EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document L:2009:015:FULL
Official Journal of the European Union, L 15, 20 January 2009
Euroopa Liidu Teataja, L 15, 20. jaanuar 2009
Euroopa Liidu Teataja, L 15, 20. jaanuar 2009
ISSN 1725-5082 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 15 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
52. köide |
Sisukord |
|
I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik |
Lehekülg |
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
* |
||
|
* |
|
|
||
|
* |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik
MÄÄRUSED
20.1.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 15/1 |
EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EÜ) nr 24/2009,
19. detsember 2008,
väärtpaberistamise tehingutes osalevate finantsvahendusettevõtete varade ja kohustuste statistika kohta
(EKP/2008/30)
EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”), eelkõige selle artiklit 5,
võttes arvesse nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt, (1) eelkõige selle artikli 5 lõiget 1 ja artikli 6 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 2 lõige 1 sätestab, et EKP statistikaaruandluse nõuete täitmiseks on Euroopa Keskpangal (EKP) õigus riikide keskpankade (RKPd) abiga koguda vaadeldavalt andmeid esitavalt üldkogumilt statistilist teavet Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ülesannete täitmiseks vajalikul määral. Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 2 lõike 2 punktist a tuleneb, et väärtpaberistamise tehingutes osalevad finantsvahendusettevõtted (financial vehicle corporations engaged in securitisation transactions, FVCd) kuuluvad andmeid esitava üldkogumi hulka EKP statistikaaruandluse nõuete täitmise eesmärgil, sh rahandus- ja finantsstatistika valdkonnas. Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 3 kohaselt peab EKP kindlaks määrama tegeliku andmeid esitava üldkogumi vaadeldavas üldkogumis ja ta võib teatavad andmeesitajate klassid osaliselt või täielikult statistikaaruandluse nõuetest vabastada. |
(2) |
FVC andmete põhieesmärk on anda EKP-le piisav statistika FVCde allsektori finantstegevuse kohta ühtse majandusterritooriumina käsitletavates osalevates liikmesriikides. |
(3) |
Võttes arvesse tihedat seost FVCde ja rahaloomeasutuste (RAd) väärtpaberistamise tegevuse vahel, on vajalik RAde ja FVCde ühetaoline, üksteist täiendav ja integreeritud aruandlus. Seetõttu tuleb käesoleva määruse alusel esitatavat statistilist teavet vaadelda koosmõjus RAde andmenõuetega väärtpaberistatud laenude kohta, mis on sätestatud Euroopa Keskpanga 19. detsembri 2008. aasta määruses (EÜ) nr 25/2009 rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta (EKP/2008/32) (2). |
(4) |
Käesoleva määrusega kehtestatud FVCde ja RAde integreeritud aruandluse meetodite ning erandite eesmärgiks on andmeesitajate aruandluskoormuse vähendamine ning FVCde ja RAde statistikaaruandluse kattuvuste kõrvaldamine. |
(5) |
RKPdel peaks olema võimalus vabastada FVCd aruandluskohustusest, kui see on ebamõistlikult kulukas, võrreldes nendest saadava statistilise kasuga. |
(6) |
Kuigi EKPSi põhikirja artikli 34.1 alusel vastu võetud määrused ei anna mis tahes õigusi ega pane mis tahes kohustusi mitteosalevatele liikmesriikidele, kohaldatakse põhikirja artiklit 5 kõikide liikmesriikide suhtes, olenemata sellest, kas nad on euro kasutusele võtnud. Määruse (EÜ) nr 2533/98 põhjendus 17 selgitab, et EKPSi põhikirja artiklist 5 koostoimes Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikliga 10 tuleneb kohustus kavandada ja rakendada riigis kõik mitteosalevate liikmesriikide poolt vajalikuks peetud meetmed statistilise teabe kogumiseks, mis on vajalikud EKP statistikaaruandluse nõuete täitmiseks, ning teha statistika valdkonnas õigel ajal ettevalmistusi, et saada osalevateks liikmesriikideks. |
(7) |
FVCde suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 7 sätestatud EKP sanktsioonide korda, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. |
„FVC” – ettevõtja, kes on asutatud ühenduse või riigi õiguse kohaselt järgmisel alusel:
ning kelle põhitegevus vastab järgmistele kriteeriumidele:
FVC mõiste ei hõlma järgmist:
|
2. |
„väärtpaberistamine (securitisation)” – tehing või skeem, mille puhul vara või varade kogum kantakse üle üksusele, mis on algatajast eraldatud ja mis on loodud või tegutseb väärtpaberistamise eesmärgil, ja/või mille puhul vara või varade kogumi või selle osa krediidirisk kantakse üle üksuse, mis on algatajast eraldatud ja mis on loodud või tegutseb väärtpaberistamise eesmärgil, poolt emiteeritud väärtpaberitesse, väärtpaberistamise fondi osakutesse, muudesse võlainstrumentidesse ja/või tuletisinstrumentidesse investeerijatele, ja
|
3. |
„algataja (originator)” – varade või varade kogumid ja/või varade või varade kogumi krediidiriski väärtpaberistamise struktuurile ülekandja; |
4. |
„osalev liikmesriik” – euro kasutusele võtnud liikmesriik; |
5. |
„mitteosalev liikmesriik (non-participating Member State)” – liikmesriik, kus ei ole eurot kasutusele võetud; |
6. |
„andmeesitaja (reporting agent)” – andmeesitaja määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 1 tähenduses; |
7. |
„resident (resident)” – resident määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 1 tähenduses. Juhul kui juriidilisel isikul puudub mis tahes füüsiline mõõde, määratakse käesolevas määruses residentsus selle majandusterritooriumi alusel, mille õiguse alusel on üksus asutatud. Juhul kui üksust ei ole asutatud, on kriteeriumiks asukoht, s.o riik, mille õigussüsteemist juhindutakse üksuse loomisel ja tegevuses; |
8. |
„MFI” – rahaloomeasutus määruse (EÜ) nr 25/2009 (EKP/2008/32) artikli 1 tähenduses; |
9. |
„asjaomane RKP (relevant NCB)” – RKP liikmesriigis, kus asjaomane FVC on resident; |
10. |
„tegevuse alustamine (taking up business)” – mis tahes tegevus, sh mis tahes ettevalmistavad meetmed, mis on seotud väärtpaberistamisega ega piirdu üksnes üksuse asutamisega, mille puhul ei eeldata väärtpaberistamise tegevuse alustamist järgmise kuue kuu jooksul. Mis tahes tegevus, mida FVC alustab pärast väärtpaberistamise tegevuse prognoositavaks muutumist, tähendab tegevuse alustamist. |
Artikkel 2
Andmeid esitav üldkogum
1. FVCd, kes on osaleva liikmesriigi residendid, moodustavad vaadeldava andmeid esitava üldkogumi. Vaadeldava andmeid esitava üldkogumi suhtes kohaldatakse artikli 3 lõikes 2 sätestatud kohustusi.
2. Tegeliku andmeid esitava üldkogumi moodustab vaadeldav andmeid esitav üldkogum, millest on välja arvatud need FVCd, kes on täielikult vabastatud artikli 5 lõike 1 punkti c alusel. Tegeliku andmeid esitava üldkogumi suhtes kohaldatakse artiklis 4 sätestatud aruandluskohustusi, võttes arvesse artiklis 5 sätestatud erandeid. FVCd, kelle suhtes kohaldatakse ad hoc aruandluskohustust artikli 5 lõike 5 alusel või kes peavad esitama oma aastaaruande artikli 5 lõike 3 alusel, kuuluvad samuti tegelikku andmeid esitavasse üldkogumisse.
3. Juhul kui FVC ei ole oma riigi seaduste kohaselt juriidiline isik, on käesolevast määrusest tulenev aruandluskohustus FVC seaduslikel esindajatel või, nende puudumisel, isikutel, kes kohaldatavate riigi seaduste kohaselt vastutavad FVC tegevuse eest.
Artikkel 3
Statistilistel eesmärkidel koostatud FVCde nimekiri
1. EKP juhatus koostab ja muudab statistilistel eesmärkidel peetavat FVCde nimekirja; need FVCd on vaadeldav andmeid esitav üldkogum. FVCd esitavad RKPdele andmed, mis tuleb RKPdele esitada kooskõlas 19. detsembri 2008. aasta suunisega EKP/2008/31, millega muudetakse suunist EKP/2007/9 rahandusstatistika ning finantsasutuste ja -turgude statistika kohta (uuestisõnastamine) (4). RKPd ja EKP võimaldavad juurdepääsu nimekirjale ja selle ajakohastustele kohasel viisil, sh elektrooniliste vahenditega, Interneti kaudu või asjaomaste andmeesitajate taotluse korral paberkandjal.
2. FVC peab asjaomasele RKP-le oma olemasolust teatama ühe nädala jooksul alates FVC poolt tegevuse alustamisest, olenemata sellest, kas ta eeldab pidevat aruandluskohustust käesoleva määruse alusel.
3. Kui lõikes 1 osutatud nimekirja viimane kättesaadav elektrooniline versioon on ebatäpne, ei rakenda EKP sanktsioone ühegi üksuse suhtes, kes ei ole oma aruandluskohustust nõuetekohaselt täitnud, kui lõikes 2 osutatud nõue on täidetud ja üksus tugines ebatäpsele nimekirjale heauskselt.
Artikkel 4
Statistikaaruandluse kvartalinõuded ja aruandlusreeglid
1. Tegelik andmeid esitav üldkogum esitab asjaomasele RKP-le andmed kvartalilõpu seisude, finantsvoogude ja FVCde varade ja kohustuste kustutamiste/väärtuse vähendamiste kohta kord kvartalis kooskõlas I ja II lisaga.
2. RKPd võivad väärtpaberite kaupa (security-by-security basis) lõike 1 kohaselt nõutavat statistilist teavet FVCde poolt emiteeritud ja hoitavate väärtpaberite kohta koguda ulatuses, milles lõikes 1 osutatud andmeid saab tuletada vastavalt III lisas määratletud statistika miinimumnõuetele.
3. Ilma et see mõjutaks II lisas sätestatud aruandlusreegleid, tuleb aruandlus käesoleva määruse alusel kõikide FVCde varade ja kohustuste kohta esitada kooskõlas riigi õigusaktidega, millega võetakse üle nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiiv 86/635/EMÜ pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (5). Vastavas riigi õigusaktis, millega võetakse üle nõukogu 25. juuli 1978. aasta neljas direktiiv 78/660/EMÜ (mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid), (6) sätestatud raamatupidamisreegleid kohaldatakse nende FVCde suhtes, kes jäävad riigi selle õigusakti, millega võetakse üle direktiiv 86/635/EMÜ, kohaldamisalast välja. FVCde suhtes, kes jäävad välja nende riigi õigusaktide kohaldamisalast, millega võetakse üle osutatud direktiivid, kohaldatakse mis tahes muid asjaomaseid riigi või rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid või tava.
4. Juhul kui lõike 3 kohaselt tuleb instrumentide aruandlus esitada turuväärtuse meetodil, võivad RKPd vabastada FVCd instrumentide aruandluse esitamisest turuväärtuse meetodil, kui FVCde kulud oleksid ebamõistlikult kõrged. Sel juhul peavad FVCd kohaldama investoritele mõeldud aruannetes kasutatud hindamist.
5. Juhul kui riigisisese turutava kohaselt on kättesaadavate andmete viitekuupäev kvartali sees, võivad RKPd lubada andmeesitajatel esitada neid kvartaliandmeid, kui andmed on võrreldavad ja arvesse võetakse olulisi tehinguid, mis toimuvad selle kuupäeva ja kvartalilõpu vahel.
6. Lõikes 1 osutatud kustutamiste / väärtuse vähendamise asemel võib FVC kokkuleppel asjaomase RKPga esitada muud teavet, millest RKP saab tuletada nõutavad andmed kustutamiste / väärtuse vähendamise kohta.
Artikkel 5
Erandid
1. RKPd võivad teha artiklis 4 sätestatud aruandlusnõuetest erandeid vastavalt järgmisele:
a) |
RKPd võivad teha FVCdele erandeid aruandluses laenude kohta, mis on antud euroala RAde poolt jaotustega tähtaja, sektori ja võlgniku residentsuse kohta, kui RAd jätkavad väärtpaberistatud vara teenindamist määruse (EÜ) nr 25/2009 (EKP/2008/32) tähenduses. Need andmed esitatakse määruse (EÜ) nr 25/2009 (EKP/2008/32) kohaselt; |
b) |
RKPd võivad teha erandeid I lisas sätestatud kõikidest aruandluse nõuetest, v.a kohustusest esitada kvartaalselt kvartalilõpu seisude andmed kogu vara kohta, juhul kui FVCd, kes esitavad andmeid varade ja kohustuste agregeeritud kvartalikonto jaoks, moodustavad vähemalt 95 % kõikidest FVCde varade seisudest igas osalevas liikmesriigis. RKPd kontrollivad selle tingimuse täitmist õigel ajal, et iga kalendriaasta alguses saaks vajaduse korral tehtud või tühistatud erandid jõustada; |
c) |
juhul kui artiklis 4 osutatud andmeid saab kooskõlas III lisas määratletud statistika miinimumnõuetega tuletada muudest statistika, avalikkuselt kogutavatest või järelevalvega seotud andmeallikatest, ilma et see mõjutaks punkte a ja b, võivad RKPd pärast EKPga konsulteerimist andmeesitajad täielikult või osaliselt käesoleva määruse I lisas sätestatud aruandluse nõuetest vabastada. |
2. Eelneval kokkuleppel asjaomase RKPga võivad FVCd soovi korral lõikes 1 osutatud erandeid mitte kasutada ja täita artiklis 4 sätestatud aruandluse nõudeid täielikult.
3. Juhul kui FVC aastaaruanne ei ole avaldatud, peavad FVCd, kes kasutavad lõike 1 punktis c sätestatud erandit, esitama aastaaruande asjaomasele RKP-le kuue kuu jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu või varaseimal hetkel pärast seda kooskõlas kehtiva õiguskorraga liikmesriigis, kus FVC on resident. Asjaomane RKP teavitab FVCsid, kelle suhtes seda aruandluse nõuet kohaldatakse.
4. Asjaomane RKP tühistab lõike 1 punktis c sätestatud erandi, kui andmed käesolevas määruses kirjeldatud statistikanõuetega võrreldaval alusel ei ole olnud asjaomasele RKP-le õigel ajal kättesaadavad kolmel järjestikusel aruandlusperioodil, olenemata sellest, kas tegemist oli FVC poolse veaga. FVCd alustavad artiklis 4 sätestatud andmete aruandlusega hiljemalt kolm kuud pärast kuupäeva, mil asjaomane RKP on andmeesitajale teatanud erandi tühistamisest.
5. Ilma et see piiraks lõiget 3, samuti käesoleva määruse nõuete täitmiseks, on RKPdel õigus esitada FVCdele, kellele on tehtud erand lõike 1 punkti c mõttes, ad hoc aruandlusnõudeid. FVCd peavad ad hoc nõutava teabe esitama 15 tööpäeva jooksul pärast asjaomase RKP taotlust.
Artikkel 6
Tähtajalisus
RKPd esitavad kõikides osalevates liikmesriikides asuvate FVCde positsioone hõlmavate varade ja kohustuste agregeeritud kuuandmed EKP-le 28. tööpäeva lõpuks pärast selle kvartali lõppu, mille kohta andmed esitatakse. RKPd kehtestavad tähtajad andmete saamiseks andmeesitajatelt.
Artikkel 7
Miinimumnõuded ja riigisisene aruandluskord
1. FVC peab järgima tema suhtes kohaldatavaid aruandlusnõudeid, mis on kooskõlas III lisas sätestatud miinimumnõuetega edastamise, täpsuse, mõistete vastavuse ja paranduste kohta.
2. RKPd määratlevad ja rakendavad riigi erisusi arvestades aruandluskorra, mida tegelik andmeid esitav üldkogum peab järgima. RKPd tagavad, et see aruandluskord annab nõutava statistilise teabe ja võimaldab täpselt kontrollida III lisas sätestatud andmete edastamist, täpsust, mõistete vastavust ja parandusi käsitlevate miinimumnõuete järgimist.
Artikkel 8
Statistilise teabe kontrollimine ja kohustuslik kogumine
RKPdel on õigus kontrollida ja koguda teavet, mida andmeesitajad esitavad käesoleva määruse alusel, ilma et see piiraks EKP õigust teostada neid õigusi ise. RKPd kasutavad seda õigust eelkõige siis, kui tegelikku andmeid esitavasse üldkogumisse kuuluv asutus ei täida käesoleva määruse III lisas sätestatud edastamise, täpsuse, mõistete vastavuse ja kontrollimise miinimumnõudeid.
Artikkel 9
Aruandluse algus
1. Enne 24. märtsi 2009 (k.a) tegevust alustanud FVC teatab asjaomasele RKP-le oma olemasolust märtsi lõpuks 2009, olenemata sellest, kas ta eeldab regulaarse aruandluse kohustust käesoleva määruse alusel.
2. Pärast 24. märtsi 2009 tegevust alustanud FVC teatab asjaomasele RKP-le oma olemasolust kooskõlas artikli 3 lõikega 2.
3. Aruandlus, milleks FVC on kohustatud kooskõlas statistilise aruandluse nõuetega artiklite 4 ja 5 alusel, algab kvartaliandmetega alates detsembrist 2009. Esmakordsel andmete esitamisel esitatakse ainult seisud.
4. Pärast 31. detsembrit 2009 tegevust alustanud FVCd, kes esitavad andmeid esimest korda, esitavad kvartaliandmed alates esimesest väärtpaberistamise tehingust.
5. FVCd, kes alustavad tegevust pärast euro kasutusele võtmist liikmesriigis pärast 31. detsembrit 2009, esitavad esimeses aruandluses kvartaliandmed alates esimesest väärtpaberistamise tehingust.
Artikkel 10
Lõppsäte
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist.
Frankfurt Maini ääres, 19. detsember 2008
EKP nõukogu nimel
EKP president
Jean-Claude TRICHET
(1) EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.
(2) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 14.
(3) ELT L 211, 11.8.2007, lk 8.
(4) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
(5) EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1.
(6) EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11.
I LISA
STATISTIKAARUANDLUSE NÕUDED
Tabel 1
Seisud ja vood
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
Kokku |
RAd |
Mitte-RAd – kokku |
Kokku |
RAd |
Mitte-RAd – kokku |
|||||||||||||||||||||||||
|
Valitsussektor (S.13) |
|
Muud residendid |
|
Valitsussektor (S.13) |
|
Muud residendid |
|||||||||||||||||||||||
Kokku |
Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted (S.123+S.124) |
Kindlustusseltsid ja pensionifondid (S.125) |
Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta asutused (S.14+S.15) |
Kokku |
Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted (S.123+S.124) |
Kindlustusseltsid ja pensionifondid (S.125) |
Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta asutused (S.14+S.15) |
|||||||||||||||||||||
|
sellest FVCd |
|
sellest FVCd |
|||||||||||||||||||||||||||
VARAD |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
üle ühe aasta ja kuni viis aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
üle viie aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
üle ühe aasta ja kuni kaks aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
üle kahe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
KOHUSTUSED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
üle ühe aasta ja kuni kaks aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
üle kahe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tabel 2
Laenude kustutamine / väärtuse vähendamine
|
|
||
|
|
||
VARAD |
|
||
|
|
(1) Muud finantsvahendusettevõtted, v.a kindlustusseltsid ja pensionifondid.
(2) Kindlustusseltsid ja pensionifondid.
(3) Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted.
(4) Kooskõlas artikli 4 lõikega 2 võivad RKPd koguda neid andmeid väärtpaberite kaupa (security-by-security).
II LISA
MÕISTED
1. OSA
Instrumendiliikide määratlused
Tabelis on esitatud üksikasjalik standardne instrumendiliikide ülevaade, mis riikide keskpangad (RKPd) võtavad üle riigisiseselt kohaldatavate liikide jaoks käesoleva määruse kohaselt. Tabel ei ole üksikute finantsinstrumentide nimekiri ja kirjeldused ei ole ammendavad. Mõisted osutavad ühenduse riikide ja regioonide arvepidamise Euroopa süsteemile (edaspidi „ESA 95”).
