52025IE0856

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 52025IE0856 - EN

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 52025IE0856

Help

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus — ELi ja Ühendkuningriigi suhete tulevik: kaubandus- ja koostöölepingu läbivaatamine kodanikuühiskonna seisukohast 2026. aastal (omaalgatuslik arvamus)

EESC 2025/00856

ELT C, C/2025/5144, 28.10.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/5144/oj (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/5144/oj

HTML

PDF - authentic OJ

e-signature

How to verify the authenticity of the Official Journal

Euroopa Liidu
Teataja

C-seeria

C/2025/5144

28.10.2025

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus

ELi ja Ühendkuningriigi suhete tulevik: kaubandus- ja koostöölepingu läbivaatamine kodanikuühiskonna seisukohast 2026. aastal

(omaalgatuslik arvamus)

(C/2025/5144)

Raportöör:

Tanja BUZEK

Kaasraportöör:

Peter BYRNE

Nõustajad	Elena CRASTA (raportööri nõustaja) Jonathan PEEL (kaasraportööri nõustaja)
Täiskogu otsus	23.1.2025
Õiguslik alus	kodukorra artikli 52 lõige 2
Vastutav sektsioon	välissuhete sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	12.6.2025
Vastuvõtmine täiskogus	16.7.2025
Täiskogu istungjärk nr	598
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	147/0/2

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Liidu erilised suhted Ühendkuningriigiga erinevad kõigist teistest kaubandus- ja poliitilistest suhetest, sest tegemist on ühiste huvide, väärtuste ja vaadetega kaubanduspartneritega, keda iseloomustavad geograafiline lähedus ning tugevad kodanikuühiskonna sidemed. Sageli unustatakse, et kõigil suurematel Euroopa organisatsioonidel, kes esindavad ettevõtteid, ametiühinguid, tarbijaid ning sotsiaalseid, noorte või keskkonnahuvisid, on endiselt liikmeid ka Ühendkuningriigist.

1.2.

Nüüd on õige aeg süvendada ja ajakohastada ELi ja Ühendkuningriigi partnerlust, eriti uue geopoliitilise olukorra valguses. Kaubandus- ja koostöölepingu läbivaatamine 2026. aastal koos poliitiliste suhete taaskäivitamisega pärast mais toimunud ELi ja Ühendkuningriigi tippkohtumist võib tähistada olulist sammu Brexiti-järgsete suhete arengus. Eesmärk peab olema stabiilne, prognoositav ja koostööl põhinev partnerlus, olenemata võimul olevast poliitilisest enamusest.

1.3.

ELi ja Ühendkuningriigi tippkohtumine ning kaubandus- ja koostöölepingu läbivaatamine peavad nüüd tooma konkreetseid täiustusi ja võimalusi kõigile. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt tippkohtumisest tulenevate uute võimaluste üle, eelkõige eeskirjade ja standardite dünaamilise ühtlustamise, kaubanduse ja kalandusega seonduva kindluse ja prognoositavuse ning programmiga „Erasmus+“ taasühinemise ja tulevase noortekogemuste programmi väljavaate üle. Käesolev arvamus peaks olema suunanäitajaks ELi ja Ühendkuningriigi institutsioonilistele osalejatele tulevase tööprogrammi ühise tegevuskava väljatöötamisel.

1.4.

ELi ja Ühendkuningriigi sisenõuanderühmad tuleks kaasata kaubandus- ja koostöölepingu läbivaatamisse ja edasisse töösse, sest nad saavad anda olulise panuse mõlemalt poolt. Kuigi poolte jaoks on tähelepanu keskmes kaubanduslepingu rakendamine, siis meie kui kodanikuühiskond, st ettevõtjad, töötajad, tarbijad ja kodanikud, tunnetame selle lepingu mõju oma igapäevaelus. Lisaks kutsub komitee üles korraldama juhtide kohtumisega paralleelselt ELi ja Ühendkuningriigi sotsiaaldialoogi teemalise spetsiaalse tippkohtumise, et kaasata aruteludesse sotsiaalpartnerid.

1.5.

Tõhustatud regulatiivne koostöö mittetariifsete tõkete valdkonnas annab suurima võimaluse parandada kahepoolseid kaubandussuhteid. Mida lähedasemad on kaks regulatiivset korda, seda vähem tekib pingeid, ning see toob märkimisväärset kasu kõigile. Pidades silmas laiemat kaubandusest saadavat kasu, kiidab komitee heaks läbirääkimised ELi ja Ühendkuningriigi sanitaar- ja fütosanitaarlepingu üle ning rõhutab, et oluline on järgida ettevaatuspõhimõtet kui üht ELi põhiväärtust. Tarbijaõiguste jõustamine peaks kuuluma koostöömeetmete hulka ja võimaldama turujärelevalveasutustel tarbijaid ühiselt kaitsta. Spetsiaalne lahknevuste hindamise üksus peaks jälgima erinevusi koostöös sidusrühmadega ning ELi ja Ühendkuningriigi ühine portaal võiks pakkuda juurdepääsu ajakohastatud regulatiivsele teabele ja selgemaid suuniseid, eelkõige mõlema jurisdiktsiooni VKEdele.

