L:2010:110:FULL

Language
- My EUR-Lex
- Sign in
- Register
- My recent searches (0)

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - L:2010:110:FULL - EN

Document L:2010:110:FULL

Help

Euroopa Liidu Teataja, L 110, 01. mai 2010

Display all documents published in this Official Journal

HTML

PDF

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2010.110.est
Euroopa Liidu Teataja		L 110

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	53. köide 1. mai 2010

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 371/2010, 16. aprill 2010, millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ (millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta) V, X, XV ja XVI lisa (raamdirektiiv) ( 1 )	1
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 372/2010, 30. aprill 2010, millega 126. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud	22
		Komisjoni määrus (EL) nr 373/2010, 30. aprill 2010, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	24
		Komisjoni määrus (EL) nr 374/2010, 30. aprill 2010, millega määratakse kindlaks alates 1. maist 2010 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud	26
		OTSUSED
		2010/246/EL
	*	Nõukogu otsus, 26. aprill 2010, kontrollikoja üheksa liikme ametisse nimetamise kohta	29
		2010/247/EL
	*	Nõukogu otsus, 26. aprill 2010, Regioonide Komitee ühe Poola liikme ja ühe Poola asendusliikme ametisse nimetamise kohta	30
		2010/248/EL
	*	Nõukogu otsus, 26. aprill 2010, millega kohandatakse otsustega 2003/479/EÜ ja 2007/829/EÜ (mis käsitlevad nõukogu peasekretariaati lähetatud riiklike ekspertide ja sõjaväelaste suhtes kohaldatavaid eeskirju) ettenähtud toetusi	31
		2010/249/EL
	*	Komisjoni otsus, 30. aprill 2010, rahastamisotsuse vastuvõtmise kohta kontrollpunktidega seotud ettevalmistava tegevuse jaoks 2010. aastal	32
		SOOVITUSED
		2010/250/EL
	*	Komisjoni soovitus, 28. aprill 2010, teadusuuringute ühise kavandamise algatuse Tervislik toitumisviis täisväärtuslikuks eluks kohta	36


	(1) EMPs kohaldatav tekst

ET	Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

1.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 110/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 371/2010,

16. aprill 2010,

millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ (millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta) V, X, XV ja XVI lisa (raamdirektiiv)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv), (1) eriti selle artikli 41 lõiget 6, artikli 11 lõiget 5 ja artikli 39 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiiviga 2007/46/EÜ on kehtestatud ühtlustatud raamistik, mis sisaldab kõikide uute sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestikega seotud haldusnorme ja üldisi tehnilisi nõudeid. Eelkõige hõlmab see tüübikinnitusmenetluste kirjeldust, sealhulgas praktilisi meetmeid, mida tuleb võtta, et tagada sõidukite tootmine vastavalt tüübikinnitusdokumentidele, ja sätteid selle kohta, kuidas peab katseid tegema, et tüübikinnitust saada.

(2)

Analüüsides peamisi poliitikavaldkondi, mis mõjutavad Euroopa autotööstuse konkurentsivõimet, esitas kõrgetasemeline töörühm CARS 21, mille komisjon moodustas 2005. aastal konkurentsivõimelise Euroopa autotööstuse jätkusuutliku arengu kavandamiseks, rea soovitusi selle tööstusharu üleilmse konkurentsivõime ja tööhõive parandamiseks nii, et samal ajal säiliks sõidukite ohutuse ja keskkonnasäästlikkuse edasine areng. Lihtsustamise valdkonnas soovitas töörühm lisada võimaluse, et tootja viib tüübikinnituse saamiseks vajalikud katsed läbi ise, mis eeldab tema määramist tehniliseks teenistuseks (edaspidi „tootjapoolsed katsed”). Samuti soovitati võimalust kasutada füüsiliste katsete tegemise asemel arvutisimulatsiooni (edaspidi „virtuaalsed katsed”).

(3)

Üks tüübikinnitussüsteemi peamisi eripärasid on see, et tüübikinnitusasutuse ja tema määratud tehnilise teenistuse vahel peab valitsema suur usaldus. Seega on oluline, et tehnilise teenistuse ja tüübikinnitusasutuse vahel vahetatud dokumendid tagaksid läbipaistvuse ja selguse. Seepärast tuleb tüübikinnitusmenetlusi käsitleva direktiivi 2007/46/EÜ V lisas selgesti määratleda katsearuannete vorm ja aruandes sisalduv teave.

(4)

Sõidukite, osade ja eraldi seadmestiku vastavuse kontrollimine kogu tootmisprotsessi kestel on tüübikinnitussüsteemi põhimehhanism. Üks võimalus toodangu vastavuse kontrollimiseks on toodangu hulgast võetud sõidukite, osade ja eraldi seadmestike füüsiline katsetamine, et kontrollida, kas need vastavad endiselt tehnilistele nõuetele. Isegi kui tüübikinnituse eesmärgil on kasutatud virtuaalseid katsemeetodeid, tuleks täpsustada, et kui asutus võtab näidiseid juhusliku valiku alusel, võib korraldada ainult füüsilisi katseid.

(5)

Tüübikinnituse andmiseks vajalikud katsed viib läbi tehniline teenistus, keda liikmesriigi tüübikinnitusasutus on nõuetekohaselt teavitanud pärast seda, kui tema oskusi ja pädevusi on hinnatud asjakohaste rahvusvaheliste standardite kohaselt. Need standardid sisaldavad vajalikke nõudeid, et tüübikinnitusasutus saaks tootja või tema nimel tegutseva alltöövõtja määrata tehniliseks teenistuseks direktiivi 2007/46/EÜ tähenduses. Siiski on oluline täpsustada, milline on tootja vastutus, et ära hoida võimalikku huvide konflikti, eriti kui katsed tehakse alltöövõtu korras.

(6)	Direktiivi 2007/46/EÜ XV lisas on esitatud loetelu õigustloovatest aktidest, mille puhul võib tootja määrata tehniliseks teenistuseks. Kõrgetasemelise töörühma CARS 21 soovituste järgimiseks on vaja seda loetelu muuta.

(7)

Kogu projekteerimisprotsessi käigus kasutatakse laialt arvutipõhiseid tehnikaid, eriti raalprojekteerimist, seda nii osade ja seadmestike kontseptuaalse projekti ja skeemi, seadmete tugevus- ja dünaamilise analüüsi kui ka tootmismeetodite kindlaksmääramise puhul. Kättesaadav tarkvara teeb võimalikuks neil tehnoloogiatel põhinevate virtuaalsete katsemeetodite kasutamise, mis kõrgetasemelise töörühma CARS 21 hinnangul aitab vähendada tootjate kulutusi, kaotades tüübikinnituse jaoks prototüüpide ehitamise kohustuse. Töörühma soovituste järgimiseks on vaja koostada loetelu õigustloovatest aktidest, mille puhul on virtuaalne katsetamine lubatud.

(8)	Virtuaalse katsemeetodi tulemused peaksid olema sama usaldusväärsed kui füüsilise katse tulemused. Seega on vaja kehtestada asjakohased tingimused, et tagada matemaatiliste mudelite nõuetekohane valideerimine.

(9)

Tüübikinnituse süsteemi nõuetekohase toimimise seisukohast on asjakohane ajakohastada direktiivi 2007/46/EÜ lisasid, et kohandada neid teaduse ja tehnika arenguga. Kuna kõnealused lisad on piisavalt üksikasjalikud ega vaja liikmesriikide ülevõtmismeetmeid, on asjakohane asendada need määrusega vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ artikli 39 lõikele 8.

(10)	Direktiivi 2007/46/EÜ V, X, XV ja XVI lisa tuleks vastavalt muuta.

(11)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2007/46/EÜ muudetakse järgmiselt:

1.	V lisa asendatakse käesoleva määruse I lisas esitatud tekstiga.

2.	X lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga.

3.	XV lisa asendatakse käesoleva määruse III lisas esitatud tekstiga.

4.	XVI lisa asendatakse käesoleva määruse IV lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 29. aprillist 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. aprill 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 263, 9.10.2007, lk 1.

I LISA

„

V LISA

EÜ TÜÜBIKINNITUSEGA SEOTUD MENETLUSED

0. Eesmärgid ja reguleerimisala

0.1.	Käesolevas lisas sätestatakse menetlused sõiduki tüübikinnitusprotsessi nõuetekohaseks toimimiseks kooskõlas artikliga 9.

0.2.

See sisaldab ka järgmist:

a)	loetelu rahvusvahelistest standarditest, mis on olulised tehniliste teenistuste määramiseks kooskõlas artikliga 41;

b)	kirjeldus menetlustest, mida tuleb järgida tehniliste teenistuste oskuste hindamisel kooskõlas artikliga 42;

c)	üldised nõuded katsearuannete koostamiseks tehniliste teenistuste poolt.

1. Tüübikinnitusmenetlus

Sõiduki tüübikinnitustaotluse saamisel peab tüübikinnitusasutus

a)	kontrollima, et kõik EÜ tüübikinnitustunnistused, mis on väljastatud sõiduki tüübikinnitusele kohaldatavate õigustloovate aktide alusel, hõlmavad sõiduki tüüpi ning vastavad ettenähtud nõuetele;

b)	kontrollima esitatud dokumentide läbivaatamisel, kas teatise I osas loetletud sõiduki tehnilised jm andmed sisalduvad asjakohase õigustloova aktiga seonduvas infopaketis ja selle alusel välja antud EÜ tüübikinnitustunnistustes;

c)	kui mõni teatise I osas mainitud jaotis ei sisaldu ühegi õigustloova akti infopaketis, kontrollima, kas kõnesolev detail või karakteristik vastab teatmikus esitatud andmetele;

d)	kontrollima või laskma kontrollida kinnitatavasse tüüpi kuuluvate sõidukite valimi põhjal sõiduki osi ja süsteeme, et teha kindlaks, kas sõiduk(id) on valmistatud vastavalt asjaomastele kinnitatud infopaketi EÜ tüübikinnitustunnistusega seotud andmetele;

e)	vajaduse korral kontrollima või laskma kontrollida eraldi seadmestike paigaldust;

f)	vajaduse korral kontrollima või laskma kontrollida IV lisa I osa joonealustes märkustes 1 ja 2 sätestatud seadmete olemasolu;

g)	vajaduse korral kontrollima või laskma kontrollida IV lisa I osa joonealuses märkuses 5 sätestatud nõuete täitmist.

