendid ja likviidsus ei taga tema riskide usaldusväärset juhtimist ega katmist. |
2. Artikli 9 lõike 1 kohaldamisel on EKP-l eelkõige järgmised volitused:
a) |
nõuda, et krediidiasutused hoiaksid artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktides sätestatud kapitalinõudeid ületavaid omavahendeid, mis on seotud riskielementidega ja riskidega, mis ei ole asjakohaste liidu õigusaktidega hõlmatud; |
b) |
nõuda korra, protsesside, mehhanismide ja strateegiate tugevdamist; |
c) |
nõuda, et krediidiasutused esitaksid kava artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktidest tulenevatele järelevalvenõuetele vastavuse taastamiseks, ja kehtestada tähtaeg selle rakendamiseks, sealhulgas kõnealusesse kavasse seoses kava ulatuse ja tähtajaga paranduste tegemiseks; |
d) |
nõuda, et krediidiasutused kohaldaksid konkreetset eraldiste tegemise korda või vara käsitlemist tulenevalt omavahenditele esitatavatest nõuetest; |
e) |
piirata krediidiasutuste äritegevust, operatsioone või võrgustikku või nõuda sellise tegevuse lõpetamist, mis ülemääraselt ohustab asjaomase krediidiasutuse usaldusväärsust; |
f) |
nõuda krediidiasutuste tegevuse, toodete ja süsteemidega seonduvate riskide vähendamist; |
g) |
nõuda, et krediidiasutused piiraksid muutuvtasu osakaalu kogu puhastulus, juhul kui see muutuvtasu ei ole kooskõlas tugeva kapitalibaasi säilitamisega; |
h) |
nõuda, et krediidiasutused kasutaksid puhaskasumit omavahendite tugevdamiseks; |
i) |
piirata või keelata ära asjaomase krediidiasutuse väljamaksed aktsionäridele, liikmetele või täiendava esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele, kui keelustamine ei too kaasa krediidiasutuse makseviivitust; |
j) |
kehtestada täiendava või sagedasema aruandluse nõuded, sealhulgas aruandluse kapitali või likviidsuse positsioonide kohta; |
k) |
kehtestada konkreetsed likviidsusnõuded, sealhulgas piirangud varade ja kohustuste lõpptähtaegade erinevusele; |
l) |
nõuda täiendavat avalikustamist; |
m) |
kõrvaldada mis tahes ajal ametist krediidiasutuste juhtorgani liikmeid, kes ei vasta artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktides sätestatud nõuetele. |
Artikkel 17
Vastuvõtvate liikmesriikide asutuste volitused ja konsolideeritud alusel teostatavat järelevalvet puudutav koostöö
1. Asjakohases liidu õiguses sätestatud menetlusi krediidiasutuste jaoks, kes soovivad asutada filiaali või kasutada teenuste osutamise vabadust, tegutsedes teise liikmesriigi territooriumil, ning asukoha- ja vastuvõtva liikmesriigi sellega seotud pädevust kohaldatakse osalevate liikmesriikide vahel ainult selliste ülesannete puhul, mida artikliga 4 ei ole antud EKP-le.
2. Asjakohase liidu õiguse sätteid eri liikmesriikide pädevate asutuste vahelise koostöö kohta konsolideeritud alusel järelevalve teostamiseks ei kohaldata juhul, kui EKP on ainus asjaomane pädev asutus.
3. Artiklites 4 ja 5 osutatud ülesannete täitmisel järgib EKP õiglast tasakaalu kõigi osalevate liikmesriikide vahel artikli 6 lõike 8 kohaselt ja oma suhetes mitteosalevate liikmesriikidega järgib EKP asjakohases liidu õiguses kehtestatud tasakaalu päritolu- ja vastuvõtvate liikmesriikide vahel.
Artikkel 18
Halduskaristused
1. Kui krediidiasutused, finantsvaldusettevõtjad või segafinantsvaldusettevõtjad ei täida tahtlikult või hooletuse tõttu mõne asjakohase vahetult kohaldatava liidu õigusakti nõudeid, millega seoses volitatakse pädevaid asutusi asjakohase liidu õiguse alusel kohaldama rahalist halduskaristust, võib EKP talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks määrata rahalised halduskaristused, mis vastavad kuni kahekordsele kasule, mis on saadud sellise rikkumise tulemusel, või kuni kahekordsele kahjule, mis on ära hoitud sellise rikkumise tulemusel, kui kõnealust kasu või kahju on võimalik kindlaks määrata, või kuni 10 % juriidilise isiku eelneva majandusaasta aastasest kogukäibest, nagu on määratletud asjakohase liidu õigusega, või muid selliseid rahalisi karistusi, mis võivad olla ette nähtud asjakohase liidu õiguse kohaselt.
2. Kui asjaomane juriidiline isik on emaettevõtja tütarettevõtja, on lõikes 1 osutatud aastane kogukäive põhiemaettevõtja eelmise majandusaasta konsolideeritud aastaaruandest tulenev aastane kogukäive.
3. Kohaldatavad karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Otsustades, kas karistust kohaldada ja milline karistus on otstarbekas, tegutseb EKP kooskõlas artikli 9 lõikega 2.
4. EKP kohaldab käesolevat artiklit kooskõlas käesoleva määruse artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktide, sealhulgas vajaduse korral määruses (EÜ) nr 2532/98 esitatud menetlustega.
