—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus (1) (ühise turukorralduse määrus), mis on ELi koolipuuvilja-, -köögivilja-, piima- ja piimatoodete kava õiguslik alus,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse 14. juuli 2022. aasta Euroopa rakendamishinnangut „Implementation of the EU School Scheme for fruit, vegetables and milk products: a mid-term review“ (ELi koolipuuvilja, -köögivilja ja piimatoodete kava rakendamine),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrust (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid (2) ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. detsembri 2020. aasta määrust (EL) 2020/2220, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. ja 2022. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ning (EL) nr 1307/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja nende määruste kohaldamisega ning määrust (EL) nr 1308/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja sellise toetuse jaotamisega (3),

—

võttes arvesse komisjoni 3. novembri 2016. aasta rakendusmäärust (EL) 2017/39, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 kohaldamise eeskirjad seoses liidu toetusega, mida antakse haridusasutustes puu- ja köögivilja, banaanide ja piima tarnimiseks (4),

—

võttes arvesse komisjoni 3. novembri 2016. aasta delegeeritud määrust (EL) 2017/40, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 seoses liidu toetusega, mida antakse haridusasutustes puu- ja köögivilja, banaanide ja piima pakkumiseks (5), ning muudetakse komisjoni delegeeritud määrust (EL) nr 907/2014,

—

võttes arvesse komisjoni 7. juuli 2022. aasta rakendusotsust (EL) 2022/1187, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2022/493 koolipuuvilja ja -köögivilja ning koolipiima kava raames ajavahemikul 1. augustist 2022 kuni 31. juulini 2023 liikmesriikidele antava liidu toetuse lõplike eraldiste osas (6) ning mille eesmärk on olemasolevaid vahendeid täielikult ära kasutada ja lahendada koolikava rakendamisel tekkinud probleeme, mis tulenevad Ukrainast pärit laste sundrändest pärast Venemaa alustatud sõjalist agressiooni,

—

võttes arvesse komisjoni 20. mai 2020. aasta teatist „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ (COM(2020)0381),

—

võttes arvesse oma 20. oktoobri 2021. aasta resolutsiooni strateegia „Talust taldrikule“ kohta õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks (7),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrust (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist (8),

—

võttes arvesse komisjoni 19. aprilli 2021. aasta teatist mahetootmise arendamise tegevuskava kohta (COM(2021)0141),

—

võttes arvesse komisjoni 3. veebruari 2021. aasta teatist „Euroopa vähktõvevastase võitluse kava“ (COM(2021)0044),

—

võttes arvesse kontrollikoja 24. oktoobri 2011. aasta eriaruannet nr 10/2011 „Kas koolipiima ja koolipuuvilja programmid on mõjusad?“,

—

võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärke,

—

arvestades 16. novembri 2010. aasta otsust 5.COM 6.41, millega UNESCO vaimse kultuuripärandi konventsiooni valitsustevaheline komitee kiitis heaks Vahemere toitumistava kandmise inimkonna vaimse kultuuripärandi nimekirja,

—

võttes arvesse oma 29. aprilli 2021. aasta resolutsiooni Euroopa lastegarantii kohta (9),

—

võttes arvesse nõukogu 14. juuni 2021. aasta soovitust (EL) 2021/1004, millega luuakse Euroopa lastegarantii (10),

—

võttes arvesse Euroopa terviseküsitlusuuringut (EHIS 3. laine),

—

võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa laste rasvumise seireuuringut (WHO COSI) ja selle esimest viit uuringut, mis viidi läbi aastatel 2007–2020,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 54 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 lõike 1 punkti e ja 3. lisa,

—

võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A9-0096/2023),

A.

arvestades, et tervisliku, mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise edendamine koos tervisliku eluviisiga, sealhulgas füüsilise aktiivsusega, on järjest olulisemaks muutuv küsimus, mis peaks saama meie ühiskonnas esmatähtsaks; arvestades, et toitumise ja elustiili vahel on vaja terviklikku ja igakülgset lähenemisviisi; arvestades, et iga kolmas 6–9-aastane laps ELis on ülekaaluline või rasvunud (11); arvestades, et tervislik toitumine võib vähendada teatavate krooniliste haiguste ohtu; arvestades, et tervisliku toitumise edendamine on haigusi ennetav meede ja investeering rahvatervisesse;

B.

arvestades, et 53 % eurooplastest loetakse ülekaaluliseks (12); arvestades, et haridustasemega on seotud selge muster, mis näitab, et ülekaaluliste inimeste osakaal väheneb haridustaseme tõustes;

