PROTOKOLL,

millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Mikroneesia Liiduriikide vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

Artikkel 1

Kohaldamise ajavahemik ja kalapüügivõimalused

1.   Mikroneesia Liiduriigid tagavad Euroopa Liidu tuunipüügilaevadele aastased kalapüügivõimalused vastavalt kalandusalase partnerluslepingu artiklile 6 ning kooskõlas Mikroneesia Liiduriikide koodeksi jaotisega 24 ja Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) kaitse- ja majandamismeetmetega, eelkõige meetmega CMM 2008-01 kehtestatud piirides

2.   Viieaastase ajavahemiku jooksul arvestatuna käesoleva protokolli jõustumise kuupäevast võib kalandusalase partnerluslepingu artiklis 5 sätestatud kalapüügivõimaluste raames taotleda aastast kalapüügiluba Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis kala püüdmiseks kuuele seinerile ja 12-le õngejadaga laevale.

3.   Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 5, 6, 8 ja 10 kohaselt.

Artikkel 2

Rahaline toetus – makseviisid

1.   Kalandusalase partnerluslepingu artiklis 7 osutatud rahaline toetus on artikli 1 lõikes 2 osutatud ajavahemiku jooksul 559 000 eurot aastas.

2.   Rahaline toetus hõlmab järgmist:

a)	aastane toetus juurdepääsuks Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndile summas 520 000 eurot (miinus 111 800 eurot), mis vastab võrdlustonnaažile 8 000 tonni aastas, ja

b)	eritoetus 150 800 eurot aastas Mikroneesia Liiduriikide kalanduspoliitika toetuseks ja elluviimiseks.

3.   Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4, 5 ja 6 kohaselt ning kalandusalase partnerluslepingu artiklite 13 ja 14 kohaselt.

4.   Kui Euroopa Liidu laevade püügi üldkogus Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis ületab 8 000 tonni, suurendatakse rahalist toetust 65 euro võrra iga püütud lisatonni eest. Euroopa Liidu makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski olla suurem kui kahekordne lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse summa. Kui Euroopa Liidu laevade püütud kogused ületavad koguse, mis vastab lõike 2 punktis a osutatud kahekordsele summale, konsulteerivad lepinguosalised teineteisega esimesel võimalusel, et kehtestada summa, mis vastab osutatud piirangut ületanud püügikogusele.

5.   Toetus tuleb maksta kalandusalase partnerluslepingu protokolli esimesel kohaldamisaastal 45 päeva jooksul pärast selle jõustumist ning igal järgneval aastal hiljemalt protokolli jõustumise kuupäeval.

6.   Mikroneesia Liiduriikidel on artikli 2 lõike 2 punktis a kindlaksmääratud rahalise toetuse kasutusotstarbe suhtes täielik otsustusvabadus.

7.   Rahaline toetus kantakse Mikroneesia Liiduriikide keskvalitsuse arvelduskontole Mikroneesia Liiduriikide pangas, Hawaiil Honolulus. Panga andmed on järgmised:

—	Bank of FSM, Honolulu Hawaii

—	ABA Number 1213-02373

—	Arvelduskonto number 08-18-5018

—	Konto omanik: Mikroneesia Liiduriikide keskvalitsus

8.   Maksete tõendamiseks saadetakse Mikroneesia Liiduriikide Riiklikule Ookeaniressursside Korraldamise Asutusele (National Oceanic Resource Management Authority, NORMA) maksete või ülekannete tõendite koopiad.

Artikkel 3

Vastutustundliku kalapüügi edendamine Mikroneesia Liiduriikide vetes

1.   Käesoleva protokolli jõustumisel ja hiljemalt kolm kuud pärast jõustumiskuupäeva lepivad Euroopa Liit ja Mikroneesia Liiduriigid kalandusalase partnerluslepingu artiklis 9 sätestatud ühiskomitees kokku mitmeaastases valdkondlikus kavas ja üksikasjalikes rakenduseeskirjades, eelkõige:

a)	ühe- ja mitmeaastastes suunistes artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse konkreetse osa kasutamiseks iga-aastaste algatuste puhul;

b)

vastutustundliku ja jätkusuutliku kalapüügi pikaajaliseks juurutamiseks püstitatud ühe- ja mitmeaastastes eesmärkides, võttes arvesse Mikroneesia Liiduriikide riiklikus kalanduspoliitikas ning muudes vastutustundliku ja jätkusuutliku kalapüügi edendamisega seotud või neid mõjutavates poliitikasuundades väljendatud prioriteetides;

c)	kriteeriumites ja menetlustes, mis võimaldavad hinnata aasta lõikes saavutatud tulemusi.

2.   Kõik mitmeaastase valdkondliku kava muutmise ettepanekud peavad lepinguosalised ühiskomitees heaks kiitma.

3.   Vajaduse korral eraldavad Mikroneesia Liiduriigid igal aastal artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalisele toetusele lisaks täiendava toetuse mitmeaastase kava elluviimiseks. Euroopa Liitu tuleb kõnealusest eraldisest teavitada. Mikroneesia Liiduriigid teavitavad Euroopa Komisjoni uuest eraldisest hiljemalt 45 päeva enne käesoleva protokolli allkirjastamise aastapäeva.

4.   Kui see on mitmeaastase valdkondliku kava rakendamise tulemuste iga-aastase hindamise alusel põhjendatud, võib Euroopa Komisjon taotleda käesoleva protokolli artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse osa vähendamist, et viia programmi rakendamiseks tegelikult eraldatud summad vastavusse selle rakendamise tulemustega.

Artikkel 4

Teaduskoostöö vastustundliku kalapüügi vallas

1.   Käesolevaga kohustuvad mõlemad lepinguosalised edendama Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes nendes vetes kala püüdvate eri riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest.

2.   Käesoleva protokolliga kaetud ajavahemikul tagavad Euroopa Liit ja Mikroneesia Liiduriik kalavarude jätkusuutliku kasutamise Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis.

3.   Lepinguosalised kohustuvad edendama koostööd vastutustundliku kalapüügi valdkonnas alampiirkonna tasemel eelkõige Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) ja muude asjaomaste alampiirkondlike või rahvusvaheliste organisatsioonide raames.

4.   Vastavalt kalandusalase partnerlepingu artiklile 4, lepingu protokolli artikli 4 lõikele 1 ning lähtudes parimatest olemasolevatest teadusalastest nõuannetest peavad lepinguosalised üksteisega kalandusalase partnerluslepingu artikliga 9 ette nähtud ühiskomitees nõu ning võtavad vajaduse korral meetmeid, et käesoleva protokolliga lubatud ja selle lisa kohast kalapüügiluba omavate Euroopa Liidu laevade püügitegevus tagaks Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndi kalavarude jätkusuutliku haldamise.

Artikkel 5

Kalapüügivõimaluste kohandamine vastastikusel kokkuleppel

Käesoleva protokolli artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalusi võib vastastikusel kokkuleppel kohandada, tingimusel et Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni soovitustes kinnitatakse, et selline kohandamine tagab Mikroneesia Liiduriikide kalavarude jätkusuutliku haldamise. Sellisel juhul suurendatakse kõnealuse protokolli artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 6

Uued kalapüügivõimalused

1.   Kui Euroopa Liidu kalalaevad on huvitatud käesoleva protokolli artiklis 1 osutamata kalapüügivõimalustest, tuleks Mikroneesia Liiduriike sellest huvist sooviavalduse või taotluse vormis teavitada. Selline taotlus rahuldatakse üksnes Mikroneesia Liiduriikide õigusnormide kohaselt ning selle kohta tuleks sõlmida uus kokkulepe.

2.   Lepinguosalised võivad korraldada Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis katsepüügi kampaaniaid vastavalt Mikroneesia Liiduriikide õigusnormidele. Sel eesmärgil ja teadusliku hinnangu saamiseks konsulteerivad nad teineteisega, kui üks lepinguosaline selleks soovi avaldab, ning määravad iga juhtumi puhul eraldi kindlaks uued varud, tingimused ja muud asjakohased näitajad.

3.   Vastastikusel kokkuleppel tegelevad lepinguosalised katsepüügiga vastavalt Mikroneesia Liiduriikide õigusnormidele. Katsepüügi luba antakse uurimise eesmärgil ning selle kehtivuse kestuse ja alguskuupäeva otsustavad lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel.

4.   Kui lepinguosalised leiavad, et katsepüük on andnud positiivseid tulemusi, võib ökosüsteemide ja mere elusressursside säilitamist silmas pidades anda Euroopa Liidu laevadele uusi kalapüügivõimalusi lähtudes kahe lepinguosalise vahelistest konsultatsioonidest.

Artikkel 7

Kalapüügi tingimused – ainuõiguslikkuse klausel

1.   Euroopa Liidu laevad tohivad Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis kala püüda üksnes juhul, kui neil on NORMA poolt käesoleva protokolli raames välja antud kehtiv kalapüügiluba.

2.   Kehtivas protokollis käsitlemata kalapüügiliikide ning katsepüügi jaoks annab Euroopa Liidu laevadele lube NORMA. Kalapüügilubade väljaandmine peab toimuma Mikroneesia Liiduriikide õigusnormide ning vastastikkuse kokkuleppe kohaselt.