5. Käesoleva artikli lõikega 1 hõlmamata juhtudel võib EKP talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks nõuda, et riiklikud pädevad asutused alustaksid menetlust eesmärgiga võtta meetmeid, et tagada asjakohaste karistuste määramine kooskõlas artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktide ning asjakohaste siseriiklike õigusaktidega, millega antakse erivolitused, mida praegu liidu õiguse alusel ei nõuta. Riiklike pädevate asutuste kohaldatavad karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Käesoleva lõike esimest lõiku kohaldatakse eelkõige selliste rahaliste karistuste suhtes, mis määratakse krediidiasutustele, finantsvaldusettevõtjatele või segafinantsvaldusettevõtjatele asjaomaseid direktiive üle võtvate siseriiklike õigusaktide rikkumise eest, ning halduskaristuste või -meetmete suhtes, mis määratakse krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja juhatuse liikmetele ja muudele isikutele, kes siseriiklike õigusaktide kohaselt vastutavad krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja õigusrikkumise eest.
6. EKP teeb asjakohases liidu õiguses sätestatud juhtudel ja tingimuste kohaselt teatavaks kõik lõikes 1 osutatud karistused, olenemata sellest, kas need on vaidlustatud või mitte.
7. Ilma et see piiraks lõigete 1 - 6 kohaldamist, võib EKP talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2532/98 määrata karistusi EKP määruste või otsuste rikkumise eest.
IV PEATÜKK
Korralduslikud põhimõtted
Artikkel 19
Sõltumatus
1. Ühtse järelevalvemehhanismi raames tegutsevad EKP ja riiklikud pädevad asutused täidavad neile käesoleva määrusega antud ülesandeid sõltumatult. Järelevalvenõukogu ja juhtkomitee liikmed täidavad oma ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt liidu kui terviku huvides ning nad ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja organitelt, liikmesriikide valitsustelt ega muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.
2. Liidu institutsioonid, organid ja asutused ning liikmesriikide valitsused ja muud asutused austavad nimetatud sõltumatust.
3. Kui järelevalvenõukogu peab analüüsi tulemusel seda vajalikuks, koostab ja avaldab EKP nõukogu tegevusjuhendi, mida kohaldatakse panganduse järelevalvega seotud EKP töötajate ja juhtkonna suhtes ning milles käsitletakse eelkõige huvide konflikte.
Artikkel 20
Vastutus ja aruandlus
1. EKP annab käesoleva määruse rakendamise kohta käesoleva peatüki kohaselt aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
2. EKP esitab kord aastas Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja eurorühmale aruande talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmise kohta, sealhulgas teabe artiklis 30 nimetatud järelevalvetasude struktuuri ja suuruse kavandatava muutmise kohta.
3. EKP järelevalvenõukogu esimees esitab kõnealuse aruande Euroopa Parlamendile ja eurorühmale selliste osalevate liikmesriikide esindajate juuresolekul, kelle rahaühik ei ole euro.
4. Eurorühma taotlusel võib eurorühm EKP järelevalvenõukogu esimehe seoses EKP järelevalveülesannete täitmisega ära kuulata selliste osalevate liikmesriikide esindajate juuresolekul, kelle rahaühik ei ole euro.
5. Euroopa Parlamendi taotlusel osaleb EKP järelevalvenõukogu esimees EKP järelevalveülesannete täitmise teemal Euroopa Parlamendi pädevate komisjonide poolt korraldataval kuulamisel.
6. EKP vastab suuliselt või kirjalikult Euroopa Parlamendi või eurorühma menetluste kohaselt eurorühma küsimustele selliste osalevate liikmesriikide esindajate juuresolekul, kelle rahaühik ei ole euro.
7. Kui Euroopa Kontrollikoda kontrollib EKP juhtimise tõhusust Euroopa Keskpankade Süsteemi ja EKP põhikirja artikli 27.2 alusel, võtab ta arvesse ka käesoleva määrusega EKP-le antud järelevalveülesandeid.
8. EKP järelevalvenõukogu esimees korraldab taotluse korral Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni esimehe ja aseesimeestega kinniseid konfidentsiaalseid suuliseid arutelusid EKP järelevalveülesannete üle, kui selliseid arutelusid on vaja pidada ELi toimimise lepingust tulenevate Euroopa Parlamendi volituste täitmiseks. Euroopa Parlament ja EKP lepivad kokku selliste arutelude korraldamise üksikasjalikus korras, pidades silmas täieliku konfidentsiaalsuse tagamist kooskõlas EKP-le kui pädevale asutusele asjakohase liidu õiguse kohaselt pandud konfidentsiaalsuskohustusega.
9. EKP teeb ELi toimimise lepingu kohaselt Euroopa Parlamendiga uurimistel lojaalset koostööd. EKP ja Euroopa Parlament sõlmivad asjakohase kokkuleppe demokraatliku vastutuse ja järelevalve teostamise praktilise korra kohta seoses EKP-le käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisega. Nimetatud kokkulepe hõlmab muu hulgas teabele juurdepääsu, uurimistel tehtavat koostööd ja järelevalvenõukogu esimehe valimise menetlust käsitlevat teavet.
Artikkel 21
Rahvusparlamendid
1. Artikli 20 lõikes 2 ettenähtud aruande esitamisel edastab EKP selle samal ajal otse osalevate liikmesriikide rahvusparlamentidele.
Rahvusparlamendid võivad esitada nimetatud aruande kohta EKP-le oma põhjendatud tähelepanekuid.