Kõikide finantsvarade ja kohustuste aruandlus toimub brutosummana (st finantsvaradest ei tohi lahutada kohustusi).
Tabel A
Instrumendiliikide määratlused seoses väärtpaberistamise tehingutes osalevate finantsvahendusettevõtete varade ja kohustuste statistikaga
VARADE LIIGID
Liik |
Peamiste omaduste kirjeldus |
||||||||||||||||
|
Aruandlusvormi eesmärgil hõlmab see väärtpaberistamise tehingutes osalevate finantsvahendusettevõtete (financial vehicle corporations engaged in securitisation transactions, FVC) poolt laenuvõtjatele laenatavaid vahendeid, mida ei tõendata dokumentidega või mida tõendab üksainus dokument (isegi kui see on muutunud kaubeldavaks). Siia kuulub järgmine:
Siia kuuluvad ka ringluses olevad euro ja välisvaluuta pangatähed ja mündid, mida tavaliselt kasutatakse maksete tegemiseks |
||||||||||||||||
|
Aruandlusvormi eesmärgil hõlmab see laenuvõtjatele laenatud vahendeid, mis andmeesitajad on ostnud algatajalt. Neid vahendeid ei tõenda dokumendid või üks dokument (isegi juhul, kui see on muutunud kaubeldavaks). Siia kuuluvad ka:
Väärtpaberistatud laenude aruandlus peab järgima järgmisi reegleid:
See kirje hõlmab väärtpaberistatud laenusid olenemata sellest, kas valdava raamatupidamistava kohaselt tuleb laene kajastada andmeesitaja bilansis. |
||||||||||||||||
|
Väärtpaberid, v.a „Aktsiad ja muud omandiväärtpaberid”, mis on vabalt kaubeldavad ja millega tavaliselt kaubeldakse järelturul või mida võib turul tasaarvestada ning mis ei anna omanikule emiteeriva asutuse suhtes mingeid omandiõigusi. Siia kuuluvad:
Väärtpaberid, mis on välja laenatud väärtpaberite laenuksandmise tehingu või müüdud tagasiostu lepingu alusel, jäävad esialgse omaniku bilanssi ja neid ei kajastata ajutise omaniku bilansis, kui pöördtehing on kindel kohustus, mitte ainult võimalus (vt ka liik 9). Juhul kui ajutine omandaja müüb saadud väärtpaberid, tuleb müük kajastada otsese väärtpaberitehinguna ja kanda ajutise omandaja bilanssi väärtpaberiportfelli negatiivse positsioonina. Väärtpaberite osas, mis ei ole aktsiad/osad, tuleb esitada jaotus tähtaegade kohta. S.t tähtaeg emissiooni hetkel (algtähtaeg), mis osutab finantsinstrumendi määratud kestusele, millest varem ei saa seda lunastada. See kirje peab hõlmama väärtpaberistatud väärtpaberid, v.a aktsiad, olenemata sellest, kas valdava raamatupidamistava kohaselt tuleb laenud andmeesitaja bilansis kajastada. |
||||||||||||||||
|
See kirje hõlmab väärtpaberistatud varasid, v.a vara liigid 2 ja 3, näiteks maksulaekumised või kommertskrediit, olenemata sellest, kas valdava raamatupidamistava kohaselt tuleb laenud andmeesitaja bilansis kajastada. |
||||||||||||||||
|
Väärtpaberid, mis tähistavad omandiõigusi ettevõtete või kvaasiettevõtete suhtes. Üldjuhul annavad need väärtpaberid omanikule õiguse osale ettevõtte või kvaasiettevõtte kasumist ning kõnealuse ettevõtte likvideerimise korral osale selle vahenditest. |
||||||||||||||||
|
Selle kirje all tuleks esitada järgmised tuletisinstrumendid:
Tuletisinstrumentide lepingutest tulenevaid tulevasi kohustusi bilansis brutosummana ei kirjendata. See kirje ei hõlma tuletisinstrumente, mida riigisiseste reeglite kohaselt bilansis ei kajastata. |
||||||||||||||||
|
Siia kuuluvad investeeringud materiaalsesse põhivarasse (näiteks eluase, muud hooned ja ehitised, eluruumideta hooned). |
||||||||||||||||
|
Siia kuuluvad bilansi varade poole muud kirjed, millele osutatakse kui varadele, mis ei ole mujal hõlmatud. See kirje võib sisaldada järgmist:
|
KOHUSTUSTE LIIGID
Liik |
Peamiste omaduste kirjeldus |
||||||||||||||
|
FVCde poolt kreeditoridele võlgnetavad summad, v.a kaubeldavate väärtpaberite emissioonist tulenevad summad. See kirje koosneb järgmisest:
Pöördtehingu tüüpi tehingute alsueks olevad väärtpaberid kajastatakse, järgides vara kirje nr 3 „Väärtpaberid, v.a aktsiad” reegleid. Siia kuuluvad ka kulla ajutiselt sularahatagatise vastu vahetamise tehingud. |
||||||||||||||
|
FVCde poolt emiteeritud väärtpaberid, v.a „Aktsiad ja muud omandiväärtpaberid”, mis on tavaliselt järelturul vabalt kaubeldavad või mida on võimalik turul tasaarveldada ning mis ei anna omanikule emiteeriva asutuse suhtes omandiõigust. Siia kuuluvad ka järgmises vormis emiteeritud väärtpaberid:
|
||||||||||||||
|
Aruandlusvormil hõlmab see liik summasid, mis tekivad andmeesitajate aktsiakapitali emissioonist aktsionäridele või muudele omanikele, kellel on varalised õigused FVCs ning kellel on üldjuhul õigus osale asutuse kasumist ja osale omavahenditest likvideerimise korral. Samuti hõlmab see liik vahendeid, mis tulenevad jaotamata kasumist või vahenditest, mille andmeesitajad on eraldanud edaspidisteks makseteks ja tulevaste kohustuste täitmiseks. Siia kuuluvad:
|
||||||||||||||
|
Vt 6. liik. |
||||||||||||||
|
Siia kuuluvad bilansi kohustuste poole muud kirjed, mis on määratletud kui kohustused, mis ei ole mujal hõlmatud. See kirje võib sisaldada:
|
2. OSA
Sektorite määratlused
Sektorite liigitus põhineb ESA 95 standardil. Osalevate liikmesriikide territooriumil asuvad tehingupooled määratletakse nende sektori järgi kooskõlas statistilistel eesmärkidel koostatud FVCde, investeerimisfondide (IFd) ja RAde nimekirjaga; juhised tehingupoolte liigituseks on EKP rahandus- ja pangandusstatistika sektori juhendis („Monetary, financial institutions and markets statistics sector manual. Guidance for the statistical classification of customers”).
Tabel B
Sektorite määratlused
Sektor |
Määratlus |
||
|
Ühenduse õigusaktidega määratletud residentidest riigi keskpangad, krediidiasutused ning teised residentidest finantsasutused, mille äritegevus seisneb üksustelt, mis ei ole rahaloomeasutused, hoiuste ja/või nende lähedaste asendajate vastuvõtmises ning oma arvel ja nimel (vähemalt majanduslikus mõttes) laenuandmises ja/või väärtpaberitesse investeerimises (Euroopa Keskpanga 19. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 25/2009 rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta (uuestisõnastamine) (EKP/2008/32)). |
||
|
Residendist üksused, mille peamine tegevusala on individuaalseks või ühistarbimiseks ette nähtud turuväliste kaupade ja teenuste tootmine ja/või riigi tulude ja rikkuse ümberjaotamine (ESA 95, punktid 2.68 kuni 2.70). |
||
|
Finantsettevõtted ja kvaasiettevõtted, v.a kindlustusettevõtted ja pensionifondid, mille peamine tegevusala on finantsvahendus ning mis võtavad institutsiooniliste üksuste ees, välja arvatud RAd, kohustusi muul kujul kui raha, hoiused ja/või hoiuste lähedased asendajad või kindlustuse tehnilised eraldised (ESA 95, punktid 2.53 kuni 2.56). See sektor hõlmab IFe vastavalt määratlusele Euroopa Keskpanga 27. juuli 2007. aasta määruses (EÜ) nr 958/2007 investeerimisfondide varade ja kohustuste statistika kohta (EKP/2007/8) ja FVCd vastavalt määratlusele käesolevas määruses. Siia kuuluvad ka finantsvahenduse abiettevõtted, s.o kõik finantsettevõtted ja kvaasiettevõtted, mille peamine tegevusala on finantsvahenduse abiteenuse osutamine (ESA 95, punktid 2.57 kuni 2.59). |
||
|
Finantsettevõtted ja kvaasiettevõtted, mille peamine tegevusala on finantsvahendus seoses riskide koondamisega (ESA 95, punktid 2.60 kuni 2.67). |
||
|
Ettevõtted ja kvaasiettevõtted, mis ei tegele finantsvahendusega, vaid peamiselt turustatava kauba ja mittefinantsteenuste tootmisega (ESA 95, punktid 2.21 kuni 2.31). |
||
|
Üksikisikud või üksikisikute rühmad kui tarbijad ja kui tootjad, kes pakuvad kaupu ja mittefinantsteenuseid oma lõpptarbimiseks, ning kui turukaupade ja finants- ja mittefinantsteenuste tootjad, tingimusel et nende tegevusvaldkond ei vasta kvaasiettevõtete tegevusvaldkonnale. See mõiste hõlmab ka kodumajapidamisi teenindavaid kasumitaotluseta asutusi, kes põhimõtteliselt tegelevad turuväliste kaupade ja teenuste tootmisega teatavatele kodumajapidamiste rühmadele (ESA 95, punktid 2.75 kuni 2.88). |
3. OSA
Finantsvoo määratlus
Finantstehinguid määratletakse kooskõlas ESA 95ga finantsvarade netosoetustena või netokohustuste võtmisena igat liiki finantsinstrumentide suhtes, st asjakohasel aruandlusperioodil toimuvate finantstehingute kogusummana. Iga tehingu väärtuse määramiseks tuleb ette võtta varade soetus-/võõrandamisväärtus ja/või kohustuste väärtus nende võtmisel, likvideerimisel või vahetamisel. Finantstehingud peavad põhimõtteliselt sellele meetodile vastama. Kustutamised / väärtuse vähendamised ja hindamise muutused ei ole finantsvood.
4. OSA
Kustutamise / väärtuse vähendamise määratlus
Laenude kustutamine / väärtuse vähendamine on bilansis kajastatud laenude väärtuse muutuse mõju, mis tuleneb laenude kustutamisest / väärtuse vähendamisest. Kui see on nähtav, siis kuulub siia ka kustutamine / väärtuse vähendamine, mida tunnustatakse laenu müümise või üleandmise ajal kolmandale isikule. Kustutamine tähistab olukorda, kui laenu peetakse väärtuseta varaks ja see kõrvaldatakse bilansist. Väärtuse vähendamine tähistab olukorda, kui eeldatakse, et laenu ei saada tagasi täies mahus ja bilansis vähendatakse laenu väärtust.
III LISA
MIINIMUMNÕUDED, MIDA PEAB TÄITMA TEGELIK ANDMEID ESITAV ÜLDKOGUM
Euroopa Keskpanga (EKP) statistikaaruandluse nõuete täitmiseks peavad andmeesitajad täitma järgmisi miinimumnõudeid.
1. |
Edastamise miinimumnõuded:
|
2. |
Täpsuse miinimumnõuded:
|
3. |
Mõistete vastavuse miinimumnõuded:
|
4. |
Andmete parandamise miinimumnõuded: tuleb järgida EKP ja RKPde poolt kehtestatud põhimõtteid ja korda andmete parandamiseks. Korrapäraselt tehtavatest parandustest kõrvale kalduvatele parandustele tuleb lisada selgitus. |
20.1.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 15/14 |
EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EÜ) NR 25/2009,
19. detsember 2008,
rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta (uuestisõnastamine)
(EKP/2008/32)
EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,
võttes arvesse nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt, (1) eelkõige selle artikli 5 lõiget 1 ja artikli 6 lõiget 4,
võttes arvesse nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2531/98 kohustuslike reservide kohaldamise kohta Euroopa Keskpanga poolt, (2) eelkõige selle artikli 6 lõiget 4,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine) (3),
võttes arvesse nõukogu 25. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 2223/96 ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (4),
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Keskpanga 22. novembri 2001. aasta määrust (EÜ) nr 2423/2001 rahaloomeasutuste sektori koondbilansi kohta (EKP/2001/13) (5) on mitmel korral oluliselt muudetud. Kuna nimetatud määrusesse on vaja teha uusi muudatusi, tuleb see selguse ja läbipaistvuse huvides ümber sõnastada. |
(2) |
Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ülesannete täitmiseks on vaja koostada rahaloomeasutuste (RA) sektori koondbilanss. Selle peamine eesmärk on anda Euroopa Keskpangale (EKP) terviklik statistiline ülevaade rahapoliitilise keskkonna arengust ühtse majandusterritooriumina käsitletavates osalevates liikmesriikides. See statistika hõlmab koondfinantsvarasid ja -kohustusi positsioonide ja finantsvoogudena ning põhineb terviklikul ja homogeensel RAde sektoril ja andmeid esitaval üldkogumil; seda statistikat esitatakse korrapäraselt. Samuti on vaja piisavalt detailseid statistilisi andmeid, et tagada selle territooriumi kohta arvutatud rahaagregaatide ja vastaskirjete jätkuv analüüsikõlblikkus. |
(3) |
EKP peab EÜ asutamislepingu kohaselt ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas (edaspidi „põhikiri”) sätestatud tingimustel vastu võtma määrusi, kui see on vajalik EKPSi ülesannete täitmiseks, mis on määratletud põhikirjas ja teatavatel juhtudel ka nõukogu poolt vastavalt asutamislepingu artikli 107 lõikele 6 vastu võetud sätetes. |
(4) |
Põhikirja artikli 5.1 kohaselt peab EKP riikide keskpankade (RKPd) abiga koguma riikide pädevatelt asutustelt või otse majandussubjektidelt statistilist teavet, mis on vajalik EKPSi ülesannete täitmiseks. Põhikirja artikli 5.2 kohaselt täidavad RKPd võimalikult suures ulatuses artiklis 5.1 kirjeldatud ülesandeid. |
(5) |
Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 3 kohaselt peab EKP kindlaks määrama tegeliku andmeid esitava üldkogumi vaadeldavas üldkogumis ja ta võib vabastada teatavad andmeesitajate klassid osaliselt või täielikult statistiliste andmete esitamise nõuetest. Artikli 6 lõike 4 kohaselt võib EKP vastu võtta määrusi nende tingimuste täpsustamiseks, mille korral võib kasutada õigust kontrollida või korraldada statistilise teabe kohustuslikku kogumist. |
(6) |
Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 4 kohaselt peavad liikmesriigid korraldama oma statistiliste andmete kogumist ning tegema igakülgset koostööd EKPSiga, et tagada põhikirja artiklist 5 tulenevate kohustuste täitmine. |
(7) |
RKPdel võib olla vajadus koguda tegelikult andmeid esitavalt üldkogumilt statistilist teavet, et täita EKP statistikanõudeid laiemas statistikaaruandluse raamistikus, mille RKPd loovad omal vastutusel vastavalt ühenduse või siseriiklikule õigusele või kehtiva tava kohaselt ja mis täidab ka muid statistilisi eesmärke, kui see ei kahjusta EKP statistikanõuete täitmist. Samuti võib see vähendada aruandluskoormust. Läbipaistvuse suurendamiseks on sellistel juhtudel asjakohane andmeesitajatele teatada, et andmeid kogutakse muudel statistilistel eesmärkidel. Konkreetsetel juhtudel võib EKP kasutada muudel eesmärkidel kogutud teavet oma nõuete täitmiseks. |
(8) |
Andmenõuded on kõige üksikasjalikumad, kui tehingupooled kuuluvad raha hoidvasse sektorisse. Üksikasjalikke andmeid nõutakse järgmistes aspektides: a) hoiuste näol esinevad kohustused allsektorite ja tähtaegade kaupa täiendavate jaotustega vääringute kohta, et võimaldada M3ga hõlmatud välisvaluuta osade arengu täpsemat analüüsi ja hõlbustada uuringuid, mis käsitlevad asendatavuse määra M3 välisvaluutas ja euros väljendatud osade vahel; b) laenud allsektorite, tähtaegade, eesmärkide, intressimäära muutuse ja vääringu kaupa, sest seda teavet peetakse rahandusanalüüsiks hädavajalikuks; c) seisud, mille puhul tehingupooleks on muud rahaloomeasutused, kui see on vajalik rahaloomeasutuste vaheliste summade tasaarveldamiseks või reservibaasi arvutamiseks; d) mitteeuroala residentidega (välismaailm) seotud seisud liigis „Üle kaheaastase tähtajaga tähtajalised hoiused”, „Etteteatamistähtajaga lõpetatavad üle kaheaastase tähtajaga hoiused” ja „Repotehingud” sellise reservibaasi arvutamiseks, mille suhtes kohaldatakse positiivset reservimäära; e) välismaailmaga seotud seisud hoiuste näol esinevate kohustuste kogusumma kohta välispoolte teabe koostamiseks; f) hoiuste näol esinevad kohustused ja laenud välismaailma osas alla ja üle üheaastase esialgse tähtaja põhjal maksebilansi ja rahastamiskontode jaoks. |
(9) |
Krediidiasutuste aruandluskoormuse vähendamiseks ja tõhustatud statistika arendamise toetamiseks tuleks RKPdel edendada väärtpaberite kaupa (security-by-security) esitatavat aruandlust seoses statistika kogumisega käesoleva määruse alusel nõutava RAde väärtpaberiportfelli teabega. Rahaturufondide fondijuhtide koormuse kergendamiseks võivad RKPd lubada nende aruandlust kooskõlas Euroopa Keskpanga 27. juuli 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 958/2007 investeerimisfondide varade ja kohustuste statistika kohta (EKP/2007/8) (6). |
(10) |
EKP arvutab finantsvood väljendatuna kuulõpu aruandepäevadel esitatud seisude vahena, millest arvatakse maha selles vahes lisaks tehingutele muude tegurite mõjul toimunud muudatuste mõju. Andmeesitajate suhtes kehtiv nõue ei hõlma vahetuskursi muutusi, mida arvutab EKP andmeesitajate poolt vääringute kaupa esitatud varaandmete põhjal, ega ümberliigitamise kohandust, mida koguvad RKPd ise juba saadaolevatest erinevatest teabeallikatest. |
(11) |
Määruse (EÜ) nr 2531/89 artikliga 5 on antud EKP-le õigus vastu võtta määrusi ja otsuseid, millega vabastatakse asutused kohustusliku reservi nõudest, nähakse ette teistele asutustele võlgnetavate kohustuste reservibaasist välja- või mahaarvamise kord ning määratakse teatavate kohustuseliikide puhul muud reservimäärad. Määruse (EÜ) nr 2531/98 artikli 6 alusel on EKP-l õigus koguda asutustelt kohustusliku reservi nõude kohaldamiseks vajalikku teavet ning kontrollida asutuste esitatud teabe täpsust ja kvaliteeti, et tõendada kohustusliku reservi nõuete täitmist. Üldise aruandluskoormuse vähendamiseks on soovitav kasutada statistilist teavet kuubilansi kohta ka EKP kohustuslike reservide süsteemi kuuluvate krediidiasutuste reservibaasi regulaarseks arvutamiseks vastavalt Euroopa Keskpanga 12. septembri 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 1745/2003 kohustuslike reservide kohaldamise kohta (EKP/2003/9) (7). |
(12) |
Vaja on ette näha krediidiasutuste ühinemiste ja jagunemiste puhul kohaldatav konkreetne kord, et selgitada nende asutuste kohustusi seoses reservinõuetega. |
(13) |
EKP vajab teavet RAde väärtpaberistamistehingute kohta euroala krediidi- ja laenuarengute tõlgendamiseks. See teave täiendab aruandlust, mis esitatakse 19. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 24/2009 (väärtpaberistamise tehingutes osalevate finantsvahendusettevõtete varade ja kohustuste statistika kohta) alusel (EKP/2008/30) (8). |
(14) |
Kuigi EKP poolt vastu võetud määrused ei anna õigusi ega sea kohustusi mitteosalevatele liikmesriikidele, kohaldatakse põhikirja artiklit 5 nii osalevate kui ka mitteosalevate liikmesriikide suhtes. Määruses (EÜ) nr 2533/98 meenutatakse, et põhikirja artikkel 5 koos asutamislepingu artikliga 10 osutab mitteosalevate liikmesriikide kohustusele kavandada ja kohaldada siseriiklikul tasandil kõiki meetmeid, mida nad peavad asjakohaseks selleks, et koguda EKP statistiliste andmete esitamise nõuete täitmiseks vajalikku statistilist teavet ning teha statistika valdkonnas õigeaegseid ettevalmistusi osalevateks liikmesriikideks saamisel, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
— |
„rahaloomeasutus” – residendist krediidiasutus vastavalt määratlusele ühenduse õiguses või muu residendist finantsasutus, kes võtab üksustelt, välja arvatud rahaloomeasutused, vastu hoiuseid ja/või nende lähedasi asendajaid ning annab (vähemalt majanduslikus mõttes) oma arvel ja nimel laenu ja/või investeerib väärtpaberitesse. Rahaloomeasutuste sektorisse kuuluvad: (9) a) keskpangad; b) krediidiasutused, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 lõikes 1 (ettevõtja, kelle tegevuseks on hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmine avalikkuselt (10) ning oma arvel ja nimel laenu andmine, või elektronrahaasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiivi 2000/46/EÜ (elektronrahaasutuste asutamise ja tegevuse kohta ning usaldatavusnormatiivide täitmise üle peetava järelevalve kohta) (11) tähenduses), ja c) muud rahaloomeasutused, st teised rahaloomeasutuse määratlusele vastavad residendist finantsasutused, olenemata nende tegevuse laadist. Finantsasutuste liigitamisel rahaloomeasutusteks on määrav see, missugune on nende asutuste emiteeritud instrumentide asendatavus krediidiasutustesse paigutatud hoiustega, tingimusel, et nad vastavad muudes aspektides rahaloomeasutuse määratlusele. Ühisinvesteerimisettevõtjate puhul vastavad rahaturufondid kokkulepitud likviidsusnõuetele ja kuuluvad seega rahaloomeasutuste sektorisse (vt RAde identifitseerimise põhimõtteid I lisa 1. osas); |
— |
„osalev liikmesriik” – osalev liikmesriik vastavalt määratlusele määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 1; |
— |
„mitteosalev liikmesriik” – liikmesriik, kes ei ole võtnud kasutusele eurot; |
— |
„andmeesitaja” – andmeesitaja vastavalt määratlusele määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 1; |
— |
„resident” – resident vastavalt määratlusele määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 1; |
— |
„finantsvahendusettevõte”, FVC – finantsvahendusettevõte vastavalt määratlusele määruse (EÜ) nr 24/2009 (EKP/2008/30) artiklis 1; |
— |
„väärtpaberistamine” – järgmine tehing: a) traditsiooniline väärtpaberistamine vastavalt direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 määratlusele; ja/või b) väärtpaberistamine vastavalt määruse (EÜ) nr 24/2009 (EKP/2008/30) artikli 1 määratlusele, millega kaasneb FVC-le väärtpaberistatud laenude võõrandamine; |
— |
„elektronrahaasutus” ja „elektronraha” – elektronrahaasutus ja elektronraha vastavalt määratlusele direktiivi 2000/46/EÜ artikli 1 lõikes 3; |
— |
„väärtuse vähendamine” – laenu halvenemise tõttu laenujäägi summa otsene vähendamine bilansis; |
— |
„haldur” – RA, kes igapäevane tegevus on seotud väärtpaberistamise aluseks oleva laenuga, st põhisumma tagasimakse ja intressi kogumisega kohustatud isikutelt, mis seejärel edastatakse väärtpaberistamise skeemis osalevatele investoritele; |
— |
„laenu võõrandamine” – laenu või laenude kogumi majanduslikus mõttes üleminek andmeesitajalt mitte-RA vastuvõtjale, kas omandi üleandmise või osaluse kaudu; |
— |
„laenu omandamine”- laenu või laenude kogumi majanduslikus mõttes üleminek mitte-RA üleandjalt andmeesitajale, kas omandi üleandmise või osaluse kaudu. |
Artikkel 2
Tegelik andmeid esitav üldkogum
1. Tegelik andmeid esitav üldkogum koosneb rahaloomeasutustest, kes on residendid osalevate liikmesriikide territooriumil (kooskõlas II lisa, 1. osaga).