1.6.

Vastastikuse tunnustamise tegevuskava edendamine vähendaks piirikontrolli ja optimeeriks kahepoolseid kaubavooge, mis omakorda soodustaks majanduskasvu ja töökohtade loomist. Mitmed muud kokkulepped peaksid hõlmama kutsekvalifikatsioone, kemikaale käsitlevaid standardeid ja vastavushindamise deklaratsioone. Need vähendavad kauplemiskulusid ja toetavad õigusnormide ühtlustamist. Piiriületusele kehtivaid dubleerivaid nõudeid tuleks võimalikult palju ühtlustada, et vältida ummikute suurenemist ja minimeerida võimalikke häireid.

1.7.

Teenuskaubandus pakub suurimat potentsiaali ELi ja Ühendkuningriigi suhete arendamiseks pärast Brexitit. Mida paremini kooskõlastatakse uued reguleerivad raamistikud piiriüleste teenuste hõlbustamiseks, seda suuremad on parema turulepääsu võimalused. Komitee kutsub tungivalt üles võtma meetmeid liikuvusega seotud probleemide lahendamiseks, eelkõige reformima Ühendkuningriigi viisasponsorluse süsteemi, et suurendada liikuvust ja ausat konkurentsi ELi ja Ühendkuningriigi teenuseosutajate vahel. Tulevastes liikuvuse teemalistes läbirääkimistes tuleb järgida tööalaseid õigusi käsitlevaid vastastikuseid kõrgeid standardeid ja soodustada nn võidujooksu tippu.

1.8.

Kaitsetaseme säilitamise ja võrdsete võimaluste klauslite säilitamine peab jääma poolte peamiseks prioriteediks. Sisenõuanderühmade nõuetele vastavuse järelevalve peab jätkuma katkematult. Selle eesmärgi saavutamiseks on tarvis korrapärast dialoogi, teabevahetust ja koostööd töötajate ja keskkonnaõiguste parandamiseks. Sellega peab kaasnema tõhus jõustamine. Sotsiaaldialoogi tugevdamiseks innustab komitee uurima võimalusi, kuidas hõlbustada Ühendkuningriigi töötajate osalemist Euroopa töönõukogudes.

1.9.

Kliimameetmed ja aktiivne tööstuspoliitika nõuavad õigusaktide ja poliitikameetmete suuremat ühtlustamist. Komitee kiidab heaks mõlema poole heitkogustega kauplemise süsteemide omavahelise sidumise ning soovitab teha koostööd, et võimaldada vajalikke investeeringuid, toetamaks üleminekut puhtale energiale ja tööstusele.

1.10.

Tulevikukindel kaubandus- ja koostööleping peab hõlmama noorte perspektiivi ja kõrvaldama järk-järgult takistused, et aidata kasutada uusi võimalusi. Brexit ei tohi muutuda tulevaste põlvkondade jaoks nn uueks Berliini müüriks. Mõlema poole noored nõudsid tungivalt, et Ühendkuningriik ühineks uuesti programmiga „Erasmus+“, millega toetatakse ka kutse- ja töökohapõhist õpet. Selline töökohapõhine õpe peab vastama kvaliteetsetele ja inimväärsetele tingimustele ning sellest peavad kasu saama kõik noored ja noored töötajad, mitte ainult teatavad sektorid.

1.11.

Põhja-Iirimaa eristaatuse ja vastavate kaubandustingimuste kaitsmine. Komitee rõhutab 1998. aasta Belfasti kokkuleppe („suure reede kokkulepe“) keskset rolli vägivalla taaspuhkemise vältimisel. Komitee väljendab heameelt 2023. aasta Windsori raamistiku kaudu tehtud edusammude üle ning nõuab tungivalt, et Põhja-Iirimaa õiguste kitsenemise ärahoidmine jääks läbivaatamise keskmesse.

1.12.

