24.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 293/1

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

24.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 293/3

(1)

Komisjoni määrustes (EÜ) nr 451/2000 (2) ja (EÜ) nr 703/2001 (3) on sätestatud direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi teise etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja kehtestatud hindamist vajavate toimeainete loetelu nende toimeainete võimalikuks lisamiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. See loetelu sisaldab fenamifossi ja etefooni.

(2)

Nende toimeainete mõju inimese tervisele ja keskkonnale on hinnatud vastavalt määrustes (EÜ) nr 451/2000 ja (EÜ) nr 703/2001 sätestatud korrale mitmete teavitaja kavandatud kasutusalade puhul. Kõnealuste määrustega on määratud ka referentliikmesriigid, kes esitavad asjaomased hindamisaruanded ja soovitused Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) vastavalt määruse (EÜ) nr 451/2000 artikli 8 lõikele 1. Fenamifossi puhul oli referentliikmesriik Madalmaad ja kogu asjaomane teave esitati 27. novembril 2003. Etefooni puhul oli referentliikmesriik Madalmaad ja kogu asjaomane teave esitati 21. aprillil 2004.

(3)

Hindamisaruannete kohta on andnud eksperdihinnangu liikmesriigid ja EFSA ning esitanud need komisjonile fenamifossi kohta 13. jaanuaril 2006 ja etefooni kohta 24. aprillil 2006 EFSA teaduslike aruannete kujul. (4) Liikmesriigid ja komisjon vaatasid kõnealused aruanded läbi toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees ning need vormistati 14. juulil 2006 komisjoni läbivaatamisaruandena fenamifossi ja etefooni kohta.

(4)

Mitmete läbiviidud uuringute käigus on ilmnenud, et fenamifossi ja etefooni sisaldavaid taimekaitsevahendeid võib põhimõtteliselt käsitada direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b sätestatud nõuetele vastavana, eelkõige komisjoni läbivaatamisaruandes uuritud ja üksikasjalikult kirjeldatud kasutusviiside osas. Seetõttu on asjakohane lisada kõnealused toimeained I lisasse, et kõigis liikmesriikides oleks võimalik kõnealuse direktiivi sätete alusel anda välja load neid toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamiseks.

(5)

Tuleks ette näha mõistlik ajavahemik enne toimeaine I lisasse kandmist, et liikmesriigid ja huvitatud isikud saaksid valmistuda sellest tulenevate uute tingimuste täitmiseks.

(6)

Ilma et see piiraks direktiiviga 91/414/EMÜ kindlaks määratud kohustusi, mis kaasnevad toimeaine kandmisega I lisasse, tuleks pärast toimeaine loetelusse kandmist anda liikmesriikidele kuus kuud fenamifossi ja etefooni sisaldavate taimekaitsevahendite kehtivate kasutuslubade läbivaatamiseks, et tagada direktiivis 91/414/EMÜ, eriti selle artiklis 13 sätestatud nõuete ja I lisas esitatud tingimuste täitmine. Liikmesriigid peaksid kehtivaid kasutuslube direktiivi 91/414/EMÜ kohaselt muutma, need asendama või tühistama. Erandina eespool esitatud tähtajast tuleks ette näha pikem ajavahemik täieliku III lisas ettenähtud toimiku esitamiseks iga taimekaitsevahendi iga kavandatud kasutusviisi kohta ja nende toimikute hindamiseks direktiivis 91/414/EMÜ sätestatud ühtsete põhimõtete alusel.

(7)

Kogemused komisjoni määruse (EMÜ) nr 3600/92 raames hinnatud toimeainete direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmisega näitavad, et võib tekkida raskusi küsimuses, kuidas tõlgendada kehtiva kasutusloa valdaja kohustust võimaldada juurdepääs andmetele. Raskuste vältimiseks tulevikus on vaja täpsustada liikmesriikide kohustusi, eelkõige kohustust kontrollida, et loaomanik võimaldab juurdepääsu toimikule, mis vastab kõnealuse direktiivi II lisa nõuetele. Täpsustamine ei too siiski liikmesriikidele ega loaomanikele kaasa uusi kohustusi, võrreldes I lisa muutmiseks seni vastu võetud direktiividega.

(8)

Seepärast on asjakohane direktiivi 91/414/EMÜ vastavalt muuta.

