—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 11,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 349,

—

võttes arvesse komisjoni 25. juuli 2001. aasta teatist „Valge raamat – Euroopa avalik haldus“ (COM(2001)0428),

—

võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (1),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1022, millega kehtestatakse Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude püügi mitmeaastane kava ja muudetakse määrust (EL) nr 508/2014 (2),

—

võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus looduse taastamise kohta (COM(2022)0304),

—

võttes arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) juhendit kalavarude ühise majandamise tõhususe hindamiseks,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—

võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A9-0119/2023),

A.

arvestades, et ühine kalanduspoliitika (ÜKP) peaks tagama, et kalandustegevus aitab kaasa pikaajalisele keskkonnaalasele, majanduslikule ja sotsiaalsele kestlikkusele ning kalandussektori tootlikkuse suurendamisele ja rahuldava elatustaseme saavutamisele;

B.

arvestades, et ÜRO kestliku arengu 14. eesmärk on kestliku arengu saavutamiseks kaitsta ja kasutada kestlikult ookeane, meresid ja mereressursse; arvestades, et see hõlmab väikesemahulise püügiga tegelevatele kaluritele juurdepääsu tagamist mereressurssidele ja turgudele;

C.

arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1380/2013 (ühise kalanduspoliitika kohta) põhjenduses 14 on sätestatud, et „[ü]hise kalanduspoliitika juhtimisel on oluline juhinduda hea valitsemistava põhimõtetest“; arvestades, et neid põhimõtteid on üksikasjalikumalt kirjeldatud määruses, eriti artiklis 3, milles rõhutatakse otsuste tegemist parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal, pöörates erilist tähelepanu nõuandekomisjoni rollile, sidusrühmade laialdasele kaasamisele ja pikaajalisele perspektiivile;

D.

arvestades, et ühine majandamine saab toimida ainult siis, kui järgitakse subsidiaarsuse põhimõtet; arvestades, et Euroopa Liidul võiks olla hõlbustav roll ühise majandamise võimalikuks muutmisel;

E.

arvestades, et Euroopa roheline kokkulepe ja ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 sisaldavad konkreetseid kohustusi ja meetmeid, mille hulgas on laiema maismaa- ja merekaitsealade võrgustiku loomine kogu ELis koos Natura 2000 alade laiendamisega; arvestades, et kavandatavas ELi looduse taastamise määruses tehakse ettepanek kohaldada 2030. aastaks kõigi liikmesriikide suhtes õiguslikult siduvaid looduse taastamise eesmärke vähemalt 20 % ulatuses ELi maismaa- ja merealadest ning hõlmata lõpuks 2050. aastaks kõik taastamist vajavad ökosüsteemid;

F.

arvestades, et kalavarude ühise majandamise rakendamise kohta on liikmesriikides mitmeid edukaid näiteid, sealhulgas Hispaanias (Galicia, Kataloonia ja Andaluusia), Portugalis (Algarve ja Peniche-Nazaré), Rootsis (Kosterhavets), Madalmaades, Itaalias (Torre Guaceto), Prantsusmaal (Île de Sein ja CoGeCo projekt) ja Horvaatias (Telašćica ja Lastovo);

G.

arvestades, et arvukalt edulugusid on ka ELi kandidaatriikides, näiteks Türgis (ELi SMAP III projekt, mis viidi lõpule 2009. aastal Gökova lahes, ja järgmine projekt SAD-Rubicon), ja kolmandates riikides, näiteks Senegalis, kus toimub kaheksajala ja rohelise ebalangusti varude ühine majandamine, ning Aasia riikides, näiteks Bangladeshis, Kambodžas, Filipiinidel ja Sri Lankas;

H.

arvestades, et äärepoolseimad piirkonnad annavad ELi meremõõtmesse väga suure panuse, kuna nende ulatuslikud majandusvööndid moodustavad üle poole ELi majandusvööndist (3);

I.

