Teatis toorpiima koguste avaldamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (1) artikli 149 lõikele 5

(2020/C 73/01)

Aastaandmed (tuhandetes tonnides)
Toorpiima kogused  (*2)vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 149 lõikele 5
2018	Lehmad	Uted	Kitsed	Pühvlid
BE	4 178,00	0,00	41,00	0,00
BG	898,77	71,54	43,14	11,75
CZ	3 161,51	0,02  (*3)	0,05  (*3)	0,00
DK	5 615,20	0,00	0,00	0,00
DE	33 086,81	6,65	16,19	0,00
EE	796,90	0,00	0,70	0,00
IE	7 831,25	0,00	0,00	0,00
EL	654,80	851,70	338,40	0,00
ES	7 335,62	566,36	515,55	0,00
FR	25 054,77	317,59	639,90	0,00
HR	618,00	7,00	9,00	0,00
IT	12 339,75	485,11	61,99	244,79
CY	228,08	34,15	32,42	0,00
LV	980,20	0,00	2,70	0,00
LT	1 568,01	0,00	3,83	0,00
LU	407,62	0,05	3,22	0,00
HU	1 948,83	1,65	3,28	0,00
MT	40,41	1,89	0,93	0,00
NL	14 090,00	0,00	335,00	1,20
AT	3 821,19	12,69	26,11	0,00
PL	14 171,15	0,61	7,45	0,00
PT	1 939,67	72,57	28,05	0,00
RO	3 797,60	401,30	228,20	16,20
SI	628,93	0,62	1,68	0,00
SK	904,62	12,07	0,31	0,00
FI	2 397,88	0,00	0,00	0,00
SE	2 760,23	0,00	0,00	0,00
UK	15 488,11	0,00	0,00	0,00
EL 28	166 743,91	2 843,57	2 339,10	273,94

---

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(*1)  0,00: null või vähem kui 5 tonni.

(*2)  2018. aastal põllumajandusettevõtetes toodetud piim, EUROSTAT – NewCronos Products Obtained.

(*3)  Liikmesriikide poolt edastatud ja/või hinnanguline/arvutatud toodang.

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.9681 — Inflexion/ICG/Marston)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 73/02)

28. veebruaril 2020 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32020M9681 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

Euro vahetuskurss (1)

5. märts 2020

(2020/C 73/03)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1187
JPY	Jaapani jeen	119,63
DKK	Taani kroon	7,4712
GBP	Inglise nael	0,86670
SEK	Rootsi kroon	10,5915
CHF	Šveitsi frank	1,0663
ISK	Islandi kroon	142,20
NOK	Norra kroon	10,3710
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,346
HUF	Ungari forint	335,70
PLN	Poola zlott	4,3029
RON	Rumeenia leu	4,8110
TRY	Türgi liir	6,8038
AUD	Austraalia dollar	1,6917
CAD	Kanada dollar	1,5021
HKD	Hongkongi dollar	8,6936
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7744
SGD	Singapuri dollar	1,5495
KRW	Korea vonn	1 327,01
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	17,2746
CNY	Hiina jüaan	7,7579
HRK	Horvaatia kuna	7,4905
IDR	Indoneesia ruupia	15 851,98
MYR	Malaisia ringit	4,6532
PHP	Filipiini peeso	56,785
RUB	Vene rubla	74,3070
THB	Tai baat	35,295
BRL	Brasiilia reaal	5,1480
MXN	Mehhiko peeso	22,0737
INR	India ruupia	82,1530

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMISE HALDUSKOMISJON

OTSUS nr E7,

27. juuni 2019,

milles käsitletakse koostöö ja teabevahetuse praktilist korda senikauaks, kuni liikmesriigid on sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise vahetamise süsteemi (EESSI) täielikult kasutusele võtnud

(EMPs ja EÜ-Šveitsi kokkuleppe raames kohaldatav tekst)

(2020/C 73/04)

SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMISE HALDUSKOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) (1) artikli 72 punkti a, mille kohaselt halduskomisjon tegeleb kõigi määrusest (EÜ) nr 883/2004 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrusest (EÜ) nr 987/2009 (milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord) (2) tulenevate haldus- ja tõlgendusküsimustega,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 72 punkti d, mille kohaselt halduskomisjon ergutab võimaluste piires uute tehnoloogiate kasutamist,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 76 lõikeid 3 ja 4, mille kohaselt on asutused kohustatud asjaomaste määruste kohaldamisel koostööd tegema ja üksteisega suhtlema,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklit 4, mille kohaselt peavad asutused või kontaktasutused andmeid edastama elektrooniliselt ning halduskomisjon peab määrama kindlaks dokumentide ja struktureeritud elektrooniliste dokumentide vahetamise üksikasjaliku korra,

ning arvestades järgmist:

(1)

13. märtsi 2014. aasta otsusega E4 pikendati määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 95 lõikes 1 osutatud üleminekuperioode, mis on ette nähtud liikmesriikidevaheliseks täielikuks elektrooniliseks andmevahetuseks, kahe aasta võrra alates kuupäevast, mil EESSI kesksüsteem on välja töötatud, seda on katsetatud ning see käiku lastud ja valmis selleks, et liikmesriigid saavad alustada kesksüsteemiga integreerumist,

(2)	16. märtsi 2017. aasta otsuses E5 on sätestatud määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklis 4 osutatud elektroonilise andmevahetuse praktiline korraldus üleminekuperioodil,

(3)	halduskomisjon kinnitas oma 27.–28. juunil 2017 peetud 351. koosolekul, et EESSI kesksüsteem on EESSI teabevahetuse alustamiseks valmis ning otsuses E4 sätestatud kaheaastane periood algas 3. juulil 2017,

(4)	27.–28. märtsil 2019 peetud 358. koosolekul leppis halduskomisjon kokku, et vastavalt määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklile 95 ja 13. märtsi 2014 otsusele E4 lõpeb EESSI üleminekuperiood 2. juulil 2019,

(5)	võttes arvesse vajadust tagada ja säilitada kodanike õigused, mis on ette nähtud sotsiaalkindlustuse koordineerimise eeskirjadega,

(6)	võttes arvesse EESSI projekti keerukust ja olukorda käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal, vajadust tagada EESSI süsteemi nõuetekohane ja tõhus kasutuselevõtmine ning seda, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid on ühiselt kohustunud jätkama EESSI projekti stabiilsuse ja turvalisuse parandamist,

(7)

võttes arvesse, et liikmesriikidel on vaja väga mahukaid riiklikke meetmeid ja et EESSI projekti käigus on ette tulnud viivitusi, samuti seda, et mitte kõik asutused ei ole 3. juuliks 2019 täiesti valmis kõiki sõnumeid EESSI süsteemi kaudu edastama, on vaja asutustevahelise hea koostöö põhimõtte alusel sätestada teabevahetuse ajutine praktiline kord seniks, kuni EESSI on täielikult rakendatud kõikides liikmesriikides ja EESSI kesksüsteemis,

(8)	võttes arvesse, et EESSI kesksüsteemi rikke korral on vaja pakkuda tagavaralahendust,

(9)	võttes arvesse vajadust, et käesolevat otsust kohaldataks alates 3. juulist 2019, selleks et saavutada otsuse eesmärk, milleks on tagada õiguskindlus asutuste jaoks ja asjaomaste määrustega hõlmatud isikute õiguste kaitsmine,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

1.

Alates 3. juulist 2019 peab asutustevaheline andmete edastamine toimuma elektrooniliselt EESSI süsteemis, vahetades struktureeritud elektroonilisi dokumente (edaspidi „SEDid“) asjakohastes kasutuslugudes (edaspidi „BUCides“). Sellega ei välistata vajaduse korral mis tahes teabevahetust paberkandjal, nagu on sätestatud sotsiaalkindlustuse koordineerimist käsitlevates määrustes, näiteks tõendavate dokumentidena.

2.

Olenemata punktist 1 ja selleks et võimaldada talitluse pidev jätkumine ning kaitsta kõnealuste määrustega hõlmatud isikute õigusi, võivad need liikmesriigid, kes ei ole valmis mõne kasutusloo puhul teavet elektrooniliselt vahetama, jätkata vajaduse korral asjaomase kasutusloo alla kuuluvate andmete vahetamist ka mis tahes muu dokumendiga, isegi kui see on aegunud vormingus või kui selle sisu või struktuur on aegunud, seni kuni EESSI kasutamiseks valmis olevate liikmesriikide arv selle konkreetse kasutusloo puhul moodustab 80 % kõigist liikmesriikidest.