2. Tegelikku andmeid esitavasse üldkogumisse kuuluvad rahaloomeasutuste suhtes kohaldatakse täisaruandluse nõuet, kui ei kohaldata artiklis 8 sätestatud erandeid.
3. Rahaloomeasutuse määratlusele vastavad üksused kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse ka siis, kui nad ei kuulu direktiivi 2006/48/EÜ reguleerimisalasse.
4. I lisa 2. osa punktis 5.5 osutatud rahaturufondide aktsiate/osakute valdajate residentsuse kohta teabe kogumisel koosneb tegelik andmeid esitav üldkogum ka teistest finantsvahendusettevõtetest, välja arvatud kindlustusseltsid ja pensionifondid (edaspidi „OFI”), nagu need on määratletud määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 2 lõike 2 punktis a kooskõlas mis tahes eranditega, kui need on kohaldatavad.
Artikkel 3
Rahaloomeasutuste statistiline nimekiri
1. EKP juhatus koostab rahaloomeasutuste statistilise nimekirja ja ajakohastab seda, võttes arvesse sageduste ja tähtaegadega seotud nõudeid, mis tulenevad selle nimekirja kasutamisest EKP kohustusliku reservi süsteemis. Rahaloomeasutuste statistilises nimekirjas tuleb osutada, kas RA suhtes kohaldatakse EKP kohustusliku reservi süsteemi. Kõnealune rahaloomeasutuste nimekiri peab olema ajakohane, täpne, võimalikult homogeenne ja statistiliste eesmärkide seisukohalt piisavalt stabiilne.
2. RKPd ja EKP teevad rahaloomeasutuste statistilise nimekirja ja selle ajakohastused andmeesitajatele kättesaadavaks asjakohasel viisil, sealhulgas elektrooniliselt, interneti kaudu või andmeesitaja taotluse korral paberkandjal.
3. Rahaloomeasutuste statistiline nimekiri on koostatud ainult teavitamise eesmärgil. Kui nimekirja uusim kättesaadav versioon on ebatäpne, ei rakenda EKP sanktsioone ühegi üksuse suhtes, kes ei ole oma aruandlusnõudeid kohaselt täitnud, kui asjaomane üksus kasutas ebatäpset nimekirja heauskselt.
Artikkel 4
Statistilise aruandluse nõuded
1. Tegelik andmeid esitav üldkogum teatab selle liikmesriigi keskpangale, mille resident rahaloomeasutus on, igakuised kuulõpu bilansi ja igakuiste agregeeritud ümberhindluskohanduste seisud. Agregeeritud ümberhindluskohanduste aruandlus esitatakse andmeesitajate antud laenude kustutamise/vähendamise osas ja väärtpaberite hinna ümberhindamise osas. Täiendavad andmed teatavate bilansikirjete ja bilansis esitamata teabe kohta esitatakse kord kvartalis või aastas. Nõutav statistiline teave on täpsustatud käesoleva määruse I lisas.
2. RKPd võivad RAde poolt emiteeritud ja hoitavate väärtpaberite kohta nõutavat statistilist teavet koguda väärtpaberite kaupa (security-by-security basis), kui lõikes 1 osutatud andmed saab tuletada kooskõlas IV lisas sätestatud statistika miinimumnõuetega.
3. RAd esitavad vastavalt I lisa 5. osa tabelis 1A sätestatud miinimumnõuetele igakuiseid ümberhindamise kohandusi käsitlevad andmed EKP poolt nõutava täieliku andmekogumi kohta. RKPd võivad koguda lisaandmeid, mida miinimumnõuded ei hõlma. Need lisaandmed võivad käsitleda tabelis 1A märgitud jaotusi, mis ei kuulu „Miinimumnõuete” hulka.
4. Lisaks võib EKP nõuda selgitavat teavet RKP poolt kogutud kohanduste andmete kohta liigis „Ümberliigitamine ja muud kohandused”.
Artikkel 5
Täiendavad statistikaaruandluse nõuded seoses laenude väärtpaberistamise ja muu laenude üleminekuga
RAd esitavad kooskõlas I lisa 6. osaga järgmise teabe:
1. |
Aruandlusperioodi jooksul teostatud laenude väärtpaberistamise ja muu laenude ülemineku netovood. |
2. |
Kvartalilõpu seisud kõikide laenude osas, mille puhul RA tegutses väärtpaberistamise haldurina. |
3. |
Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 39 (IAS 39) või samalaadsete riigisiseste raamatupidamisreeglite kohaldamisel perioodi lõpu seisud seoses laenudega, mis võõrandati väärtpaberistamise teel, mida ei ole bilansist eemaldatud. |
Artikkel 6
Tähtajalisus
1. RKPd otsustavad, millal nad peavad andmeesitajatelt andmed saama, et pidada kinni käesolevas määruses allpool märgitud tähtaegadest, võttes arvesse EKP kohustusliku reservi süsteemi kohaldamisel nõutavat tähtajalisust, ning teavitavad sellest andmeesitajaid.
2. RKPd esitavad statistika kuuandmed EKP-le 15. tööpäeva lõpuks pärast selle kuu lõppu, mille kohta andmed esitatakse.
3. RKPd esitavad statistika kvartaliandmed EKP-le 28. tööpäeva lõpuks pärast selle kvartali lõppu, mille kohta andmed esitatakse.
4. RKPd esitavad statistika aastaandmed EKP-le kooskõlas 1. augusti 2007. aasta suunise (rahandusstatistika ning finantsasutuste ja -turgude statistika kohta (uuestisõnastamine)) (12) artikli 17 lõikega 2.
Artikkel 7
Raamatupidamiseeskirjad statistikaaruandluses
1. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, järgivad rahaloomeasutused käesolevale määrusele vastavas aruandluses raamatupidamiseeskirju, mis on sätestatud riigi õigusnormides, millega on võetud üle nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiiv 86/635/EMÜ pankade ja muude finantseerimisasutuste raamatupidamise ja konsolideeritud aastaaruannete kohta, (13) ja muudes kohaldatavates rahvusvahelistes standardites.
2. Andmed hoiuste näol esinevate kohustuste ja laenude kohta esitatakse laenu põhisumma kuulõpu seisuna. See summa ei võta arvesse laenu väärtuse vähendamist kohaldatava raamatupidamistava alusel. Hoiuste näol esinevaid kohustuste ja laenude andmeid ei tasaarvestata mis tahes muu vara või kohustustega.
3. Varad ja kohustused esitatakse statistikaaruannetes brutosummas, ilma et see piiraks liikmesriikides kehtivate raamatupidamistavade ja tasaarvelduseeskirjade kohaldamist.
4. RKPd võivad lubada proviseeritud laenude aruandlust, millest on maha arvatud eraldised, ja ostetud laenude aruandlust soetamisel kokkulepitud hinnaga, kui sellist aruandlusviisi kasutavad kõik residentidest andmeesitajad ja see on vajalik laenude statistilise hindamise järjepidevuse säilitamiseks andmete osas, mille aruandlusperiood oli enne jaanuari 2005.
Artikkel 8
Erandid
1. Väikestele rahaloomeasutustele (MFIs in the tail) võib teha erandeid.
a) |
RKPd võivad teha erandeid väikestele rahaloomeasutustele, kui nende kogumaht riigi RAde bilansiseisus ei ületa 5 %; |
b) |
krediidiasutuste puhul vähendab punktis a osutatud erand statistikaaruandluse nõudeid juhul, kui erandit kohaldatakse, ilma et see mõjutaks III lisas sätestatud kohustusliku reservi arvutamise nõudeid; |
c) |
kui punktis a osutatud erandit kohaldatakse väikestele RAdele, kes ei ole krediidiasutused, kogub RKP vähemalt kogubilansi aastaandmeid, et võimaldada väikeste andmeesitajate suuruse jälgimist; |
d) |
ilma et see piiraks punkti a kohaldamist, võivad RKPd anda erandeid krediidiasutustele, kes ei kuulu punktide a ja b kohaldamisalasse, ning vähendada nende aruandluskoormust kooskõlas I lisa 7. osas sätestatud nõuetega, juhul kui nende kogumaht riigi RAde bilansiseisus ei ületa 10 % riigi RAde bilansist ega 1 % euroala RAde bilansist; |
e) |
selleks et vajadusel anda ja tühistada erandeid iga aasta alguses, peavad RKPd õigeaegselt kontrollima, et punktides a ja d sätestatud tingimused on täidetud; |
f) |
väikestel RAdel on õigus erandeid mitte kasutada ning täita aruandlusnõudeid täies mahus. |
2. Rahaturufondidele võib teha erandeid.
RKPd võivad vabastada rahaturufondid artikli 4 lõikes 1 sätestatud aruandluse nõuetest, kui rahaturufondid esitavad bilansiandmed kooskõlas määruse (EÜ) nr 958/2007 (EKP/2007/8) artikliga 6, mille suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid:
— |
rahaturufondid esitavad need andmed igakuiselt kooskõlas määruse (EÜ) nr 958/2007 (EKP/2007/8) I lisas sätestatud kombineeritud meetodiga ja artiklis 9 sätestatud ajal; |
— |
rahaturufondid esitavad kuulõpu seisud rahaturufondide aktsiate/osakute kohta kooskõlas artikli 6 lõikes 2 sätestatud tähtajalisuse nõuetega. |
3. Rahaturufondide aktsiate/osakute suhtes võib teha erandeid.
a) |
„Rahaturufondide nimelised aktsiad/osakud” on sellised rahaturufondide aktsiad/osakud, mille üle peetakse siseriiklike õigusnormide kohaselt arvestust, registreerides andmed aktsiate/osakute valdaja(te) ja nende residentsuse kohta. „Rahaturufondide esitajaaktsiad/-osakud” on sellised rahaturufondide aktsiad/osakud, mille üle peetakse siseriiklike õigusnormide kohaselt arvestust, registreerimata andmeid aktsiate/osakute valdaja(te) kohta, või mille üle peetakse arvestust, mis ei sisalda teavet nende valdaja(te) residentsuse kohta. |
b) |
Kui nimelised aktsiad/osakud või esitajaaktsiad/-osakud emiteeritakse esmakordselt või kui turu arengu tõttu tuleb varianti või variantide kombinatsiooni muuta (vt määratlus I lisa, 2. osa punktis 5.5), võivad riikide keskpangad teha üheks aastaks erandeid I lisa 2. osa punktis 5.5 sätestatud nõuete osas. |
c) |
RKPd võivad teha rahaturufondide aktsiate/osakute valdajate residentsuse suhtes erandeid andmeesitajatele, kui nõutavat statistilist teavet kogutakse vastavalt I lisa 2. osa punktile 5.5 muudest kättesaadavatest allikatest. RKPd kontrollivad selle tingimuse täitmist aegsasti, et vajaduse korral saaks iga aasta algusest jõustada EKP nõusolekul erandeid või need tühistada. RKPd võivad käesoleva määruse kohaldamisel koostada teiste andmeid esitavate OFIde loetelu ja seda ajakohastada I lisa 2. osa punktis 5.5 sätestatud põhimõtete kohaselt. |
4. Elektronrahaasutustele võib teha erandeid, ilma et see piiraks lõiget 1.
a) |
RKPd võivad kooskõlas punktiga b teha üksikjuhtude kaupa erandeid elektronrahaasutustele, ilma et see piiraks direktiivi 2006/48/EÜ ja määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) artikli 2 kohaldamist. RKPd kontrollivad punktis b sätestatud nõude täitmist aegsasti, et vajaduse korral saaks teha erandeid või need tühistada. Iga RKP teatab igast erandist EKP-le. |
b) |
RKPd võivad teha üksikjuhtude kaupa erandeid elektronrahaasutustele, kui vähemalt üks järgmine tingimus on täidetud:
|
c) |
Kui erandi saanud elektronrahaasutus ei ole vabastatud kohustusliku reservi nõuetest, peab ta esitama vähemalt kvartaliandmed, mis on vajalikud reservibaasi arvutamiseks kooskõlas III lisaga. Asutus võib esitada väiksemas ulatuses reservibaasi andmeid kord kuus. |
d) |
Kui konkreetsele elektronrahaasutusele antakse erand, sisestab EKP selle asutuse statistilistel eesmärkidel rahaloomeasutuste nimekirja kui kaupu ja mittefinantsteenuseid tootva ettevõtja. Asutust käsitletakse kui kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvat ettevõtjat ka olukordades, kus ta on rahaloomeasutuse tehingupool. EKP kohustusliku reservi nõuete kohaldamisel käsitletakse seda asutust endiselt kui krediidiasutust. |
5. Ümberhindluskohanduste suhtes võib teha erandeid.
a) |
RKPd võivad teha erandeid rahaturufondide ümberhindluskohandustest teatamise suhtes, kõrvaldades nõude teatada rahaturufondide ümberhindluskohandustest, ilma et see piiraks lõiget 1. |
b) |
RKPd võivad teha erandeid väärtpaberite hinna ümberhindamise sageduse ja tähtaegade suhtes ning nõuda neid andmeid kord kvartalis ja samasuguse tähtajaga nagu kvartaliseisude andmete puhul järgmistel tingimustel:
|
c) |
RKPd võivad anda erandeid seoses väärtpaberite ümberhindamise aruandlusega, sh võib sellest aruandlusest täielikult vabastada, krediidiasutustele, kes esitavad väärtpaberite kuuseisud väärtpaberite kaupa (security-by-security basis) järgmistel tingimustel:
|
6. Laenude, mis võõrandatakse väärtpaberistamise teel, statistikaaruandluse suhtes võib teha erandeid.
Asjaomased RKPd võivad lubada IAS 39 või samalaadseid riigi raamatupidamisreegleid kohaldavatel RAdel I lisa 2. ja 3. osas nõutavatest positsioonidest välja jätta väärtpaberistamise teel võõrandatud laenud; see peab toimuma kooskõlas riigi tavaga ja tingimusel, et seda kohaldatakse kõikide residentidest RAde suhtes.
7. Mitte-euroala liikmesriikidega seotud teatavate kvartaliseisude suhtes võib teha erandeid.
Kui kõrgemal tasandil kogutud andmete agregeerimine näitab, et positsioonid mingi liikmesriigi residentideks olevate tehingupoolte suhtes või positsioonid sellise liikmesriigi vääringu suhtes, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, on väheolulised, võib RKP otsustada mitte nõuda andmeid seoses selle liikmesriigiga. RKP peab andmeesitajale mis tahes sellisest otsusest teatama.
Artikkel 9
Miinimumnõuded ja riigisisene aruandluskord
1. Nõutav statistiline teave esitatakse edastamist, täpsust, mõistete vastavust ja andmete parandamist käsitlevate miinimumnõuete kohaselt, mis on sätestatud IV lisas.
2. RKPd määratlevad ja rakendavad riigi erisusi arvestades aruandluskorra, mida tegelik andmeid esitav üldkogum peab järgima. RKPd tagavad, et see aruandluskord võimaldab saada nõutava statistilise teabe ja täpselt kontrollida edastamist, täpsust, mõistete vastavust ja andmete parandamist käsitlevate IV lisas sätestatud miinimumnõuete järgimist.
Artikkel 10
Ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine
Ühinemise, jagunemise või muu ümberkujundamise puhul, mis võib mõjutada andmeesitaja statistikakohustuste täitmist, teatab asjaomane andmeesitaja pärast seda, kui sellise toimingu läbiviimise kavatsus on avalikustatud, ja aegsasti enne ühinemise, jagunemise või ümberkorralduse jõustumist, asjaomasele RKP-le käesolevas määruses sätestatud statistilise aruandluse nõuete täitmiseks kavandatud korra.