2. Tehniliste kirjelduste kombinatsioonid

Esitatavate sõidukite arv peab olema piisav, et võimaldada erinevate kinnitatavate kombinatsioonide nõuetekohast kontrollimist järgmiste kriteeriumide alusel:

Tehniline kirjeldus	Sõidukikategooria
Tehniline kirjeldus	M1	M2	M3	N1	N2	N3	O1	O2	O3	O4
Mootor	X	X	X	X	X	X	—	—	—	—
Käigukast	X	X	X	X	X	X	—	—	—	—
Telgede arv	—	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis)	X	X	X	X	X	X	—	—	—	—
Juhtteljed (arv ja asukoht),	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Kere tüüp	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Uste arv	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Rooli asukoht	X	X	X	X	X	X	—	—	—	—
Istekohtade arv	X	X	X	X	X	X	—	—	—	—
Varustatuse tase	X	X	X	X	X	X	—	—	—	—

3. Erisätted

Kui asjakohaste õigustloovate aktide põhjal välja antud tüübikinnitustunnistused ei ole kättesaadavad, peab tüübikinnitusasutus

a)	korraldama iga asjassepuutuva õigustloova aktiga nõutud katsetused ja kontrollimised;

b)	kontrollima, kas sõiduk vastab sõiduki teatmikus esitatud andmetele ja kas need vastavad kõigis asjaomastes õigustloovates aktides esitatud tehnilistele nõuetele;

c)	vajaduse korral kontrollima või laskma kontrollida eraldi seadmestike paigaldust;

d)	vajaduse korral kontrollima või laskma kontrollida IV lisa I osa joonealustes märkustes 1 ja 2 sätestatud seadmete olemasolu;

e)	vajaduse korral kontrollima või laskma kontrollida IV lisa I osa joonealuses märkuses 5 sätestatud nõuete täitmist.

1. liide

Artiklis 41 osutatud sõidukitele esitatavad standardid

1. Tüübikinnituseks läbiviidavate katsetustega seotud tegevus, mis peab olema kooskõlas IV lisas loetletud õigustloovate aktidega:

1.1.

A-kategooria (oma ruumides läbiviidavad katsetused)

EN ISO/IEC 17025:2005 katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse üldnõuete kohta.

A-kategooriaga seotud tegevuseks määratud tehniline teenistus võib õigustloovates aktides sätestatud katsetusi, mille läbiviimiseks ta on määratud, tootja või kolmanda isiku ruumides läbi viia või nende läbiviimist juhendada.

1.2.

B-kategooria (tootja või kolmanda isiku ruumides läbiviidavate katsetuste juhendamine)

EN ISO/IEC 17020:2004 eri tüüpi inspekteerimisasutuste toimimise üldkriteeriumide kohta.

Enne katsetuse läbiviimist või juhendamist tootja või kolmanda isiku ruumides kontrollib tehniline teenistus, kas katsekoht ja mõõtmisseadmed vastavad punktis 1.1 osutatud standardi asjakohastele nõuetele.

2. Toodangu vastavusega seotud tegevus

2.1.	C-kategooria (tootja kvaliteedijuhtimissüsteemi alghindamise ja järelevalveauditite läbiviimise kord) EN ISO/IEC 17021:2006 nõuete kohta juhtimissüsteemide auditit ja sertifitseerimist teostavatele asutustele.

2.2.	D-kategooria (tootenäidiste kontrollimine või katsetamine või selle juhendamine) EN ISO/IEC 17020:2004 eri tüüpi inspekteerimisasutuste toimimise üldkriteeriumide kohta.

2. liide

Tehniliste teenistuste hindamise kord

1. Käesoleva liite eesmärk

1.1.	Käesolevas liites kehtestatakse tingimused, millele vastavalt peab artiklis 42 osutatud pädev asutus läbi viima tehniliste teenistuste hindamist.

1.2.	Neid tingimusi kohaldatakse mutatis mutandis kõigi tehniliste teenistuste suhtes sõltumata nende õiguslikust seisundist (sõltumatu organisatsioon, tootja või tüübikinnitusasutus, kes tegutseb tehnilise teenistusena).

2. Hindamise põhimõtted

Hindamisel järgitakse mitut põhimõtet:

—	sõltumatus, mis on järelduste erapooletuse ja objektiivsuse aluseks;

—	tõenditel põhinev lähenemine, mis tagab usaldusväärsed ja reprodutseeritavad järeldused.

Audiitorid peavad üles näitama usaldust ja ausust. Nad peavad täitma konfidentsiaalsus- ja vaikimiskohustust.

Nad peavad oma avastustest ja järeldustest tõeselt ja täpselt aru andma.

3. Audiitorite oskusnõuded

3.1.	Hindamisi võivad läbi viia ainult selleks vajalike tehniliste ja haldusalaste teadmistega audiitorid.

3.2.	Audiitorid peavad olema saanud hindamisalast erikoolitust. Lisaks peavad nad omama tehnilisi eriteadmisi tehnilise teenistuse tegevusalal.

3.3.	Ilma et see piiraks käesoleva liite punktide 3.1 ja 3.2 sätete kohaldamist, peavad artiklis 42 osutatud hindamise läbi viima audiitorid, kes ei ole seotud tegevustega, mille hindamist läbi viiakse.

4. Määramise taotlemine

4.1.

Taotlust esitava tehnilise teenistuse nõuetekohaselt volitatud esindaja peab esitama pädevale asutusele ametliku taotluse, mis sisaldab järgmist:

a)	tehnilise teenistuse üldised andmed, sealhulgas äriühing, nimi, aadress, õiguslik seisund ning tehnilised ressursid;

b)	katsetamisega tegeleva personali ja juhtkonna üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas CVd, haridus ja kutseoskused;

c)	lisaks eespool toodule peavad virtuaalseid katsemeetodeid kasutavad tehnilised teenistused tõendama oma suutlikkust töötada arvutipõhises keskkonnas;

d)	üldine teave tehnilise teenistuse kohta, näiteks selle tegevus, kuulumine suuremasse kontserni ning kõigi nende tegevusüksuste aadressid, mida määramine hõlmab;

e)	kinnitus selle kohta, et tehniline teenistus nõustub täitma kõiki määramisega seotud nõudeid ning vastavalt vajadusele muid asjaomastes direktiivides sätestatud kohustusi;

f)	loetelu vastavushindamisteenustest, mida tehniline teenistus kohustub osutama kohaldatavate õigusaktide raames, ning loetelu õigusaktidest, mille osas tehniline teenistus taotleb määramist, sealhulgas vajaduse korral suutlikkuse piirid;

g)	üks tehnilise teenistuse kvaliteedikäsiraamatu eksemplar.

4.2.	Pädev astutus peab kontrollima, kas tehnilise teenistuse esitatud teave on piisav.

5. Ressursside ülevaatamine

Pädev asutus peab omaenda poliitikast, pädevusest ning sobivate audiitorite ja ekspertide kättesaadavusest lähtudes üle vaatama, kas ta on suuteline tehnilise teenistuse hindamist läbi viima.

6. Hindamise alltöövõtt

6.1.	Pädev asutus võib hindamise teatud osade läbiviimiseks sõlmida alltöövõtulepingu teise tehnilisi teenistusi määrava asutusega või taotleda abi tehnilistelt ekspertidelt, keda vahendavad teised pädevad asutused. Taotluse esitanud tehniline teenistus peab alltöövõtjad ja eksperdid heaks kiitma.

6.2.	Pädev asutus peab tehnilisele teenistusele lõpliku üldhinnangu andmisel arvesse võtma piisava pädevusalaga akrediteerimistunnistusi.

7. Ettevalmistus hindamiseks

7.1.

Pädev asutus peab ametlikult määrama hindamismeeskonna. Pädev asutus peab tagama, et iga ülesannet täidavad selleks sobivad eksperdid. Eelkõige peab kogu meeskond

a)	omama asjakohaseid teadmisi konkreetsel pädevusalal, mille osas määramist taotletakse, ning

b)	omama piisavalt teadmisi, et usaldusväärselt hinnata tehnilise teenistuse pädevust määramise pädevusalas tegutsemiseks.

7.2.	Pädev asutus peab hindamismeeskonnale antava ülesande selgelt määratlema. Hindamismeeskonna ülesandeks on läbi vaadata taotluse esitanud tehniliselt teenistuselt saadud dokumendid ning läbi viia kohapealne hindamine.

7.3.	Pädev asutus peab koos tehnilise teenistuse ning määratud hindamismeeskonnaga kokku leppima hindamise kuupäeva ja kava. Ent pädeva asutuse ülesandeks on tagada, et see kuupäev oleks kooskõlas järelevalve ja ümberhindamise kavaga.

7.4.	Pädev asutus peab tagama, et hindamismeeskonnale antakse asjakohased kriteeriume käsitlevad dokumendid, varasemad hindamisaruanded ning tehnilise teenistuse vastavad dokumendid ja aruanded.

8. Kohapealne hindamine

Hindamismeeskond peab tehnilise teenistuse hindamise läbi viima tehnilise teenistuse ühe või enama põhitegevuse toimumise kohas ning vajaduse korral tunnistajana külastama teisi tehnilise teenistuse tegevusüksusi.

9. Hindamistulemuste analüüs ja hindamisaruanne

9.1.

Hindamismeeskond peab analüüsima kogu asjakohast teavet ning asjakohaseid tõendeid, mis koguti dokumentide ja aruannete läbivaatamise ning kohapealse hindamise käigus. See analüüs peab olema piisav, et võimaldada meeskonnal kindlaks määrata tehnilise teenistuse pädevus ja selle vastamine määramise nõuetele.

9.2.

Pädeva asutuse aruandluskord peab tagama järgmiste nõuete täitmise.

9.2.1.

Enne tehnilise teenistuse tegevuskohast lahkumist korraldatakse hindamismeeskonna ja tehnilise teenistuse ühine koosolek. Sellel koosolekul peab hindamismeeskond esitama analüüsist lähtuvate hindamistulemuste kirjaliku ja/või suulise aruande. Tehnilisele teenistusele tuleb anda võimalus esitada küsimusi hindamistulemuste, sealhulgas mittevastavuste kohta ning selle kohta, mis oli nende aluseks.