Artikkel 8

Rahalise toetuse maksmise peatamine ja läbivaatamine

1.   Käesoleva protokolli artikli 2 lõike 2 punktides a ja b osutatud rahaline toetus vaadatakse läbi või selle maksmine peatatakse järgmistel juhtudel:

a)	kui kalapüüki Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis takistavad erakorralised asjaolud, mis ei ole seotud loodusnähtustega;

b)	kui käesoleva protokolli sõlmimiseni viinud poliitilistes suundumustes esineb otsustavaid muudatusi, võib üks lepinguosaline taotleda protokolli sätete läbivaatamist nende muutmiseks;

c)	kui Euroopa Liit tuvastab Cotonou lepingu artiklis 9 sätestatud inimõigusi käsitlevate oluliste osade ja põhiosa rikkumise Mikroneesia Liiduriikides.

2.   Euroopa Liit jätab endale õiguse peatada täilikult või osaliselt kõnealuse protokolli artikli 2 lõike 2 punktiga b ettenähtud eritoetuse maksmine, kui:

a)	saavutatud tulemused ei vasta ühiskomitee raames antud hinnangu alusel kavandatutele või

b)	Mikroneesia Liiduriigid ei suuta eritoetust ära kasutada.

3.   Rahalise toetuse maksmist jätkatakse pärast seda, kui on taastunud enne eespool nimetatud asjaolude ilmnemist valitsenud olukord ja kui mõlemad lepinguosalised on pärast konsulteerimist ühel nõul, et olukord võimaldab alustada uuesti tavapärast kalapüüki.

Artikkel 9

Kalapüügiloa kohaldamise peatamine ja ennistamine

Mikroneesia Liiduriigid jätavad endale õiguse peatada kõnealuse protokolli artikli 1 lõikega 2 ettenähtud kalapüügiload, kui:

a)	konkreetne laev rikub tõsiselt Mikroneesia Liiduriikide õigusnorme või

b)	laevaomanik ei ole järginud konkreetse laeva õigusrikkumisest tulenevat kohtu korraldust. Kui kohtu korraldust on hakatud järgima, ennistatakse laeva kalapüügiluba loa järelejäänud kehtivusajaks.

Artikkel 10

Protokolli kohaldamise peatamine

1.   Protokolli kohaldamine peatatakse ühe või teise lepinguosalise algatusel järgmistel juhtudel:

a)	kui kalapüüki Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis takistavad erakorralised asjaolud, mis ei ole seotud loodusnähtustega;

b)	kui Euroopa Liit ei maksa käesoleva protokolli artiklis 8 osutamata põhjustel käesoleva protokolli artikli 2 lõike 2 punktis a sätestatud rahalist toetust;

c)	kui lepinguosalistel tekib seoses käesoleva protokolli ja selle lisa tõlgendamise ja kohaldamisega erimeelsusi;

d)	kui üks lepinguosalistest ei järgi käesoleva protokolli sätteid;

e)	kui käesoleva protokolli sõlmimiseni viinud poliitilistes suundumustes esineb otsustavaid muudatusi, võib üks lepinguosaline taotleda protokolli sätete läbivaatamist nende muutmiseks;

f)	kui üks lepinguosalistest tuvastab Cotonou lepingu artiklis 9 sätestatud inimõigusi käsitlevate oluliste osade ja põhiosa rikkumise.

2.   Käesoleva protokolli kohaldamise võib lepinguosalise algatusel peatada, kui lepinguosaliste vahelist vaidlust peetakse tõsiseks ning kui lepinguosaliste peetud konsultatsioonide tulemusena ei ole saavutatud lahendust kokkuleppemenetluse teel.

3.   Käesoleva protokolli kohaldamise peatamiseks peab asjaomane lepinguosaline teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva.

4.   Kui protokolli kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised konsulteerimist, et lahendada neid lahutavad erimeelsused kokkuleppemenetluse teel. Lahenduse leidmisel jätkatakse käesoleva protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel vastavalt ajavahemikule, mil käesoleva protokolli kohaldamine oli peatatud.

Artikkel 11

Siseriiklikud õigusnormid

1.   Euroopa Liidu laevade kalapüük Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis on reguleeritud Mikroneesia Liiduriikide õigusnormidega, välja arvatud juhul, kui lepinguga, käesoleva protokolli ning selle lisa ja liidetega on ette nähtud teisiti.

2.   Mikroneesia Liiduriigid teavitavad Euroopa Komisjoni kõikidest kalanduspoliitikaga seotud muutustest või uutest õigusaktidest vähemalt kolm kuud enne nende jõustumist.

Artikkel 12

Varasema protokolli kehtetuks tunnistamine

Käesolev protokoll ja selle lisad muudavad kehtetuks ning asendavad 26. veebruaril 2007 jõustunud protokolli, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Mikroneesia Liiduriikide vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus.

Artikkel 13

Protokolli kestus

Käesolevat protokolli ja selle lisasid kohaldatakse viieaastase ajavahemiku jooksul, juhul kui ei teatata käesoleva protokolli artikli 14 kohasest lõpetamisest.

Artikkel 14

Protokolli lõpetamine

1.   Protokolli lõpetamise korral teatab asjaomane lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest protokoll lõpetada vähemalt kuus kuud enne kavandatava lõpetamise jõustumist. Eelmises lõigus osutatud teatise üleandmisega alustavad lepinguosalised konsultatsioone.

2.   Käesoleva protokolli artiklis 2 osutatud rahalist toetust vähendatakse protokolli lõpetamise jõustumise aasta eest proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 15

Ajutine kohaldamine

Protokolli kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev protokoll ja selle lisa jõustuvad kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele protokolli jõustamiseks vajalike menetluste lõpetamisest.

Euroopa Liidu ja Gruusia vaheline

LEPING

viisade väljastamise lihtsustamise

EUROOPA LIIT, edaspidi „liit”,

ning

GRUUSIA,

edaspidi „lepinguosalised”,

SOOVIDES Gruusia kodanikele viisade väljastamise lihtsustamise teel soodustada inimestevahelist suhtlemist kui majandus-, humanitaar-, kultuuri-, teadus- ja muude suhete tähtsat eeltingimust,

KINNITADES VEEL KORD kavatsust kehtestada pikemas perspektiivis Gruusia ja liidu kodanikele viisavaba reisimise kord, eeldusel et täidetud on hästi juhitud ja turvalise liikuvuse tingimused,

PIDADES SILMAS, et alates 1. juunist 2006 on kõik liidu kodanikud vabastatud viisanõudest, kui nad reisivad Gruusiasse vähemaks kui 90 päevaks või on transiitreisil läbi Gruusia territooriumi,

TÕDEDES, et kui Gruusia taastab viisanõude liidu kodanike või nende teatavate kategooriate suhtes, kehtivad automaatselt ja vastastikkuse põhimõtte kohaselt asjaomastele liidu kodanikele samad soodustused, mis antakse käesoleva lepinguga Gruusia kodanikele,

PIDADES SILMAS, et kõnealuseid viisanõudeid saab taaskehtestada ainult korraga kõigi liidu kodanike või teatavate liidu kodanike kategooriate suhtes,

TÕDEDES, et lihtsustatud viisarežiim ei tohiks kaasa tuua ebaseaduslikku rännet, ning pöörates erilist tähelepanu julgeolekule ja tagasivõtmisele,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta ja protokolli Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta ning kinnitades, et käesolevat lepingut ei kohaldata Ühendkuningriigi ega Iirimaa suhtes,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli Taani seisukoha kohta ning kinnitades, et käesolevat lepingut ei kohaldata Taani Kuningriigi suhtes,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärk ja reguleerimisala

1.   Käesoleva lepingu eesmärk on lihtsustada viisade väljastamist Gruusia kodanikele, kelle kavatsetav viibimise aeg ei ole pikem kui 90 päeva 180 päeva jooksul.

2.   Kui Gruusia taastab viisanõude kõikide liikmesriikide kodanike või nende teatavate kategooriate suhtes, kehtivad automaatselt ja vastastikkuse põhimõtte kohaselt asjaomastele liidu kodanikele samad soodustused, mis antakse käesoleva lepinguga Gruusia kodanikele.

Artikkel 2

Üldsäte

1.   Käesolevas lepingus sätestatud viisade väljastamise lihtsustatud korda kohaldatakse nende Gruusia kodanike suhtes, kes ei ole liidu või liikmesriikide õigus- ja haldusnormide, käesoleva lepingu või teiste rahvusvaheliste lepingute alusel viisanõudest vabastatud.

