LISA

SIRENE KÄSIRAAMAT

SISUKORD

SISSEJUHATUS

1.	SCHENGENI INFOSÜSTEEM (SIS) JA RIIKLIKUD SIRENE BÜROOD

1.1.	SIRENE bürood

1.2.	SIRENE käsiraamat

1.3.	Standardid

1.3.1.

Kättesaadavus

1.3.2.

Järjepidevus

1.3.3.

Turvalisus

1.3.4.

Ligipääsetavus

1.3.5.

Sidevahendid

1.3.6.

Transliteratsioonireeglid

1.3.7.

Andmekvaliteet

1.3.8.

Struktuur

1.3.9.

Arhiveerimine

1.4.

Töötajad

1.4.1.

Teadmised

1.4.2.

Koolitus

1.4.3.

Töötajate vahetamine

1.5.	Tehniline infrastruktuur

1.5.1.

SIRENE töökorraldussüsteem

1.5.2.

Andmete automaatne sisestamine

1.5.3.

Andmete automaatne kustutamine

1.5.4.

Andmevahetus SIRENE büroode vahel

1.5.5.

SISi andmete kvaliteet

2.	ÜLDMENETLUSED

2.1.	Korduvad hoiatusteated (artikkel 107)

2.1.1.

Hoiatusteadete ühilduvus ja tähtsuse järjekord

2.1.2.

Kontrollimine, kas ühe isiku kohta on esitatud korduvaid hoiatusteateid

2.1.3.

Läbirääkimised uue hoiatusteate sisestamise üle juhul, kui uus hoiatusteade ei ühildu olemasoleva hoiatusteatega

2.2.	Teabevahetus pärast kokkulangevuse avastamist

2.2.1.

Menetlus pärast kokkulangevuse avastamist

2.2.2.

Lisateabe edastamine

2.3.	Kui kokkulangevuse avastamise järgseid menetlusi ei ole võimalik järgida (artikli 104 lõige 3)

2.4.	Kui hoiatusteate algset eesmärki muudetakse (artikli 102 lõige 3)

2.5.	Andmed, mis on juriidiliselt või faktiliselt ebaõiged (artikkel 106 )

2.6.	Õigus andmetega tutvuda ja neid parandada (artiklid 109 ja 110)

2.6.1.

Teabevahetus seoses õigusega andmetega tutvuda või neid parandada

2.6.2.

Teave teiste liikmesriikide esitatud hoiatusteadetega tutvumise, nende parandamise või kustutamise taotluste kohta

2.6.3.

Teave tutvumis- ja parandamismenetluste kohta

2.7.	Hoiatusteate kustutamine, kui selle säilitamise tingimused ei ole enam täidetud

2.8.	Identiteedi väärkasutus

2.9.	Varjunime sisestamine

2.10.

SIRPIT (SIRENE Picture Transfer – SIRENE pildiedastus)

2.10.1.

SIRPITi (SIRENE pildiedastuse) arendamine ja taust

2.10.2.

Vahetatud andmete kasutamine, sealhulgas arhiveerimine

2.10.3.

Tehnilised nõuded

2.10.4.

Riiklik identifitseerimistalitus

2.10.5.

SIRENE vormi L kasutamine

2.10.6.

SIRPITi menetlus

2.10.6.1.

Võrdluse teeb isiku avastanud SIRENE büroo

2.10.6.2.

Võrdluse teeb baasvõrdlusmaterjali andev SIRENE büroo

2.10.6.3.

Andmesisestuskuvar

2.11.

SIRENE büroode roll Euroopa Liidu politseikoostöös

2.12.

SIRENE ja Interpoli vahelised suhted

2.12.1.

SISi hoiatusteadete prioriteetsus Interpoli hoiatusteadete ees

2.12.2.

Sidekanali valik

2.12.3.

Interpoli hoiatusteadete kasutamine ja levitamine Schengeni riikides

2.12.4.

Teabe edastamine kolmandatele riikidele

2.12.5.

Kokkulangevus ja hoiatusteate kustutamine

2.12.6.

SIRENE büroode ja Interpoli riiklike keskbüroode vahelise koostöö parandamine

2.13.

Koostöö Europoli ja Eurojustiga

2.14.

Eriotsingud

2.14.1.

Geograafiline sihtotsing

2.14.2.

Otsing, milles osalevad sihtotsinguid tegevad eripolitseiüksused (FAST)

2.15.

Lipu lisamine

2.15.1.

Konsultatsioon liikmesriikidega lipu lisamise korral

2.15.2.

Lipu eemaldamise taotlus

2.16.

Kiireloomulisuse märkimine SIRENE vormidel

3.	ARTIKLI 95 KOHASED HOIATUSTEATED

3.1.	Liikmesriigis enne hoiatusteate esitamist tehtav kontroll

3.2.	Kontrollimine, kas liikmesriigi õigus lubab isikuid üleandmiseks või väljaandmiseks vahistada

3.3.	Korduvad hoiatusteated

3.3.1.

Kontrollimine, kas ühe isiku kohta esitatakse korduv hoiatusteade (artikkel 107)

3.3.2.

Teabevahetus

3.4.	Lisateave, mis tuleb saata liikmesriikidele

3.4.1.

Lisateave, mis tuleb saata seoses Euroopa vahistamismäärusega

3.4.2.

Lisateave, mis tuleb saata seoses eelvangistusega ..

3.4.3.

Varjunime sisestamine

3.4.4.

Lisateave isiku tuvastamiseks

3.4.5.

Vormide A ja M saatmine

3.5.	Lipu lisamine

3.5.1.

Taotlus lipu süstemaatiliseks lisamiseks hoiatusteatele väljasaatmise eesmärgil tagaotsitavate isikute kohta juhul, kui ei ole võimalik kohaldada nõukogu raamotsust 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta

3.6.	SIRENE büroo toimingud pärast artikli 95 kohase hoiatusteate saamist

3.7.	Teabevahetus pärast kokkulangevuse avastamist

3.7.1.

Liikmesriikide teavitamine kokkulangevuse avastamisest

3.7.2.

Lisateabe edastamine

3.7.3.

Pärast kokkulangevuse avastamist

3.7.4.

Lisateabe vahetamine üleandmise või väljasaatmise kohta

3.8.	Hoiatusteate kustutamine

3.8.1.

Hoiatusteate kustutamine, kui selle säilitamise tingimused ei ole enam täidetud

3.9.	Identiteedi väärkasutus

4.	ARTIKLI 96 KOHASED HOIATUSTEATED

4.1.	Sissejuhatus

4.2.	Artikli 96 kohaste hoiatusteadete sisestamine

4.3.	Varjunime sisestamine

4.4.	Identiteedi väärkasutus

4.5.	SIRENE menetlused, mida tuleb järgida

4.6.	Teabevahetus pärast kokkulangevuse avastamist

4.6.1.

Teabevahetus Schengeni territooriumile sisenemise keelamise või sealt väljasaatmise korral

4.6.2.

Teabevahetus elamislubade või viisade väljastamise korral

4.6.3.

Schengeni konventsiooni artiklis 25 sätestatud erimenetlused

4.6.3.1.

Schengeni konventsiooni artikli 25 lõike 1 kohane menetlus

4.6.3.2.

Schengeni konventsiooni artikli 25 lõike 2 kohane menetlus

4.6.4.

Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõikes 4 sätestatud erimenetlused

4.6.4.1.

Menetlus, mida kohaldatakse Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõike 4 punktis a sätestatud juhtudel

4.6.4.2.

Menetlus, mida kohaldatakse Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõike 4 punktis c sätestatud juhtudel

4.7.	Teabe vahetamine sellise kolmanda riigi kodaniku kohta, kellel on õigus ühenduses vabalt liikuda

4.7.1.

Teabevahetus pärast kokkulangevuse avastamist

4.7.2.

Teabevahetus juhul, kui kokkulangevust ei ole tuvastatud, kuid liikmesriik avastab, et sellise kolmanda riigi kodaniku kohta, kellel on õigus ühenduses vabalt liikuda, on esitatud sisenemis- või viibimiskeeldu käsitlev hoiatusteade

4.8.	ELi kodaniku kohta sisestatud hoiatusteate kustutamine

4.9.	Schengeni liikmesriikide teavitamine hoiatusteadete kokkulangevusest

5.	ARTIKLI 97 KOHASED HOIATUSTEATED

5.1.	Lipu lisamine

5.2.	Teadmata kadunud alaealiste ja teiste ohus olevate isikute kohta kirjelduse esitamine

5.3.	Pärast kokkulangevuse avastamist

6.	ARTIKLI 98 KOHASED HOIATUSTEATED

6.1.	Pärast kokkulangevuse avastamist

7.	ARTIKLI 99 KOHASED HOIATUSTEATED

7.1.	Varjunime sisestamine

7.2.	Teiste liikmesriikide teavitamine, kui hoiatusteade esitatakse riigi julgeolekuasutuste taotlusel

7.3.	Lipu lisamine

7.4.	Lisateabe esitamine pärast kokkulangevuse avastamist

8.	ARTIKLI 100 KOHASED HOIATUSTEATED

8.1.	Artikli 100 kohased hoiatusteated sõidukite kohta

8.1.1.

Kontrollimine, kas ühe sõiduki kohta esitatakse korduv hoiatusteade

8.1.2.

Sama tehasetähisega sõidukid (VIN twins)

8.2.	Lisateabe esitamine pärast kokkulangevuse avastamist

9.	STATISTIKA

SISSEJUHATUS

14. juunil 1985 kirjutasid Belgia Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Prantsuse Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi ja Madalmaade Kuningriigi valitsused väikeses Luksemburgi linnas Schengenis alla lepingule, et lubada „[…] kõikidel liikmesriikide kodanikel vabalt sisepiire ületada” ning teha võimalikuks „kaupade ja teenuste vaba ringlus”.

19. juunil 1990 kirjutasid viis asutajariiki alla Schengeni lepingu rakendamise konventsioonile, (1) millega ühinesid hiljem Itaalia Vabariik (27. novembril 1990), Hispaania Kuningriik ja Portugali Vabariik (25. juunil 1991), Kreeka Vabariik (6. novembril 1992), Austria Vabariik (28. aprillil 1995) ning Taani Kuningriik, Rootsi Kuningriik ja Soome Vabariik (19. detsembril 1996).

19. detsembril 1996 sõlmisid Norra Kuningriik ja Islandi Vabariik Schengeni liikmesriikidega koostöölepingu, et konventsiooniga ühineda.

Selle tulemusena kohaldavad Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Luksemburg, Madalmaad, Hispaania ja Portugal Schengeni acquis’d täielikult alates 26. märtsist 1995 (2). Alates 31. märtsist 1998 kohaldatakse Schengeni acquis’d täielikult Austrias ja Itaalias, (3) alates 26. märtsist 2000 Kreekas (4) ja alates 25. märtsist 2001 Norras, Islandis, Rootsis, Taanis ja Soomes (5).

Ühendkuningriik ja Iirimaa osalevad vaid Schengeni acquis’ teatavates sätetes kooskõlas nõukogu otsusega 2000/365/EÜ (6) ja nõukogu otsusega 2002/192/EÜ (7).

Ühendkuningriigi puhul kohaldatakse neid Schengeni acquis’sätteid, milles Ühendkuningriik soovib osaleda (välja arvatud Schengeni infosüsteemi käsitlevad sätted), alates 1. jaanuarist 2005 (8).

Schengeni acquis’inkorporeeriti Euroopa Liidu õigusraamistikku 1999. aastal Amsterdami lepingule (9) lisatud protokollidega. 12. mail 1999 võeti vastu nõukogu otsus, millega määrati kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu lepingu asjaomaste sätetega kindlaks õiguslik alus kõikidele sätetele või otsustele, millest Schengeni acquis’koosneb.

Alates 1. maist 2004 on Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud protokolliga (edaspidi „Schengeni protokoll”) Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ sätted ning Schengeni acquis’ lpõhinevad või sellega muul viisil seotud õigusaktid siduvad Tšehhi Vabariigile, Eesti Vabariigile, Küprose Vabariigile, Läti Vabariigile, Leedu Vabariigile, Ungari Vabariigile, Malta Vabariigile, Poola Vabariigile, Sloveenia Vabariigile ja Slovaki Vabariigile. Alates 1. jaanuarist 2007 kohaldatakse neid ka Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia suhtes.

2007. aasta detsembris võttis nõukogu vastu otsuse Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Tšehhi Vabariigis, Eesti Vabariigis, Läti Vabariigis, Leedu Vabariigis, Ungari Vabariigis, Malta Vabariigis, Poola Vabariigis, Sloveenia Vabariigis ja Slovaki Vabariigis (10). Selle tulemusel kaotati 2007. aasta detsembris kontroll nende liikmesriikide ja muude liikmesriikide vahelistel maismaa- ja merepiiridel ning alates 2008. aasta märtsis nendevahelistel õhupiiridel.

Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia puhul võimaldatakse nõukogu otsusega 2010/365/EL (11) edastada asjaomastele liikmesriikidele tegelikke SISi andmeid. Selliste andmete konkreetne kasutamine võimaldab nõukogul dokumendis SCH/Com-ex (98) 26 def. esitatud Schengeni kehtiva hindamiskorra abil kontrollida SISi käsitlevate Schengeni acquis’ sätete nõuetekohast kohaldamist asjaomastes liikmesriikides. Kui nimetatud hindamised on tehtud, peaks nõukogu otsustama, kas kaotada kontroll nimetatud liikmesriikidega ühistel sisepiiridel.

Šveits sõlmis Euroopa Liidu ja Euroopa Ühendusega lepingu Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (12). Vastavalt nõukogu asjaomasele otsusele (13) kaotati piirikontroll Šveitsi ja ELi vahelisel maismaapiiril 2008. aasta detsembris ja õhupiiril 2009. aasta märtsis.

Liechtenstein kirjutas Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooniga alla protokollile, mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (14).

1.   SCHENGENI INFOSÜSTEEM (SIS) JA RIIKLIKUD SIRENE BÜROOD

Schengeni infosüsteem (SIS), mis loodi vastavalt Schengeni konventsiooni (konventsioon, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta ühispiiridel (15) IV jaotisele, ja SIRENE büroode koostöö on tähtis abivahend Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ sätete rakendamisel.

Schengeni infosüsteem (SIS) võimaldab juurdepääsu hoiatusteadetele isikute ja esemete kohta järgmistele asutustele:

a)	piirikontrolli eest vastutavad asutused;

b)	muud riigisisest politsei- ja tollikontrolli teostavad ja kooskõlastavad asutused;

c)	riiklikud õigusasutused oma ülesannete täitmisel, sealhulgas asutused, kes vastutavad riikliku süüdistuse esitamise eest kriminaalmenetluses ja kohtuliku uurimise eest enne süüdistuse esitamist, nagu on sätestatud siseriiklikes õigusaktides;

d)	viisade väljaandmise eest vastutavad asutused, viisataotluste läbivaatamise eest vastutavad keskasutused, asutused, kes vastutavad elamislubade andmise ja kolmandate riikide kodanikke käsitlevate õigusnormide kohaldamise eest seoses isikute liikumist käsitlevate liidu acquis’ sätete kohaldamisega;

e)	sõidukite registreerimistunnistusi välja andvad asutused.

Teatavat liiki hoiatusteadetele on juurdepääs ka Europolil ja Eurojustil (16). Europolil on juurdepääs andmetele, mis on sisestatud kooskõlas artikliga 95 (vahi alla võtmist käsitlevad hoiatusteated), artikliga 99 (varjatud jälgimist ja erikontrolli käsitlevad hoiatusteated) ja artikliga 100 (hoiatusteated arestitavate või kriminaalmenetluses tõendina kasutatavate esemete kohta). Eurojustil on juurdepääs andmetele, mis on sisestatud kooskõlas artikliga 95 (vahi alla võtmist käsitlevad hoiatusteated) ja artikliga 98 (kohtumenetlusega seotud hoiatusteated).

SIS koosneb kahest eraldi osast: tehnilise abi üksus (C.SIS) ja riiklikud süsteemid (N.SIS, üks iga liikmesriigi kohta), mida ühendab võrgustik (SISNET). SIS toimib põhimõttel, et riiklikud süsteemid ei saa vahetada elektroonilisi andmeid omavahel otse, vaid ainult kesksüsteemi (C.SIS) kaudu.

Sellest hoolimata peaks liikmesriikidel olema võimalus vahetada kas kahe- või mitmepoolselt lisateavet, mis on vajalik teatavate Schengeni konventsiooni sätete rakendamiseks ja Schengeni konventsiooni IV jaotise täieliku rakendamise tagamiseks SISi kui terviku suhtes.

1.1.   SIRENE bürood  (17)

Schengeni konventsiooni artikli 92 lõikes 4 on sätestatud, et kooskõlas siseriiklike õigusaktidega vahetavad liikmesriigid kõnealuseks otstarbeks määratud asutuste (SIRENE) kaudu kogu teavet, mis on vajalik seoses hoiatusteadete sisestamisega ning võimaldab võtta asjakohaseid meetmeid juhul, kui süsteemis tehtud otsingute tulemusel leitakse isikud või esemed, kelle või mille andmed on sisestatud Schengeni infosüsteemi.

