Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52025IR0140

Euroopa Regioonide Komitee arvamus – Looduse arvestusühikute kavandamine: elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste edendamise raamistik

COR 2025/00140

ELT C, C/2025/6321, 3.12.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/6321/oj (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/6321/oj

European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

C-seeria


C/2025/6321

3.12.2025

Euroopa Regioonide Komitee arvamus – „Looduse arvestusühikute kavandamine: elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste edendamise raamistik“

(C/2025/6321)

Raportöör

:

Rastislav TRNKA (SK/EPP), Košice maavanem

POLIITIKASOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE (EDASPIDI „KOMITEE“)

Looduse arvestusühikud rahvusvahelises kontekstis

1.

rõhutab, et looduse arvestusühikud võivad ainult täiendada – ega või mitte kunagi asendada – ambitsioonikat avaliku sektori rahastust, siduvat reguleerimist ja jõustamist, mis jäävad elurikkuse kaitse nurgakiviks. Komitee toonitab, et looduse arvestusühikute kavades tuleb täielikult järgida ettevaatuspõhimõtet ja ökoloogilisi võimalusi ning tagada, et finantsinstrumendid ei seadustaks keskkonna hävitamist ega looks kahjulikke stiimuleid;

2.

toob esile asjaolu, et elurikkuse vähenemine ja looduse seisundi halvenemine on ühed tõsisemad keskkonna- ja majandusprobleemid, millega maailm praegu silmitsi seisab. Nende lahendamiseks on vaja uuenduslikke, süsteemseid ja detsentraliseeritud käsitlusviise, mis hõlmavad kõiki valitsustasandeid, sealhulgas piirkondi ja linnu, samuti kodanikke, haridus- ja koolitusasutusi, teaduskeskusi ja ettevõtlussektorit;

3.

rõhutab, et ELi looduskaitsenõuete, näiteks Natura 2000 ja looduse taastamise määruse rakendamine on õiguslikult kohustuslikud ülesanded, mida tuleb rahastada avaliku sektori vahenditest. Suurenenud on vajadus, et EL annaks märkimisväärse panuse nende arvestatava suurusega kulude rahastamisse;

4.

juhib tähelepanu Kunmingi-Montréali üleilmsele elurikkuse raamistikule, milles on võetud kohustus pöörata 2030. aastaks ümber 30 % elurikkuse vähenemisest. Komitee rõhutab eelkõige elurikkuse raamistiku 19. eesmärki eraldada igal aastal elurikkuse heaks 200 miljardit USA dollarit, muu hulgas selliste uuenduslike rahastamiskavade abil nagu looduse arvestusühikute kava. Komitee tõstab esile, et selliste rahastamiskavade jaoks on vaja tugevaid kaitsemeetmeid, läbipaistvust ja sõltumatut järelevalvet, et vältida rohepesu ja tagada, et need aitavad kaasa tegelikule ja mõõdetavale elurikkuse suurenemisele;

5.

rõhutab, et elurikkuse raamistik sisaldab esimest korda sõnaselget viidet Euroopa Regioonide Komiteele kui peamisele partnerile, kes aitab bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni raames ellu viia kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, linnade ja muude kohalike valitsusasutuste elurikkuse tegevuskava (2021–2030). Komitee toonitab, et tähtsad on kohaliku kogukonna juhitud kaitsestrateegiad, milles võetakse arvesse põlisrahvaste ja kohaliku elanikkonna õigusi, vajadusi ja teadmussüsteeme. Ta kutsub üles võimaldama põlisrahvaste, kohalike kogukondade ning noorte- ja kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemist konsultatsiooniprotsesside ja dialoogi kaudu, eelkõige looduse arvestusühikute kavade koostamisel ja jälgimisel, ning samal ajal tagama, et otsustuspädevus jääb asjaomastele ametiasutustele;

6.