2.   Selliste käesolevas lepingus käsitlemata küsimuste puhul nagu viisa väljastamisest keeldumine, reisidokumentide tunnustamine, toimetulekuks piisavate vahendite olemasolu tõendamine ning sissepääsu keelamine ja väljasaatmismeetmed kehtivad Gruusia, liikmesriikide või liidu õigusaktid.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „liikmesriik”– liidu liikmesriik, välja arvatud Taani Kuningriik, Iiri Vabariik ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik;

b)   „liidu kodanik”– punktis a määratletud liikmesriigi kodanik;

c)   „Gruusia kodanik”– isik, kellel on vastavalt Gruusia õigusaktidele Gruusia kodakondsus;

d)   „viisa”– liikmesriigi väljastatud luba transiidiks läbi liikmesriigi territooriumi või kavatsetud viibimiseks liikmesriigi territooriumil kokku kuni 90 päeva 180 päeva jooksul alates esimesest sisenemisest liikmesriigi territooriumile;

e)   „seaduslikult elav isik”– Gruusia kodanik, kellel on liidu või konkreetse riigi õigusaktide kohaselt luba või õigus viibida liikmesriigi territooriumil kauem kui 90 päeva.

Artikkel 4

Reisi eesmärki tõendavad dokumendid

1.   Järgmistesse kategooriatesse kuuluvate Gruusia kodanike puhul piisab, kui nad esitavad teise lepinguosalise territooriumile reisimise eesmärgi tõendamiseks järgmised dokumendid:

a)	lähisugulased – abikaasa, lapsed (sealhulgas lapsendatud lapsed), vanemad (sealhulgas hooldajad), vanavanemad ja lapselapsed, kes külastavad liikmesriigi territooriumil seaduslikult elavaid Gruusia kodanikke: — vastuvõtva isiku kirjalik kutse;

b)

ametlike delegatsioonide liikmed, kes osalevad Gruusiale esitatud ametliku kutse alusel kohtumistel, nõupidamistel, läbirääkimistel ja ametlikes vahetusprogrammides või üritustel, mida korraldavad valitsustevahelised organisatsioonid mõne liikmesriigi territooriumil: — Gruusia ametiasutuse kiri, millega kinnitatakse, et taotleja reisib kõnealuse delegatsiooni koosseisus asjaomastesse liikmesriikidesse, et osaleda eespool nimetatud üritustel, ning millele on lisatud ametliku kutse koopia;

c)

õpilased, üliõpilased, kraadiõppes osalevad isikud ja neid saatvad õpetajad, kelle reisi eesmärk on õppimine või koolitus, kaasa arvatud vahetusprogrammide ning muude õpingutega seotud ürituste raames: — vastuvõtva ülikooli, kolledži või kooli väljastatud tõend koolitusasutusse vastuvõtmise kohta või nende asutuste kirjalik kutse või (üli)õpilaspilet või tõend koolituse kohta, millel osaletakse;

d)

isikud, kes külastavad riiki meditsiinilistel põhjustel ja isikud, kes peavad neid saatma: — meditsiiniasutuse ametlik dokument, millega tõendatakse nii arstiabi vajadust vastavas meditsiiniasutuses kui ka saatva isiku vajadust, ning tõend, et piisavad rahalised vahendid ravi eest tasumiseks on olemas;

e)

ajakirjanikud ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad akrediteeritud isikud: — kutseorganisatsiooni väljastatud tõend või muu dokument, millega tõendatakse, et asjaomane isik on kutseline ajakirjanik või ametiülesandeid täitev saatev isik, ning tema tööandja väljastatud dokument, millega tõendatakse, et reisi eesmärk on ajakirjandusliku tööülesande täitmine või abistamine selliste tööülesannete täitmisel;

f)	rahvusvahelistest spordiüritustest osavõtjad ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad isikud: — vastuvõtva organisatsiooni, liikmesriigi pädeva ametiasutuse, üleriigilise alaliidu või olümpiakomitee kirjalik kutse;

g)

ettevõtjad ja ettevõtlusorganisatsioonide esindajad: — vastuvõtva juriidilise isiku või äriühingu, organisatsiooni või sellise juriidilise isiku või äriühingu peakorteri või filiaali, liikmesriigi riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse või mõne liikmesriigi territooriumil peetava kaubandus- ja tööstusnäituse, konverentsi või sümpoosioni korralduskomitee kirjalik kutse, mille on kinnitanud Gruusia Kaubanduskoda;

h)	kutsealade esindajad, kes osalevad rahvusvahelisel näitusel, konverentsil, sümpoosionil, seminaril või muul samalaadsel üritusel, mida peetakse mõne liikmesriigi territooriumil: — vastuvõtva organisatsiooni kirjalik kutse, millega tõendatakse, et asjaomane isik osaleb kõnealusel üritusel;

i)

kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, kelle reisi eesmärk on koolitus, seminarid või konverentsid, kaasa arvatud vahetusprogrammide raames: — vastuvõtva organisatsiooni kirjalik kutse, kinnitus, et isik esindab kodanikuühiskonna organisatsiooni, ja riigi õigusaktide kohaselt vastavast registrist väljastatud riigi ametiasutuse tõend asjaomase organisatsiooni asutamise kohta;

j)	isikud, kes osalevad teadus-, kultuuri- või kunstiüritustel, sealhulgas ülikoolide ja muudes vahetusprogrammides: — korraldava organisatsiooni kirjalik kutse üritustel osalemiseks;

k)

autojuhid, kes osutavad rahvusvahelisi kauba ja reisijate liikmesriikide territooriumile vedamise teenuseid Gruusias registreeritud sõidukitega: — rahvusvahelise autoveoga tegelevate Gruusia veoettevõtjate üleriigilise ühenduse või riikliku äriühingu kirjalik taotlus, milles esitatakse reiside eesmärk, kestus ja sagedus;

l)	sõpruslinnade ametlikest vahetusprogrammidest osavõtjad: — sellise linna või kohaliku omavalitsusüksuse juhi kirjalik kutse;

m)	isikud, kes külastavad sõjaväelaste ja tsiviilisikute matmispaiku: — haua olemasolu ja säilimist ning taotleja ja maetu omavahelist perekondlikku või muud seost tõendav ametlik dokument.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud kirjalikus taotluses või kutses esitatakse järgmised andmed:

a)	kutsutava isiku kohta: ees- ja perekonnanimi, sünnikuupäev, sugu, kodakondsus, passi number, reisi aeg ja eesmärk, riiki sisenemiste arv ning vajaduse korral kutsutava isikuga koos reisiva abikaasa nimi ja laste nimed;

b)	kutsuva isiku kohta: ees- ja perekonnanimi ning aadress;

c)

kutsuva juriidilise isiku, äriühingu või organisatsiooni kohta: täisnimi ja aadress ning — kui taotluse on välja andnud organisatsioon või asutus, siis sellele allakirjutanud isiku nimi ja ametikoht; — kui kutsuja on liikmesriigis registreeritud juriidiline isik või äriühing või sellise juriidilise isiku või äriühingu peakorter või filiaal, siis asjaomase liikmesriigi õigusaktidega ettenähtud registrinumber.

3.   Käesoleva artikli lõikes 1 loetletud kategooriatesse kuuluvatele isikutele antakse välja kõikide kategooriate viisasid lihtsustatud korras, ilma et selleks oleks vaja esitada muud liikmesriikide õigusaktidega ettenähtud põhjendust, kutset või kinnitust.

Artikkel 5

Mitmekordsete viisade väljastamine

1.   Liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaaresindused väljastavad kuni viieaastase kehtivusajaga mitmekordseid viisasid järgmistesse kategooriatesse kuuluvatele kodanikele:

a)	abikaasad ja alla 21aastased või ülalpeetavad lapsed (sealhulgas lapsendatud lapsed), vanemad, kes külastavad mõne liikmesriigi territooriumil seaduslikult elavaid Gruusia kodanikke. Viisa kehtivusaeg on piiratud neile antud elamisloa kehtivusajaga;

b)	ametiülesandeid täitvad kesk- ja piirkondlike valitsuste liikmed ning põhiseadus- ja ülemkohtu liikmed, kui nad ei ole käesoleva lepinguga viisanõudest vabastatud, kusjuures viisa kehtivusaeg on piiratud nende ametiajaga, kui viimane on lühem kui viis aastat;

c)	ametlike delegatsioonide alalised liikmed, kes osalevad Gruusiale esitatud ametliku kutse alusel regulaarselt kohtumistel, nõupidamistel, läbirääkimistel ja vahetusprogrammides või üritustel, mida korraldavad valitsustevahelised organisatsioonid mõne liikmesriigi territooriumil.