Eesmärk peab olema ambitsioonikas läbivaatamine, mis ei piirdu pelgalt analüüsiga. Komitee kutsub pooli üles sõlmima kõikehõlmava(d) vastastikku kasuliku(d) lepingu(d), milles keskendutakse lahendamata küsimuste määratlemisele kaubandus- ja koostöölepingu lisades osutatud valdkondades. Kõik edasised kokkulepped peavad olema kooskõlas kaubandus- ja koostöölepingu põhimõtete üldise struktuuriga ning kohustusega tagada võrdsed võimalused ja sisenõuanderühmade järelevalve.

2. Omaalgatusliku arvamuse taust

2.1.

Kaubandus- ja koostöölepinguga kehtestatakse ELi ja Ühendkuningriigi kahepoolsete kaubandussuhete praegune õigusraamistik koos eristaatusega Põhja-Iirimaale. Vaatamata Brexitile on Ühendkuningriik endiselt potentsiaalne partner mitmesugustes valdkondades, sealhulgas keskkond, kliimamuutused, noortevahetused, tarbijate huvid ning välisjulgeolek ja kaitse.

2.2.

Ainulaadset suhet ELi ja Ühendkuningriigi vahel mõjutavad ka nende endiselt tugevad kodanikuühiskonna sidemed. Komitee on ELi ja Ühendkuningriigi järelevalvekomitee kaudu edendanud pärast Brexitit suhteid Ühendkuningriigi kodanikuühiskonnaga ja investeerinud uute suhete loomisse, tuginedes sellekohaste arvamuste järelmeetmetele. Kaubandus- ja koostöölepinguga loodi kaks kodanikuühiskonna organit nii ELis kui ka Ühendkuningriigis – sisenõuanderühmad –, mis peaksid jälgima lepingu rakendamist.

2.3.

Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni 2024.–2029. aasta poliitilistes suunistes väljendatakse selget pühendumust suhete tugevdamisele Ühendkuningriigiga ühist huvi pakkuvates küsimustes, nagu energia, julgeolek, vastupanuvõime ja inimestevahelised kontaktid. Kaubandus- ja koostöölepingu õiguslikult nõutavas läbivaatamises (viie aasta järel), mis on kavandatud 2026. aastaks, piirdutakse kehtivate sätete rakendamise hindamisega. Siiski peaks olema võimalik teha lepingusse ka põhimõttelisi parandusi. ELi ja Ühendkuningriigi esimesel tippkohtumisel 19. mail 2025 rõhutati uue strateegilise raamistiku potentsiaali pärast keerulisi aastaid.

2.4.

Tulevikku vaadates on käesoleva omaalgatusliku arvamuse keskne eesmärk tuua esile peamised probleemid, millega ettevõtjad, töötajad, tarbijad ja kodanikud silmitsi seisavad, ning juhtida tähelepanu valdkondadele, milles on vaja suhete parandamist, nagu ELi ja Ühendkuningriigi vaheline regulatiivne koostöö. Samuti peaks arvamus olema suunanäitajaks ELi ja Ühendkuningriigi institutsioonilistele osalejatele ühise tegevuskava väljatöötamisel 2025. aasta mais toimunud tippkohtumise järelmeetmena.

3. ELi ja Ühendkuningriigi kaubandussuhted pärast Brexitit

3.1.

ELi ja Ühendkuningriigi vahelised kaubandussuhted on mõlema poole jaoks endiselt väga olulised, sest need on mahult maailmas teisel kohal. Turulähedusest annab parema pildi see, et Ühendkuningriigi kaubavahetus nii kaupade kui teenuste osas on Saksamaa, Madalmaade, Prantsusmaa ja Iirimaaga endiselt suurem kui USA ja Hiinaga kokku (1). Samas väheneb kaubanduse intensiivsus Ühendkuningriigi tolliliidu ja ELi vahel Brexiti tõttu tulevikus eeldatavasti 15 % võrra (2).

3.2.

EL saab kasu oma integreeritud ühtsest turust ja eri riikidega sõlmitud sooduskaubanduslepingute võrgustikust, mis võimaldab juurdepääsu 448 miljoni elanikuga atraktiivsele turule. Ühendkuningriik on püüdnud sõlmida uusi kaubanduslepinguid väljaspool ELi (India, Uus-Meremaa) ja ühinenud Vaikse ookeani ülese partnerluse lepinguga (CPTPP), kuid tal on raskusi ELi sooduslepingutega võrdse mahu saavutamisel, kuna 68 miljoni elanikuga turg väljaspool ELi tolliliitu ei ole nii atraktiivne. Sellest tulenevalt on ELi kaubandusvõimalused paremad.

3.3.