toonitab, et elurikkuse kaitse jätkusuutlikuks rahastamiseks on vaja vahendeid mitmekesistada. Looduse arvestusühikud võivad täiendada riiklikke subsiidiume ja toetusi, ent need peavad olema eraldatud süsiniku arvestusühikutest ja heitkogustega kauplemise süsteemist ning neid ei tohi kasutada õiguslike kohustuste täitmiseks. Looduse arvestusühikud peavad olema konkreetsed, läbipaistvad ja põhinema selgetel kvaliteedikriteeriumidel (vastupidavus, ülekandumise vältimine), olema sõltumatu avaliku järelevalve all ning kooskõlas ettevaatuspõhimõtte ja mõjutatud kogukondade õigustega. Nende eesmärk on tõhustada elurikkuse kaitset piirkondlike lahenduste abil, mis ühendavad avaliku poliitika ja erasektori vabatahtlikud stiimulid;

7.

juhib tähelepanu sellele, et looduse taastamisse tehtavatel investeeringutel on tugev mitmekordistav mõju – näiteks märgalade või metsade taastamine mitte ainult ei toeta elurikkust, vaid suurendab ka kliimakerksust, leevendab üleujutusi, muudab metsad tulekahjude tekkimise ja leviku suhtes vastupidavamaks, hoogustab kohalikku ja piirkondlikku majandust ja turismisektorit väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate võimaluste suurendamise teel ning parandab rahvatervist ja kogukondade elukvaliteeti. Nagu nähtub mõnest uuringust, võivad need isegi toimida looduslike tõketena, mis aitavad kaasa strateegilise territoriaalse vastupanuvõime suurendamisele, eriti idapiirkondades;

8.

rõhutab, et tulevase keskkonna- ja maakasutuspoliitika raamistik peab hõlmama kõiki põllumajandus- ja metsatootjaid üle kogu ELi, olenemata põllumajandusettevõtte suurusest, struktuurist, tootmismudelist või geograafilisest piirkonnast. See peab kajastama sektori mitmekesisust ja tagama võrdse juurdepääsu, vältides liiga keerulisi mehhanisme, mis koormavad ebaproportsionaalselt väiksemaid või vähem spetsialiseerunud ettevõtteid;

9.

toonitab, et mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevate komisjoni ettepanekute arutamisel tuleb saavutada ELi looduskaitsenõuete rakendamiseks mõeldud rahalise toetuse oluline suurendamine. ELi toetus peab põhinema määratletud rakenduskuludel;

10.

väljendab heameelt looduse arvestusühikute kavade kasutamise üle maailmas ühena paljudest vahenditest, mis võivad aidata ületada elurikkuse rahastamisel esinevat finantspuudujääki. Näitena võib tuua Brasiilias Paraná osariigis elluviidava looduse arvestusühikute poliitika ja Ühendkuningriigis rakendatava elurikkuse netosuurenemise poliitika, samuti paljud teised, mida tutvustati 2024. aasta oktoobris Colombias Calis toimunud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 16. istungjärgul. Komiteel on heameel selle üle, et osa praegusi algatusi, nagu WWF France ja Wadapt, juba katsetavad mudeleid, mis ühendavad erakapitali konkreetsete ökoloogiliste meetmetega ja tulemuste avaliku aruandlusega;

11.

tõstab sellega seoses esile, et looduse arvestusühikute levitamine peab sõltuma nende päritolu- ja kasutamiskoha geograafilisest ühilduvusest, et säilitada meetmete ökoloogiline terviklikkus ja piirkondlik suunamine. Järelkauplemine peab olema rangelt piiratud ja arvestusühikute ülekandmine keskkonna poolest kokkusobimatute piirkondade vahel tuleb keelata. Kõiki kavasid tuleb hallata avalike ja läbipaistvate registrite kaudu ning need peavad näitama mõõdetavat panust kohalikku elurikkusse;

12.

rõhutab, et olemasolevad vahendid, nagu ökosüsteemiteenuste eest tehtavad maksed, näitavad, et stiimulipõhised lähenemisviisid võivad looduskapitali kaitsmisel ja taastamisel tuua avalikku hüve, eeldusel et neid toetavad tugevad kaitsemeetmed, läbipaistev juhtimine ja teaduslikult tõestatud metoodika, mis tagab mõõdetavad ökoloogilised tulemused;

13.