2.   Liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaaresindused väljastavad kuni üheaastase kehtivusajaga mitmekordseid viisasid järgmistesse kategooriatesse kuuluvatele isikutele, tingimusel et neile on varasema aasta jooksul väljastatud vähemalt üks viisa, et nad on seda kasutanud vastavalt külastatava riigi riiki sisenemist ja riigis viibimist reguleerivatele õigusaktidele ning et on olemas põhjus mitmekordse viisa taotlemiseks:

a)	ametlike delegatsioonide alalised liikmed, kes osalevad esitatud ametlike kutsete alusel korrapäraselt kohtumistel, nõupidamistel, läbirääkimistel ja vahetusprogrammides või üritustel, mida korraldavad valitsustevahelised organisatsioonid liikmesriikide territooriumil;

b)	kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, kes reisivad korrapäraselt liikmesriikidesse, et osaleda koolitusel, seminaridel või konverentsidel, kaasa arvatud vahetusprogrammide raames;

c)	rahvusvahelisel näitusel, konverentsil, sümpoosionil, seminaril või muul samalaadsel üritusel osalevad kutsealade esindajad, kes reisivad korrapäraselt liikmesriikidesse;

d)	teadus-, kultuuri- või kunstiüritustel, sealhulgas ülikoolide ja muudes vahetusprogrammides osalevad isikud, kes reisivad korrapäraselt liikmesriikidesse;

e)	üliõpilased ja kraadiõppes osalevad isikud, kes reisivad korrapäraselt õppimise või koolituse eesmärgil, kaasa arvatud vahetusprogrammide raames;

f)	sõpruslinnade või muude omavalitsuste ametlikest vahetusprogrammidest osavõtjad;

g)	isikud, kes peavad meditsiinilistel põhjustel külastama riiki korrapäraselt ja isikud, kes peavad neid saatma;

h)	ajakirjanikud ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad akrediteeritud isikud;

i)	ettevõtjad ja ettevõtlusorganisatsioonide esindajad, kes reisivad korrapäraselt liikmesriikidesse;

j)	rahvusvahelistest spordiüritustest osavõtjad ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad isikud;

k)	autojuhid, kes osutavad rahvusvahelisi kauba ja reisijate liikmesriikide territooriumile vedamise teenuseid Gruusias registreeritud sõidukitega.

3.   Liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaaresindused väljastavad vähemalt kaheaastase ja maksimaalselt viieaastase kehtivusajaga mitmekordseid viisasid käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud isikutele, tingimusel et nad on varasema kahe aasta jooksul kasutanud üheaastase kehtivusajaga mitmekordset viisat vastavalt külastatava liikmesriigi riiki sisenemist ja riigis viibimist reguleerivatele õigusaktidele ning et mitmekordse viisa taotlemise põhjused endiselt kehtivad.

4.   Käesoleva artikli lõigetes 1–3 nimetatud isikud võivad viibida liikmesriikide territooriumil 180 päeva jooksul kokku maksimaalselt 90 päeva.

Artikkel 6

Viisataotluste menetlemise tasu

1.   Gruusia kodanike esitatavate viisataotluste menetlemise tasu on 35 eurot.

Nimetatud summa võib läbi vaadata artikli 14 lõikes 4 sätestatud korra kohaselt.

Kui Gruusia taastab viisanõude kõigi liidu kodanike suhtes, ei võta Gruusia suuremat viisatasu kui 35 eurot või summa, mis lepitakse kokku tasu suuruse läbivaatamise käigus vastavalt artikli 14 lõikes 4 sätestatud korrale.

2.   Kui liikmesriigid teevad koostööd välise teenuseosutajaga, võib tasu olla suurem. Teenustasu on proportsionaalne kuludega, mida väline teenuseosutaja on kandnud ülesannete täitmisel ning need ei tohi ületada 30 eurot. Asjaomane liikmesriik säilitab või asjaomased liikmesriigid säilitavad kõigile taotlejatele võimaluse esitada taotlus otse liikmesriigi konsulaadis.

3.   Viisataotluse töötlemise tasu maksmisest on vabastatud järgmistesse kategooriatesse kuuluvad kodanikud:

a)	pensionärid;

b)	alla 12aastased lapsed;

c)	kesk- ja piirkondliku valitsuse liikmed ning põhiseadus- ja ülemkohtu liikmed, kui nad ei ole käesoleva lepinguga viisanõudest vabastatud;

d)	puudega isikud ja vajaduse korral neid saatvad isikud;

e)	lähisugulased – liikmesriigi territooriumil seaduslikult elavat Gruusia kodanikku külastavad abikaasa, lapsed (sealhulgas lapsendatud lapsed), vanemad (sealhulgas hooldajad), vanavanemad ja lapselapsed;

f)	ametlike delegatsioonide liikmed, kes osalevad Gruusiale esitatud ametliku kutse alusel kohtumistel, nõupidamistel, läbirääkimistel, vahetusprogrammides või üritustel, mida korraldavad valitsustevahelised organisatsioonid mõne liikmesriigi territooriumil;

g)	õpilased, üliõpilased, kraadiõppes osalevad isikud ja neid saatvad õpetajad, kelle reisi eesmärk on õppimine või koolitus, kaasa arvatud vahetusprogrammid ning teised kooliga seotud üritused;

h)	ajakirjanikud ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad akrediteeritud isikud;

i)	rahvusvahelistest spordiüritustest osavõtjad ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad isikud;

j)	kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, kelle reisi eesmärk on koolitus, seminarid ja konverentsid, kaasa arvatud vahetusprogrammide raames;

k)	teadus-, kultuuri- või kunstiüritustel, sealhulgas ülikoolide ja muudes vahetusprogrammides osalevad isikud;

l)

isikud, kes on esitanud dokumendid, mis tõendavad vajadust reisida humanitaarsetel põhjustel, kaasa arvatud selleks, et saada kiiresti arstiabi, ning sellist isikut saatev isik, ning isikud, kes on esitanud dokumendid, mis tõendavad vajadust osaleda lähisugulase matusel või külastada raskelt haiget lähisugulast.

Artikkel 7

Viisataotluste menetlemise kestus

1.   Liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaaresindused otsustavad viisa väljaandmise 10 kalendripäeva jooksul alates taotluse ja viisa väljaandmiseks nõutavate dokumentide kättesaamise kuupäevast.

2.   Viisataotluse kohta otsuse vastuvõtmise tähtaega võib üksikjuhtudel pikendada kuni 30 kalendripäevani, eelkõige juhul, kui viisataotlus tuleb põhjalikumalt läbi vaadata.

3.   Kiireloomuliste juhtude puhul võib viisataotluse kohta otsuse vastuvõtmise tähtaega lühendada kahe tööpäevani või veelgi lühema ajani.

Artikkel 8

Riigist lahkumine dokumentide kaotamise või nende varastamise korral

Liidu ja Gruusia kodanikud, kes on oma isikut tõendavad dokumendid kaotanud või kellelt need on varastatud Gruusia või liikmesriikide territooriumil viibides, võivad territooriumilt lahkuda ilma viisa või muu loata liikmesriikide või Gruusia diplomaatiliste või konsulaaresinduste väljastatud kehtivate piiri ületamist võimaldavate isikut tõendavate dokumentide alusel.

Artikkel 9

Viisade kehtivuse pikendamine erakorralistel asjaoludel

Gruusia kodanikule välja antud viisa kehtivusaega ja/või riigis viibimise kestust pikendatakse, kui liikmesriigi pädev asutus leiab, et viisaomanik on tõendanud vääramatu jõu või humanitaarkaalutluste olemasolu, mis takistavad tema lahkumist liikmesriikide territooriumilt enne viisa kehtivusaja või viisaga lubatud viibimise kestuse lõppemist. Kõnealune pikendamine tehakse tasuta.

Artikkel 10

Diplomaatilised passid

1.   Gruusia kodanikud, kellel on kehtiv diplomaatiline pass, võivad liikmesriiki siseneda, sealt lahkuda või liikmesriikidest läbi sõita ilma viisata.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud isikud võivad viibida liikmesriigi territooriumil 180 päeva jooksul maksimaalselt 90 päeva.

Artikkel 11

Viisa territoriaalne kehtivus

Gruusia kodanikel on õigus reisida liikmesriikide territooriumil liidu kodanikega samadel tingimustel vastavalt liikmesriikide riiklikku julgeolekut ning liidu piiratud territoriaalse kehtivusega viisasid käsitlevatele eeskirjadele ja määrustele.

Artikkel 12

Lepingu haldamise ühiskomitee

1.   Lepinguosalised moodustavad ekspertide ühiskomitee (edaspidi „komitee”), mis koosneb liidu ja Gruusia esindajatest. Liitu esindab komisjon, keda toetavad liikmesriikide eksperdid.

2.   Komiteel on eelkõige järgmised ülesanded:

a)	teostada järelevalvet käesoleva lepingu rakendamise üle;

b)	esitada ettepanekuid käesoleva lepingu muutmiseks või täiendamiseks;

c)	lahendada käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamise üle tekkivaid vaidluseid.

3.   Komitee koguneb vastavalt vajadusele ühe lepinguosalise taotlusel, kuid vähemalt üks kord aastas.

4.   Komitee kehtestab oma töökorra.

Artikkel 13

Käesoleva lepingu seos liikmesriikide ja Gruusia vaheliste kahepoolsete lepingutega

Käesolev leping on jõustumisest alates ülimuslik üksikute liikmesriikide ja Gruusia vahel sõlmitud kahe- või mitmepoolsete lepingute või kokkulepete suhtes, mis hõlmavad käesolevas lepingus käsitletud küsimusi.

Artikkel 14

Lõppsätted

1.   Lepinguosalised ratifitseerivad või kiidavad käesoleva lepingu heaks oma vastavate menetluste kohaselt ja leping jõustub teise kuu esimesel päeval pärast kuupäeva, mil lepinguosalised on teineteisele teatanud, et eespool osutatud menetlused on lõpule viidud.

2.   Erandina käesoleva artikli lõikest 1 jõustub käesolev leping alles Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise tagasivõtmise lepingu jõustumise kuupäeval, kui see kuupäev on hilisem käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kuupäevast.