9.2.2.

Tehnilisele teenistusele tuleb viivitamata esitada hindamise lõpptulemust käsitlev kirjalik aruanne. See hindamisaruanne peab sisaldama pädevust ja vastavust käsitlevaid märkusi ning loetlema mittevastavused, mis tuleb kõigi määramisega seotud tingimuste täitmiseks likvideerida.

9.2.3.

Tehnilist teenistust tuleb kutsuda üles hindamisaruandele vastama ning kirjeldama konkreetseid meetmeid, mida on kõnealuste mittevastavuste likvideerimiseks võetud või määratud ajal kavas võtta.

9.3.

Pädev asutus peab tagama, et tehnilise teenistuse poolt mittevastavuste likvideerimiseks võetavate meetmete piisavust ja tõhusust analüüsitakse. Kui tehnilise teenistuse võetud meetmeid ei peeta piisavaks, tuleb nõuda täiendavat teavet. Lisaks võib nõuda tõendeid võetud meetmete tõhusa rakendamise kohta või läbi viia järelhindamise, et kontrollida parandusmeetmete tõhusat rakendamist.

9.4.

Hindamisaruanne peab sisaldama vähemalt järgmist:

a)	tehnilise teenistuse kordumatu identifitseerimistunnus;

b)	kohapealse hindamise kuupäev(ad);

c)	hindamisega seotud audiitori(te) ja/või ekspertide nimed;

d)	kõigi hinnatud tegevusüksuste kordumatu identifitseerimistunnus;

e)	ettepanek hinnatud määramise pädevusala kohta;

f)	avaldus tehnilise teenistuse poolt kasutusele võetud sisemise töökorralduse ja menetluste kohta tehnilise teenistuse pädevuse kinnitamiseks; pädevus on kindlaks määratud sellega, et tehniline teenistus täidab määramise tingimusi;

g)	teave kõigi mittevastavuste likvideerimise kohta;

h)	soovitus selle kohta, kas taotleja tuleks määrata või kinnitada tehniliseks teenistuseks, ning positiivse vastuse korral määramise pädevusala.

10. Määramine / määramise kinnitamine

10.1.

Tüübikinnitusasutus peab aruande/aruannete ja muu asjaomase teabe alusel ilma liigse viivituseta otsustama, kas määrata tehniline teenistus, kinnitada selle määramine või määramist pikendada.

10.2.

Tüübikinnitusasutus peab andma tehnilisele teenistusele tunnistuse. Sellel tunnistusel peavad olema järgmised andmed:

a)	tüübikinnitusasutuse nimi ja logo;

b)	määratud tehnilise teenistuse kordumatu identifitseerimistunnus;

c)	määramise jõustumise kuupäev ja selle lõppemise kuupäev;

d)	määramise pädevusala lühikirjeldus või viide sellele (kohaldatavad direktiivid, määrused või nende osad);

e)	vastavusavaldus ja viide käesolevale direktiivile.

11. Ümberhindamine ja järelevalve

11.1.

Ümberhindamine sarnaneb alghindamisega, kuid selle puhul tuleb arvestada eelnevate hindamiste käigus omandatud kogemusi. Järelevalvega seotud kohapealsed hindamised ei ole nii ulatuslikud kui ümberhindamised.

11.2.

Pädev asutus peab koostama kava iga määratud tehnilise teenistuse ümberhindamiseks ja järelevalveks nii, et määramise pädevusala representatiivseid valimeid hinnatakse korrapäraselt.

Kohapealsete hindamiste vaheline ajavahemik sõltub nii ümberhindamise kui ka järelevalve puhul sellest, millise tõendatud stabiilsuse tehniline teenistus on saavutanud.

11.3.

Kui järelevalve või ümberhindamiste käigus avastatakse mittevastavusi, peab pädev asutus määrama parandusmeetmete rakendamisele ranged ajalised piirangud.

11.4.

Kui parandusmeetmeid ei ole kokkulepitud aja jooksul võetud või neid ei loeta piisavaks, peab pädev asutus vastu võtma kohased meetmed, näiteks täiendav hindamine, määramise peatamine/tühistamine ühe või mitme tegevuse osas, milleks tehniline teenistus on määratud.

11.5.

Kui pädev asutus otsustab tehnilise teenistuse määramise peatada või tühistada, peab ta tehnilist teenistust sellest tähitud kirjaga teavitama. Pädev asutus peab igal juhul võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada tehnilise teenistuse poolt juba alustatud tegevuste jätkamine.

12. Andmed määratud tehniliste teenistuste kohta

12.1.

Pädev asutus peab säilitama andmed tehniliste teenistuste kohta tõendamaks, et määramise, sealhulgas pädevuse nõudeid täidetakse.

12.2.

Pädev asutus peab tagama tehnilisi teenistusi käsitlevate andmete turvalisuse, et tagada nende konfidentsiaalsus.

12.3.

Tehnilisi teenistusi käsitlevad andmed peavad sisaldama vähemalt

a)	asjakohast kirjavahetust;

b)	hindamisega seotud andmeid ja aruandeid;

c)	määramise tunnistuste koopiaid.

3. liide

Üldised nõuded katsearuannete vormi kohta

1.	Kõigi IV lisa I osas loetletud õigustloovate aktide puhul peab katsearuanne vastama standardi EN ISO/IEC 17025:2005 nõuetele. Eelkõige peab see sisaldama kõnealuse standardi punktis 5.10.2 ning joonealuses märkuses 1 osutatud teavet.

2.	Katsearuande näidisvormi kehtestab tüübikinnitusasutus kooskõlas oma heade tavade eeskirjadega.

3.	Katsearuanne koostatakse ühenduse ametlikus keeles, mille on kindlaks määranud tüübikinnitusasutus.

Lisaks peab see sisaldama vähemalt järgmist teavet:

a)	katsetatud sõiduki, osa või eraldi seadmestiku identifitseerimisandmed;

b)	sõiduki, osa või eraldi seadmestiku omaduste üksikasjalik kirjeldus seoses õigustloova aktiga;

c)	asjakohases õigustloovas aktis sätestatud mõõtmiste tulemused ja vajaduse korral piirangud või künnised, mida tuleb järgida;

d)	iga punkti 4 alapunktis c nimetatud mõõtmise kohta: kas positiivne või negatiivne otsus;

üksikasjalik vastavusavaldus mitmesugustele sätetele vastavuse kohta, st sätetele, mille puhul pole nõutav mõõtmine.

Näide nõukogu direktiivi 76/114/EMÜ (1) I lisa jao 3.2.2 kohta:

„Kontrollida, kas valmistajatehase tähis on paigutatud nii, et see ei kustuks ega kahjustuks.”

Aruanne peab sisaldama näiteks sellist avaldust: „pressitud valmistajatehase tähise asukoht vastab I lisa jao 3.2.2 nõuetele”;

f)	kui lubatud on muud katsemeetodid peale õigustloovates aktides sätestatud meetodite, peab aruanne sisaldama kasutatud katsemeetodi kirjeldust. Sama kehtib juhul, kui kasutada võib õigustloovates aktides sätestatud alternatiivseid meetodeid;

g)	katsetamise ajal tehtud fotod, mille arvu määrab kindlaks tüübikinnitusasutus. Virtuaalsete katsemeetodite korral võib fotod asendada ekraanipiltide või muude sobivate tõenditega;

h)	tehtud järeldused;

i)	kui on esitatud arvamusi või tõlgendusi, peavad need olema nõuetekohaselt dokumenteeritud ja katsearuandes vastavalt tähistatud.

5.	Kui katsed on tehtud sõiduki, osa või eraldi seadmestikuga, mille puhul on ühendatud mitmed nõutava töötaseme seisukohast kõige ebasoodsamad näitajad (st halvim võimalik juhtum), peab katsearuandes olema viide selle kohta, kuidas tootja kooskõlas tüübikinnitusasutusega valiku teinud on.

”

(1) ELT L 24, 30.1.1976, lk 1.

II LISA

„X LISA

TOODANGU VASTAVUSE KONTROLLIMISE KORD

0. Eesmärgid

0.1.	Toodangu vastavuse kontrollimise korra eesmärgiks on tagada, et iga toodetud sõiduk, süsteem, osa ja eraldi seadmestik vastab kinnitatud tüübile.

0.2.	Korra lahutamatuks osaks on kvaliteedijuhtimissüsteemide hindamine, mida nimetatakse allpool alghindamiseks, ning tüübikinnitusobjekti kontroll ja toodangu kontroll, mida nimetatakse toodangu vastavuse tagamise meetmeteks.

1. Esmane hindamine

1.1.	Liikmesriigi tüübikinnitusasutus peab kontrollima, et on olemas piisavad meetmed ja menetlused, et tagada tõhus kontroll tootmises olevate osade, süsteemide, eraldi seadmestike ja sõidukite kinnitatud tüübile vastavuse üle.

1.2.	Hindamise läbiviimise juhised sisalduvad harmoneeritud standardis EN ISO 19011:2002 – „Kvaliteedi- ja/või keskkonnajuhtimissüsteemide auditeerimise juhised”.

1.3.

Punktis 1.1 osutatud nõuete täitmise peab heaks kiitma tüübikinnitusasutus.

Kõnealune asutus peab heaks kiitma alghindamise ja toodangu vastavuse tagamise korra vastavalt 2. jaole, rakendades vajaduse korral ühte punktides 1.3.1–1.3.3 kirjeldatud meetmetest või nimetatud meetmete kombinatsiooni vastavalt vajadusele kas tervikuna või osaliselt.

1.3.1.

Tegeliku alghindamise ja/või toodangu vastavuse tagamise meetmete kontrollimise viib läbi tüübikinnitust väljastav tüübikinnitusasutus või tüübikinnitusasutuse poolt selleks määratud organ.

1.3.1.1.