nõuab avalikke registreid, kohalikku valitsemist ning siduvaid keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid kaitsemeetmeid, sealhulgas põlisrahvaste ja mõjutatud kogukondade eelnevat vabatahtlikku ja teadvat nõusolekut ning kodanike tõelist osalemist looduse arvestusühikute väljatöötamise, rakendamise ja hindamise kõigis etappides. Komitee rõhutab, et ELis asuvad ettevõtted ei tohi kasutada ELi-siseste kestlikkusaruandluse nõuete täitmisel looduse arvestusühikuid maailma lõunapoolsetes riikides elluviidava hävitava tegevuse seadustamiseks;

ELi meetmed seoses looduse arvestusühikutega

14.

väljendab heameelt, et Euroopa Komisjon avaldas 7. juulil 2025 looduse arvestusühikute tegevuskava. Komitee tuletab siinkohal meelde komisjoni presidendi lubadust seada piirkonnad oma töö keskmesse ja toonitab selle suurt tähtsust looduspõhiste lahenduste, sealhulgas elurikkuse sertifitseerimise ja looduse arvestusühikute ühisel väljatöötamisel kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega;

15.

nõuab, et kõik looduse arvestusühikute mehhanismid sisaldaksid kaitsemeetmeid, et vältida maa hõivamist ja tagada maa jätkuv tootlik kasutamine. Meetmed peavad kaitsma põllumajanduslikke kogukondi väliste osalejate eest, kes omandavad maad üksnes spekulatiivsete või mittetootlike looduse arvestusühikute jaoks;

16.

juhib tähelepanu sellele, et ELi hinnangute kohaselt on ELis elurikkuse kaitsmiseks ja taastamiseks (nii nagu nõutakse elurikkuse strateegias aastani 2030) vaja vähemalt 48 miljardit eurot aastas. Kuid mulla- ja maaseiret hõlmava üldisema hinnangu kohaselt võivad rahastamisvajadused ulatuda kuni 65 miljardi euroni aastas ehk puudu jääb ligikaudu 37 miljardit eurot. Komitee rõhutab selles kontekstis riske seoses Euroopa Komisjoni 2025. aasta juuli ettepanekutega mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 kohta, mis ei vasta praegusel kujul mitmetasandilise valitsemise, partnerluse ja subsidiaarsuse aluspõhimõtetele. Komitee kordab, et looduse taastamise ja elurikkuse kaitsmisega seotud probleemide käsitlemiseks on vaja terviklikku lähenemisviisi avaliku ja erasektori investeeringutele kõigil tasanditel. Seoses sellega innustab komitee Euroopa Komisjoni tuginema järgmises mitmeaastases finantsraamistikus 2028–2034 edukale programmile LIFE;

17.

soovitab pidada looduse arvestusühikute raamistiku kehtestamist ELis strateegiliseks võimaluseks suunata nii avaliku kui ka erasektori investeeringuid konkreetsetesse elurikkuse kaitse ja taastamise meetmetesse, nagu kahjustatud elupaikade taastamine, ökoloogilise ühendatuse parandamine ja ökosüsteemi funktsioonide tõhustamine. Eriti puudutab see kõige haavatavamaid piirkondi, näiteks äärepoolseimaid piirkondi, sest kliimamuutused mõjutavad neid ebaproportsionaalsel määral, nende endeemiline elurikkus on kõrgel tasemel ja nende suutlikkus vapustustele vastu seista on väiksem. See lähenemisviis toetab ELi eesmärki suurendada looduskaitse rahastamist kooskõlas ELi elurikkuse strateegiaga aastani 2030 ning aitab täita üleilmsest elurikkuse raamistikust tulenevaid rahvusvahelisi kohustusi. Sertifitseerimist ja looduse arvestusühikuid tuleks käsitada ka ELi kliima- ja kohanemispoliitikat täiendava vahendina, millega luuakse stiimulite raamistik selliste looduspõhiste lahenduste rakendamiseks, millega kaasneb kasu elurikkusele, kliimamuutuste leevendamisele ja kliimakerksusele ning kohalikule ja piirkondlikule majandusele ning eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Komitee rõhutab, et looduse arvestusühikud ei tohi juhtida tähelepanu kõrvale looduse taastamise määruse ja sellega seotud ELi õigusaktide kohastelt siduvatelt taastamiseesmärkidelt, vaid peavad toimima kohaliku ja piirkondliku raamistikuga seotud lisavahendina kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, mis aitab kiirendada nende eesmärkide saavutamist;