3.   Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks, välja arvatud juhul, kui see lõpetatakse käesoleva artikli lõike 6 kohaselt.

4.   Käesolevat lepingut võib muuta lepinguosaliste kirjalikul kokkuleppel. Muudatused jõustuvad siis, kui lepinguosalised on teineteisele teatanud, et vajalikud sisemenetlused on lõpule viidud.

5.   Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu täitmise peatada täielikult või osaliselt avaliku korra, riigi julgeoleku või rahva tervise kaitse huvides. Peatamise otsusest teatatakse teisele lepinguosalisele hiljemalt 48 tundi enne selle jõustumist. Käesoleva lepingu kohaldamise peatanud lepinguosaline teatab viivitamata teisele lepinguosalisele sellest, kui käesoleva lepingu peatamise aluseks olnud põhjus enam ei kehti.

6.   Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada, teatades sellest kirjalikult teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse 90 päeva pärast teatamise kuupäeva.

Euroopa Liidu ja Gruusia vahel

LEPING

riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise kohta

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

EUROOPA LIIT (edaspidi „liit”)

ja

GRUUSIA,

OLLES KINDLALT OTSUSTANUD tugevdada koostööd ebaseadusliku sisserände vastase võitluse tõhustamiseks,

SOOVIDES käesoleva lepinguga ja vastastikkuse põhimõtte alusel kehtestada nende isikute kiire ja tõhusa tuvastamise ning ohutu ja nõuetekohase tagasitoimetamise korra, kes ei vasta või enam ei vasta Gruusia või Euroopa Liidu mõne liikmesriigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise kohta kehtivatele tingimustele, ning vastastikuse koostöö vaimus soodustada selliste isikute transiiti,

RÕHUTADES, et käesolev leping ei piira liidu, tema liikmesriikide ega Gruusia õigusi, kohustusi ega vastutust, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest ning eelkõige 4. novembri 1950. aasta inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioonist ja 28. juuli 1951. aasta pagulasseisundi konventsioonist, mida on muudetud 31. jaanuari 1967. aasta protokolliga,

ARVESTADES, et kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolliga nr 21 Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes ei osale Iirimaa käesoleva lepingu kohaldamises, välja arvatud juhul, kui Iirimaa teatab oma soovist osaleda vastavalt nimetatud protokollile,

ARVESTADES, et kuna käesoleva lepingu sätted kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise reguleerimisalasse, ei kohaldata seda Taani Kuningriigi suhtes kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolliga,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „lepinguosalised”– Gruusia ja liit;

b)   „Gruusia kodanik”– isik, kellel on Gruusia kodakondsus;

c)   „liikmesriigi kodanik”– isik, kellel on liidu määratluse kohane liikmesriigi kodakondsus;

d)   „liikmesriik”– käesoleva lepinguga seotud Euroopa Liidu liikmesriik;

e)   „kolmanda riigi kodanik”– isik, kellel on muu riigi kui Gruusia või mõne liikmesriigi kodakondsus;

f)   „kodakondsuseta isik”– isik, kellel ei ole ühegi riigi kodakondsust;

g)   „elamisluba”– mis tahes liiki luba, mille on välja andnud Gruusia või üks liikmesriikidest ja mis annab isikule õiguse elada selle riigi territooriumil. Siia ei kuulu ajutised load riigi territooriumil viibimiseks, mis on välja antud seoses varjupaiga- või elamisloa taotluse menetlemisega;

h)   „viisa”– Gruusia või ühe liikmesriigi luba või otsus, mida on vaja selle riigi territooriumile sisenemiseks või selle läbimiseks. See ei hõlma lennujaama transiidiviisat;

i)   „taotluse esitanud riik ja taotlust esitav riik”– riik (Gruusia või mõni liikmesriik), kes esitab käesoleva lepingu artikli 7 kohase tagasivõtutaotluse või artikli 14 kohase transiiditaotluse;

j)   „taotluse saanud riik ja taotlust vastuvõttev riik”– riik (Gruusia või mõni liikmesriik), kellele esitatakse käesoleva lepingu artikli 7 kohane tagasivõtutaotlus või artikli 14 kohane transiiditaotlus;

k)   „pädev asutus”– Gruusia või mõne liikmesriigi ametiasutus, kelle ülesanne on rakendada käesolevat lepingut kooskõlas selle artikli 19 lõike 1 punktiga a;

l)   „transiit”– kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku läbisõit taotluse saanud riigi territooriumilt, reisides taotluse esitanud riigist sihtriiki;

m)   „piiriala”– kuni 5 kilomeetri laiune ala liikmesriikide ja Gruusia meresadamate (koos tolliterritooriumitega) ja rahvusvaheliste lennujaamade ümber.

I   JAGU

GRUUSIA TAGASIVÕTUKOHUSTUSED

Artikkel 2

Oma riigi kodanike tagasivõtmine

1.   Gruusia võtab liikmesriigi taotluse alusel käesolevas lepingus sätestamata vorminõudeid esitamata oma territooriumile tagasi kõik isikud, kes ei vasta või enam ei vasta taotluse esitanud liikmesriigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise kohta kehtivatele tingimustele juhul, kui on tõendatud või kui prima facie tõendite alusel võib kindlalt oletada, et nad on Gruusia kodanikud.

2.   Gruusia võtab tagasi ka:

a)	lõikes 1 nimetatud isikute alaealised vallalised lapsed, olenemata nende sünnikohast või kodakondsusest, välja arvatud juhul, kui neil on endal taotluse esitanud liikmesriigis elamise õigus või teise liikmesriigi väljaantud kehtiv elamisluba;

b)

lõikes 1 nimetatud isikute muud kodakondsust omava abikaasa eeldusel, et isikul on õigus siseneda Gruusia territooriumile ja seal viibida või ta võib sellise õiguse saada, välja arvatud juhul, kui tal on endal elamisõigus taotluse esitanud liikmesriigis või teise liikmesriigi väljaantud kehtiv elamisluba.

3.   Gruusia võtab tagasi ka isikud, kes on kes on Gruusia kodakondsusest ilma jäänud või jäetud või sellest loobunud pärast liikmesriigi territooriumile sisenemist, kui liikmesriik ei ole sellistele isikutele lubanud vähemalt kodakondsust naturalisatsiooni korras.

4.   Pärast seda, kui Gruusia on tagasivõtutaotluse heaks kiitnud, annab Gruusia pädev diplomaatiline või konsulaaresindus viivitamata ja tagasivõetava isiku tahtest sõltumata hiljemalt kolme tööpäeva jooksul välja tagasivõetava isiku tagasipöördumiseks vajaliku reisidokumendi kehtivusajaga 90 päeva. Kui Gruusia ei ole kolme tööpäeva jooksul reisidokumenti välja andnud, loetakse ta olevat nõustunud väljasaatmisel kasutatava ELi ühtse reisidokumendi kasutamisega (1).

5.   Kui juriidilistel või tegelikel asjaoludel ei saa asjaomast isikut algselt välja antud reisidokumendi kehtivusaja jooksul üle viia, pikendab Gruusia pädev diplomaatiline või konsulaaresindus kolme tööpäeva jooksul reisdokumendi kehtivust või annab vajadusel välja uue sama kehtivusajaga reisidokumendi. Kui Gruusia ei ole kolme tööpäeva jooksul reisidokumenti välja andnud või selle kehtivust pikendanud, loetakse ta olevat nõustunud väljasaatmisel kasutatava ELi ühtse reisidokumendi kasutamisega (2).

Artikkel 3

Kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmine

1.   Gruusia võtab liikmesriigi taotluse alusel käesolevas lepingus sätestamata vorminõudeid esitamata oma territooriumile tagasi kõik kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes ei vasta või enam ei vasta taotluse esitanud liikmesriigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise kohta kehtivatele tingimustele juhul, kui on tõendatud või kui prima facie tõendite alusel võib kindlalt oletada, et:

a)	nendel isikutel on tagasivõtutaotluse esitamise ajal kehtiv Gruusia väljaantud viisa või elamisluba või

b)	need isikud sisenesid liikmesriikide territooriumile otse ja ebaseaduslikult pärast Gruusia territooriumil viibimist või selle läbimist.

2.   Lõikes 1 sätestatud tagasivõtukohustust ei kohaldata juhul, kui:

a)	kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik läbib riiki transiitreisijana Gruusia rahvusvahelise lennujaama kaudu või

b)

taotluse esitanud liikmesriik on andnud kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule viisa või elamisloa enne või pärast isiku sisenemist riigi territooriumile, välja arvatud juhul, kui i) sellel isikul on Gruusia välja antud viisa või elamisluba, millel on pikem kehtivusaeg, ii) taotluse esitanud liikmesriigi välja antud viisa või elamisluba on saadud võltsitud või valedokumenti kasutades või valeandmeid esitades või iii) see isik ei täida mõnda viisa saamiseks vajalikku tingimust;

c)	taotluse saanud riik on kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku saatnud välja päritoluriiki või kolmandasse riiki.