3.

Juhul kui kasutatakse muid vorme kui SEDid ja neis ei ole SEDides sisalduvat kogu kohutuslikku teavet esitatud, peab liikmesriik, kes asjaomast teavet vajab, taotlema seda teavet liikmesriigilt, kes väljastas aegunud vormingus dokumendi. Kui asjaomase kodaniku õiguste suhtes on kahtlusi, võtab dokumendi saanud asutus hea koostöö vaimus ühendust dokumendi välja andnud asutusega.

4.

Hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui on saavutatud punktis 2 sätestatud lävend, peavad liikmesriigid teiste liikmesriikidega suhtlemisel kasutama üksnes EESSI süsteemi ja nad ei tohi enam väljaspool EESSI-süsteemi teavet vahetada. Need liikmesriigid, kes ei ole mõne kasutusloo puhul EESSI kasutamiseks valmis, peavad riigi tasandil kehtestama vajaliku korra, et nad saaksid EESSI süsteemi kaudu saata teistele liikmesriikidele ja saada teistelt liikmesriikidelt kogu teavet nende konkreetsete kasutuslugude raames.

5.

Olenemata punktist 1 võivad kaks või enam liikmesriiki kokku leppida, et vajalik teabevahetus suures koguses sõnumite (näiteks tervishoiuteenuste, tööõnnetuste ja kutsehaiguste või töötushüvitistega seonduvate tagasimaksete taotluste) haldamiseks võib jätkuda muus vormingus kui EESSI (st Build-projektid) seni, kuni kahepoolses teabevahetuses kokku leppinud liikmesriigid on valmis EESSI kasutama.

6.

Liikmesriigid, kes ei ole valmis täielikult täitma punktis 1 sätestatud kohustusi, peavad esitama 2019. aasta oktoobriks halduskomisjonile oma riiklike rakenduskavadega võetud kohustused ja peamised vahe-eesmärgid selleks, et olla viivitamata EESSI kasutamiseks valmis kõigi kasutuslugude puhul; seejärel esitavad nad halduskomisjonile olukorda kirjeldavad aruanded igas kvartalis seni, kuni nad on kõigi kasutuslugude puhul EESSI kasutamiseks valmis.

7.

„EESSI kasutamiseks valmis“ tähendab konkreetse kasutusloo puhul, et asjaomane liikmesriik saab kõiki vastava kasutusloo (või asjakohasel juhul selle kasutusloo alamdomeeni) sõnumeid nii teistesse liikmesriikidesse saata kui ka neilt selliseid sõnumeid vastu võtta. Juhul kui EESSI kasutamiseks valmis olevas riigis ei ole mõne kasutusloo asjus seadusandlust kehtestatud, võib „EESSI kasutamiseks valmis“ osutada üksnes sellele, et liikmesriik on valmis asjaomase kasutusloo sõnumeid vastu võtma.

8.

Kui kaks liikmesriiki on kasutusloo puhul „EESSI kasutamiseks valmis“, peab nendevaheline teabevahetus kõigi vastava kasutusloo alla kuuluvate sõnumite puhul toimuma EESSI süsteemi kaudu. See ei piira erandlike ja objektiivselt põhjendatud olukordade (näiteks talitluse järjepidevuse tagamine tehnilise süsteemi tõrke korral) või muude kahepoolsete kokkulepete (mis võivad näiteks olla seotud ühise testimise, pilootprojekti, koolituse või muu sarnase põhjusega) lubamist.

9.

Mitmepoolse kasutusloo puhul (st kasutuslugu, mille puhul osaleb teabevahetuses üle kahe liikmesriigi) algab EESSI süsteemis toimuv teabevahetus alles siis, kui on kindlaks tehtud, et selles teabevahetuses osalevad liikmesriigid on kinnitanud, et nad on asjaomase kasutusloo puhul „EESSI kasutamiseks valmis“. See ei piira punktis 4 liikmesriikidele seatud kohustuste täitmist. Punktis 7 sõnastatud põhimõtteid kohaldatakse ka juhtudel, kui ühe kasutuslooga on seotud üle kahe liikmesriigi.