Artikkel 11
Esitatud statistilise teabe kasutamine kohustusliku reservi kohaldamisel
1. Krediidiasutuste poolt käesoleva määruse kohaselt esitatud statistilist teavet kasutab iga krediidiasutus oma reservibaasi arvutamiseks vastavalt määrusele (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9). Iga krediidiasutus kasutab seda teavet eelkõige selleks, et kontrollida oma reservi hoidmise nõude täitmist hoidmisperioodil.
2. Lihtsustatud aruandlusega väikeste asutuste reservibaasiandmed reservi kolme hoidmisperioodi kohta põhinevad kvartalilõpu andmetel, mida RKPd on kogunud 28 tööpäeva jooksul pärast selle kvartali lõppu, mida need andmed hõlmavad.
3. EKP kohustuslike reservide süsteemi kohaldamise III lisas sätestatud erinõudeid kohaldatakse vastuolu korral määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) sätete asemel.
4. EKP ja krediidiasutuste likviidsuse juhtimise hõlbustamiseks kinnitatakse reservinõuded hiljemalt reservide hoidmisperioodi esimesel päeval; siiski võib erandjuhtudel tekkida vajadus, et krediidiasutused teataksid reservibaasi või kinnitatud reservinõuete parandamisest. Reservinõuete kinnitamise või tunnustamise kord ei piira andmeesitajate kohustust edastada alati õiget statistilist teavet ja parandada juba edastatud ebaõige statistiline teave esimesel võimalusel.
Artikkel 12
Statistilise teabe kontrollimine ja kohustuslik kogumine
RKPd kontrollivad või koguvad teavet, mille andmeesitajad peavad esitama käesoleva määruse kohaselt, ilma et see piiraks selle õiguse kasutamist EKP poolt. Eelkõige kasutavad RKPd seda õigust juhul, kui tegelikku andmeid esitavasse üldkogumisse kuuluv asutus ei täida IV lisas sätestatud miinimumnõudeid edastamise, täpsuse, mõistete vastavuse ja andmete parandamise kohta.
Artikkel 13
Aruandluse algus
1. Aruandlus algab käesoleva määruse alusel 2010. aasta juuni andmetest ning tabeli 5 osas tagasivaatelistest andmetest 2009. aasta detsembri kohta.
2. I lisa 2. osa tabelis 1 osutatud lahtrite osas sündikaatlaenude kohta algab aruandlus käesoleva määruse alusel andmetega 2011. aasta detsembri kohta.
3. I lisa 3. osa tabeli 3 nende lahtrite osas, mis puudutavad euro kasutusele võtnud liikmesriike, algab kvartaliandmete aruandlus käesoleva määruse alusel esimestest kvartaliandmetest pärast nendes liikmesriikides euro kasutuselevõtu kuupäeva.
4. I lisa 3. osa tabelite 3 ja 4 nende lahtrite osas, mis puudutavad liikmesriike, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, algab kvartaliandmete aruandlus esimestest kvartaliandmetest pärast nende riikide ühinemist Euroopa Liiduga. Kui asjaomane RKP otsustab mitte nõuda esimesi aruandeid ebaoluliste andmete kohta alates esimestest kvartaliandmetest pärast asjaomase riigi või asjaomaste riikide ühinemist Euroopa Liiduga, algab aruandlus 12 kuu möödudes sellest, kui RKP andmeesitajatele andmete nõudmisest teatab.
Artikkel 14
Kehtetuks tunnistamine
1. Määrus (EÜ) nr 2423/2001 (EKP/2001/13) tunnistatakse kehtetuks alates 1. juulist 2010.
2. Viited kehtetuks tunnistatud määrusele loetakse viideteks käesolevale määrusele V lisas sätestatud vastavustabeli kohaselt.
Artikkel 15
Lõppsäte
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2010.
Frankfurt Maini ääres, 19. detsember 2008
EKP nõukogu nimel
EKP president
Jean-Claude TRICHET
(1) EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.
(2) EÜT L 318, 27.11.1998, lk 1.
(3) ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.
(4) EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1.
(5) EÜT L 333, 17.12.2001, lk 1.
(6) ELT L 211, 11.8.2007, lk 8.
(7) ELT L 250, 2.10.2003, lk 10.
(8) Vaata käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1.
(9) Euroopa arvepidamise süsteemis (ESA 95) on rahaloomeasutusteks liigitatud finantsasutused jaotatud kahte allsektorisse: „Keskpangad” (S.121) ja „Muud rahaloomeasutused” (S.122).
(10) Sealhulgas tulud pangavõlakirjade avalikust müügist.
(11) EÜT L 275, 27.10.2000, lk 39.
(12) ELT L 341, 27.12.2007, lk 1.
(13) EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1.
I LISA
RAHALOOMEASUTUSED JA STATISTIKAARUANDLUSE NÕUDED
Sissejuhatus
Rahaloomeasutuste sektori bilanssi hõlmav osalevate liikmesriikide statistikasüsteem koosneb kahest järgmisest põhiosast:
a) |
rahaloomeasutuste statistiline nimekiri (teatavate rahaloomeasutuste identifitseerimise kohta vt 1. osa) ja |
b) |
nende rahaloomeasutuste poolt kord kuus, kvartalis ja aastas esitatava statistilise teabe määratlus (vt 2., 3., 4., 5., 6. ja 7. osa). |
Rahaloomeasutuste bilansi kohta täieliku teabe saamiseks on samuti vaja kehtestada teatavad andmete esitamise nõuded teistele finantsvahendusettevõtetele, välja arvatud kindlustusseltsid ja pensionifondid (edaspidi „OFId”), kui nad osalevad rahaturufondide (money market funds, MMF) aktsiaid/osakuid hõlmavas finantstegevuses. Seda statistilist teavet koguvad riikide keskpangad (RKPd) rahaloomeasutustelt ja OFIdelt 2. osas sätestatud piires vastavalt siseriiklikule korrale, mis põhineb artiklis 1 ja II lisas sätestatud ühtlustatud määratlustel ja liigitustel.
Baasraha koosneb ringluses olevatest pangatähtedest ja müntidest ning rahaloomeasutuste muudest rahalistest kohustustest (hoiused ja muud finantsinstrumendid, mis on hoiuste lähedased asendajad). Baasraha vastaskirjed koosnevad kõikidest rahaloomeasutuse bilansi ülejäänud kirjetest. EKP koostab ka finantsvoogude statistika, mis tuletatakse andmetest seisude kohta ja muudest andmetest, kaasa arvatud rahaloomeasutuste edastatud andmed (vt 5. osa).
EKP nõuete kokkuvõte on toodud 8. osas.
1. OSA
Teatavate rahaloomeasutuste identifitseerimine
1. jagu: Teatavate rahaloomeasutuste identifitseerimine hoiuste asendatavuse põhimõtete järgi
1.1. |
Finantsasutused, mis ei ole krediidiasutused ja mis emiteerivad hoiuste lähedaseks asendajaks peetavaid finantsinstrumente, liigitatakse rahaloomeasutusteks, kui nad muudes aspektides vastavad rahaloomeasutuse määratlusele. Selle liigituse aluseks olev kriteerium on hoiuste asendatavus (st see, kas kohustused liigitatakse hoiusteks), mille kindlakstegemisel lähtutakse nende likviidsusest, mis hõlmab arveldatavust, konverteeritavust, väärtuse püsivust ja turustatavust, arvestades asjakohastel puhkudel nende emiteerimise tähtaega. Neid hoiuste asendatavuse kriteeriume kohaldatakse ka selleks, et määrata, kas kohustused tuleks liigitada hoiusteks, v.a juhul, kui sellise kohustuse jaoks on olemas eraldi liik. |
1.2. |
Hoiuste asendatavuse kindlakstegemisel ja kohustuste liigitamisel hoiusteks kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
2. jagu: Rahaturufondide identifitseerimise põhimõtted
2.1. |
Rahaturufonde on määratletud kui sellised ühisinvesteerimisettevõtjad, kelle aktsiad/osakud on likviidsuse poolest hoiuste lähedased asendajad ja kes peamiselt investeerivad rahaturuinstrumentidesse ja/või rahaturufondide aktsiatesse/osakutesse ja/või muudesse üleantavatesse võlainstrumentidesse, mille järelejäänud tähtaeg on kuni üks aasta, ja/või pangahoiustesse ja/või kes soovivad saavutada tasuvust, mis on ligilähedane rahaturuinstrumentide intressimääradele. Rahaturufondide identifitseerimiseks kohaldatavad kriteeriumid tulenevad ühisinvesteerimisettevõtjate avalikest börsiprospektidest, fonditingimustest, asutamislepingutest, põhikirjadest või vastavatest eeskirjadest, märkimisdokumentidest või investeerimislepingutest, turustusdokumentidest või muudest samalaadsetest dokumentidest. Rahaturufond või selle seaduslik esindaja tagab rahaturufondidele kehtestatud statistikaaruandluse nõuete täitmiseks vajaliku teabe esitamise. Praktilistest kaalutlustest tuleneva vajaduse korral võivad andmeid esitada kõik rahaturufondide aktsiaid/osakuid hõlmavas finantstegevuses osalevad üksused, näiteks depoopangad. |
2.2. |
Rahaturufondide määratlemisel kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
2. OSA
Bilanss (kuu seisud)
Osalevate liikmesriikide territooriumide suhtes rahaagregaatide ja vastaskirjete arvutamiseks on EKP-l vaja tabelis 1 näidatud järgmisi andmeid.
1. Instrumentide liigid
a) Kohustused
Asjakohased instrumentide liigid on järgmised: ringluses olev raha, hoiuste näol esinevad kohustused, rahaturufondide emiteeritud aktsiad/osakud, emiteeritud võlakirjad, omakapital ja muud kohustused. Rahaliste ja mitterahaliste kohustuste eristamiseks jaotatakse hoiuste näol esinevad kohustused omakorda üleööhoiusteks, kokkulepitud tähtajaga hoiusteks, etteteatamistähtajaga lõpetatavateks hoiusteks ja tagasiostulepinguteks (repotehingud). Vt määratlused II lisas.
b) Varad
Asjakohased instrumentide liigid on järgmised: sularaha, laenud, väärtpaberid (v.a aktsiad), rahaturufondide aktsiad/osakud, aktsiad ja muud osakud, põhivara ja muu vara. Vt määratlused II lisas.
2. Liigitamine tähtaja järgi
Esialgse tähtaja järgi liigitust võib kasutada üksikasjalike näitajate alusel teostatava instrumentide liigitamise asemel juhul, kui eri turgudel kasutatavad finantsinstrumendid ei ole täielikult võrreldavad.
a) Kohustused
Instrumendid jaotatakse tähtajavööndi tähtpäevade (või etteteatamistähtaegade) kaupa järgmiselt: kokkulepitud tähtajaga hoiuste puhul üheaastane ja kaheaastane esialgne tähtaeg; etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste puhul kolmekuuline etteteatamisaeg ja kaheaastane etteteatamisaeg. Repotehinguid tähtaegade alusel ei jaotata, sest üldjuhul on need väga lühiajalised instrumendid (tavaliselt on esialgne tähtaeg alla kolme kuu). Rahaloomeasutuste emiteeritud võlakirjad jaotatakse samuti ühe- ja kaheaastase tähtaja alusel. Rahaturufondide emiteeritud aktsiaid/osakuid ei ole vaja tähtaegade alusel jaotada.
b) Varad
Instrumendid jaotatakse tähtajavööndi tähtpäevade kaupa järgmiselt: rahaloomeasutuste laenud osalevate liikmesriikide residentidele (v.a rahaloomeasutused ja valitsussektor) tuleb jaotada allsektorite kaupa ning rahaloomeasutuste laenud kodumajapidamistele veel eesmärgi kaupa, mõlemad üheaastase ja viieaastase tähtaja vöönditesse; ja rahaloomeasutuste valduses olevad võlakirjad, mille on emiteerinud teised osalevates liikmesriikides asuvad rahaloomeasutused, tuleb jaotada ühe- ja kaheaastase tähtaja vöönditesse, et võimaldada rahaloomeasutuste vaheliste selle instrumendi osaluste tasaarveldust rahaagregaatide arvutamisel.
3. Liigitamine eesmärgi järgi ja laenude eristamine, kui laenuvõtjaks on füüsilisest isikust ettevõtjad/juriidilise isiku õigusteta ühingud
Laenude osas kodumajapidamistele ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta asutustele tuleb esitada jaotused laenu eesmärgi kohta (tarbimislaen, eluasemelaen, muu laen). Liigi „Muu laen” osas tuleb eristada laenud, mis on antud füüsilisest isikust ettevõtjatele/registreerimata ühingutele (vt instreumendiliikide määratlusi II lisa 3. osas). RKPd võivad loobuda nõudest eristada füüsilisest isikust ettevõtjate/registreerimata ühingute laene, kui need moodustavad alla 5 % osaleva liikmesriigi eluasemelaenudest kokku.
4. Liigitamine vääringu järgi
Rahaagregaatide arvutamisel lubatavate bilansikirjete osas tuleb eraldi näidata eurodes vääringustatud seisud, et EKP-l oleks võimalus teha rahaagregaate kindlaks nii, et need hõlmaksid mis tahes vääringus koos või ainult eurodes vääringustatud seise.
5. Liigitamine tehingupoole sektori ja residentsuse järgi
5.1. |
Osalevate liikmesriikide rahaagregaatide ja vastaskirjete arvutamiseks on vaja kindlaks määrata need osalevate liikmesriikide territooriumil asuvad tehingupooled, kes moodustavad raha hoidva sektori. Selleks jaotatakse tehingupooled, mis ei ole rahaloomeasutused, ESA 95 alusel (vt II lisa 3. osa) valitsussektoriks (S.13), millest hoiuste näol esinevates kohustustes kokku identifitseeritakse eraldi keskvalitsus (S.1311), ja muudeks residentide sektoriteks. Rahaagregaatide ja krediidi vastaskirjete igakuise sektori eristuse arvutamiseks esitatakse muude residentide sektorite kohta järgmised allsektorid: muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted (S.123 + S.124), kindlustusseltsid ja pensionifondid (S.125), kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtjad (S.11) ja kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14 + S.15). Füüsilisest isikust ettevõtjate/registreerimata ühingute osas vt punkti 3. Pidades silmas hoiuste näol esinevaid kohustusi kokku ja hoiuseliike „Üle kaheaastase tähtajaga tähtajalised hoiused”, „Etteteatamistähtajaga lõpetatavad üle kaheaastase tähtajaga hoiused” ja „Repotehingud”, eristatakse EKP kohustuslike reservide süsteemi kohaldamiseks lisaks ka krediidiasutusi, muid rahaloomeasutustest tehingupooli ja keskvalitsust. |
5.2. |
Täiendavalt eristatakse FVCdest tehingupooli järgmises: hoiuste näol esinevate kohustused kokku, hoiuste näole esinevad kohustused tähtajaga kuni kaks aastat ja varaliik „Väärtpaberid, v.a aktsiad”. |
5.3. |
Repo/pöördrepo või samalaasetest tehingutest „Muude finantsvahendusettevõtete (S.123) + finantsvahenduse abiettevõtetega (S.124)” tulenevad teatavad hoiused/laenud võivad olla seotud keskse tehingupoolega tehatavate tehingutega. Keskne tehingupool on üksus, mis asub õiguslikult finantsturgudel kaubeldavate lepingute poolte vahel ning mis on ostja iga müüja jaoks ja müüja iga ostja jaoks. Kuna sellised tehingud asendavad sageli kahepoolset suhet RAde vahel, eristatakse täiendavalt hoiuseliiki „Tagasiostu lepingud”, mis kajastab tehinguid keskse tehingupoolega. Samuti eristatakse varaliiki „Laenud”, mis kajastab pöördrepotehinguid nende tehingupooltega. |
5.4. |
Eristatakse samas riigis asuvaid ja teistes osalevates liikmesriikides asuvaid tehingupooli ning neid käsitletakse kõigis statistilistes jaotustes ühte moodi. Väljaspool osalevate liikmesriikide territooriumi asuvaid tehingupooli ei ole vaja eristada geograafilise asukoha järgi. Osalevate liikmesriikide territooriumil asuvad tehingupooled identifitseeritakse vastavalt nende riigisisesele liigitusele sektorite või asutuste kaupa kooskõlas rahaloomeasutuste statistilise nimekirjaga ning lähtudes EKP sektorikäsiraamatust, (1) mis järgib ESA 95-le vastavaid liigituspõhimõtteid. |
5.5. |
Osalevate liikmesriikide rahaturufondide poolt emiteeritud rahaturufondide aktsiate/osakute suhtes teatavad andmeesitajad vähemalt andmed valdaja residentsuse kohta järgmistes jaotustes: riigisisene / teised osalevad liikmesriigid / välismaailm, et arvestusest oleks võimalik välja jätta osalevate liikmesriikide mitteresidentide seisud. Nimeliste aktsiate/osakute suhtes teatavad emiteerivad rahaturufondid või nende seaduslikud esindajad kuubilansi andmed nende emiteeritud aktsiate/osakute valdaja residentsuse jaotuste kohta. Esitajaaktsiate/-osakute suhtes teatavad andmeesitajad andmed rahaturufondide aktsiate/osakute valdajate residentsuse jaotuste kohta vastavalt meetodile, mille otsustab asjaomane RKP kokkuleppel EKP-ga. See nõue piirdub ühe järgmise variandiga või variantide kombinatsiooniga, mille kindlaksmääramisel võetakse arvesse asjaomaste turgude korraldust ja kõnealuse liikmesriigi õiguskorda. RKPd jälgivad selle nõude täitmist regulaarselt.
