—

võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti 2010. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Toiduohutusameti 2010. aasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega (1),

—

võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2012. aasta soovitust (06083/2012 – C7-0051/2012),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust), (2) eriti selle artiklit 185,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 178/2002, (3) millega asutatakse Euroopa Toiduohutusamet, eriti selle artiklit 44,

—

võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185), (4) eriti selle artiklit 94,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A7-0106/2012),

A.

arvestades, et kontrollikoda on märkinud, et on leidnud piisavalt kinnitust 2010. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldatavuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

B.

arvestades, et Euroopa Parlament andis 10. mail 2011. aastal heakskiidu Euroopa Toiduohutusameti tegevdirektori tegevusele ameti 2009. aasta eelarve täitmisel (5) ning heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis muu hulgas

C.

arvestades, et ameti 2010. aasta eelarve oli kokku 74 700 000 eurot, mis on 4,6 % rohkem kui 2009. aasta eelarve 71 400 000 eurot; arvestades, et liidu esialgne toetus ameti 2010. aasta eelarvesse oli 69 041 000 eurot, mis on 4,36 % rohkem kui 2009. aasta eelarve puhul (6);

D.

arvestades, et töökoormus kasvab veelgi ja töö muutub keerukamaks seoses enam kui 560 teadusliku väljundi vastuvõtmisega;

1.

tuletab meelde, et liidu esialgne toetus ametile 2010. aastaks oli 69 041 000 eurot; märgib siiski, et sellele summale lisati ülejäägi tagasinõudmisest saadud 3 950 000 eurot, mistõttu liidu kogutoetus 2010. aastal oli 72 991 000 eurot;

2.

nendib, et ameti 2010. aasta tegevusaruande põhjal oli ameti eelarve täitmise määr kulukohustuste assigneeringute osas 98,8 % ja maksete assigneeringute osas 83,5 %; võtab teadmiseks, et I jaotise („Personal”) ja II jaotise („Infrastruktuur”) osas täideti eelarve täielikult, kuid III jaotise („Tegevus”) täitmismäär oli 96,5 %;

3.

märgib iga-aastase tegevusaruande põhjal siiski, et 2010. aastal oli ameti eelarve täitmise määr maksete assigneeringute osas ainult 83,5 %, mis on ameti seatud eesmärgist 11 % madalam; järeldab ameti tehtud märkuste põhjal, et maksete assigneeringute täitmise määr oli oodatust madalam peamiselt järgmistel põhjustel:

4.

nendib, et amet andis juhatusele iga kuu aru eelarve täitmisest, tegevusvaldkonna või teaduskoostöö programmi eelarve täitmise eesmärkidest kõrvalekaldumisest anti teada ning võeti parandusmeetmeid;

5.

nõuab siiski tungivalt, et amet võtaks lisameetmeid, et oleks võimalik saavutada eelarve rahuldav täitmine nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringute osas, ning teavitaks tehtud edusammudest eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni;

6.

võtab teadmiseks ameti teabe, et vastavalt komisjoni kavale oli tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele üleminek kavandatud 2011. aasta septembriks ning see ka rakendati;

7.

peab vastuvõetamatuks, et ameti juhatusse kuulub ainult 15 liiget, kuid iga koosoleku kulud on keskmiselt 92 630 eurot, mis moodustab 6 175 eurot liikme kohta; rõhutab, et see summa on peaaegu kolm korda suurem kui kulukuselt teise detsentraliseeritud asutuse juhatuse kulud; on seisukohal, et juhatuse koosolekute kulud on liiga suured ja neid tuleb oluliselt vähendada; palub ametil ja selle juhatusel selline olukord viivitamata lõpetada ning teavitada 30. juuniks 2012 eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni võetud meetmetest;

8.

võtab ametilt teadmiseks, et ligikaudu 6 % (270 000 000 eurot) 2009. aastast üle kantud põhitegevusega seotud kulukohustustest tuli tühistada; märgib, et eelmise aastaga võrreldes on see edasiminek, sest siis kanti 2008. aasta põhitegevusega seotud kulukohustustest üle 19 %, 2007. aasta sellistest kulukohustustest kanti üle 37 % ja 2006. aasta sellistest kulukohustustest kanti üle 26 %;

9.

nõuab taas tungivalt, et amet parandaks oma finantsjuhtimist, et vähendada suurte summade ülekandmist; märgib eelkõige, et selline olukord annab tunnistust ameti puudustest lepingute haldamisel ning aruannete ja kuluaruannete ülekandmise üle järelevalve teostamisel;