Läbiviidava alghindamise ulatuse määramisel võib tüübikinnitusasutus kasutada järgmist kättesaadavat teavet:

(a)	punktis 1.3.3 kirjeldatud tootja sertifikaat, mida kõnealuse lõike alusel ei tunnustata;

(b)	osa või eraldi seadmestiku tüübikinnituse korral sõiduki tooja(te) poolt osa või eraldi seadmestiku üksuse tootja ruumides läbi viidud kvaliteedisüsteemi hindamised ühe või mitme tööstusharu eeskirjade kohaselt, mis vastavad harmoneeritud standardile EN ISO 9001:2008.

1.3.2.

Alghinnangu võib anda ja/või toodangu vastavuse tagamise meetmeid kontrollida ka mõne teise liikmesriigi tüübikinnitusasutus või tüübikinnitusasutuse poolt selleks määratud organ.

1.3.2.1.

Sellisel juhul koostab teise liikmesriigi tüübikinnitusasutus vastavusavalduse, kus piiritletakse hinnangus hõlmatud valdkonnad ja tootmisüksused, mis on seotud tüübikinnitusel oleva(te) too(de)tega ja mis omavad tähtsust seoses õigustloovate aktidega, mille kohaselt nendele toodetele tüübikinnitus antakse.

1.3.2.2.

Saades tüübikinnitust andva liikmesriigi tüübikinnitusasutuselt vastavusavalduse taotluse, saadab teise liikmesriigi tüübikinnitusasutus viivitamata vastavusavalduse või teatab, et tal ei ole võimalik niisugust avaldust väljastada.

1.3.2.3.

Vastavusavaldus peab sisaldama vähemalt järgmist:

a)	Kontsern või ettevõte	(nt autotehas XYZ)
b)	Organisatsioon	(nt Euroopa osakond)
c)	Tehased/tootmisüksused	(nt 1. mootoritehas (Ühendkuningriik), 2. sõidukitehas (Saksamaa))
d)	Sõidukite/osade valik	(nt kõik M1-kategooria mudelid)
e)	Hinnatavad valdkonnad	(nt mootorite koostamine, kerede stantsimine ja koostamine, sõidukite koostamine)
f)	Kontrollitud dokumendid	(nt ettevõtte ja tehaste kvaliteedikäsiraamat ja kvaliteedi tagamise kord)
g)	Hindamise kuupäev	(nt 18.–30.5.2009 korraldatud audit)
h)	Kavandatud kontrollkäik	(nt oktoober 2010)

1.3.3.

Tüübikinnitusasutus peab arvestama punkti 1.3 alghinnangu nõuetele vastavana ka sobivaid harmoneeritud standardi EN ISO 9001:2008 või muu samaväärse harmoneeritud standardi kohaseid tootja sertifikaate. Tootja peab esitama sertifitseerimise kohta täpsed andmed ja kohustuma teatama tüübikinnitusasutusele kõigist sertifitseerimise kehtivuse või kohaldamisalaga seotud muudatustest.

1.4.	Sõiduki süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse eesmärgil tehtud alghindamisi ei ole sõiduki tüübikinnitusel vaja korrata, vaid neid täiendatakse nende tootmisüksuste ja valdkondade hindamistega, mis on seotud kogu sõiduki koostamisega ja mida varasemates hinnangutes ei käsitletud.

2. Toodangu vastavuse tagamise meetmed

2.1.	Kõik käesoleva direktiivi või muude direktiivide või määruste kohaselt kinnitatavad sõidukid, süsteemid, osad või eraldi seadmestikud tuleb valmistada nii, et need vastaksid kinnitatud tüübile, täites käesoleva direktiivi või IV lisas loetletud kohaldatavate õigustloovate aktide nõudeid.

2.2.

Liikmesriigi tüübikinnitusasutus peab veenduma, et on olemas adekvaatne hindamiskord ja dokumenteeritud kontrollimiskavad, mis tuleb iga tüübikinnituse korral tootjaga kooskõlastada, et viia kindlaksmääratud ajavahemike järel läbi katsetused või nendega seonduvad kontrollimised, sh õigustloovates aktides määratud füüsilised katsetused, mis on vajalikud, et tõendada jätkuvat vastavust kinnitatud tüübile.

2.3.

Tüübikinnituse omanik peab eelkõige

2.3.1.

tagama, et on olemas tõhus toodangu (sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike) vastavuse kontrollimise kord ja et seda rakendatakse;

2.3.2.

omama juurdepääsu katseseadmetele või muudele asjakohastele seadmetele, mis on vajalikud igale kinnitatud tüübile vastavuse kontrollimiseks;

2.3.3.

tagama katse- ja kontrollitulemuste registreerimise ja lisatud dokumentide kättesaadavuse ajavahemiku vältel, mis määratakse kindlaks kokkuleppel tüübikinnitusasutusega. See ajavahemik ei tohi ületada kümmet aastat;

2.3.4.

analüüsima iga liiki katsetuse või kontrollimise tulemusi, et kontrollida tootekarakteristikuid ning tagada nende stabiilsus, võttes arvesse tööstustoodangu korral lubatud kõikumisi;

2.3.5.

tagama, et iga tootetüübi puhul viiakse läbi vähemalt käesolevas direktiivis ettenähtud katsed ning IV lisas loetletud kohaldatavates õigustloovates aktides ettenähtud katsed;

2.3.6.

tagama, et kui kõnealust liiki katsetuse või kontrollimise käigus ilmneb mis tahes näidise või katseeksemplari mittevastavus nõuetele, valitakse uued näidised ja katsetust või kontrollimist korratakse. Tuleb astuda kõik vajalikud sammud, et taastada asjaomase toodangu vastavus nõuetele;

2.3.7.

Sõiduki tüübikinnituse korral kontrollitakse punktis 2.3.5 osutatud kontrollide puhul vähemalt konstruktsiooni tehniliste andmete korrektsust seoses tüübikinnitusega ja IX lisas esitatud vastavustunnistuse jaoks nõutava teabega.

3. Jätkuva vastavustõendamise meetmed

3.1.

Tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses rakendatavaid nõuetele vastavuse kontrollimise meetodeid.

3.1.1.

Tavalised meetmed hõlmavad käesoleva lisa punktides 1 ja 2 (alghindamine ja toodangu vastavuse tagamise meetmed) sätestatud menetluste jätkuva efektiivsuse kontrollimist.

3.1.1.1.

Tehniliste teenistuste (kvalifitseeritud või tunnustatud vastavalt punkti 1.3.3 nõuetele) sooritatud järelevalvetoimingud tuleb alghinnangu menetluste suhtes lugeda punkti 3.1.1 nõuetele vastavaks.

3.1.1.2.

Tüübikinnitusasutus viib tõendamisi (muid kui punktis 3.1.1.1 nimetatud) läbi nii sageli, et see võimaldab tagada punktide 1 ja 2 kohaselt rakendatavate asjakohaste kontrollimismenetluste ülevaatamise ajavahemike järel, mille määrab tüübikinnitusasutus varasemate kogemuste põhjal.

3.2.	Igal ülevaatusel tuleb ülevaatajale kättesaadavaks teha katsetuste ja kontrollimiste protokollid ja tootmisaruanded, eriti punktis 2.2 nõutud katsetuste ja kontrollimiste protokollid.

3.3.	Ülevaataja võib võtta juhusliku valiku alusel näidiseid katsetamiseks tootja laboratooriumis või tehnilise teenistuse ruumides. Sellisel juhul korraldatakse ainult füüsiline katse. Näidiste miinimumarvu võib kindlaks määrata tootja enda tehtud kontrollimiste tulemuste alusel.

3.4.	Kui kontrollimise tase osutub ebarahuldavaks või kui on vaja kontrollida punkti 3.2 alusel tehtud katsete kehtivust, valib ülevaataja välja näidised, mis saadetakse tehnilisele teenistusele füüsiliste katsete tegemiseks.

3.5.	Kui selliste kontrollimiste või ülevaatuste ajal saadakse ebarahuldavaid tulemusi, peab tüübikinnitusasutus tagama, et toodangu nõuetele vastavuse võimalikult kiireks taastamiseks astutakse kõik vajalikud sammud.”

III LISA

„

XV LISA

ÕIGUSTLOOVAD AKTID, MILLE PUHUL VÕIB TEHNILISEKS TEENISTUSEKS MÄÄRATA TOOTJA

0. Eesmärgid ja reguleerimisala

0.1.	Käesolevas lisas sätestatakse loetelu õigustloovatest aktidest, mille puhul võib kooskõlas artikli 41 lõikega 6 määrata tehniliseks teenistuseks tootja.

0.2.	Samuti sisaldab see asjakohaseid sätteid tootja määramise kohta tehniliseks teenistuseks, mida tuleb kohaldada tüübikinnituse andmisel IV lisa I osaga hõlmatud sõidukitele, osadele ja eraldi seadmestikele.

0.3.	Siiski ei kohaldata seda nende tootjate suhtes, kes taotlevad tüübikinnitust väikeseeriatele kooskõlas artikliga 22.

1. Tootja määramine tehniliseks teenistuseks

1.1.

Tehniliseks teenistuseks määratud tootja on tootja, kelle tüübikinnitusasutus on määranud selle asutuse nimel tüübikinnituse katsetusi läbi viivaks katselaboratooriumiks artikli 3 punkti 31 tähenduses.

Artikli 41 lõike 6 kohaselt võib tootja määrata tehniliseks teenistuseks ainult A-kategooria tegevuste puhul.

1.2.

Väljend „katsetusi läbi viima” ei ole piiratud töötulemuste mõõtmisega, vaid hõlmab ka katsetulemuste registreerimist ning aruande, sealhulgas asjakohaste järelduste esitamist tüübikinnitusasutusele.

See hõlmab ka vastavuse kontrollimist selliste sätetega, mis ei eelda mõõtmisi. Näiteks toote konstruktsiooni õigusaktidele vastavuse hindamine.

Näiteks hõlmab väljend „katsetusi läbi viima” lauset „kontrollida sõiduki kütusepaagi asukoha vastavust direktiivi 70/221/EMÜ I lisa punkti 5.10 sätetele”.