Geopoliitiliste tegurite tõttu toimub ülemaailmse kaubanduse ümberstruktureerimine. Sellised majandusruumid nagu Hiina ja USA muudavad kaubandusstruktuure ning ebakindlus ja probleemid reeglitel põhineva korra saavutamisel suurenevad. EL ja Ühendkuningriik on sunnitud nende muutustega toime tulema. Nad peaksid tunnistama, et mõlema poole kaubanduspotentsiaal oli enne Brexitit suurem ning et tihedam kaubanduskoostöö tooks kasu mõlemale.

3.4.

Kaubandus- ja koostööleping reguleerib nüüd ELi ja Ühendkuningriigi kaubandust, säilitades tariifi- ja kvoodivaba kaubavahetuse, kuid ilma ELi liikmesusest tulenevate soodustusteta. Mõlemad pooled rakendavad vahendeid, mis kujundavad ümber nii kaupade kui ka inimeste piiriülese liikumise, ning sellel on eeldatavasti märkimisväärne mõju ettevõtete tegevusele ja majandusele. Ühendkuningriik on käivitanud oma piirikontrollimudeli (BTOM), mis hõlmab imporditud kaupade riskipõhist kontrolli. EL on valmistanud ette oma territooriumile sisenemise ja sealt lahkumise süsteemi (EES) kolmandate riikide kodanike jaoks ning Ühendkuningriik sellega samaväärse elektroonilise reisiloa (ETA).

3.5.

EESi ja ETA kahekordsed nõuded võivad suurendada ummikuid ELi ja Ühendkuningriigi peamistes piiripunktides, nii raudteel kui ka sadamates. Samuti võõranduvad pooled seeläbi veelgi enam neid ühendavast süsteemist ja see loob uusi takistusi suhtele.

3.6.

Kaubandus- ja koostöölepingu läbivaatamisega peaksid kaasnema mõlemale poolele hõlpsasti kättesaadavad kulude-tulude analüüsid, ideaaljuhul peaksid nad tegutsema ühiselt, et toetada poliitilisi argumente, uurides ühise kursi jätkamise eeliseid. Lisaks kaitseklauslite üle peetavatele läbirääkimistele tuleks näidata, milline oleks otsene majanduslik ja pikaajaline ühiskondlik kasu mõlemale poolele.

4. Strateegilise partnerluse ümberkorraldamine

4.1.

Dünaamilist hetkeseisu võiks kasutada kahepoolsete suhete ümberkorraldamiseks ja taaskäivitamiseks, eelkõige kaubandussuhete sujuvamaks muutmiseks, ambitsioonika julgeolekupakti tagamiseks, kodanikuõigustega seotud küsimuste lahendamiseks ja tihedama koostöö käivitamiseks muudes valdkondades.

4.2.

Pärast 2024. aasta valimisi on Ühendkuningriik kutsunud üles „taaskäivitamisele“ ning leppinud ELiga ühiselt kokku tugevdada koostööd sellistes valdkondades nagu majandus, energeetika, julgeolek ja vastupanuvõime. Esimene ELi ja Ühendkuningriigi kahepoolne tippkohtumine, mis toimus 19. mail Londonis, oli oluline samm Brexiti-järgsete suhete arendamisel ja teel strateegilise koostöö selge raamistiku suunas. See areng koos kaubandus- ja koostöölepingu läbivaatamisega 2026. aastal ja esilekerkivate geopoliitiliste vajadustega annab võimaluse süvendada ja ajakohastada ELi ja Ühendkuningriigi partnerlust. Arvestades mõnede tulevaste otsuste mõju töömaailmale, soovitab komitee korraldada juhtide kohtumisega paralleelselt ELi ja Ühendkuningriigi sotsiaaldialoogi teemalise spetsiaalse tippkohtumise, et tagada sotsiaalpartnerite kaasamine aruteludesse.

4.3.

Kuna kaubandus- ja koostööleping võimaldab suuresti tollivaba kaubandust ELi ja Ühendkuningriigi vahel, on tõhustatud koostöö mittetariifsete tõkete valdkonnas peamine võimalus kahepoolsete kaubandussuhete parandamiseks. Nüüd, kui Brexiti-järgsed turbulentsid on ületatud, on põhjendatud huvide pragmaatiline kohandamine, mis põhineb vastastikusel majanduslikul kasul ja ühistel geopoliitilistel prioriteetidel. Kuigi mõlemad pooled on jäänud kindlaks oma peamistele põhimõtetele (suveräänsus Ühendkuningriigi jaoks, ühtse turu terviklikkus ELi jaoks ja võrdsete võimaluste säilitamine), peavad praeguse lepingu muudatused kajastama uut koostöövaimu.

4.4.