10.	Liikmesriigid teavitavad halduskomisjoni vähemalt 30 päeva enne, kui nad on konkreetse kasutusloo puhul EESSI kasutamiseks valmis.

11.	Teave selle kohta, millise kasutusloo puhul ollakse millises liikmesriigis EESSI kasutamiseks valmis, tuleb regulaarselt (vähemalt korra kuus) riiklikele asutustele kättesaadavaks teha ja seda kajastatakse EESSI asutuste elektroonilises kataloogis.

12.	Halduskomisjon kontrollib liikmesriikides tehtut igas kvartalis toimuval koosolekul seni, kuni kõik liikmesriigid on kõigi kasutuslugude puhul EESSI kasutamiseks valmis. Olukord ja sellega seoses võetavad meetmed vaadatakse läbi vähemalt iga kuue kuu tagant ning järeldused tuleks avalikustada.

13.	Teabevahetuse, mis algas väljaspool EESSId enne punktis 1 sätestatud kuupäeva või vastavalt käesoleva otsuse punktile 2, võib viia lõpule väljaspool EESSI süsteemi. Liikmesriigid võivad kokku leppida alternatiivse korra kahepoolselt või kokkuleppel halduskomisjoniga, kui see on vajalik.

14.	Kuue kuu jooksul pärast käesoleva otsuse avaldamist hindab halduskomisjon otsuse toimimist ja võimalike muudatuste vajadust.

15.	Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 3. juulist 2019.

---

(1)  ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

(2)  ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.9764 — Red Rock Power/Capman Infra Lux Management/NH-Amundi Asset Management/JV)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 73/05)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.9734 — HPS/MDP/Arachas)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 73/06)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

Sellise tootespetsifikaadi avaldamine, mida on muudetud pärast väikese muudatuse heakskiitmist kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 teise lõiguga

(2020/C 73/07)

Euroopa Komisjon on kõnealuse väikese muudatuse heaks kiitnud kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 artikli 6 lõike 2 kolmanda lõiguga (1).

Väikese muudatuse heakskiitmise taotlusega saab tutvuda Euroopa Komisjoni andmebaasis eAmbrosia.

GARANTEERITUD TRADITSIOONILISE TOOTE SPETSIFIKAAT

„ФИЛЕ ЕЛЕНА“ (FILE ELENA)

ELi nr: TSG-BG-01017-AM01 – 23. juuli 2019

„Bulgaaria“

1.   Registreeritav(ad) nimetus(ed)

„Филе Елена“ (File Elena)

2.   Toote liik

Klass 1.2. Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

3.   Registreerimise alused

3.1.   Toode

☒ on toodetud või töödeldud sellele tootele või toidule eriomasel traditsioonilisel viisil

☐ on toodetud traditsiooniliselt kasutatavatest toor- või koostisainetest

Toode on juba registreeritud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 835/2014.

3.2.   Nimetus

☒ on traditsiooniliselt kasutusel asjaomase toote kohta

☐ väljendab toote traditsioonilist iseloomu või eripära

Nimetusega „Филе Елена“ (File Elena) tähistatakse sea sisefileetükist valmistatud kuivatatud toorlihatoodet. Nimetus on tuletatud Põhja-Bulgaarias metsaga kaetud Balkani mäeaheliku jalamil asuva Elena linna nimest. Nimetus on iseenesest eripärane, kuna see on tuntud kogu riigis ning üldkasutatav, ilma geograafilise piirkonna mõjuta toote kvaliteedile ja omadustele.

4.   Kirjeldus

4.1.   Selle toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab, sh selle peamised füüsikalised, keemilised, mikrobioloogilised ja organoleptilised omadused, mis näitavad toote eripära (asjaomase määruse artikli 7 lõige 2)

Toode „Филе Елена“ (File Elena) on pressitud kuivatatud toorlihatoode, mis on valmistatud jahutatud või külmutatud sea sisefileest, täiendavatest koostisosadest ja looduslikest maitseainetest. Toode sobib otsetarbimiseks kõikides tarbijarühmades.

Füüsikalised omadused – kuju ja mõõtmed

—	Ovaal-silindriline lame piklik kuju, konkreetsed mõõtmed puuduvad.

Keemilised omadused

—	Veesisaldus: mitte üle 55 % kogumassist;

—	soolasisaldus (naatriumkloriid): mitte üle 6,3 % kogumassist;

—	pH mitte alla 5,4.