2. Osalevate liikmesriikide rahvusparlamendid võivad oma menetluste kohaselt taotleda EKP-lt kirjalikku vastust tähelepanekutele või küsimustele, mille nad on esitanud EKP-le seoses talle käesoleva määruse alusel antud ülesannetega.
3. Osaleva liikmesriigi rahvusparlament võib kutsuda järelevalvenõukogu esimehe või liikme koos riikliku pädeva asutuse esindajaga osalema kõnealuse liikmesriigi krediidiasutuse järelevalvet käsitlevas arutelus.
4. Käesolev määrus ei piira siseriikliku õiguse kohast riiklike pädevate asutuste vastutust rahvusparlamentide ees seoses käesoleva määrusega EKP-le mitte antud ülesannete täitmise ning nende poolt vastavalt artiklile 6 ülesannete täitmisega.
Artikkel 22
Nõuetekohane menetlus järelevalveotsuste vastuvõtmiseks
1. Enne artikli 4 ja III peatüki 2. jao kohaste järelevalvega seotud otsuste tegemist annab EKP isikutele, kelle suhtes on algatatud menetlus, võimaluse esitada oma seisukohad. EKP otsused põhinevad ainult argumentidel, mille kohta asjaomastel isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.
Esimest lõiku ei kohaldata, kui on vaja viivitamatut sekkumist, et hoida ära märkimisväärset kahju finantssüsteemile. Sellisel juhul võib EKP võtta vastu esialgse otsuse ning ta annab asjaomastele isikutele võimaluse esitada oma seisukohad võimalikult kiiresti pärast otsuse vastuvõtmist.
2. Menetluse käigus tagatakse täielikult asjaomaste isikute õigus kaitsele. Neil on õigus saada juurdepääs EKP toimikule, tingimusel et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei hõlma konfidentsiaalset teavet.
EKP otsustes esitatakse otsuse aluseks olevad asjaolud.
Artikkel 23
Rikkumistest teatamine
EKP tagab, et võetakse kasutusele tõhusad mehhanismid krediidiasutuste, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate või osalevate liikmesriikide pädevate asutuste poolt toime pandud artikli 4 lõikes 3 osutatud õigusaktide rikkumistest teavitamiseks, sealhulgas konkreetne kord rikkumisteadete vastuvõtmise ja nende edasise menetlemise kohta. Sellised menetlused on kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktidega ja nendega tagatakse järgmiste põhimõtete täitmine: rikkumistest teatavate isikute asjakohane kaitse, isikuandmete kaitse ja süüdistatava isiku asjakohane kaitse.
Artikkel 24
Vaidlustusnõukogu
1. EKP moodustab vaidlustusnõukogu, et vaadata pärast lõike 5 kohaselt esitatud läbivaatamise taotluse saamist asutusesiseselt halduskorras läbi otsused, mis EKP on teinud käesoleva määrusega talle antud volituste täitmisel. Asutusesisene halduskorras läbivaatamine piirdub selle hindamisega, kas sellised otsused on menetluslikult ja sisuliselt vastavuses käesoleva määrusega.
2. Vaidlustusnõukogu koosneb liikmesriikidest pärit viiest hea reputatsiooniga liikmest, kellel on tõendatud teadmised asjakohases valdkonnas ning piisav erialane töökogemus, sealhulgas järelevalvealane töökogemus panganduse või muude finantsteenuste valdkonnas, ning kes ei ole EKP praegused töötajad ega muude käesoleva määrusega EKP-le antud ülesannete täitmisesse kaasatud pädevate asutuste ega liikmesriikide asutuste või liidu institutsioonide, organite või asutuste ametis olevad töötajad. Vaidlustusnõukogul on piisavad vahendid ja teadmised, et hinnata käesoleva määruse kohaste volituste täitmist EKP poolt. EKP nimetab vaidlustusnõukogu liikmed ja kaks asendusliiget ametisse viieaastaseks ametiajaks, mida võib pikendada üks kord, pärast avaliku osalemiskutse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Nad ei ole seotud ühegi juhisega.
3. Vaidlustusnõukogu teeb otsuseid häälteenamuse alusel, mille puhul viiest liikmest vähemalt kolm on otsuse poolt.
4. Vaidlustusnõukogu liikmed tegutsevad sõltumatult ja avalikes huvides. Selleks esitavad nad avaliku kohustuste deklaratsiooni ja avaliku huvide deklaratsiooni, näidates ära kõik otsesed või kaudsed huvid, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks, või selliste huvide puudumise.
5. Iga füüsiline või juriidiline isik võib lõikes 1 osutatud juhtudel taotleda talle adresseeritud või teda otseselt või isiklikult puudutava, käesoleva määruse alusel EKP poolt tehtud otsuse läbivaatamist. Lõikes 7 osutatud EKP nõukogu otsuse läbivaatamise taotlust vastu ei võeta.
6. Läbivaatamise taotlus koos selle põhjendustega esitatakse EKP-le kirjalikult ühe kuu jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest läbivaatamist taotlevale isikule või, kui seda ei ole tehtud, ühe kuu jooksul alates päevast, mil kõnealune isik sai sellest teada.
7. Vaidlustusnõukogu esitab pärast läbivaatamise taotluse vastuvõetavuse kohta otsuse tegemist arvamuse küsimuse kiireloomulisust arvestava ajavahemiku jooksul, kuid hiljemalt kahe kuu jooksul alates taotluse saamisest, ning saadab juhtumi edasi järelevalvenõukogule uue otsuse eelnõu ettevalmistamiseks. Järelevalvenõukogu võtab vaidlustusnõukogu arvamust arvesse ning esitab EKP nõukogule viivitamatult uue otsuse eelnõu. Uus otsuse eelnõu tühistab esialgse otsuse, asendab selle identse sisuga otsusega või asendab selle muudetud otsusega. Uus otsuse eelnõu loetakse vastuvõetuks, kui EKP nõukogu ei ole selle suhtes esitanud vastuväiteid hiljemalt kümne tööpäeva jooksul.