18.

soovitab siduda looduse arvestusühikute projektid piirkondlike kliimamuutustele vastupanuvõime kavadega, sealhulgas varajase hoiatamise süsteemide, multifunktsionaalse rohelise taristu, veemajanduse looduspõhiste lahenduste ja kogukonna juhitud kohanemisprogrammide arendamisega;

19.

soovitab eelistada looduse arvestusühikute eraldamisel piirkondi ja kogukondi, kes seisavad silmitsi suuremate äärmuslike kliimariskidega, nagu üleujutused, põuad või metsatulekahjud, eesmärgiga tugevdada nende ökoloogilist, majanduslikku ja sotsiaalset vastupanuvõimet;

20.

rõhutab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on oluline roll keskkonnaeesmärkide seadmisel ja rakendamisel, sest nad on kõige lähemal aladele, kus toimuvad ökosüsteemi muutused ja kuhu on koondunud ökosüsteemide taastamiseks vajalik praktiline oskusteave. Komitee nõuab piisavaid avaliku sektori vahendeid ja tehnilist abi selle tagamiseks, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saaksid juhtida ökoloogilist taastamist erasektori toetusel;

21.

teeb ettepaneku kasutada looduse arvestusühikuid nii edukate kaitsemeetmete tugevdamise kui ka kohapõhise ökoloogilise parandamise vahendina, eelkõige keskkonnakoormusega piirkondades ja linnades, mis on sageli ka majanduslikult ja sotsiaalselt ebasoodsas olukorras ning lisaks kannatavad suure ebavõrdsuse, energiaostuvõimetuse või sotsiaalse tõrjutuse all. Looduse arvestusühikute süsteemid võiksid aidata neil piirkondadel ja linnadel leida uusi võimalusi kestlikuks arenguks ning luua kvaliteetseid keskkonnahoidlikke töökohti kooskõlas õiglase ülemineku ja ringmajanduse põhimõtetega. Samal ajal võiksid need toetada tööstustegevusest, kaevandamisest või pikaajalisest reostusest mõjutatud alade uuendamist ja taastamist;

22.

toetab looduse arvestusühikute tunnustamist äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi kohastes keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisaruandluse raamistikes, kus seeläbi luuakse selge stiimulite raamistik muu hulgas suure keskkonnajalajäljega ettevõtetele, ning nõuab nende läbipaistvat reguleerimist ja kontrollimist;

23.

väljendab suurt heameelt selliste katseprojektide kasutuselevõtu üle, millega toetatakse looduse arvestusühikuid tagasiostu tagatise mehhanismiga, mis on üks avaliku ja erasektori partnerluse põhimudel investeeringute kaasamiseks elurikkuse kaitsesse ja taastamisse. Komitee palub komisjonil käivitada veel palju selliseid kohalikul tasandil juhitavaid projekte, et katsetada, mis erinevates kohalikes või piirkondlikes oludes kõige paremini toimib, et vähendada elurikkusele avalduvat survet otseselt selle tekkekohas. Selleks peavad katseprojektid sisaldama meetmeid, mida on vaja tulemuste võrreldavuse tagamiseks, ning nii nende tulemused kui ka kulud tuleb avaldada, et sel viisil aidata poliitikat kujundada;

24.

kutsub Euroopa Komisjoni üles töötama katseprojektide tulemuste ja praktiliste kogemuste ning looduse arvestusühikute tegevuskavas esitatud meetmete põhjal välja etapiviisilise ja kohandatava ELi looduse arvestusühikute raamistiku. Vabatahtlik rakendamine liikmesriikides ja piirkondades peaks muutuma ühtlustatud ja potentsiaalselt siduvaks reguleerimiseks suure elurikkuse või suure ökoloogilise riskiga aladel;

25.