2. Õigustloovate aktide ja piirangute loetelu

	Viide õigustloovale aktile	Teema
4.	Direktiiv 70/222/EMÜ	Tagumise numbrimärgi koht
7.	Direktiiv 70/388/EMÜ	Helisignaal
18.	Direktiiv 76/114/EMÜ	Andmesildid
20.	Direktiiv 76/756/EMÜ	Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldus
27.	Direktiiv 77/389/EMÜ	Pukseerimiskonksud
33.	Direktiiv 78/316/EMÜ	Juhtseadiste, märgutulede ja näidikute tähistus
34.	Direktiiv 78/317/EMÜ	Jäite/niiskuse eemaldamise seadmed
35.	Direktiiv 78/318/EMÜ	Klaasipuhasti/-pesur
36.	Direktiiv 2001/56/EÜ	Küttesüsteemid Välja arvatud VIII lisa sätted sõidukite vedelgaasiga töötavate küttesüsteemide paigaldamise eeskirjade kohta.
37.	Direktiiv 78/549/EMÜ	Ratta porikaitsmed
44.	Direktiiv 92/21/EMÜ	Massid ja mõõtmed (autod)
45.	Direktiiv 92/22/EMÜ	Turvaklaasid Piiratud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 43 21. lisa sätetega
46.	Direktiiv 92/23/EMÜ	Rehvid
48.	Direktiiv 97/27/EÜ	Massid ja mõõtmed (nr 44 all nimetamata sõidukid)
49.	Direktiiv 92/114/EMÜ	Juhikabiini väljaulatuvad osad
50.	Direktiiv 94/20/EÜ	Ühendused Piiratud V lisa (kuni 8. punktini kaasa arvatud) ja VII lisa sätetega
61.	Direktiiv 2006/40/EÜ	Kliimaseade

Liide

Tootja määramine tehniliseks teenistuseks

1. Üldsätted

1.1.	Tootja määramine tehniliseks teenistuseks ja sellest teavitamine toimub kooskõlas artiklitega 41, 42 ja 43 ning käesoleva liite praktiliste meetmetega.

1.2.	Tootja akrediteeritakse vastavalt standardile EN ISO/IEC 17025:2005 – „Pädevuse üldnõuded katse- ja mõõtelaboratooriumidele”.

2. Alltöövõtt

2.1.

Artikli 41 lõike 6 esimese lõigu kohaselt võib tootja määrata enda nimel katsetusi läbi viima alltöövõtja.

Alltöövõtja all mõeldakse

a)	kas tütarettevõtjat, kellele tootja on oma organisatsiooni raames usaldanud katsete läbiviimise, või

b)	kolmandat isikut, kellega tootja on katsete läbiviimiseks lepingu sõlminud.

2.2.	Alltöövõtja poole pöördumine ei vabasta tootjat kohustusest järgida artikli 41 sätteid, eelkõige neid, mis puudutavad tehniliste teenistuste oskusi ja vastavust standardile EN ISO/IEC 17025:2005.

2.3.	XV lisa punkti 1 kohaldatakse alltöövõtja suhtes.

3. Katsearuanne

Katsearuanne koostatakse kooskõlas direktiivi 2007/46/EÜ V lisa 3. liites esitatud üldiste nõuetega.

”

IV LISA

„

XVI LISA

VIRTUAALSETE KATSEMEETODITE ERITINGIMUSED JA ÕIGUSTLOOVAD AKTID, MILLE PUHUL VÕIB TOOTJA VÕI TEHNILINE TEENISTUS VIRTUAALSEID KATSEMEETODEID KASUTADA

0. Eesmärgid ja reguleerimisala

Käesolevas lisas esitatakse asjakohased virtuaalseid katsemeetodeid käsitlevad sätted kooskõlas artikli 11 lõikega 3.

Seda ei kohaldata artikli 11 lõike 2 teise lõigu suhtes.

1. Õigustloovate aktide loetelu

Nr	Viide õigustloovale aktile	Teema
3.	Direktiiv 70/221/EMÜ	Kütusepaagid / tagumised allasõidutõkked
6.	Direktiiv 70/387/EMÜ	Uksesulgurid ja -hinged
8.	Direktiiv 2003/97/EÜ	Kaudse nähtavuse seadmed
12.	Direktiiv 74/60/EMÜ	Sisustus
16.	Direktiiv 74/483/EMÜ	Välispinnast välja ulatuvad osad
20.	Direktiiv 76/756/EMÜ	Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldus
27.	Direktiiv 77/389/EMÜ	Pukseerimiskonksud
32.	Direktiiv 77/649/EMÜ	Ettepoole suunatud vaateväli
35.	Direktiiv 78/318/EMÜ	Klaasipuhasti/-pesur
37.	Direktiiv 78/549/EMÜ	Ratta porikaitsmed
42.	Direktiiv 89/297/EMÜ	Külgmised allasõidutõkked
49.	Direktiiv 92/114/EMÜ	Juhikabiini väljaulatuvad osad
50.	Direktiiv 94/20/EÜ	Ühendused
52.	Direktiiv 2001/85/EÜ	Bussid ja kaugsõidubussid
57.	Direktiiv 2000/40/EÜ	Eesmised allasõidutõkked

1. liide

Virtuaalsete katsemeetodite üldnõuded

1. Virtuaalse katsetuse struktuur

Virtuaalsete katsetuste kirjeldamisel ja läbiviimisel peab lähtuma järgmisest põhistruktuurist:

eesmärk;

b)	konstruktsiooni mudel;

c)	piirtingimused;

d)	eeldatav koormus;

e)	arvutused;

hinnang;

g)	dokumentatsioon.

2. Arvutisimulatsiooni ja arvutuste alused

2.1. Matemaatiline mudel

Matemaatilise mudeli esitab tootja. See kajastab katsetatava sõiduki, süsteemi ja osade konstruktsiooni keerukust koos õigustloova akti nõuetega ja selle piirtingimustega.

Samad sätted on kohaldatavad mutatis mutandis osade või seadmestiku katsetamise korral sõidukist eraldi.

2.2. Matemaatilise mudeli valideerimise menetlus

Matemaatiline mudel tuleb valideerida võrreldes tegelike katsetingimustega.

Selleks tuleb läbi viia füüsiline katse, et võrrelda matemaatilist mudelit kasutades saadud tulemusi füüsilise katse tulemustega. Katsetulemuste võrreldavust tuleb tõestada. Tootja või tehniline teenistus koostab valideerimisaruande ja esitab selle tüübikinnitusasutusele.

Kõigist matemaatilises mudelis või tarkvaras tehtud muudatustest, mis võivad valideerimisaruande kehtetuks muuta, tuleb teatada tüübikinnitusasutusele, kes võib nõuda uue valideerimise läbiviimist.

Valideerimisprotsessi skeem on esitatud 3. liites.

2.3. Dokumentatsioon

Tootja peab tegema kättesaadavaks simulatsiooniks ja arvutusteks kasutatavad andmed ning lisavahendid ja need asjakohasel viisil dokumenteerima.

3. Vahendid ja tugi

Tehnilise teenistuse taotlusel esitab tootja vajalikud vahendid, sealhulgas asjakohase tarkvara, või võimaldab neile juurdepääsu.

Lisaks pakub ta tehnilisele teenistusele asjakohast tuge.

Tehnilisele teenistusele juurdepääsu ja toe võimaldamine ei vabasta tehnilist teenistust kohustustest seoses personali oskuste, litsentsitasude maksmise ja konfidentsiaalsusnõude järgimisega.

2. liide

Virtuaalsete katsemeetodite eritingimused

1.	Õigustloovate aktide loetelu

	Viide õigustloovale aktile	Lisa ja lõige	Eritingimused
3.	Direktiiv 70/221/EMÜ	II lisa (tagumine allasõidutõke) Punkt 5.4.5.
6.	Direktiiv 70/387/EMÜ	II lisa Punkt 4.3.
8.	Direktiiv 2003/97/EÜ	III lisa Kõik sätted punktides 3, 4 ja 5.	Tahavaatepeeglite ettenähtud vaateväli
12.	Direktiiv 74/60/EMÜ	I lisa Kõik sätted punktis 5 („Tehnilised nõuded”).	Kõigi kumerusraadiuste ja väljaulatuvate osade mõõtmine, välja arvatud nõuded, kus tuleb sätetele vastavuse kontrollimiseks rakendada jõudu.
12.	Direktiiv 74/60/EMÜ	II lisa	Peaga kokkupõrke tsooni kindlaksmääramine
16.	Direktiiv 74/483/EMÜ	I lisa Kõik sätted punktis 5 („Üldnõuded”) ja punktis 6 („Erinõuded”).	Kõigi kumerusraadiuste ja väljaulatuvate osade mõõtmine, välja arvatud nõuded, kus tuleb sätetele vastavuse kontrollimiseks rakendada jõudu.
20.	Direktiiv 76/756/EMÜ	ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 48 punkt 6 („Erinõuded”).	Punktis 6.22.9.2.2 sätestatud testisõit tuleb teha reaalse sõidukiga.
20.	Direktiiv 76/756/EMÜ	ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 48 4., 5. ja 6. lisa sätted.
27.	Direktiiv 77/389/EMÜ	II lisa punkt 2.
32.	Direktiiv 77/649/EMÜ	I lisa punkt 5 („Tehnilised nõuded”).
35.	Direktiiv 78/318/EMÜ	I lisa.	Punkt 5.1.2. Ainult puhastatava ala mõõtmine.
37.	Direktiiv 78/549/EMÜ	I lisa punkt 2 („Erinõuded”).
42.	Direktiiv 89/297/EMÜ	I lisa punkt 2.8.	Horisontaalsele jõule vastupidavuse ja läbipainde mõõtmine.
49.	Direktiiv 92/114/EMÜ	I lisa Kõik sätted punktis 4 („Erinõuded”). N1-kategooria sõidukite puhul kohaldatakse käesoleva liite punktis 16 osutatud sätteid.	Kõigi kumerusraadiuste ja väljaulatuvate osade mõõtmine, välja arvatud nõuded, kus tuleb sätetele vastavuse kontrollimiseks rakendada jõudu.
50.	Direktiiv 94/20/EÜ	V lisa „Nõuded mehaanilistele haakeseadistele”	Kõik sätted punktides 1–8 (kaasa arvatud).
		VI lisa punkt 1.1.	Lihtsate mehaaniliste haakeseadiste tugevuskatsed võib asendada virtuaalsete katsetustega.
		VI lisa punkt 4 „Mehaaniliste haakeseadiste katsetamine”	Ainult punktid 4.5.1 (tugevuskatse), 4.5.2 (nõtkumistakistus) ja 4.5.3 (vastupidavus paindemomendile).
52.	Direktiiv 2001/85/EÜ	I lisa	Punkt 7.4.5. Stabiilsuse katse I lisa liites täpsustatud tingimustel.
52.	Direktiiv 2001/85/EÜ	IV lisa „Pealisehituse tugevus”	4. liide „Pealisehituse tugevuse arvutuslik kontroll”
57.	Direktiiv 2000/40/EÜ	ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 93 5. lisa punkt 3.	Horisontaalsele jõule vastupidavuse ja läbipainde mõõtmine.