Schengeni konventsioonis sätestatud tegutsemispiirangute järgimiseks peab iga liikmesriik asutama keskse asutuse, mis on ainsaks kontaktpunktiks SISi andmetega seotud lisateabe vahetamiseks. Nimetatud kontaktpunkt, edaspidi SIRENE büroo, peab töötama täisvõimsusega ööpäev läbi ja seitse päeva nädalas.

1.2.   SIRENE käsiraamat

SIRENE käsiraamat on SIRENE büroode jaoks mõeldud juhiste kogu, milles kirjeldatakse üksikasjalikult selliseid eeskirju ja menetlusi, mille alusel toimub lisateabe kahe- või mitmepoolne vahetamine.

1.3.   Standardid

SIRENE kaudu tehtav koostöö tugineb järgmistele põhinõuetele:

1.3.1.   Kättesaadavus

Kõik liikmesriigid loovad riikliku SIRENE büroo, mis on ainsaks kontaktpunktiks nendele liikmesriikidele, kes rakendavad Schengeni infosüsteemi käsitlevaid Schengeni konventsiooni sätteid. SIRENE büroo tegutseb täisvõimsusega ööpäev läbi ja seitse päeva nädalas. Ühtlasi on ööpäev läbi ja seitse päeva nädalas piisavas mahus kättesaadavad tehniline analüüs, tugi ja lahendused.

1.3.2.   Järjepidevus

Kõik SIRENE bürood töötavad välja sisemise struktuuri, mis tagab juhtimise, töötajate ja tehnilise infrastruktuuri järjepidevuse. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et mitte kaotada tööjõu voolavuse tõttu oskusi ja kogemusi.

Kõikide SIRENE büroode juhatajad kohtuvad vähemalt kaks korda aastas, et hinnata büroodevahelise koostöö kvaliteeti ja võtta raskuste ilmnemisel vajalikke tehnilisi või organisatsioonilisi meetmeid ning vajaduse korral täpsustada menetlusi.

1.3.3.   Turvalisus

Bürooruumide turvalisus

SIRENE bürooruumide kaitseks on tarvis rakendada füüsilisi ja organisatsioonilisi turvameetmeid. Konkreetsed meetmed määratakse kindlaks iga Schengeni riigi ohuhinnangute tulemuste põhjal ja sõltuvad neist. Praktikas peavad kajastuma soovitused ja parimad tavad, mis esitati ELi Schengeni kataloogis „Schengeni infosüsteem, SIRENE” (18).

Konkreetsed turvameetmed võivad üksteisest erineda, sest peavad vastama SIRENE büroo vahetus ümbruskonnas ja selle konkreetses asukohas esinevatele ohtudele. Nende meetmete hulka võivad kuuluda eelkõige:

—	turvaklaasiga varustatud välisaknad;

—	julgestatud ja suletud uksed;

—	SIRENE bürood ümbritsevad telliskivi-/betoonmüürid;

—	videovalve (CCTV), sissetungimisvastased häiresüsteemid, sealhulgas sisenemiste, väljumiste ja tavatute sündmuste üle arvestuse pidamine;

—	kohapealsed või vajadusel kiiresti saabuvad turvatöötajad;

—	tulekustutussüsteem ja/või otseühendus tuletõrjeüksustega;

—	sihtotstarbelised ruumid, vältimaks, et töötajad, kes ei osale rahvusvahelistes politseikoostöömeetmetes või kellel puudub õigus dokumentidega tutvuda, peaksid sisenema SIRENE bürooruumidesse või neid läbima ning/või

—	piisav varutoide ja piisavad varusidevahendid.

Süsteemi turvalisus

Süsteemi turvalisust tagavad peamised põhimõtted on sätestatud Schengeni konventsiooni artiklis 118.

SIRENE bürool peaks olema füüsiliselt mujal asuv varuarvuti ja -andmebaasisüsteem juhuks, kui SIRENE büroos tekib tõsine hädaolukord.

1.3.4.   Ligipääsetavus

Lisateabe edastamise kohustuse täitmiseks peab SIRENE töötajatel olema otsene või kaudne ligipääs kogu asjaomasele riigisisesele teabele ja eksperdiabile.

1.3.5.   Sidevahendid

Operatiivside

SIRENE sidevahendina kasutatav erikanal on Schengeni keskkonna sideinfrastruktuur (SISNET) (19). Üksnes siis, kui kõnealune kanal ei ole kättesaadav, valitakse juhtumipõhiselt muu, tehnilistele võimalustele ning teadete edastamisele esitatavatele turva- ja kvaliteedinõuetele vastav ja konkreetses olukorras kõige kohasem sidevahend.

Kirjalikud teated jagatakse kahte kategooriasse: vabas vormis tekst ja standardvormid. Viimased peavad vastama 5. lisas esitatud juhistele. Vorme B, (20) C (21) ja D (22) edaspidi enam ei kasutata ja need eemaldatakse 5. lisast.

SIRENE töötajate vahelistes kahepoolsetes suhetes parimate võimalike tulemuste saavutamiseks kasutatakse keelt, mis on mõistetav mõlemale poolele.

SIRENE büroo vastab kõikidele teiste liikmesriikide SIRENE büroode kaudu esitatud teabetaotlustele võimalikult kiiresti. Igal juhul peab vastuse andma 12 tunni jooksul. Vt ka punkt 2.16, milles käsitletakse SIRENE vormidel kasutatavaid märkeid kiireloomulisuse kohta.

Igapäevatöö prioriteedid sõltuvad hoiatusteadete tüüpidest ja juhtumite olulisusest.

Mitte-operatiivside

SIRENE büroo peab mitteoperatiivse teabe vahetamiseks kasutama sihtotstarbelist SISNETi elektronposti aadressi.

SIRENE aadressiraamat (SAB)

SIRENE büroo kontaktandmed ja vastastikuseks suhtluseks ning koostööks vajalik teave kogutakse ja avaldatakse SIRENE aadressiraamatus (SAB). Kõik SIRENE bürood tagavad, et:

a)	SABis olevat teavet ei avaldata kolmandatele isikutele;

b)	SIRENE töötajad tunnevad ja kasutavad SABi;

c)	SABi haldaja uuendab SABi kantud andmed viivitamata.

1.3.6.   Transliteratsioonireeglid

SISNETi kaudu toimuvas SIRENE büroode vahelises suhtluses järgitakse 2. lisas esitatud transliteratsioonireegleid.

1.3.7.   Andmekvaliteet

Kõikide SIRENE büroode ülesanne on kooskõlastada SISi sisestatavate andmete kvaliteedi tagamist. Selle SIRENE büroodele artikli 92 lõikega 4 ja artikliga 108 pandud ülesande täimiseks peab SIRENE bürool olema vajalik riiklik pädevus ja suutlikkus. Seetõttu tuleb teha teatud riiklike andmete kvaliteedi audit, mis hõlmab hoiatusteadete/kokkulangevuste suhte ja andmete sisu analüüsi.

Koostöös riikliku SIRENE bürooga tuleb välja töötada riiklikud standardid lõppkasutajate koolitamiseks andmekvaliteedi põhimõtete ja tavade alal. On soovitatav, et SIRENE bürood osaleksid kõikide hoiatusteateid sisestavate asutuste koolitamisel ning juhiksid tähelepanu andmete kvaliteedile ja SISi kasutamise maksimeerimisele.

1.3.8.   Struktuur

Kõikide rahvusvahelise politseikoostöö eest vastutavate riiklike asutuste (sealhulgas SIRENE büroode) tegevus struktureeritakse kokkusobivaks tervikuks, et vältida pädevuste konflikti ja töö dubleerimist.

1.3.9.   Arhiveerimine

a)	Iga liikmesriik määrab kindlaks teabe säilitamise tingimused.

b)	Hoiatusteate sisestanud liikmesriigi SIRENE büroo tagab teistele liikmesriikidele pideva juurdepääsu kogu teabele oma hoiatusteadete kohta.

c)	Kõikide SIRENE büroode arhiivid peavad võimaldama asjaomast teavet kiiresti kätte saada, et pidada kinni teabeedastuse väga lühikestest tähtaegadest.

d)

Kooskõlas Schengeni konventsiooni artikliga 112A hoitakse teabevahetuse tulemusel SIRENE büroo failides säilitatavaid isikuandmeid ainult nii kaua, kui on vaja selle eesmärgi saavutamiseks, milleks need andmed esitati. Need andmed kustutatakse igal juhul hiljemalt üks aasta pärast seda, kui hoiatusteade või hoiatusteated asjaomase isiku või eseme kohta on SISist kustutatud. Andmeid, mis on seotud liikmesriigi välja antud konkreetse hoiatusteatega või sellise hoiatusteatega, millega seoses on liikmesriigi territooriumil võetud meetmeid, võib kooskõlas riigi õigusega säilitada siiski kauem.

e)	Teiste liikmesriikide saadetud lisateave säilitatakse vastavalt vastuvõtva liikmesriigi andmekaitset käsitlevatele õigusaktidele. Ühtlasi kohaldatakse vajaduse korral Schengeni konventsiooni VI jaotist, raamotsust 2008/977/JSK ja direktiivi 95/46/EÜ.

f)	Teave identiteedi väärkasutuse kohta kustutatakse pärast seda, kui asjaomane hoiatusteade on kustutatud.

1.4.   Töötajad

1.4.1.   Teadmised

SIRENE büroo töötajad oskavad võimalikult paljusid keeli ja ühe vahetuse personal peab suutma suhelda kõikide SIRENE büroodega.

SIRENE büroo töötajatel on vajalikud teadmised järgmistes valdkondades:

—	riiklikud ja Euroopa tasandi õiguslikud aspektid;

—	oma riigi õiguskaitseasutused ning

—	riiklikud ja Euroopa sisserände haldamise ja kohtusüsteemid.

Neil peab olema õigus tegeleda iseseisvalt mis tahes sissetuleva juhtumiga.

Eritaotluste või (õigusalase) eksperdiabi vajaduse korral peab neil olema võimalus pöörduda abi saamiseks oma ülemuse ja/või ekspertide poole.

Töötajatel, kes on tööl väljaspool tavatööaega, on sama pädevus, teadmised ja volitused ning neil on võimalus pöörduda ekspertide poole, kes on kättesaadavad telefoni teel.

Nõutav on nii tava- kui ka erandjuhtusid hõlmavad õigusalased teadmised. Sõltuvalt juhtumist võib seda käsitleda iga vajaliku õigustaustaga töötaja või õigusasutuse ekspert.

Töötajate värbamise eest vastutavad riigiasutused peavad uute töötajate värbamisel arvesse võtma kõiki eespool nimetatud oskusi ja teadmisi ning seejärel korraldama ametialase täiendusõppe kursusi või väljaõpet nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil.

Kui töötajatel on palju kogemusi, on nad võimelised tegutsema omal algatusel ja suudavad seega juhtumeid tõhusalt lahendada. Sellest tulenevalt on soovitav väike personalivoolavus, mis nõuab juhtkonna ühemõttelist toetust vastutuse delegeerimisele.

1.4.2.   Koolitus

Riiklik tasand

Riiklikul tasandil tagab piisav koolitus, et töötajad vastavad käesolevas käsiraamatus esitatud nõuetele (23).

Euroopa tasand

Vähemalt üks kord aastas korraldatakse ühiseid koolituskursusi, et edendada SIRENE büroode vahelist koostööd, võimaldades töötajatel kohtuda kolleegidega teistest SIRENE büroodest, jagada teavet riiklike töömeetodite kohta ning ühtlustada ja võrdsustada teadmiste taset. Lisaks suurendavad koolituskursused töötajate teadlikkust nende töö tähtsusest ja sellest, kui vajalik on vastastikune solidaarsus liikmesriikide ühise julgeoleku tagamiseks.

1.4.3.   Töötajate vahetamine

SIRENE bürood võivad kaaluda võimalust seada teiste SIRENE büroodega sisse töötajate vahetamise süsteem. Vahetuste eesmärk on parandada töötajate teadmisi töömeetoditest, näidata, kuidas on korraldatud teiste SIRENE büroode tegevus, ning anda võimalus luua isiklikke kontakte kolleegidega muudes liikmesriikides.

1.5.   Tehniline infrastruktuur

1.5.1.   SIRENE töökorraldussüsteem

Igal SIRENE bürool on elektrooniline haldussüsteem (töökorraldussüsteem), mis võimaldab suurt osa igapäevatööst automaatselt hallata.

1.5.2.   Andmete automaatne sisestamine

Hoiatusteadete SISi sisestamise viisina eelistatakse SISi sisestamise kriteeriumidele vastavate riiklike hoiatusteadete automaatset edastamist riiklikku Schengeni infosüsteemi. Kõnealune automaatne edastamine, mis hõlmab andmete kvaliteedikontrolli, peab olema läbipaistev ja sellega ei tohi kaasneda lisatööd hoiatusteate sisestanud asutusele.

1.5.3.   Andmete automaatne kustutamine

Kui riiklik süsteem võimaldab vastavalt eelmisele punktile riiklikke hoiatusteateid SISi automaatselt sisestada, peab SISiga seotud hoiatusteate riiklikust andmebaasist kustutamisel automaatselt kustuma ka vastav SISi hoiatusteade.

Kuna korduvaid hoiatusteateid ühe isiku kohta ei ole lubatud esitada, on võimaluse ja vajaduse korral soovitatav hoida sama isikut käsitlev teine ja järgnevad hoiatusteated riiklikul tasandil kättesaadavad, et need saaks sisestada kohe, kui esimene kõnealuse isiku kohta sisestatud hoiatusteade aegub.

1.5.4.   Andmevahetus SIRENE büroode vahel

Järgitakse SIRENE büroode vahelise andmevahetuse juhendit (24).

1.5.5.   SISi andmete kvaliteet

Andmekvaliteedi tagamise kooskõlastamiseks (vt punkt 1.3.7) peab igal SIRENE bürool olema vajalik IT-tugi.

2.   ÜLDMENETLUSED

Allpool kirjeldatud menetlusi kohaldatakse artiklite 95–100 kohaselt esitatud hoiatusteadete suhtes ja igale artiklile ainuomaseid erimenetlusi käsitletakse asjaomastes punktides.

2.1.   Korduvad hoiatusteated (artikkel 107)

Mõnikord võivad eri liikmesriigid esitada sama isiku või eseme kohta mitu hoiatusteadet. On tähtis, et selline olukord ei tekitaks lõppkasutajate hulgas segadust ja et neile oleks selge, milliseid meetmeid tuleb võtta, kui soovitakse hoiatusteadet sisestada. Seetõttu on kehtestatud mitmesugused menetlused korduvate hoiatusteadete avastamiseks ja on loodud tähtsuse järjekord, mille alusel saab hoiatusteateid SISi lisada.

Menetlustega nähakse ette,

—	et enne hoiatusteate sisestamist tuleb kontrollida, kas isik või ese on juba SISi sisestatud;

—	et tuleb konsulteerida teiste liikmesriikidega, kui hoiatusteate sisestamise tulemusena tekivad korduvad hoiatusteated, mis on omavahel vastuolus.

2.1.1.   Hoiatusteadete ühilduvus ja tähtsuse järjekord

Üks liikmesriik tohib ühe isiku või eseme kohta sisestada SISi ainult ühe hoiatusteate.

Seetõttu tuleks võimaluse ja vajaduse korral säilitada ühe ja sama isiku või eseme kohta esitatud teine ja järgnev hoiatusteade riiklikul tasandil, et sisestada need süsteemi juhul, kui esimene hoiatusteade aegub või kustutatakse.

Mitu liikmesriiki võivad sama isiku või eseme kohta sisestada hoiatusteated korraga, kui need ühilduvad.

Vahi alla võtmist käsitlevad hoiatusteated (artikkel 95) ühilduvad sisenemiskeeldu käsitlevate hoiatusteadetega (artikkel 96), kadunud isikutega seotud hoiatusteadetega (artikkel 97) ja kohtumenetlusega seotud hoiatusteadetega (artikkel 98). Need teated ei ühildu varjatud jälgimist ja erikontrolle käsitlevate hoiatusteadetega (artikkel 99). Kui tuvastatakse isik, kelle kohta on esitatud vahi alla võtmist käsitlev hoiatusteade ja sisenemiskeeldu käsitlev hoiatusteade, on vahi alla võtmine sisenemiskeelust tähtsam.

Sisenemiskeeldu käsitlevad hoiatusteated ühilduvad vahi alla võtmist käsitlevate hoiatusteadetega. Kõnealused hoiatusteated ei ühildu kadunud isikutega seotud hoiatusteadetega, kohtumenetlustega seotud hoiatusteadetega ning varjatud jälgimist ja erikontrolle käsitlevate hoiatusteadetega.

Kadunud isikutega seotud hoiatusteated ühilduvad vahi alla võtmist käsitlevate hoiatusteadete ja kohtumenetlusega seotud hoiatusteadetega. Kõnealused hoiatusteated ei ühildu sisenemiskeeldu käsitlevate ning varjatud jälgimist ja erikontrolle käsitlevate hoiatusteadetega.