(9)

Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

a)

muudavad liikmesriigid vajadusel luba või tühistavad selle hiljemalt 31. juuliks 2011, juhul kui taimekaitsevahend sisaldab fenamifossi või etefooni ainsa toimeainena, või

b)

vajaduse korral muudavad fenamifossi või etefooni ühena mitmest toimeainest sisaldava toote kasutusluba või tühistavad selle hiljemalt 31. juuliks 2011 või kuupäevaks, mis on ette nähtud loa muutmiseks või tühistamiseks vastavas direktiivis või vastavates direktiivides, millega asjaomane toimeaine või asjaomased toimeained lisati direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

24.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 293/6

24.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 293/7

(1)

Komisjon avaldas 6. augustil 2005Euroopa Liidu Teatajas  (2) teadaande dumpinguvastase menetluse algatamisest Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “Hiina RV”), Hongkongist ja Taiwanist (edaspidi “asjaomased riigid”) pärit kirjutatavate digitaalsete universaalketaste (edaspidi “DVD+/–R”) ühendusse importimise suhtes.

(2)

Menetlus algatati kaebuse põhjal, mille 24. juunil 2005 esitas CECMA (edaspidi “kaebuse esitaja”) ühenduse tootjate nimel, kelle toodang moodustab valdava osa, kõnealusel juhul üle 60 % ühenduse DVD+/-R toodangust. Kaebus sisaldas tõendeid DVD+/-R dumpinguhindadega müügi ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Komisjon teavitas ametlikult kaebuse esitajat, kaebuses nimetatud ühenduse tootjaid, teisi teadaolevaid ühenduse tootjaid, eksportivaid tootjaid asjaomastes riikides, importijaid, turustajaid, jaemüüjaid ja tarbijaorganisatsioone, keda menetluse algatamine teadaolevalt puudutab, ning asjaomaste riikide esindajaid.

(4)

Võimaldamaks Hiina RV eksportivatel tootjatel soovi korral taotleda turumajanduslikku kohtlemist või individuaalset kohtlemist, saatis komisjon turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotluse vormid asjaga teadaolevalt seotud eksportivatele tootjatele ja kõigile teistele äriühingutele, kes endast menetluse algatamise teadaandes sätestatud tähtaja jooksul teatasid. 15 äriühingut taotles turumajanduslikku kohtlemist algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt või individuaalset kohtlemist, kui uurimise käigus peaks selguma, et nad ei vasta turumajandusliku kohtlemise tingimustele.

(5)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile asjaga teadaolevalt seotud isikutele, sealhulgas kõigile kaebuses nimetatud tootjatele, teistele teadaolevatele ühenduse tootjatele, eksportivatele tootjatele asjaomastes riikides ning importijatele, jaemüüjatele ja turustajatele. Küsimustikud saadeti ka eksportivatele tootjatele Jaapanis, mida kaaluti Taiwani asemel kui potentsiaalset võrdlusriiki, mille alusel teha kindlaks normaalväärtus Hiina RV tootjate puhul, kelle suhtes turumajandusliku kohtlemise tingimusi ei saa kohaldada. Potentsiaalset võrdlusriiki muudeti pärast vastuväiteid huvitatud isikutelt, peamiselt seoses asjaoluga, et suuremate Taiwani tootjate puhul on varasemalt leitud lähedaste ja teataval määral asendustoodete dumpingut. Vastused saadi 22-lt asjaomaste riikide eksportivalt tootjalt, kõigilt kaebuses nimetatud tootjatelt, ühelt muult ühenduse tootjalt, kaheksalt sõltumatult importijalt, ühelt turustajalt ja seitsmelt jaemüüjalt (kellest üks on samal ajal nii hulgi- kui ka jaemüüja).

(6)

Hiina RVst ja Taiwanist saabunud vastuste suure arvu tõttu (vastavalt 9 kontserni ja 11 äriühingut) moodustati nende kahe riigi puhul valim, nagu oli ette nähtud menetluse algatamise teadaandes. Algmääruse artikli 17 kohaselt moodustati valim suurima tüüpilise ekspordimahu põhjal, mida oli komisjoni käsutuses oleva aja jooksul võimalik uurida. Moodustatud valimitesse kuulus neli Hiina RV eksportivat tootjat, kes esindavad 79 % Hiina RV koostööd tegevate isikute ekspordimahust, ja viis Taiwani eksportivat tootjat, kes esindavad 97 % Taiwani koostööd tegevate isikute ekspordimahust. Algmääruse artikli 17 lõike 2 kohaselt konsulteeriti Hiina RV ja Taiwani ametiasutustega ning vastuväiteid ei olnud. Hongkongi puhul polnud valimit moodustada vaja.