8. Lõike 5 kohaselt esitatud läbivaatamise taotlus ei peata otsuse täitmist. EKP nõukogu võib vaidlustusnõukogu ettepanekul vaidlustatud otsuse täitmise siiski peatada, kui ta leiab, et olukord seda nõuab.
9. Vaidlustusnõukogu väljendatud arvamust, järelevalvenõukogu esitatud uut otsuse eelnõu ja EKP nõukogu poolt käesoleva artikli alusel vastuvõetud otsust põhjendatakse ja neist teavitatakse pooli.
10. EKP võtab vastu otsuse, millega kehtestatakse vaidlustusnõukogu kodukord.
11. Käesolev artikkel ei piira õigust algatada menetlust Euroopa Liidu Kohtus vastavalt aluslepingutele.
Artikkel 25
Eraldatus rahapoliitikaga seotud ülesannetest
1. EKP lähtub talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisel ainult käesolevas määruses sätestatud eesmärkidest.
2. EKP täidab talle käesoleva määrusega antud ülesandeid ilma rahapoliitikaga seotud ülesandeid ja muid ülesandeid mõjutamata ning nendest eraldi. EKP-le käesoleva määrusega antud ülesanded ei takista EKP-l täitmast rahapoliitikaga seotud ülesandeid ning need ei mõjuta omakorda EKP-le käesoleva määrusega antud ülesandeid. Samuti ei takista EKP-le käesoleva määrusega antud ülesanded EKP-l täitmast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga seotud ja muid ülesandeid. EKP annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru käesolevast sättest kinnipidamise kohta. EKP-le käesoleva määrusega antud ülesanded ei muuda praegust rahapoliitika osapoolte maksevõime kontrollimist.
EKP-le käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisega seotud töötajad eraldatakse organisatsiooniliselt EKP-le antud muude ülesannete täitmisega seotud töötajatest ning nende suhtes kohaldatakse eraldi aruandlussuhteid.
3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel võtab EKP vastu ja avaldab vajalikud sise-eeskirjad, sealhulgas eeskirjad ametisaladuse hoidmise ja kahe tegevusvaldkonna vahel teabe vahetamise kohta.
4. EKP tagab, et EKP nõukogu teostab oma rahapoliitika- ja järelevalveülesandeid täiesti eraldatult. Selline eraldatus hõlmab rangelt eraldi peetavaid koosolekuid ja eri päevakordi.
5. Rahapoliitika- ja järelevalveülesannete lahususe tagamise eesmärgil moodustab EKP lepituskomisjoni. Lepituskomisjon lahendab erimeelsusi asjaomaste osalevate liikmesriikide pädevate asutuste väljendatud seisukohtades seoses EKP nõukogu esitatud vastuväidetega järelevalvenõukogu tehtud otsuse eelnõu suhtes. Lepituskomisjoni kuulub üks liige igast osalevast liikmesriigist, kelle iga liikmesriik valib EKP nõukogu liikmete ja järelevalvenõukogu liikmete hulgast, ning see teeb otsuseid lihthäälteenamusega, mille puhul igal liikmel on üks hääl. EKP võtab vastu ja avaldab määruse, millega moodustatakse selline lepituskomisjon ja kehtestatakse selle kodukord.
Artikkel 26
Järelevalvenõukogu
1. EKP-le antud ülesandeid kavandab ja täidab täielikult siseüksus, mis koosneb esimehest ja aseesimehest, kes nimetatakse ametisse vastavalt lõikele 3, ja neljast EKP esindajast, kes nimetatakse ametisse vastavalt lõikele 5, ja iga osaleva liikmesriigi riikliku pädeva asutuse ühest esindajast (edaspidi „järelevalvenõukogu”). Kõik järelevalvenõukogu liikmed tegutsevad liidu kui terviku huvides.
Kui pädevaks asutuseks ei ole keskpank, võib käesolevas lõikes osutatud järelevalvenõukogu liige otsustada kaasata esindaja liikmesriigi keskpangast. Lõikes 6 sätestatud hääletuskorra kohaldamiseks loetakse ühe ja sama liikmesriigi mitme asutuse esindajad kokku üheks liikmeks.
2. Järelevalvenõukogu liikmete ametisse nimetamisel käesoleva määruse kohaselt järgitakse soolise tasakaalu, kogemuste ja kvalifikatsiooni põhimõtet.
3. Pärast järelevalvenõukogu ärakuulamist esitab EKP esimehe ja aseesimehe ametisse nimetamist käsitleva ettepaneku Euroopa Parlamendile heakskiidu saamiseks. Pärast kõnealuse ettepaneku heakskiitmist võtab nõukogu vastu rakendusotsuse, millega nimetatakse ametisse järelevalvenõukogu esimees ja aseesimees. Esimees valitakse avaliku valikumenetluse teel pangandus- ja finantsküsimustes tunnustatud ja erialaste kogemustega isikute hulgast, kes ei ole EKP nõukogu liikmed, ning Euroopa Parlamenti ja nõukogu hoitakse menetlusest nõuetekohaselt kursis. Järelevalvenõukogu aseesimees valitakse EKP juhatuse liikmete hulgast. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega, võtmata arvesse nende nõukogu liikmete hääli, kes ei ole osalevad liikmesriigid.