3.   Pärast seda, kui Gruusia on tagasivõtutaotluse heaks kiitnud, annab ta viivitamata, kuid hiljemalt kolme tööpäeva jooksul asjaomasele isikule välja väljasaatmiseks kasutatava reisidokumendi. Kui Gruusia ei ole kolme tööpäeva jooksul reisidokumenti välja andnud, loetakse ta olevat nõustunud väljasaatmisel kasutatava ELi ühtse reisidokumendi kasutamisega.

II   JAGU

LIIDU TAGASIVÕTUKOHUSTUSED

Artikkel 4

Oma riigi kodanike tagasivõtmine

1.   Liikmesriik võtab Gruusia taotluse alusel käesolevas lepingus sätestamata vorminõudeid esitamata oma territooriumile tagasi kõik isikud, kes ei vasta või enam ei vasta Gruusia territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise kohta kehtivatele tingimustele juhul, kui on tõendatud või kui prima facie tõendite alusel võib kindlalt oletada, et nad on selle liikmesriigi kodanikud.

2.   Liikmesriik võtab tagasi ka:

a)	lõikes 1 nimetatud isikute alaealised vallalised lapsed, olenemata nende sünnikohast või kodakondsusest, välja arvatud juhul, kui neil on endal Gruusia territooriumil elamise õigus;

b)	lõikes 1 nimetatud isikute muud kodakondsust omava abikaasa eeldusel, et abikaasal on õigus siseneda taotluse saanud liikmesriigi territooriumile ja seal viibida või ta võib sellise õiguse saada, välja arvatud juhul, kui tal on endal Gruusia territooriumil elamise õigus.

3.   Liikmesriik võtab tagasi ka isikud, kes on ilma jäetud või loobunud liikmesriigi kodakondsusest pärast Gruusia territooriumile sisenemist, kui Gruusia ei ole sellistele isikutele lubanud vähemalt kodakondsust naturalisatsiooni korras.

4.   Pärast seda, kui taotluse saanud liikmesriik on tagasivõtutaotluse heaks kiitnud, annab selle liikmesriigi pädev diplomaatiline või konsulaaresindus viivitamata ja tagasivõetava isiku tahtest sõltumata hiljemalt kolme tööpäeva jooksul välja tagasivõetava isiku tagasipöördumiseks vajaliku reisidokumendi kehtivusajaga 90 päeva. Kui taotluse saanud liikmesriik ei ole kolme tööpäeva jooksul reisidokumenti välja andnud, loetakse ta olevat nõustunud tavaliselt väljasaatmisel kasutatava Gruusia reisidokumendi kasutamisega.

5.   Kui õiguslikel või praktilistel asjaoludel ei saa asjaomast isikut algselt väljaantud reisidokumendi kehtivusaja jooksul üle anda, pikendab taotluse saanud liikmesriigi pädev diplomaatiline või konsulaaresindus reisidokumendi kehtivust kolme tööpäeva jooksul või kui vaja, annab välja uue, sama kehtivusajaga reisidokumendi. Kui taotluse saanud liikmesriik ei ole kolme tööpäeva jooksul reisidokumenti välja andnud või selle kehtivust pikendanud, loetakse ta olevat nõustunud tavaliselt väljasaatmisel kasutatava Gruusia reisidokumendi kasutamisega.

Artikkel 5

Kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmine

1.   Liikmesriik võtab Gruusia taotluse alusel käesolevas lepingus sätestamata vorminõudeid esitamata oma territooriumile tagasi kõik kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes ei vasta või enam ei vasta Gruusia territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise kohta kehtivatele tingimustele juhul, kui on tõendatud või kui prima facie tõendite alusel võib kindlalt oletada, et:

a)	nendel isikutel on tagasivõtutaotluse esitamise ajal kehtiv taotluse saanud liikmesriigi väljaantud viisa või elamisluba või

b)	need isikud sisenesid Gruusia territooriumile otse ja ebaseaduslikult pärast taotluse saanud liikmesriigi territooriumil viibimist või sealt läbi minemist.

2.   Lõikes 1 sätestatud tagasivõtukohustust ei kohaldata juhul, kui:

a)	kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik läbib riiki transiitreisijana taotluse saanud liikmesriigi rahvusvahelise lennujaama kaudu või

b)

Gruusia on andnud kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule viisa või elamisloa enne või pärast isiku sisenemist riigi territooriumile, välja arvatud juhul, kui i) sellel isikul on taotluse saanud liikmesriigi välja antud viisa või elamisluba, millel on pikem kehtivusaeg, ii) Gruusia välja antud viisa või elamisluba on saadud võltsitud või valedokumenti kasutades või valeandmeid esitades või iii) see isik ei täida mõnda viisa saamiseks vajalikku tingimust;

c)	taotluse saanud liikmesriik on kolmanda riiki kodaniku või kodakondsuseta isiku saatnud välja päritoluriiki või kolmandasse riiki.

3.   Lõikes 1 toodud tagasivõtukohustus on liikmesriigil, kes viisa või elamisloa välja andis. Juhul kui viisa või elamisloa on välja andnud kaks või enam liikmesriiki, on lõikes 1 osutatud tagasivõtukohustus liikmesriigil, kes on välja andnud pikema kehtivusajaga dokumendi või, kui üks või mitu nendest on oma kehtivuse kaotanud, siis veel kehtiva dokumendi. Juhul kui kõik dokumendid on kehtivuse kaotanud, on lõikes 1 osutatud tagasivõtukohustus liikmesriigil, kes on välja andnud dokumendi, mille kehtivusaeg lõppes viimasena. Kui isikul ei ole esitada ühtegi eespool nimetatud dokumenti, kehtib lõikes 1 sätestatud tagasivõtukohustus selle liikmesriigi suhtes, mille territooriumilt isik viimasena lahkus.

4.   Pärast seda, kui taotluse saanud liikmesriik on tagasivõtutaotluse heaks kiitnud, annab ta viivitamata, kuid hiljemalt kolme tööpäeva jooksul isikule, kelle tagasivõtmine on heaks kiidetud, välja väljasaatmiseks kasutatava reisidokumendi. Kui taotluse saanud liikmesriik ei ole kolme tööpäeva jooksul reisidokumenti välja andnud, loetakse ta olevat nõustunud tavaliselt väljasaatmisel kasutatava Gruusia reisidokumendi kasutamisega.

III   JAGU

TAGASIVÕTUMENETLUS

Artikkel 6

Põhimõtted

1.   Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, tuleb mõne artiklites 2–5 esitatud kohustuse alusel tagasi võetava isiku üleandmiseks esitada taotlust vastuvõtva riigi pädevale asutusele tagasivõtutaotlus.

2.   Kehtiva reisidokumendi või isikutunnistusega isiku võib üle anda ilma, et taotluse esitanud riigil tuleks taotluse saanud riigi pädevale asutusele esitada tagasivõtutaotlust või artikli 11 lõikes 1 osutatud kirjalikku teadet.

3.   Kui taotlust esitava riigi piirialal (sealhulgas lennujaamad) on kinni peetud isik, kes on riiki sisenenud otse taotlust vastuvõtva riigi territooriumilt ja kes on ületanud piiri ebaseaduslikult, võib taotlust esitav riik esitada tagasivõtutaotluse kahe tööpäeva jooksul pärast kõnealuse isiku kinnipidamist (kiirmenetlus), ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist.

Artikkel 7

Tagasivõtutaotlus

1.   Tagasivõtutaotluses esitatakse võimaluse korral järgmine teave:

a)	tagasivõetava isiku isikuandmed (nt tema nimed, perekonnanimed, sünniaeg ja võimaluse korral sünnikoht ning viimane elukoht) ning vajadusel alaealiste vallaliste laste ja/või abikaasade andmed;

b)	oma riigi kodanike puhul kodakondsuse tõendamise või prima facie tõendamise vahendite kirjeldus;

c)	kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute puhul nende tagasivõtmise tingimuste ning ebaseadusliku riiki sisenemise ja riigis elamise tõendamise või prima facie tõendamise vahendite kirjeldus;

d)	tagasivõetava isiku foto;

e)	sõrmejäljed.

2.   Võimaluste piires sisaldab tagasivõtutaotlus ka järgmist teavet:

a)	teade selle kohta, et üleantav isik võib vajada abi või hooldust, tingimusel et asjaomane isik on selgelt väljendanud oma nõusolekut sellise teate esitamise kohta,

b)	mis tahes muu kaitse- või turvameede või teave isiku tervise kohta, mis võib olla vajalik konkreetse isiku üleandmiseks.

3.   Tagasivõtutaotluse tavavorm on lisatud käesolevale lepingule 5. lisana.

4.   Tagasivõtutaotluse esitamiseks võib kasutada mis tahes sidevahendit, sealhulgas elektroonilist.

Artikkel 8

Kodakondsuse tõendamine

1.   Kodakondsust saab vastavalt artikli 2 lõikele 1 ja artikli 4 lõikele 1 tõendada eelkõige käesoleva lepingu 1. lisas loetletud mis tahes dokumendiga, sealhulgas dokumendiga, mille kehtivusaeg on lõppenud kuni kuus kuud tagasi. Selliste dokumentide esitamisel tunnustavad liikmesriigid ja Gruusia vastastikku isiku kodakondsust, ilma et edasine uurimine oleks nõutav. Kodakondsust ei saa tõendada valedokumentidega.