arvestades, et peaaegu 80 % ELi elurikkusest asub hetkel ELi äärepoolseimates piirkondades ning ülemeremaades ja -territooriumidel (4);

J.

arvestades, et on vaja arvesse võtta väikesemahulise kalapüügi sektori eripära mõnes Euroopa piirkonnas, eelkõige äärepoolseimates piirkondades, kuna seal kasutatakse väiksema keskkonnamõjuga selektiivseid püügivahendeid; arvestades, et sektor on oluline rannikualade tööhõive tagamiseks ja kohalike kogukondade rahuldava elatustaseme tagamiseks (5);

K.

arvestades, et kalanduse ühise majandamise üldpõhimõtet saab hõlbustada toetuse ja suunistega nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil;

L.

arvestades, et mõnedel liikmesriikidel ja piirkondadel on olemas ühismajandamise õigusraamistik; arvestades, et seni puuduvad Euroopa tasandi õigusaktid ja on ainult üksikud vahendid, mis lihtsustavad ühismajandamismehhanismide rakendamist, isegi kui paljudes ELi liikmesriikides kasutatakse teatavate kalavarude majandamiseks ühist majandamist, kohaldades norme, mis on täielikult kooskõlas praeguse ÜKPga;

M.

arvestades, et mõnel juhul on traditsioonilise majandamise edukuse määr kalavarude parandamisel ja tööhõive säilitamisel olnud erinev;

N.

arvestades, et kalavarude majandamist ei saa eraldada muudest merekeskkonnaga ja rannikuala elanikkonnaga seotud aspektidest, näiteks majanduslikest, kultuurilistest ja sotsiaalsetest aspektidest, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2, milles määratakse kindlaks ÜKP eesmärgid, ja nagu on viidatud kogu selles määruses;

O.

arvestades, et merekeskkonna ja kalavarude kohta on raske andmeid ja teavet saada ja koguda; arvestades, et kalandussektori enda osalemine selles töös kõnealuse tegevusega tegelevate isikute otsese osalemise kaudu on oluline kõigi Euroopa tasandi avaliku ja erasektori teadusasutuste jaoks, nagu on sätestatud ühise kalanduspoliitika määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 25;

P.

arvestades, et kõigil eespool nimetatud ühise majandamise juhtudel on kaluri rolli muutmine passiivsest õigusnorme järgivast tegutsejast aktiivseks kalavarude majandamise eest vastutavaks tegutsejaks, kes järgib kokkulepitud norme, algatuste õnnestumise seisukohast väga oluline, sest need aitavad neid paremini mõista, neid kaitsta ja jälgida nende täitmist ning hallata oma püügimeetodeid ökosüsteemikeskselt ja mõista oma püügitegevuse tähtsust ökosüsteemides; arvestades, et kalurite rolli merekaitsjatena rõhutab näiteks nende panus sihipärasesse poliitikakujundamisse, mereprügi vähendamisse ja plasti kogumisse merel;

Q.

arvestades, et kalandussektoril, eelkõige väikesemahulisel kalapüügil, on merekeskkonna ja kalavarude seires oluline roll, kuna see pakub otsuste tegemiseks äärmiselt kasulikke ja asjakohaseid andmeid;

R.

arvestades, et ühiste kalavarude vastutustundliku kasutamise tagamiseks võetavate meetmete üle otsustamisel on vaja teadustööd, mis toodab korrapäraseid ja ajakohaseid andmeid, nagu on sätestatud ühise kalanduspoliitika määruse (EL) nr 1380/2013 artiklites 26 ja 27;

S.

arvestades, et tootlik ja pikaajaliselt kestlik süsteem peab olema bioloogiliselt terve ja tasakaalustatud, et tagada liikidevaheline tasakaal, mis võimaldab kalavarusid praegu ja tulevikus säilitada; arvestades, et selleks tuleb kasutada igale juhtumile kohandatud parimat olemasolevat kalavarude majandamise süsteemi, ning arvestades, et eespool nimetatud näidete põhjal on edu toonud ühismajandamissüsteemid;