10.

palub ametil töötada välja ja rakendada kõigi lepingute haldamise ühtne järelevalvesüsteem; märgib, et eeskätt puudub juhatuse tasemel keskne kooskõlastav üksus, kes tegeleks lepingute järelevalvega; rõhutab, et see toob kaasa vahendite ebatõhusa kasutamise ja lepingute kooskõlastamata järelevalve ohu, ning palub seepärast ametil koondada ülesanded kõikide direktoraatide tasandil;

11.

nõuab lisaks sellele tungivalt, et amet parandaks lepingute täitmise aruandlust, et tagada ameti põhitegevuse tõhus järelevalve ja juhtimine;

12.

võtab ameti tegevusaruandest teadmiseks, et 2010. aastal viis amet läbi 24 kommunikatsiooni ja halduse valdkonna hankemenetlust kogusummas 48 800 000 eurot, sõlmis 75 hankelepingut ja 10 toetuslepingut teaduskoostöö programmi raames, mille koguväärtus oli vastavalt 5 700 000 ja 2 100 000 eurot;

13.

märgib, et ametis on olnud alates 2008. aastast kasutusel praktiline hankemenetluse juhend, et anda praktilisi suuniseid oma hankemenetlusi ettevalmistavatele ja läbiviivatele ning lepinguid sõlmivatele töötajatele, kusjuures juhendit ajakohastatakse korrapäraselt; märgib lisaks, et juhendit vaadatakse praegu läbi, et võtta arvesse komisjoni poolt hiljuti vastu võetud hankeid käsitlevaid eeskirju ning finantsmääruse läbivaatamise tulemusi;

14.

märgib ameti esitatud andmete põhjal, et 99 % kavandatud ametikohtadest olid 2010. aasta lõpuks kas täidetud või täitmisel;

15.

kutsub ametit parandama värbamismenetlustes esinevaid puudusi, mis ohustavad kõnealuste menetluste läbipaistvust; võtab teadmiseks eeskätt kontrollikoja märkuse, et amet ei taganud kirjalike testide anonüümsust ning määras valikuprotsessi eri etappide läbimiseks vajalikud punktisummad kindlaks alles pärast hindamisprotsessi algust;

16.

on mures asjaolupärast, et amet ei ole enam kui aasta jooksul täitnud siseauditi talituse väga olulist soovitust, milles paluti ametil määrata kindlaks lepingute pikendamise kord ja tagada otsuste tegemise läbipaistvus; palub seepärast ametil teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni viivitamise põhjustest ning kiiresti see puudus kõrvaldada;

17.

märgib eeskätt, et 2010. aasta septembris avaldatud andmetel on juhatuse esimees otseselt seotud toiduainetööstusega ja on Rahvusvahelise Bioteaduste Instituudi (ILSI – International Life Science Institute) Euroopa haru direktorite nõukogu liige;

18.

on seisukohal, et kuigi tööstusharu esindajatega dialoogi pidamine toote hindamise metoodika teemal on seaduslik ja vajalik, ei tohiks see kahjustada ameti sõltumatust ega riskihindamise läbiviimise terviklikkust; palub seepärast ametil lugeda huvide konfliktiks juhatuse, toimkonna ja töörühma liikmete või töötajate praeguse või hiljutise osalemise Rahvusvahelise Bioteaduste Instituudi (ILSI) tegevuses, nagu rakkerühmad, teaduskomiteed või konverentside juhatamine;

19.

nõuab tungivalt, et kontrollikoda viiks läbi ja esitaks auditi huvide konflikti kohta toiduohutusametis;

20.

tuletab meelde, et haldusnõukogu praegune esimees jättis 2010. aastal deklareerimata liikmesuse Rahvusvahelise Bioteaduste Instituudi (ILSI) direktorite nõukogus; märgib, et ILSIt rahastavad toiduaine-, keemia- ja ravimitööstuse ettevõtjad;

21.

on seepärast seisukohal, et selliseid teateid ning võimalikke ja tegelikke huvide konflikte tuleb iga juhtumi puhul eraldi analüüsida, et anda hinnang ameti kõigi tasandite ja tegevuste objektiivsusele ja erapooletusele; palub ühtlasi ametil viia läbi oma töötajate, asjatundjate ja juhatuse liikmete majanduslike huvide deklaratsioonide põhjalik läbivaatamine ja võtta seejärel konkreetseid meetmeid huvide konfliktide kaotamiseks ja üldsuse teavitamiseks; palub ametil teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni läbivaatamise käigust ja võetud konkreetsetest meetmetest ja esitada 30. juuniks 2012 üksikasjalik kirjalik aruanne;