Organoleptilised omadused

—	Välimus ja värvus: puhas, hästi kuivatatud, aedpiparrohu ja musta pipra seguga kaetud pealispind, mis on piparrohust tingitud rohelise värvusega;

—	lõikepind: lihaskude on servades tumedama varjundiga roosakaspunast värvi, pekiosa värvus varieerub heleroosast kreemjani;

—	maitse ja lõhn: iseloomulik, meeldiv, kergelt soolane, kasutatud maitseainetele omane, ilma võõrmaitse ja -lõhnata;

—	konsistents: tihke ja elastne.

Toodet „Филе Елена“ (File Elena) võib turustada terve tükina, tükkideks või viiludeks lõigatuna vaakum-, tsellofaan- või gaaspakendis.

4.2.   Punktis 1 esitatud nimetusega toote tootmismeetodi kirjeldus, mida tootjad peavad järgima, sealhulgas asjakohasel juhul tooraine või kasutatavate koostisainete laad ja omadused, ning toote valmistamisviisi kirjeldus (asjaomase määruse artikli 7 lõige 2)

Koostis:

—	sea sisefilee, jahutatud või külmutatud: 100 kg;

—	soolamissegu 100 kg sea sisefilee kohta: 3,5 kg soola, 40 g antioksüdanti, st askorbiinhapet (E300), 100 g kaaliumnitraati või 85 g naatriumnitraati, 500 g rafineeritud suhkrugraanuleid;

—	maitseainesegu 100 kg sea sisefilee kohta: 2 kg aedpiparrohtu ja 200 g jahvatatud musta pipart;

—	sidumisnöör: nagu lubatud toidu puhul kasutamiseks.

Tootmismeetod

Toode „Филе Елена“ (File Elena) on valmistatud jahutatud või külmutatud sea sisefileest, mille pH on 5,6–6,2. Sisefilee lõigatakse noaga lahti piki roidekaart, ülevalt alla mööda selgroogu ja ristjätket. Seejärel eemaldatakse lihaskude ristjätke ja rinnalülide vahel. Pekk ja sidekirme trimmitakse sea sisefileedelt, mis pannakse soolamiseks puhastesse mahutitesse. Soolamissegu koostisosade ühtlasema jaotumise tagamiseks segatakse kõigepealt nitraadid ja sool ning seejärel lisatakse muud koostisained. Soolatakse kuivmeetodil – iga fileetükki hõõrutakse soolamisseguga kas käsitsi või mehaaniliselt. Soolatud lihatükid seatakse sobivates mahutites mitmesse ritta ja hoitakse külmhoidlates temperatuuril 0–4 °С. Viie päeva möödudes paigutatakse lihatükid ümber (ülemiste ja alumiste tükkide kohad vahetatakse) ning neid hoitakse samadel tingimustel veel vähemalt viis päeva. Kui soolamisprotsess on lõpetatud, seotakse igale fileetükile ümber sidumisnöörist tehtud ling ülesriputamiseks. Sel viisil ettevalmistatud sisefilee tükid riputatakse puidust ja/või metallist raamidele, mis on paigutatud ratastega varustatud roostevabast terasest vorstirestidele. Lihatükid ei tohi üksteisega kokku puutuda. Fileetükid jäetakse restidele kuni 24 tunniks mitte üle 12 °С temperatuuriga õhu kätte nõrguma. Pärast nõrgumist asetatakse tükid õhk- või kliimaseadmega kuivatuskambrisse, mille temperatuuri ja niiskust saab reguleerida. Kuivatatakse õhutemperatuuril kuni 17 °С ja suhtelise õhuniiskuse 70–85 % juures. Kuivatamise käigus pressitakse toodet puitpaneelidest valmistatud pressides. Sisefileetükke hoitakse pressides 12–24 tundi. Tükid pannakse pressi kõigepealt siis, kui need on veidi kuivanud ning pealispinnal on tunda kerget koorikut. Pressimist korratakse mitu korda seni, kuni toode on täiesti kuiv ning sisefileetükid on omandanud ettenähtud kuju. Kuna pressid peavad imama ka eralduvat niiskust, on need tehtud looduslikust materjalist (puit), mida saab puhastada ja kuivatada. Pressimise teel omandab toode lõpliku välimuse. Pärast lõplikku pressimist veeretatakse fileetükke varem ühtlustatud segus, mis on retsepti järgi valmistatud jahvatatud mustast piprast ja aedpiparrohust.