Kohtumenetlusega seotud hoiatusteated ühilduvad vahi alla võtmist käsitlevate hoiatusteadete ja kadunud isikutega seotud hoiatusteadetega. Kõnealused hoiatusteated ei ühildu sisenemiskeeldu käsitlevate ning varjatud jälgimist ja erikontrolle käsitlevate hoiatusteadetega.

Varjatud jälgimist ja erikontrolle käsitlevad hoiatusteated ei ühildu vahi alla võtmist ja sisenemiskeeldu käsitlevate ning kadunud isikute ja kohtumenetlusega seotud hoiatusteadetega.

Artikli 99 raames ei ühildu omavahel varjatud jälgimist käsitlevad ja erikontrolle käsitlevad hoiatusteated.

Esemete kohta sisestatud eri kategooriatesse kuuluvad hoiatusteated ei ühildu omavahel (vt ühilduvuse tabel allpool).

Isikute kohta esitatud hoiatusteadete tähtsuse järjekord on järgmine:

—	vahi alla võtmine üle- või väljaandmise eesmärgil (artikkel 95);

—	Schengeni territooriumile sisenemise või seal viibimise keeld (artikkel 96);

—	isiku kaitse alla võtmine (artikkel 97);

—	varjatud jälgimine (artikkel 99);

—	erikontroll (artikkel 99);

—	asukoha teatamine (artiklid 97 ja 98).

Esemete kohta esitatud hoiatusteadete tähtsuse järjekord on järgmine:

—	varjatud jälgimine (artikkel 99);

—	erikontroll (artikkel 99);

—	arestimine või tõendina kasutamine (artikkel 100).

Kui kaalukate riiklike huvide tõttu on vaja käesolevast tähtsuse järjekorrast kõrvale kalduda, võib seda teha pärast konsulteerimist liikmesriikidega.

Isikute kohta esitatud hoiatusteadete ühilduvuse tabel

Tähtsuse järjekord	Vahi alla võtmist käsitlev hoiatusteade	Sisenemiskeeldu käsitlev hoiatusteade	Kadunud isikuga seotud hoiatus-teade (kaitse)	Varjatud jälgimist käsitlev hoiatusteade	Erikontrolli käsitlev hoiatusteade	Kadunud isikuga seotud hoiatusteade (asukoha teatamine)	Kohtumenetlusega seotud hoiatusteade
Vahi alla võtmist käsitlev hoiatusteade	jah	jah	jah	ei	ei	jah	jah
Sisenemiskeeldu käsitlev hoiatusteade	jah	jah	ei	ei	ei	ei	ei
Kadunud isikuga seotud hoiatusteade – kaitse	jah	ei	jah	ei	ei	jah	jah
Varjatud jälgimist käsitlev hoiatusteade	ei	ei	ei	jah	ei	ei	ei
Erikontrolli käsitlev hoiatusteade	ei	ei	ei	ei	jah	ei	ei
Kadunud isikuga seotud hoiatusteade –asukoha teatamine	jah	ei	jah	ei	ei	jah	jah
Kohtumenetlusega seotud hoiatusteade	jah	ei	jah	ei	ei	jah	jah

Esemete kohta esitatud hoiatusteadete ühilduvuse tabel

Tähtsuse järjekord	Varjatud jälgimist käsitlev hoiatusteade	Erikontrolli käsitlev hoiatusteade	Arestimist või tõendina kasutamist käsitlev hoiatusteade
Varjatud jälgimist käsitlev hoiatusteade	jah	ei	ei
Erikontrolli käsitlev hoiatusteade	ei	jah	ei
Arestimist või tõendina kasutamist käsitlev hoiatusteade	ei	ei	jah

2.1.2.   Kontrollimine, kas ühe isiku kohta on esitatud korduvaid hoiatusteateid

Selleks et vältida mitme omavahel kokkusobimatu hoiatusteate sisestamist, tuleb hoolikalt eristada sarnaste tunnustega isikuid. Seetõttu on hädavajalikud SIRENE büroode vahelised konsultatsioonid ja koostöö ning iga liikmesriik kehtestab asjakohased tehnilised menetlused, et avastada sellised juhtumid enne hoiatusteate sisestamist.

Kahe isiku samasuse kindlaksmääramise elemente kirjeldatakse üksikasjalikult käesoleva käsiraamatu 6. lisas.

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	kui uue hoiatusteate sisestamise taotluse läbivaatamise käigus selgub, et SISi on juba kantud isik, kelle isikusamasuse tuvastamiseks kasutatavad kohustuslikud andmed (perekonnanimi, eesnimi, sünnikuupäev) on samad, tuleb enne uue hoiatusteate heakskiitmist teha kontroll;

b)	uut hoiatusteadet sisestada kavatsev SIRENE büroo võtab vormi L kasutades ühendust hoiatusteate esitanud SIRENE bürooga, et selgitada, kas hoiatusteade on seotud sama isikuga;

c)

kui kontrolli käigus selgub, et andmed on samad ning võivad olla seotud sama isikuga, kohaldab uut hoiatusteadet sisestada kavatsev SIRENE büroo korduva hoiatusteate sisestamise menetlust. Kui kontrolli tulemusena selgub, et tegemist on kahe eri isiku andmetega, kiidab SIRENE büroo uue hoiatusteate sisestamise taotluse heaks.

2.1.3.   Läbirääkimised uue hoiatusteate sisestamise üle juhul, kui uus hoiatusteade ei ühildu olemasoleva hoiatusteatega

Kui hoiatusteate taotlus on vastuolus sama liikmesriigi esitatud hoiatusteatega, tagab riiklik SIRENE büroo, et SISis oleks olemas vaid üks hoiatusteade. Iga liikmesriik võib ise valida menetluse, mida ta sellisel juhul kohaldab.

Kui taotletav hoiatusteade ei ühildu ühe või mitme teise liikmesriigi poolt juba esitatud hoiatusteatega, on vaja saavutada asjaomaste riikide vaheline kokkulepe.

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	kui hoiatusteated ühilduvad, ei pea SIRENE bürood omavahel konsulteerima; kui hoiatusteated on üksteisest sõltumatud, peab uut hoiatusteadet sisestada sooviv liikmesriik otsustama, kas konsultatsioon on vajalik;

b)	kui hoiatusteated ei ühildu või nende ühilduvus on kaheldav, konsulteerivad SIRENE bürood omavahel, kasutades selleks vormi E, ning lõpuks sisestatakse vaid üks hoiatusteade;

c)	vahi alla võtmist käsitlevad hoiatusteated sisestatakse kohe, ootamata ära teiste liikmesriikidega konsulteerimise tulemusi;

d)

kui hoiatusteade, mis ei ühildu teiste hoiatusteadetega, tunnistatakse konsulteerimise tulemusena kõige tähtsamaks, võtavad teised hoiatusteated sisestanud liikmesriigid need uue hoiatusteate sisestamisel tagasi; vaidlused lahendatakse SIRENE büroode vaheliste läbirääkimiste käigus. Kui kindlaksmääratud tähtsuse järjekorra alusel kokkuleppele ei jõuta, jäetakse SISi kõige vanem hoiatusteade;

e)

kui hoiatusteade kustutatakse, teavitab C.SIS sellest liikmesriike, kes ei saanud varem oma hoiatusteadet sisestada. Sellisel juhul teavitab riiklik Schengeni infosüsteem SIRENE bürood automaatse sõnumiga, et ootele pandud hoiatusteate võib nüüd sisestada. SIRENE büroo kohaldab asjaomasesse teatekategooriasse kuuluva hoiatusteate sisestamise täielikku menetlust.

2.2.   Teabevahetus pärast kokkulangevuse avastamist

„Kokkulangevus” on olukord, kus lõppkasutaja teeb SISis otsingu ja leiab sisestatud üksikasjadele vastava hoiatusteate.

Lõppkasutaja võib taotleda SIRENE büroolt lisateavet, et kohaldada tõhusalt käesoleva käsiraamatu 4. lisas esitatud SISi tabelis 4, 10 või 16 sätestatud menetlusi (võetavad meetmed).

Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, tuleb hoiatusteate esitanud liikmesriiki kokkulangevusest ja selle tagajärgedest teavitada.

2.2.1.   Menetlus pärast kokkulangevuse avastamist

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	üldjuhul teavitatakse isiku või eseme kohta sisestatud hoiatusteate kokkulangevusest hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE bürood, kasutades selleks vormi G;

b)	kui kokkulangevusest teavitatakse hoiatusteate esitanud liikmesriiki, tuleks vormi G lahtrisse 090 märkida kohaldatav Schengeni konventsiooni artikkel ja vajalik lisateave (näiteks „ALAEALINE”);

c)	vormil G tuleb kokkulangevuse kohta esitada võimalikult palju teavet, sealhulgas märkida lahtrisse 088 võetud meetmed. Hoiatusteate väljastanud liikmesriik võib lahtris 089 taotleda lisateavet;

d)	vajaduse korral saadab hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo pärast kokkulangevuse avastamist kogu asjaomase konkreetse teabe;

e)	kokkulangevuse avastanud liikmesriigi SIRENE büroo peab võtma meetmeid, et toetada taotletud meetmete tõhusat rakendamist (võetavad meetmed);

f)	kui kokkulangevuse avastanud liikmesriigi SIRENE büroo soovib esitada lisateavet pärast seda, kui vorm G on ära saadetud, kasutab ta vormi M;

g)

kui kokkulangevus avastatakse isiku suhtes, kelle kohta on esitatud artikli 95 kohane hoiatusteade, või alaealise suhtes, kelle kohta on esitatud artikli 97 kohane hoiatusteade, peab kokkulangevuse avastanud liikmesriigi SIRENE büroo andma pärast vormi G saatmist vajaduse korral hoiatusteate esitanud SIRENE büroole kokkulangevusest teada ka telefoni teel;

h)	artikli 96 kohased hoiatusteated esitanud liikmesriikide SIRENE büroosid ei ole tingimata vaja kokkulangevusest teavitada, ent seda võidakse teha eriolukordades, kui on vajalik lisateave. Erimenetluse kohta vt punkt 4.

2.2.2.   Lisateabe edastamine

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	SIRENE bürood võivad edastada lisateavet artiklite 95–100 kohaste hoiatusteadete kohta ning tegutseda seejuures õigusasutuste nimel, kui teave kuulub vastastikuse õigusabi valdkonda;

b)

SIRENE edastab isikute kohta, kelle suhtes on esitatud artikli 97 kohane hoiatusteade ja kelle kaitseks peab võtma meetmeid, võimalikult palju meditsiinilist teavet kooskõlas kehtivate andmekaitse-eeskirjadega. Edastatud meditsiinilist teavet hoitakse vaid nii kaua, kui see on tingimata vajalik, ja kasutatakse vaid kõnealuse isiku raviks.

2.3.   Kui kokkulangevuse avastamise järgseid menetlusi ei ole võimalik järgida (artikli 104 lõige 3)

Kui pärast kokkulangevuse avastamist ei ole võimalik kasutada tavapäraseid menetlusi, vahetatakse andmeid järgmiste eeskirjade kohaselt:

a)	kokkulangevuse avastanud liikmesriik teavitab SIRENE büroo kaudu kohe hoiatusteate esitanud liikmesriiki sellest, et ei suuda menetlust järgida, ning esitab oma põhjendused, kasutades selleks vormi H;

b)	asjaomased liikmesriigid võivad seejärel kokku leppida, milliseid menetlusi järgida kooskõlas oma siseriiklike õigusaktide ja Schengeni konventsiooniga.

2.4.   Kui hoiatusteate algset eesmärki muudetakse (artikli 102 lõige 3)

Artikli 102 lõike 3 kohaselt võib andmeid kasutada algse hoiatusteate eesmärgist erineval otstarbel, kuid seda vaid pärast kokkulangevuse avastamist ning eesmärgiga hoida ära vahetu tõsine oht avalikule korrale ja turvalisusele, tõsistel riigi julgeolekuga seotud kaalutlustel või hoidmaks ära rasket kuritegu.

Hoiatusteate eesmärki võib muuta ainult hoiatusteate esitanud liikmesriigi eelneval nõusolekul.

Kui hoiatusteate eesmärki muudetakse, toimub teabevahetus vastavalt järgmistele eeskirjadele:

a)	kokkulangevuse avastanud liikmesriik selgitab SIRENE büroo kaudu hoiatusteate esitanud liikmesriigile põhjusi, miks ta taotleb algse eesmärgi muutmist (vorm I);

b)	hoiatusteate esitanud liikmesriik uurib võimalikult kiiresti, kas kõnealust taotlust on võimalik täita, ning teatab eesmärgi muutmist taotlevale liikmesriigile SIRENE büroo kaudu oma otsuse;

c)	vajaduse korral võib hoiatusteate esitanud liikmesriik kehtestada tingimused, kuidas andmeid kasutada.

Kui hoiatusteate esitanud liikmesriik on avaldanud oma nõusolekut, võib kokkulangevuse avastanud liikmesriik kasutada andmeid eesmärgil, mida ta taotles ja mille hoiatusteate esitanud riik heaks kiitis. Ta järgib kõiki kehtestatud tingimusi.

2.5.   Andmed, mis on juriidiliselt või faktiliselt ebaõiged (artikkel 106)

Artikli 106 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud, et juriidilised või faktivead tuleb parandada.

Kui leitakse, et andmed on juriidiliselt või faktiliselt ebaõiged või vastuvõetamatud, vahetatakse teavet vastavalt järgmisele eeskirjale:

a)	andmetes vea avastanud liikmesriik teatab sellest SIRENE büroo kaudu hoiatusteate esitanud liikmesriigile, kasutades vormi J;

b)	kui liikmesriigid on ühel nõul, järgib hoiatusteate esitanud liikmesriik vea parandamisel riiklikke menetlusi;

c)	kui liikmesriigid ei ole ühel nõul, teeb vea avastanud liikmesriigi SIRENE büroo oma riigi vastutavale asutusele ettepaneku pöörduda asjaomases küsimuses ühise järelevalveasutuse poole.

2.6.   Õigus andmetega tutvuda ja neid parandada (artiklid 109 ja 110)

Igaühel on õigus tutvuda teda käsitlevate andmetega ja nõuda andmetes esinevate vigade parandamist. Tutvumine peab toimuma kooskõlas selle riigi õigusega, kus taotlus esitatakse.

Liikmesriik ei tohi lubada, et isik tutvub hoiatusteatega, mille on esitanud teine liikmesriik, ilma et ta oleks selle riigiga esmalt konsulteerinud, kasutades selleks vormi K.

2.6.1.   Teabevahetus seoses õigusega andmetega tutvuda või neid parandada

Kui andmetega tutvumise või nende parandamise taotlusest peab teavitama riigiasutusi, vahetatakse teavet vastavalt järgmistele eeskirjadele:

a)

kõik SIRENE bürood kohaldavad nimetatud andmetega tutvumise õiguse suhtes siseriiklikku õigust. Sõltuvalt juhtumi asjaoludest SIRENE bürood kas edastavad neile saabunud andmetega tutvumise või nende parandamise taotlused vastutavatele riigiasutustele või teevad oma volituste piires nende taotluste kohta otsuseid ise;

b)	kui vastutavad riigiasutused küsivad teavet kõnealuse tutvumisõiguse kasutamise kohta, edastavad asjaomase liikmesriigi SIRENE bürood neile küsitud teabe.

2.6.2.   Teave teiste liikmesriikide esitatud hoiatusteadetega tutvumise, nende parandamise või kustutamise taotluste kohta

Teavet teiste liikmesriikide poolt SISi sisestatud hoiatusteadete kohta vahetatakse võimalikult suurel määral riiklike SIRENE büroode kaudu.

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	andmetega tutvumise, nende parandamise või kustutamise taotlused edastatakse hoiatusteate esitanud liikmesriigile võimalikult kiiresti, et see liikmesriik saaks välja kujundada oma seisukoha;

b)	hoiatusteate esitanud liikmesriik teavitab taotluse saanud liikmesriiki oma seisukohast, edastades taotlusele vastamiseks vajaliku teabe;

c)	kõnealune liikmesriik võtab arvesse kõiki taotluse menetlemise õiguslikke tähtaegu;

d)	liikmesriik, kes on saanud üksikisikult andmetega tutvumise, parandamise või kustutamise taotluse, võtab kõik vajalikud meetmed, et vastata õigel ajal.

Kui hoiatusteate esitanud liikmesriik saadab oma seisukoha andmetega tutvumise, nende parandamise või kustutamise taotluse saanud liikmesriigi SIRENE büroole, tagab viimane, et seisukoht edastatakse võimalikult kiiresti taotluse kohta otsuse tegemise eest vastutavale asutusele.

2.6.3.   Teave tutvumis- ja parandamismenetluste kohta

Kohaldatakse järgmist menetlust:

SIRENE bürood hoiavad üksteist kursis isikuandmetega tutvumise ja nende parandamise kohta vastu võetud siseriiklike õigusaktidega ning samuti kõnealustesse õigusaktidesse tehtud muudatustega.