Pärast ametisse nimetamist töötab esimees täistööajaga ega ole enam ametis riiklikes pädevates asutustes. Ametiaeg kestab viis aastat ja seda ei saa pikendada.
4. Kui järelevalvenõukogu esimees ei vasta enam oma tööülesannete täitmiseks vajalikele tingimustele või kui ta leitakse olevat süüdi raskes üleastumises, võib nõukogu EKP ettepaneku põhjal, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament, võtta vastu rakendusotsuse esimehe ametist kõrvaldamise kohta. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega, võtmata arvesse nende nõukogu liikmete häält, kes ei ole osalevad liikmesriigid.
Pärast seda, kui järelevalvenõukogu aseesimees on EKP juhatuse liikme ametist tagandatud kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi ja EKP põhikirjaga, võib nõukogu EKP ettepaneku põhjal, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament, võtta vastu rakendusotsuse aseesimehe ametist kõrvaldamise kohta. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega, võtmata arvesse nende nõukogu liikmete häält, kes ei ole osalevad liikmesriigid.
Kõnealustel eesmärkidel võivad Euroopa Parlament ja nõukogu teatada EKP-le, et nad leiavad, et järelevalvenõukogu esimehe ja aseesimehe ametist kõrvaldamise tingimused on täidetud, millele EKP esitab oma vastuse.
5. EKP nõukogu poolt nimetatud neli EKP esindajat ei täida EKP rahapoliitikaga vahetult seotud ülesandeid. Kõigil EKP esindajatel on hääleõigus.
6. Järelevalvenõukogu otsused võetakse vastu liikmete lihthäälteenamusega. Igal liikmel on üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks esimehe hääl.
7. Erandina käesoleva artikli lõikest 6 teeb järelevalvenõukogu otsused artikli 4 lõike 3 kohaselt määruste vastuvõtmiseks oma liikmete kvalifitseeritud häälteenamusega, nagu see on määratletud ELi lepingu artikli 16 lõikes 4 ning ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 36 (Üleminekusätete kohta) artiklis 3 osalevate liikmesriikide asutusi esindavate liikmete puhul. EKP nõukogu poolt nimetatud iga nelja esindaja hääl on võrdne teiste liikmete mediaanhäälega.
8. Ilma et see piiraks artikli 6 kohaldamist, teeb järelevalvenõukogu ettevalmistustööd seoses EKP-le antud järelevalveülesannetega ja esitab EKP nõukogule lõplikud otsuste eelnõud EKP nõukogu poolt vastuvõtmiseks vastavalt EKP kehtestatavale menetlusele. Otsuste eelnõud edastatakse samal ajal asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele. Otsuse eelnõu loetakse vastuvõetuks, kui EKP nõukogu ei ole selle suhtes esitanud vastuväiteid eespool nimetatud menetluse käigus kindlaks määratud ajavahemiku jooksul, mis ei ületa maksimaalselt kümmet tööpäeva. Kui osalev liikmesriik, kelle rahaühik ei ole euro, ei ole nõus järelevalvenõukogu otsuse eelnõuga, kohaldatakse artikli 7 lõikes 8 sätestatud menetlust. Eriolukordades ei ületa eespool nimetatud ajavahemik 48 tundi. Kui EKP nõukogu esitab otsuse eelnõu suhtes vastuväiteid, põhjendab ta selliselt toimimist kirjalikult, tuues eelkõige välja rahapoliitikaga seotud aspektid. Kui otsust pärast EKP nõukogu vastuväidet muudetakse, võib osalev liikmesriik, kelle rahaühik ei ole euro, teavitada EKPd oma põhjendatud mittenõustumisest vastuväitega, ning sellisel juhul kohaldatakse artikli 7 lõikes 7 sätestatud menetlust.
9. Sekretariaat toetab täistööajaga järelevalvenõukogu tegevust, sealhulgas koosolekute ettevalmistamist.
10. Järelevalvenõukogu valib lõikes 6 sätestatud eeskirja kohaselt hääletades oma liikmete hulgast piiratuma koosseisuga juhtkomitee, kes toetab järelevalvenõukogu tegevust, sealhulgas koosolekute ettevalmistamist.
Järelevalvenõukogu juhtkomiteel ei ole õigust teha otsuseid. Juhtkomiteed juhib järelevalvenõukogu esimees või aseesimees, juhul kui esimees erandkorras puudub. Juhtkomitee koosseis tagab õiglase tasakaalu ja rotatsiooni riiklike pädevate asutuste vahel. Juhtkomitees on kõige rohkem kümme liiget, sealhulgas esimees, aseesimees ja veel üks EKP esindaja. Juhtkomitee täidab oma ettevalmistavaid ülesandeid liidu kui terviku huvides ning teeb järelevalvenõukoguga täiesti läbipaistvat koostööd.
11. Järelevalvenõukogu koosolekutel võib kutse korral osaleda vaatlejana komisjoni esindaja. Vaatlejatel ei ole juurdepääsu konkreetseid asutusi käsitlevale konfidentsiaalsele teabele.
12. EKP nõukogu võtab vastu sise-eeskirjad, milles kirjeldatakse üksikasjalikult tema suhteid järelevalvenõukoguga. Järelevalvenõukogu võtab lõikes 6 sätestatud eeskirja kohaselt hääletades vastu ka oma kodukorra. Mõlemad eeskirjad tehakse üldsusele kättesaadavaks. Järelevalvenõukogu kodukorraga tagatakse kõigi osalevate liikmesriikide võrdne kohtlemine.