Olenevalt lihatükkide suurusest kestab kuivamisprotsess vähemalt 25 päeva, kuni toode on lõpuks iseloomuliku elastse konsistentsiga.

4.3.   Nende peamiste elementide kirjeldus, mis määravad kindlaks toote traditsioonilised omadused (asjaomase määruse artikli 7 lõige 2)

Toote eripära

Toote „Филе Елена“ (File Elena) iseloomulikud omadused on seotud allpool esitatud tunnustega:

—	tooraine: kvaliteetne suure toiteväärtusega searümba sisefilee;

—	toote pealispind: retsepti järgi sobivates kogustes aedpiparrohu ja jahvatatud musta pipra seguga kaetud, mis annab tootele iseloomuliku roheka värvuse, mida ei ole muudel sama rühma kuivatatud toorlihatoodetel;

—	maitse ja lõhn: toote iseloomulik maitse ja lõhn on tingitud hoolikalt valitud ja töödeldud koostisainetest, kuivatamise ja pressimise eritingimustest ning maitseainete asjakohasest valikust. Selles osas on oluline maitsetaim aedpiparrohi, mis annab tootele iseloomuliku ja erilise maitse.

Toote eripära

Toode „Филе Елена“ (File Elena) on peenestamata lihast valmistatud kuivatatud toorlihatoode. Bulgaaria sajanditepikkuse traditsiooni kohaselt valmistati veise-, vasika-, lamba- ja kitselihast kodustes tingimustes eriroogi. Sellega olid loodud head eeldused samal moel ka sealihatoodete valmistamiseks. Riigi paljudes piirkondades, kus oli võimalik sigu pidada, valmistati kodus ka sealihatooteid. Kuid ajal, mil riik kuulus Ottomani impeeriumisse, ei olnud Bulgaarias usulistel põhjustel võimalik peaaegu üldse sealihatooteid müüa. Esimesed teated samalaadsete sealihatoodete kohta on pärit 1855. aastast, kui Stojan Arnaudov Gabrovost valmistas oma töökojas kuivatatud toorest sealihast tooteid 2 090 krossi väärtuses, mis oli tolle aja kohta märkimisväärne summa (Petar Tsonchev: „Iz stopanskoto minalo na Gabrovo“, kirjastus Hudozhnik, Sofia, 1929).

Tootega „Филе Елена“ (File Elena) seotud esimene normatiivne dokument oli põllumajanduse ja toiduainetetööstuse ministeeriumi ühtne standard ON 18 64338-73, „Elena“ (Sofia, 1973) – sea sisefileest valmistatud kuivatatud toorlihatoode. Standardi koostasid Ivan Konovski ja Trendafil Ignatov. Selle toote valmistamiseks kasutatud meetod sai laialt tuntuks 1980. aastate alguses, kui lihatööstus oli riigi kontrolli all ja Elena piirkonna ettevõtetes töötanud spetsialistid olid aastate jooksul saanud rohkelt kogemusi. Selle tulemusel avaldati viimane riiklik normatiivne dokument TU 22/18. mai 1983, sea sisefileest valmistatud kuivatatud toorlihatoote „File Elena“ tehniline spetsifikaat, NAPS, Sofia, 1983, ning sellele lisatud tehnilised juhised (sea sisefileest valmistatud kuivatatud toorlihatoote tehniline juhend, põllumajanduse ja toiduainetetööstuse ministeerium, Sofia, 1983). Eespool nimetatud dokumentide alusel valmistatakse toodet „File Elena“ tänapäevani.

Toote tootmismeetodit ja retsepti on kirjeldatud ka kogumikus „Sbornik tehnologicheski instruktsii za proizvodstvo na mesni proizvedeniya“, samuti sea sisefileest valmistatud delikatesside tehnilises juhendis, lk 319, „File Elena“, NAPS-DSO Rodopa ja lihatööstuse instituut, Sofia, 1980, ning käsiraamatus „Tehnologicheski narachnik za dobiv i prerabotka na meso ot svine, edar i dreben rogat dobitak“, lk 98, DSO Rodopa ja lihatööstuse instituut, Sofia, 1984. Bulgaaria lihatöötlejate assotsiatsioon kogus 2003. aastal peenestamata lihast valmistatud kuivatatud toorlihatoodete traditsioonilised retseptid kogumikku „Sbornik s traditsionni balgarski retsepturi i tehnologii“, milles „File Elena“ kohta on lugeda lk 88–89.