3. liide

Valideerimismenetlus

”

1.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 110/22

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 372/2010,

30. aprill 2010,

millega 126. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. mai 2002. aasta määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 467/2001, millega keelustatakse teatavate kaupade ja teenuste eksport Afganistani, (1) laiendatakse Afganistani rühmitusega Taliban seotud lennukeeldu ning rahaliste vahendite ja muude finantsallikate külmutamist, eriti selle artikli 7 lõike 1 punkti a ja artikli 7a lõiget 1 (2),

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas on esitatud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid nimetatud määruse alusel külmutatakse.

(2)	22. aprillil 2010 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee lisada kaks füüsilist isikut nende isikute, rühmituste ja üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist, ja kõrvaldada loetelust ühe füüsilise isiku.

(3)	Seega tuleks määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa vastavalt ajakohastada.

(4)	Käesoleva määrusega kehtestatud meetmete tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma viivitamata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. aprill 2010

Komisjoni nimel,

presidendi eest

välissuhete peadirektor

João VALE DE ALMEIDA

(1) EÜT L 139, 29.5.2002, lk 9.

(2) Artikkel 7a lisati nõukogu määrusega (EÜ) nr 1286/2009 (ELT L 346, 23.12.2009, lk 42).

LISA

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse järgmiselt:

Pealkirja „Füüsilised isikud” alla lisatakse järgmised kanded:

„Mohamed Belkalem (teiste nimedega a) Abdelali Abou Dher, b) El Harrachi). Sünniaeg: 19.12.1969. Sünnikoht: Hussein Dey, Alžiir, Alžeeria. Kodakondsus: Alžeeria. Muu teave: a) viibib arvatavalt Malis, b) isa nimi on Ali Belkalem, ema nimi on Fatma Saadoudi, c) organisatsiooni „Organization of Al-Qaida in the Islamic Maghreb” liige. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 22.4.2010.”

„Tayeb Nail (teiste nimedega a) Djaafar Abou Mohamed, b) Abou Mouhadjir, c) Mohamed Ould Ahmed Ould Ali). Sünniaeg: a) umbes 1972, b) 1976 (Mohamed Ould Ahmed Ould Ali). Sünnikoht: Faidh El Batma, Djelfa, Alžeeria. Kodakondsus: Alžeeria. Muu teave: a) viibib arvatavalt Malis, b) isa nimi on Benazouz Nail, ema nimi on Belkheiri Oum El Kheir, c) organisatsiooni „Organization of Al-Qaida in the Islamic Maghreb” liige. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 22.4.2010.”

Pealkirja „Füüsilised isikud” alt jäetakse välja järgmine kanne:

„Ahmed Said Zaki Khedr (teiste nimedega a) Ahmed Said Al Kader, b) Abdul Rehman Khadr Al-Kanadi, c) Shaikh Said Abdul Rehman, d) Al-Kanadi, Abu Abd Al-Rahman). Sünniaeg: 1.3.1948. Sünnikoht: Kairo, Egiptus. Kodakondsus: Kanada. Muu teave: teadaolevalt suri 2003. aasta oktoobris.”

1.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 110/24

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 373/2010,

30. aprill 2010,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. mail 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. aprill 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	JO	82,9
	MA	90,4
	TN	107,3
	TR	91,6
	ZZ	93,1
0707 00 05	MA	64,9
	TR	120,2
	ZZ	92,6
0709 90 70	TR	91,1
0709 90 70	ZZ	91,1
0805 10 20	EG	45,5
	IL	61,6
	MA	54,7
	TN	47,1
	TR	60,5
	ZZ	53,9
0805 50 10	TR	70,0
	ZA	67,9
	ZZ	69,0
0808 10 80	AR	90,7
	BR	79,3
	CA	80,5
	CL	81,4
	CN	76,5
	MK	22,1
	NZ	117,0
	US	126,4
	UY	93,0
	ZA	89,8
	ZZ	85,7

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

1.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 110/26

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 374/2010,

30. aprill 2010,

millega määratakse kindlaks alates 1. maist 2010 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96 nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 1 on ette nähtud, et CN-koodide 1001 10 00, 1001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002, ex 1005 (välja arvatud hübriidseemned) ja ex 1007 (välja arvatud hübriidkülviseeme) alla kuuluvate toodete imporditollimaks on võrdne nende toodete suhtes importimisel kehtiva sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, millest arvatakse maha kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See maks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 2 on ette nähtud, et nimetatud artikli lõikes 1 osutatud tollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealustele toodetele korrapäraste ajavahemike järel tüüpiline CIF-impordihind.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 kohaselt on CN-koodide 1001 10 00, 1001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002 00, 1005 10 90, 1005 90 00 ja 1007 00 90 alla kuuluvate toodete imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind on artiklis 4 täpsustatud korras iga päeva kohta määratud tüüpiliste CIF-impordihindade keskmine.

(4)	Seepärast tuleks alates 1. maist 2010 kehtestada impordimaksud, mida kohaldatakse uute maksude jõustumiseni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud teraviljasektori imporditollimaksud määratakse alates 1. maist 2010 kindlaks käesoleva määruse I lisas II lisa teabe alusel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. mail 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. aprill 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud toodete impordimaksud, mida kohaldatakse alates 1. maist 2010

CN-kood	Kaupade kirjeldus	Imporditollimaks (1) (EUR/t)
1001 10 00	Kõva NISU, kõrgekvaliteediline	0,00
	keskmise kvaliteediga	0,00
	madala kvaliteediga	0,00
1001 90 91	Pehme NISU seemneks	0,00
ex 1001 90 99	Pehme NISU, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks	0,00
1002 00 00	RUKIS	31,76
1005 10 90	MAIS seemneks, v.a hübriidid	16,00
1005 90 00	MAIS, v.a seemneks (2)	16,00
1007 00 90	TERASORGO, v.a hübriidid seemneks	31,76

(1) Kaupade puhul, mis jõuavad ühendusse Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu, võib importija taotleda määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 4 kohaselt imporditollimaksu vähendamist:

—	3 EUR/t, kui lossimissadam asub Vahemere või Musta mere ääres,

—	2 EUR/t, kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Iirimaal, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Rootsis, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaare Atlandi ookeani äärsel rannikul.

(2) Importija võib taotleda imporditollimaksu vähendamist ühtse määra alusel 24 eurot tonni kohta, kui on täidetud määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 5 kehtestatud tingimused.

II LISA

I lisas kehtestatud imporditollimaksude arvutamisel arvestatavad tegurid

16.4.2010-29.4.2010

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

(EUR/t)
	Pehme nisu (1)	Mais	Kõva nisu, kõrge kvaliteediga	Kõva nisu, keskmise kvaliteediga (2)	Kõva nisu, madala kvaliteediga (3)	Oder
Börs	Minneapolis	Chicago	—	—	—	—
Noteering	157,20	105,53	—	—	—	—
FOB-hind USAs	—	—	133,24	123,24	103,24	72,80
Lahe lisatasu	—	14,06	—	—	—	—
Suure Järvistu lisatasu	18,66	—	—	—	—	—

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

Veokulud: Mehhiko laht – Rotterdam:	26,43 EUR/t
Veokulud: Suur Järvistu – Rotterdam:	57,46 EUR/t

(1) Lisatasu 14 EUR/t sisse arvestatud (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(2) Allahindlus 10 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(3) Allahindlus 30 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

OTSUSED

1.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 110/29

NÕUKOGU OTSUS,

26. aprill 2010,

kontrollikoja üheksa liikme ametisse nimetamise kohta

(2010/246/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 286 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Jan KINŠTI, Kersti KALJULAIU, Igors LUDBORŽSI, Irena PETRUŠKEVIČIENĖ, Gejza HALÁSZI, Josef BONNICI, Jacek UCZKIEWICZI, Vojko Anton ANTONČIČI ja Július MOLNÁRI ametiajad lõppevad 6. mail 2010.

(2)	Seega tuleks ametisse nimetada uued liikmed,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Ainus artikkel

Kontrollikoja liikmeteks nimetatakse ajavahemikuks 7. maist 2010 kuni 6. maini 2016:

—	Jan KINŠT,

—	Kersti KALJULAID,

—	Igors LUDBORŽS,

—	Rasa BUDBERGYTĖ,

—	Szabolcs FAZAKAS,

—	Louis GALEA,

—	Augustyn KUBIK,

—	Milan Martin CVIKL,

—	Ladislav BALKO.

Luxembourg, 26. aprill 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

M. Á. MORATINOS

(1) 25. märtsil 2010. aastal esitatud arvamused (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

1.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 110/30

NÕUKOGU OTSUS,

26. aprill 2010,

Regioonide Komitee ühe Poola liikme ja ühe Poola asendusliikme ametisse nimetamise kohta

(2010/247/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,

võttes arvesse Poola valitsuse ettepanekut

ning võttes arvesse järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 22. detsembril 2009 ja 18. jaanuaril 2010 vastu otsused 2009/1014/EL ja 2010/29/EL Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2010 kuni 25. jaanuarini 2015 (1).

(2)	Regioonide komitees on vabanenud liikmekoht seoses Regioonide Komitee liikme Tadeusz WRONA ametiaja lõppemisega. Üks asendusliikme koht on vabanenud seoses Jan BRONŚI nimetamisega Regioonide Komitee liikmeks,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komiteesse nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2015 järgmised isikud:

liikmena ametisse:

—	Jan BRONŚ, Mayor of Oleśnica (volituste muutus),

ning

asendusliikmena:

—	Zbigniew PODRAZA, Mayor of Dąbrowa Górnicza.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 26. aprill 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

M. Á. MORATINOS

(1) ELT L 348, 29.12.2009, lk 22 ja ELT L 12, 19.1.2010, lk 11.