|
Tabel 1
Kuuseisud (2)
BILANSIKIRJED |
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
RAd (4) |
Mitte-RAd |
RAd (4) |
Mitte-RAd |
Kokku |
Pangad |
Mittepangad |
||||||||||||||||||||||||||||||
|
Krediidiasutused |
millest: reservinõudega krediidiasutused, EKP ja RKPd |
Valitsussektor (S.13) |
Muud residentide sektorid |
|
Krediidiasutused |
sellest reservinõudega krediidiasutused, EKP ja RKPd |
Valitsussektor (S.13) |
Muud residentide sektorid |
|||||||||||||||||||||||||||
Keskvalitsus (S.1311) |
Muu valitsussektor |
Kokku |
Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted (S.123 + S.124) |
Kindlustusseltsid ja pensionifondid (S.125) |
Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta asutused (S.14 + S.15) |
Keskvalitsus (S.1311) |
Muu valitsussektor |
Kokku |
Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted (S.123 + S.124) |
Kindlustusseltsid ja pensionifondid (S.125) |
Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta asutused (S.14 + S.15) |
|||||||||||||||||||||||
|
sellest kesksed tehingupooled (5) |
millest: FVCd |
|
sellest kesksed tehingupooled (5) |
millest: FVCd |
|||||||||||||||||||||||||||||||
a) |
|
b) |
c) |
d) |
e) |
f) |
|
|
g) |
h) |
i) |
j) |
|
k) |
l) |
m) |
n) |
o) |
|
|
p) |
q) |
r) |
s) |
|
|
t) |
|||||||||
KOHUSTUSED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
* |
|
* |
* |
|
|
|
|
|
|
|
|
* |
|
* |
* |
|
|
|
|
|
|
|
|
* |
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
sellest ülekantavad hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||
sellest kuni kaks aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
sellest sündikaatlaenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
* |
|
* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
* |
|
* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
* |
* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
* |
* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
sellest ülekantavad hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
kuni üks aasta |
|
|
|
|
* |
* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
* |
* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
üle ühe aasta ja kuni kaks aastat |
|
|
|
|
* |
* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
* |
* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
üle kahe aasta |
* |
|
* |
* |
* |
* |
|
|
|
|
|
|
* |
|
* |
* |
* |
* |
|
|
|
|
|
|
* |
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
kuni kolm kuud |
|
|
|
|
* |
* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
* |
* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
üle kolme kuu |
|
|
|
|
* |
* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
* |
* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
sellest üle kahe aasta (3) |
* |
|
* |
* |
* |
* |
|
|
|
|
|
|
* |
|
* |
* |
* |
* |
|
|
|
|
|
|
* |
|
|
|
||||||||
|
* |
|
* |
* |
* |
* |
|
|
|
|
|
|
* |
|
* |
* |
* |
* |
|
|
|
|
|
|
* |
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
* |
* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
* |
* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
kuni üks aasta |
|
|
|
|
* |
* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
* |
* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
üle ühe aasta ja kuni kaks aastat |
|
|
|
|
* |
* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
* |
* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
üle kahe aasta |
* |
|
* |
* |
* |
* |
|
|
|
|
|
|
* |
|
* |
* |
* |
* |
|
|
|
|
|
|
* |
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
kuni kolm kuud |
|
|
|
|
* |
* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
* |
* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
üle kolme kuu |
|
|
|
|
* |
* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
* |
* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
millest üle kahe aasta (3) |
* |
|
* |
* |
* |
* |
|
|
|
|
|
|
* |
|
* |
* |
* |
* |
|
|
|
|
|
|
* |
|
|
|
||||||||
|
* |
|
* |
* |
* |
* |
|
|
|
|
|
|
* |
|
* |
* |
* |
* |
|
|
|
|
|
|
* |
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
* |
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
* |
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
sellest kuni kaks aastat ja kapitaligarantii nimiväärtuses alla 100 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
* |
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
* |
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
* |
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
sellest kuni kaks aastat ja kapitaligarantii nimiväärtuses alla 100 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
* |
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
Tabel 1. Kohustused |
BILANSIKIRJED |
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
RAd |
Mitte-RAd |
RAd |
Mitte-RAd |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
Valitsussektor (S.13) |
Muud residentide sektorid |
Valitsussektor (S.13) |
Muud residentide sektorid |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
Kokku |
Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted (S.123 + S.124) |
Kindlustusseltsid ja pensionifondid (S.125) |
Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta asutused (S.14 + S.15) |
Kokku |
Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted (S.123 + S.124) |
Kindlustusseltsid ja pensionifondid (S.125) |
Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta asutused (S.14 + S.15) |
|||||||||||||||||||||||||||
|
sellest kesksed tehingupooled (5) |
sellest: FVCd |
Kokku |
Tarbimislaen |
Eluasemelaenud |
Muu laen |
|
sellest kesksed tehingupooled (5) |
sellest FVCd |
Kokku |
Tarbimislaen |
Eluasemelaenud |
Muu laen |
|||||||||||||||||||||||
|
sellest:SP/UP (6) |
|
sellest SP/UP (6) |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
VARAD |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||||||||
sellest sündikaatlaenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
sellest repod |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
sellest stardilaenud ja arvelduskrediidid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
sellest tavaline krediitkaardilaen |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
sellest pikendatud krediitkaardilaen |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
üle ühe aasta ja kuni kaks aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
üle kahe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
üle ühe aasta ja kuni kaks aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
üle kahe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
Tabel 1. Varad |
3. OSA
Bilanss (kvartali seisud)
Rahapoliitilise arengu täpsemaks analüüsiks ja muudel statistilistel eesmärkidel on EKP-l põhikirjete osas vaja järgmisi andmeid.
1. |
Osalevate liikmesriikide mitterahaloomeasutustele antud krediidi jaotused allsektorite, tähtaegade ja hüpoteekide kohta (vt tabel 2). See on vajalik, et võimaldada rahaloomeasutuste üldise laenuandmise (laenud ja väärtpaberid) täielikku sektori- ja tähtajastruktuuri jälgimist raha hoidva sektori põhjal. Kodumajapidamiste ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete osas tuleb esitada täiendavad jaotused hüpoteeklaenude kohta. Kodumajapidamiste ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete eurodes vääringustatud laenude, mille algtähtaeg on üle ühe ja üle kahe aasta, osas tuleb esitada täiendavad jaotused teatavate järelejäänud tähtaegade ja intressimäära muutmise perioodide kohta (vt tabel 2). Intressimäära muutmine tähendab kehtivas laenulepingus ettenähtud intressimäära muutmist. Laenud, mille suhtes kohaldatakse intressimäära muutmist, on muu hulgas laenud, mille intressimäär vaadatakse perioodiliselt läbi seoses indeksi (näiteks EURIBOR) muutusega, laenud, mille intressimäär on pidevas muutumises („ujuvmäär”), ja laenud, mille intressimäära vaatab RA läbi omal äranägemisel. |
2. |
Osalevate liikmesriikide valitsussektori (välja arvatud keskvalitsus) rahaloomeasutuste hoiuste näol esinevate kohustuste jaotus allsektorite kaupa (vt tabel 2). Seda on vaja kuuaruannete täiendamiseks. |
3. |
Väljaspool osalevaid liikmesriike (mitteosalevates liikmesriikides ja välismaailmas) asuvate tehingupooltega seotud positsioonide jaotused sektorite kohta (vt tabel 2). Kui ESA 95 ei kehti, liigitatakse sektorid arvepidamise süsteemi SNA 93 kohaselt. |
4. |
Jaotused riikide kohta (vt tabel 3). Seda jaotust on vaja rahapoliitilise keskkonna arengu täpsemaks analüüsiks ja samuti seoses üleminekunõuetega ja andmete kvaliteedi kontrolliga. |
5. |
Jaotused vääringute kohta (vt tabel 4). Seda jaotust on vaja, et võimaldada finantsvoogude statistika arvutamist vahetuskursimuutustega kohandatud rahaagregaatide ja vastaskirjete kohta, kui need agregaadid hõlmavad kõiki vääringuid kokku. |
Tabel 2
Kvartaliseisud (jaotus sektorite kaupa)
BILANSIKIRJED |
|
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Mitte-RAd |
Mitte-RAd |
Kokku |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Valitsussektor (S.13) |
Muud residentide sektorid |
Valitsussektor (S.13) |
Muud residentide sektorid |
|
Pangad |
Mittepangad |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kokku |
Keskvalitsus (S.1311) |
Muu valitsussektor |
Kokku |
Muud finantsvahendusettevõtjad + finantsvahenduse abiettevõtted (S.123 + S.124) |
Kindlustusseltsid ja pensionifondid (S.125) |
Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta asutused (S.14 + S.15) |
Kokku |
Keskvalitsus (S.1311) |
Muu valitsussektor |
Kokku |
Muud finantsvahendusettevõtjad + finantsvahenduse abiettevõtted (S.123 + S.124) |
Kindlustusseltsid ja pensionifondid (S.125) |
Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta asutused (S.14 + S.15) |
Valitsussektor |
Muud residentide sektorid |
|||||||||||||||||||||||||||||
Kokku |
Osariigi/liidumaa valitsus (S.1312) |
Kohalik omavalitsus (S.1313) |
Sotsiaalkindlustusfondid (S.1314) |
Kokku |
Tarbimislaen |
Eluasemelaenud |
Muu laen |
Kokku |
Osariigi/liidumaa valitsus (S.1312) |
Kohalik omavalitsus (S.1313) |
Sotsiaalkindlustusfondid (S.1314) |
Kokku |
Tarbimislaen |
Eluasemelaenud |
Muu laen |
|||||||||||||||||||||||||||||||
|
Kinnisvaratagatis |
|
Kinnisvaratagatis |
|
Kinnisvaratagatis |
|
Kinnisvaratagatis |
|
Kinnisvaratagatis |
|
Kinnisvaratagatis |
|
Kinnisvaratagatis |
|
Kinnisvaratagatis |
|||||||||||||||||||||||||||||||
KOHUSTUSED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
|
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
M |
|
|
|
||||||
|
|
|
M |
|
|
|
M |
M |
M |
M |
|
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
M |
|
|
|
M |
M |
M |
M |
|
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
|
|
M |
|
|
|
M |
M |
M |
M |
|
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
M |
|
|
|
M |
M |
M |
M |
|
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
|
|
M |
|
|
|
M |
M |
M |
M |
|
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
M |
|
|
|
M |
M |
M |
M |
|
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
|
|
M |
|
|
|
M |
M |
M |
M |
|
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
M |
|
|
|
M |
M |
M |
M |
|
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
VARAD |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
M |
|
|
|
|
|
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
M |
|
|
|
|
|
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
M |
|
|
|
||||||
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
M |
M |
M |
|
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
M |
M |
M |
|
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
üle ühe aasta ja kuni viis aastat |
|
|
|
|
|
|
|
M |
M |
M |
|
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
M |
M |
M |
|
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
üle viie aasta |
|
|
|
|
|
|
|
M |
M |
M |
|
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
M |
M |
M |
|
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
Laenud algtähtajaga üle ühe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
sellest laenud, mille järelejäänud vähem kui üks aasta või sellega võrdne |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
sellest laenud järelejäänud tähtajaga üle ühe aasta, mille intressimäär on muudetav järgmise 12 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
Laenud algtähtajaga üle kahe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
sellest laenud, mille järelejäänud vähem kui kaks aastat või sellega võrdne |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
sellest laenud järelejäänud tähtajaga üle kahe aasta, mille intressimäär on muudetav järgmise 24 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
M |
|
|
|
|
|
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
M |
|
|
|
|
|
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
M |
|
|
|
||||||
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
üle ühe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
|
|
|
|
|
|
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
M |
|
|
|
||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||||||||||||||||
M |
Nõutavad on kuuandmed, vt tabel 1. |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tabel 3
Kvartaliseisud (jaotus sektorite kaupa)
BILANSIKIRJED |
Kõik muud osalevad liikmesriigid (s.t v.a riigisisene sektor) ja ELi liikmesriigid |
Välismaailm (v.a EL) |
|||||
Liikmesriik |
Liikmesriik |
Liikmesriik |
Liikmesriik |
||||
KOHUSTUSED |
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
||
RA-delt |
|
|
|
|
|
||
mitte-RAdelt |
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
||
VARAD |
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
||
RAdele |
|
|
|
|
|
||
mitte-RAdele |
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
||
emiteeritud RAde poolt |
|
|
|
|
|
||
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
||
üle ühe aasta ja kuni kaks aastat |
|
|
|
|
|
||
üle kahe aasta |
|
|
|
|
|
||
emiteeritud mitte-RAde poolt |
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
Tabel 4
Kvartaliseisud (jaotus sektorite kaupa)
BILANSIKIRJED |
Kõik vääringud kokku |
Euro |
ELi vääringud, v.a euro |
Vääringud, v.a ELi liikmesriikide vääringud, kokku |
||||||||||
Kokku |
ELi liikmesriigi vääring |
ELi liikmesriigi vääring |
ELi liikmesriigi vääring |
GBP |
Kokku |
USD |
JPY |
CHF |
Muud vääringud kokku |
|||||
KOHUSTUSED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
RA-delt |
M |
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
mitte-RAdelt |
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
RA-delt |
M |
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
mitte-RAdelt |
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
kuni üks aasta |
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
üle ühe aasta |
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
pankadelt |
Q |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
mittepankadelt |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
M |
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
VARAD |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
RAdele |
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
mitte-RAdele |
M |
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
RAdele |
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
mitte-RAdele |
M |
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
kuni üks aasta |
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
üle ühe aasta |
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
pankadele |
Q |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
mittepankadele |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
emiteeritud RAde poolt |
M |
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
emiteeritud mitte-RAde poolt |
M |
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
emiteeritud RAde poolt |
M |
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
emiteeritud mitte-RAde poolt |
M |
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
emiteeritud pankade poolt |
Q |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
emiteeritud mittepankade poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
M |
Nõutavad on kuuandmed, vt tabel 1. |
|
|
|
|
|
|
|
|
|||||
Q |
Nõutavad on kvartaliandmed, vt tabel 2. |
|
|
|
|
|
|
|
|
4.OSA
Bilansis esitamata teave (aastaandmed)
Maksete statistika ja muudel eesmärkidel vajab EKP kahte järgmist kirjet:
1. |
Ülekantavate üleööhoiuste kontode hulk. See kirje osutab andmeid esitava asutuse juures hoitavate ülekantavate üleööhoiuste kontode hulgale (vt instrumendiliikide määratlusi II lisa 2. osas). |
2. |
Ülekantavate üleööhoiuste kontode hulk, mis on seotud interneti/personaalarvutiga. See kirje osutab andmeid esitava asutuse juures hoitavate ülekantavate üleööhoiuste kontode hulgale; kusjuures maksete tõhustamiseks toimub kontoomanike juurdepääs kontodele elektrooniliselt interneti kaudu või personaalarvuti panganduse kaudu, mille puhul kasutatakse eritarkvara ja -sideliine. Siia ei kuulu telefoni- või mobiiltelefonipanganduse juurdepääsuga ülekantavad hoiused, v.a juhul, kui neil on ka interneti või personaalarvutipanganduse juurdepääs. |
Tabel
Aastaandmed
BILANSIS ESITAMATA KIRJED |
|
|
|
|
||||||||||||
|
Mitte-RAd |
|
Mitte-RAd |
|
Mittepangad |
|
Mitte-RAd (7) |
|||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
Ülekantavate üleööhoiuste kontode arv |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
Ülekantavate interneti-/personaalarvutisidet kasutavate üleööhoiuste kontode arv |
|
|
|
|
|
|
|
|
5. OSA
Ümberhindluskorrigeerimise esitamine finantsvoogude statistika koostamiseks
Rahaagregaatide ja vastaskirjeid käsitleva voogude statistika koostamiseks osalevate liikmesriikide territooriumi kohta vajab EKP andmeid ümberhindluskorrigeerimise kohta laenude kustutamise/vähendamise ja väärtpaberite hinna ümberhindamise osas.
1. Laenude kustutamine/vähendamine
Laenude kustutamise/vähendamisega seotud korrigeerimistest teatatakse selleks, et EKP saaks koostada voogude statistika kahe järjestikuse perioodi seisude põhjal. Korrigeerimine peab näitama muutusi laenude seisudes, mille andmed esitati kooskõlas 2. ja 3. osaga, mis tulenevad laenude väärtuse vähendamisest, sh laenujäägi väärtuse lõplikust vähendamisest (kustutamine). Samuti peaks korrigeerimine peegeldama laenude provisjoni muudatusi, kui RKP otsustab, et bilansiseisud tuleb kirjendada netosummas ilma provisjonita. Samuti esitatakse andmed kustutamise/vähendamise kohta, mis on registreeritud laenu müümise või üleandmise ajal kolmandale isikule, kui see on identifitseeritav.
Miinimumnõuded seoses laenude kustutamise/vähendamisega on esitatud tabelis 1A.
2. Väärtpaberite hinna ümberhindamine
Väärtpaberite hinna ümberhindamise kohandus kajastab väärtpaberite hindamises esinevaid kõikumisi, mis tekivad väärtpaberite noteerimise või nendega kauplemise hinna muutuste tõttu. See kohandus hõlmab muutusi, mis toimuvad vaatlusaja jooksul perioodilõpu bilansi seisudes seoses muutustega väärtpaberite kirjendamise kontrollväärtuses, st võimalikku kasumit/kahju. Samuti võib see sisaldada hindamismuudatusi, mis tulenevad väärtpaberitehingutest, st realiseeritud kasum/kahju.
Miinimumnõuded seoses väärpaberite hinna ümberhindamisega on esitatud tabelis 1A.
Bilansi kohustuste poole osas ei ole aruandluse miinimumnõuet kehtestatud. Kui andmeesitajad hindavad emiteeritud võlakirju viisil, millega kaasnevad muutused nende perioodilõpu seisudes, võivad RKPd selliste muutuste suhtes andmeid koguda. Sellised andmed esitatakse „Muu ümberhindluse” kohandustena.
Tabel 1A
Kuu ümberhindluskorrigeerimine (8)
BILANSIKIRJED |
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||
|
RAd |
Mitte-RAd |
|
RAd |
Mitte-RAd |
|||||||||||||||||||||||
|
sellest reservinõudega krediidiasutused, EKP ja RKPd |
Valitsussektor |
Muud residentide sektorid |
|
sellest reservinõudega krediidiasutused, EKP ja RKPd |
Valitsussektor |
Muud residentide sektorid |
|||||||||||||||||||||
Keskvalitsus |
Muu valitsussektor |
Kokku |
Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted (S.123 + S.124) |
Kindlustusseltsid ja pensionifondid (S.125) |
Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14 + S.15) |
Keskvalitsus |
Muu valitsussektor |
Kokku |
Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted (S.123 + S.124) |
Kindlustusseltsid ja pensionifondid (S.125) |
Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta asutused (S.14 + S.15) |
|||||||||||||||
KOHUSTUSED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
üle ühe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
üle ühe aasta ja kuni kaks aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
üle kahe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
kuni kolm kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
üle kolme kuu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
sellest üle kahe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
üle ühe aasta ja kuni kaks aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
üle kahe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
kuni kolm kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
üle kolme kuu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
sellest üle kahe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
* |
||||||||
üle ühe aasta ja kuni kaks aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
* |
||||||||
üle kahe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
* |
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
* |
||||||||
üle ühe aasta ja kuni kaks aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
* |
||||||||
üle kahe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
* |
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
Tabel 1A. Kohustused |
BILANSIKIRJED |
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
RAd |
Mitte-RAd |
RAd |
Mitte-RAd |
|||||||||||||||||||||||||||
Valitsussektor |
Muud residentide sektorid |
Valitsussektor |
Muud residentide sektorid |
|||||||||||||||||||||||||||
Kokku |
Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted (S.123 + S.124) |
Kindlustusseltsid ja pensionifondid (S.125) |
Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta asutused (S.14 + S.15) |
Kokku |
Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted (S.123 + S.124) |
Kindlustusseltsid ja pensionifondid (S.125) |
Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta asutused (S.14 + S.15) |
|||||||||||||||||||||
Tarbimislaen |
Eluasemelaenud |
Muu laen |
Tarbimislaen |
Eluasemelaenud |
Muu laen |
|||||||||||||||||||||||||
|
sellest SP/UP (10) |
|
sellest SP/UP (10) |
|||||||||||||||||||||||||||
VARAD |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
MIINIMUM |
|
|
MIINIMUM |
MIINIMUM |
MIINIMUM |
MIINIMUM |
MIINIMUM |
MIINIMUM |
MIINIMUM |
MIINIMUM |
|
|
MIINIMUM |
MIINIMUM |
MIINIMUM |
MIINIMUM |
MIINIMUM |
MIINIMUM |
MIINIMUM |
MIINIMUM |
|
||||||||
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
üle ühe aasta ja kuni viis aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
üle viie aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||||||||
sellest sündikaatlaenud |
MIINIMUM |
MIINIMUM |
MIINIMUM |
|
MIINIMUM |
|
|
|
|
MIINIMUM |
MIINIMUM |
MIINIMUM |
|
MIINIMUM |
|
|
|
|
|
|
||||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
sellest üle kahe aasta (9) |
MIINIMUM |
MIINIMUM |
MIINIMUM |
|
|
|
|
|
|
|
MIINIMUM |
MIINIMUM |
MIINIMUM |
|
|
|
|
|
|
|
MIINIMUM |
|
||||||||
|
(see ei ole lahter) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
üle ühe aasta ja kuni kaks aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
üle kahe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
(see ei ole lahter) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
üle ühe aasta ja kuni kaks aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
üle kahe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
MIINIMUM |
|
MIINIMUM |
|
|
|
|
|
|
|
MIINIMUM |
|
MIINIMUM |
|
|
|
|
|
|
|
MIINIMUM |
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
Tabel 1A. Varad |
6. OSA
Aruandlusnõuded seoses laenude väärtpaberistamise ja muu laenude üleminekuga
1. Mõisted
Käesolevas osas tähendab „eemaldamine”(derecognition) laenu või selle osa mittearvestamist seisudes, mis esitatakse I lisa 2. ja 3. osa alusel, sh selle eemaldamist seoses artikli 8 lõikes 6 osutatud erandi kohaldamise tõttu.