2.7.   Hoiatusteate kustutamine, kui selle säilitamise tingimused ei ole enam täidetud

SIRENE büroo teavitab liikmesriike, kes ei saanud oma hoiatusteadet sisestada, et on avastatud kokkulangevus ja hoiatusteade on kustutatud. Kokkulangevuse avastanud liikmesriigi SIRENE büroo esitatud vormil G sisalduv teave esitatakse vormil M.

Välja arvatud juhul, kui hoiatusteade kustutatakse kokkulangevuse tõttu, saab hoiatusteate kustutada otse C.SIS (kui aegumiskuupäev on möödunud) või kaudselt see talitus, kes kõnealuse hoiatusteate SISi sisestas (kui hoiatusteate säilitamise tingimused ei ole enam täidetud).

Mõlemal juhul peaks riiklik Schengeni infosüsteem C.SISilt saadud kustutamismärget automaatselt töötlema.

2.8.   Identiteedi väärkasutus

Identiteedi (nimi, eesnimi, sünniaeg) väärkasutus tekib olukordades, kus õiguserikkuja kasutab teise olemasoleva isiku identiteeti. Väärkasutusega on tegemist eelkõige siis, kui dokumenti kasutatakse tegeliku omaniku kahjuks.

Liikmesriik, kes sisestab lahtrisse „identiteedi kategooria” koodi 3, saadab samaaegselt hoiatusteate sisestamisega SISi või selle muutmisega vormi Q.

Kui SISi kontrollimisel avastatakse lahtris „identiteedi kategooria” kood 3, peab kontrolliv ametnik võtma ühendust riikliku SIRENE bürooga, et saada lisateavet, mille abil teha kindlaks, kas kontrollitav isik on tagaotsitav või väärkasutatud identiteediga isik.

Kohe, kui on selge, et isiku identiteeti on väärkasutatud, lisatakse hoiatusteatesse kood 3.

Lisateavet isiku kohta, kelle identiteeti on väärkasutatud, võib töödelda ainult juhul, kui ta on andnud kõikide andmete töötlemiseks vabatahtliku ja sõnaselge nõusoleku.

Isik, kelle identiteeti on väärkasutatud, annab enda sõnaselgel nõusolekul ja riiklikke menetlusi järgides hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroole teavet, mis on vajalik, et vältida väära tuvastamise negatiivseid tagajärgi, sealhulgas lähemad üksikasjad enda kohta, andmed isikut tõendavate dokumentide kohta, ja/või täidab vormi Q.

Ühtlasi võib hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo allpool esitatud tingimusi järgides talletada toimikus väärkasutatud identiteediga isiku foto ja sõrmejäljed.

Vormil Q viitab vaid Schengeni number selle isiku andmetele, keda nimetatud SISi hoiatusteatega taga otsitakse, ning kõik muud andmed käsitlevad identiteedi väärkasutamise ohvrit. Teabe sisestamine lahtrisse 052 (dokumendi väljaandmise kuupäev) on kohustuslik. Lahtrisse 083 (üksikasjalik teave hoiatusteate kohta) kantakse vajaduse korral identiteedi väärkasutuse juhtumiga seotud lisateave (näiteks täiendavad erisused) ja seal tuleb alati viidata kontakttalitusele, kellel on hoiatusteate kohta lisateavet.

Lisaks, kui selgub, et isik, kelle kohta on SISi sisestatud hoiatusteade, kasutab vääriti kellegi teise identiteeti, kontrollib hoiatusteate esitanud liikmesriik, kas väärkasutatud identiteeti on vaja SISi hoiatusteates säilitada (tagaotsitava isiku leidmiseks).

Väärkasutatud identiteediga isiku andmeid, sealhulgas sõrmejälgi ja fotosid, võib kasutada ainult selleks, et teha kindlaks kontrollitava isiku identiteet, ning neid ei tohi mingil juhul kasutada ühelgi teisel eesmärgil. Teave väärkasutatud identiteeti kohta kustutatakse pärast asjaomase hoiatusteate kustutamist.

2.9.   Varjunime sisestamine

Selleks et vältida varjunime sisestamisel mis tahes kategooria hoiatusteadete kokkusobimatust või süütutele ohvritele probleemide tekitamist, peavad SIRENE bürood üksteist varjunimest teavitama ning edastama kogu asjakohase teabe tagaotsitava isiku tegeliku identiteedi kohta, kui see teave on neile kättesaadav. Varjunimede lisamise eest vastutab algse hoiatusteate sisestanud liikmesriik. Kui teine liikmesriik avastab varjunime, edastab ta selle hoiatusteate algselt sisestanud liikmesriigile.

2.10.   SIRPIT (SIRENE Picture Transfer – SIRENE pildiedastus)

2.10.1.   SIRPITi (SIRENE pildiedastuse) arendamine ja taust

SIRENE bürood peaksid isikute tuvastamiseks suutma vahetada sõrmejälgi ja fotosid.

SIRPITi menetlus võimaldab juhul, kui avastatud isiku identiteedi suhtes on kahtlusi, vahetada SIRENE büroode vahel kiiresti ja elektrooniliselt fotosid ja sõrmejälgi, et võrrelda avastatud isiku sõrmejälgi ja fotosid selle isiku sõrmejälgede ja fotodega, kelle kohta hoiatusteade esitati.

2.10.2.   Vahetatud andmete kasutamine, sealhulgas arhiveerimine

Artiklites 95–100 nimetatud andmete kasutamise piirangud on sätestatud Schengeni konventsioonis. SIRPITi kaudu vahetatud fotode ja sõrmejälgede kasutamine, sealhulgas arhiveerimine, peab direktiivi 95/46/EÜ, raamotsuse 2008/977/JSK ja Euroopa Nõukogu konventsiooni 108 kohaselt vastama Schengeni konventsiooni asjaomastele sätetele ja asjaomases riigis kehtivatele andmekaitset käsitlevatele õigusaktidele.

2.10.3.   Tehnilised nõuded

Iga SIRENE büroo peab täitma SIRPITi tehnilisi nõudeid.

Ühest küljest peab SIRENE büroo suutma vahetada elektroonilisi taotlusi ja tulemusi võrdluse tegemiseks või identiteedi kinnitamiseks ja teisest küljest peab ta olema võimeline saatma elektrooniliselt (muudatusteta) taotlusi ja saama tulemusi oma riiklikult identifitseerimistalituselt.

Sõrmejäljed või fotod saadetakse spetsiaalselt SIRPITi jaoks loodud andmesisestuskuvarile manusena.

2.10.4.   Riiklik identifitseerimistalitus

Riiklik identifitseerimistalitus saab taotlusi vaid oma riiklikult SIRENE büroolt ja saadab vastuseid üksnes talle.

2.10.5.   SIRENE vormi L kasutamine

SIRPITi kaudu toimunud edastusest (taotlus võrdluse tegemiseks ja selle tulemus) antakse teada vormiga L, kasutades selleks kõikide SIRENE vormide jaoks kasutatavat tavakanalit. Vorm L saadetakse samal ajal kui sõrmejäljed ja/või fotod.

2.10.6.   SIRPITi menetlus

Selle liikmesriigi SIRENE bürood, kus isik avastati, nimetatakse edaspidi „isiku avastanud SIRENE büroo”.

SISi hoiatusteate sisestanud riigi SIRENE bürood nimetatakse edaspidi „baasvõrdlusmaterjali andev SIRENE büroo”.

Menetlust on võimalik teostada kahel viisil:

2.10.6.1.   Võrdluse teeb isiku avastanud SIRENE büroo

a)	Isiku avastanud SIRENE büroo saadab tavapärase elektroonilise kanali kaudu vormi G ja palub andmeväljal 089, et baasvõrdlusmaterjali andev SIRENE büroo saadaks võimalikult kiiresti vormi L ning sõrmejäljed ja fotod, kui need on kättesaadavad.

b)	Baasvõrdlusmaterjali andev SIRENE büroo vastab vormiga L. Kui sõrmejäljed ja fotod on kättesaadavad, teatab baasvõrdlusmaterjali andev SIRENE büroo lahtris 083, et sõrmejäljed ja/või fotod saadetakse võrdluse tegemiseks.

c)	Isiku avastanud SIRENE büroo saadab sõrmejäljed ja fotod võrdluse tegemiseks riiklikule identifitseerimistalitusele ja küsib tulemust sama kanali kaudu.

d)	Isiku avastanud SIRENE büroo saadab baasvõrdlusmaterjali andnud SIRENE büroole võrdluse tulemuse vormiga L (andmeväljal 083).

2.10.6.2.   Võrdluse teeb baasvõrdlusmaterjali andev SIRENE büroo

a)	Isiku avastanud SIRENE büroo saadab tavapärase elektroonilise kanali kaudu vormi G ja vormi L ning teatab vormi L lahtris 083, et sõrmejäljed ja fotod saadetakse võrdluse tegemiseks.

b)	Baasvõrdlusmaterjali andev SIRENE büroo saadab sõrmejäljed ja fotod võrdluse tegemiseks riiklikule identifitseerimistalitusele ja küsib tulemust sama kanali kaudu.

c)	Baasvõrdlusmaterjali andev SIRENE büroo saadab isiku avastanud SIRENE büroole võrdluse tulemuse vormiga L (lahtris 083).

Pärast võrdlust võib isiku avastanud SIRENE büroo kooskõlas Schengeni konventsiooni artikliga 112A säilitada SISi sisestatud isiku sõrmejäljed ja fotod toimikus juhuks, kui on vaja teha täiendavaid võrdlusi.

SISi sisestatud isiku andmetele mittevastanud isiku sõrmejälgi ja fotosid, mis edastati SIRPITi süsteemi kaudu, tuleb menetleda vastavalt Schengeni konventsiooni sätetele, asjaomases riigis kehtivatele andmekaitset käsitlevatele õigusaktidele ning vajaduse korral kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ, raamotsusega 2008/977/JSK ja Euroopa Nõukogu konventsiooniga 108.

2.10.6.3.   Andmesisestuskuvar

Sisestusmudel (Input Mask) töötatakse välja Interpoli olemasoleva sisestusmudeli alusel (ANSI/NIST standard).

Sisestusmudel sisaldab järgmist teavet:

1)	Schengeni identifitseerimisnumber (25) (vt allpool märkus 1),

2)	viitenumber (25) (vt märkus 1),

3)	sõrmejälgede võtmise kuupäev,

4)	sõrmejälgede võtmise koht,

5)	foto tegemise kuupäev,

6)	sõrmejälgede võtmise põhjus (sõrmejälgede edastamise aluseks oleva hoiatusteate põhjus),

7)	perekonnanimi (25) (vt märkus 2),

8)	eesnimi (25) (vt märkus 2),

9)	sünninimi,

10)	kas isik on tuvastatud,

11)	sünniaeg (25),

12)	sünnikoht,

13)	kodakondsus,

14)	sugu (25),

15)	lisateave.

Märge:

Märkused:

1)	sissekanne tehakse kas lahtrisse 1 või lahtrisse 2;

2)	lahtrisse võib sisestada märke „teadmata”.

Võimaluse korral sisestatakse sõrmejälgede võtmise koht ja kuupäev.

2.11.   SIRENE büroode roll Euroopa Liidu politseikoostöös

Schengeni konventsiooni kohane lisateabe vahetamine ei takista SIRENE büroosid täitmast rahvusvahelise politseikoostöö valdkonnaga seotud ülesandeid, mis on neile antud selliste siseriiklike õigusaktidega, millega rakendatakse muid Euroopa Liidu õigusakte.

SIRENE büroodele võib anda lisaülesandeid eelkõige selliste siseriiklike õigusaktidega, millega rakendatakse nõukogu raamotsust 2006/960/JSK, (26) Schengeni konventsiooni artiklitega 39 ja 46 niivõrd, kuivõrd neid ei ole asendatud raamotsusega 2006/960/JSK, Schengeni konventsiooni artiklitega 40 või 41, või juhul, kui teave kuulub vastastikuse õigusabi valdkonda.

Kui SIRENE büroo saab teiselt SIRENE büroolt taotluse, mis siseriikliku õiguse kohaselt ei kuulu tema pädevusse, edastab ta selle viivitamata pädevale asutusele ja teavitab sellest taotluse esitanud SIRENE bürood. Vajaduse korral aitab ta taotluse esitanud SIRENE bürood suhtluses asjaomase pädeva asutusega.

2.12.   SIRENE ja Interpoli vahelised suhted

SISi eesmärk ei ole Interpoli asendada ega tema tegevust dubleerida. Kuigi ülesanded võivad kattuda, erinevad põhimõtted, mis on tegevuse ja liikmesriikide vahelise koostöö aluseks Schengeni raames, märkimisväärselt Interpoli vastavatest põhimõtetest. Seetõttu tuleb kehtestada eeskirjad SIRENE büroode ja Interpoli riiklike keskbüroode (NCB) vaheliseks riikliku tasandi koostööks.

Kokku on lepitud järgmistes põhimõtetes:

2.12.1.   SISi hoiatusteadete prioriteetsus Interpoli hoiatusteadete ees

SISi hoiatusteated ja mis tahes teabe vahetamine kõnealuste hoiatusteadete kohta on alati prioriteetsed Interpoli hoiatusteadete ja Interpoli kaudu teabe vahetamise ees. See on eriti tähtis juhul, kui hoiatusteated on omavahel vastuolus.

2.12.2.   Sidekanali valik

Järgitakse põhimõtet, et Schengeni hoiatusteated on ülimuslikud Interpoli hoiatusteadete ees, ja tagatakse, et seda põhimõtet järgivad ka liikmesriikides asuvad Interpoli riiklikud keskbürood. Pärast Schengeni hoiatusteate sisestamist edastavad SIRENE bürood kogu teabe hoiatusteate ja selle sisestamise eesmärgi kohta. Kui liikmesriik soovib sidekanalit vahetada, peab ta enne nõu teiste pooltega. Sidekanalit võib vahetada ainult erijuhtudel.

2.12.3.   Interpoli hoiatusteadete kasutamine ja levitamine Schengeni riikides

Arvestades SISi hoiatusteadete prioriteetsust Interpoli hoiatusteadete ees, kasutatakse Interpoli hoiatusteateid üksnes erandjuhtudel (nt juhul kui hoiatusteadet ei saa SISi sisestada, sest konventsioonis puudub vastav alussäte, hoiatusteate sisestamine ei ole tehnilistel põhjustel võimalik või SISi hoiatusteate sisestamiseks ei ole piisavalt teavet). Schengeni alal ei ole lubatud paralleelsed hoiatusteated SISis ja Interpoli kaudu. Interpoli kanalite kaudu levitatavad hoiatusteated, mis hõlmavad kas täielikult või osaliselt Schengeni ala (Interpoli levitsoon 2) peavad sisaldama järgmist märkust: „Tsoon 2, välja arvatud Schengeni riigid”.

2.12.4.   Teabe edastamine kolmandatele riikidele

SISi sisestatud teavet üldjuhul kolmandatele riikidele ei edastata. Kui liikmesriik on esitanud hoiatusteate, otsustab hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo, kas edastada teave kolmandatele riikidele (volitused, levitamise vahendid ja kanal). Seda tehes järgib SIRENE büroo vajaduse korral Schengeni konventsiooni, raamotsuse 2008/977/JSK ja direktiivi 95/46/EÜ sätteid isikuandmete kaitse kohta. Interpoli kanali kasutamise võimalus sõltub siseriiklikest sätetest või menetlustest.

2.12.5.   Kokkulangevus ja hoiatusteate kustutamine

Schengeni riigid tagavad, et SIRENE bürood ja Interpoli riiklikud keskbürood teavitavad riiklikul tasandil üksteist kokkulangevusest.

Hoiatusteadet tohib kustutada vaid selle esitanud asutus.

2.12.6.   SIRENE büroode ja Interpoli riiklike keskbüroode vahelise koostöö parandamine

Iga liikmesriik võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada SIRENE büroo ja Interpoli riikliku keskbüroo vahel riiklikul tasandil tõhus teabevahetus.

2.13.   Koostöö Europoli ja Eurojustiga

SIRENE büroode vaheliseks sujuvamaks koostööks tuleb kehtestada asjakohased siseriiklikud menetlused, ja seda eelkõige juhuks, kui Europol või Eurojust kasutab SISi ja avastab kokkulangevuse.

2.14.   Eriotsingud

2.14.1.   Geograafiline sihtotsing

Geograafiline sihtotsing on otsing, mis toimub olukorras, kus taotleval riigil on kindlad tõendid, et tagaotsitav isik või ese asub teatavas piiratud geograafilises piirkonnas. Sellisel juhul võidakse õigusasutuse taotlus kohe kättesaamise järel rahuldada.

Geograafilisi sihtotsinguid tehakse Schengeni alal SISi hoiatusteate alusel. Asjaomane vorm M, mis saadetakse samal ajal, kui luuakse hoiatusteade või saadakse teavet asukoha kohta, sisaldab teavet tagaotsitava isiku või eseme asukoha kohta. Tagaotsitava isiku kohta sisestatakse SISi hoiatusteade, et tagada eelvangistuse taotluse kohese täitmise võimalus (konventsiooni artikkel 64 ning Euroopa vahistamismäärust käsitleva raamotsuse artikli 9 lõige 3).