(7)

Komisjon kogus ja kontrollis teavet, mida ta pidas vajalikuks seoses dumpingu, sellest tuleneva kahju ja ühenduse huvide kindlakstegemisega ja tegi kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse.

(8)

Komisjon meenutab, et käesoleva uurimise jooksul ei kehtestatud ajutisi meetmeid. Kõigile huvitatud isikutele tehti teatavaks faktid ja kaalutlused, millel põhines ajutiste meetmete kehtestamata jätmise otsus. Kõigile huvitatud isikutele anti pärast teavitamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(9)

Mõned huvitatud isikud esitasid märkused kirjalikult. Isikutele, kes soovisid oma arvamust avaldada suuliselt, anti selleks võimalus. Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajalike andmete kogumist ja kontrollimist.

(10)

Dumpingu ja tekitatud kahju uurimine (edaspidi “uurimisperiood”) hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2004 kuni 30. juunini 2005. Kahju hindamiseks oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2002 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusalune periood”).

(11)

Vaatlusalune toode on Hiina RVst, Hongkongist või Taiwanist pärit kirjutatav digitaalne universaalketas (DVD+/-R), mis tavaliselt deklareeritakse CN-koodi ex 8523 90 30 all (CN-kood alates 1. jaanuarist 2006). See kood hõlmab tooteid, mille salvestusmaht on üle 900 megabaidi, kuid mitte rohkem kui 18 gigabaiti ning mis ei ole kustutatavad. CN-kood on antud üksnes informatiivsel eesmärgil. Vaatlusalune toode kuulub andmekandjate hulka.

(12)

DVD-R on optiline digitaalsete andmete salvestamise vahend, mis koosneb ühe värvikihiga kaetud polükarbonaatkettast. DVD+/-R koosneb tavaliselt kahest kokkuliimitud 0,6 mm paksusest polükarbonaatpinnast läbimõõduga 120 mm või alla selle. Ehkki taolistele ketastele saab salvestada mitmes etapis, ei saa salvestatud teavet kustutada. Ketas on ette nähtud digitaalsete andmete, muusika ja video optilise salvestamise vahendiks. Salvestamiseks mõjutatakse värvikihti (salvestavat kihti) DVD-R salvestajas infrapunase laserkiirega.

(13)

Olemas on kaks DVD-standardit, DVD miinus R (DVD-R) ja DVD pluss R (DVD+R). Olenevalt kontsernist, kes algselt eri standardid välja töötasid, toetasid tootjad tavaliselt kas DVD+R või DVD-R tootmist (näiteks DVD-R on tootestandard, mida toetab kontsern DVD Forum, millesse kuulub teiste hulgas Jaapani tootja Panasonic). Tänapäeval toodab ja turustab enamik tootjaid mõlemat standardit ja peaaegu kõik DVD-mängijad on võimelised mängima nii DVD-R kui ka DVD+R kettaid.

(14)

DVD+/-R kettaid saab eristada välimuse, salvestatavate andmete tüübi, salvestusmahu ja peegeldava metallikihi järgi ning DVD+/-R pealetrüki järgi. Lisaks on olemas erinevad salvestuskiirused alates neljakordsest kuni suurema kiirusega DVD+/-R ketasteni (8x, 16x või rohkem).

(15)

Toodet müüakse mitmesugustes kogustes. DVD+/-R kettaid turustatakse erinevates pakendites, osaliselt eraldi õhukeses karbis (nn slim/jewel-case), mis sisaldab ühte DVD+/-R ketast, DVD-pakis (nn cake box), mis sisaldab 10–100 DVD+/-R ketast, DVD-tornis (nn shrink/wrapped spindle), mis sisaldab 10–100 DVD+/-R ketast, kile- ja pappümbristes jne.