teeb ettepaneku, et raamistik põhineks keskkonnaalase terviklikkuse, saavutatud tulemuste järelkontrolli, läbipaistvuse ja sõltumatu auditi põhimõtetel ning et eelrahastamise suhtes kohaldataks ranget läbipaistvuskorda, muu hulgas nõuet, et arvestusühikuid eraldataks alles pärast tulemuste saavutamist ja kontrollimist. Lisaks tuleb rahastamisvajaduste arvutamisel võtta arvesse piirkondade haavatavusest tulenevaid raskendavaid tegureid, nagu kokkupuude äärmuslike ilmastikunähtustega, mulla degradeerumine, erosioon, elurikkuse vähenemine ja ökosüsteemide (nii maismaa- kui ka mereökosüsteemide) haavatavus;

26.

rõhutab, et kavandatud raamistik peab olema kooskõlas olemasolevate õigusaktidega, nagu keskkonnaalase arvepidamise raamistik, ELi taksonoomia, roheväidete direktiiv ja ELi elurikkuse direktiivid (nt elupaikade direktiiv ja linnudirektiiv), looduse taastamise määrus ning ELi süsiniku eemaldamise ja süsinikupõllunduse määrus. Komitee toonitab vajadust õigusselguse järele, et vältida olukorda, kus looduse arvestusühikud õõnestavad ELi õigusraamistikku või nõrgendavad keskkonnaalaseid eesmärke. Igas kavandatavas raamistikus tuleb arvesse võtta liikmesriikide õigusnorme, millega reguleeritakse keskkonna ja looduse arvestusühikute turgude toimimist, ning see peab olema kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkidega;

27.

soovitab tungivalt, et raamistik toetaks selliste kohalike ja piirkondlike strateegiate rakendamist, millega kehtestatakse konkreetsed meetmed elurikkuse kaitseks ja taastamiseks ning keskkonnaeesmärkide saavutamiseks riigi tasandist madalamal tasandil, ning looks nendega koostoimet. Selle tõhususe hindamisel ja kontrollimisel tuleks arvestusühikuid hinnata vastavalt kohalikes/piirkondlikes strateegiates kindlaks määratud prioriteeditasemele (riskitase), et kajastada nii ökoloogilist kui ka strateegilist tähtsust;

Looduse arvestusühikute haldamine ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll

28.

soovitab luua koordineerimismehhanismid, et toetada liikmesriike ning nende kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi looduse arvestusühikute kavade kasutuselevõtmisel. Muu hulgas tuleb töötada välja ühtlustatud metoodilised lähenemisviisid, tehnilised standardid ja parimate tavade vahetamise platvormid, et tagada läbipaistvus, selge juhtimine, kvaliteetne rakendamine, tulemustele suunatud lähenemisviis ja ulatuslik ühiskonna heakskiit, mis on nende mehhanismide usaldusväärse ja tõhusa toimimise eeltingimused;

29.

kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama piirkondade ja linnade rolli oluliste osalejatena rohepöördes ja looduskapitali kaitses, nagu on rõhutatud olulistes rahvusvahelistes looduse arvestusühikuid käsitlevates algatustes, nagu Rahvusvaheline Elurikkuse Arvestusühikute Nõuandekogu (IAPB), Maailma Majandusfoorum (WEF) ja Elurikkuse Arvestusühikute Liit (BCA);

30.

kutsub liikmesriike üles integreerima looduse arvestusühikute mehhanismid oma riiklikesse ja kohalikesse/piirkondlikesse keskkonna- ja kliimastrateegiatesse, kui see on asjakohane, ning looma tehnilise, haldus- ja kutsealase suutlikkuse, mida on vaja kohalike ja piirkondlike omavalitsuste toetamiseks nende kavade rakendamisel;

31.

soovitab, et looduse arvestusühikute kavad toetaksid tõhusat koostööd era- ja avaliku sektori vahel. Samal ajal tuleb tagada, et neile kohaldatakse ranget avalikku järelevalvet, mida pakuvad sõltumatud kohaliku/piirkondliku või riikliku tasandi keskkonnaasutused. Muu hulgas tuleb kasutada sertifitseerimist, registreid, teha üldsusele kättesaadavaks andmed iga projekti metoodika, rakendamise ja mõju kohta ning luua avaliku ja akadeemilise läbivaatamise võimalus. Tähtis on kehtestada asjakohased rahalised preemiad ja stiimulite mehhanismid kõigile sidusrühmadele, sealhulgas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning väiksematele osalejatele – nagu vabaühendused, maaomanikud ja -haldajad, kalurid, metsnikud, põllumajandustootjad, muud VKEd ja kohalikud elanikud –, kelle osalemine võib olla meetmete laiendamisel ja territoriaalse õigluse tagamisel otsustava tähtsusega;