T.

arvestades, et 2017. aastal tegeles Euroopas merel toimuva harrastuskalapüügiga hinnanguliselt vähemalt 9 miljonit inimest ja merel toimuva harrastuskalapüügi sektoris oli peaaegu 100 000 täistööajale taandatud töökohta, mille aastane majanduslik mõju oli kokku 10,5 miljardit eurot; arvestades, et harrastuskalurid on mere ja selle ressursside kasutajad; arvestades, et harrastuskalapüügi sektor pakub rannikukogukondadele majanduslikke võimalusi;

U.

arvestades, et Euroopa Liidu avalikku haldust käsitlevas valges raamatus märgitakse, et poliitika üle ei tohiks enam otsustada kõrgeimal tasandil, et ELi legitiimsus sõltub tema kodanike osalemisest, et liidu toimimise süsteem tuleb muuta läbipaistvamaks, kuna osalemine sõltub sellest, kas inimesed saavad osaleda avalikus mõttevahetuses, ning et selleks tuleb üldsust Euroopa küsimustest aktiivsemalt teavitada; arvestades, et valges raamatus tehakse ka ettepanek kaasata kohalike omavalitsuste ühendused otsuste tegemisse ja suurendada paindlikkust teatavate liidu poliitikavaldkondade rakendamisel, millel on tugev piirkondlik mõju; arvestades, et läbivaadatud ÜKPs võeti kasutusele piirkondadeks jaotamise kontseptsioon ja laiendati nõuandekomisjonide valikut sidusrühmadega konsulteerimisel;

V.

arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määruse (EL) 2019/1022 (millega kehtestatakse Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude püügi mitmeaastane kava) artikli 9 lõikes 10 on juba sätestatud, et „[m]ääruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 3 sätestatud hea valitsemistava põhimõtete kohaselt võivad liikmesriigid kava eesmärkide saavutamise nimel edendada kohalikul tasandil osalusmajandamise süsteeme“, kusjuures ühine majandamine on üks osalusmajandamise vorme;

W.

arvestades, et ühine majandamine on osalus- ja ühise vastutuse mudelina läbipaistvam ja proaktiivsem ning võrdselt demokraatlik ning aitab luua haridusalast sünergiat ühisvara haldamiseks ja vastutuskultuuri loomiseks, luues usaldusvõrgustikke, aidates vähendada konflikte ja võideldes vastumeelsuse vastu võtta kasutusele uuendusi kalavarude majandamises;

X.

arvestades, et kalurite organisatsioonidel, nagu cofradías, comités des pêches või prud’homies de pêcheurs, võib olla oluline roll ühismajandamissüsteemide väljatöötamisel ja elluviimisel; arvestades, et cofradías on mõnes liikmesriigi tootjaid esindavad pika traditsiooniga organisatsioonid, kellel on põhjapanev ühiskondlik roll rannikukogukondade säilitamisel; arvestades, et sellest hoolimata ei ole neid veel tunnustatud Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist (EMKVF) toetuse saamise tingimustele vastavate üksustena;

Y.

arvestades, et kaluritel kui peamistel sidusrühmadel ja tootjaorganisatsioonidel on keskne roll ÜKP põhieesmärkide saavutamisel toiduga kindlustatuse, maksimaalse jätkusuutliku saagikuse, kvootide haldamise, turustamise ja tehniliste kaitsemeetmete osas; arvestades, et lisaks on need hea näide kalavarude majandamisest ELis, kuna need kehtestavad majandamismeetmed kalurite ühisresolutsioonide kaudu, korraldavad püügitegevust kooskõlas turunõuetega ja teevad koostööd paljude sidusrühmadega, et rakendada majandamismeetmeid kohalikul tasandil;

Z.

arvestades, et naiste vähene esindatus ja kaasamine kalavarude majandamisse takistab kestlikkust ja arengut;