2. Üldised nõuded
Andmed esitatakse kooskõlas artikli 7 lõikega 2, kohaldades asjakohastel juhtudel artikli 7 lõiget 4. Kõikide andmeühikute kohta esitatakse jaotused residentsuse ja laenuvõtja allsektori kohta vastavalt tabeli 5 veergude pealkirjadele. Laene, mis võõrandatakse vaheetapis (warehousing phase) (kui väärtpaberistamine pole veel lõpule viidud ning investoritele pole veel väärtpabereid või samalaadseid instrumente emiteeritud), käsitletakse väärtpaberistatutena.
3. Väärtpaberistatud või muul viisil üleantud laenude netovoo aruandluse nõuded
3.1. |
Artikli 5 lõike 1 eesmärgil arvutavad RAd andmed tabeli 5 osades 1 ja 2 järgmise netovoona: asjakohasel perioodil väärtpaberistatud või muul viisil üle antud laenud miinus asjakohasel perioodil omandatud laenud. Sellest arvestusest jäävad välja laenud, mis on üle antud muule euroala RA-le või sellelt omandatud, ning laenud, mille üleminek toimub andmeesitaja ühinemise, ülevõtmise või jagunemise tagajärjel. |
3.2. |
Punktis 3.1 osutatud andmed sisestatakse tabeli 5 osades 1 ja 2 järgmiselt:
|
3.3. |
Tabeli 5 osa 1 kuuandmete kohta esitatakse jaotused laenu üleandmise tehingupoole kohta, kusjuures vahet tehakse FVCde, nendest euroala FVCde, ja muude tehingupoolte vahel. Täiendavad jaotused laenu algtähtaja ja eesmärgi kohta on nõutavad kord kvartalis tabeli 5b kohaselt. |
4. Seisude aruandluse nõuded seoses laenudega, mida teenindatakse väärtpaberistamises
4.1. |
Artikli 5 lõikes 2 sätestatud nõudeid kohaldatakse olenemata sellest, kas teenindatavad laenud või vastavad teenindusõigused on kajastatud andmeesitaja bilansis. Andmeid esitatakse kooskõlas tabeli 5 osaga 3. |
4.2. |
Kui laenusid teenindatakse FVC jaoks, kes on muu euroala liikmesriigi resident, esitavad RAd täiendavad jaotused, agregeerides teenindatud laenud eraldi iga liikmesriigi kohta, kus FVC on resident. |
4.3. |
RKPd võivad artikli 5 lõikes 2 osutatud andmed osaliselt või tervikuna koguda FVCde kaupa (FVC-by-FVC basis) RAdelt, kes tegutsevad väärtpaberistatud laenude halduritena. Juhul kui RKP leiab, et punktis 4.1 osutatud andmeid ja punktis 4.2 osutatud jaotusi saab koguda FVCde kaupa, teatab ta RAdele kas ja millises ulatuses punktides 4.1 ja 4.2 osutatud aruandlust nõutakse. |
5. IAS 39 või samalaadseid riigi raamatupidamisreegleid kohaldavate RAde aruandlusnõuded
5.1. |
RAd, kes kohaldavad IAS 39 või samalaadseid reegleid, esitavad kuulõpu seisud laenude kohta, mis võõrandati väärtpaberistamise teel ning mida ei eemaldatud bilansist vastavalt tabeli 5 osale 4. |
5.2. |
RAd, kelle suhtes kohaldatakse artikli 8 lõikes 6 sätestatud erandit, esitavad kvartalilõpu seisud laenude kohta, mis võõrandati väärtpaberistamise teel ning mis eemaldati bilansist, kuid on kajastatud finantsaruannetes vastavalt tabeli 5 osale 4. |
Tabel 5a
Väärtpaberistamine ja muu laenu üleminek: kuuandmed
BILANSIKIRJED |
|
|
|
||||||||||||||||||
Valitsussektor (S.13) |
Muud residentide sektorid |
Valitsussektor (S.13) |
Muud residentide sektorid |
||||||||||||||||||
Kokku |
Muu valitsussektor (S.1312 + S.1313 + S.1314) |
Kokku |
Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted (S.123 + S.124) |
Kindlustusseltsid ja pensionifondid (S.125) |
Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta asutused (S.14 + S.15) |
Kokku |
Muu valitsussektor (S.1312 + S.1313 + S.1314) |
Kokku |
Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted (S.123 + S.124) |
Kindlustusseltsid ja pensionifondid (S.125) |
Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta asutused (S.14 + S.15) |
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tabel 5b
Väärtpaberistamine ja muu laenu üleminek: kvartaliandmed
BILANSIKIRJED |
|
|
|
||||||||||||||||||||||||
Valitsussektor (S.13) |
Muud residentide sektorid |
Valitsussektor (S.13) |
Muud residentide sektorid |
||||||||||||||||||||||||
Kokku |
Muu valitsussektor (S.1312 + S.1313 + S.1314) |
Kokku |
Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted (S.123 + S.124) |
Kindlustusseltsid ja pensionifondid (S.125) |
Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta asutused (S.14 + S.15) |
Kokku |
Muu valitsussektor (S.1312 + S.1313 + S.1314) |
Kokku |
Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted (S.123 + S.124) |
Kindlustusseltsid ja pensionifondid (S.125) |
Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta asutused (S.14 + S.15) |
||||||||||||||
Tarbimislaen |
Eluasemelaenud |
Muu laen |
Tarbimislaen |
Eluasemelaenud |
Muu laen |
||||||||||||||||||||||
|
SP/UP (13) |
|
SP/UP (13) |
||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
M |
M |
|
M |
M |
M |
M |
M |
M |
|
M |
M |
M |
M |
M |
||||||||||||
Laenu otstarve |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
üle ühe aasta ja kuni viis aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
üle viie aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
M |
|
|
M |
M |
M |
M |
M |
M |
|
M |
M |
M |
M |
M |
||||||||||||
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
üle ühe aasta ja kuni viis aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
üle viie aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
M |
M |
|
M |
M |
M |
M |
M |
M |
|
M |
M |
M |
M |
M |
||||||||||||
Laenu otstarve |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
M |
M |
|
M |
M |
M |
M |
M |
M |
|
M |
M |
M |
M |
M |
||||||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
üle ühe aasta ja kuni viis aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
üle viie aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||||
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||||||
üle ühe aasta ja kuni viis aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
üle viie aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
M |
Nõutavad on kuuandmed, vt tabel 5a. |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
7. OSA
Väikeste krediidiasutuste lihtaruandlus
Krediidiasutusi, kelle suhtes kohaldatakse artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud erandit, võib vabastada järgmistest nõuetest:
1. |
Vääringute kaupa jaotus 2. osa punkti 4 kohaselt. |
2. |
Nõue eristada:
|
3. |
Jaotused sektorite kohta 3. osa punkti 3 kohaselt. |
4. |
Jaotused riikide kohta 3. osa punkti 4 kohaselt. |
5. |
Jaotused vääringute kohta 3. osa punkti 5 kohaselt. |
Lisaks võivad need krediidiasutused täita 2., 5. ja 6. osas osutatud aruandlusnõudeid, esitades andmeid ainult kord kvartalis ja kooskõlas kvartalistatistika suhtes artikli 6 lõikes 3 sätestatud tähtaegadega.
8. OSA
Kokkuvõte
Rahaloomeasutuste sektori agregeeritud bilansi jaotuste kokkuvõte (14)
Instrumentide ja tähtaegade liigid |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
BILANSIKIRJED |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
VARAD |
KOHUSTUSED |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
BILANSIVÄLISED KIRJED |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Ülekantavate üleööhoiuste kontode arv |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Ülekantavate interneti-/personaalarvutisidet kasutavate üleööhoiuste kontode arv |
Tehingupoolte ja eesmärkide liigid |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
VARAD |
KOHUSTUSED |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Vääringud |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Märkused
(1) Monetary, financial institutions and markets statistics sector manual. Guidance for the statistical classification of customers, märts 2007, muudetud redaktsioon.
(2) Tärniga tähistatud lahtreid kasutatakse reservibaasi arvutamisel. Võlaväärtpaberite puhul peavad krediidiasutused kas tõendama reservibaasist maha arvatavaid kohustusi või kohaldama EKP poolt protsentides kindlaks määratud standardset mahaarvestust. Peenejoonelistes lahtrites väljad tuleb täita ainult krediidiasutustel, mille suhtes kohaldatakse kohustuslike reservide nõuet. Vt kohustusliku reservi kohaldamise erisätteid III lisas.
(3) Nende andmete esitamine on vabatahtlik, kuni pole teatatud teisiti.
(4) Neid andmeid võidakse koguda erinevate statistikakogumise korralduste kaudu, mille otsustab RKP kooskõlas I lisa 2. osa reeglitega.
(5) Kesksed tehingupooled (central counterparties, CCP).
(6) Füüsilisest isikust ettevõtjad / juriidilise isiku õigusteta ühingud (Sole proprietors/unicorporated partnerships, SP/UP).
(7) Välismaailma osas mittepangad.
(8) Sõnaga „MIINIMUM” märgitud seeria andmed esitavad RAd. RKPd võivad seda nõuet laiendada ka tühjade lahtritena märgitud seeriale (st neis puudub sõna „MIINIMUM”). RKP esitab EKP-le tühjad lahtrid ja lahtrid, kus on sõna „MIINIMUM”. Tühjad tärniga tähistatud lahtrid kohustuste poolel loetakse nulliks, kui ei näidata teisiti.
(9) RKPd võivad nõuda RAdelt nende andmete edastamist kvartali, mitte kuu kohta.
(10) Füüsilisest isikust ettevõtjad / juriidilise isiku õigusteta ühingud.
(11) See kirje tuleb esitada ainult kord kvartalis; vt aruandlusvormi tabelis 5b.
(12) I lisa 6. osa punktis 5.2 osutatud aruandluskohustuse osas tuleb esitada ainult rida „Kokku” kord kvartalis.
(13) Füüsilisest isikust ettevõtjad / juriidilise isiku õigusteta ühingud (Sole proprietors/unincorporated partnerships, SP/UP).
(14) Kuuandmete jaotused on rõhutatud kirjas, kvartaliandmete jaotused on tavalises kirjas ja bilansivälised aastaandmed on kursiivis.
(15) Kuuaruandluse tähtaegade jaotust on vaja ainult laenude osas, mis on antud peamistele residentide sektoritele, v.a euroala liikmesriikide RAd ja valitsemissektor. Tähtaegade jaotuse osas, mis on seotud laenudega valitsemissektorile, mis ei ole osalevate liikmesriikide keskvalitsus, on aruandlus kvartaalne.
(16) Laenude osas allsektorile S.14 + S.15 tuleb esitada täiendav jaotus otstarbe järgi. Lisaks tuleb esitada täiendavad jaotused („sellest”) teatavate instrumentide osas teatavates allsektorites: „sellest kesksed tehingpooled” ja „sellest FVCd” allsektori S.123 osas; „sellest füüsilisest isikust ettevõtjad/juriidilise isiku õigusteta ühingud” laenude osas allsektorile S.14; „sellest kinnisvaratagatisega” laenude osas allsektoritele S.11 ja S.14 + S.15 (nõutav kord kvartalis).
(17) Kuuaruandluse tähtaegade jaotus kehtib ainult osalevates liikmesriikides asuvate rahaloomeasutuste emiteeritud väärtpaberite puhul. Kvartaliandmetes eristatakse rahaliidu liikmesriikide mitterahaloomeasutuste emiteeritud väärtpaberite puhul kuni üheaastase ja üle üheaastase tähtajaga väärtpabereid.
(18) Ainult välismaailma suhtes.
(19) Andmete esitamine etteteatamistähtajaga lõpetatavate üle kaheaastase tähtajaga hoiuste kohta on vabatahtlik, kui ei ole teatatud teisiti.
(20) Laenude ja hoiuste puhul on nõutav kuuaruandlus allsektorite kaupa.
(21) Kvartaliaruandlust vääringute kaupa ELi iga teise liikmesriigi suhtes nõutakse ainult valitud kirjete puhul.
II LISA
KONSOLIDEERIMISE PÕHIMÕTTED JA MÄÄRATLUSED
1. OSA
Statistiline konsolideerimine ühe riigi territooriumi piires
1. |
Igas osalevas liikmesriigis koosneb andmeid esitav üldkogum rahaloomeasutuste statistilisse nimekirja kuuluvatest rahaloomeasutustest, mis on residendid osalevate liikmesriikide territooriumil (1). Need on:
Offshore-finantskeskustes asuvaid asutusi käsitletakse statistikas kui nende asukoha territooriumi residente. |
2. |
Statistika eesmärgil konsolideerivad rahaloomeasutused oma kõikide ühe ja sama riigi territooriumil asuvate osakondade (registreeritud kontor või peakontor ja / või filiaalid) tegevuse. Eri riike käsitlevaid statistilisi andmeid ei ole lubatud statistika eesmärgil konsolideerida.
|
2. OSA
Instrumendiliikide määratlemine
1. |
Tabelis on esitatud standardkirjeldused nende instrumendiliikide kohta, mille järgi RKPd kehtestavad riigi tasandil kohaldatavad liigid vastavalt käesolevale määrusele (3). Määratlustes tuginetakse ESA 95-le. |
2. |
Esialgne tähtaeg tähendab finantsinstrumendi kindlaksmääratud kehtivusaega, enne mille möödumist ei saa seda instrumenti lunastada (nt võlakirjad) või kui lunastamisega kaasneb teatav sanktsioon (nt mõned hoiuseliigid). Etteteatamisaeg on periood, mis algab kuupäeval, kui omanik teatab kavatsusest lunastada instrument, ning lõpeb kuupäeval, mil omanikul on õigus see sularahasse konverteerida, ilma et tema suhtes rakendataks sanktsioone. Finantsinstrumente liigitatakse etteteatamisaja järgi ainult juhul, kui neil puudub kokkulepitud tähtaeg. |
Tabel
Instrumendiliigid
VARADE LIIGID
Liik |
Põhiomaduste kirjeldus |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Ringluses olevad euro ja välisriikide pangatähed ja mündid, mida tavaliselt kasutatakse maksete tegemiseks |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Aruandlusvormil hõlmab see andmeühik andmeesitajate poolt laenuvõtjatele laenatavaid vahendeid, mida ei tõendata dokumentidega või mida tõendab üksainus dokument (ka siis, kui see on muutunud kaubeldavaks). Laenud hõlmavad eelkõige varasid hoiuste kujul. Riikide keskpangad (RKPd) võivad nõuda selle andmeühiku osas täielikku jaotust sektorite kohta. Siia kuuluvad:
Käesoleva aruandlusvormi jaoks hõlmab laenude jaotus kinnisvara tagatise alusel laenujääkide kogusumma, mille tagatis vastab direktiivi 2006/48/EÜ VIII lisa 1. osa punktidele 13 kuni 19, kui laenujäägi / tagatise suhe on 1 või alla 1. Juhul kui andmeesitaja ei kohalda neid reegleid, peab käesolevasse jaotusesse paigutatava laenu määratlemine põhinema kapitalinõuete jaoks valitud meetodil. Järgmist andmeühikut ei käsitleta laenuna:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Väärtpaberid, välja arvatud aktsiad või muud osakud, mis on tavaliselt järelturul vabalt kaubeldavad või mida võib turul tasaarvestada ning mis ei anna omanikule emiteeriva asutuse suhtes mingeid omandiõigusi. Siia kuuluvad:
Väärtpaberite laenutehingute alusel välja laenatud või tagasiostulepingu alusel müüdud väärtpaberid jäävad esialgse omaniku bilanssi (ja neid ei viida üle ajutise omaniku bilanssi), kui pöördtehing on kindel kohustus (mitte pelgalt võimalus). Kui ajutine omanik müüb saadud väärtpaberid, tuleb see müügitehing kirjendada kui otsene väärtpaberitehing ja kanda ajutise omaniku bilanssi kui negatiivne positsioon väärtpaberiportfellis. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Siia kuulub iga tähtaja alajaotuses järgmine:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Siia kuuluvad rahaturufondide emiteeritud aktsiad / osakud. Vt ka määratlus I lisa 1. osa 2. jaos (vt samuti kohustuste liik 5 ja varade liik 10). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Väärtpaberid, mis tähistavad omandiõigusi ettevõtete või kvaasiettevõtete suhtes. Üldjuhul annavad need väärtpaberid omanikule õiguse saada osa ettevõtete või kvaasiettevõtete kasumist ja õiguse saada ettevõtte likvideerimise korral osa selle omavahenditest. Siia kuuluvad investeerimisfondide aktsiad (v.a rahaturufondide aktsiad / osakud). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Aruandlusvormil hõlmab see materiaalse või immateriaalse mitterahalise põhivara, mis on ette nähtud andmeesitajatele korduvaks kasutamiseks rohkem kui ühe aasta jooksul. See hõlmab rahaloomeasutuste kasutatavat maad ja hooneid, samuti seadmeid, tarkvara ja muud infrastruktuuri. Rahalist põhivara ei esitata siin, vaid vastavalt instrumendi liigile „Laenud”, „Väärtpaberid, v.a aktsiad” või „Aktsiad ja muud omandiväärtpaberid”. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
„Muu vara” on ülejäänut hõlmav kirje bilansi varade poolel ning seda määratletakse kui „Mujal hõlmamata vara”. RKPd võivad nõuda selle kirje alajaotuste esitamist. Selle alla võivad kuuluda:
„Muu vara” hulka ei kuulu rahalise vara kujul olevad finantsinstrumendid (need kajastatakse teistes bilansi kirjetes), teatavad finantsinstrumendid, mis ei ole rahalise vara kujul, nagu garantiid, kohustused, hallatud ja usalduslaenud (need kirjendatakse bilansiväliselt) ning mitterahalised varad nagu maa ja kaubad (need sisalduvad kirjes „Põhivara”). |
KOHUSTUSTE LIIGID
Liik |
Põhiomaduste kirjeldus |
||||||||||||||||||||
|
Kohustuste liik „Ringluses olev raha” tähendab ringluses olevaid pangatähti ja münte, mida tavaliselt kasutatakse maksete tegemiseks. See liik hõlmab EKP ja RKPde emiteeritud pangatähti. Ringluses olevad mündid ei ole osalevates liikmesriikides rahaloomeasutuste, vaid keskvalitsuse kohustus. Mündid on siiski osa rahaagregaatidest ja tavaliselt kantakse see kohustus „Ringluses oleva raha” alla. Selle kohustuse vastaskirje kantakse „Muu vara” alla. |
||||||||||||||||||||
|
Andmeesitajate poolt kreeditoridele võlgnetavad summad (aktsiad, hoiused vm), mis vastavad I lisa 1. osa 1. jaos kirjeldatud omadustele, v.a kaubeldavate väärtpaberite või rahaturufondide aktsiate / osakute emissioonist tulenevad summad. Aruandlusvormil esitatakse jaotused üleööhoiuste, kokkulepitud tähtajaga hoiuste, etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste ja tagasiostulepingute kohta:
Järgmist kirjet ei käsitleta kui hoiust:
|
||||||||||||||||||||
|
Hoiused, mis on sularahasse konverteeritavad ja / või mida on võimalik nõudmisel üle kanda pangatšekiga, panga maksekorraldusega, deebetkandega või samalaadsete vahendite abil ilma oluliste viivituste, piirangute või sanktsioonideta. Siia kuuluvad:
|
||||||||||||||||||||
|
Ülekantavad on hoiused, mis kuuluvad „Üleööhoiuste” alla, mida saab nõudmisel vahetult üle kanda maksete tegemiseks muudele majandussubjektidele, kasutades tavalisi maksevahendeid (näiteks krediitkorraldus, otsedebiteerimine, või ka deebet- või krediitkaart, e-raha tehing, tšekid vm), ilma olulise viivituse, piirangu või trahvita. Ülekantavate hoiuste alla ei kuulu hoiused, mida saab kasutada ainult sularaha väljavõtmiseks, ja / või hoiused, millel olevaid vahendeid saab välja võtta või üle kanda ainult sama omaniku teise konto kaudu. |
||||||||||||||||||||
|
Mitteülekantavad hoiused, mida ei saa enne kokkulepitud tähtaega sularahasse konverteerida või mida saab enne kokkulepitud tähtaega sularahasse konverteerida ainult juhul, kui omaniku suhtes rakendatakse teatavat sanktsiooni. See kirje hõlmab ka riigi poolt reguleeritavaid säästuhoiuseid, kui tähtajaga seotud kriteerium ei ole asjakohane (on liigitatud üle kaheaastase tähtaja vööndisse). Automaatselt pikenevad finantstooted tuleb liigitada varaseima tähtaja järgi. Kuigi kokkulepitud tähtajaga hoiustel võib olla võimalus varasemaks tagasinõudmiseks pärast etteteatamist või need võivad olla tagasinõutavad olenevalt teatavatest sanktsioonidest, ei loeta neid omadusi liigitamisel asjakohaseks |
||||||||||||||||||||
|
Siia kuulub iga tähtaja alajaotuses järgmine:
Lisaks kuuluvad üle kaheaastase kokkulepitud tähtajaga hoiuste hulka:
|
||||||||||||||||||||
|
Mitteülekantavad hoiused, millel puudub kokkulepitud tähtaeg ja mida ei saa sularahasse konverteerida etteteatamisajata, enne mida ei ole hoiuse sularahasse konverteerimine võimalik või on võimalik ainult sanktsiooniga. Nende hulka kuuluvad hoiused, mis võivad küll seaduslikult olla nõudmisel väljavõetavad, kuid mille väljavõtmise korral rakendataks siseriiklike tavade kohaselt sanktsioone ja piiranguid (liigitatakse kuni kolmekuulise tähtaja vööndisse), ning investeeringute kontod, millel puudub etteteatamistähtaeg või kokkulepitud tähtaeg, kuid mille väljavõtmise suhtes kehtivad piirangud (liigitatakse üle kolmekuulise tähtaja vööndisse). |
||||||||||||||||||||
|
Siia kuulub iga tähtaja alajaotuses järgmine:
Lisaks kuuluvad kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste hulka:
Samuti hõlmavad hoiused, mida saab lõpetada etteteatamistähtajaga üle kolme kuu (millest üle kaheaastase etteteatamistähtajaga, kui see on kohaldatav),
|
||||||||||||||||||||
|
Andmeesitajate poolt kindlaksmääratud hinnaga müüdud väärtpaberite eest (kohustusega osta samad (või samalaadsed) väärtpaberid teataval kuupäeval kindlaksmääratud hinna eest tagasi) saadud raha vastaskirje. Summad, mida andmeesitajad on saanud kolmandale isikule („ajutine omandaja”) üle antud väärtpaberite eest, tuleb liigitada „tagasiostulepingute” alla, kui pöördtehing on kindel kohustus, mitte võimalus. See tähendab, et andmeesitajatele jäävad tehingu kestel kõik vastavatest väärtpaberitest tulenevad riskid ja kasuvõimalused. Järgmised repo-tüüpi tehingute variandid liigitatakse „tagasiostulepingute alla”:
Repo-tüüpi tehingutes kasutatavad väärtpaberid kirjendatakse vastavalt varaliigi 3 „Väärtpaberid, v.a aktsiad” all sätestatud eeskirjadele. Selle kirje alla kuuluvad ka tehingud kulla ajutiseks üleandmiseks sularahatagatise vastu. |
||||||||||||||||||||
|
Rahaturufondide emiteeritud aktsiad ja osakud. Vt määratlus I lisa 1. osa 2. jaos. |
||||||||||||||||||||
|
Väärtpaberid, v.a andmeesitajate emiteeritud osakud või rahaturuväärtpaberid, mis on tavaliselt järelturul vabalt kaubeldavad või mida on võimalik turul tasaarvestada ning mis ei anna valdajale emiteeriva asutuse suhtes omandiõigust. Siia kuuluvad:
|
||||||||||||||||||||
|
Siia kuulub iga tähtaja alajaotuses järgmine:
|
||||||||||||||||||||
|
RAde poolt emiteeritud hübriidinstrumendid algtähtajaga kuni kaks aastat, mille lepingust tulenev lunastamisväärtus emiteerimisvääringus tähtaja lõppemisel võib olla alla esialgse investeerimissumma, kuna tegemist on võla ja tuletisinstrumendi omaduste ühendamisega. |
||||||||||||||||||||
|
Aruandlusvormil hõlmab see liik summasid, mis tekivad andmeesitajate aktsiakapitali emissioonist aktsionäridele või muudele omanikele, kellel on varalised õigused rahaloomeasutuses ja üldjuhul õigus saada osa asutuse kasumist ja asutuse likvideerimise korral osa omavahenditest. Samuti kuuluvad sellesse liiki vahendid, mis tulenevad jaotamata kasumist või vahenditest, mille andmeesitajad on kõrvale pannud edaspidisteks makseteks ja tulevaste kohustuste täitmiseks. Siia kuuluvad:
|
||||||||||||||||||||
|
„Muud kohustused” on ülejäänut hõlmav kirje bilansi kohustuste poolel ning seda määratletakse kui „Mujal hõlmamata kohustusi”. RKPd võivad nõuda alajaotuste esitamist. Selle alla võivad kuuluda:
„Muude kohustuste” hulgast võib välja arvata peaaegu kõik rahaliste kohustuste kujul olevad finantsinstrumendid (need kajastatakse teistes bilansi kirjetes), finantsinstrumendid, mis ei ole rahaliste kohustuste kujul, nagu garantiid, kohustused, hallatud ja usalduslaenud (need kirjendatakse bilansiväliselt) ning mitterahalised kohustused nagu kapitalikirjed passiva poolel (need sisalduvad kirjes „Kapital ja reservid”). |
3. OSA
Sektorite määratlemine
Sektori järgi liigitamise standard põhineb ESA 95-l. Osaleva liikmesriigi territooriumil asuvad tehingupooled identifitseeritakse sektori järgi vastavalt rahaloomeasutuste statistilisele nimekirjale ja tehingupoolte statistilise liigitamise suunistele EKP sektorikäsiraamatus. Väljaspool liikmesriike asuvatele pankadele viidatakse kui pankadele, mitte kui rahaloomeasutustele. Mõistet „mitterahaloomeasutus” kasutatakse samuti ainult liikmesriikide puhul; välismaailma puhul kasutatakse mõistet „mittepank”.
