STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

(Määruse (EL) 2024/1143 artikkel 24)

„Rheinhessen“

ELi viitenumber: PDO-DE-A1274-AM03 – 18.12.2025

1.   Toote nimetus

„Rheinhessen“

2.   Geograafilise tähise tüüp

☑

KPN

☐

KGT

☐

GT

3.   Valdkond

☐	Põllumajandustooted

☑

Veinid

☐	Piiritusjoogid

4.   Riik, kuhu geograafiline piirkond kuulub

Saksamaa

5.   Standardmuudatusest teavitav liikmesriigi ametiasutus

Nimi

Föderaalne põllumajandus-, toidu- ja siseministeerium (BMLEH)

Nimi

Bundesanstalt für Landwirtschaft und Ernährung (föderaalne põllumajandus- ja toiduamet)

6.   Muudatuse käsitamine standardmuudatusena

Saksamaa ametiasutused kinnitavad, et esitatud taotlus vastab määruste (EL) nr 1308/2013 ja (EL) 2024/1143 nõuetele.

Tootespetsifikaadis tehtud muudatused on standardmuudatused vastavalt määruse (EL) 2024/1143 artikli 24 lõikes 4 sätestatud määratlusele.

Kaitstud päritolunimetuse „Rheinhessen“ muutmise taotlus ei puuduta ühtegi kolmest liidu muudatuse juhust, st:

a)	see ei sisalda muudatust nimetuses või selle kasutuses või geograafilise tähisega toote või toodete kategoorias;

b)	sellega ei kaasne oht, et kaob seos geograafilise piirkonnaga;

c)	see ei sea lisapiiranguid toote turustamisele.

Seega leiavad Saksamaa ametiasutused, et tegemist on standardmuudatusega.

7.   Heakskiidetud standardmuudatus(te)e kirjeldus

Pealkiri

Veini või veinide kirjeldus

Kirjeldus

Organoleptiliste omaduste kirjeldustes on tehtud täpsustusi ja redaktsioonilisi kohandusi.

☑	Muudatus puudutab koonddokumenti.

Pealkiri

Piirkonna määratlemine

Kirjeldus

Kaitstud päritolunimetusega hõlmatud piirkond piirneb põhjas ja idas Bingeni ja Wormsi vahel Reini jõe kaarega ning loodes Nahe jõega. Läänepiir kulgeb põhjast lõunasse piki järgmisi haldusüksusi: Bingen am Rhein, Grolsheim, Gensingen, Biebelsheim, Hackenheim, Volxheim, Frei-Laubersheim, Fürfeld, Tiefenthal, Stein-Bockenheim, Nieder-Wiesen, Bechenheim, Offenheim, Mauchenheim, Freimersheim, Flomborn, Ober-Flörsheim, Flörsheim-Dalsheim, Mölsheim, Wachenheim, Hohen-Sülzen ja Offstein kuni Wormsini lõunas.

Loetletud on üksikud omavalitsusüksused, sh piirkonnad ja piirkondade numbrid.

Täpne määratlus on näha kaartidelt, kus on maatükkide kaupa näidatud eespool nimetatud omavalitsusüksustes asuvad viinamarjaistandused. Kaarte saab vaadata aadressil www.ble.de/eu-qualitaetskennzeichen-wein.

Kvaliteetveine (Qualitätswein), predikaatveine (Prädikatswein), määratletud piirkondades toodetud vahuveine (Sekt b. A.) või määratletud piirkondades toodetud kvaliteetpoolvahuveine (Qualitätsperlwein b. A.), mis kannavad kaitstud nimetust „Rheinhessen“, võib toota muus piirkonnas kui määratud piirkond, kus viinamarjad korjati, ja mis on märgitud etiketile, tingimusel et tootmispiirkond asub samal liidumaal või naaberliidumaal.

☑	Muudatus puudutab koonddokumenti.

KOONDDOKUMENT

Veini päritolunimetused ja kaitstud geograafilised tähised

„Rheinhessen“

ELi viitenumber: PDO-DE-A1274-AM03 – 18.12.2025

1.   Nimetus(ed)

„Rheinhessen“

2.   Geograafilise tähise tüüp

☑

KPN

☐

KGT

☐

GT

3.   Riik, kuhu määratletud geograafiline piirkond kuulub

Saksamaa

4.   Põllumajandustoote klassifikatsioon vastavalt kombineeritud nomenklatuuri rubriigile ja koodile, nagu on osutatud määruse (EL) 2024/1143 artikli 6 lõikes 1

2204 – Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv

5.   Määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas loetletud viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

5.	Kvaliteetvahuvein

8.	Poolvahuvein

6.   Veini või veinide kirjeldus

Viinamarjasaadus

Valge kvaliteetvein

Organoleptilised omadused

Visuaalne välimus

Veinide värvus on tavaliselt kahvatu- kuni õlgkollane, sageli roheliste varjunditega.

Lõhn

Õrna veinivalmistamise tulemusena on neile veinidele iseloomulikud esmased kollaste ja troopiliste puuviljade aroomid, mõnikord ka lillelised muskaatpähkli noodid, täpselt tasakaalustatud magusus ja happesus ning värske ja selge organoleptiline mulje.

Maitse

Viinamarjasordist „Weißer Riesling“ valmistatud veinid kajastavad eriti hästi Rheinhesseni eri kasvukohtade vahelisi erinevusi. Veinidele on tavaliselt iseloomulik selge happesus ning mineraalsus ühenduses elegantsete puuviljadega.

Eelkõige tammevaatides või -tünnides laagerdunud veine iseloomustab sageli malolaktiline käärimine ja peened röstiaroomid.