32.

teeb ettepaneku, et looduse arvestusühikute süsteem peaks toetama programme, projekte või meetmeid, mis on kooskõlas riiklike või piirkondlike strateegiatega Natura 2000 võrgustiku rakendamiseks. Eelkõige peaksid arvestusühikud esmajärjekorras toetama selliseid kaitse-, regulatiiv-, seire-, koolitus- ja teabe levitamise meetmeid, mis on sätestatud tähtsusjärjestatud tegevuskavades, millega määratakse piirkondlikul või riiklikul tasandil kindlaks prioriteedid ja meetmed, mis on vajalikud elurikkuse kaitse eesmärkide saavutamiseks;

33.

nõuab, et looduse arvestusühikute kavadel oleks hariduslik ja keskkonnateadlikkuse aspekt, parandamaks üldsuse keskkonnateadlikkust ja edendamaks kaasvastutuse kultuuri elurikkuse kaitsmisel, eelkõige noorte, aga ka haridusasutuste ja kogukonna osalejate seas;

34.

teeb ettepaneku kohandada looduse arvestusühikute mehhanisme haavatavamate piirkondade, nagu äärepoolseimad piirkonnad, konkreetsele oludele, mida iseloomustab väiksem territoorium ja suur inimtekkeline surve ainulaadsetele ökosüsteemidele. See õigustab neile territooriumidele kohandatud arvestusühikute meetodite väljatöötamist, tunnistades nende ainulaadsete ökosüsteemide eriomast ja asendamatut väärtust ELis ja maailmas;

35.

teeb ettepaneku, et kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele antaks võimalus luua oma looduse arvestusühikute fonde ning et looduse arvestusühikute kavasid laiendataks järk-järgult süsteemiks, mis loob omavahendeid ja jaotab tulu, kusjuures õiglane osa jõuaks tagasi kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele;

36.

soovitab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tegutseksid looduse arvestusühikute mehhanismide aktiivsete haldajatena – kas väljastajatena (meetmete rakendamiseks) või projektide koordineerimise platvormidena ning vahendajatena investorite ja rakendajate vahel;

37.

märgib, et paljudel ELi piirkondadel ja linnadel on juba kogemusi ökosüsteemipõhiste projektidega, mida toetatakse sellistest programmidest nagu LIFE ja Horisont ning piiriülestest mehhanismidest, nagu Interreg. See loob aluse laienemiseks arvestusühikutepõhisesse raamistikku, kui see on asjakohane. Komitee rõhutab, et need programmid peavad alles jääma, luua tuleb koostoimet ja samas vältida dubleerimist looduse arvestusühikute kavaga. Säilima peab tugev avaliku sektori rahastamine ning looduse arvestusühikud peaksid olema täiendav rahastamisallikas, asendamata olemasolevat elurikkuse kaitseks ja taastamiseks antavat ELi toetust. Komitee on sellepärast väga mures, et Euroopa Komisjoni praegustes ettepanekutes mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 kohta ei ole programmi LIFE säilitatud, ning nõuab vähemalt samamahulise sihtotstarbelise vahendi loomist, mis võimaldab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste otsest rahastamist keskkonnaprobleemidega tegelemisel;

38.