Kaubandus- ja koostööleping sisaldab kõige uuenduslikumaid töö- ja keskkonnaklausleid, mida EL on kunagi oma kaubanduslepingutes läbi rääkinud: kaitse taseme säilitamise ja võrdsete võimaluste klauslid. Sisenõuanderühmadel on nendes küsimustes eriline roll. Komitee kutsub üles säilitama vastastikku ranged töötajate ja keskkonnaõiguste standardid Ühendkuningriigis ja ELis ning innustab edendama nn võidujooksu tippu, tuginedes nendele klauslitele. Mida lähedasemad on kaks regulatiivset korda, seda vähem tekib pingeid, ning see toob kõigile märkimisväärset kasu ja vähendab kaubandus- ja koostöölepingu teemaliste kohtuvaidluste ohtu.

4.5.

Ajakohastatud kaubandus- ja koostööleping võiks tuua mõlemale poolele konkreetset poliitilist kasu. ELi jaoks kaitseb leping ühtse turu aluseeskirju ja tugevdab liidu väliskaubanduspoliitika usaldusväärsust. Ühendkuningriigi jaoks võimaldab see paremat turulepääsu ja vähendab kaubanduspingeid. Mõlemad pooled saavad kasu suuremast prognoositavusest, majanduslikust stabiilsusest ja parematest võimalustest lahendada ühiseid probleeme nii teadusuuringute, julgeoleku kui ka kliimapoliitika valdkonnas. Mõlema poole suhted teiste oluliste kaubanduspartneritega, nagu USA, ei tohi kahjustada kaubandus- ja koostöölepingu aluspõhimõtteid ega stabiilsust.

4.6.

Geopoliitiline olukord on pärast Brexiti referendumit ning väljaastumislepingu ja kaubandus- ja koostöölepingu sõlmimist oluliselt muutunud. Optimaalne koostöö ja maksimaalne ühtlustamine ELi ja Ühendkuningriigi vahel muutub seetõttu kõigi meie kodanike jaoks ülioluliseks.

4.7.

Kõnealune kaubandus- ja koostöölepingu läbivaatamine annab võimaluse küpseks poliitiliseks lahenduseks, milles tunnustatakse konstruktiivse osalemise väärtust, nõudmata samas täielikku poliitilist integratsiooni. Ülemaailmses kontekstis, mida kujundavad majanduslik ebakindlus, sõda Euroopa mandril ja kasvavad geopoliitilised pinged, annaks läbivaadatud kaubandus- ja koostööleping märku sellest, et Ühendkuningriik ja EL on jätkuvalt pühendunud koostööle valdkondades, kus nende huvid ühtivad.

4.8.

Kaubandus- ja koostöölepingu läbivaatamisel ei tohiks eirata organiseeritud kodanikuühiskonna seisukohti, sest meie suudame tuua esile kaubandus- ja koostöölepingu puudusi või vajalikke parandusi rohujuure tasandilt. Kodanikuühiskonna tihedam kaasamine kogu protsessi vältel ja pärast seda võib aidata kujundada ELi ja Ühendkuningriigi tulevasi suhteid vähem politiseeritud viisil. Komitee leiab, et kaubandus- ja koostöölepinguga loodud sisenõuanderühmad on keskse tähtsusega, et tagada töötajate, ettevõtjate ja kodanikuühiskonna huvide tasakaalustatud esindatus.

5. Konkreetsed märkused

Kaubavahetus

5.1.

Ettevõtjatel peab olema võimalik läbida tollikontrollid kiiresti ja ilma liigse bürokraatiata.

5.2.

Tollid ja kvoodid: kaubandus- ja koostööleping võimaldab ELi ja Ühendkuningriigi vahelist tolli- ja kvoodivaba kaubandust tingimusel, et kaubad vastavad kokkulepitud päritolureeglitele ja muudele haldusnõuetele, mis on kehtestatud seetõttu, et Ühendkuningriik ei ole enam ELi siseturu osa. Kindlasti on tarvis vähendada nende haldusnõuete rakendamise takistusi mis tahes läbivaadatud lepingus, tingimusel, et Ühendkuningriigis on õigusnormide ühtlustamine piisav, et tagada ELi ja Ühendkuningriigi vahelise kaubanduse võimalikult sujuv toimimine.

5.3.

Mittetariifsed tõkked: hoolimata tollimaksuvabastustest on mittetariifsed tõkked (nt tollikontrollid) ja regulatiivsed erinevused toonud kaasa kahepoolsete kaubavoogude märkimisväärse vähenemise. Mida rohkem ühtlustavad Ühendkuningriik ja EL oma regulatiivset korda, seda suurem on võimalus neid mittetariifseid tõkkeid märkimisväärselt vähendada.

5.4.