Tabel
Sektorite määratlused
Sektor |
Määratlus |
Rahaloomeasutused (RAd) |
Vt käesoleva määruse artikkel 1. |
Valitsussektor (S.13) (ESA 95 punktid 2.68 kuni 2.70) |
Residentidest üksused, mille peamine tegevusala on individuaalseks või ühistarbimiseks ette nähtud turuväliste kaupade ja teenuste tootmine ja / või riigi tulude ja rikkuse ümberjaotamine. |
Keskvalitsus (S.1311) (ESA 95 punkt 2.71) |
Riigi haldustalitused ja teised keskasutused, mille pädevusse kuulub kogu majandusterritoorium, v.a sotsiaalkindlustusfondide haldamine. |
Osariikide / liidumaade valitsused (S.1312) (ESA 95 punkt 2.72) |
Eraldiseisvad institutsioonilised üksused, mis täidavad teatavaid valitsuse ülesandeid keskvalitsusest madalamal ning kohalikust omavalitsusest kõrgemal tasandil, v.a sotsiaalkindlustusfondide haldamine. |
Kohalikud omavalitsused (S.1313) (ESA 95 punkt 2.73) |
Avaliku halduse organid, mille pädevusse kuulub ainult riigi majandusterritooriumi kohalik piirkond, v.a sotsiaalkindlustusfondide kohalikud asutused. |
Sotsiaalkindlustusfondid (S.1314) (ESA 95 punkt 2.74) |
Riiklikud, osariikide / liidumaade ja kohalikud institutsioonilised üksused, mille peamine tegevusala on sotsiaaltoetuste andmine. |
Muud finantsvahendusettevõtted (S.123) ja finantsvahenduse abiettevõtted (S. 124) (ESA 95 punktid 2.53 kuni 2.59) |
Finantsettevõtted ja kvaasiettevõtted (v.a kindlustusseltsid ja pensionifondid), kelle peamine tegevusala on finantsvahendus ning mis võtavad institutsiooniliste üksuste, v.a rahaloomeasutuste ees kohustusi muul kujul kui raha, hoiused ja / või hoiuste lähedased asendajad või kindlustustehnilised reservid. Nende hulka kuuluvad ka FVCd, mitte-RA kesksed tehingupooled ja finantsvahenduse abiettevõtted ehk kõik finantsettevõtted ja kvaasiettevõtted, mille peamine tegevusala on abitegevus finantsvahenduses. |
Kindlustusseltsid ja pensionifondid (S. 125) (ESA 95 punktid 2.60 kuni 2.67) |
Finantsettevõtjad ja kvaasiettevõtted, kelle peamine tegevusala on riskide ühendamisest tulenev finantsvahendus. |
5. Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtjad (S.11) (ESA 95 punktid 2.21 kuni 2.31) |
Ettevõtjad ja kvaasiettevõtted, kes ei tegele finantsvahendusega, vaid peamiselt turukauba ja mittefinantsteenuste tootmisega. |
6. Kodumajapidamised (S.14) ja kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.15) (ESA 95 punktid 2.75 kuni 2.88) |
Üksikisikud või üksikisikute rühmad kui tarbijad ning isikud, kes toodavad kaupu ja mittefinantsteenuseid ainult oma lõpptarbimiseks, ning kui turukaupade ning mittefinants- ja finantsteenuste tootjad, kui nende tegevus ei seisne kvaasiettevõtte tegevuses. Nende hulka kuuluvad ka kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid, kes peamiselt tegelevad turuväliste kaupade ja teenuste tootmisega teatavatele kodumajapidamiste rühmadele. |
Füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilise isiku õigusteta ühingud („Kodumajapidamiste” alljaotus) (ESA 95 punkt 2.76d) |
Füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilise isiku õigusteta ühingud, v.a kvaasiettevõtetena asutatud üksused, turu jaoks tootjad. Siia kuuluvad juriidilise isiku õigusteta äriühingud, füüsilisest isikust ettevõtjatena (ühendustena) tegutsevad juristid, arstid jne. Füüsilisest isikust ettevõtjate puhul on äritegevus lahutamatult seotud füüsilise isikuga, kes on ühtlasi ka omanik, ning ühendab endas kõik isiklikust ja äritegevusega seotud valdkonnast tulenevad õigused ja kohustused. |
(1) Käesoleva lisa tabelites on EKP liigitatud EKP füüsilise asukoha riigis resideeruvaks rahaloomeasutuseks.
(2) Tütarettevõtjad on iseseisvad juriidilise isiku õigustega struktuuriüksused, milles teisel üksusel on häälteenamus või täisosalus; filiaalid on juriidilise isiku õiguseta (sõltumatu juriidilise staatuseta) üksused, mis kuuluvad täielikult emaettevõtjale.
(3) St see tabel ei ole konkreetsete finantsinstrumentide loetelu.
III LISA
KOHUSTUSLIKU RESERVI NÕUETE KOHALDAMINE JA SEONDUVAD ERIREEGLID
1. OSA
Kohustuslike reservide nõuded krediidiasutustele: üldreeglid
1. |
I lisa tabelis 1 tähisega * märgitud lahtreid kasutatakse reservibaasi arvutamisel. Võlakirjade osas esitavad krediidiasutused tõendid reservibaasist välja arvatud kohustuste kohta või kohaldavad standardset mahaarvamist vastavalt EKP näidatud kindlale protsendimäärale. Peenejooneliste lahtrite kohta esitavad andmeid ainult reservinõudega krediidiasutused. |
2. |
Veerg „Sellest reservinõudega krediidiasutused, EKP ja RKPd” ei sisalda andmeesitajate kohustusi EKP kohustusliku reservi süsteemi kohaldamisest vabastatud asutuste ees, st selliste asutuste ees, mis on kohustusliku reservi süsteemi kohaldamisest vabastatud muudel põhjustel kui saneerimismeetmed. Asutusi, mis on ajutiselt vabastatud kohustuslike reservide nõuetest nende suhtes kohaldatavate saneerimismeetmete tõttu, käsitletakse kui asutusi, mille suhtes kohaldatakse kohustuslike reservide nõudeid, ning sellepärast esitatakse kohustused nende asutuste ees veerus „Sellest reservinõudega krediidiasutused, EKP ja RKPd”. Selles veerus esitatakse ka kohustused selliste asutuste ees, mis seoses kindlasummalise mahaarvamise kohaldamisega ei pea tegelikult täitma EKPSi reservinõuet. |
3. |
Täisaruandlusega asutused võivad esitada ka andmed oma positsioonide kohta seoses rahaloomeasutustega, v.a krediidiasutused, mille suhtes kohaldatakse kohustuslike reservide nõuet, EKP ja RKPdega, tingimusel et andmed on piisavalt üksikasjalikud ja see ei mõjuta rõhutatud kirjas nõutavate andmete esitamist. Olenevalt andmete kogumise riigisisesest süsteemist ning ilma et see piiraks käesolevas määruses sätestatud mõistete ja rahaloomeasutuste bilansi liigituspõhimõtete täieliku järgimise nõuet, võivad krediidiasutused, mille suhtes kohaldatakse reservinõudeid, esitada reservibaasi arvutamiseks vajalikud andmed, välja arvatud andmed vabalt kaubeldavate instrumentide kohta, järgneva tabeli kohaselt tingimusel, et see ei mõjuta I lisa tabelis 1 rõhutatud kirjas nõutavate andmete esitamist. |
4. |
Lihtsustatud aruandlusega väikesed asutused esitavad vähemalt kvartaliandmed, mida on vaja reservibaasi arvutamiseks vastavalt järgmisele tabelile. |
5. |
Järgmise tabeli kohasel aruandlusel tuleb tagada range kooskõla I lisa tabeliga 1. |
Tabel
Kohustuslike reservide suhtes nõutavad andmed
|
Reservibaas arvutatud tabeli 1 („Kohustused”) järgmiste veergude summana: a - b + c + d + e + j + k + l + m + n + s |
||
HOIUSTE NÄOL ESINEVAD KOHUSTUSED |
|
||
(Euro ja välisvaluuta summad koos) |
|
||
|
|
||
9.1e + 9.1x |
|
||
9.2e + 9.2x |
|
||
9.3e + 9.3x |
|
||
9.4e + 9.4x |
|
||
|
|
||
sellest: |
|
||
9.2e + 9.2x üle kaheaastase |
|
||
kokkulepitud tähtajaga hoiused |
|
||
|
|
||
sellest: |
|
||
9.3e + 9.3x etteteatamisega lõpetatavad |
Andmete esitamine vabatahtlik (1) |
||
üle kahe aasta |
|
||
|
|
||
sellest: |
|
||
9.4e + 9.4x repotehingud |
|
||
|
|
||
|
Muud, tabeli 1 („Kohustused”) veerg t |
||
KAUBELDAVAD INSTRUMENDID |
|
||
(Euro ja välisvaluuta summad koos) |
|
||
|
|
||
11e + 11x kokkulepitud tähtajaga |
|
||
kuni kaks aastat |
|
||
üle kahe aasta |
|
||
|
|
2. OSA
Erireeglid
1. jagu: EKP kohustuslike reservide süsteemi kuuluvate krediidiasutuste agregeeritud statistikaaruandlus kontsernina
1.1. |
Kui määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) artikli 11 tingimused on täidetud, võib EKP juhatus anda krediidiasutustele, mille suhtes kohaldatakse kohustusliku reservi nõudeid, loa esitada ühe riigi territooriumi piires kontserni agregeeritud statistikaaruandeid. Kõik asjaomased asutused on EKP rahaloomeasutuste nimekirjas eraldi loetletud. |
1.2. |
Juhul kui krediidiasutus on saanud määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) artikli 10 alusel loa hoida kohustuslikku reservi vahendaja kaudu ning tema suhtes ei kohaldata käesolevas punktis osutatud kontserniaruandlust, võib asjaomane RKP anda vahendajale loa agregeeritud statistikaaruandluseks (v.a reservibaasi osas) krediidiasutuse nimel. Kõik asjaomased asutused on EKP rahaloomeasutuste nimekirjas eraldi loetletud. |
1.3. |
Kui kogu krediidiasutuste kontsern tervikuna järgib lihtsustatud aruandlust, peab see kontsern järgima ainult lihtsustatud aruandlusega väikestele krediidiasutustele kehtestatud lihtsustatud aruandluskorda. Muudel juhtudel kohaldatakse kogu kontserni suhtes tervikuna täisaruandluse vormi. |
2. jagu: Reservinõuded krediidiasutusi hõlmava ühinemise korral
2.1. |
Käesolevas lisas kasutatakse mõisteid „ühinemine”, „ühinevad asutused” ja „ühendav asutus” vastavalt määratlustele määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) artiklis 1. |
2.2. |
Hoidmisperioodil, mille jooksul ühinemine jõustub, arvutatakse ühendava asutuse reservinõuded ja neid tuleb täita määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) artikli 13 kohaselt. |
2.3. |
Vahetult järgnevate hoidmisperioodide suhtes arvutatakse ühendava asutuse kohustuslik reserv reservibaasi ja järgmises tabelis sätestatud nõuete kohaselt esitatud statistilise teabe alusel. Muudel juhtudel kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) artiklis 3 sätestatud tavalisi statistilise teabe esitamise ja reservinõude arvutamise eeskirju. |
2.4. |
Ilma et see piiraks eelmistes lõigetes sätestatud kohustusi, võib asjaomane RKP lubada ühendaval asutusel täita oma kohustust edastada statistilist teavet ajutise korra kohaselt, näiteks kasutades eraldi vorme iga ühineva asutuse kohta mitme perioodi jooksul pärast ühinemist. Selline erand tavalisest aruandluskorrast peab piirduma võimalikult lühikese ajaga ega tohi ületada ühinemisele järgnevat kuut kuud. See erand ei piira ühendava asutuse kohustust täita oma aruandluskohustusi käesoleva määruse kohaselt ja asjakohastel puhkudel tema kohustust võtta käesoleva lisa kohaselt endale ühinevate asutuste aruandluskohustused. |
Tabel
Erisätted ühinemistega seotud krediidiasutuste kohustusliku reservi arvutamiseks (2)
Juhtumi number |
Ühinemise liik |
Võetavad kohustused |
1 |
Ühinemine, mille puhul täisaruandlusega asutus (ühendav asutus) omandab ühe või mitu täisaruandlusega asutust (ühinevad asutused), jõustub pärast tähtpäeva, mille asjaomane riigi keskpank on seadnud igakuise statistilise teabe esitamiseks eelmise kuu kohta. |
Ühinemisele järgneval reservide hoidmise perioodil arvutatakse ühendava asutuse kohustuslik reserv reservibaasi alusel, millesse koondatakse ühendava asutuse ja ühinevate asutuste reservibaasid. Koondatavad reservibaasid on need, mis sellel hoidmisperioodil oleksid asjakohased, kui ühinemist ei oleks toimunud. Lubatud on ainult üks kindlasummaline mahaarvamine. |
2 |
Ühinemine, mille puhul täisaruandlusega asutus (ühendav asutus) omandab ühe või mitu lihtsustatud aruandlusega asutust ja võib omandada ühe või mitu täisaruandlusega asutust (ühinevad asutused), jõustub pärast tähtpäeva, mille asjaomane riigi keskpank on seadnud statistilise teabe esitamiseks eelmise kvartali kohta. |
Ühinemisele järgneval hoidmisperioodil arvutatakse ühendava asutuse kohustuslik reserv reservibaasi alusel, millesse koondatakse ühendava asutuse ja ühinevate asutuste reservibaasid. Koondatavad reservibaasid on need, mis sellel hoidmisperioodil oleksid asjakohased, kui ühinemist ei oleks toimunud. Lubatud on ainult üks kindlasummaline mahaarvamine. |
3 |
Ühinemine, mille puhul täisaruandlusega asutus (ühendav asutus) omandab ühe või mitu täisaruandlusega asutust (ühinevad asutused), jõustub ajavahemikus alates kuu lõpust kuni tähtpäevani, mille asjaomane riigi keskpank on seadnud igakuise statistilise teabe esitamiseks eelmise kuu kohta. |
Ühinemisele järgneval hoidmisperioodil arvutatakse ühendava asutuse kohustuslik reserv reservibaasi alusel, millesse koondatakse ühendava asutuse ja ühinevate asutuste reservibaasid. Koondatavad reservibaasid on need, mis sellel hoidmisperioodil oleksid asjakohased, kui ühinemist ei oleks toimunud. Lubatud on ainult üks kindlasummaline mahaarvamine. Ühendav asutus võtab lisaks oma aruandluskohustustele üle ka ühinevate asutuste aruandluskohustused ühinemisele eelnevat kuud käsitleva statistilise teabe osas. |
4 |
Ühinemine, mille puhul täisaruandlusega asutus (ühendav asutus) omandab ühe või mitu lihtsustatud aruandlusega asutust ja võib omandada ühe või mitu täisaruandlusega asutust (ühinevad asutused), jõustub ajavahemikus alates kvartali lõpust kuni tähtpäevani, mille asjaomane riigi keskpank on seadnud statistilise teabe esitamiseks eelmise kvartali kohta. |
Ühinemisele järgneval hoidmisperioodil arvutatakse ühendava asutuse kohustuslik reserv reservibaasi alusel, millesse koondatakse ühendava asutuse ja ühinevate asutuste reservibaasid. Koondatavad reservibaasid on need, mis sellel hoidmisperioodil oleksid asjakohased, kui ühinemist ei oleks toimunud. Lubatud on ainult üks kindlasummaline mahaarvamine. Ühendav asutus võtab lisaks oma aruandluskohustustele üle ka ühinevate asutuste aruandluskohustused ühinemisele eelnevat kuud või kvartalit käsitleva statistilise teabe osas, sõltuvalt asutusest. |
5 |
Ühinemine, mille puhul lihtsustatud aruandlusega asutus (ühendav asutus) omandab ühe või mitu täisaruandlusega asutust ja võib omandada ühe või mitu lihtsustatud aruandlusega asutust (ühinevad asutused), jõustub pärast tähtpäeva, mille asjaomane riigi keskpank statistilise teabe esitamiseks eelmise kuu kohta. |