teeb ettepaneku, et looduse arvestusühikute katseprojektid peaksid pakkuma tegelikke kogemusi selle kohta, millist kasu annavad arvestusühikud looduse kaitsmisel erinevates piirkondlikes oludes. See peaks hõlmama nii piirkondi kui ka linnu, mis kannatavad keskkonnaseisundi halvenemise all ning kus looduse taastamine võib tuua kõige vahetumat sünergilist kasu rahvatervisele, majandusele ja elanike elukvaliteedile, samuti muid näiteid, et pakkuda terviklikku lähenemisviisi looduse arvestusühikute potentsiaali arendamisele. Näidetena võib välja tuua algatused Slovakkia Košice piirkonnast (metsaökosüsteemide taastamine ja vee säilitamine linnastunud piirkondades), Saksamaa Baierimaalt (märgalade ja lammide taastamise projektid) või Madalmaadest (vee säilitamise ja maastiku taastamise programm „Jõele ruumi“);

Looduse arvestusühikute usaldusväärsuse põhimõtted

39.

rõhutab, et looduse arvestusühikud peavad täiendama tavapäraseid avaliku sektori looduskaitsemeetmeid ega tohi nõrgendada ELi keskkonnaalaseid õigusakte. Samal ajal peavad need olema kooskõlas kohalikul ja piirkondlikul tasandil olemasolevate keskkonna- ja arengustrateegiatega ning tugevdama nende rakendamist, toetades neid sel eesmärgil piisava kavandamis-, rakendamis- ja tulemuste kontrollimise suutlikkusega;

40.

soovitab looduse arvestusühikute raamistiku kavandamisel hõlmata põlvkondadevahelise võrdsuse põhimõtted tagamaks, et praegused otsused ei kahjusta tulevasi põlvkondi;

41.

kutsub üles kasutama arvestusühikuid selleks, et toetada ökoloogilisi lisameetmeid, sealhulgas ökoloogilise taastamise ja säilitamise (aktiivseid või passiivseid) meetmeid, kui on reaalne looduspärandi halvenemise ja/või kadumise oht ning lähtestsenaariumi kohaselt olukord paraneb, erinevalt olukorrast kui meetmeid ei võeta. Samuti tuleb neist saadavat kasu kvantifitseerida tunnustatud elurikkuse mõõdiku või näitaja abil ja kontrollida vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud sertifitseerimismeetoditele ning neid eraldada üksnes tõendatava positiivse mõju korral. Arvestusühikuid tuleks eraldada tagantjärele, et vältida rohepesu ohtu ning tagada kooskõla leevendamise ja elurikkuse netokasvu põhimõtetega. Komitee toonitab, et looduse kaitsmine ja taastamine peavad jääma leevendushierarhia nurgakiviks. Kuigi elurikkuse netokasv on oluline eesmärk, ei tohi selle järgimisest saada õigustus keskkonnaseisundi eelnevale halvenemisele või kompenseerimistavadele;

42.

peab vajalikuks, et koostöös toimuvaks rakendamiseks eraldataks jätkuvalt asjakohaseid ELi avaliku sektori vahendeid. Looduse arvestusühikud võivad anda väärtusliku panuse looduskaitsesse, et rahastada vabatahtlikke meetmeid, mis lähevad kaugemale ELi looduskaitsenõuetest ja muudest liikmesriikide looduskaitsealastest õigusaktidest. Õiguslikult siduvaid ülesandeid tuleb siiski toetada riiklikest vahenditest, sest ainult sel viisil on võimalik tagada planeerimiskindlus ja usaldusväärsus;

43.

tunnistab, et kuigi looduse ja süsiniku arvestusühikud võivad koos kaasa aidata keskkonnaeesmärkide saavutamisele, on oluline neid kontseptuaalselt ja funktsionaalselt eristada. Nende kahe koostoime on soovitav seal, kus keskkonnakasu läbipaistvalt kumuleerub, kuid komitee hoiatab selle eest, et neid ei käsitataks teineteist asendavatena, sest see võib kahjustada konkreetseid looduskaitse eesmärke. Erinevalt süsiniku arvestusühikutest, mis selleks, et neid saaks pidada õiguspäraseks, peavad pakkuma täiendavust, tuleks looduse arvestusühikute abil toetada ka ökosüsteemide säilitamist ja heade tavade jätkumist;

44.

rõhutab, et looduse arvestusühikuid ei tohiks kasutada kompenseerimismehhanismina, vaid pigem vahendina positiivse ökoloogilise panuse andmiseks, mille eesmärk on luua elurikkuse netokasvu tunnustatud mõõdikute kasutamise abil;