1.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 110/31

NÕUKOGU OTSUS,

26. aprill 2010,

millega kohandatakse otsustega 2003/479/EÜ ja 2007/829/EÜ (mis käsitlevad nõukogu peasekretariaati lähetatud riiklike ekspertide ja sõjaväelaste suhtes kohaldatavaid eeskirju) ettenähtud toetusi

(2010/248/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 41 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 240 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu otsuse 2003/479/EÜ (1) artikli 15 lõikes 7 ja nõukogu otsuse 2007/829/EÜ (2) artikli 15 lõikes 6 on sätestatud, et kord aastas kohandatakse päevarahade ja igakuiste hüvitiste suurust Brüsselis ja Luxembourgis töötavate Euroopa Liidu ametnike põhipalga muudatuste alusel ja need kohandused on tagasiulatuva jõuta.

(2)

23. detsembril 2009 võttis nõukogu vastu määruse (EÜ; Euratom) nr 1296/2009, millega kohandatakse alates 1. juulist 2009 Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate töötasusid ja pensione ning nimetatud töötasude ja pensionide suhtes kohaldatavaid paranduskoefitsiente, (3) millega kohandatakse töötasusid ja pensione 1,85 %,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Otsuse 2003/479/EÜ artikli 15 lõikes 1 ja otsuse 2007/829/EÜ artikli 15 lõikes 1 asendatakse summad 30,75 eurot ja 122,97 eurot vastavalt summadega 31,32 eurot ja 125,25 eurot.

2. Otsuse 2003/479/EÜ artikli 15 lõikes 2 ja otsuse 2007/829/EÜ artikli 15 lõikes 2 esitatud tabel asendatakse järgmisega:

„Lähetuskoha kaugus päritolukohast (km)	Summa eurodes
0–150	0,00
> 150	80,50
> 300	143,12
> 500	232,59
> 800	375,71
> 1 300	590,40
> 2 000	706,72”

3. Otsuse 2003/479/EÜ artikli 15 lõikes 4 asendatakse summa 30,75 eurot summaga 31,32 eurot.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuule järgneva kuu esimesel päeval.

Luxembourg, 26. aprill 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

M. Á. MORATINOS

(1) ELT L 160, 28.6.2003, lk 72.

(2) ELT L 327, 13.12.2007, lk 10.

(3) ELT L 348, 29.12.2009, lk 10.

1.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 110/32

KOMISJONI OTSUS,

30. aprill 2010,

rahastamisotsuse vastuvõtmise kohta kontrollpunktidega seotud ettevalmistava tegevuse jaoks 2010. aastal

(2010/249/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (1) eriti selle artikli 49 lõike 6 sissejuhatavat lauset ja punkti b ning artikli 75 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (edaspidi „rakenduseeskirjad”), (2) eriti selle artiklit 90,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava kohta aastateks 2006–2010 (3) tõstetakse ühe tegevusvaldkonnana esile loomade kaitset ja heaolu käsitlevate olemasolevate miinimumstandardite täiendamist, et viia need kooskõlla uute teaduslike tõenditega ja sotsiaalmajanduslike hinnangutega, ning samuti tõhusa jõustamise tagamist.

(2)

Veetavate loomade teatavate kategooriate heaolu parandamiseks on liidu õigusaktides sätestatud nõuded veo maksimaalse kestuse kohta, mille järel tuleb loomad maha laadida, neid sööta ja joota ning lasta neil puhata. Kõnealused kohustuslikud peatused loomade pikamaaveol tehakse nõukogu 25. juuni 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1255/97 (ühenduse kriteeriumide kohta peatuspaikadele) (4) artikli 1 lõikes 1 määratletud kontrollpunktides.

(3)	Kuna loomade pikamaavedude arv on suurenenud, on tekkinud vajadus kontrollpunkte täiustada. Konsulteerides sidusrühmadega ja kasutades nende tehnilist pädevust on vaja kindlaks määrata kontrollpunktide kvaliteedikriteeriumid ning otsustada, millist strateegiat liidus järgida.

(4)	Pealegi on teatavates piirkondades vähe kontrollpunkte ja paljud olemasolevad kontrollpunktid ei vasta kvaliteedile. Seetõttu tuleks alustada ettevalmistavat tegevust, mis hõlmaks teatavate kontrollpunktide ehitamist või renoveerimist.

(5)	2008. aastal avaldas komisjon konkursikutse samalaadse ettevalmistava tegevuse kohta, kuid ükski pakkumine ei vastanud konkursikutse miinimumnõuetele, sest puudus piisav teave projektide majandusliku elujõulisuse ja kaasrahastamise allika kohta.

(6)

Komisjoni 13. oktoobri 2009. aasta otsuses 2009/755/EÜ (rahastamisotsuse vastuvõtmise kohta kontrollpunktidega seotud ettevalmistava tegevuse jaoks 2009. aastal) (5) kehtestati ettevalmistava tegevuse kaks etappi 2009. aastal: esiteks teostatavusuuring hankemenetluse kaudu ja teiseks toetuste andmine.

(7)

2009. aastal käivitati otsuses 2009/755/EÜ ettenähtud teostatavusuuring, et koguda teavet kontrollpunktide praeguse olukorra kohta ja määrata kindlaks kontrollpunktide kõrget kvaliteeti iseloomustavad kriteeriumid. Uuringu abil määratakse kindlaks ka kõrge kvaliteediga kontrollpostide nõuetekohaseks renoveerimiseks või ehitamiseks vajalike toetuste andmise majanduslikud kriteeriumid. Uuringu tulemused peaksid saabuma 2010. aasta maiks ja otsuses 2009/755/EÜ ettenähtud toetuste andmise menetlust alustatakse uuringu põhjal kehtestatud kriteeriumide alusel.

(8)	Kõnealust ettevalmistavat tegevust on asjakohane jätkuvalt rahastada liidu vahenditest. Eelarvepädevad institutsioonid eraldasid Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarvest kontrollpunktidega seotud ettevalmistava tegevuse jaoks 2 000 000 eurot.

(9)	Käesolevat otsust käsitatakse rahastamisotsusena määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 75 kõike 2 ja määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikli 90 tähenduses.

(10)	Vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklile 83 peab kulude tõendamine, kinnitamine ja maksmine toimuma rakenduseeskirjades sätestatud ajavahemiku jooksul.

(11)	Käesoleva otsuse kohaldamiseks on asjakohane määratleda mõiste „oluline muudatus” määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikli 90 lõike 4 tähenduses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Võetakse vastu lisas esitatud ettevalmistav tegevus („ettevalmistav tegevus”).

Artikkel 2

Käesoleva otsuse kohaldamisel kasutatakse määruse (EÜ) nr 1255/97 artikli 1 lõikes 1 sätestatud kontrollpunkti mõistet.

Artikkel 3

Euroopa Liidu toetuse summa ülempiiriks ettevalmistava tegevuse rakendamiseks on määratud 2 000 000 eurot, mida rahastatakse Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve eelarvereast 17 04 03 03.

Artikkel 4

1. Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise ja proportsionaalsuse põhimõtetega võib eelarvevahendite käsutaja käesolevat otsust muuta, kui tegemist ei ole „olulise muudatusega” määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikli 90 lõike 4 tähenduses.

2. Ettevalmistava tegevusega seotud meetmete toetuse summa kumulatiivseid muudatusi, mis ei ületa 10 % artiklis 3 sätestatud toetuse summa ülempiirist, ei käsitata oluliste muudatustena määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikli 90 lõike 4 tähenduses, tingimusel et muudatused ei mõjuta märkimisväärselt ettevalmistava tegevuse olemust ja eesmärke.

Brüssel, 30. aprill 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(2) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

(3) KOM(2006) 13 (lõplik).

(4) EÜT L 174, 2.7.1997, lk 1.

(5) ELT L 269, 14.10.2009, lk 26.

LISA

KONTROLLPUNKTIDEGA SEOTUD ETTEVALMISTAV TEGEVUS 2010. AASTAL

1.1. Sissejuhatus

2010. aastal hõlmab ettevalmistav tegevus ühte rakendusmeedet.

Lähtudes ettevalmistava tegevuse eesmärkidest on eelarvetoetus ette nähtud kontrollpunktide ehitamise või renoveerimise rahastamiseks (otse tsentraliseeritud täitmise raames) ja selle suurus on 2 000 000 eurot.

1.2. Toetused kontrollpunktide ehitamiseks või renoveerimiseks

Toetusi antakse kirjaliku kokkuleppe (toetusleping) kohaselt.

ÕIGUSLIK ALUS

Ettevalmistav tegevus määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 49 lõike 6 punkti b tähenduses.

EELARVERIDA

17 04 03 03

EELARVEAASTA PRIORITEEDID, TÄIDETAVAD EESMÄRGID JA KAVANDATUD TULEMUSED

Kuna loomade pikamaavedude arv on suurenenud, on tekkinud vajadus täiustada loomade puhkekohtadena kasutatavaid kontrollpunkte. Loomade tervise ja heaolu huvides on vaja võtta erimeetmeid, et vältida loomade stressi ja takistada nakkushaiguste levikut. Ettevalmistava meetme eesmärk on suurendada kontrollpunktide kasutamissagedust ja luua kõrge kvaliteediga kontrollpunkte. Nimetatud ettevalmistatud tegevus on otsusega 2009/755/EÜ ettenähtud eelnenud ettevalmistava meetme järelmeede.

RAKENDUSMEETME KIRJELDUS JA EESMÄRK

Ettevalmistav meede hõlmab kõrge kvaliteediga kontrollpunktide ehitamist või renoveerimist, et valideerida 2009. aastal otsuse 2009/755/EÜ kohaselt käivitatud teostatavusuuringu tulemustele toetuvat katse-sertifitseerimissüsteemi. Ettevalmistava meetme eesmärk on edendada kõrge kvaliteediga kontrollpunktide majanduslikult elujõulist sertifitseerimissüsteemi, et parandada loomade heaolu pikamaavedude korral.

RAKENDAMINE

Rakendamisega tegeleb otse tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat.