Vastavushindamine: vastastikuse tunnustamise puudumine kahe süsteemi vahel muudab vastavusdeklaratsioonid keerukamaks. Kokkulepe selles valdkonnas väldiks tarbetut korduskontrollimist kõigi ELi standardite kohaselt sertifitseeritud toodete puhul, mis sisenevad Ühendkuningriigi turule, vähendades seeläbi nõuete täitmisega seotud kulusid.

Teenuskaubandus

5.5.

Teenuskaubandus pakub suurimat potentsiaali ELi ja Ühendkuningriigi suhete arendamiseks pärast Brexitit.

5.6.

Turulepääs: kaubandus- ja koostöölepinguga ei tagata teenustele samal tasemel juurdepääsu kui kaupade puhul. Tegevusloa saamise õiguse kaotamine on eriti mõjutanud finantsteenuste sektorit, mistõttu on piiriüleste teenuste hõlbustamiseks tarvis uusi õigusraamistikke. Mida rohkem need raamistikud ka selles valdkonnas ühtlustavad, seda suurem on potentsiaal paremaks turulepääsuks.

5.7.

E-kaubandus: Ühendkuningriigis kehtivad käibemaksukohustuslasena registreerimise künnised kujutavad endast mittetariifset takistust, mis raskendab ELi VKEdel müüa e-kaubanduse kaudu otse Ühendkuningriigi tarbijatele.

5.8.

Kutsekvalifikatsioonide tunnustamine: automaatne vastastikune tunnustamine ei kehti enam, tekitades takistusi spetsialistidele, kes soovivad töötada üle ELi ja Ühendkuningriigi piiride. Seda teemat tuleb lepingu läbivaatamisel iga kord käsitleda esmajärjekorras.

5.9.

Finantsteenused: 2023. aasta vastastikuse mõistmise memorandumiga loodi raamistik struktureeritud regulatiivseks koostööks finantsteenuste sektoris, mis praegu jääb kaubandus- ja koostöölepingu kohaldamisalast välja. Seda koostöö tugevdamise potentsiaali ei ole täielikult ära kasutatud. Koostööd, eelkõige kindlustussektoris, tuleks tugevdada.

5.10.

Teenuseosutajate liikuvus: praegune Ühendkuningriigi viisasponsorluse süsteem tööandjate jaoks suurendab kulusid Ühendkuningriigi ettevõtjatele, kes soovivad sõlmida teenuslepinguid ELi teenuseosutajatega. Komitee nõuab reforme, et suurendada liikuvust ja tagada aus konkurents ELi ja Ühendkuningriigi teenuseosutajate vahel.

5.11.

Transporditeenused: kuigi uute piirihaldusvahendite operatiivne mõju võib transpordiliikide lõikes erineda, on ELi ja Ühendkuningriigi piiripunktid ja meresadamad eriti haavatavad reisijateveo ülekoormuse ja operatiivprobleemide suhtes. Selleks, et tagada valmisolek uute vahendite kasutamiseks, on tarvis massilisi teabekampaaniaid reisijatele ja transpordiettevõtjatele, testimis- ja paindlikkusmeetmed, töötajate koolitamist ja rahastamisvahendeid.

Regulatiivne koostöö ja standardid

5.12.

Kuna kaubandus- ja koostööleping võimaldab suuresti tollivaba kaubandust ELi ja Ühendkuningriigi vahel, on tõhustatud koostöö mittetariifsete tõkete valdkonnas peamine võimalus kahepoolsete kaubandussuhete parandamiseks. Kuigi EL ja Ühendkuningriik järgivad oma regulatiivseid tegevuskavasid, võivad erinevused kujutada endast ohtu kaupade ja teenuste vabale liikumisele. Seega on regulatiivne koostöö vajalik, et vältida soovimatuid tagajärgi.

5.13.

Lahknevused: erinevused regulatiivsetes standardites on suurendanud ettevõtjate jaoks nõuete täitmisega seotud kulusid, eelkõige sellistes sektorites nagu kemikaalid ja ravimid.

5.14.

Võrdsed tingimused: kaubandus- ja koostööleping sisaldab sätteid ebaõiglaste konkurentsieeliste vältimiseks, tagades, et mõlemad pooled säilitavad ühised standardid sellistes valdkondades nagu töötajate õigused ja keskkonnakaitse. Nende sätete jälgimine ja jõustamine on väga oluline, kuna kaubandus- ja koostöölepingus on sätestatud, et Ühendkuningriigi EList väljaastumise ajal kehtinud kaitse tase tuleb säilitada.

5.15.