Viinamarjasortide segust valmistatud veinid on tihti jääksuhkru tõttu poolmagusad.

Lisateave organoleptiliste omaduste kohta

Enamik veine valmistatakse ühest sordist ja neis väljendub sellest tulenevalt eri viinamarjasortide eripära.

Analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):	–
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):	–
Minimaalne üldhappesus:	–
Minimaalse üldhappesuse ühik:	–
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	–
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):	–

Lisateave analüütiliste omaduste kohta

Rikastamiseta toodetud kaitstud päritolunimetusega veini „Rheinhessen“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15 mahuprotsenti.

Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus ja minimaalne naturaalne viinamarjavirde mass:

Sordid „Morio Muskat“ ja „Weißer Riesling“: 7,5 mahuprotsenti üldalkoholi ja 60 Oechsle kraadi.

Kõik muud valged viinamarjasordid: 7,8 mahuprotsenti üldalkoholi ja 62 Oechsle kraadi.

Viinamarjavirde mass kääritamismahutis peab olema dokumenteeritud.

☑	Analüütilised näitajad, mis ei ole siin rubriigis esitatud, vastavad ELi õigusaktides sätestatud ülempiiridele.

Viinamarjasaadus

Punane kvaliteetvein

Organoleptilised omadused

Visuaalne välimus

Veinid on punase kuni sügavpunase värvusega, sageli sinaka ja violetse varjundiga.

Lõhn

Täidlastel veinidel võib lisaks kontsentreeritud punaste puuviljade lõhnadele olla vürtsikas ja suitsune aroom.

Maitse

Veinidele on iseloomulik punaste puuviljade ja marjade aroom. Keskmise täidlusega veinidel on pehme happesus ja tagasihoidlik tanniinistruktuur ning rikkalik puuviljasus.

Lisateave organoleptiliste omaduste kohta

Neid veine valmistatakse nii sordiveinina kui ka seguveinina.

Analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):	–
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):	–
Minimaalne üldhappesus:	–
Minimaalse üldhappesuse ühik:	–
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	–
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):	–

Lisateave analüütiliste omaduste kohta

Rikastamiseta toodetud kaitstud päritolunimetusega veini „Rheinhessen“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15 mahuprotsenti.

Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus ja minimaalne naturaalne viinamarjavirde mass:

„Blauer Portugieser“: 7,5 mahuprotsenti üldalkoholi ja 60 Oechsle kraadi.

„Dornfelder“: 8,8 mahuprotsenti üldalkoholi ja 68 Oechsle kraadi.

Kõik muud punased viinamarjasordid: 7,8 mahuprotsenti üldalkoholi ja 62 Oechsle kraadi.

Viinamarjavirde mass kääritamismahutis peab olema dokumenteeritud.

☑	Analüütilised näitajad, mis ei ole siin rubriigis esitatud, vastavad ELi õigusaktides sätestatud ülempiiridele.

Viinamarjasaadus

Roosa, Weißherbsti ja Blanc de Noiri kvaliteetvein

Organoleptilised omadused

Visuaalne välimus

Veinid on kahvatu- kuni helepunast värvi, Blanc de Noiri puhul valge veini värvi.

Lõhn

Veinid on tavaliselt keskmise täidlusega, kerge punaste puuviljade ja marjade aroomiga.

Maitse

Veinid on tavaliselt keskmise täidlusega, kerge punaste puuviljade ja marjade aroomiga ning värske ja elava happesusega.

Lisateave organoleptiliste omaduste kohta

Veinid on pressitud eranditult punastest viinamarjadest.

Analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):	–
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):	–
Minimaalne üldhappesus:	–
Minimaalse üldhappesuse ühik:	–
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	–
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):	–

Lisateave analüütiliste omaduste kohta

Rikastamiseta toodetud kaitstud päritolunimetusega veini „Rheinhessen“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15 mahuprotsenti.

Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus ja minimaalne naturaalne viinamarjavirde mass:

„Blauer Portugieser“: 7,5 mahuprotsenti üldalkoholi ja 60 Oechsle kraadi.

„Dornfelder“: 8,8 mahuprotsenti üldalkoholi ja 68 Oechsle kraadi.

Kõik muud punased viinamarjasordid: 7,8 mahuprotsenti üldalkoholi ja 62 Oechsle kraadi.

Viinamarjavirde mass kääritamismahutis peab olema dokumenteeritud.

☑	Analüütilised näitajad, mis ei ole siin rubriigis esitatud, vastavad ELi õigusaktides sätestatud ülempiiridele.

Viinamarjasaadus

Rotlingi kvaliteetvein

Organoleptilised omadused

Visuaalne välimus

Veinid on kahvatu- kuni erkpunast värvi, kuna need valmistatakse valgete ja punaste viinamarjade või virde segamise teel.

Lõhn

Tunda on kollaste ja punaste puuviljade aroome.

Maitse

Need on tavaliselt keskmise täidlusega ning nende maitses on tunda kollaste ja punaste puuviljade aroome.

Lisateave organoleptiliste omaduste kohta

Veinid valmistatakse valgete ja punaste viinamarjade või virde segamise teel.

Analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):	–
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):	–
Minimaalne üldhappesus:	–
Minimaalse üldhappesuse ühik:	–
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	–
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):	–

Lisateave analüütiliste omaduste kohta

Rikastamiseta toodetud kaitstud päritolunimetusega veini „Rheinhessen“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15 mahuprotsenti.

Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus ja minimaalne naturaalne viinamarjavirde mass:

Sordid „Morio Muskat“, „Blauer Portugieser“ ja „Weißer Riesling“: 7,5 mahuprotsenti üldalkoholi ja 60 Oechsle kraadi.