Artikkel 27
Ametisaladus ja teabevahetus
1. Järelevalvenõukogu liikmete ning järelevalveülesandeid täitvate EKP töötajate ja osalevate liikmesriikide lähetatud töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja EKP põhikirja artiklis 37 ja asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud ametisaladuse hoidmise nõudeid isegi pärast nende ametikohustuste lõppemist.
EKP tagab, et selliste isikute suhtes, kes osutavad otseselt või kaudselt, pidevalt või ühekordselt järelevalveülesannete täitmisega seotud teenuseid, kohaldatakse samaväärseid ametisaladuse hoidmise nõudeid.
2. EKP-l lubatakse talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks asjakohases liidu õiguses sätestatud piirides ja tingimustel vahetada teavet riiklike ja liidu asutuste ja organitega juhul, kui asjakohane liidu õigus võimaldab riiklikel pädevatel asutustel sellistele üksustele teavet avaldada või kui liikmesriigid näevad ette sellise avalikustamise kooskõlas asjakohase liidu õigusega.
Artikkel 28
Vahendid
EKP vastutab talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks vajalike inimressursside ja rahaliste vahendite tagamise eest.
Artikkel 29
Eelarve ja raamatupidamise aastaaruanne
1. EKP kulud talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisel on EKP eelarves eraldi kindlaks tehtavad.
2. EKP annab osana artikli 20 kohasest aruandlusest üksikasjalikult aru järelevalveülesanneteks kulutatud eelarve kohta. EKP poolt kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi ja EKP põhikirja artikliga 26.2 koostatud ja avaldatud raamatupidamise aastaaruandes on ära märgitud järelevalveülesannetega seotud tulud ja kulud.
3. Vastavalt Euroopa Keskpankade Süsteemi ja EKP põhikirja artiklile 27.1 viiakse raamatupidamise aastaaruande järelevalveülesannete eelarvejao suhtes läbi audit.
Artikkel 30
Järelevalvetasud
1. EKP nõuab osalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutustelt ja mitteosalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutuse poolt osalevas liikmesriigis asutatud filiaalidelt iga-aastase järelevalvetasu maksmist. Tasu katab EKP-le käesoleva määruse artiklite 4 kuni 6 alusel antud ülesannetega seoses tekkinud kulud. Need tasud ei ületa nende ülesannetega seotud kulusid.
2. Krediidiasutuselt või filiaalilt nõutava tasu summa arvutatakse kooskõlas EKP poolt varem kehtestatud ja avaldatud korraga.
Enne nimetatud korra kehtestamist korraldab EKP avaliku arutelu ja analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu ning avaldab mõlema tulemused.
3. Tasud arvutatakse osalevates liikmesriikides kõige kõrgemal konsolideerimistasemel ning objektiivsete kriteeriumide alusel, pidades silmas asjaomase krediidiasutuse olulisust ja riskiprofiili, sealhulgas selle riskiga kaalutud vara.
Konkreetseks kalendriaastaks iga-aastase järelevalvetasu arvutamise aluseks on krediidiasutuste ja filiaalide järelevalvega seotud kulude eelarvestus. EKP võib nõuda iga-aastase järelevalvetasu ettemaksmist, tuginedes mõistlikule eelarvestusele. EKP võtab enne lõpliku tasumäära kohta otsuse tegemist ühendust riikliku pädeva asutusega tagamaks, et järelevalve oleks kõikide asjaomaste krediidiasutuste ja filiaalide jaoks kulutõhus ja mõistlikul tasemel. EKP teavitab krediidiasutusi ja filiaale iga-aastase järelevalvetasu arvutamise alusest.
4. EKP esitab kooskõlas artikliga 20 aruande.
5. Käesolev artikkel ei piira riiklike pädevate asutuste õigust nõuda tasusid kooskõlas siseriikliku õigusega, kui EKP-le ei ole antud vastavaid järelevalveülesandeid, või seoses kuludega, mis kaasnevad EKPga tehtava koostöö ja EKP abistamisega ning tema antud juhiste järgi tegutsemisega, kooskõlas asjakohase liidu õigusega ning vastavalt käesoleva määruse, sealhulgas artiklite 6 ja 12 rakendamiseks ettenähtud korrale.
Artikkel 31
Töötajad ja töötajate vahetus
1. EKP seab koos kõikide riiklike pädevate asutustega sisse korra, et tagada asjakohane töötajate vahetus riiklike pädevate asutustega ja pädevate asutuste vahel ning töötajate lähetamine riiklikesse pädevatesse asutustesse.
2. Vajaduse korral võib EKP nõuda, et riiklike pädevate asutuste järelevalverühmad, kes teostavad käesoleva määruse kohaselt järelevalvet ühes osalevas liikmesriigis asuva krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja üle, kaasaksid oma tegevusse ka teiste osalevate liikmesriikide pädevate asutuste töötajaid.
3. EKP kehtestab ja säilitab terviklikud ja formaalsed menetlused, sealhulgas eetikamenetlused ja proportsionaalsed ajavahemikud, et hinnata eelnevalt ja hoida ära võimalikke huvide konflikte, mis tulenevad järelevalvenõukogu liikmete ja järelevalveülesandeid täitvate EKP töötajate asumisest uuele tööle kahe aasta jooksul, ning näeb ette asjakohase avalikustamise kehtivate andmekaitse-eeskirjade kohaselt.