Tarbijaõigused: kaubandus- ja koostöölepinguga soodustatakse koostööd mitmesugustel teemadel, kuid mitte tarbijaõiguste jõustamise osas, mis tuleks lisada läbivaatamisse. Tehnilisi kaubandustõkkeid käsitlevaid kaubandus- ja koostöölepingu sätteid tuleb täielikult rakendada ning turujärelevalveasutused peavad suutma teha koostööd tarbijate kaitsmiseks.

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed

5.16.

Suurem kontroll ja sertifitseerimine: EL käsitleb Ühendkuningriiki praegu kolmanda riigina ja nõuab, et põllumajandlike toiduainete puhul teostataks sanitaar- ja fütosanitaarkontrolli, et vähendada bioturvalisuse riske. See muudatus on toonud kaasa vajaduse täiendavate dokumentide ja kontrollide järele, põhjustades eksportijatele viivitusi ja lisakulusid. Komitee väljendab heameelt ELi ja Ühendkuningriigi tippkohtumise kokkuleppe üle pidada läbirääkimisi põllumajandusliku toidutööstuse kokkuleppe üle, mille eesmärk on märkimisväärselt vähendada sanitaar- ja fütosanitaarsertifikaate ning loomade, loomsete saaduste, taimede ja taimsete saaduste liikumise kontrolle, ning soovitab lepingu kiiresti sõlmida. Ettevaatuspõhimõte on endiselt üks ELi põhiväärtusi ning see kajastub lepingu nõudes viia Ühendkuningriigi õigusaktid õigeaegselt ja dünaamiliselt vastavusse ELi eeskirjadega.

5.17.

Veterinaartöötajate nappus: suurenenud sertifitseerimisnõuded sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonnas on suurendanud vajadust veterinaararstide järele. Ühendkuningriigi suutlikkus neid nõudeid täita on siiski ebakindel, osaliselt ka veterinaarkvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise puudumise tõttu. See takistab kaubavooge EList Ühendkuningriiki ja aeglustab märkimisväärselt ELi saadetiste tarnimist Ühendkuningriiki.

5.18.

Põllumajandusliku toidutööstuse standardid: toidutarbimise standardid on ELis ja Ühendkuningriigis väga sarnased. EL ja Ühendkuningriik peaksid suhetes kolmandate kaubanduspartneritega vältima kaubandus- ja koostöölepinguga tagatud vastastikuste standardite ja põhimõtete võimalikku õõnestamist.

Töötajate õigused

5.19.

Kaubandus- ja koostöölepingu läbivaatamine peab jätkuvalt pakkuma häid võimalusi mõlema poole töötajatele.

5.20.

Komitee väljendab heameelt selle üle, et Ühendkuningriigis võeti vastu tööalaste õiguste seadus, millega tagatakse vastastikku kõrged standardid. Siiski on vaja täpsustada töövaidluskomisjoni tasusid, kollektiivse konsulteerimise õiguste (TUPE) muutmist, puhkusetasu lisamist töötaja tunni- või päevapalga hulka (rolled-up holiday pay) ja tööaja registreerimist käsitlevate ettepanekute seisu.

5.21.

Tuhanded töötajad Ühendkuningriigis võivad kaotada või on kaotanud juurdepääsu riikidevahelisele teabele ja konsultatsioonidele, millele neil on olnud õigus, paljudel juhtudel juba enam kui 20 aasta vältel. Puudub küll juriidiline kohustus hoida Ühendkuningriigi esindajaid Euroopa töönõukogudes, kuid kaubandus- ja koostöölepingu läbivaatamisel tuleks kiiresti kaaluda selle praktilisi tagajärgi. Töötajate kohalolek sõltub juhtkonna heast tahtest ning Ühendkuningriiki ja ühte liikmesriiki puudutavaid küsimusi ei peeta enam riikidevaheliseks, seega ei toimu teabevahetust ega konsulteerimist. Ei ole mingit garantiid, et Ühendkuningriigi tegevus jääb tulevaste Euroopa töönõukogude kohaldamisalasse. Võttes arvesse eespool nimetatud negatiivset mõju Euroopa töönõukogudele, soovitab komitee uurida võimalusi, kuidas hõlbustada Ühendkuningriigi töötajate osalemist Euroopa töönõukogudes, et tugevdada sotsiaaldialoogi.

5.22.

Komitee rõhutab ka, et oluline on vältida häireid Campo de Gibraltari töötajate igapäevaelus ning tagada nii ELi kui ka Ühendkuningriigi töötajate õiguste kaitse.

Võimalused kõigile

5.23.

Vaba liikumise lõpetamine on häirinud ärireise, töötajate tööalast konkurentsivõimet ning teadlaste, üliõpilas- ja noortevahetusi.

5.24.