Selline hoiatusteade suurendab eduvõimalusi, kui isik või ese liigub Schengeni ala sees ootamatult ühest kohast teise. Hoiatusteate loomata jätmine on võimalik vaid erijuhtudel, eelkõige siis, kui hoiatusteate loomiseks ei ole piisavalt teavet.

2.14.2.   Otsing, milles osalevad sihtotsinguid tegevad eripolitseiüksused (FAST)

Taotluse saanud liikmesriigi SIRENE bürood peaksid asjakohastel juhtudel kasutama ka sihtotsinguid tegevate eriüksuste (FAST) teenuseid. Nimetatud politseiüksuste vaheline rahvusvaheline koostöö ei tohi asendada hoiatusteate sisestamist SISi. Selline koostöö ei tohi minna vastuollu SIRENE büroo keskse rolliga SISi kasutamisel otsingute tegemiseks.

Selleks et tagada, et hoiatusteate esitanud liikmesriigi FASTi üksus teavitab oma riigi SIRENE bürood SISi sisestatud hoiatusteatega seotud käimasolevast operatsioonist, luuakse asjakohane koostöömehhanism. Vajaduse korral teavitab SIRENE büroo teisi SIRENE büroosid.

SIRENE bürood tagavad lisateabe, sealhulgas kokkulangevusi käsitleva teabe kiire edastamise riiklikule FASTi üksusele, kui viimane on otsinguga seotud.

2.15.   Lipu lisamine

Lipp lisatakse teise liikmesriigi taotluse korral.

Schengeni konventsiooni artikli 94 lõikega 4, artikli 95 lõikega 3, artikliga 97 ja artikli 99 lõikega 6 lubatakse liikmesriigil igal ajal keelduda taotletud meetme võtmisest oma territooriumil ning taotleda kooskõlas artiklitega 95, 97 või 99 hoiatusteatele lipu lisamist, kui ta leiab, et hoiatusteade on vastuolus tema siseriikliku õigusega, tema rahvusvaheliste kohustustega või oluliste riiklike huvidega. Esitatakse ka taotluse põhjused.

Kui artiklite 97 ja 99 kohastele hoiatusteadetele lisatakse lipp, ei ilmu hoiatusteade ekraanile, kui süsteemi kasutab lõppkasutaja. Alternatiivne menetlus kehtib ainult artikli 95 kohaste hoiatusteadete puhul. Kõik liikmesriigid tuvastavad lippu vajavad hoiatusteated võimalikult kiiresti.

2.15.1.   Konsultatsioon liikmesriikidega lipu lisamise korral

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)

kui liikmesriik tahab lisada lippu, peab ta esitama enda SIRENE büroo kaudu hoiatusteate esitanud liikmesriigile vastava taotluse, kasutades selleks vormi F lahtreid 071–074 (27). Üksikasjalikum teave siseriikliku õiguse kohta märgitakse lahtrisse 080 ja vajaduse korral esitatakse lisateave lipu taotlemise põhjuste ja hoiatusteate kohta lahtris 083;

b)	hoiatusteate esitanud liikmesriik lisab lipu viivitamata;

c)	pärast teabe vahetamist võib esineda olukordi, kus lipu lisamist taotlenud liikmesriigiga peetud konsultatsioonide käigus esitatud teabe alusel tuleb hoiatusteadet muuta või see kustutada või taotlus tagasi võtta.

2.15.2.   Lipu eemaldamise taotlus

Liikmesriigid esitavad taotluse varem taotletud lipu eemaldamiseks niipea, kui lipu lisamise põhjus enam ei kehti. See võib olla vajalik eelkõige siis, kui muudetakse siseriiklikke õigusakte või kui juhtumiga seotud lisateabe vahetamise käigus selgub, et Schengeni konventsiooni artikli 94 lõikes 4, artikli 95 lõikes 3, artiklis 97 või artikli 99 lõikes 6 nimetatud asjaolud enam ei kehti.

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)

varem lipu lisamist taotlenud SIRENE büroo palub hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE bürool lipp eemaldada. Taotlus esitatakse vormil F. Kasutatakse lahtrit 075 (28). Üksikasjalikum teave siseriikliku õiguse kohta märgitakse lahtrisse 080 ja vajaduse korral esitatakse lisateave lipu eemaldamise põhjuste ja hoiatusteate kohta lahtris 083;

b)	hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo eemaldab lipu viivitamata.

2.16.   Kiireloomulisuse märkimine SIRENE vormidel

SIRENE vormidele, millega taotluse saanud SIRENE büroo peab esmajärjekorras tegelema, võib teha märke „KIIRE”, millele lisatakse kiireloomulisuse põhjus. Vajaduse korral kantakse see teave SIRENE vormide lahtrisse 083 esimesena.

3.   ARTIKLI 95 KOHASED HOIATUSTEATED (29)

Menetlusel on järgmised etapid:

—	liikmesriigis enne hoiatusteate esitamist tehtav kontroll;

—	korduvad hoiatusteated;

—	lisateabe saatmine liikmesriikidele;

—	lipu lisamine teise liikmesriigi taotluse korral;

—	SIRENE büroo toimingud artikli 95 kohase hoiatusteate saamise korral;

—	teabevahetus pärast kokkulangevuse avastamist;

—	hoiatusteate kustutamine;

—	identiteedi väärkasutus.

3.1.   Liikmesriigis enne hoiatusteate esitamist tehtav kontroll

Enamiku artikli 95 kohaste uute hoiatusteadete aluseks on Euroopa vahistamismäärus. Lisaks on artikli 95 kohase hoiatusteate alusel võimalik taotleda isiku eelvangistamist enne väljaandmise taotluse saamist. Kontrollid, mis tuleb enne hoiatusteate esitamist mõlemal juhul teha, on järgmised:

Euroopa vahistamismääruse/väljaandmistaotluse peab välja andma hoiatusteadet esitava liikmesriigi õigusasutus, kellele on antud vastav ülesanne.

Euroopa vahistamismääruses/väljaandmistaotluses ja vormil A (eelkõige Euroopa vahistamismääruse jaotises e: „kuriteo/kuritegude toimepaneku tehiolude kirjeldus, sealhulgas aeg ja koht” ning vormi A lahtris 044: „kuritegude kirjeldus”), peab esitama piisavalt üksikasjalikku teavet, et teised SIRENE bürood saaksid hoiatusteadet kontrollida.

3.2.   Kontrollimine, kas liikmesriigi õigus lubab isikuid üleandmiseks või väljaandmiseks vahistada

Hoiatusteadet esitav liikmesriik kontrollib, kas taotletav vahi alla võtmine on teiste liikmesriikide õiguse alusel lubatud.

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	kontrollitakse, kas kõik liikmesriigid suudavad hoiatusteatega seotud tegevust ellu viia;

b)	kahtluse korral konsulteeritakse asjaomase SIRENE bürooga ja edastatakse või vahetatakse kontrolliks vajalikku teavet.

Iga liikmesriik võtab asjakohaseid tehnilisi või organisatsioonilisi meetmeid, et tagada, et artikli 95 lõike 2 (teise lause) kohased hoiatusteated sisestatakse SISi alles pärast seda, kui asjaomase liikmesriigi SIRENE bürood on teavitatud.

3.3.   Korduvad hoiatusteated

3.3.1.   Kontrollimine, kas ühe isiku kohta esitatakse korduv hoiatusteade (artikkel 107)

Iga liikmesriik võib ühe tagaotsitava isiku kohta süsteemi sisestada vaid ühe hoiatusteate. Seetõttu peab kontrollima, kas mõni liikmesriik on esitanud ühe isiku kohta korduva hoiatusteate esitamise taotluse. Ühe liikmesriigi korduvate taotluste korral tuleb riigis kehtiva menetluse alusel kokku leppida, millist Euroopa vahistamismäärust artikli 95 kohases hoiatusteates näidatakse. Selle hoiatusteate alusel saadetakse liikmesriikidesse ainult üks vorm A kooskõlas punktis 3.4 nimetatud menetlusega. Teise võimalusena võib välja anda ühe Euroopa vahistamismääruse, mis hõlmab kõiki rikkumisi.

Korduvate hoiatusteadete kontrollimise üldmenetluse kohta vt punkt 2.1.2.

Hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo hoiab kuni hoiatusteate kustutamiseni alles kõik hoiatusteadete sisestamise taotlused, mis on pärast konsulteerimist eespool nimetatud sätetele tuginedes tagasi lükatud.

Kui liikmesriigis avastatakse kokkulangevus, võib hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo saata kõik asjaomase liikmesriigi pädevate õigusasutuste väljastatud Euroopa vahistamismäärused.

Sama isiku kohta võivad Euroopa vahistamismääruse kohase hoiatusteate sisestada mitu liikmesriiki. Kui kaks või enam liikmesriiki on andnud sama isiku kohta välja vahistamismääruse, teeb täidesaatev õigusasutus selles liikmesriigis, kus isik vahistatakse, otsuse, millist määrust vahistamise korral kohaldada. Kui hoiatusteated ühilduvad, saadetakse kokkulangevuse avastamise korral kõikidele taotlustele vastuseks vorm G.

3.3.2.   Teabevahetus

Vt punktides 2.1.2 ja 2.1.3 esitatud üldmenetlus.

3.4.   Lisateave, mis tuleb saata liikmesriikidele

3.4.1.   Lisateave, mis tuleb saata seoses Euroopa vahistamismäärusega

Kasutatakse vormi A ja vormi M, mis on kõikides liikmesriikides ühesugused, ja neil vormidel tuleb edastada sama teave, mis on Euroopa vahistamismääruses.

Vormi A lahtrid:

—	006–013: sisestatakse SISi sisestatud asjakohane teave, mis vastab Euroopa vahistamismääruse jaotisele a;

—	030: sisestatakse teave, et kõnealune vorm A on seotud konkreetse Euroopa vahistamismäärusega, ning lisatakse Euroopa vahistamismääruse jaotises i sisalduvad üksikasjad vahistamismääruse teinud kohtuniku või kohtu kohta;

—	031: sisestatakse Euroopa vahistamismääruse jaotises b sisalduv asjakohane teave otsuse kohta, millel vahistamismäärus põhineb;

—	032: sisestatakse vahistamismääruse kuupäev;

—	033: sisestatakse Euroopa vahistamismääruse jaotises i sisalduv teave vahistamismääruse välja andnud õigusasutuse õigusvõime kohta;

—

034: sisestatakse Euroopa vahistamismääruse jaotise c punktis 1 sisalduv asjakohane teave ning vajaduse korral lisatakse veel järgmine teave: — kuritegu (kuriteod), mille tõttu vahistamismäärus väljastati, on karistatav(ad) eluaegse vabadusekaotuse või eluaegse vabadust piirava julgeolekumeetmega; — vahistamismääruse väljastanud liikmesriigi õigussüsteem võimaldab määratud karistuse või meetme ümbervaatamist sellekohase taotluse esitamisel või 20 aasta möödumisel, eesmärgiga sellist karistust või meedet täitmisele mitte pöörata ja/või — vahistamismääruse väljastanud liikmesriigi õigussüsteem võimaldab armuandmismeetmeid, mida saab isiku suhtes kohaldada vahistamismääruse teinud liikmesriigi õiguse või tavade alusel, eesmärgiga sellist karistust või meedet täitmisele mitte pöörata;

—	035–037: sisestatakse Euroopa vahistamismääruse jaotises b sisalduv asjakohane teave;

—

038: sisestatakse Euroopa vahistamismääruse jaotise c punktis 2 sisalduv asjakohane teave ning vajaduse korral lisatakse veel järgmine teave: — kuritegu (kuriteod), mille tõttu vahistamismäärus väljastati, on karistatav(ad) eluaegse vabadusekaotuse või eluaegse vabadust piirava julgeolekumeetmega; — vahistamismääruse väljastanud liikmesriigi õigussüsteem võimaldab määratud karistuse või meetme ümbervaatamist sellekohase taotluse esitamisel või 20 aasta möödumisel, eesmärgiga sellist karistust või meedet täitmisele mitte pöörata ja/või — vahistamismääruse väljastanud liikmesriigi õigussüsteem võimaldab armuandmismeetmeid, mida saab isiku suhtes kohaldada vahistamismääruse teinud liikmesriigi õiguse või tavade alusel, eesmärgiga sellist karistust või meedet täitmisele mitte pöörata;

—	039: sisestatakse Euroopa vahistamismääruse jaotise c punktis 2 sisalduv teave;

—	040: sisestatakse Euroopa vahistamismääruse jaotises e sisalduv teave kohaldatavate õigusnormide/seaduste kohta;

—	041: sisestatakse Euroopa vahistamismääruse jaotises e sisalduv teave kuriteo (kuritegude) olemuse ja juriidilise klassifikatsiooni kohta;

—	042: sisestatakse Euroopa vahistamismääruse jaotises e sisalduv teave kuriteo (kuritegude) toimepanemise aja kohta;

—	043: sisestatakse Euroopa vahistamismääruse jaotises e sisalduv teave kuriteo (kuritegude) toimepanemise koha;

—	044: sisestatakse Euroopa vahistamismääruse jaotises e sisalduv teave kuriteo (kuritegude) asjaolude kohta;

—	045: sisestatakse Euroopa vahistamismääruse jaotises e sisalduv teave kuriteos (kuritegudes) osalemise laadi kohta;

—	058: sisestatakse Euroopa vahistamismääruse jaotises a sisalduv teave isiku tundemärkide/kirjelduse kohta.

Vormi M lahter 083:

—

kohtades, kus on tekst „Teave tagaseljaotsuste kohta vastavalt Euroopa vahistamismääruse jaotisele d”, tuleb, kui see on asjakohane: a) märkida, kas otsus kuulutati välja tagaselja; b) kui see oli nii, siis tuleb täpsustada, kas asjaomane isik kutsuti isiklikult välja või teavitati teda isiklikult selle kohtuistungi toimumise kuupäevast ja kohast, kus otsus tagaselja välja kuulutati. Kui see nii ei olnud, tuleb nimetada õiguslikud tagatised. Raamotsuse 2009/299/JSK (30) kohaldamise kuupäevast alates märgitakse tagaselja tehtud kohtuotsuse tingimused lahtrisse 083 vastavalt Euroopa vahistamismääruses nimetatutele. Märgitakse koodid 2, 3.1a, 3.1b, 3.2, 3.3 (otsust ei ole vaidlustatud), 3.3 (uut kohtuistungit ei ole taotletud ja apellatsioonkaebust ei ole esitatud) ja 3.4 ning vajaduse korral esitatakse teave selle kohta, kuidas asjaomased tingimused on täidetud;

—

kohtadesse, kus on tekst „Karistatav(ad) kuritegu (kuriteod) vastavalt Euroopa vahistamismääruse jaotise e I ja II punktile”, tuleb, kui see on asjakohane, sisestada üks või mitu kuritegu, mis on vahistamismääruse teinud liikmesriigis karistatav(ad) vähemalt kolme aasta pikkuse maksimaalse vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, nagu on määratud vahistamismääruse väljastanud liikmesriigi seadustes vastavalt raamotsuse artikli 2 lõikele 2 (või vastavalt Euroopa vahistamismääruse jaotise e I punktile);

—	kui kuritegu (kuriteod) kuulub (kuuluvad) Euroopa vahistamismääruse raamotsuse artikli 2 lõikes 2 esitatud nimekirja, tuleb kuritegu (kuriteod) täielikult sisestada vormile M, kasutades selleks nimekirja sõnastust;

—

kui kuriteod ei kuulu eespool nimetatud nimekirja, tuleb esitada järgmine teave: a) vahistamismäärus väljastati seoses kuritegudega, mis on karistatavad vahistamismääruse väljaandnud liikmesriigi õiguse järgi vähemalt 12 kuu pikkuse maksimaalse vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega; b) või kui on mõistetud vabadusekaotus või võetud vabadust piirav meede, on vabadusekaotuse pikkus vähemalt neli kuud;

—	kui vormi M lahtris 083 esitatava teabe maht ületab 1 024 tähemärki, tuleb saata üks või mitu täiendavat vormi M.