Kohaldatakse sama korda nagu juhtumi nr 1 puhul. |
6 |
Ühinemine, mille puhul lihtsustatud aruandlusega asutus (ühendav asutus) omandab ühe või mitu lihtsustatud aruandlusega asutust (ühinevad asutused), jõustub pärast tähtpäeva, mille asjaomane riigi keskpank on seadnud statistilise teabe esitamiseks eelmise kuu kohta. |
Ühinemisele järgneval hoidmisperioodil ja seni, kui ühendav asutus on pärast ühinemist esmakordselt edastanud kvartaliandmed käesoleva määruse III lisas ette nähtud lihtsustatud aruandlusega andmeesitajatele kehtestatud nõuete kohaselt, arvutatakse ühendava asutuse kohustuslik reserv reservibaasi alusel, millesse koondatakse ühendava asutuse ja ühinevate asutuste reservibaasid. Koondatavad reservibaasid on need, mis sellel hoidmisperioodil oleksid asjakohased, kui ühinemist ei oleks toimunud. Lubatud on ainult üks kindlasummaline mahaarvamine. |
7 |
Ühinemine, mille puhul lihtsustatud aruandlusega asutus (ühendav asutus) omandab ühe või mitu lihtsustatud aruandlusega asutust (ühinevad asutused), jõustub pärast tähtpäeva, mille asjaomane riigi keskpank on seadnud statistilise teabe esitamiseks eelmise kvartali kohta, ning lihtsustatud aruandlusega asutus muutub ühinemise tulemusel täisaruandlusega asutuseks. |
Kohaldatakse juhtumi nr 2 korda. |
8 |
Ühinemine, mille puhul lihtsustatud aruandlusega asutus (ühendav asutus) omandab ühe või mitu lihtsustatud aruandlusega asutust (ühinevad asutused), jõustub ajavahemikus alates kvartali lõpust kuni tähtpäevani, mille asjaomane riigi keskpank on seadnud statistilise teabe esitamiseks eelmise kvartali kohta. |
Ühinemisele järgneval hoidmisperioodil ja seni, kui ühendav asutus on pärast ühinemist esmakordselt edastanud kvartaliandmed käesoleva määruse III lisas ette nähtud lihtsustatud aruandlusega andmeesitajatele kehtestatud nõuete kohaselt, arvutatakse ühendava asutuse kohustuslik reserv reservibaasi alusel, millesse koondatakse ühendava asutuse ja ühinevate asutuste reservibaasid. Koondatavad reservibaasid on need, mis sellel hoidmisperioodil oleksid asjakohased, kui ühinemist ei oleks toimunud. Lubatud on ainult üks kindlasummaline mahaarvamine. Ühendav asutus võtab lisaks oma aruandluskohustustele üle ka ühinevate asutuste aruandluskohustused ühinemisele eelnevat kvartalit käsitleva statistilise teabe osas. |
9 |
Ühinemine, mille puhul lihtsustatud aruandlusega asutus (ühendav asutus) omandab ühe või mitu täisaruandlusega asutust ja võib omandada ühe või mitu lihtsustatud aruandlusega asutust (ühinevad asutused), jõustub ajavahemikus alates kuu lõpust kuni tähtpäevani, mille asjaomane riigi keskpank on seadnud statistilise teabe esitamiseks eelmise kuu kohta. |
Kohaldatakse juhtumi nr 3 korda. |
10 |
Ühinemine, mille puhul lihtsustatud aruandlusega asutus (ühendav asutus) omandab ühe või mitu lihtsustatud aruandlusega asutust (ühinevad asutused), jõustub ajavahemikus alates kvartali lõpust kuni tähtajani, mille asjaomane riigi keskpank on seadnud statistilise teabe esitamiseks eelmise kvartali kohta, ning lihtsustatud aruandlusega asutus muutub ühinemise tulemusel täisaruandlusega asutuseks. |
Kohaldatakse juhtumi nr 4 korda. |
11 |
Ühinemine, mille puhul täisaruandlusega asutus (ühendav asutus) moodustatakse täisaruandlusega asutustest (ühinevad asutused), jõustub ajavahemikus alates kuu lõpust kuni tähtajani, mille asjaomane riigi keskpank on seadnud igakuise statistilise teabe esitamiseks eelmise kuu kohta. |
Ühinemisele järgneval hoidmisperioodil arvutatakse ühendava asutuse kohustuslik reserv reservibaasi alusel, millesse koondatakse ühinevate asutuste reservibaasid. Koondatavad reservibaasid on need, mis sellel hoidmisperioodil oleksid asjakohased, kui ühinemist ei oleks toimunud. Lubatud on ainult üks kindlasummaline mahaarvamine. Ühendav asutus võtab üle ühinevate asutuste aruandluskohustused ühinemisele eelnevat kuud käsitleva statistilise teabe osas. |
12 |
Ühinemine, mille puhul täisaruandlusega asutus (ühendav asutus) luuakse ühest või mitmest lihtsustatud aruandlusega asutustest ja võidakse luua ühest või mitmest täisaruandlusega asutusest (ühinevad asutused), jõustub ajavahemikus alates kvartali lõpust kuni tähtajani, mille asjaomane riigi keskpank on seadnud statistilise teabe esitamiseks eelmise kvartali kohta. |
Ühinemisele järgneval hoidmisperioodil arvutatakse ühendava asutuse kohustuslik reserv reservibaasi alusel, millesse koondatakse ühinevate asutuste reservibaasid. Koondatavad reservibaasid on need, mis sellel hoidmisperioodil oleksid asjakohased, kui ühinemist ei oleks toimunud. Lubatud on ainult üks kindlasummaline mahaarvamine. Ühendav asutus võtab üle ühinevate asutuste aruandluskohustused ühinemisele eelnevat kuud või kvartalit käsitleva statistilise teabe osas, olenevalt asutusest. |
13 |
Ühinemine, mille puhul lihtsustatud aruandlusega asutus (ühendav asutus) luuakse ühest või mitmest lihtsustatud aruandlusega asutustest (ühinevad asutused), jõustub ajavahemikus alates kvartali lõpust kuni tähtajani, mille asjaomane riigi keskpank on seadnud statistilise teabe esitamiseks eelmise kvartali kohta. |
Ühinemisele järgneval hoidmisperioodil ja seni, kui ühendav asutus on pärast ühinemist esmakordselt edastanud kvartaliandmed käesoleva määruse III lisas ette nähtud lihtsustatud aruandlusega andmeesitajatele kehtestatud nõuete kohaselt, arvutatakse ühendava asutuse kohustuslik reserv reservibaasi alusel, millesse koondatakse ühinevate asutuste reservibaasid. Koondatavad reservibaasid on need, mis sellel hoidmisperioodil oleksid asjakohased, kui ühinemist ei oleks toimunud. Lubatud on ainult üks kindlasummaline mahaarvamine. Ühendav asutus võtab üle ühinevate asutuste aruandluskohustused ühinemisele eelnevat kvartalit käsitlevate andmete osas. |
(1) Andmeesitajad võivad täita seda nõuet vabatahtliku aruandluse korras, s.t nad võivad esitada kas tegelikud andmed (kaasa arvatud nullväärtused) või kasutada märget „andmed puuduvad”. Pärast tegelike andmete esitamise valimist ei saa andmeesitajad enam kasutada märget „andmed puuduvad”.
(2) Selles tabelis esitatakse konkreetsetel juhtudel kohaldatavate keerukamate menetluste üksikasjad. Tabelis esitamata juhtudel kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) artiklis 3 sätestatud tavalisi statistilise teabe esitamise ja reservinõude arvutamise eeskirju.
IV LISA
MIINIMUMNÕUDED, MIDA PEAB TÄITMA TEGELIK ANDMEID ESITAV ÜLDKOGUM
EKP statistilise aruandluse nõuete järgimiseks peavad andmeesitajad täitma järgmisi miinimumnõudeid.
1. |
Edastamise miinimumnõuded:
|
2. |
Täpsuse miinimumnõuded:
|
3. |
Mõistete vastavuse miinimumnõuded:
|
4. |
Andmete parandamise miinimumnõuded: Tuleb järgida EKP ja RKPde sätestatud põhimõtteid ja korda andmete parandamiseks. Korrapäraselt tehtavatest parandustest kõrvalekalduvatele parandustele tuleb lisada selgitus. |
V LISA
VASTAVUSTABEL
Määrus (EÜ) nr 2423/2001 (EKP/2001/13) |
Käesolev määrus |
Artikkel 1 |
Artikkel 1 |
Artikli 2 lõige 1 |
Artikli 1 esimene taane; artikli 2 lõige 1 |
Artikli 2 lõige 2 |
Artikli 8 lõige 1 |
Artikli 2 lõige 3 |
Artikli 8 lõike 1 punkt e |
Artikli 3 lõige 1 |
Artikli 3 lõige 1 |
Artikli 3 lõige 2 |
Artikli 3 lõige 2 |
Artikli 3 lõige 3 |
Artikli 3 lõige 3 |
Artikli 4 lõige 1 |
Artikli 4 lõige 1 |
Artikli 4 lõige 2 |
Artikli 4 lõige 1 |
Artikli 4 lõige 3 |
Artikli 9 lõige 1 |
Artikli 4 lõige 4 |
Artikli 9 lõige 2 |
Artikli 4 lõige 5 |
Artikli 8 lõike 1 punktid b ja c |
Artikli 4 lõige 6 |
Artikli 8 lõike 5 punkt a |
Artikli 4 lõige 7 |
Artikli 8 lõike 5 punkt b |
Artikli 4 lõige 8 |
Artikkel 10 |
Artikkel 5 |
Artikkel 11 |
Artikkel 6 |
Artikkel 12 |
Artikkel 7 |
— |
Artikkel 8 |
Artikkel 14 |
Artikkel 9 |
Artikkel 15 |
I lisa 1. osa sissejuhatus |
I lisa sissejuhatus |
I lisa 1. osa I jao punkt 1 |
Artikli 3 lõige 1 |
I lisa 1. osa I jao punkt 2 |
Artikli 1 esimene taane |
I lisa 1. osa I jao punkt 3 |
Artikli 2 lõige 3 |
I lisa 1. osa I jao punkt 4 |
I lisa 1. osa 1. jao punkt 1.1 |
I lisa 1. osa I jao punkt 5 |
I lisa 1. osa 1. jao punkt 1.2 |
I lisa 1. osa I jao punkt 6 |
Artikli 1 esimene taane; I lisa 1. osa 2. jao punkt 2.1 |
I lisa 1. osa I jao punkt 7 |
I lisa 1. osa 2. jao punkt 2.2 |
I lisa 1. osa I jao punkt 8 |
Artikli 1 esimene taane |
I lisa 1. osa I jao punkt 9 |
Artikli 8 lõike 3 punkt a |
I lisa 1. osa II jagu |
Artikkel 7 |
I lisa 1. osa III jao punkt 1 |
Põhjendus 2; põhjendus 10; III lisa 1. osa punkt 1 |
I lisa 1. osa III jao punkt 2 |
I lisa sissejuhatus; I lisa 2. osa |
I lisa 1. osa III jao punkt 3 |
I lisa 2. osa |
I lisa 1. osa III jao jaotise i alajaotise a punkt 4 |
I lisa 2. osa punkti 1 alapunkt a |
I lisa 1. osa III jao jaotise i alajaotise a punkt 5 |
I lisa 2. osa punkt 2 |
I lisa 1. osa III jao jaotise i alajaotise b punkt 6 |
I lisa 2. osa punkti 1 alapunkt b |
I lisa 1. osa III jao jaotise ii punkt 7 |
I lisa 2. osa punkt 4 |
I lisa 1. osa III jao jaotise iii punkt 8 |
I lisa 2. osa punkt 5.1 |
I lisa 1. osa III jao jaotise iii punkt 9 |
I lisa 2. osa punkt 5.1 |
I lisa 1. osa III jao jaotise iv punkt 10 |
I lisa 2. osa punkt 3 |
I lisa 1. osa III jao jaotise v punkt 11 |
— |
I lisa 1. osa III jao jaotise v punkt 12 |
Põhjendus 8 |
I lisa 1. osa III jao punkt 13 |
Põhjendus 8 |
I lisa 1. osa III jao jaotise vi punkt 13a |
I lisa 2. osa punkt 5.5 |
I lisa 1. osa III jao jaotise vi punkt 13b |
— |
I lisa 1. osa III jao jaotise vi punkt 13c |
I lisa 2. osa punkt 5.5 |
I lisa 1. osa III jao jaotise vi punkt 13d |
I lisa 2. osa punkt 5.5 |
I lisa 1. osa III jao jaotise vi punkt 13e |
Artikli 8 lõike 3 punkt b |
I lisa 1. osa III jao jaotise vi punkt 14 |
Artikli 6 |
I lisa 1. osa III jao jaotise vi punkt 15 |
Artikli 7 lõige 2 |
I lisa 1. osa III jao jaotise vi punkt 16 |
Artikli 7 lõige 4 |
I lisa 1. osa IV jao punkt 1 |
I lisa 3. osa |
I lisa 1. osa IV jao punkt 2 |
I lisa 3. osa |
I lisa 1. osa IV jao jaotise a punkt 3 |
I lisa 3. osa punkt 1 |
I lisa 1. osa IV jao jaotise a punkt 4 |
— |
I lisa 1. osa IV jao jaotise b punkt 5 |
I lisa 3. osa punkt 2 |
I lisa 1. osa IV jao jaotise c punkt 6 |
I lisa 3. osa punkt 4 |
I lisa 1. osa IV jao jaotise c punkt 6a |
Artikli 8 lõige 6 |
I lisa 1. osa IV jao jaotise d punkt 7 |
I lisa 3. osa punkt 5 |
I lisa 1. osa IV jao jaotise d punkt 7a |
Artikli 8 lõige 6 |
I lisa 1. osa IV jao jaotise e punkt 8 |
I lisa 3. osa punkt 3 |
I lisa 1. osa IV jao jaotise e punkt 9 |
Artikkel 6 |
I lisa 1. osa IV jao jaotise e punkt 9a |
— |
I lisa 1. osa IV jao punkt 10 |
Artikkel 7 |
I lisa 1. osa V jao punkt 1 |
Põhjendus 9 |
I lisa 1. osa V jao punkt 2 |
Põhjendus 9; artikkel 4 |
I lisa 1. osa V jao punkt 3 |
Artikli 4 lõige 1 |
I lisa 1. osa V jao punkt 4 |
Artikli 4 lõige 2 |
I lisa 1. osa V jao punkt 5 |
Põhjendus 9 |
I lisa 1. osa V jao punkt 6 |
I lisa 5. osa punkt 1 |
I lisa 1. osa V jao jaotise i punkt 7 |
I lisa 5.osa tabel 1A |
I lisa 1. osa V jao jaotise ii punkt 8 |
I lisa 5.osa tabel 1A |
I lisa 1. osa V jao jaotise iii punkt 9 |
I lisa 5.osa tabel 1A |
I lisa 1. osa V jao jaotise iv punkt 10 |
Artikkel 6 |
I lisa 1. osa V jao punkt 11 |
I lisa 4. osa punkt 2 |
I lisa 1. osa V jao jaotise i punkt 12 |
I lisa 5.osa tabel 1A |
I lisa 1. osa V jao punkt 13 |
I lisa 5.osa tabel 1A |
I lisa 1. osa V jao jaotise ii punkt 14 |
I lisa 5.osa tabel 1A |
I lisa 1. osa V jao jaotise iii punkt 15 |
I lisa 5.osa tabel 1A |
I lisa 1. osa V jao punkt 16 |
I lisa 5.osa tabel 1A |
I lisa 1. osa V jao jaotise iv punkt 17 |
Artikkel 6 |
I lisa 2. osa tabel A |
I lisa 8. osa |
I lisa 2. osa tabel 1 |
I lisa 2. osa |
I lisa 2. osa tabeli 1 joonealune märkus 5 |
III lisa 1. osa punkt 3 |
I lisa 2. osa tabel 2 |
I lisa 3. osa |
I lisa 2. osa tabel 3 |
I lisa 3. osa |
I lisa 2. osa tabel 4 |
I lisa 3. osa |
I lisa 2. osa tabel 1A |
I lisa 5. osa |
I lisa 3. osa: Üldmõisted |
II lisa 1. osa |
I lisa 3. osa: Sektorite määratlused |
II lisa 3. osa |
I lisa 3. osa: Instrumentide kategooriate määratlused |
II lisa 2. osa |
I lisa 3. osa tabel |
II lisa 2. osa |
II lisa 1. osa I jao punkt 1 |
Artikli 2 lõige 2; III lisa 1. osa punkt 3 |
II lisa 1. osa II jao punkt 2 |
III lisa 1. osa punkt 4 |
II lisa 1. osa III jao punkt 3 |
III lisa 2. osa 1. jao punkt 1.1 |
II lisa 1. osa III jao punkt 4 |
III lisa 2. osa 1. jao punkt 1.2 |
II lisa 1. osa IV jao punkt 5 |
III lisa 1. osa punkt 2 |
II lisa 1. osa IV jao punkt 6 |
III lisa 1. osa punkt 2 |
II lisa 2. osa punkt 7 |
III lisa 1. osa tabeli joonealune märkus |
II lisa 3. osa punkt 8 |
III lisa 2. osa 2. jao punkt 2.1 |
II lisa 3. osa punkt 9 |
III lisa 2. osa 2. jao punkt 2.2 |
II lisa 3. osa punkt 10 |
III lisa 2. osa 2. jao punkt 2.3 |
II lisa 3. osa punkt 11 |
III lisa 2. osa 2. jao punkt 2.4 |
II lisa 3. osa tabel |
III lisa 1. osa tabel |
II lisa liite tabel |
II lisa 2. osa tabel |
III lisa |
Artikkel 8 |
IV lisa |
IV lisa |
V lisa |
Artikkel 13 |
20.1.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 15/s3 |
MÄRKUS LUGEJALEInstitutsioonid on otsustanud edaspidi oma tekstides mitte märkida viidatud õigusaktide viimaseid muudatusi.Kui ei ole teisiti märgitud, mõistetakse siin avaldatud tekstides viidatud õigusaktide all neid akte koos kõigi muudatustega.