AJAKAVA NING KONKURSIKUTSETE/OTSELEPINGUTE SOOVITUSLIK SUMMA

Avaldatakse ainult üks konkursikutse, mille maht on 2 000 000 eurot.

Ettevalmistav meede tuleb ellu viia 24 kuu jooksul toetuslepingu allkirjastamise kuupäevast.

Konkursikutse avaldatakse pärast otsuse 2009/755/EÜ punktis 1.2 osutatud teostatavusuuringu kavakohast valmimist 2010. aasta mai lõpus.

MAKSIMAALNE VÕIMALIK KAASRAHASTAMISE MÄÄR

70 %

OLULISED VALIKU- JA LEPINGU SÕLMIMISE KRITEERIUMID

Valikukriteeriumid

—

Taotleja finantssuutlikkus:

—	taotlejad peavad tõendama, et neil on rahastatava meetme rakendamiseks vajalik finantssuutlikkus;

—	taotlejad peavad tõendama, et neil on olemas vajalikud omavahendid, et täiendada liidupoolset kaasrahastamist, ning projekti haldamiseks vajalik rahakäive. Taotlejale väljamakstud abirahad ei tohi ületada tema omakapitali ja pikaajaliste võlgnevuste kogusummat.

—

Taotleja tehniline ja ametialane suutlikkus:

—

taotlejatel peab olema kaasrahastatava tegevuse läbiviimiseks vajalik tehniline suutlikkus ja ametialane pädevus. Nad peavad tõendama oma teadmisi ja kogemusi loomadega seotud infrastruktuuride ning samuti loomade veo valdkonnas. Nad peavad esitama tõendeid ja kirjeldusi viimase kolme aasta jooksul teostatud projektide ja tegevuste kohta ning eelkõige asjaomase valdkonnaga seotud projektide kohta (loomade vedu või pidamine, loomadega seotud infrastruktuuri ehitamine). Nad peavad esitama iga meeskonnaliikme üksikasjaliku elulookirjelduse ja tõendama projektijuhi ja direktori juhtimissuutlikkust, sealhulgas nende haridust, teaduslikke kraade ja diplomeid, erialast töökogemust, uurimistöid ja väljaandeid;

—

taotlejad peavad tõendama, et tegevuse kohta taotlust esitavad organisatsioonid on pühendunud projekti eesmärkide saavutamisele ja nad toetavad põhimõtet kehtestada kontrollpunktide sertifitseerimissüsteem, mida meetme abil rakendatakse. Nad peavad esitama tõendeid oma kontaktisikute ja rahvusvaheliste sidusrühmade kohta, kellega nad kavatsevad eelkõige sertifitseerimise osas konsulteerida ja kelle vahendeid nad kavatsevad ettevalmistava tegevuse rakendamise käigus kasutada.

Edukaks tunnistamise kriteeriumid

Kohaldatakse järgmisi üldisi valikukriteeriume:

—	lähenemisviisi usaldusväärsus (20 %);

—	töö korraldus ja pädevate asutuste/organisatsioonide kaasatuse määr tegevusega hõlmatud liikmesriigis (30 %);

—	projekti tähtsus liidu tasandil ja kordistav toime (30 %);

—	projekti kulutasuvuse määr (20 %).

TOETUSE VORM

Kirjalik leping

SOOVITUSED

1.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 110/36

KOMISJONI SOOVITUS,

28. aprill 2010,

teadusuuringute ühise kavandamise algatuse „Tervislik toitumisviis täisväärtuslikuks eluks” kohta

(2010/250/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 181 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Kodanike tervis on oluline ELi kasvu ja heaolu jaoks.

(2)	Viimase kolmekümne aasta jooksul on ELi elanike, eelkõige laste hulgas hakanud kiiresti levima ülekaalulisus ja rasvumine.

(3)	Halbade toitumisharjumuste ja vähese füüsilise aktiivsuse levik ELi elanikkonna hulgas üha hoogustub.

(4)	Sagenevad paljud kroonilised haigused, nagu südame-veresoonkonna haigused, kõrgvererõhutõbi, II tüüpi suhkrutõbi, insuldid, teatavad vähiliigid, luu- ja lihaskonna haigused ning isegi teatavad vaimuhaigused.

(5)	Kui kõrvaldada tavalised elustiiliga seotud ohutegurid, sealhulgas sellised, mis on seotud toitumisviisiga, oleks võimalik vältida 80 % südamehaiguste, ajurabanduste ja II tüüpi suhkrutõve juhtudest ning 40 % vähijuhtudest.

(6)

Konkurentsivõime nõukogu tunnistas 3. detsembri 2009. aasta kohtumisel teema „Tervis, toit ja toitumisega seotud haiguste vältimine” (hiljem pealkiri muudeti, praegu „Tervislik toitumisviis täisväärtuslikuks eluks”) valdkonnaks, milles ühine kavandamine annaks suurt lisandväärtust liikmesriikide praegustele killustatud jõupingutustele. Seepärast võttis ta vastu järeldused, milles tunnistas vajadust käivitada osutatud teemal ühise kavandamise algatus ja kutsus komisjoni üles kaasa aitama nimetatud algatuse ettevalmistamisele. Nõukogu kinnitas ka, et ühine kavandamine on liikmesriikide juhitav protsess, milles komisjon täidab abistaja osa.

(7)

Teadusuuringute ühine kavandamine toidu ja tervise valdkonnas näeks ette elustiili ja toitumisviisi tervisemõjude uurimise kooskõlastamise, mis aitaks oluliselt kaasa täielikult toimiva Euroopa teadusruumi loomisele toitumisviisist tingitud haiguste vältimise valdkonnas, aitaks tugevdada nimetatud valdkonna teadusuuringute juhtimist ja suurendada konkurentsivõimet.

(8)	Liikmesriikide ühiste jõupingutuste tulemuslikkuse tagamiseks toitumisviisi ja tervise alal peaksid liikmesriigid välja töötama ja rakendama strateegiliste teadusuuringute kava, mis põhineb ühisel lähenemisel toitumisviisiga seotud haiguste vältimisele.

(9)	Ühiste meetmete tõhusa juhtimise tagamiseks peaksid liikmesriigid looma ühise juhtimisstruktuuri, kelle ülesanne on kehtestada koostöö ja koordineerimise ühised tingimused, eeskirjad ja kord ning jälgida strateegiliste teadusuuringute kava täitmist.

(10)	Käesolevas soovituses püstitatud eesmärkide saavutamiseks peaksid liikmesriigid tegema komisjoniga koostööd, et uurida, milliste algatustega saaks komisjon liikmesriike abistada strateegiliste teadusuuringute kava väljatöötamisel ja rakendamisel.

(11)	Liikmesriigid peaksid komisjonile korrapäraselt kandma ette kõnealuse ühise kavandamise edenemisest, et komisjon saaks teha ettekandeid Euroopa Parlamendile ja nõukogule,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

1.	Liikmesriikidel soovitatakse kujundada ühine arusaam, kuidas teaduskoostöö ja selle koordineerimine Euroopa tasandil saab aidata meil jõuda toitumisviisiga seotud haiguste parema vältimiseni.

Liikmesriikidel soovitatakse töötada välja strateegiliste teadusuuringute kava, milles määratakse kindlaks toitumisviisiga seotud haiguste alaste teadusuuringute vajadused ja eesmärgid keskpikas ja pikas perspektiivis. Strateegiliste teadusuuringute kava peaks hõlmama rakenduskava, milles kehtestatakse prioriteedid ja tähtajad ning täpsustatakse kava rakendamiseks vajalikud meetmed ja vahendid ning rahastamisallikad.

Liikmesriikidel soovitatakse näha strateegiliste teadusuuringute kavas ja rakenduskavas ette järgmised meetmed:

a)	määratleda asjaomased liikmesriikide programmid ja teadusuuringud ning vahetada nende kohta teavet;

b)	määratleda sellised uuringuvaldkonnad, mis võidaksid kooskõlastamisest, ühistest projektikonkurssidest või vahendite ühendamisest;

c)	vahetada teavet, vahendeid, parimaid tavasid, meetodeid ja suuniseid, eelkõige suurte kohortide moodustamise ja kliiniliste uuringute puhul;

d)	määrata kindlaks punktis b määratletud valdkonna ühiste teadusuuringute tegemise kord, sealhulgas uuringute kvaliteedi hindamise kriteeriumid;

e)	kasutada võimaluse korral ühiselt olemasolevat infrastruktuuri või arendada välja uued vahendid, nagu kooskõlastatud andmebaasid, biopangad või mudelid, mille alusel andmeid laiendatakse inimestele;

f)	eksportida ja levitada teadmisi, innovatsiooni ja mitut valdkonda hõlmavaid lähenemisviise ning tagada uurimistöö tulemuste tõhus kasutamine Euroopa konkurentsivõime tõstmiseks ja juhtimise parandamiseks;

g)	innustada avalikku ja erasektorit tegema tihedamat koostööd ning toetada sellist koostööd, edendada ettevõtlussektorite vahelist avatud innovatsiooni;

h)	luua võrgustikud olemasolevate keskuste, eelkõige tarbijate käitumise, toitumisviisi ja toiduainete töötlemise uurimise keskuste vahel.

4.	Liikmesriikidel soovitatakse luua toitumisviisiga seotud haiguste vältimise uurimiseks ühine juhtimisstruktuur, kelle ülesanne on kehtestada ühised koostöö ja koordineerimise tingimused, eeskirjad ja kord, ning jälgida strateegilise teadusuuringute kava täitmist.

5.	Liikmesriikidel soovitatakse ühiselt täita strateegiliste teadusuuringute kava, sealhulgas nende siseriiklike uurimiskavade ja muude riiklike teadusuuringute kaudu.

6.	Liikmesriikidel soovitatakse teha komisjoniga koostööd, et uurida, milliste algatustega saaks komisjon liikmesriike abistada ühise teadusuuringute kava väljatöötamisel ja rakendamisel, ning kooskõlastada ühised kavad ELi muude algatustega kõnealuses valdkonnas.

7.	Liikmesriikidel soovitatakse korrapäraselt komisjonile ette kanda kõnealuse ühise kavandamise edenemisest.

Brüssel, 28. aprill 2010

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Máire GEOGHEGAN-QUINN

Top