(16)

Ühekihilise DVD+/-R kasutatav maht on 4,7 gigabaiti, kahekihilise DVD+/-R salvestusmaht on kahekordne, 9,4 gigabaiti.

(17)

Ehkki erinevate müügil olevate DVD+/-R ketaste kvaliteet on erinev, ei ole eri tüüpide ja standardite põhilistes füüsilistes ja tehnilistes omadustes siiski märkimisväärseid erinevusi. Lisaks on uurimine näidanud, et kõigi DVD+/-R ketaste kasutusotstarve on samasugune. Seetõttu käsitletakse neid käesoleva uurimise kontekstis ühe tootena.

(18)

Uurimine näitas, et vaatlusaluse toote põhilised füüsilised ja tehnilised omadused ning kasutusotstarve ei erinenud märkimisväärselt selliste DVD+/-R ketaste omast,

(19)

Seetõttu jõuti järeldusele, et kõik DVD+/-R ketaste tüübid moodustavad ühe toote ning neid peetakse algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugusteks toodeteks.

(20)

Uurimise käigus tehti kindlaks dumpingu olemasolu ja sellest tulenev kahju. Alljärgnevaid järeldusi arvestades pole neid uurimistulemusi siiski vaja üksikasjalikult kirjeldada.

(21)

Algmääruse artikli 21 kohaselt uuriti, kas, olenemata järeldusest kahjuliku dumpingu kohta, on kaalukaid põhjuseid, millest tulenevalt ei oleks dumpinguvastaste meetmete kehtestamine käesoleval juhul ühenduse huvides. Uuriti, milline on dumpinguvastaste meetmete kehtestamise või kehtestamata jätmise tõenäoline mõju kõigile asjaomastele isikutele.

(22)

Ühenduse tootmise ja ühenduse tootmisharu kindlaksmääramisel järgiti algmääruse artikli 4 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 4 sätestatud kriteeriume.

(23)

Käesoleval juhul moodustavad ühenduse tootmisharu järgmised seotud äriühingud

(24)

Kaebuses oli kaebuse esitajana märgitud veel üks äriühing. Leiti siiski, et kogutoodangu mahuga võrreldes importis see äriühing uurimisperioodi jooksul enamiku vaatlusalustest toodetest asjaomastest riikidest. Importimine oli toimunud pidevalt. Lisaks leiti, et selle äriühingu põhitegevus paiknes väljaspool ühendust. Sellepärast ei vasta see äriühing algmääruse artikli 4 lõike 1 punkti a alusel ühenduse tootmisharu määratlusele.

(25)

Lisaks tegi täies ulatuses koostööd veel üks tootja. Leiti siiski, et kogutoodangu mahuga võrreldes importis ka see äriühing uurimisperioodi jooksul enamiku vaatlusalustest toodetest asjaomastest riikidest. Importimine oli toimunud pidevalt. Nagu kirjeldatud põhjenduses 24, paiknes ka selle kontserni kuuluva äriühingu põhitegevus väljaspool ühendust. Sellepärast ei vasta ka see äriühing algmääruse artikli 4 lõike 1 punkti a alusel ühenduse tootmisharu määratlusele.

(26)

Lõpuks, kuna kahest järelejäänud äriühingust üks likvideeriti pärast uurimisperioodi lõppu, kaaluti, kas see äriühing tuleks ühenduse tootmisharu määratlusest välja arvata. Kuid alljärgnevaid järeldusi arvesse võttes ei peetud vajalikuks selle küsimuse üle otsustada.

(27)

Seetõttu moodustavad algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 mõistes ühenduse tootmisharu üksnes CSI ja MAME, mille ühine toodang moodustab 88 % ühenduse hinnangulisest kogutoodangust.

(28)

Huvitatud isikutelt kogutud andmetele tuginedes arenes ühenduse kogutarbimine ja ühenduse tööstusharu turuosa vaatlusperioodil alljärgnevalt.

ELi tarbimine

Asjaomase toote ELi kogutarbimine kasvas ulatuslikult peaaegu 16 000 protsendipunkti võrra.