„Dornfelder“: 8,8 mahuprotsenti üldalkoholi ja 68 Oechsle kraadi.

Kõik muud viinamarjasordid: 7,8 mahuprotsenti üldalkoholi ja 62 Oechsle kraadi.

Viinamarjavirde mass kääritamismahutis peab olema dokumenteeritud.

☑	Analüütilised näitajad, mis ei ole siin rubriigis esitatud, vastavad ELi õigusaktides sätestatud ülempiiridele.

Viinamarjasaadus

Kvaliteediklassi Kabinett kuuluv vein (Prädikatswein Kabinett)

Organoleptilised omadused

Visuaalne välimus

Kvaliteediklassi Kabinett kuuluvatel valgetel veinidel on tavaliselt roheliste varjunditega helekollasest kuni tugeva kollaseni ning kvaliteediklassi Kabinett kuuluvad punased veinid on sageli heleda kirsipunase kuni tumeda leedrimarja värvusega.

Lõhn

Nendel enamjaolt puuviljastel ja värsketel veinidel on tavaliselt äratuntav viinamarjasordi eripära.

Maitse

Veinid on peened ja elavad, tavaliselt mõõduka alkoholisisaldusega, värske happesuse ja tuntava veinisusega.

Lisateave organoleptiliste omaduste kohta

–

Analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):	–
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):	–
Minimaalne üldhappesus:	–
Minimaalse üldhappesuse ühik:	–
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	–
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):	–

Lisateave analüütiliste omaduste kohta

Rikastamiseta toodetud kaitstud päritolunimetusega veini „Rheinhessen“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15 mahuprotsenti.

Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus ja minimaalne naturaalne viinamarjavirde mass:

Sordid „Müller Thurgau“, „Weißer Riesling“ ja „Grüner Silvaner“: 9,5 mahuprotsenti üldalkoholi ja 73 Oechsle kraadi.

Kõik muud viinamarjasordid: 10,0 mahuprotsenti üldalkoholi ja 76 Oechsle kraadi.

Viinamarjavirde mass kääritamismahutis peab olema dokumenteeritud.

☑	Analüütilised näitajad, mis ei ole siin rubriigis esitatud, vastavad ELi õigusaktides sätestatud ülempiiridele.

Viinamarjasaadus

Kvaliteediklassi Spätlese kuuluv vein (Prädikatswein Spätlese)

Organoleptilised omadused

Visuaalne välimus

Kvaliteediklassi Spätlese kuuluvate valgete veinide värvus on tavaliselt õlgkollane, kuid võib kalduda ka kuldseni. Kvaliteediklassi Spätlese kuuluvate punaste veinide värvus on tavaliselt kergelt kirsipunane kuni sügav tume leedripunane.

Lõhn

Tänu täielikult küpsete viinamarjade kasutamisele on veinid harmooniliselt täidlased.

Maitse

Veinidel on intensiivne, selge kollaste puuviljade maitse, mida sageli toetab ilmne puuviljaline magusus.

Lisateave organoleptiliste omaduste kohta

–

Analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):	–
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):	–
Minimaalne üldhappesus:	–
Minimaalse üldhappesuse ühik:	–
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	–
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):	–

Lisateave analüütiliste omaduste kohta

Rikastamiseta toodetud kaitstud päritolunimetusega veini „Rheinhessen“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15 mahuprotsenti.

Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus ja minimaalne naturaalne viinamarjavirde mass:

Sordid „Weißer Riesling“ ja „Grüner Silvaner“: 11,4 mahuprotsenti üldalkoholi ja 85 Oechsle kraadi.

Kõik muud viinamarjasordid: 12,2 mahuprotsenti üldalkoholi ja 90 Oechsle kraadi.

Viinamarjavirde mass kääritamismahutis peab olema dokumenteeritud.

☑	Analüütilised näitajad, mis ei ole siin rubriigis esitatud, vastavad ELi õigusaktides sätestatud ülempiiridele.

Viinamarjasaadus

Kvaliteediklassi Auslese kuuluv vein (Prädikatswein Auslese)

Organoleptilised omadused

Visuaalne välimus

Tänu täielikult küpsenud kuni üleküpsenud viinamarjade kasutamisele, mis ideaaljuhul on veel terved, saadakse valgetel veinidel enamasti kuldkollane värvus. Kvaliteediklassi Auslese kuuluvate veinide värvus on tavaliselt kergelt kirsipunane kuni sügav tume leedripunane.

Lõhn

Veinidel on selge kollaste ja troopiliste puuviljade maitse ja neil võib olla kuivatatud puuviljade aroom, mis veinide laagerdumisel intensiivistub.

Maitse

Eelkõige sordist „Riesling“ valmistatud veinide puhul kaasneb tavaliselt suure jääksuhkrusisaldusega selgelt tajutav happesus.

Lisateave organoleptiliste omaduste kohta

–

Analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):	–
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):	–
Minimaalne üldhappesus:	–
Minimaalse üldhappesuse ühik:	–
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	–
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):	–

Lisateave analüütiliste omaduste kohta

Rikastamiseta toodetud kaitstud päritolunimetusega veini „Rheinhessen“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15 mahuprotsenti.

Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus ja minimaalne naturaalne viinamarjavirde mass:

Sort „Weißer Riesling“: 12,5 mahuprotsenti üldalkoholi ja 92 Oechsle kraadi.

Sort „Grüner Silvaner“: 13,0 mahuprotsenti üldalkoholi ja 95 Oechsle kraadi.

Kõik muud viinamarjasordid: 13,8 mahuprotsenti üldalkoholi ja 100 Oechsle kraadi.

Viinamarjavirde mass kääritamismahutis peab olema dokumenteeritud.

☑	Analüütilised näitajad, mis ei ole siin rubriigis esitatud, vastavad ELi õigusaktides sätestatud ülempiiridele.

Viinamarjasaadus

Kvaliteediklassi Beerenauslese ja Trockenbeerenauslese kuuluv predikaatvein

Organoleptilised omadused

Visuaalne välimus

Veinid on valmistatud üleküpsenud, kuivatatud või väärishallitanud viinamarjadest ning neil on tavaliselt tumekuldne, pikema laagerdumise korral ka merevaigukollane värvus.

Lõhn

Rosinate, kuivatatud puuviljade ja mee kontsentreeritud aroomid ning ka vürtsikad noodid on tüüpilised. Kvaliteediklassi Trockenbeerenauslese kuuluvad veinid erinevad kvaliteediklassi Beerenauslese kuuluvatest veinidest suurema kontsentratsiooni ja aroomi suurema intensiivsuse poolest, mis on tingitud väärishallitusest.

Maitse

Maitset iseloomustab tavaliselt külluslik magusus ning alkoholisisaldus on väike kuni mõõdukas.

Lisateave organoleptiliste omaduste kohta

–

Analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):	–
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):	–
Minimaalne üldhappesus:	–
Minimaalse üldhappesuse ühik:	–
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	–
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):	–

Lisateave analüütiliste omaduste kohta

Rikastamiseta toodetud kaitstud päritolunimetusega veini „Rheinhessen“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15 mahuprotsenti.

Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus ja minimaalne naturaalne viinamarjavirde mass:

Kvaliteediklass Beerenauslese – kõik sordid: 16,9 mahuprotsenti üldalkoholi ja 120 Oechsle kraadi.

Kvaliteediklass Trockenbeerenauslese – kõik sordid: 21,5 mahuprotsenti üldalkoholi ja 150 Oechsle kraadi.

Viinamarjavirde mass kääritamismahutis peab olema dokumenteeritud.

☑	Analüütilised näitajad, mis ei ole siin rubriigis esitatud, vastavad ELi õigusaktides sätestatud ülempiiridele.

Viinamarjasaadus

Kvaliteediklassi Eiswein kuuluv predikaatvein

Organoleptilised omadused

Visuaalne välimus

Veinid on tavaliselt õlgkollase värvusega, suure puuviljase magususe ja kontsentreeritud happesusega.

Lõhn

Veinid on enamasti suure puuviljase magususe ja kontsentreeritud happesusega.

Maitse

Neid veine valmistatakse suures osas tervetest küpsetest viinamarjadest, mis saagikoristuse ja pressimise ajal on ilmastikutingimuste tõttu külmunud. Selle tulemusena saadakse tänu viinamarjades sisalduvate ainete kontsentreerumisele ilma väärishallituseta väga suur naturaalne alkoholisisaldus.

Lisateave organoleptiliste omaduste kohta

–

Analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):	–
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):	–
Minimaalne üldhappesus:	–
Minimaalse üldhappesuse ühik:	–
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	–
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):	–

Lisateave analüütiliste omaduste kohta

Rikastamiseta toodetud kaitstud päritolunimetusega veini „Rheinhessen“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15 mahuprotsenti.

Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus ja minimaalne naturaalne viinamarjavirde mass:

kõik viinamarjasordid: 16,9 mahuprotsenti üldalkoholi ja 120 Oechsle kraadi.

Viinamarjavirde mass kääritamismahutis peab olema dokumenteeritud.

☑	Analüütilised näitajad, mis ei ole siin rubriigis esitatud, vastavad ELi õigusaktides sätestatud ülempiiridele.

Viinamarjasaadus

Kvaliteetvahuvein

Organoleptilised omadused

Visuaalne välimus

Kvaliteetvahuveinid on kergelt vahutavad.

Lõhn

Kvaliteetvahuveine valmistatakse peamiselt sordiveinidena ja nende lõhna iseloomustab kasutatud viinamarjasort.

Crémant’i tüüpi vahuveinidel on sageli pehme ja kreemjas struktuur ning elegantne täidlus ja need on väga peenelt kihisevad.

Maitse

Kvaliteetvahuveine valmistatakse peamiselt sordiveinidena ja nende maitset iseloomustab kasutatud viinamarjasort.

Lisateave organoleptiliste omaduste kohta

–

Analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):	–
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):	–
Minimaalne üldhappesus:	–
Minimaalse üldhappesuse ühik:	–
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	–
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):	–

Lisateave analüütiliste omaduste kohta

Rikastamiseta toodetud kaitstud päritolunimetusega veini „Rheinhessen“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15 mahuprotsenti.

Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus ja minimaalne naturaalne viinamarjavirde mass:

kõik viinamarjasordid: 7,0 mahuprotsenti üldalkoholi ja 57 Oechsle kraadi.

Viinamarjavirde mass kääritamismahutis peab olema dokumenteeritud.

☑	Analüütilised näitajad, mis ei ole siin rubriigis esitatud, vastavad ELi õigusaktides sätestatud ülempiiridele.

Viinamarjasaadus

Poolvahuvein

Organoleptilised omadused

Visuaalne välimus

Poolvahuveinide värvus on valgete sortide kasutamise korral sageli rohekate varjunditega kahvatukollane kuni pärnaõiekollane, punaste sortide kasutamise korral neil roosa ja punane värvus.

Lõhn

Poolvahuveinid on värsked, puuviljased ja erksad.

Maitse

Poolvahuveinid on valmistatud peamiselt aromaatsetest sortidest, mis määravad nende maitse.

Lisateave organoleptiliste omaduste kohta

–

Analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):	–
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):	–
Minimaalne üldhappesus:	–
Minimaalse üldhappesuse ühik:	–
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	–
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):	–

Lisateave analüütiliste omaduste kohta

Rikastamiseta toodetud kaitstud päritolunimetusega veini „Rheinhessen“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15 mahuprotsenti.

Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus ja minimaalne naturaalne viinamarjavirde mass:

kõik viinamarjasordid: 7,0 mahuprotsenti üldalkoholi ja 57 Oechsle kraadi.

Viinamarjavirde mass kääritamismahutis peab olema dokumenteeritud.

☑	Analüütilised näitajad, mis ei ole siin rubriigis esitatud, vastavad ELi õigusaktides sätestatud ülempiiridele.

7.   Veinivalmistustavad

7.1.   Veini või veinide valmistamiseks kasutatavad konkreetsed veinivalmistustavad ja sellekohased vastavad piirangud

–

Ei kohaldata

7.2.   Maksimaalne saagikus

Kõik veinid/kategooriad/sordid/tüübid

Kõik tooted

Maksimaalne saagikus

Maksimaalne saagikus:	105
Maksimaalse saagikuse ühik:	hektoliitrit hektari kohta

8.   Andmed veiniviinamarjasordi või -sortide kohta, millest vein või veinid on valmistatud

—

Accent

—

Acolon

—	Adelfränkisch - Grüner Adelfränkisch, Grünedel, Verdet Blanc

—	Agostenga - Früher Leipziger

—

Albalonga

—	Alegrillo negro

—

Allegro

—	Alvarinho - Albarino, Albariño

—	Arnsburger

—	Auxerrois - Auxerrois Blanc, Auxerrois blanc, Pinot Auxerrois

—

Bacchus

—	Barbera - Sciaa

—

Baron

—	Bettlertraube

—	Blauburger

—	Blauer Frühburgunder - Frühburgunder, Madeleine Noir, Pinot Madeleine, Pinot Noir Précoce

—	Blauer Gänsfüßer - Gänsfüßer

—	Blauer Hängling

—	Blauer Limberger - Blaufränkisch, Lemberger, Limberger

—	Blauer Muskateller - Muscat a petits grains noirs

—	Blauer Portugieser - Portugieser

—	Blauer Silvaner

—	Blauer Spätburgunder - Clevner, Pinot Noir, Pinot noir, Pinot Nero, Pinot nero, Samtrot, Spätburgunder

—	Blauer Trollinger - Trollinger, Vernatsch, Schiava Grossa

—	Blauer Zweigelt - Rotburger, Zweigelt, Zweigeltrebe

—	Blütenmuskateller

—

Bolero

—

Bronner

—	Cabaret Noir

—	Cabernet Blanc

—	Cabernet Cantor

—	Cabernet Carbon

—	Cabernet Carol

—	Cabernet Cortis

—	Cabernet Cubin

—	Cabernet Dorio

—	Cabernet Dorsa

—	Cabernet Franc

—	Cabernet Jura

—	Cabernet Mitos

—	Cabernet Sauvignon

—

Cabertin

—	Calabrese - Nero d'Avola

—

Calandro

—	Calardis Blanc

—	Carménère - Carmenère

—	Chardonnay

—

Chatus

—	Chenin Blanc

—	Cumdeo Blanc

—	Cumdeo Rouge

—

Dakapo

—

Dalkauer

—

Deckrot

—

Divico

—

Domina

—	Donauriesling

—	Donauveltliner

—	Dornfelder

—	Dunkelfelder

—	Ehrenbreitsteiner

—	Ehrenfelser

—	Faberrebe - Faber

—

Felicia

—

Findling

—

Freisamer

—	Früher Malingre - Malinger

—	Früher Roter Malvasier - Früher Malvasier, Malvasier, Malvoisie

—

Furmint

—	Färbertraube

—	Gamay noir

—	Gelber Kleinberger

—	Gelber Muskateller - Moscato, Muscat, Muskat, Muscat blanc, Muscat Blanc, Muskateller

—	Gelber Orleans - Orleans

—

Glera

—

Gm 324 58

—	Gm 6423-12

—

Gm 6427-5

—

Gm 674-1

—

Gm 7217-5

—

Gm 789-10

—

Gm 7926-1

—	Gm 7941-11

—	Goldmuskateller

—	Goldriesling

—	Grenache noir - Grenache

—	Grüner Silvaner - Silvaner, Sylvaner

—	Grüner Veltliner - Veltliner

—	Grünfränkisch - Bormeo Verd

—

Hartblau

—

Hegel

—	Helfensteiner

—

Helios

—	Heroldrebe

—

Hibernal

—	Huxelrebe - Huxel

—

Hölder

—	Jakob Gerhardt blanc

—	Johanniter

—

Juwel

—

Kanzler

—

Kerner

—

Kernling

—	Kleiner Fränkischer Burgunder - Franc Pineau, Schwarzblauer Klevner

—	Lagrein - Blauer Lagrein, Lagrain

—

Laurot

—

Levitage

—	Malbec - Cot

—	Manzoni bianco

—	Mariensteiner

—	Marsanne blanche - Marsanne

—

Merlot

—

Merzling

—

Monarch

—	Morio Muskat - Morio-Muskat

—

Muscabona

—

Muscaris

—	Muskat Ottonel - Muskat-Ottonel

—	Muskat Trollinger - Muskat-Trollinger

—	Müller Thurgau - Rivaner, Müller-Thurgau

—	Müllerrebe - Pinot Meunier, Pinot meunier, Schwarzriesling

—	Nebbiolo - Prunent

—

Neronet

—

Nobling

—	Optima 113 - Optima

—	Orangentraube

—

Orion

—

Ortega

—

Osteiner

—

Palas

—

Perle

—	Petit Manseng

—	Petit Verdot

—	Petite Syrah

—	Phoenix - Phönix

—	Pinot Nova - Pinot nova

—

Pinotage

—

Pinotin

—

Piroso

—

Pollux

—	Primitivo - Zinfandel

—

Prinzipal

—

Prior

—

Reberger

—

Regent

—

Regner

—	Reichensteiner

—	Rheinfelder

—

Rieslaner

—

Rinot

—

Rondo

—	Rosa Chardonnay

—	Rosenmuskateller

—

Rotberger

—	Roter Elbling - Elbling Rouge, Elbling rouge

—	Roter Gutedel - Chasselas Rouge, Chasselas rouge, Fendant Roux

—	Roter Muskateller

—	Roter Müller Thurgau - Roter Müller-Thurgau

—	Roter Riesling

—	Roter Traminer - Gewürztraminer, Traminer

—	Roter Veltliner

—

Rubinet

—	Ruländer - Grauburgunder, Grauer Burgunder, Pinot Grigio, Pinot grigio, Pinot Gris, Pinot gris

—	Sangiovese - Nerino

—

Saphira

—	Satin Noir

—

Sauvignac

—	Sauvignon Blanc - Fumé Blanc, Muskat Silvaner

—	Sauvignon Cita

—	Sauvignon Gris

—	Sauvignon Gryn

—	Sauvignon Sary

—

Sauvitage

—	Savagnin Blanc - Weißer Traminer

—

Scheurebe

—	Schwarzblauer Riesling

—	Schwarzer Heunisch

—	Schwarzer Urban

—	Schönburger

—

Septimer

—	Siegerrebe - Sieger

—

Silcher

—

Sirius

—

Solaris

—	Souvignier Gris

—	St. Laurent - Sankt Laurent, Saint Laurent

—

Staufer

—	Syrah - Shiraz

—	Sémillon - Semillon blanc

—	Süßschwarz

—

Tannat

—	Tauberschwarz

—	Tempranillo

—	Trebbiano di Soave - Verdicchio bianco

—

VB 32-7

—	VB 91-26-5

—

Villaris

—	Viognier - Viogne

—	We 70-281-37

—

We S 503

—	Weißer Burgunder - Pinot Bianco, Pinot bianco, Pinot Blanc, Pinot blanc, Weißburgunder

—	Weißer Elbling - Elbling, Kleinberger

—	Weißer Gutedel - Chasselas, Chasselas Blanc, Chasselas blanc, Fendant, Fendant Blanc, Gutedel

—	Weißer Riesling - Klingelberger, Riesling, Rheinriesling, Riesling Renano, Riesling renano

—	Weißer Räuschling - Räuschling

—	Wildmuskat

—

Würzer

9.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Kaitstud päritolunimetusega hõlmatud piirkond piirneb põhjas ja idas Bingeni ja Wormsi vahel Reini jõe kaarega ning loodes Nahe jõega. Läänepiir kulgeb põhjast lõunasse piki järgmisi haldusüksusi: Bingen am Rhein, Grolsheim, Gensingen, Biebelsheim, Hackenheim, Volxheim, Frei-Laubersheim, Fürfeld, Tiefenthal, Stein-Bockenheim, Nieder-Wiesen, Bechenheim, Offenheim, Mauchenheim, Freimersheim, Flomborn, Ober-Flörsheim, Flörsheim-Dalsheim, Mölsheim, Wachenheim, Hohen-Sülzen ja Offstein kuni Wormsini lõunas.

Kaitstud päritolunimetuse piirkond hõlmab järgmiste omavalitsusüksuste viinamarjaistandusi: Albig, Alsheim, Alzey (Alzey, Dautenheim, Heimersheim, Weinheim), Appenheim, Armsheim (Armsheim, Schimsheim), Aspisheim, Badenheim, Bechenheim, Bechtheim, Bechtolsheim, Bermersheim (Landkreis Alzey-Worms), Bermersheim vor der Höhe, Biebelnheim, Biebelsheim, Bingen am Rhein (Bingen, Büdesheim, Dietersheim, Dromersheim, Gaulsheim, Kempten, Sponsheim), Bodenheim, Bornheim (Landkreis Alzey-Worms), Bubenheim (Landkreis Mainz-Bingen), Budenheim, Dalheim, Dexheim, Dienheim, Dintesheim, Dittelsheim-Heßloch (Dittelsheim, Heßloch), Dolgesheim, Dorn-Dürkheim, Eckelsheim, Eich, Eimsheim, Engelstadt, Ensheim, Eppelsheim, Erbes-Büdesheim, Esselborn, Essenheim, Flonheim (Flonheim, Uffhofen), Flörsheim-Dalsheim (Dalsheim, Nieder-Flörsheim), Flomborn, Framersheim, Frei-Laubersheim, Freimersheim (Landkreis Alzey-Worms), Frettenheim, Friesenheim, Fürfeld, Gabsheim, Gau-Algesheim, Gau-Bickelheim, Gau-Bischofsheim, Gau-Heppenheim, Gau-Odernheim (Gau-Köngernheim, Gau-Odernheim), Gau-Weinheim, Gensingen, Gimbsheim, Grolsheim, Gumbsheim, Gundersheim, Gundheim, Guntersblum, Hackenheim, Hahnheim, Hangen-Weisheim, Harxheim (Landkreis Mainz-Bingen), Hillesheim (Landkreis Mainz-Bingen), Hochborn, Hohen-Sülzen, Horrweiler, Ingelheim am Rhein (Groß-Winternheim, Heidesheim, Nieder-Ingelheim, Ober-Ingelheim, Wackernheim), Jugenheim in Rheinhessen, Kettenheim, Klein-Winternheim, Köngernheim, Lonsheim, Lörzweiler, Ludwigshöhe, Mainz (Bretzenheim, Drais, Ebersheim, Finthen, Hechtsheim, Laubenheim, Weisenau), Mauchenheim, Mettenheim, Mölsheim, Mommenheim, Monsheim (Kriegsheim, Monsheim), Monzernheim, Mörstadt, Nack, Nackenheim, Neu-Bamberg, Nieder-Hilbersheim, Nieder-Olm, Nieder-Wiesen, Nierstein (Nierstein, Schwabsburg), Ober-Flörsheim, Ober-Hilbersheim, Ober-Olm, Ockenheim, Offenheim, Offstein, Oppenheim, Osthofen, Partenheim, Pfaffen-Schwabenheim, Pleitersheim, Sankt Johann (Landkreis Mainz-Bingen), Saulheim (Nieder-Saulheim, Ober-Saulheim), Schornsheim, Schwabenheim an der Selz, Selzen, Siefersheim, Sörgenloch, Spiesheim, Sprendlingen, Stadecken-Elsheim (Elsheim, Stadecken), Stein-Bockenheim, Sulzheim, Tiefenthal (Landkreis Bad Kreuznach), Udenheim, Uelversheim, Undenheim, Vendersheim, Volxheim, Wachenheim (Landkreis Alzey-Worms), Wahlheim, Wallertheim (Wallertheim, Wißberg), Weinolsheim, Welgesheim, Wendelsheim, Westhofen, Wintersheim, Wolfsheim, Wöllstein, Wonsheim, Worms (Abenheim, Heppenheim, Herrnsheim, Hochheim, Horchheim, Leiselheim, Neuhausen, Pfeddersheim, Pfiffligheim, Rheindürckheim, Weinsheim, Wiesoppenheim, Worms), Wörrstadt (Rommersheim, Wörrstadt), Zornheim, Zotzenheim.

Täpne määratlus on näha kaartidelt, kus on maatükkide kaupa näidatud eespool nimetatud omavalitsusüksustes asuvad viinamarjaistandused. Kaarte saab vaadata aadressil www.ble.de/eu-qualitaetskennzeichen-wein.

Kvaliteetveine (Qualitätswein), predikaatveine (Prädikatswein), määratletud piirkondades toodetud vahuveine (Sekt b.A.) või määratletud piirkondades toodetud kvaliteetpoolvahuveine (Qualitätsperlwein b.A.), mis kannavad kaitstud nimetust „Rheinhessen“, võib toota muus piirkonnas kui määratud piirkond, kus viinamarjad korjati ja mis on märgitud etiketile, tingimusel et tootmispiirkond asub samal liidumaal või naaberliidumaal.

10.   Seos geograafilise piirkonnaga

Viinamarjasaaduste kategooria

1.

Vein

Seose kokkuvõte

Kõik kategooriad

Rheinhesseni viinamarjakasvatuspiirkonna ulatus on peaaegu identne Rheinhesseni lavamaa ja künklike aladega (Rheinhessisches Tafel- und Hügelland) ning Mainzi nõoga. Rheinhesseni pinnamoele on iseloomulikud vastupidavast lubjakivist platood, mis vahelduvad laiade orgude, laugete küngaste ja madalikega. Kõrgeimad platood asuvad 250–300 meetri kõrgusel merepinnast, samal ajal kui madalike kõrgus merepinnast on 100–150 meetrit. Viinamarjakasvatus on koondunud nõlvadele, kusjuures keskmine nõlvakalle on vaid umbes 7 %. Järskudel nõlvadel leidub viinamarjakasvatusi eelkõige Niersteini ümbruses ja Bingenis. Viinamarjad kasvavad keskmiselt 175 meetri kõrgusel merepinnast. Istandused on enamasti kagu- kuni edelasuunalised.

Rheinhesseni viinamarjakasvatuspiirkonnas on peamiselt tertsiaari- ja kvaternaariajastu setted, mis lasuvad Rotliegendi kivimitel. Need kivimid paljanduvad ainult Rheinhesseni edelaservas ja Niersteini lähedal (Niersteiner Horst). Suurem osa alast asub tertsiaariajastu kivimitel, mida katavad peamiselt kvaternaariajastu setted (lössitaoline savi, jõgede terrassisetted, lammisetted, nõlvasetted). Rheinhesseni platooalad on moodustunud tertsiaariajastu lubjakivist, samal ajal kui nõlva-, künka- ja madalikualad on välja kujunenud pehmematel tertsiaariajastu merglitel. Platooalade lubjakivi on tavaliselt kaetud lössiga, nõlvaaladel on lubjakivi ja merglid sageli kaetud lössi või nõlvasetetega, samas kui madalikualade merglid on kaetud lammi-, terrassi- või ümberjaotunud setetega. Rheinhesseni viinamarjakasvatuspiirkonna loodeosas Bingeni lähedal esinevad Devoni kvartsiidid ja savikildad. Mullatekke seisukohast on kõige olulisemad lähtesubstraadid löss või lössisavi. Rheinhesseni viinamarjakasvatuspiirkonna kliimat iseloomustab järgmine: Aasta keskmine temperatuur on ligikaudu 9,9 °C. Kasvuperioodi keskmine temperatuur on 14,6 °C. Madalama aasta keskmise temperatuuriga alad asuvad viinamarjakasvatuspiirkonna edelaosas Saari-Nahe jõgikonna piiril. Keskmised temperatuurid on iseloomulikud Rheinhesseni künklikele aladele, kõrgeim keskmine aastatemperatuur esineb aga Ülem-Reini alangu lähedal. Aasta keskmine sademete hulk on umbes 550 mm. Kasvuperioodil langeb keskmiselt 65 % (355 mm) aastasest sademete hulgast. Kasvuperioodil saavad Rheinhesseni viinapuud otsest päikesekiirgust umbes 650 000 WH/m2.

Viinamarjakasvatajad majandavad suuri ühtseid maatükke, see tähendab et maad on võimalik harida mehhaniseeritult ja ökonoomselt. Nad hindavad kõrgelt viinamarjasortide mitmekesisust ja nende sortide arengupotentsiaali, mida pakuvad erinevad mullaprofiilid, tänu millele saab tarbijatele pakkuda laia aroomide valikut. Veinisektor on viimase 20 aasta jooksul sisse saanud erilise hoo. Seda näitab noorte tipptootjate kasvav arv. Inimteguri mõju väljendub traditsioonilises viinamarjakasvatuses, mis ulatub sajandite taha.

11.   Kohaldatavad lisanõuded

Nõude/erandi pealkiri

Vein, kvaliteetvahuvein, poolvahuvein: märge traditsiooniliste nimetuste ja väiksemate geograafiliste üksuste kohta

Õigusraamistik

Riigisisesed õigusaktid

Täiendava nõude/erandi liik

Märgistamisega seotud lisasätted

Nõude/erandi kirjeldus

Enne kui toodete etikettidel tohib kasutada traditsioonilisi nimetusi, peavad kvaliteetveinid (Qualitätswein), predikaatveinid (Prädikatswein), määratletud piirkondades toodetud kvaliteetpoolvahuveinid (Qualitätsperlwein b. A.) ja määratletud piirkondades toodetud vahuveinid (Sekt b. A.) läbima ametliku kontrolli. Sellega seoses väljastatud kontrollnumber (amtliche Prüfungsnummer või A.P.-Nr.) peab olema märgitud etiketile. See asendab partii numbrit. Lisaks olemasolevale kaitstud veininimetusele peavad veinid ja veinitooted olema märgistatud ühega traditsioonilistest nimetustest: „Qualitätswein“ (millele võib olla lisatud märge „b.A.“), „Prädikatswein“ (millele on lisatud märge „Kabinett“, „Spätlese“, „Auslese“, „Beerenauslese“, „Trockenbeerenauslese“ või „Eiswein“), „Qualitätsperlwein“ (millele on lisatud märge „b.A.“), „Sekt b.A.“ või „Winzersekt“. Traditsiooniliste nimetuste (Classic, Liebfrau(en)milch, Riesling Hochgewächs või Weißherbst) märkimine on vabatahtlik.

Nimetuse kohustuslikke elemente võib kasutada vastavalt kohaldatavale seadusele.

Viinamarjaistanduste registris on lisaks väiksemate geograafiliste üksuste jaoks heakskiidetud alade, suurte viinamarjaistanduste ja üksikute viinamarjaistanduste ning avamaasüsteemide nimede loetelu.

Selles registris näidatakse kohtade ja alade piirid katastritunnuste alusel (piirkond, avamaa, avamaasüsteem, maatükk). Seda haldab Rheinland-Pfalzi põllumajanduskoda.

Viinamarjaistanduste registri loomine ja haldamine põhineb järgmistel õiguslikel alustel:

—	veiniseaduse („Weingesetz“) paragrahvi 23 lõiked 3 ja 4;

—	veinimääruse („Weinverordnung“) paragrahv 29;

—	liidumaa seadus paikade ja alade määramise ning viinamarjaistanduste registri kohta (viinamarjaistanduste seadus) („Landesgesetz über die Festsetzung von Lagen und Bereichen und über die Weinbergsrolle“ („Weinlagengesetz“));

—	liidumaa määruse vastutuse kohta veiniõigusaktide valdkonnas („Landesverordnung über Zuständigkeiten auf dem Gebiet des Weinrechts“) paragrahvi 2 lõige 16.

Väiksema geograafilise üksuse piire võib muuta üksnes veiniseaduse paragrahvis 22g sätestatud pädeva organisatsiooni nõusolekul. Veiniseaduse paragrahvi 22g kohane pädev organisatsioon peab kõigist muudatustest teavitama föderaalset põllumajandus- ja toiduametit (Bundesanstalt für Landwirtschaft und Ernährung – BLE).

Elektrooniline viide (URL) tootespetsifikaadi avaldamisele

https://www.ble.de/SharedDocs/Downloads/DE/Ernaehrung-Lebensmittel/EU-Qualitaetskennzeichen/Antraege/Rheinhessen-gU/Produktspezifikation.pdf?__blob=publicationFile

---

(1)  Komisjoni 30. oktoobri 2024. aasta delegeeritud määrus (EL) 2025/27, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2024/1143 geograafiliste tähiste, garanteeritud traditsiooniliste toodete ja vabatahtlike kvaliteedimõistete registreerimist ja kaitset käsitlevate eeskirjadega ning tunnistatakse kehtetuks delegeeritud määrus (EL) nr 664/2014 (ELT L, 2025/27, 15.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2025/27/oj).