C.

arvestades, et alus kestlikule ja tervislikule ühiskonnale pannakse koolis;

D.

arvestades, et mitmekülgset, tasakaalustatud ja tervislikku toitumist propageeriv toitumisõpetus on tervislike tarbimisharjumuste edendamisel hädavajalik ja seetõttu tuleks seda kogu ELis tõhustada;

E.

arvestades, et kõigil koolilastel peaks olema võrdne ja õiglane juurdepääs tervislikele, toitvatele ja kestlikele toiduainetele;

F.

arvestades, et teadlikkuse suurendamine ja laste harimine kogu ELis sellistes küsimustes nagu kohalikud toiduahelad, hooajalisus, mahe- ja integreeritud põllumajandus, mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine, toiduga kindlustatus, kliimamuutused, loomade heaolu ning toidutootmise kestlikkus ja toidu raiskamine on äärmiselt tähtis;

G.

arvestades, et lastel võib olla oluline roll oma vanemate, sugulaste ja eakaaslaste teavitamisel ja teadlikkuse suurendamisel teadlikust, mitmekülgsest, tasakaalustatud ja kestlikust toitumisest ning tervislikust eluviisist;

H.

arvestades, et uuringute kohaselt vähendab värskete puu- ja köögiviljade tarbimine tasakaalustatud toitumise osana eluohtlike haiguste riski ja aitab leevendada toidusüsteemide keskkonnamõju; arvestades, et laste ja noorte puu- ja köögiviljade tarbimise tase ei ole rahuldav; arvestades, et eri Euroopa liikmesriikides tarbitavate puu- ja köögiviljade kogused on märkimisväärselt erinevad;

I.

arvestades, et WHO 2002. aasta aruandes märgiti, et vähene puu- ja köögiviljade tarbimine on üks kümnest peamisest riskitegurist, mis aitab kaasa teadaolevatest põhjustest tingitud suremusele;

J.

arvestades, et lastele ja noorukitele tervisliku, mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise tähtsust õpetavatel meetmetel võib olla positiivne mõju kogu ühiskonnale, eriti pikaajalises perspektiivis;

K.

arvestades, et ELis läheb hinnanguliselt 20 % kogu toodetud toidust kaduma või raisku, kusjuures kodumajapidamistes tekib üle poole kogu toidujäätmetest, millel on negatiivne sotsiaalne, majanduslik ja keskkonnaalane mõju; arvestades, et eakohased haridusmeetmed, mis soodustavad heade tavade kasutuselevõttu, võiksid pikaajalises perspektiivis toidujäätmete vähendamisele ELis oluliselt kaasa aidata;

L.

arvestades, et Vahemere toitumisviis on söömistava, mis põhineb tervislikel harjumustel ja toitumismustril, millel on suur kasu tervisele ja mida on tunnistanud ka teadusringkonnad;

M.

arvestades, et meetmed, mille eesmärk on pakkuda kõigile koolilastele, olenemata nende sotsiaal-majanduslikust taustast, tasuta juurdepääsu tervislikele toiduainetele, võivad avaldada kumulatiivset positiivset mõju laste füüsilisele ja vaimsele tervisele ning arengule ja sotsiaalsele heaolule; arvestades, et need meetmed võivad panna aluse säästvale tarbimisele hilisemas elus ning neil võib olla kaudne positiivne mõju ka kohalike kogukondade, eelkõige väikeste põllumajandusettevõtete ja põllumajanduslike pereettevõtete arengule;

N.

arvestades, et toidutootmise standardid ELis on maailma kõrgeimad ja rangeimad, eriti kestlikkuse suhtes;

O.

arvestades, et äärepoolseimatel piirkondadel, eelkõige saarestikualadel kaugete saartega, on selliste toiduainete korrapärase tarnimise tagamisel suuremad raskused;

P.

arvestades, et ELi koolipuuvilja, -köögivilja ja -piima kava tähtsust tuleks tõsta ja sellest programmist paremini teavitada, et see jõuaks rohkemate osalejateni;

Q.

arvestades, et kehvem toitumine ja terviseprobleemid, näiteks ülekaalulisus, on sagedamini levinud ebasoodsa sotsiaalmajandusliku taustaga laste seas;

R.

arvestades, et järelevalve ja hindamine on ELi koolipuuvilja, -köögivilja ja -piima kava nõuetekohase toimimise tagamiseks hädavajalik;