Turuosad ühenduse turul

(29)

Ülaltoodud faktidest ilmneb, et ühenduse tootmisharu turuosa ühenduses alustas 2000. aastal 0 % tasemelt, kuid jõudis uurimisperioodi jooksul ikka vaid 0,8 %ni. Asjaomastest riikidest pärit impordi turuosa vähenes vaatlusperioodil, kuid oli uurimisperioodi vältel ikka ligikaudu 87 %. Turuosa kaotus langes suuresti kokku kolmandatest riikidest pärit impordi kasvuga.

(30)

Kaebuse esitaja väitis, et mõned koostööst hoidunud tootjad, kes uurimisperioodi vältel või pärast selle lõppu tootmise lõpetasid, võiksid meetmete võtmise korral tootmist jätkata. Kuna koostööd mitteteinud tootjatelt pole otseselt saadud väidetud kavatsusi kinnitavaid andmeid ega ka muid väidet kinnitavaid tõendeid, tuleb see väide siiski kõrvale jätta. Tuleb märkida, et isegi kui need äriühingud tootmist jätkaksid, poleks nende tootmismaht tõenäoliselt kuigi märkimisväärne, võrreldes asjaomastest riikidest pärit väga suurte mahtudega.

(31)

Lisaks ja eeltoodut arvestades näib ilmne, et DVD+/-R ketaste tootmine ühenduse tootmisharu poolt algas üsna hilja, võrreldes asjaomaste riikide eksportijatega. On väga ebatõenäoline, et meetmete kehtestamine võimaldaks ühenduse tootmisharul oma hindu tõsta ja saavutada kasumlikkuse määr, mis lubaks neil ellu jääda, või siis alternatiivina suurendada läbimüüki, langetades seeläbi tootmiskulusid ja saades kasu mastaabiefektist. Vaatlusperioodil toimunud muutused näitavad, et ühenduse tootmisharu ei ole kunagi olnud võimeline saavutama olulist turuosa ja asjaomaste riikide kahanenud turuosa asendas peaaegu täielikult import kolmandatest riikidest. Lisaks loobusid kaks neljast koostööd teinud tootjast esindamast oma huve ühenduse tootjana ja hakkasid DVD+/-R kettaid asjaomastest riikidest importima. Sellistes tingimustes on väga ebatõenäoline, et ülejäänud ühenduse tootmisharu osutub elujõuliseks ja saab kasu dumpinguvastaste meetmete kehtestamisest.

(32)

Kõik importijad ja turustajad ning enamik jaemüüjaid on väitnud, et meetmete kehtestamisega kaasneva maksumuse suurenemise peavad katma üks või mitu tasandit turustusahelas (mis vähendab märkimisväärselt nende vahekasu) või tarbijad (mis võiks negatiivselt mõjutada kogu DVD+/-R ketaste tarbimist) või jagatakse see nende vahel.

(33)

Importijate, turustajate ja jaemüüjate tõenäoline reaktsioon meetmete kehtestamise järgsele hinnatõusule sõltub olukorrast igas liikmesriigis. Mõnedes liikmesriikides on DVD+/-R ketaste nõudlus juba andmekandja erimaksu surve all (maks, mis tõstab märkimisväärselt jaehinda tarbija jaoks). Sel juhul pole DVD+/-R ketaste tarbijad tõenäoliselt valmis dumpinguvastaste tollimaksude tõttu rohkem maksma, sest jaehinda peetakse niigi kõrgeks. Meetmete kogumaksumuse peab seega kõige tõenäolisemalt katma turustusahel, vältimaks tarbijate üha suuremat pöördumist muude andmekandjate poole nagu kõvakettad ja mälupulgad. Kuna importijate/hulgimüüjate juurdehindlus neis riikides on hinnanguliselt umbes 4 %, siis vähendaks dumpinguvastaste meetmete kehtestamine niigi väikest marginaali.

(34)

Teisest küljest, liikmesriikides, kus erimaksud on madalamad (või puuduvad üldse), kannab olulise osa maksumuse suurenemisest tõenäoliselt tarbija. Seetõttu oleks dumpinguvastaste meetmete mõju seal suhteliselt kõige suurem, sest suhteline hinnatõus on suurem. Sellest tulenevalt võib tarbimine väheneda, sest tarbijatel tekib ajend asendustoodete kasutamiseks.