Ajutised lähetused: uued eeskirjad mõjutavad sektoreid, mis sõltuvad lühiajalisest liikuvusest, ning pärsivad ELi kodanike (v.a Iirimaa kodanike) võimalusi töötada ja viibida Ühendkuningriigis.

5.25.

Tööalased võimalused: Ühendkuningriik on juba uuesti liitunud programmidega „Euroopa horisont“ ja Copernicus. Ühendkuningriigil on põhjust uuesti ühineda ka programmiga „Erasmus+“, millega toetatakse ka kutse- ja töökohapõhist õpet. Töökohapõhine õpe peaks vastama konkreetsetele kvaliteedikriteeriumidele ja inimväärsetele tingimustele. Komitee kutsub üles looma töötajatele, teadlastele, üliõpilastele ja praktikantidele uusi võimalusi, et parandada nende tööalast konkurentsivõimet.

5.26.

Noortevahetused: on oluline, et programmiga „Erasmus+“ loodud võimalused tooksid kasu noortele ja töötajatele, mitte ainult teatavatele sektoritele. Komitee kutsub üles järk-järgult kõrvaldama tõkkeid, mis takistavad noortel töötajatel uusi võimalusi kasutada.

5.27.

Mittediskrimineerimine: puuetega inimeste probleeme käsitletakse kaubandus- ja koostöölepingus vaid piiratud arvu sätete kaudu, sealhulgas sotsiaalkindlustuse koordineerimist käsitlevate sätete kaudu. Erivajadustega inimesed ei saa kindlasti liikuda ega reisida ilma tagatud abita. Tarvis on uurida ELi ja Ühendkuningriigi süsteemide koostalitlusvõimet seoses puudestaatuse vastastikuse tunnustamisega.

Regulatiivsed erinevused

5.28.

ELi ja Ühendkuningriigi vahel on paratamatult õiguslikud erinevused, mis tulenevad ühe või teise poole tegevusetusest või seadusandlikust tegevusest. Seepärast peaks Euroopa Komisjon looma eriüksuse, mis hindaks erinevusi ja jälgiks neid koostöös kõigi sidusrühmadega.

5.29.

Juurdepääs ajakohastatud regulatiivsele teabele, selgemad suunised ja otsekontaktid tolliasutustega: tarvis oleks ühist portaali, mis nõustaks eelkõige VKEsid mõlemas jurisdiktsioonis. Portaal oleks kasulik ka koostöö ja teabevahetuse arendamiseks ning usalduse loomiseks.

5.30.

Loomade heaolu standardid: sarnaselt meelestatud partneritena on ELil ja Ühendkuningriigil ainulaadne võimalus teha koostööd loomade heaolu ja taimetervise valdkonnas ning aidata kaasa selliste ühiste probleemide lahendamisele nagu antimikroobikumiresistentsuse suurenemine, zoonootiliste haiguste levik ja elurikkuse vähenemine.

5.31.

Kuigi kaubandus- ja koostöölepingus tunnistatakse seost loomade heaolu ja kestliku toidutootmise vahel, on regulatiivsetes lähenemisviisides tekkinud erinevusi. EL on rakendanud rangemaid standardeid sellistes valdkondades nagu pestitsiidid, samal ajal kui Ühendkuningriik on kehtestanud rangemad loomade heaolu standardid. Need erinevused raskendavad nõuete täitmist mõlemal turul tegutsevate ettevõtjate jaoks.

5.32.

Kemikaalide katsetamine: kemikaalide katsetamist käsitlevate andmete vastastikuse tunnustamise puudumine võib viia jõupingutuste dubleerimiseni, suurendada kulusid ja põhjustada loomkatsete arvu kasvu Ühendkuningriigis.

Põhja-Iirimaa

5.33.

Protokolliga on loodud ainulaadsed kaubandustingimused ja võetud kohustus mitte vähendada õigusi, mida tuleb jätkuvalt järgida.

5.34.

2023. aastal kiideti heaks Windsori raamistik, mille eesmärk oli sillutada teed võimu jagamise taastamisele Põhja-Iirimaal ning püüda lahendada mõningaid poliitilisi ja majanduslikke probleeme, kuid selle rakendamine ja tõhusus on mõnede elanikkonnarühmade seas endiselt vaieldav.

Brüssel, 16. juuli 2025

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Oliver RÖPKE

(1) https://www.gov.uk/government/statistics/trade-and-investment-core-statistics-book/trade-and-investment-core-statistics-book.

(2) Lisateavet leiate käesoleva arvamuse lisast: https://www.eesc.europa.eu/sites/default/files/2025-05/Annex-to-REX-600-Opinion.pdf.

ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/5144/oj

ISSN 1977-0898 (electronic edition)

Top

Choose the experimental features you want to try