3.4.2.   Lisateave, mis tuleb saata seoses eelvangistusega

Isikute kohta, keda otsitakse taga, et võtta nad väljaandmiseks vahi alla, koostatakse enne hoiatusteate sisestamist toimik. Tuleb kontrollida, kas teave on täielik ja korrektselt esitatud. Esitada tuleb järgmine teave (alternatiivina võib põhimõtteliselt esitada üksikasjad süüdistuse esitamise või karistuse täideviimise kohta):

—	006: perekonnanimi: lahtrisse 006 sisestatakse SISi hoiatusteate põhiandmetesse kantud perekonnanimi;

—	007: eesnimi;

—	009: sünniaeg;

—	010: sünnikoht;

—	011: varjunimi: esimene varjunimi sisestatakse tervenisti ning selle juurde märgitakse kõikide avastatud varjunimede arv. Kõiki varjunimesid sisaldava nimekirja võib saata vormiga M;

—	012: sugu;

—	013: kodakondsus: lahter 013 „kodakondsus” tuleb olemasoleva teabe põhjal täita võimalikult terviklikult. Kui teabe kohta on kahtlusi, tuleb sõnale „kodakondsus” lisada kood „1 W” ja sõna „oletatav”;

—	030: vahistamismääruse või -otsuse väljaandnud asutus (kohtuniku või riikliku süüdistaja nimi ja ametikoht või kohtu nimi);

—	031: vahistamismääruse või -otsuse viitenumber (037). Vt lisaks allpool esitatud märkused;

—	032: vahistamismääruse või -otsuse kuupäev (036). Taotlused süüdistuse esitamiseks ja karistuse täideviimiseks võib kokkuvõtlikult esitada lisadokumendis;

—	033: taotleva asutuse nimi;

—	034: maksimumkaristus / ennustatav maksimumkaristus;

—	035: otsuse teinud kohtunik või kohus;

—	036: otsuse kuupäev;

—	037: otsuse viitenumber;

—	038: määratud vabadusekaotus;

—	039: teave veel kandmata vabadusekaotuse kestuse kohta;

—	040: kohaldatavad õigustekstid;

—	041: teo õiguslik kirjeldus;

—	042: kuriteo toimepaneku kuupäev/ajavahemik;

—	044: juhtumi faktide kirjeldus (sealhulgas tagajärjed);

—	045: osaluse tase (peasüüdlane, kaasosaline, kaasaaitaja, kihutaja).

Iga riik võib osaluse taseme kirjeldamiseks kasutada oma juriidilist terminoloogiat.

Esitatav teave peab olema piisavalt üksikasjalik, et teised SIRENE bürood saaksid hoiatusteadet kontrollida, aga mitte liiga üksikasjalik, et teatesüsteemi mitte üle koormata.

Kui SIRENE bürood ei suuda teadet vastu võtta, kuna kõnealuse vormi jaoks kindlaks määratud tühikute arv on tehnilistel põhjustel ebapiisav, võib lisateabe saata vormiga M. Ülekande lõppu tähistatakse fraasiga „teate lõpp” viimasel saadetaval vormil (vormi A lahter 044 ja vormi M lahter 083).

3.4.3.   Varjunime sisestamine

Vt punktis 2.9 esitatud üldmenetlus.

Vahi alla võtmist käsitleva hoiatusteate korral kasutab SIRENE büroo vormi A lahtrit 011 (31) (hoiatusteate sisestamise ajal) või vormi M, kui ta teatab liikmesriikidele artikli 95 kohase hoiatusteatega seotud varjunimed, kui selline teave on SIRENE büroole kättesaadav.

3.4.4.   Lisateave isiku tuvastamiseks

Hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo võib anda vajaduse korral pärast konsulteerimist teise liikmesriigiga ja/või viimase asjakohase taotluse korral lisateavet, et aidata isikut tuvastada. Kõnealune teave sisaldab eelkõige järgmisi andmeid:

—	tagaotsitava isiku valduses oleva passi või isikutunnistuse päritolu;

—	passi või isikutunnistuse viitenumber, väljaandmiskuupäev, -koht ja väljaandev asutus, samuti kehtivusaeg;

—	tagaotsitava isiku kirjeldus;

—	tagaotsitava isiku ema ja isa perekonna- ja eesnimed;

—	kas on olemas isiku foto ja/või sõrmejäljed;

—	viimane teadaolev aadress.

Võimaluse korral peab kõnealune teave olema SIRENE büroodes koos fotode ja sõrmejälgedega olemas või vahetult ja pidevalt kättesaadav, et seda oleks vajaduse korral võimalik kiiresti edastada.

Ühine eesmärk on viia miinimumini oht, et vahi alla võetakse vale isik, kelle isikuandmed on sarnased selle isiku andmetega, kelle kohta esitati hoiatusteade.

3.4.5.    Vormide A ja M saatmine

Punktides 3.3.1 ja 3.3.2 nimetatud teave tuleb saata kõige kiiremal võimalikul viisil. Liikmesriik saadab vormid A ja M samal ajal, kui ta sisestab SISi artikli 95 lõike 2 kohase hoiatusteate. Identifitseerimiseks vajalik lisateave saadetakse pärast konsulteerimist teise liikmesriigiga ja/või viimase asjakohase taotluse korral. Vajaduse korral saadetakse mitu vormi M, mis kirjeldavad eri Euroopa vahistamismäärusi (või väljasaatmistaotlusi). Vorm M sisaldab teavet eelkõige selle kohta, mis liiki oli konkreetne kuritegu, mille tõttu anti välja Euroopa vahistamismäärus, ning kuriteo toimepanemise kuupäeva ja aegumistähtaega. Kui uue Euroopa vahistamismääruse väljastamiseks isiku kohta, kelle kohta on juba väljastatud Euroopa vahistamismäärus, tuleb asendada olemasolev vorm A, märgitakse see uue vormi A lahtrisse 030.

3.5.   Lipu lisamine

Vt punktis 2.15 esitatud üldmenetlus.

Kui hoiatusteatele on lisatud lipp, käsitatakse seda hoiatusteadet teatena, mille eesmärk on teavitada asjaomase isiku asukohast.

3.5.1.   Taotlus lipu süstemaatiliseks lisamiseks hoiatusteatele väljasaatmise eesmärgil tagaotsitavate isikute kohta juhul, kui ei ole võimalik kohaldada nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsust 2002/584/JSK  (32) Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)

väljasaatmise eesmärgil tagaotsitavate isikute kohta esitatud hoiatusteate puhul, kui ei ole võimalik kohaldada raamotsust 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta, võib SIRENE büroo taotleda teiselt SIRENE büroolt lipu süstemaatilist lisamist tema kodanike kohta esitatud artikli 95 kohastele hoiatusteadetele;

b)	iga SIRENE büroo, kes soovib seda teha, saadab teistele SIRENE büroodele kirjaliku taotluse;

c)	iga SIRENE büroo, kellele selline taotlus on adresseeritud, lisab viivitamata pärast hoiatusteate väljastamist sellele lipu asjaomase liikmesriigi kohta;

d)	lippu ei eemaldata enne, kui selle lisamist taotlenud SIRENE büroo palub taotluse tühistada.

Kui Schengeni konventsiooni artikli 94 lõikes 4 nimetatud asjaolud enam ei kehti, peab lipu lisamist taotlenud liikmesriik võimalikult kiiresti taotlema lipu eemaldamist.

3.6.   SIRENE büroo toimingud pärast artikli 95 kohase hoiatusteate saamist

Kui SIRENE büroo saab vormid A ja M, peab büroo või sellega seotud üksus võimalikult kiiresti läbi uurima kõik kättesaadavad teabeallikad, proovides isiku asukohta kindlaks määrata. Kui taotleva liikmesriigi esitatud teave ei ole vastuvõtvale liikmesriigile hoiatusteate heakskiitmiseks piisav, ei ole see piisav põhjus otsingute tegemisest loobumiseks.

Kui artikli 95 kohase hoiatusteate kehtivust on kontrollitud ja isiku asukoht on kindlaks määratud või ta on liikmesriigis vahi alla võetud, tuleb vormid A ja M edastada liikmesriigi sellele asutusele, kes viib täide Euroopa vahistamismääruse. Kui taotletakse Euroopa vahistamismääruse originaali, peab määruse välja andnud õigusasutus selle saatma otse täideviivale õigusasutusele (kui ei ole sätestatud teisiti).

3.7.   Teabevahetus pärast kokkulangevuse avastamist

3.7.1.   Liikmesriikide teavitamine kokkulangevuse avastamisest

Vt punktis 2.2.1 esitatud üldmenetlus.

Lisaks kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	kui avastatakse kokkulangevus isiku suhtes, kelle kohta on esitatud artikli 95 kohane hoiatusteade, tuleb sellest alati teavitada hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE bürood. Lisaks teatatakse kokkulangevuse avastamisest pärast vormi G saatmist vajaduse korral telefoni teel;

b)

vormi G lahtris 091 nimetatakse asutus, kes on pädev vastu võtma Euroopa vahistamismäärusi või väljasaatmistaotlusi, märgitakse tema täielikud kontaktandmed (postiaadress, telefoninumber ja nende olemasolu korral ka faksinumber ning elektronposti aadress), viitenumber (olemasolu korral), pädev isik (olemasolu korral), taotletud keel, kättetoimetamise tähtaeg ja laad;

c)	algse hoiatusteate esitanud liikmesriik teavitab liikmesriiki, kes on varem avaldanud soovi esitada hoiatusteade isiku kohta, kelle kohta on hoiatusteade juba esitatud, kõikidest algse hoiatusteate suhtes avastatud kokkulangevustest;

d)	C.SIS edastab kõikidele liikmesriikidele automaatselt teabe hoiatusteate kustutamise kohta. Seetõttu saavad liikmesriigid kaaluda, kas sisestada hoiatusteade, mida peeti varem kustutamiseni kehtinud hoiatusteatega kokkusobimatuks.

3.7.2.   Lisateabe edastamine

SIRENE bürood võivad edastada lisateavet artikli 95 kohaste hoiatusteadete kohta ning tegutseda seejuures õigusasutuste nimel juhul, kui teave kuulub vastastikuse õigusabi valdkonda.

3.7.3.   Pärast kokkulangevuse avastamist

Lõppkasutaja võib taotleda SIRENE büroolt lisateavet, et rakendada tõhusalt käesoleva käsiraamatu 4. lisas esitatud SISi tabelis 4, 10 või 16 sätestatud menetlusi.

Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, tuleb hoiatusteate esitanud liikmesriiki kokkulangevusest ja selle tagajärgedest teavitada.

Kõnealusel menetlusel on tehniline mõju, sest võib tekkida vajadus hoiatusteade kustutada ja see võimaldab sisestada teise, varem SISist välja jäetud hoiatusteate.

3.7.4.   Lisateabe vahetamine üleandmise või väljasaatmise kohta

Pädevate õigusasutuste poolt SIRENE büroole edastatud teave selle kohta, kas isiku, kelle kohta on esitatud vahi alla võtmist käsitlev hoiatusteade, võib üle anda või välja saata, edastatakse viivitamata hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroole, kasutades vormi M ja märkides lahtrisse 083 sõna „ÜLEANDMINE” või „VÄLJASAATMINE” (33). Üleandmise või väljasaatmise üksikasjad edastatakse SIRENE büroo kaudu võimalikult kiiresti.

Kui tagaotsitav isik tuleb viia ühest liikmesriigist teise, osutab selle liikmesriigi SIRENE büroo, kuhu isik viiakse, hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo või pädeva õigusasutuse taotlusel selleks vajalikku tuge ja abi; taotlus saadetakse SIRENE büroo kaudu, kasutades vormi M.

3.8.   Hoiatusteate kustutamine

Liikmesriikidele, kes ei saanud oma hoiatusteadet sisestada, tuleb teatada, et on avastatud kokkulangevus ja hoiatusteade on kustutatud.

3.8.1.   Hoiatusteate kustutamine, kui selle säilitamise tingimused ei ole enam täidetud

Välja arvatud juhtudel, kui hoiatusteade kustutatakse kokkulangevuse tõttu, saab hoiatusteate kustutada C.SIS (kui aegumiskuupäev on möödunud) või see talitus, kes kõnealuse hoiatusteate SISi sisestas (kui hoiatusteate säilitamise tingimused ei ole enam täidetud).

Mõlemal juhul peaks riiklik Schengeni infosüsteem C.SISi kustutamismärget automaatselt töötlema, et selle asemel oleks võimalik sisestada ootele jäetud hoiatusteade.

Riikliku Schengeni infosüsteemi teatega teavitatakse riiklikku SIRENE bürood automaatselt, et ootele jäetud hoiatusteate võib sisestada.

SIRENE büroo kohaldab kogu menetlust, mis kehtib kõnealuse kategooria hoiatusteadete sisestamise suhtes.

3.9.   Identiteedi väärkasutus

Vt punktis 2.8 esitatud üldmenetlus.

4.   ARTIKLI 96 KOHASED HOIATUSTEATED (34)

Menetlusel on järgmised etapid:

—	hoiatusteate sisestamine;

—	kontrollimine, kas isiku kohta esitatakse korduv hoiatusteade (järgida tuleb punktis 2.1 sätestatud üldmenetlust);

—	varjunime sisestamine (järgida tuleb punktis 2.9 sätestatud üldmenetlust);

—	identiteedi väärkasutus (järgida tuleb punktis 2.8 sätestatud üldmenetlust);

—	SIRPITi menetlus (järgida tuleb punktis 2.10 sätestatud üldmenetlust);

—	üldised ja erimenetlused, mida tuleb järgida.

4.1.   Sissejuhatus

Liikmesriikide teabevahetus selliste kolmandate riikide kodanike kohta, kelle kohta on esitatud hoiatusteade vastavalt artiklile 96, võimaldab liikmesriikidel teha otsuseid sisenemisõiguse andmise või viisataotluse asjus. Kui isik on juba liikmesriigi territooriumil, võimaldab see riiklikel asutustel võtta asjakohaseid meetmeid elamisloa või pikaajalise viisa andmiseks või isiku väljasaatmiseks riigist.

Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõikes 4 sätestatud teatamismenetlus ja Schengeni konventsiooni artiklis 25 sätestatud konsultatsioonimenetlus kuuluvad piirikontrolli ja elamislubade ning viisade väljastamise eest vastutavate ametiasutuste pädevusse. SIRENE bürood osalevad nimetatud menetlustes üldiselt ainult hoiatusteadetega otseselt seotud lisateabe edastamiseks (nt teavitamine kokkulangevusest, isiku tuvastamine) või hoiatusteadete kustutamiseks.

Kuid SIRENE büroo võib osaleda ka kolmanda riigi kodaniku väljasaatmiseks või tema sisenemise keelamiseks vajaliku lisateabe või nimetatud toimingute tulemusel tekkinud teabe edastamises.

4.2.   Artikli 96 kohaste hoiatusteadete sisestamine

Kui SIRENE büroo on selliste kannete tegemiseks määratud asutus, sisestage hoiatusteade SISi.

Kui erandkorras sisestatakse hoiatusteade sellise kolmanda riigi kodaniku kohta, kes kasutab oma vaba liikumise õigust, saadab hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo kõikidele teistele liikmesriikidele vormi M, mis põhineb hoiatusteate sisestanud ametiasutuse esitatud teabel (35).

4.3.   Varjunime sisestamine

Vt punktis 2.9 esitatud üldmenetlus.

4.4.   Identiteedi väärkasutus

Kui SISi konsulteerimisel avastatakse lahtris „identiteedi kategooria” kood 3, peab kontrolliv ametnik võtma ühendust riikliku SIRENE bürooga, et saada lisateavet, mille abil teha kindlaks, kas kontrollitav isik on tagaotsitav või väärkasutatud identiteediga isik.

Väärkasutatud identiteediga isiku kohta teabe kogumise ja selle edastamise üldise korra kohta vt punkt 2.8.

4.5.   SIRENE menetlused, mida tuleb järgida

Lisateabe edastamisel järgivad SIRENE bürood järgmisi üldmenetlusi:

a)	teabevahetus Schengeni territooriumile sisenemise keelamise või sealt väljasaatmise korral;

b)	teabevahetus elamisloa või pikaajalise viisa andmise korral.

Lisateabe edastamisel järgivad SIRENE bürood järgmisi erimenetlusi:

a)	Schengeni konventsiooni artiklis 25 sätestatud erimenetlus;

b)	Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõikes 4 sätestatud erimenetlus;

c)	teabe vahetamine sellise kolmanda riigi kodaniku kohta, kes võib kasutada vaba liikumise õigust;

d)	ELi kodanike kohta sisestatud hoiatusteadete kustutamine.

4.6.   Teabevahetus pärast kokkulangevuse avastamist

4.6.1.   Teabevahetus Schengeni territooriumile sisenemise keelamise või sealt väljasaatmise korral

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	liikmesriik võib taotleda, et teda teavitataks kõikidest kokkulangevustest, mis on avastatud tema esitatud hoiatusteadete puhul, mis käsitlevad riiki sisenemise või seal viibimise keelamist. Iga liikmesriik, kes soovib seda võimalust kasutada, esitab teisele liikmesriigile kirjaliku taotluse;

b)	täideviiv liikmesriik võib omal algatusel teavitada hoiatusteate esitanud liikmesriiki, et selle hoiatusteate puhul on avastatud kokkulangevus, et kolmanda riigi kodanikule ei ole antud sissesõiduõigust või et ta on Schengeni territooriumilt välja saadetud;

c)

kui liikmesriik peab oma territooriumil kinni kolmanda riigi kodaniku, kelle kohta on esitatud hoiatusteade, edastab hoiatusteate esitanud liikmesriik tema nõudmisel teabe, mis on vajalik asjaomase isiku tagasisaatmiseks. Sõltuvalt täideviiva liikmesriigi vajadustest ja juhul, kui hoiatusteate esitanud liikmesriigil on vastav teave olemas, peab vormil M esitatav teave sisaldama järgmist: — otsuse liik ja põhjus; — otsuse välja andnud asutus; — otsuse kuupäev; — otsuse kättetoimetamise kuupäev; — otsuse täideviimise kuupäev; — kuupäev, millal otsus kaotab kehtivuse, või otsuse kehtivusaeg.