(35)

Eeltoodust järeldub, et importijate, turustajate ja jaemüüjate hinnastrateegia sõltub olukorrast liikmesriigis. Sellest hoolimata on ilmne, et nad kõik kannaksid dumpinguvastaste meetmete kehtestamise tõttu kahju, kas siis kahaneva marginaali või vähenevate müügimahtude tõttu. Samuti mõjutaks tarbijaid negatiivselt see, kui dumpinguvastaste meetmetega kaasneva maksumuse suurenemine edastatakse tarbijatele.

(36)

Paljud huvitatud isikud märkisid, et hinnates meetmete mõju ühenduse tootmisharule, tuleb arvestada ohuga, et DVD+/-R ketaste tarbimine väheneb igal juhul muude andmekandjate nagu DVD-salvestajate kõvakettad ja mälupulgad kasutamise tõttu. Uurimine näitas tõepoolest, et andmekandjate turu areng on kiire ja uute andmekandjate eeliseks on suur salvestusmaht, millega mälupulkade puhul kaasneb ka nende väiksus.

(37)

Lisaks on väidetud, et ühenduse tootmisharu olukord on tingitud mõnede turgu valitsevate eksportivate tootjate konkurentsivastasest käitumisest, mis seisneb müümises alla omahinna ning mis on takistanud ühenduse tööstusharul olulise turuosa saavutamist. Esiteks tuleb märkida, et turgu valitseva seisundi kuritarvitamise kohta ELi konkurentsieeskirjade alusel ei ole otsust tehtud ega uurimist alustatud, samuti pole kaebuse esitaja osutanud ühelegi asjakohasele otsusele, mis oleks tehtud siseriiklike konkurentsieeskirjade alusel. Teiseks on uurimine näidanud, et asjaomasel tooteturul tegutseb Euroopas ja maailmas suur arv ettevõtjaid. Käesoleva uurimise raames ei ole selgunud, et mõnel ettevõtjal üksikuna või koos teistega oleks niivõrd suur turuosa, et seda võiks käsitleda turgu valitseva seisundina. Lisaks ei ole tõendatud, et mõni äriühing oleks majanduslikult nii tugev, et takistaks tõhusat konkurentsi. Kolmandaks pole asjaomaste eksportijate puhul täheldatud märkimisväärset kahjumit, mis lubaks oletada, et eksportijad kasutaksid alla omahinna müümise strateegiat. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(38)

Pealegi kui algmääruse artikkel 21 osutab tõepoolest vajadusele pöörata erilist tähelepanu kahjustava dumpingu kaubandust moonutava mõju heastamisele ja tõhusa konkurentsi taastamisele, tuleb seda sätet vaadelda ühenduse huvide üldises raamistikus, nii nagu eespool nimetatud artiklis on sätestatud. Järelikult tuleb uurida ja kaaluda dumpinguvastaste meetmete kehtestamise või kehtestamata jätmise tõenäolist mõju kõigile asjaomastele isikutele. Sellega seoses tuleb märkida, et maailmaturul ja teataval määral ka ühenduse turul konkureerivad mitmed teised eksportijad ja tootjad. Isegi keskpikas perspektiivis on ebatõenäoline, et ühenduse tootmisharu saaks võimalikest meetmetest täit kasu, arvestades, et ette on näha kolmandate riikide turuosa märkimisväärset suurenemist ühenduse turul.

(39)

Arvestades DVD+/-R turu suhtelist küpsust, näib üsna vähetõenäoline ühenduse tootmisharu väljavaade saada meetmete kehtestamise korral lühemas või keskpikas perspektiivis turuosa, tootmismahu või tehnoloogia poolest tugevaks tootjaks. Teiselt poolt mõjutaks meetmete kehtestamine ligikaudu 90 % asjaomase toote tarbimisest ELis ja oleks kahjulik importijatele, turustajatele, jaemüüjatele ja tarbijatele. Taolistes tingimustes oleks dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ebaproportsionaalne.

(40)

Eelnevat silmas pidades tehakse järeldus, et meetmete kehtestamine avaldaks olulist negatiivset mõju asjaomase toote importijatele, turustajatele, jaemüüjatele ja tarbijatele ning ühenduse tootmisharu oluline kasu oleks ebatõenäoline. Seetõttu leitakse, et meetmete kehtestamine oleks ebaproportsionaalne ja vastuolus ühenduse huvidega.