2.   Artikli 2 lõikele 1 ja artikli 4 lõikele 1 vastavat kodakondsust saab prima facie tõendada eelkõige käesoleva lepingu 2. lisas loetletud mis tahes dokumendiga ka juhul, kui dokumendi kehtivusaeg on lõppenud. Selliste dokumentide esitamisel peavad liikmesriigid ja Gruusia kodakondsust tuvastatuks, kui nad ei suuda tõendada vastupidist. Kodakondsust ei saa prima facie tõendada valedokumentidega.

3.   Kui ei ole võimalik esitada ühtegi 1. ja 2. lisas loetletud dokumenti või kui esitatud dokumentidest ei piisa, korraldavad taotluse saanud riigi pädevad diplomaatilised ja konsulaaresindused taotluse esitanud riigi tagasivõtutaotluses esitatud sellekohase taotluse korral põhjendamatult viivitamata ja hiljemalt nelja tööpäeva jooksul tagasivõtutaotluse saamisest tagasivõetava isiku küsitlemise, et teha kindlaks tema kodakondsus. Küsitlemise kord võidakse kehtestada käesoleva lepingu artiklis 19 sätestatud rakendusprotokollidega.

Artikkel 9

Tõendid kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute kohta

1.   Käesoleva lepingu artikli 3 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 1 sätestatud kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtutingimuste olemasolu saab tõendada eelkõige käesoleva lepingu 3. lisas loetletud mis tahes dokumendiga. Nimetatud tingimuste olemasolu ei saa tõendada valedokumentidega. Mis tahes sellist tõendit tunnustavad liikmesriigid ja Gruusia vastastikku, ilma et edasine uurimine oleks nõutav.

2.   Käesoleva lepingu artikli 3 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 1 sätestatud kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtutingimuste olemasolu saab prima facie tõendada eelkõige käesoleva lepingu 4. lisas loetletud mis tahes dokumendiga. Nimetatud tingimuste olemasolu ei saa tõendada valedokumentidega. Selliste prima facie tõendite esitamisel peavad liikmesriigid ja Gruusia tagasivõtutingimusi täidetuks, kui nad ei suuda tõendada vastupidist.

3.   Riiki sisenemise, riigis viibimise või elamise ebaseaduslikkust tõendatakse asjaomase isiku reisidokumentidega, milles puudub viisa või muu luba taotluse esitanud riigi territooriumil viibimiseks. Taotluse esitanud riigi teade selle kohta, et asjaomasel isikul ei ole vajalikke reisidokumente, viisat või elamisluba, tõendab prima facie samuti ebaseaduslikku riiki sisenemist, riigis viibimist või elamist.

Artikkel 10

Tähtajad

1.   Tagasivõtutaotlus tuleb taotlust vastuvõtva riigi pädevale asutusele esitada hiljemalt kuue kuu jooksul pärast seda, kui taotlust esitava riigi pädev asutus on saanud teada, et kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik ei vasta või enam ei vasta riiki sisenemise, seal viibimise või elamise kohta kehtivatele nõuetele. Juriidiliste või praktiliste takistuste korral taotluse õigeaegsele esitamisele pikendatakse tähtaega taotlust esitava riigi taotlusel, kuid ainult ajani, mil takistusi enam ei ole.

2.   Tagasivõtutaotlusele vastatakse kirjalikult

a)	kahe tööpäeva jooksul juhul, kui taotlus on esitatud kiirmenetluse raames (artikli 6 lõige 3) või

b)	12 kalendripäeva jooksul kõikidel muudel juhtudel.

Nimetatud tähtaega hakatakse arvestama tagasivõtutaotluse kättesaamise kuupäevast. Kui vastust kõnealuse tähtaja jooksul ei saabu, loetakse üleandmine kokkulepituks.

3.   Tagasivõtmistest keeldumise põhjused esitatakse kirjalikult.

4.   Pärast nõusoleku andmist või vajadusel pärast lõikes 2 sätestatud tähtaegade möödumist antakse kõnealune isik üle kolme kuu jooksul. Taotluse esitanud riigi palvel võib eespool nimetatud tähtaega pikendada aja võrra, mis kulub üleandmise õiguslike või praktiliste takistuste kõrvaldamiseks.

Artikkel 11

Üleandmise kord ja transpordiliigid

1.   Taotluse esitanud riik esitab, ilma et see piiraks artikli 6 lõike 2 kohaldamist, vähemalt kolm tööpäeva enne isiku üleandmist taotluse saanud riigi pädevatele asutustele kirjaliku teate üleandmise kuupäeva, piiriületuspunkti, saatemeeskonna kasutamise ja üleandmise muude üksikasjade kohta.

2.   Üleandmiseks võib kasutada õhu- või maismaatransporti. Tagasisaatmisel õhutranspordiga ei pea kasutama Gruusia ega liikmesriikide riiklikke lennuettevõtjate teenuseid ning see võib toimuda regulaarlennuga ja taotluse saanud riigi kodanike puhul ka tšarterlennuga. Saatemeeskonnaga tagasisaatmise korral ei pea saatemeeskond koosnema ainult taotluse esitanud riigi volitatud isikutest, tingimusel et nad on Gruusia või mõne liikmesriigi volitatud isikud.

Artikkel 12

Eksikombel tagasivõtmine

Taotluse esitanud riik võtab taotluse saanud riiki tagasivõetud isiku tagasi, kui kuue kuu jooksul ja kodakondsuseta isikute puhul 12 kuu jooksul pärast isiku üleandmist selgub, et üleantud isiku puhul ei ole täidetud käesoleva lepingu artiklites 2–5 sätestatud tingimused.

Sellisel juhul kohaldatakse käesoleva lepingu menetlussätteid mutatis mutandis ning edastatakse kogu olemasolev teave tagasivõetava isiku isikusamasuse ja kodakondsuse kohta.

IV   JAGU

TRANSIIT

Artikkel 13

Põhimõtted

1.   Liikmesriigid ja Gruusia peaksid kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasisaatmisel kasutama transiiti ainult juhtudel, kus nimetatud isikuid ei saa sihtriiki otse tagasi saata.

2.   Kui on tagatud kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute edasisõit läbi muude transiitriikide ja kui sihtriik nad tagasi võtab, lubab Gruusia nende transiiti, kui liikmesriik seda taotleb, ning liikmesriik lubab nende transiiti, kui Gruusia seda taotleb.

3.   Gruusia ja liikmesriik võivad transiidist keelduda järgmistel juhtudel:

a)	kui kolmanda riigi kodanikku või kodakondsuseta isikut ohustab sihtriigis või muus transiitriigis piinamine või ebainimlik või alandav kohtlemine või karistus või surmanuhtlus või tagakiusamine rassi, usu, rahvuse, teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumise või poliitiliste vaadete tõttu või

b)	kui kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule kavatsetakse määrata taotluse saanud riigis või muus transiitriigis kriminaalkaristus või

c)	rahvatervise, riigi julgeoleku ja avaliku korra või taotluse saanud riigi muude riiklike huvidega seotud põhjustel.

4.   Gruusia ja liikmesriik võivad väljaantud loa tühistada, kui hiljem ilmnevad või selguvad käesoleva artikli lõikes 3 osutatud transiiti takistavad asjaolud või kui edasisõit võimalikes transiitriikides või tagasivõtmine sihtriigis ei ole enam tagatud. Sel juhul võtab taotluse esitanud riik vajaduse korral kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku viivitamata tagasi.

Artikkel 14

Transiidimenetlus

1.   Taotluse saanud riigi pädevale asutusele tuleb esitada kirjalik transiiditaotlus, mis sisaldab järgmist teavet:

a)	transiidi liik (õhu- või maismaatransport), võimalikud muud transiidiriigid ja kavandatud sihtriik;

b)	andmed asjaomase isiku kohta (nt eesnimi, perekonnanimi, sünninimi, muud kasutatud nimed, nimed, mille all isikut tuntakse või tema varjunimed, sünniaeg, sugu ja võimaluse korral sünnikoht, kodakondsus, emakeel, reisidokumendi liik ja number);

c)	kavandatav piiriületuspunkt, üleandmisaeg ja saatemeeskonna kasutamine;

d)	avaldus selle kohta, et taotluse esitanud riigi arvates on artikli 13 lõikes 2 sätestatud tingimused täidetud ning keeldumiseks artikli 13 lõike 3 alusel ei ole põhjust.

Transiiditaotluse ühtne vorm on esitatud käesoleva lepingu 6. lisas.

2.   Taotluse saanud riik teavitab taotluse esitanud riiki viie kalendripäeva jooksul pärast taotluse saamist kirjalikult riiki lubamisest, kinnitades piiriületuspunkti ja kavandatud riiki lubamise aja või teavitab teda riiki lubamisest keeldumisest ja sellise keeldumise põhjustest.

3.   Kui transiidiks kasutatakse õhutransporti, vabastatakse tagasivõetav isik ja võimalik saatemeeskond kohustusest taotleda lennujaama transiidiviisat.