45.

juhib tähelepanu sellele, et igasugune keskkonnakahju ja selle kompenseerimise võrdlus on teaduslikult piiratud. Seepärast peaks arvestusühikute süsteem olema eelkõige vahend keskkonna säilitamise ja taastamise toetamiseks, mitte keskkonnahävingu kompenseerimiseks;

46.

nõuab, et arvestusühikute kavad oleksid rangelt tulemuspõhised ning järelevalve-, aruandlus- ja kontrollimenetluste abil põhjendatud ja kooskõlas standarditega, mida võib ühtlustada selliste rahvusvaheliste algatustega nagu IAPB, WEF või BCA. Menetlus peab olema proportsionaalne projekti suuruse, eesmärkide ja riskidega, et mitte tekitada ebaproportsionaalset haldus- ja majanduslikku koormust;

47.

peab oluliseks, et loodud arvestusühikud kajastaksid võetud meetmeid (nt märgalade taastamine, kohalike metsade istutamine, maakasutusviisi muutmine, metsamajandus), võttes arvesse ökoloogilisi vajadusi, majandusarengu taset, seireks ja kontrollimiseks vajalike andmete kättesaadavust ning hinnangut arvestusühiku pikaajalisele jätkusuutlikkusele, et hõlbustada turu koostalitusvõimet ja arendamist;

48.

rõhutab, et looduse arvestusühikute kavades tuleks vältida selliste piirangute kehtestamist, mis põhjustavad põllumajanduse või metsanduse tootlikkuse vähenemist. Tuleks hoopis soodustada tavasid, mis ühendavad elurikkuse säilitamise ja taastamise kestliku maakasutusega, pakkudes võimalusi uute sissetulekute loomiseks;

49.

soovitab hinnata, kuidas võivad looduse arvestusühikute projektid mõjutada toiduga kindlustatust, vee õiglast kättesaadavust ja piirkondlikku toidualast sõltumatust, et hoida ära tootmise ümberpaigutamist, mis kahjustab kohalikke kogukondi või väiketootjaid;

50.

soovitab luua õiglased mehhanismid arvestusühikute müügist saadava tulu jaotamiseks, eelkõige projektide puhul, mis hõlmavad mitmeid sidusrühmi ja pikaajalist keskkonnasäästlikkust, näiteks pikaajaliste lepingute või servituutide alusel. Võimaluse korral tuleb suurendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist;

51.

teeb ettepaneku lisada Euroopa looduse arvestusühikuid käsitlevasse õigusraamistikku tulu õiglane jaotamine ja haavatavate kogukondade esikohale seadmine;

52.

rõhutab, et looduse arvestusühikute järelturu loomist võiks kaaluda tulevikus tingimusel, et see ei nõrgenda ELi üldist elurikkust ega piirkondlikku suunitlust, ei too kaasa finantsspekulatsioone ega sekku olemasolevatesse elurikkuse meetmetesse ELis. Komitee soovitab seega, et järelkauplemine võiks piirduda kindlaksmääratud osaga kõigist väljaantud arvestusühikutest. Komitee kutsub üles kehtestama mehhanismid, mis võimaldavad arvestusühikutega kauplemist üksnes keskkonnaalaste kohustuste täitmiseks, ning soovitab luua sõltumatu järelevalveasutuse, et jälgida arvestusühikute vooge, kontrollida nende tegelikku ökoloogilist väärtust ning tagada süsteemi läbipaistvus üldsuse ja süsteemi üldise usaldusväärsuse huvides;

53.

väljendab valmisolekut teha koostööd ja panustada aktiivselt ELi looduse arvestusühikute kavasid käsitleva poliitika väljatöötamisel uue ELi looduse arvestusühikute eksperdirühma raames, pakkudes oma eksperditeadmisi ja territoriaalsete osalejate võrgustikku, ning soovitab selliseid kavasid ELi keskkonnaalase ümberkujundamise ühe võimaliku sambana.

Brüssel, 14. oktoober 2025

Euroopa Regioonide Komitee

president

Kata TÜTTŐ


ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/6321/oj

ISSN 1977-0898 (electronic edition)


Top