(41)

Eelnevat silmas pidades esinevad ühenduse huvide seisukohast kaalukad põhjused, et mitte kehtestada dumpinguvastaseid meetmeid asjaomastest riikidest pärit DVD+/-R ketaste impordi suhtes.

(42)

Kirjeldatud asjaoludel tuleb asjaomastest riikidest pärit DVD+/-R ketaste importi käsitlev menetlus ühenduse huvidele tuginedes lõpetada.

(43)

Kaebuse esitajale ja kõigile teistele huvitatud isikutele tehti teatavaks põhilised faktid ja kaalutlused, millel põhineb komisjoni kavatsus menetlus lõpetada. Seejärel tegid kaebuse esitajad teatavaks oma arvamuse, kuid see ei muutnud komisjoni tehtud järeldusi,

24.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 293/15

(1)

Nõukogu kehtestas 28. jaanuari 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 215/2002 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (HRV) pärit ferromolübdeeni impordi suhtes, mis kuulub CN-koodi 7202 70 00 alla (vaatlusalune toode). Dumpinguvastase tollimaksu määr on 22,5 %.

(2)

Komisjonile esitati teave, et pärast esialgset uurimisperioodi (s.o 1. oktoober 1999 kuni 30. september 2000) on turutingimustes toimunud muutused, mis võivad õigustada hetkel kehtivate meetmete peatamist vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 4. Seejärel kontrollis komisjon, kas selline peatamine on põhjendatud.

(3)

Vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 4 võib dumpinguvastaseid meetmeid ühenduse huvides peatada põhjusel, et turutingimused on ajutiselt sedavõrd muutunud, et kahju taastekkimine meetme peatamise tagajärjel on vähetõenäoline, ja tingimusel, et ühenduse vastavale tootmisharule on antud võimalus märkusi esitada ja neid märkusi on ka arvesse võetud. Vastavalt artikli 14 lõikele 4 võib vaatlusalused dumpinguvastased meetmed igal ajal ennistada, kui peatamise põhjus enam ei kehti.

(4)

Euroopa Raua- ja Terasetööstuse Konföderatsioon (Eurofer) väitis vaatlusaluse toote paljude kasutajate nimel, et olukord turul on pärast esialgset uurimist muutunud. Nende väidete kohta avaldasid arvamust algse kaebuse esitajad ja teised vaatlusealuse toote valmistajad ühenduses, keda esindab ühenduse tööstusliit (Euroalliages), mispeale leidis aset vastandlike arvamuste vahetus.

(5)

Pärast meetmete lõplikku rakendamist veebruaris 2002 on import Hiinast tunduvalt vähenenud. Eurostati andmetel langes import ligikaudu 12 kilotonnilt 2001. aastal praktiliselt nullimpordini vahemikus 1. aprill 2005–31. märts 2006. Euroalliages'i andmetel on toote impordimaht kõrgem ja ulatub üle 1 kilotonni, kuna teatavad tooted, mille päritoluriigiks on deklareeritud Holland, on tegelikult valmistatud Hiinas. Isegi kui see paika peab, on impordis toimunud äärmiselt tugev langus.

(6)

Import teistest kolmandatest riikidest on tõusnud ligikaudu 2,7 kilotonnilt 10,7 kilotonnini, hüvitades nii osaliselt Hiinast pärit impordi languse. Tarbimine on kasvanud 14 %.

(7)

Ühenduse turuhinnad on tõusnud umbes 8 eurolt/kg algsel uurimisperioodil umbes 80 euroni/kg 2005. aastal a ja püsivad 2006. aastal umbes 60 eurot/kg lähedal. Sama trend on täheldatav ka teistel suurematel turgudel üle maailma.

(8)

Nagu nähtub osapoolte selgitustest, on hinnatõusu peamiseks põhjustajaks vähene särdamisvõimsus, st jääb puudu võimsusest, et muuta molübdeemikontsentraati molübdeenoksiidiks (millest omakorda saadakse ferromolübdeeni). Selle olulise teguriga saab enam-vähem seletada vaatlusaluse toote hinnatõusu ja selle tagajärjel ühenduse turul tekkinud nõudmise-pakkumise vahelist ebakõla. Esitatud andmetest nähtub, et särdamisvõimsuse nappuse probleem laheneb tõenäoliselt 2007. aastal, kui peaksid lisanduma uued särdamisrajatised.