Kõnealused menetlused ei piira rangemate siseriiklike eeskirjade kohaldamist. Riiklikke pädevaid asutusi esindavate järelevalvenõukogu liikmete puhul toimub nende menetluste kehtestamine ja rakendamine kooskõlas riiklike pädevate asutustega, ilma et see piiraks kehtiva siseriikliku õiguse kohaldamist.
Järelevalveülesandeid täitvate EKP töötajate puhul määratakse kõnealustes menetlustes kindlaks ametikohtade kategooriad, mille suhtes sellist hindamist kohaldatakse, ning ajavahemikud, mis on proportsionaalsed nimetatud töötajate järelevalveülesannete täitmisega EKP-s töötamise ajal.
4. Lõikes 3 osutatud menetlustes nähakse ette, et EKP hindab, kas esineb vastuväiteid sellele, et järelevalvenõukogu liikmed asuvad pärast ametist lahkumist tasustatud tööle erasektori asutuses, mille suhtes EKP järelevalvet teostab.
Lõikes 3 osutatud menetlusi kohaldatakse üldjuhul kahe aasta jooksul pärast järelevalvenõukogu liikme ametist lahkumist ning neid võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kohandada proportsionaalselt ametiaja jooksul täidetud tööülesannetega ja ametiaja pikkusega.
5. Artikli 20 kohane EKP aastaaruanne sisaldab üksikasjalikku teavet, sealhulgas käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud menetluste kohaldamise statistilisi andmeid.
V PEATÜKK
Üld- ja lõppsätted
Artikkel 32
Läbivaatamine
Komisjon avaldab 31. detsembriks 2015 ja seejärel iga kolme aasta tagant aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta, pöörates eriti tähelepanu võimalikule mõjule, mis on määrusel siseturu sujuvale toimimisele. Kõnealuses aruandes hinnatakse muu hulgas järgmist:
a) |
ühtse järelevalvemehhanismi toimimine Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi raames ja EKP järelevalvetegevuse mõju liidu kui terviku huvidele ning finantsteenuste siseturu sidususele ja terviklikkusele, sealhulgas selle võimalik mõju riikide pangandussüsteemide struktuuridele liidus, ning ühtse järelevalvemehhanismi ja mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutuste vahelise koostöö ja teabevahetuse tõhusus; |
b) |
ülesannete jagunemine EKP ja riiklike pädevate asutuste vahel ühtse järelevalvemehhanismi raames, EKP poolt vastu võetud praktilise töökorralduse tõhusus ja ühtse järelevalvemehhanismi mõju muude järelevalvekolleegiumide toimimisele; |
c) |
EKP järelevalvevolituste ja karistuste määramise volituste kasutamise tõhusus ja EKP-le täiendavate karistuste määramise volituste andmise asjakohasus, sealhulgas seoses muude isikutega kui krediidiasutused, finantsvaldusettevõtjad või segafinantsvaldusettevõtjad; |
d) |
vastavalt artikli 5 alusel makrotasandi finantsjärelevalve ülesannete ja vahendite ning artikli 14 alusel tegevuslubade andmise ja kehtetuks tunnistamise jaoks kehtestatud korra asjakohasus; |
e) |
sõltumatuse ja aruandekohustusega seotud meetmete tõhusus; |
f) |
suhted EKP ja Euroopa Pangandusjärelevalve vahel; |
g) |
järelevalvenõukogu juhtimiskorra, sealhulgas selle koosseisu ja hääletamiskorra asjakohasus ja järelevalvenõukogu suhted EKP nõukoguga ning järelevalvenõukogus tehtav koostöö liikmesriikide, kelle rahaühik on euro, ja muude ühtses järelevalvemehhanismis osalevate liikmesriikide vahel; |
h) |
suhted EKP ja mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutuste vahel ning ühtse järelevalvemehhanismi mõju nendele liikmesriikidele; |
i) |
EKP otsuste vaidlustamise mehhanismi tõhusus; |
j) |
ühtse järelevalvemehhanismi kulutasuvus; |
k) |
artikli 7 lõigete 6, 7 ja 8 kohaldamise võimalik mõju ühtse järelevalvemehhanismi toimimisele ja terviklikkusele; |
l) |
EKPs rahapoliitika ja järelevalveülesannete lahususe tõhusus ja järelevalveülesannete täitmiseks EKP eelarvest rahaliste vahendite eraldatuse tõhusus, võttes arvesse asjaomaste õigusnormide muutumist, sealhulgas esmase õiguse tasandil; |
m) |
ühtse järelevalvemehhanismi raames tehtavate järelevalveotsuste mõju osalevate liikmesriikide eelarvetele ja krediidiasutuste solveerimise rahastamiskorra arengust tulenev mõju; |
n) |
võimalused arendada ühtset järelevalvemehhanismi edasi, arvestades asjakohaste õigusnormide muutumist, sealhulgas esmase õiguse tasandil, ja arvestades, kas käesoleva määruse institutsiooniliste sätete kehtestamise põhjused endiselt eksisteerivad, sealhulgas võimalust ühtlustada täielikult liikmesriikide, kelle rahaühik on euro, ja muude osalevate liikmesriikide õigused ja kohustused. |
Aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Komisjon teeb vajaduse korral kaasnevad ettepanekud.