4.   Taotluse saanud riigi pädevad asutused aitavad vastastikku konsulteerides transiidile kaasa, eelkõige teostades kõnealuste isikute üle järelevalvet ja luues selleks sobilikud tingimused.

5.   Isikute transiitvedu teostatakse 30 päeva jooksul pärast taotlusele nõustuva vastuse saamist.

V   JAGU

KULUD

Artikkel 15

Transpordi- ja transiidikulud

Ilma et see piiraks pädevate ametiasutuste õigust nõuda tagasivõetavalt isikult või kolmandatelt isikutelt tagasi tagasivõtmisega seotud kulud, kannab taotluse esitanud riik käesoleva lepingu kohased tagasivõtmise ja transiitvedude transpordikulud lõpliku sihtriigi piirini.

VI   JAGU

ISIKUANDMETE KAITSE JA SÕLTUMATUSE KLAUSEL

Artikkel 16

Isikuandmete kaitse

Isikuandmeid edastatakse üksnes siis, kui see on vajalik selleks, et Gruusia või liikmesriigi pädevad asutused saaksid käesolevat lepingut rakendada. Isikuandmete töötlemisel ja kasutamisel kohaldatakse igal konkreetsel juhul Gruusia riigisiseseid õigusakte. Juhul kui vastutav andmetöötleja on liikmesriigi pädev asutus, kohaldatakse direktiivi 95/46/EÜ ning nimetatud direktiivi alusel vastuvõetud selle liikmesriigi riigisiseseid õigusakte. Lisaks kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:

a)	isikuandmeid töödeldakse õiglaselt ja seaduslikult;

b)	isikuandmeid kogutakse ainult käesoleva lepingu konkreetsete sätete õiguspäraseks rakendamiseks ning edastav asutus ja vastuvõttev asutus ei tohi neid täiendavalt töödelda muidu kui ainult nimetatud eesmärgil;

c)

isikuandmed on piisavad, asjakohased ega ületa selle otstarbe piire, mille tarvis neid kogutakse ja/või hiljem töödeldakse. Edastada võib ainult järgmisi isikuandmeid: i) üleantava isiku andmed (nt eesnimed, perekonnanimed, võimalikud varasemad nimed, muud kasutatud nimed või nimed, mille all isikut tuntakse või tema varjunimed, sugu, perekonnaseis, sünnikuupäev ja -koht, praegune ja mis tahes varasem kodakondsus), ii) pass, isikutunnistus või autojuhiluba (number, kehtivusaeg, väljaandmise kuupäev, väljaandev asutus, väljaandmise koht), iii) peatuskohad ja marsruudid, iv) muu teave, mis on vajalik üleantava isiku isikusamasuse tuvastamiseks või tagasivõtunõuete kindlakstegemiseks käesoleva lepingu kohaselt;

d)	isikuandmed peavad olema täpsed ja vajaduse korral ajakohastatud;

e)	isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik seoses andmete kogumise või hilisema töötlemise eesmärgiga;

f)

nii edastav asutus kui ka vastuvõttev asutus astub kõik mõeldavad sammud selleks, et tagada isikuandmete parandamine, kustutamine või blokeerimine, kui töötlemine ei vasta käesolevale artiklile, eriti kui andmed ei ole piisavad, asjakohased, õiged või neid on töötlemiseks liiga palju. See hõlmab ka teise lepinguosalise teavitamist igasugusest parandamisest, kustutamisest või blokeerimisest;

g)	nõude esitamisel teavitab vastuvõttev asutus edastavat asutust edastatud andmete kasutamisest ja sellise tegevuse tulemustest;

h)	isikuandmeid võib edastada ainult pädevatele asutustele. Muudele organitele ei või andmeid edastava ametiasutuse eelneva nõusolekuta andmeid edastada;

i)	edastavad ja vastuvõtvad asutused on kohustatud tegema kirjalikke ülestähendusi isikuandmete edastamise ja vastuvõtmise kohta.

Artikkel 17

Sõltumatuse klausel

1.   Käesoleva lepinguga ei piirata liidu, liikmesriikide ega Gruusia õigusi, kohustusi ega vastutust, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest ning eelkõige:

a)	28. juuli 1951. aasta pagulasseisundi konventsioonist, mida on muudetud 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundi protokolliga;

b)	varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramist käsitlevatest rahvusvahelistest konventsioonidest;

c)	4. novembri 1950. aasta inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioonist ja selle protokollidest;

d)	10. detsembri 1984. aasta piinamise ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemise või karistamise vastasest ÜRO konventsioonist;

e)	väljaandmist ja transiiti käsitlevatest rahvusvahelistest konventsioonidest;

f)	mitmepoolsetest välisriikide kodanike tagasivõtmist käsitlevatest rahvusvahelistest konventsioonidest ja lepingutest, näiteks 7. detsembri 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioonist.

2.   Käesolevas lepingus sätestatu ei takista isiku tagasisaatmist muude ametlike või mitteametlike lepingute alusel.

VII   JAGU

RAKENDAMINE JA KOHALDAMINE

Artikkel 18

Tagasivõtu ühiskomitee

1.   Lepinguosalised annavad teineteisele vastastikust abi käesoleva lepingu kohaldamisel ja tõlgendamisel. Lepinguosalised moodustavad tagasivõtu ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee”), millel on eelkõige järgmised ülesanded:

a)	jälgida käesoleva lepingu rakendamist;

b)	otsustada käesoleva lepingu ühtseks rakendamiseks vajaliku korra üle;

c)	vahetada regulaarselt teavet rakendusprotokollide kohta, mille liikmesriigid ja Gruusia on koostanud vastavalt käesoleva lepingu artiklile 19;

d)	soovitada muudatusi käesolevasse lepingusse ja selle lisadesse.

2.   Ühiskomitee otsused on lepinguosalistele siduvad.

3.   Ühiskomitee moodustatakse liidu ja Gruusia esindajatest.

4.   Ühiskomitee koguneb vajaduse korral ühe lepinguosalise taotlusel.

5.   Ühiskomitee kehtestab oma töökorra.

Artikkel 19

Rakendusprotokollid

1.   Liikmesriigi või Gruusia taotlusel koostavad Gruusia ja liikmesriik rakendusprotokolli, milles muu hulgas esitatakse eeskirjad:

a)	pädevate ametiasutuste ja piiriületuspunktide määramise ja kontaktandmete vahetamise kohta;

b)	saatemeeskonnaga naasmiste, sealhulgas kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute saatemeeskonnaga toimuva transiidi tingimuste kohta;

c)	täiendavate vahendite ja dokumentide kohta lisaks käesoleva lepingu 1.–4. lisas loetletutele;

d)	kiirmenetluse käigus tagasivõtmise üksikasjade kohta ja

e)	küsitluste teostamise korra kohta.

2.   Lõikes 1 osutatud rakendusprotokollid jõustuvad alles pärast seda, kui nendest on teatatud artiklis 18 osutatud tagasivõtu ühiskomiteele.

3.   Gruusia nõustub rakendama ühe liikmesriigiga koostatud rakendusprotokolli mis tahes sätet ka suhetes mis tahes teise liikmesriigiga, kui viimane seda taotleb.

Artikkel 20

Seos liikmesriikide kahepoolsete tagasivõtulepingute või -kokkulepetega

Riigis loata elavate isikute tagasivõtmisel on käesolev leping ülimuslik mis tahes kahepoolsete lepingute või kokkulepete suhtes, mis on sõlmitud või sõlmitakse artikli 19 kohaselt üksikute liikmesriikide ning Gruusia vahel, juhul kui viimase sätted ei ole kooskõlas käesoleva lepinguga.

VIII   JAGU

LÕPPSÄTTED

Artikkel 21

Territoriaalne kohaldamisala

1.   Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, kohaldatakse käesolevat lepingut territooriumi suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut, ning Gruusia territooriumi suhtes.

2.   Käesolevat lepingut kohaldatakse Iirimaa territooriumil ainult Euroopa Liidu poolt Gruusiale edastatud sellekohase teate alusel. Käesolevat lepingut ei kohaldata Taani Kuningriigi territooriumil.

Artikkel 22

Lepingu muutmine

Käesolevat lepingut võib muuta ja täiendada lepinguosaliste vastastikusel nõusolekul. Muudatused ja täiendused koostatakse eraldi protokollidena, mis moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa ning mis jõustuvad kooskõlas käesoleva lepingu artiklis 23 sätestatud menetlustega.

Artikkel 23

Jõustumine, kehtivusaeg ja lõpetamine

1.   Lepinguosalised ratifitseerivad või kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluste kohaselt.

2.   Käesolev leping jõustub teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil viimane lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele, et esimeses lõigus nimetatud menetlused on lõpule viidud.

3.   Käesolevat lepingut kohaldatakse Iirimaa suhtes artikli 21 lõikes 2 nimetatud teate edastamisele järgneva teise kuu esimesel päeval.

4.   Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks.

5.   Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu üles öelda, teatades sellest ametlikult teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teatamise kuupäevast.

Artikkel 24

Lisad

Lisad 1–6 on käesoleva lepingu lahutamatud osad.

---

(1)  Kooskõlas ELi nõukogu 30. novembri 1994. aasta soovituses kehtestatud vormiga.

(2)  Samas.