(9)

Siiski tuleb märkida, et alates meetmete kehtestamisest on olukord ühenduse vastavas tootmisharus paranenud. Müügi- ja tootmismahud on kasvanud vastavalt 25 % ja 5 %, sektori turuosa ulatub 26 %-ni. Olukord on paranenud ka kasumi poolel. Kuigi ühenduse vastavas sektoris pole veel saavutatud esialgsel uurimisel tuvastatud 5 %-list normaalkasumitaset, on tootmisharu tõusnud 5 protsendipunkti ja muutunud tulutootvaks.

(10)

Ka HRV toodete ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse on järginud ülalkirjeldatud tõusutrendi, lastes arvata, et meetmete peatamise korral on ebatõenäoline, et hinnad langeksid väga lühikeses perspektiivis tasemele, mis võimaldaks kahjul taas tekkida.

(11)

Pole mingit alust arvata, et meetme peatamine oleks vastuolus ühenduse huvidega.

(12)

Arvestades praegust muutust turutingimustes ja eeskätt vaatlusaluse toote kõrget hinnataset ühenduse turul, mis ületab oluliselt algsel uurimisel tuvastatud kahjustava taseme, ning vaatlusaluse toote nõudmise-pakkumise väidetavat ebakõla, ollakse kokkuvõttes seisukohal, et vaatlusaluse HRVst pärit toote impordiga seotud kahju taastekkimine pärast meetmete peatamist on ebatõenäoline. Seepärast tehakse ettepanek peatada praegu kehtivad meetmed üheksaks kuuks kooskõlas algmääruse artikli 14 lõikega 4.

(13)

Komisjon teavitas vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 4 ühenduse tootmisharu oma kavatsusest peatada kehtivad dumpinguvastased meetmed. Ühenduse tootmisharule on antud võimalus märkusi esitada. Ühenduse tootmisharu ei avaldanud vastuseisu kehtivate dumpinguvastaste meetmete peatamisele.

(14)

Seepärast on komisjon seisukohal, et kõik nõuded vaatlusalusele tootele kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu peatamiseks on täidetud kooskõlas algmääruse artikli 14 lõikega 4. Eelnevast tulenevalt peatatakse määrusega (EÜ) nr 215/2002 kehtestatud dumpinguvastane tollimaks üheksaks kuuks.

(15)

Komisjon jätkab vaatlusaluse toote impordi ja hindade arengu jälgimist. Kui peaks tekkima olukord, et vaatlusaluse HRVst pärit toote dumpinguhindadega impordi mahud suurenevad ja põhjustavad kahju ühenduse vastavale tootmisharule, ennistab komisjon dumpinguvastase tollimaksu, tühistades käesoleva peatamise,

24.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 293/17

(1)

Ühinemisakti artiklis 56 on sätestatud, et kui akte, mis jäävad kehtima pärast 1. jaanuari 2007, on vaja ühinemise tõttu kohandada ning kui neid kohandusi ei ole ühinemisakti ega selle lisadega ette nähtud, võtab komisjon vastu vajalikud kohandused kõikidel juhtudel, kui komisjon on vastu võtnud esialgse akti.

(2)

Ühinemislepingu koostamise konverentsi lõppaktis on kirjas, et kõrged lepinguosalised jõudsid poliitilisele kokkuleppele institutsioonide vastu võetud aktide kohandustes, mis on vajalikud ühinemise tõttu, ning nad kutsuvad nõukogu ja komisjoni nimetatud kohandusi vastu võtma enne ühinemist ning neid vajaduse korral täiendama ja ajakohastama, et võtta arvesse ühenduse õiguse arengut.

(3)

Seetõttu tuleks komisjoni 8. juuni 2000. aasta soovitust 2000/473/Euratom (Euratomi asutamislepingu artikli 36 kohaldamise kohta, et teostada keskkonna radioaktiivsustaseme seiret eesmärgiga hinnata elanikkonna kokkupuudet radioaktiivse kiirgusega) (1) vastavalt muuta,

1.

Soovitust 2000/473/Euratom muudetakse vastavalt lisale.

2.

Käesolev soovitus jõustub Bulgaaria ja Rumeenia ühinemislepingu jõustumise korral ning lepingu jõustumise kuupäeval.

3.

Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele.