Raportöör : Emil BOC (RO/EPP), Cluj-Napoca linnapea Viitedokument : Teatis „Oskuste liit“ COM(2025) 90 final MATI-hariduse strateegiline kava COM(2025) 89 final Teatis põhioskuste tegevuskava kohta COM(2025) 88 final

POLIITIKASOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE (EDASPIDI „KOMITEE“)

Territoriaalne ühtekuuluvus

1.

rõhutab, et oskustesse investeerimine on Euroopa pikaajalise konkurentsivõime, vastupanuvõime ja ühtekuuluvuse seisukohalt keskse tähtsusega, eriti kuna mõned piirkonnad seisavad silmitsi demograafiliste muutuste, suurenenud ülemaailmse konkurentsiga talentide pärast ning vajadusega tulla toime rohe- ja digipöördega. Selles lähenemisviisis tuleks arvesse võtta piirkondlikke erinevusi, pöörates erilist tähelepanu piirkondadele, keda ähvardab kõrvalejäämine;

2.

kinnitab veel kord seda, kui oluline on territoriaalne ühtekuuluvus, millega tagatakse võrdne juurdepääs oskuste arendamise eelistele kõigis piirkondades. Selleks on tarvis konkreetseid meetmeid, mille eesmärk on ületada maa-, äärepoolseimates ja vähem arenenud piirkondades struktuursed tõkked, nagu noorte väljaränne, piiratud tööhõivevõimalused ja haridustaristu puudujäägid;

3.

soovitab võtta vastu kohapõhised strateegiad, et viia oskuste arendamise algatused kooskõlla konkreetsete piirkondlike majandustingimuste ja demograafiliste oludega. Need strateegiad peaksid aktiivselt töötama selle nimel, et taaselustada kestlikud traditsioonilised majandussektorid, pöörata ümber noorte rändesuundumused ning edendada rändajate ja varjupaigataotlejate kiiret integratsiooniprotsessi;

4.

tunnustab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste otsustavat rolli ning rõhutab nende lähedust kodanikele ja nende ainulaadset suutlikkust kohandada haridusalgatusi kohalikele oludele. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid aktiivselt integreerima kõrgetasemelise digitehnoloogia kohalikku haridustaristusse, et tõhusalt reageerida piirkondlikele sotsiaal-majanduslikele oludele;

5.

märgib, et territoriaalsete erinevustega tegelemine sihipäraste ja piirkondade iseärasustele kohandatud investeeringute kaudu on väga oluline, eriti maa-, äärepoolseimates ja rahvastikukaoga piirkondades ning ebasoodsas olukorras olevates eeslinnades, kus taristu ei ole sageli piisav ja juurdepääs kvaliteetsele haridusele on piiratud ning mis kannatavad noorte väljarände all. Haridustaristu rõhutamine ja ühenduvuse parandamine on äärmiselt oluline, et pakkuda kõigile võrdseid võimalusi;

6.

soovitab tugevdada piirkondlikku konkurentsivõimet, viies kohaliku tööjõu koolitusprogrammid kooskõlla asjaomase piirkonna tööstuse tugevate külgede ja innovatsioonipotentsiaaliga, tagamaks, et tööjõu oskused on asjakohased ja väga nõutud;

7.

rõhutab, et oskuste liidu rakendamisel tuleb täielikult austada mitmetasandilise valitsemise ja partnerluse põhimõtet, tagades kohalike ja piirkondlike omavalitsuste sisulise kaasamise oskuste poliitika kujundamisse ja rakendamisse;

Haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamine

8.

kinnitab veel kord, et oluline on luua dünaamiliste avaliku ja erasektori partnerluste kaudu piirkondlikud oskuste ökosüsteemid, mille abil edendada koostööd kohalike omavalitsuste, haridusasutuste, ettevõtete ja innovatsioonikeskuste vahel. Need ökosüsteemid peaksid olema kooskõlas piirkondlike majandusprofiilidega, hõlbustades asjakohaste ja suure nõudlusega oskuste arendamist;

9.

leiab, et samal ajal peab oskuste liit olema kaasav. Haavatavatele rühmadele, sealhulgas naistele, noortele, rändajatele, puuetega inimestele ning maapiirkondade ja äärealade elanikele tuleb tagada võrdne juurdepääs täiendus- ja ümberõppe võimalustele, et kedagi ei jäetaks rohe- ja digipöördes kõrvale;

10.

juhib tähelepanu sellele, et haridus- ja koolitussüsteemid kogu Euroopas peavad omaks võtma digitaalse innovatsiooni, milles võetakse arvesse vastutustundliku kasutamise ja küberteadlikkuse aspekte, õppekavade ajakohastamist ning kaasaegsete õppemeetodite rakendamist. Need algatused on üliolulised, et õppijad saaksid omandada kindlad digioskused ja terviklikud MATI-oskused (matemaatika, teadus, tehnoloogia, inseneeria), mis on olulised tulevaseks eduks tööturul;

11.

tunnistab ülikoolide strateegilist tähtsust üksikisikute ettevalmistamisel uuteks kutsealasteks nõudmisteks, eelkõige MATI-valdkonnas, mis on tihedalt seotud rohelise ja digitaalse majandusega. Püüdes tegeleda praeguse pakilise oskuste nappusega, võib olla kasulik, kui ülikoolid uuendaksid ja kohandaksid koostöös erasektoriga oma õppekavasid ja koolitusmeetodeid, et prognoosida olukorda ja valmistada õppijaid ette tulevasteks rollideks, mis ei pruugi veel olemas olla;

12.

rõhutab, et eelkõige MATI-erialadel võib tööturu praeguste ja tulevaste nõudmiste jaoks olla kasulik kaasata ülikoole ja ettevõtteid, eelkõige VKEsid, strateegiliselt haridusreformi ja oskuste kohandamise jõupingutustesse;

13.

toonitab kutsehariduse ja -õppe edendamise tähtsust ning soovitab tegeleda süsteemsete ressursipiirangutega, edendada kutsehariduse ja -õppe atraktiivsust ning tasakaalustada kutseoskusi laiema pädevusega. Sellised reformid on vajalikud, et viia kutseharidus ja -õpe paremini vastavusse tööturu muutuvate vajadustega;

14.

juhib tähelepanu vajadusele ajakohastada haridus- ja koolitussüsteeme, investeerides digitaalsesse innovatsiooni, milles võetaks arvesse vastutustundliku kasutamise ja küberteadlikkuse aspekte, uuendades õppekavasid, tugevdades ettevõtete ja VKEde kaasamist ning kasutades kaasaegseid pedagoogilisi meetodeid;

15.

rõhutab tungivat vajadust tegeleda õpetajate nappusega, eelkõige MATI-valdkonnas, parandades õpetajate koolitust ja töötingimusi, kohandades õppeainete jaotust õppejõudude vahel vastavalt nende pädevustele, võttes arvesse õppekava sisu ja spetsialiseerumise taset, ning tõhustades nende sihipärast toetamist, et reageerida otseselt personalipuudusele õpetajate seas;

Tööturule kaasamine

16.

toonitab, et oluline on töötada välja kohandatud strateegiad, mille abil edendada haavatavate rühmade, nagu rändajate, pikaajaliste töötute ja eakate töötajate integreerimist tööturule. Need strateegiad peaksid hõlmama spetsiaalseid kogukonna tasandi taristuid ja tugisüsteeme, mis edendavad kaasavaid ja vastupidavaid tööturge;

17.

rõhutab tungivat vajadust tugevdada põhioskusi, sealhulgas kirja- ja arvutusoskust, digikirjaoskust, teaduslikke teadmisi ja kodanikuaktiivsust. Sellised oskused on ühiskonnas sisuka osalemise ja tööturule sisenemise alustalad, eriti üha keerukamas tehnoloogilises ja sotsiaalses kontekstis;

18.

rõhutab töökohapõhise õppe ja praktiliste kogemuste omandamise tähtsust. Komitee toonitab, et oluline on investeerida duaalõppesse, mis ühendab töökohapõhise õppe ja kutseõppeasutuste pakutava koolituse, tagades niimoodi eelkõige noortele ja haavatavatele inimestele juurdepääsu tööturule ning luues samal ajal sidemeid ettevõtete ja potentsiaalsete töötajate vahel;

19.

kordab, et õpetajate nappusega tegelemiseks on vaja kiireloomulisi meetmeid, eelkõige MATI-valdkonnas. Õpetajakoolituse kvaliteedi ja kutsealaste töötingimuste parandamine ning haridustöötajatele sihipärase toetuse pakkumine on olulised sammud jätkusuutlike haridustulemuste tagamiseks;

20.

toetab haavatavate rühmade, sealhulgas rändajate, pikaajaliste töötute ja eakate töötajate kaasamist tööturule sihipäraste koolitusprogrammide ja spetsiaalse kogukondliku tugitaristu kaudu;

Piirkondlik konkurentsivõime ja innovatsioon

21.

rõhutab vajadust lihtsustada ja paremini kooskõlastada ELi rahastamisvahendeid piirkondlike oskuste algatuste elluviimiseks ning pakkuda kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele tõhusat tehnilist tuge, et tagada piirkondlike oskuste strateegiate tõhus ja tulemuslik rakendamine;

22.

toonitab, et oluline on parandada kvalifikatsioonide ülekantavust ja tunnustamist kogu ELis, et edendada tööjõu liikuvust, võidelda ajude äravoolu vastu ja kasutada täielikult ära ühtse turu eeliseid ja talente piirkondlikus majanduses;

23.

rõhutab vajadust ELi rahastamisvahendite järele, et toetada ettevõtteid erinevate rühmade vajadustele vastavate tööprotsesside katsetamisel, nagu suurem paindlikkus, osalise tööajaga töötamine, oma töö korraldamise võimalus või oma töö korraldamine konsulteerimise alusel ning kultuuriliste muutuste programmide väljatöötamine, et hõlbustada rohkemate töötajate „sisseelamist“;

24.

rõhutab, et tervikliku ja andmepõhise lähenemisviisi kasutamine piirkondlikke oskusi puudutava teabe koondamisel võib märkimisväärselt parandada poliitikameetmete täpsust ning tagada reaalajas reageerimise piirkondliku tööturu nõudmistele;

25.

innustab piirkondadevahelist ja piiriülest koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel, et jagada parimaid tavasid, lahendada ühiselt probleeme, edendada üliõpilaste ja spetsialistide liikuvust ning luua vastupanuvõimelisi oskuste süsteeme, mille abil käsitleda ühiseid väljakutseid;

26.

soovitab sihipäraseid regionaalpoliitika meetmeid, mille eesmärk on leevendada ajude äravoolu, näiteks toetada eraalgatusi ning innustada akadeemiliste ringkondade, valitsuste ja tööstusharude vahelisi partnerlusi, mis võivad märkimisväärselt edendada piirkondlikku innovatsiooni ja hoida piirkonnas väärtuslikku inimkapitali;

27.

kutsub ELi üles seadma konkurentsivõime, vastupanuvõime ja sotsiaalse ühtekuuluvuse strateegilise planeerimise vallas sõnaselgelt prioriteediks oskuste arendamise ning tegelema väljakutsetega, mis on seotud ülemaailmse konkurentsiga oskustööliste pärast, samuti demograafiliste muutuste ning rohe- ja digiüleminekuga;

28.

nõuab ennetavat lähenemisviisi, et anda Euroopa tööjõule vajalikud oskused tööturu tulevaste nõudmiste jaoks, tegeledes selliste kriitiliste probleemidega nagu piirkondlikud erinevused, ebapiisavad põhioskused noorte ja täiskasvanute seas, ebapiisavad investeeringud kutseharidusse ja -õppesse ning takistused haavatavate elanikkonnarühmade tööturule kaasamisel;

29.

pooldab elukestvat õpet ja kaasavat hariduspoliitikat kui põhivahendeid Euroopa majandusliku julgeoleku tugevdamiseks ning piirkondade või sotsiaalsete rühmade tõrjutuse vältimiseks majanduse ümberkujundamise protsessis;

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste mõjuvõimu suurendamine

30.

toetab tihedamat koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsustega struktureeritud dialoogide kaudu, tagades, et ELi otsustusprotsessis võetakse laialdaselt arvesse erinevaid piirkondlikke vaatenurki ja kohalikke vajadusi ja juhindutakse neist;

31.

rõhutab, et haridus- ja koolituspoliitika peab olema paindlik ja kohanemisvõimeline ning reageerima kiiresti majanduslikele kõikumistele ja muutustele tööturul. Selline paindlikkus on äärmiselt oluline vastupanuvõimelise majandusarengu ja tööhõive säilitamiseks;

32.

toetab mitmekeelseid ja duaalseid haridussüsteeme, et parandada kultuuridevahelisi oskusi ja tööalast konkurentsivõimet, eelkõige piiriülestes piirkondades, valmistada inimesi ette erinevateks tööturgudeks Euroopa eri paigus ja edendada hariduse kaasavust;

33.

rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võtmerolli oskuste liidu strateegia rakendamisel, millele tuleb kasuks nende otsene kontakt kodanikega ja järelevalve kohaliku haridus- ja koolitustaristu üle;

34.

nõuab ennetavaid jõupingutusi, et hõlbustada tõhusaid piirkondlikke oskustealaseid partnerlusi ning edendada avaliku ja erasektori koostööd selgete mehhanismide ning piisava rahastamise ja haldustoe kaudu. See võimaldab kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel tõhusalt juhtida ja rakendada piirkondlikke oskuste arendamise strateegiaid;

35.

toonitab, et oluline on võimaldada kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel toetada kohaliku tasandi kohanemist rohe- ja digiüleminekuga, luues strateegilised partnerlused haridusasutuste, eraettevõtjate ja innovatsiooniklastrite vahel, suurendades seeläbi kohaliku tasandi suutlikkust nende üleminekute majanduslikus mõõtmes orienteeruda;

Elukestev õpe ja järjepidev kohanemine

36.

rõhutab, et tähtis on seada esikohale alusharidus ja lapsehoid, eelkõige ebasoodsas olukorras olevates kogukondades, et parandada põhioskuste arendamist ja pikaajalisi haridustulemusi;

37.

pooldab isiklike õppekontode rakendamise laiendamist, et suurendada elukestva õppe võimalusi ning hõlbustada oskuste täiendamist ja ümberõpet, mis on vajalik karjäärivõimaluste avardamiseks;

38.

soovitab suurendada investeeringuid mikrokvalifikatsioonitunnistustesse ja paindlikesse õppelahendustesse, mis pakuvad tööstuse vahetutele vajadustele vastavaid sihipäraseid oskusi;

39.

kutsub üles tugevdama soolise võrdõiguslikkuse algatusi MATI-valdkonnas sihipärase teavitustegevuse, sootundlike õpetamismeetodite ja karjäärialase toetamise kaudu, et märkimisväärselt suurendada naiste tööturul osalemist ja seal püsimist;

40.

rõhutab digitaalse turvalisuse, meediapädevuse ja küberturvalisuse alase hariduse edendamise tähtsust kõigil haridustasemetel, et valmistada inimesi ette turvaliseks osalemiseks digiühiskonnas;

41.

kutsub üles tegelema finants- ja ettevõtlusoskuste nappusega. Komitee toonitab vajadust investeerida algatustesse, mille eesmärk on parandada eelkõige noorte finantskirjaoskust, ning ettevõtlushariduse keskset rolli haridusasutustes, et edendada ettevõtlikku meelelaadi ning innovatsiooniks ja ettevõtete loomiseks vajalikke oskusi;

42.

pooldab eakate töötajate pideva õppimise ja tööturule integreerimise suuremat toetamist, kasutades ära nende kogemusi ja hõlbustades põlvkondadevahelist teadmussiiret;

43.

soovitab töötada välja terviklikud strateegiad mitteformaalse ja informaalse õppe kogemuste paremaks integreerimiseks ametlikesse kvalifikatsiooniraamistikesse, tunnustades erinevaid õppimisvõimalusi;

44.

juhib tähelepanu sellele, et oluline on suurendada haridussüsteemides riskivalmidust ja kriisidele reageerimise suutlikkust, et tagada hariduse pakkumise järjepidevus ja vastupidavus hädaolukordades, näiteks integreerides formaalse ja informaalse kliimaalase hariduse;

45.

toetab tõhusamate sidemete arendamist hariduse, teadusasutuste ja tööstuse vahel, seadmata seejuures ohtu haridusasutuste sõltumatust ja intellektuaalset terviklikkust, nii kiiresti arenevates tehnoloogiasektorites kui ka sotsiaalse ühtekuuluvuse olulistes valdkondades, et parandada praktiliste oskuste rakendamist ja innovatsiooni tulemusi.