Kui isik, kelle kohta on esitatud hoiatusteade, peetakse kinni piiril, tuleb järgida Schengeni piirieeskirjades ja hoiatusteate esitanud liikmesriigis kehtestatud menetlusi.

Teatavatel erijuhtudel võib tekkida kiire vajadus vahetada SIRENE büroode kaudu lisateavet, et teha kahtlusteta kindlaks isiku samasus.

4.6.2.   Teabevahetus elamislubade või viisade väljastamise korral

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	täideviiv liikmesriik võib teavitada riiki sisenemise või seal viibimise keeldu käsitleva hoiatusteate esitanud liikmesriiki, et elamisloa või pikaajalise viisa väljastamise käigus on avastatud kokkulangevus;

b)	hoiatusteate esitanud liikmesriik võib seejärel teavitada teisi liikmesriike, kasutades vajaduse korral vormi M;

c)	taotluse saamise korral võivad asjaomaste liikmesriikide SIRENE bürood kooskõlas siseriiklike õigusaktidega osutada abi vajaliku teabe edastamiseks asjaomastele ametiasutustele, kes vastutavad elamislubade ja viisade väljastamise eest.

4.6.3.   Schengeni konventsiooni artiklis 25 sätestatud erimenetlused

4.6.3.1.   Schengeni konventsiooni artikli 25 lõike 1 kohane menetlus

Kui elamisloa või pikaajalise viisa väljaandmist kavandav liikmesriik tuvastab, et teine liikmesriik on taotluse esitaja kohta esitanud sisenemis- või viibimiskeeldu käsitleva hoiatusteate, konsulteerib ta SIRENE büroode vahendusel hoiatusteate esitanud liikmesriigiga. Selleks kasutatakse vormi N. Hoiatusteade kustutatakse, kui liikmesriik pärast konsulteerimist ei tühista oma otsust elamisloa väljaandmise kohta. Asjaomase isiku võib siiski kanda selle liikmesriigi sissesõidukeeldude registrisse.

4.6.3.2.   Schengeni konventsiooni artikli 25 lõike 2 kohane menetlus

Kui isiku sisenemis- või viibimiskeeldu käsitleva hoiatusteate sisestanud liikmesriik tuvastab, et hoiatusteates nimetatud isikule on antud elamisluba või pikaajaline viisa, algatab ta elamisloa või pikaajalise viisa välja andnud riigiga SIRENE büroode vahenduse konsultatsioonimenetluse, kasutades selleks vormi O. Vormi O kasutatakse SIRENE büroode vahendusel toimuvaks konsulteerimiseks ka juhul, kui elamisloa või pikaajalise viisa välja andnud liikmesriik avastab hiljem, et isiku kohta on SISi kantud sisenemis- või viibimiskeeldu käsitlev hoiatusteade (36).

Kui kolmas liikmesriik (st mitte see liikmesriik, kes andis välja elamisloa või pikaajalise viisa, ega ka see liikmesriik, kes esitas hoiatusteate) leiab, et mõne liikmesriigi elamisloa või pikaajalise viisa saanud kolmanda riigi kodaniku kohta on esitatud hoiatusteade, teavitab ta sellest SIRENE büroode vahendusel nii elamisloa või pikaajalise viisa andnud kui ka hoiatusteate esitanud liikmesriiki, kasutades selleks vormi H.

Kui Schengeni konventsiooni artiklis 25 ettenähtud menetlus hõlmab isiku sisenemis- või viibimiskeeldu käsitleva hoiatusteate kustutamist, osutavad SIRENE bürood kooskõlas oma riigi õigusaktidega abi, kui neilt seda taotletakse.

4.6.4.   Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõikes 4 sätestatud erimenetlused

4.6.4.1.   Menetlus, mida kohaldatakse Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõike 4 punktis a sätestatud juhtudel

Vastavalt Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõike 4 punktile a on kolmanda riigi kodanikul, kelle kohta on esitatud sisenemis- või viibimiskeeldu käsitlev hoiatusteade, kuid kellel on ühe liikmesriigi antud elamisluba, pikaajaline viisa või mitmekordne viisa, lubatud elamisloa, pikaajalise viisa või mitmekordse viisa andnud liikmesriigi territooriumile jõudmiseks sõita läbi teiste liikmesriikide territooriumi. Sellisesse riiki sisenemise võib keelata juhul, kui asjaomane riik on andnud välja oma riigis kehtiva sisenemiskeeldu käsitleva hoiatusteate.

Kui asjaomane kolmanda riigi kodanik püüab siseneda liikmesriiki, kes on SISi sisestanud hoiatusteate, võib see liikmesriik keelata tema sisenemise. Selle liikmesriigi SIRENE büroo konsulteerib pädeva ametiasutuse taotlusel elamisloa välja andnud riigi SIRENE bürooga, kasutades selleks vormi O, et võimaldada pädeval asutusel välja selgitada, kas on alust elamisloa tühistamiseks. Kui elamisluba ei tühistata, kustutatakse hoiatusteade SISist, kuid asjaomase isiku võib siiski kanda selle riigi sisenemiskeeldude registrisse.

Kui kõnealune isik püüab siseneda elamisloa välja andnud riiki, lubatakse tal sinna siseneda, kuid selle riigi SIRENE büroo saadab pädeva ametiasutuse taotlusel vormi O hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroole, et pädevatel asutustel oleks võimalik teha otsus elamisloa või pikaajalise viisa tühistamise või hoiatusteate kustutamise kohta.

Kui asjaomane kolmanda riigi kodanik püüab siseneda kolmandasse liikmesriiki, mis ei ole ei hoiatusteate esitanud ega ka elamisloa või pikaajalise viisa välja andnud riik, ning see kolmas liikmesriik avastab, et kuigi isikul on ühe liikmesriigi väljaantud elamisluba või pikaajaline viisa, on SISis tema kohta siiski hoiatusteade, siis kõnealune kolmas liikmesriik võimaldab isiku transiiti elamisloa või pikaajalise viisa välja andnud liikmesriiki. Riiki sisenemise võib keelata, kui kolmas liikmesriik on kandnud asjaomase isiku oma riigi sisenemiskeeldude registrisse. Mõlemal juhul saadab SIRENE büroo pädeva ametiasutuse taotlusel kõnealuste liikmesriikide SIRENE büroodele vormi H, millega teavitatakse neid vasturääkivusest ja palutakse neid omavahel konsulteerida, et kustutada SISist hoiatusteade või tühistada elamisluba või pikaajaline viisa. Kõnealune SIRENE büroo võib paluda ka end konsulteerimise tulemustest teavitada.

4.6.4.2.   Menetlus, mida kohaldatakse Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõike 4 punktis c sätestatud juhtudel

Vastavalt artikli 5 lõike 4 punktile c võib liikmesriik humanitaarsetel kaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu kalduda kõrvale põhimõttest, mille kohaselt ei lubata isikul, kelle kohta on esitatud sisenemiskeeldu käsitlev hoiatusteade, siseneda selle riigi territooriumile. Pädeva ametiasutuse taotluse korral võib sisenemist lubanud liikmesriigi SIRENE büroo sellest teavitada hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE bürood vormi H abil.

4.7.   Teabe vahetamine sellise kolmanda riigi kodaniku kohta, kellel on õigus ühenduses vabalt liikuda

Selliste kolmanda riigi kodanike suhtes, kellel on õigus ühenduses vabalt liikuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil) tähenduses, kohaldatakse erieeskirju (37).

4.7.1.   Teabevahetus pärast kokkulangevuse avastamist

Kui avastatakse kokkulangevus seoses sellise kolmanda riigi kodanikuga, kellel on õigus ühenduses vabalt liikuda, kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	pädeva ametiasutuse taotlusel võtab täideviiva liikmesriigi SIRENE büroo vormi G abil viivitamata ühendust hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE bürooga, et saada teavet, mida on vaja, et teha kiire otsus võetavate meetmete kohta;

b)	teabetaotluse saamise korral alustab hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo kohe vajaliku teabe kogumist ning saadab kogutud teabe võimalikult kiiresti täideviiva liikmesriigi SIRENE büroole;

c)

teabe puudumise korral kontrollib hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo koos pädeva asutusega, kas hoiatusteate võib säilitada kooskõlas direktiiviga 2004/38/EÜ. Kui pädev asutus otsustab hoiatusteate säilitada, teavitab hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo sellest teisi SIRENE büroosid, kasutades vormi M.

d)	täideviiv liikmesriik teatab oma SIRENE büroo kaudu hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroole sellest, kas kavandatud meede võeti (kinnitades seda vormi M abil) või mitte (kasutades vormi H).

4.7.2.   Teabevahetus juhul, kui kokkulangevust ei ole tuvastatud, kuid liikmesriik avastab, et sellise kolmanda riigi kodaniku kohta, kellel on õigus ühenduses vabalt liikuda, on esitatud sisenemis- või viibimiskeeldu käsitlev hoiatusteade

Kui kokkulangevust ei ole tuvastatud, kuid liikmesriik avastab, et sellise kolmanda riigi kodaniku kohta, kellel on õigus ühenduses vabalt liikuda, on esitatud sisenemis- või viibimiskeeldu käsitlev hoiatusteade, saadab kõnealuse liikmesriigi SIRENE büroo pädeva asutuse taotlusel hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroole selle kohta vormi M.

Teabe puudumise korral kontrollib hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo koos pädeva asutusega, kas hoiatusteate võib säilitada kooskõlas direktiiviga 2004/38/EÜ. Kui pädev asutus otsustab hoiatusteate säilitada, teavitab hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo sellest teisi SIRENE büroosid, kasutades vormi M.

4.8.   ELi kodaniku kohta sisestatud hoiatusteate kustutamine

Sisenemis- või viibimiskeeldu käsitlev hoiatusteade kustutatakse, kui kolmanda riigi kodanik, kelle kohta see on esitatud, saab mõne liikmesriigi kodakondsuse (38). Kui kodakondsuse muutumist ei märka mitte hoiatusteate esitanud riigi, vaid mõne teise riigi SIRENE büroo, siis saadab viimane esimesele vormi J, järgides juriidiliselt või faktiliselt ebatäpsete andmete parandamise ja kustutamise menetlust (vt punkt 2.5).

4.9.   Schengeni liikmesriikide teavitamine hoiatusteadete kokkulangevusest

Artikli 96 kohase hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE bürood ei ole tingimata vaja kokkulangevusest teavitada, ent seda võidakse teha erandjuhtudel, kui kooskõlas punktidega 4.6–4.8 on vaja lisateavet. (Vt ka punkti 2.2.1 alapunkt g.)

Sellest hoolimata peavad SIRENE bürood esitama kokkulangevustealast statistikat.

5.   ARTIKLI 97 KOHASED HOIATUSTEATED (39)

Menetlusel on järgmised etapid:

—	kontrollimine, kas ühe isiku kohta esitatakse korduv hoiatusteade (järgida tuleb punktis 2.1 sätestatud üldmenetlust);

—	lipu lisamine teise liikmesriigi taotluse korral;

—	teabevahetus pärast kokkulangevuse avastamist;

—	identiteedi väärkasutus (järgida tuleb punktis 2.8 sätestatud üldmenetlust);

—	SIRPITi menetlus (järgida tuleb punktis 2.10 sätestatud üldmenetlust).

5.1.   Lipu lisamine

Vt punktis 2.15 esitatud üldmenetlus.

5.2.   Teadmata kadunud alaealiste ja teiste ohus olevate isikute kohta kirjelduse esitamine

SIRENE büroodel peab olema riiklikul tasandil vaba juurdepääs kogu teadmata kadunud isikuid käsitlevate hoiatusteadetega seotud lisateabele, et SIRENE büroo saaks anda oma täieliku panuse juhtumi edukasse lahendamisse, aidates isikut tuvastada ja andes juhtumiga seotud asjaolude kohta kiiresti lisateavet. Asjaomane lisateave võib hõlmata eelkõige riiklikke otsuseid, mis käsitlevad lapse või haavatava isiku eestkostet, või teadmata kadunud lastest teavitamise mehhanismide kasutamise taotlusi.

Kui tegemist on suures ohus oleva teadmata kadunud isikuga, peab märge vormi M lahtris 083 algama sõnaga „kiire”. Asja kiireloomulisust tuleks rõhutada telefonikõnes, milles selgitatakse vormi M tähtsust ja asja pakilisust.

Kuna vormi M lahtri 083 andmete mahutamise võime on piiratud, kasutatakse struktureeritud lisateabe sisestamisel ja järjestamisel tavameetodit (40).

Kuna mitte kõik haavatavad teadmata kadunud isikud ei ületa riigipiiri, tehakse otsus lisateabe (isikukirjelduse) edastamise ja adressaadi kohta iga juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse kõiki asjaolusid. Pärast seda, kui riiklikul tasandil on tehtud otsus selle kohta, millises ulatuses on tarvis lisateavet edastada, võtab SIRENE büroo vajaduse korral ühe järgmistest meetmetest:

a)	säilitab teabe, et ta saaks teise liikmesriigi taotluse korral edastada talle lisateavet;

b)	kui päringud viitavad teadmata kadunud isiku võimalikule asukohale, saadab asjaomasele pädevale SIRENE büroole vormi M;

c)	kadumise asjaolusid arvesse võttes saadab vormi M kõikidele pädevatele SIRENE büroodele, et edastada kõik isikuga seotud andmed lühikese aja jooksul.

Pärast seda, kui SIRENE büroo on teabe saanud, peab ta selleks, et sihikindlal ja põhjendatud viisil suurendada tagaotsitava isiku leidmise võimalusi, edastama selle vajaduse korral:

a)	asjaomastele piiripunktidele;

b)	pädevatele haldus- ja politseiasutustele isiku leidmiseks ja kaitsmiseks;

c)	hoiatusteate esitanud liikmesriikide asjaomastele konsulaarasutustele pärast seda, kui SISis on leitud kokkulangevus.

5.3.   Pärast kokkulangevuse avastamist

Vt punktis 2.2 esitatud üldmenetlus.

Kui avastatakse kokkulangevus seoses teadmata kadunud täiskasvanud isikuga, teatab kokkulangevuse avastanud liikmesriigi SIRENE büroo lõppkasutajale, et teadmata kadunud täiskasvanud isiku andmed edastatakse kõnealuse isiku nõusolekul (41). Nõusolek tuleb anda kirjalikult või see peab olema vähemalt kirjalikult registreeritud. Nõusoleku andmisest keeldumine tuleb esitada kirjalikult või see tuleb ametlikult registreerida. Lisateabe edastamise korra kohta vt punkt 2.2.2.

6.   ARTIKLI 98 KOHASED HOIATUSTEATED (42)

Menetlusel on järgmised etapid:

—	kontrollimine, kas ühe isiku kohta esitatakse korduv hoiatusteade (järgida tuleb punktis 2.1 sätestatud üldmenetlust);

—	hoiatusteate sisestamine SISi;

—	teabevahetus pärast kokkulangevuse avastamist;

—	identiteedi väärkasutus (järgida tuleb punktis 2.8 sätestatud üldmenetlust);

—	SIRPITi menetlus (järgida tuleb punktis 2.10 sätestatud üldmenetlust).

6.1.   Pärast kokkulangevuse avastamist

Vt punktis 2.2 esitatud üldmenetlus.

Lisaks kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a)	elu- või asukoht tehakse kindlaks selle liikmesriigi õigusaktidega lubatud meetmeid kasutades, kus on isiku asukoht;

b)	kehtestada tuleb asjakohased siseriiklikud menetlused, et tagada hoiatusteadete säilitamine SISis ainult seni, kuni on saavutatud nende eesmärk.

SIRENE bürood võivad edastada lisateavet artikli 98 kohaste hoiatusteadete kohta ning tegutseda seejuures õigusasutuste nimel juhul, kui teave kuulub vastastikuse õigusabi valdkonda.

7.   ARTIKLI 99 KOHASED HOIATUSTEATED (43)

Menetlusel on järgmised etapid:

—	kontrollimine, kas ühe isiku kohta esitatakse korduv hoiatusteade (järgida tuleb punktis 2.1 sätestatud üldmenetlust);

—	lipu lisamine teise liikmesriigi taotluse korral;

—	teabevahetus pärast kokkulangevuse avastamist;

—	SIRPITi menetlus (järgida tuleb punktis 2.10 sätestatud üldmenetlust).

7.1.   Varjunime sisestamine

Vt punktis 2.9 esitatud üldmenetlus.

Teistele liikmesriikidele tuleb teatada artikli 99 kohase hoiatusteatega seotud varjunimedest, kasutades selleks vormi M. Vajaduse korral edastab SIRENE büroo selle teabe oma liikmesriigi sellisele asutusele, kes vastutab asjaomase kategooria hoiatusteadete eest.

7.2.   Teiste liikmesriikide teavitamine, kui hoiatusteade esitatakse riigi julgeolekuasutuste taotlusel

Kui hoiatusteade esitatakse riigi julgeolekuasutuste taotlusel, teatab hoiatusteadet esitava liikmesriigi SIRENE büroo sellest teistele SIRENE büroodele vormi M abil ja märgib lahtrisse 083 „Artikli 99 lõige 3”.