Artikkel 33
Üleminekusätted
1. EKP avaldab artikli 6 lõikes 7 osutatud raamistiku hiljemalt 4. mail 2014.
2. EKP hakkab talle käesoleva määrusega antud ülesandeid täitma 4. novembril 2014, vastavalt käesolevas lõikes sätestatud rakenduskorrale ja -meetmetele.
EKP avaldab pärast 3. novembrit 2013 määrustes ja otsustes talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmise üksikasjaliku tegevuskorra.
Alates 3. novembrist 2013 esitab EKP Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile igas kvartalis aruande käesoleva määruse rakendamise edenemise kohta.
Kui käesoleva lõike kolmandas lõigus osutatud aruannetest ning Euroopa Parlamendis ja nõukogus aruannete üle peetud aruteludest ilmneb, et EKP ei ole valmis oma ülesandeid alates 4. novembrist 2014 täies mahus täitma, võib EKP võtta vastu otsuse, millega määratakse käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud kuupäevast hilisem kuupäev, et tagada järjepidevus riiklikult järelevalvelt ühtsele järelevalvemehhanismile ülemineku ajal, ning võttes arvesse töötajate kättesaadavust, asjakohaste aruandlusmenetluste kehtestamist ja riiklike pädevate asutustega tehtava koostöö korda vastavalt artiklile 6.
3. Olenemata lõikest 2 ja ilma et see piiraks EKP-le käesoleva määruse alusel antud uurimisvolituste teostamist, võib EKP alates 3. novembrist 2013 alustada talle käesoleva määrusega antud muude ülesannete kui järelevalve alaste otsuste vastuvõtmine täitmist iga krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja puhul pärast asjaomastele üksustele ja asjaomastele riiklikele pädevatele asutustele adresseeritud otsuse tegemist.
Olenemata lõikest 2, kui Euroopa stabiilsusmehhanism taotleb ühehäälselt, et EKP võtaks üle krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja üle otsese järelevalve teostamise kui eeltingimuse sellise asutuse või ettevõtja otseseks rekapitaliseerimiseks, võib EKP kohe alustada talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmist kõnealuse krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja suhtes, pärast asjaomastele üksustele ja asjaomastele riiklikele pädevatele asutustele adresseeritud otsuse tegemist.
4. Oma ülesannete täitmise eesmärgil võib EKP alates 3. novembrist 2013 nõuda riiklikelt pädevatelt asutustelt ja artiklis 10 lõikes 1 osutatud isikutelt kogu teavet, mida EKP vajab osaleva liikmesriigi krediidiasutuste põhjalikuks hindamiseks, sealhulgas bilansi hindamiseks. EKP viib sellise hindamise läbi vähemalt artikli 6 lõikega 4 hõlmamata krediidiasutuste puhul. Krediidiasutus ja pädev asutus esitavad nõutud teabe.
5. Krediidiasutused, kellele osalevad liikmesriigid on andnud 3. novembril 2013 või vajaduse korral käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud kuupäeva seisuga tegevusloa, loetakse artikli 14 kohaselt loa saanuteks ning võivad oma tegevust jätkata. Riiklikud pädevad asutused teatavad EKP-le enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva või vajaduse korral käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud kuupäevi kõnealuste krediidiasutuste nimed koos aruandega nende järelevalve ja riskiprofiili kohta, ning muu EKP nõutud teabe. Kõnealune teave esitatakse EKP nõutud kujul.
6. Olenemata artikli 26 lõikest 7, kohaldatakse artikli 4 lõikes 3 osutatud määruste vastuvõtmisel kuni 31. detsembrini 2015 kvalifitseeritud häälteenamusega ja lihthäälteenamusega hääletamist koos.
Artikkel 34
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub viiendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Luxembourg, 15. oktoober 2013
Nõukogu nimel
eesistuja
R. ŠADŽIUS
(1) ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.
(2) ELT L 331, 15.12.2010, lk 48.
(3) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.
(4) EÜT C 40, 7.2.2001, lk 453.
(5) ELT C 25 E, 29.1.2004, lk 394.
(6) EÜT L 318, 27.11.1998, lk 4.
(7) EÜT 17, 6.10.1958, lk 385.
(8) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.
(10) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.
(11) Euroopa Keskpanga 3. juuni 2004. aasta otsus EKP/2004/11 Euroopa Pettustevastase Ameti poolt läbiviidava Euroopa Keskpanga uurimise tingimuste kohta seoses Euroopa ühenduste finantshuve kahjustava pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse tõkestamisega (ELT L 230, 30.6.2004, lk 56).
(12) ELT L 176, 27.6.2013, lk 338.
(13) ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.
(14) ELT L 35, 11.2.2003, lk 1.
Parandused
29.10.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 287/90 |
Parandus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruses (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik
( Euroopa Liidu Teataja L 269, 10. oktoober 2013, lk 1 )
Lehekülg 7, põhjendus 57, teine lause
asendada
„(…). Muid sätteid tuleks kohaldada alates 1. juuni 2016”
järgmisega:
„(…). Muid sätteid tuleks kohaldada alates 1. maist 2016.”
Lehekülg 88, artikkel 288, lõige 1
asendada
„… kohaldatakse alates 30. oktoobri 2013.”
järgmisega:
„… kohaldatakse alates 30. oktoobrist 2013.”
Lehekülg 88, artikkel 288, lõige 2
asendada
„2. Muid artikleid, kui lõikes 1 osutatud artiklid, kohaldatakse alates 1. juuni 2016.”
järgmisega:
„2. Muid artikleid, kui lõikes 1 osutatud artiklid, kohaldatakse alates 1. maist 2016.”