22.

märgib, et kontrollikoda täheldas, et juhatuse liikmete huvide deklaratsioonide läbivaatamise protsess ei ole küllalt põhjalik ega üksikasjalik, mis seab ohtu selle protsessi täielikkuse ja läbipaistvuse;

23.

on seisukohal, et toote hindamine ei peaks põhinema ainult tööstusharu andmetel, vaid selles tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta eelretsenseeritud ajakirjades avaldatud sõltumatut teaduskirjandust; rõhutab, et eriliselt ettevaatlik tuleks olla seoses tööstusharu mõjuga juhiste ja hindamismetoodika väljatöötamisel, milles ei tohiks eelistada tööstusharu spekulatiivsel eesmärgil rahastatud uurimusi ning mis peaksid olema välja töötatud avalikult, läbipaistvalt ja tasakaalustatult;

24.

tuletab ametile meelde, et huvide deklaratsioone reguleerivate eeskirjadega peaksid kaasnema nende eeskirjade rikkumise korral kohaldatavad tagajärjed; märgib lisaks, et amet peaks ka sõltumatute otsuste tegemisel keskenduma rohkem avalikule huvile ja arvestama kõiki asjakohaseid andmeid ning teavet;

25.

märgib, et 2010. aasta märtsis pöördus Saksa valitsusväline organisatsioon Euroopa Ombudsmani poole kaebusega, et amet ei pööranud piisavalt tähelepanu võimalikule huvide konfliktile seoses geneetiliselt muundatud organismide üksuse juhataja tööle asumisega biotehnoloogia ettevõttesse 2008. aastal, tehes seda ilma vaheajata vähem kui kaks kuud pärast ametis töötamise lõpetamist;

26.

rõhutab, et ombudsman tegi järelduse, et amet ei olnud põhjalikult uurinud väidetavat võimalikku huvide konflikti, ning kutsus ametit parandama edaspidi töökorra kohaldamist nn pöördukse juhtumite korral; toonitab lisaks, et ombudsman märkis ka, et ameti töötaja uue töökoha üle peetavad läbirääkimised, mis võivad põhjustada nn pöördukse fenomeni, on iseendast huvide konflikti olukord, ning soovitas ametil töökorda vastavalt muuta; palub ametit teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selleks võetud konkreetsetest meetmetest ja ombudsmani järeldustega nõuetekohaselt tegelemise tähtaegadest;

27.

nõuab veel kord tungivalt, et amet võtaks asjakohaseid meetmeid huvide konflikti ja nn pöördukse juhtumite korral, muu hulgas ka siis, kui on tegemist juhatusega, ning teavitaks viivitamata eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni ja üldsust võetud meetmetest;

28.

märgib ameti tegevusaruande põhjal, et 2010. aastal astus amet mitmeid samme huvide konfliktide ärahoidmiseks ja nendega tegelemiseks:

29.

peab tervitatavaks asjaolu, et amet on võtnud kasutusele uue, OECD definitsioonil põhineva huvide konflikti määratluse, kuid nendib, et veelgi on vaja parandada ameti poliitikat selleks, et suurendada selle sõltumatust; rõhutab eeskätt, et huvide konflikti tuvastamise kriteeriume tuleks selgitada ja laiendada ning võtta vaatluse alla praegused ja hiljutised tegevused;

30.

võtab teadmiseks, et amet vaatas 2011. aastal läbi huvide deklareerimise poliitika ning ameti juhatus võttis vastu uue sõltumatu ja teadusliku otsustamisprotsessi poliitika;

31.

täheldab, et ametit on korduvalt kahtlustatud väidetavates huvide konflikti juhtumites, milles on osalenud eksperdikomisjonide liikmed, eeskätt toidu lisaainete ja toidule lisatavate toitaineallikate teaduskomisjoni ning geneetiliselt muundatud organismide teaduskomisjoni liikmed; rõhutab, et 2012. aasta märtsis oli ette nähtud uuendada ameti kaheksa teaduskomisjoni ja teaduskomitee liikmeskonda ning vaatluse all on ameti suutlikkus uut poliitikat rakendada; kutsub seepärast ametit teavitama 30. juuniks 2012 kirjalikult eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni meetmetest, mis on võetud uue sõltumatu ja teadusliku otsustamisprotsessi poliitika rakendamiseks ja huvide konflikti mõiste OECD määratluse järgimiseks, kui uuendatakse teaduskomisjonide ja teaduskomiteede koosseisu; palub ühtlasi ametil teatada 30. juuniks 2012 eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile teaduskomisjonide ja teaduskomiteede uued koosseisud;