Teatavat laadi teabe konfidentsiaalsus tagatakse vastavalt asjaomase riigi õigusaktidele ning SIRENE büroode ja riigi julgeoleku eest vastutavate teenistuste omavaheline suhtlus tuleb hoida üksteisest lahus.

7.3.   Lipu lisamine

Vt punktis 2.15 esitatud üldmenetlus.

7.4.   Lisateabe esitamine pärast kokkulangevuse avastamist

Artikli 99 lõike 2 kohaste hoiatusteadete puhul kohaldatava üldmenetluse kohta vt punkt 2.2.

Lisaks kohaldatakse järgmist menetlust:

a)

kui artikli 99 lõike 3 kohase hoiatusteate puhul avastatakse kokkulangevus, teavitab kokkulangevuse avastanud liikmesriigi SIRENE büroo taotluse esitanud liikmesriigi SIRENE bürood (varjatud jälgimise või erikontrolli) tulemustest vormiga G. Samal ajal teavitab kokkulangevuse avastanud liikmesriigi SIRENE büroo oma riigi pädevat julgeolekuasutust;

b)

kui isiku avastanud liikmesriigi riikliku julgeoleku eest vastutav asutus otsustab, et hoiatusteade vajab lippu selle kehtivuse kohta, võtab ta ühendust oma riigi SIRENE bürooga, et esitada taotlenud riigi SIRENE büroole taotlus lipu lisamiseks (vormiga F). Julgeolekuteenistused ei pea lipu taotlemist põhjendama, aga asjaomane taotlus tuleb esitada SIRENE kanalite kaudu;

c)

teatavat laadi teabe konfidentsiaalsuse tagamiseks tuleb kasutada erimenetlust. Seega tuleb riigi julgeoleku eest vastutavate asutuste vaheline suhtlus hoida lahus SIRENE büroode vahelisest suhtlusest. Järelikult peavad riiklikud julgeolekuasutused arutama lipu taotlemise põhjendusi vahetult omavahel ja mitte SIRENE büroode kaudu.

8.   ARTIKLI 100 KOHASED HOIATUSTEATED (44)

Menetlusel on järgmised etapid:

—	kontrollimine, kas ühe eseme kohta esitatakse korduv hoiatusteade;

—	teabevahetus pärast kokkulangevuse avastamist;

—	SIRPITi menetlus (järgida tuleb punktis 2.10 sätestatud üldmenetlust).

8.1.   Artikli 100 kohased hoiatusteated sõidukite kohta

8.1.1.   Kontrollimine, kas ühe sõiduki kohta esitatakse korduv hoiatusteade

Sõidukeid käsitlevate hoiatusteadete korral on kohustuslikud andmed sõiduki identifitseerimiseks järgmised:

—	registreerimis-/numbrimärk ja/või

—	valmistajatehase tähis (VIN-kood).

Mõlemad numbrid võivad esineda SISis samal ajal.

Korduvate hoiatusteadete olemasolu kontrollimiseks tuleb nimetatud näitajaid võrrelda. Kui uue hoiatusteate sisestamisel leitakse, et sama tehasetähis ja/või registreerimismärk on juba SISis olemas, eeldatakse, et uue hoiatusteate esitamise tulemusena tekib sama sõiduki kohta korduv hoiatusteade. Siiski on kõnealune kontrollimeetod tõhus vaid juhul, kui kasutatavad kirjelduselemendid on samad. Seetõttu ei ole võrdlus alati võimalik.

SIRENE büroo juhib riiklike kasutajate tähelepanu probleemidele, mis võivad tekkida, kui võrreldakse vaid ühte nimetatud näitajatest. Positiivne vastus ei tähenda automaatselt, et on olemas kokkulangevus ja negatiivne vastus ei tähenda, et asjaomase sõiduki kohta hoiatusteade puudub.

Neid kohustuslikke andmeid sõiduki identifitseerimiseks, mida kasutatakse, et määrata kindlaks kahe sõiduki samasus, kirjeldatakse üksikasjalikult käesoleva käsiraamatu 6. lisas.

Konsultatsioonimenetlused, mida SIRENE bürood kohaldavad sõidukite puhul, on samad mis isikute puhul. Vt punktis 2.1 esitatud üldmenetlus.

Hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo hoiab kuni hoiatusteate kustutamiseni alles kõik hoiatusteadete sisestamise taotlused, mis on pärast konsulteerimist eespool nimetatud sätetele tuginedes tagasi lükatud.

8.1.2.   Sama tehasetähisega sõidukid (VIN twins)

Sama tehasetähisega sõiduk (VIN twin) on sama liiki sõiduk, millel on samasugune valmistajatehase tähis (VIN) nagu SISi kantud sõidukil (nt sama valmistajatehase tähisega traktor ja mootorratas ei kuulu sellesse kategooriasse). Selleks et vältida sama valmistajatehase tähisega seaduslikult registreeritud sõiduki korduvast arestimisest tulenevaid negatiivseid tagajärgi, kohaldatakse järgmisi erieeskirju.

Kohaldatakse järgmist menetlust:

1)

kui tehakse kindlaks, et tegemist võib olla sama valmistajatehase tähisega sõidukiga, peab SIRENE büroo tegutsema järgmiselt: a) tagama, et SISi sisestatud hoiatusteates ei ole viga ja hoiatusteates sisalduv teave on võimalikult ammendav; b) kontrollima selle juhtumi asjaolusid, mille tõttu hoiatusteade SISi sisestati; c) uurima mõlema sõiduki tausta alates nende tootmisest; d) nõudma, et arestitud sõidukit, eelkõige selle valmistajatehase tähist kontrollitaks põhjalikult, et teha kindlaks, kas tegemist on seaduslikult registreeritud sõidukiga. Asjaomased SIRENE bürood teevad selliste meetmete võtmisel tihedat koostööd;

2)

kui leiab kinnitust, et tegemist on sama valmistajatehase tähisega sõidukiga, peab lisateave, mille algse hoiatusteate esitanud liikmesriik esitab vormil M, vajaduse korral sisaldama selliste tunnuste kirjeldust, mis aitavad eristada seaduslikult registreeritud sõidukit ja SISi kantud sõidukit (45);

3)	sama valmistajatehase tähisega sõidukist teada saades kontrollib hoiatusteate esitanud liikmesriik, kas hoiatusteade tuleb SISis säilitada.

8.2.   Lisateabe esitamine pärast kokkulangevuse avastamist

SIRENE bürood võivad edastada lisateavet artikli 100 kohaste hoiatusteadete kohta ning tegutseda seejuures õigusasutuste nimel juhul, kui teave kuulub vastastikuse õigusabi valdkonda.

Kui Schengeni konventsiooni artikli 100 kohaselt sõiduki kohta esitatud hoiatusteate puhul avastatakse kokkulangevus, saadab hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo vormiga G nõutud lisateabe nii kiiresti ja terviklikult kui võimalik, kasutades selleks vormi P.

(NB! Juhul kui taotlus on kiireloomuline, mistõttu ei ole kogu teavet kohe võimalik hankida, lepitakse kokku, et teatavate lahtrite täitmine on pigem vabatahtlik kui kohustuslik ning et jõupingutused suunatakse põhilahtrites (nt 041, 042, 043, 162, 164, 165, 166 ja 167) nõutud teabe hankimisele.

9.   STATISTIKA

SIRENE bürood esitavad kord aastas statistilised andmed kokkulangevuste, teadete ja töökoormuse kohta. Statistika hõlmab kõiki artikleid ja kõiki hoiatusteadete liike. Statistikaaruanne tuleb saata elektrooniliselt Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile.

---

(1)  EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19.

(2)  Täitevkomitee 22. detsembri 1994. aasta otsus rakendamise konventsiooni jõustamise kohta (SCH/Com-ex (94) 29 rev. 2) (EÜT L 239, 22.9.2000, lk 130).

(3)  Täitevkomitee 7. oktoobri 1997. aasta otsused (SCH/Com-ex 97(27) rev. 4) Itaalia ja (SCH/Com-ex 97(28) rev. 4) Austria kohta.

(4)  Nõukogu 13. detsembri 1999. aasta otsus 1999/848/EÜ Schengeni acquis’täieliku kohaldamise kohta Kreekas (EÜT L 327, 21.12.1999, lk 58).

(5)  Nõukogu 1. detsembri 2000. aasta otsus 2000/777/EÜ Schengeni acquis’kohaldamise kohta Taanis, Soomes ja Rootsis ning Islandil ja Norras (EÜT L 309, 9.12.2000, lk 24).

(6)  Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).

(7)  Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

(8)  Nõukogu 22. detsembri 2004. aasta otsus 2004/926/EÜ Schengeni acquis’osade jõustamise kohta Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis (ELT L 395, 31.12.2004, lk 70).

(9)  EÜT C 340, 10.11.1997, lk 92.

(10)  ELT L 323, 8.12.2007, lk 34.

(11)  ELT L 166, 1.7.2010, lk 17.

(12)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(13)  ELT L 327, 5.12.2008, lk 15.

(14)  ELT L 83, 26.3.2008, lk 3.

(15)  Vt joonealust märkust 1.

(16)  Nagu on sätestatud Schengeni konventsiooni artiklites 101A ja 101B.

(17)  Kui ei ole märgitud teisiti, peetakse kõikide viidatud artiklite all silmas 1990. aasta konventsiooni (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta ühispiiridel (Schengeni konventsiooni)) artikleid. Artikli 92 lõige 4 jõustus vastavalt nõukogu otsuse 2005/451/JSK artikli 1 lõikele 1 (ELT L 158, 21.6.2005, lk 26) ja nõukogu otsuse 2005/211/JSK artikli 2 lõikele 1 (ELT L 68, 15.3.2005, lk 44).

(18)  Üksikasjalikud suunised IT turvameetmete kohta on esitatud ajakohastatud ELi Schengeni kataloogi „Schengeni infosüsteem, SIRENE” 5. jaotises.

(19)  Vt nõukogu 27. märtsi 2000. aasta otsus 2000/265/EÜ finantsmääruse kehtestamise kohta, mis reguleerib eelarveküsimusi seoses nõukogu asepeasekretäri hallatavate, tema nimel teatavate liikmesriikide eest sõlmitud lepingutega, mis käsitlevad Schengeni keskkonna sideinfrastruktuuri (Sisnet) paigaldamist ja toimimist (ELT L 85, 6.4.2000, lk 12).

(20)  Lisateave riigi julgeolekuga seotud hoiatusteate kohta.

(21)  Kontrollimine, kas ühe isiku kohta on esitatud kaks hoiatusteadet.

(22)  Kontrollimine, kas ühe sõiduki kohta on esitatud kaks hoiatusteadet.

(23)  Muude valdkondade kõrval pakutakse töötajatele piisavat andmeturbe- ja andmekaitse-eeskirjade alast koolitust ning neile jagatakse teavet kõikide asjaomaste kriminaalkaristuste kohta. Samuti teavitatakse töötajaid riiklikest ametisaladuse hoidmise eeskirjadest või muudest samaväärsetest konfidentsiaalsuskohustustest, mida peavad järgima kõik SIRENE töötajad.

(24)  Nõukogu dokument nr 5076/07, versioon 5.6.

(25)  kohustuslik

(26)  Nõukogu 18. detsembri 2006. aasta raamotsus 2006/960/JSK Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabe ja jälitusteabe vahetamise lihtsustamise kohta (ELT L 386, 29.12.2006, lk 89).

(27)  Tehnilise rakendamise kohta vt punktis 1.5.4 nimetatud dokument, mis käsitleb SIRENE büroode vahelist andmevahetust.

(28)  Vt joonealust märkust 26.

(29)  „Üle- või väljaandmise eesmärgil tagaotsitavad isikud”.

(30)  Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta raamotsus 2009/299/JSK, millega muudetakse raamotsuseid 2002/584/JSK, 2005/214/JSK, 2006/783/JSK, 2008/909/JSK ning 2008/947/JSK, edendades seeläbi isikute menetlusõigusi ja tõhustades selliste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamist, mis tehakse, kui asjaomane isik ei viibi isiklikult kohtulikul arutelul (ELT L 81, 27.3.2009, lk 24).

(31)  Vt joonealust märkust 26.

(32)  EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1.

(33)  Vt ka punkt 2.16., milles käsitletakse kiireloomulisuse märkimist SIRENE vormidel.

(34)  Kolmandate riikide kodanikud, kelle kohta on esitatud sissesõidukeeldu käsitlev hoiatusteade (Schengeni konventsiooni artiklid 25 ja 96).

(35)  Direktiivi 2004/38/EÜ kohaselt võib isikul, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse vaba liikumise õigust, keelata riiki siseneda või seal viibida avaliku korra või julgeoleku huvides juhul, kui asjaomase isiku käitumine kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi; seejuures tuleb lähtuda ka muudest nimetatud direktiivi artikli 27 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidest. Artikli 27 lõikes 2 on sätestatud: „Avaliku korra või julgeoleku huvides võetud meetmed on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja põhinevad eranditult asjaomase isiku isiklikul käitumisel. Varasemate süüdimõistvate kohtuotsustega ei saa selliste meetmete võtmist iseenesest põhjendada. Asjaomase isiku käitumine peab kujutama endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi. Põhjendused, mis ei ole juhtumi üksikasjadega seotud või mis rajanevad üldise preventsiooni kaalutlustel, ei ole vastuvõetavad.” Lisaks on kehtestatud piirangud alalise elamisõigusega isikute suhtes, keda võib vastavalt direktiivi artikli 28 lõikele 2 keelata riiki sisenemast või seal viibimast avaliku korra või julgeolekuga seonduvatel tõsistel põhjustel.

(36)  Tuleb meenutada, et tavapärase menetluse käigus ei ole veel enne ELi kodaniku perekonnaliikmele elamisloa väljaandmist võimalik SISi kaudu välja selgitada, kas tema kohta on esitatud riiki sisenemise või riigis viibimise keelamist käsitlev hoiatusteade. Direktiivi 2004/38/EÜ artiklis 10 on loetletud tingimused, millele peab vastama liidu kodaniku perekonnaliige, kes on kolmanda riigi kodanik, et saada õigus elada liikmesriigis kauem kui kolm kuud. Loetelu on ammendav ja selles ei ole ette nähtud tavapärast SISi abil väljaselgitamist enne elamisloa väljaandmist. Kõnealuse direktiivi artikli 27 lõike 3 kohaselt võib liikmesriik, kui ta seda vajalikuks peab, nõuda teiselt liikmesriigilt teavet asjaomase isiku võimaliku varasema politseitoimiku kohta (st mitte kõiki SISi kantavaid andmeid). Sellise teabe nõudmine ei kuulu tavamenetluse raamesse.

(37)  Vt joonealust märkust 34.

(38)  Islandi, Liechtensteini, Norra ja Šveitsi kodanikel on Euroopa Liidu kodanikega samaväärne vaba liikumise õigus vastavalt ühelt poolt ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt kõnealuste riikide vahel sõlmitud lepingutele.

(39)  Teadmata kadunud isikud või isikud, keda tuleb nende endi turvalisuse huvides või kaitseks ohu eest ajutiselt politsei kaitse alla võtta.

(40)  Andmed kadumise kohta:

a)	kadumise koht, kuupäev ja kellaaeg;

b)	kadumise asjaolud;

Andmed kadunud isiku kohta:

c)	arvatav vanus;

d)

pikkus;

e)

nahavärv;

f)	juuste värv ja soeng;

g)	silmade värv;

h)	muud füüsilised tundemärgid (nt keharõngad, deformatsioonid, amputeeritud kehaosad, tätoveeringud, sünnimärgid, armid jne);

i)	psühholoogilised erijooned: suitsiidsus, vaimuhaigus, agressiivne käitumine jne;

j)	muud andmed: vajalik ravi jne;

k)	kadumise ajal seljas olnud rõivad;

l)	foto: olemas või puudub.

m)	surmaeelne vorm: olemas või puudub.

Seotud teave:

n)	võimalikud saatvad isikud (ja olemasolu korral nende Schengeni isikutunnistus);

o)	juhtumiga seotud sõiduk(id) (ja olemasolu korral Schengeni registreerimistunnistus).

Lahtrisse 83 märgitakse ainult viitetäht, mitte eri alamlahtrite pealkirjad.

(41)  Selgituseks nõusoleku andmise kohta isikute kaitsmisel seoses isikuandmete töötlemisega ja selliste andmete vaba liikumisega vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ artikli 2 punkt h (EÜT L 281 22.11.1995, lk 31).

(42)  Andmed tunnistajate ehk isikute kohta, kes peavad ilmuma õigusasutusse seoses kriminaalmenetlusega.

(43)  Isikute või sõidukite varjatud jälgimiseks või muudeks erikontrollideks.

(44)  Esemed, mida otsitakse arestimiseks või selleks, et kasutada neid tõendina kriminaalmenetluses.

(45)  Lisateave võib sisaldada järgmisi andmeid:

a)	sõiduki registreerimismärgi üksikasjad;

b)	sõiduki liik, mark, mudel ja värv;

c)	muud kergesti eristatavad tunnused või üksikasjad;

d)	omaniku täielikud andmed;

e)	sõiduki registreerimisdokumendi seerianumber.