32.

võtab teadmiseks ametis kehtiva korra läbivaatamise 2010. aasta detsembris, et tagada nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 kehtestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste (7) artikli 16 lõikest 2 ning artiklitest 17 ja 19 tulenevate kohustuste rakendamine; on saanud teada, et 2010. aastal lahkus ametist 20 töötajat ja neile kõigile saadeti lahkumisel kiri, milles neile tuletati meelde kohustusi, mis neil ameti ees on; kutsub ametit üles oma eeskirjade ja menetluste kohaldamist parandama, et hoida ära nn pöördukse fenomen, millele Euroopa Ombudsman hiljuti tähelepanu juhtis; on seisukohal, et mis tahes probleemid personalieeskirjade ja huvide deklaratsioonide jõustamisel õõnestavad ameti usaldusväärsust;

33.

märgib, et kontrollikoda auditeeris ametit, kui ta koostas eriaruannet huvide konfliktide lahendamise kohta liidu ametites, ning võtab teadmiseks, et kontrollikoda avaldab asjaomase eriaruande 2012. aasta juuni lõpus;

34.

järeldab eriaruande põhjal, et komisjon kavandab ameti edasise rahastamise korra muutmist ning esitas eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile ja nõukogule arutamiseks ameti osaliselt tasudel põhineva rahastamise süsteemi; märgib, et komisjon viib praegu sel teemal läbi mõjuhindamist; tunneb siiski muret, et komisjoni soovitatud uus rahastamissüsteem võib mõjutada ameti sõltumatust;

35.

märgib ameti iga-aastase tegevusaruande põhjal, et väliskonsultantide juhtimisel läbiviidav tulemuslikkuse hindamine algas 2010. aastal e3 programmi käivitamisega; nendib, et programmi algjärgus koostati programmi vahendite, struktuuri ja juhtimise kava, et valmistada ette 2011. aastal rakendatav struktuuri ümberkorraldus; kutsub ametit teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni läbivaatamise käigus tehtud järeldustest ning ameti poolt nendega tegelemiseks vastu võetud ja rakendatud meetmetest;

36.

peab tervitatavaks ameti kavatsust tõhustada keskpikka kavandamist eesmärgiga kaasata liikmesriike rohkem ameti töösse ja koondada paremini ressursse kogu Euroopas; toetab ameti püüdeid tihendada riskihindamise alast koostööd liikmesriikidega;

37.

rõhutab, et amet peab tagama, et tema nõuanded oleksid kvaliteetsed ja sõltumatud, et tagada liidu ohutusnormide järgimine ning teaduse tipptase ja sõltumatus kõikides küsimustes, mis avaldavad toidu- ja söödaohutusele ning taimekaitsele otsest või kaudset mõju; soovitab ameti töötajate ja ameti heaks töötavate ekspertide majanduslike huvide deklaratsioone puudutavaid sise-eeskirju eelkõige läbipaistvuse huvides veelgi tõhustada ja nendest kinnipidamist kontrollida;

38.

on seisukohal, et ameti peamised ülesanded on sõltumatute teaduslike nõuannete andmine küsimustes, mis otseselt või kaudselt mõjutavad toiduohutust, riskihinnangute tegemine, et luua ELi institutsioonidele, liikmesriikidele ja poliitikakujundajatele usaldusväärne teaduslik alus poliitikast tulenevate seadusandlike või reguleerivate meetmete kindlaksmääramiseks, ning teaduslike andmete kogumine ja analüüsimine;

39.

tõdeb, et siseauditi talituse väga oluliseks peetud kuus soovitust tuleb alles ellu viia ning kolmega neist on juba viivitatud üle 12 kuu; märgib, et need viivitused on eeskätt seotud infoturbe korraldamise, lepingute pikendamise ja otsuste tegemise läbipaistvuse ning dokumenteerimise ja arhiveerimise poliitikaga; palub seepärast ametil nende puudustega kiiresti tegelda ja teavitada tulemustest eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni;

40.

juhib tähelepanu oma eelmistes eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportites tehtud soovitustele, mis on esitatud käesoleva resolutsiooni lisas;

41.

viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 10. mai 2012. aasta resolutsioonile (8) asutuste tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.