Toote „Филе Елена“ (File Elena) iseloomulikud omadused kajastuvad järgmises:

—	retsepti muutumatu koostis;

—	tootmisprotsessis kasutatud meetodid;

—	toote traditsiooniline maitse.

Retsepti traditsiooniline koostis, mida ei ole aastate jooksul muudetud. Retsepti traditsioonilised omadused väljenduvad selle põhikoostisosades ning soolamis- ja maitseainesegus (kirjeldus punktis 4.2.). Retsept põhineb toote esimesel kirjeldusel, mis on kirjas eespool nimetatud ja tänapäevani säilitatud dokumentides – ühtses standardis ON 18 64338-73 ja TU 22/18. mai 1983.

Toote „Филе Елена“ (File Elena) tootmisprotsessis kasutatud traditsioonilisi meetodeid ja toote omadusi on kirjeldanud ka Veliko Tarnovo lihakombinaadi Rodopa kauaaegne spetsialist Hristo Savatov.

Kõnealused traditsioonilised meetodid hõlmavad soolamist, pressimist, kuivatamist ja maitseainesegu kasutamist.

—	Soolatakse kuivmeetodil – iga fileetükki hõõrutakse soolamisseguga kas käsitsi või mehaaniliselt. Vähemalt 10 päeva kestva soolamise käigus algab laagerdumisprotsess.

—

Toote teine traditsiooniline omadus on niiskuse ühtlane jaotumine, mis tagatakse pressimisega. Pressimine võimaldab liha ühtlast kuivamist, mis on nõuetekohase laagerdumise eeltingimus. Liha pressitakse looduslikust puidust valmistatud pressidega. Surve all on puit vastupidav materjal, mis osaliselt imab ka tootest eralduvat niiskust. Need omadused on olulised nii toote kuju kui ka erilise mikrofloora kujunemise jaoks.

—

Toodet kuivatatakse konkreetse õhutemperatuuri ja niiskuse juures, et selekteerida eriline mikrofloora, millest on tingitud lõpptoote iseloomulikud organoleptilised omadused, toiteväärtus ja maitse. Traditsioonilise meetodi kohaselt peavad kuivamis- ja laagerdumisruumid olema sellised, milles saab tekkida ja püsida Bulgaariale eriomane piimhappebakteri mikrofloora. Selle traditsioonilise kuivatamismeetodiga hõlmatud täpne kohandamine looduslike protsessidega põhineb Bulgaaria spetsialiste põlvkondade kogemustel ja teadmistel ning on kirja pandud 1973. aasta esimeses tehnilises dokumendis.

—

Toote maitseainesegu iseloomulikud jooned tulenevad selle valmistamisest ja kasutamisviisist. Traditsioonilise valmistusviisi kohaselt aedpiparrohtu ei jahvatata, vaid purustatakse ning sisefileetükki veeretatakse maitseainesegus. Selle traditsioonilise valmistusviisiga (aedpiparrohu purustamine) ja toote maitseainesegus veeretamisega on võimalik säilitada maitsetaimedes sisalduvaid eeterlikke õlisid, mis annavad lõpptootele intensiivsema maitse. Selle meetodi kasutamisega säilib ka toote katteks kasutatud maitseainesegu värske roheline värvus.

Paljude tootmis- ja turustamisaastate jooksul on toote „Филе Елена“ (File Elena) maitse püsinud muutumatuna.

Traditsioonilise maitse kujunemine

Toote „Филе Елена“ (File Elena) kuivatamise ja pressimise traditsiooniliste meetodite teel selekteeritud looduslik mikrofloora ning hoolikalt valitud ja tasakaalustatud maitseained võimaldavad moodustuda toote lõhnal ja maitsel, mis on muutumatuna püsinud tänapäevani.

Professor Kalinka Boshkova andmetel on toote „Филе Елена“ (File Elena) tootmine traditsiooniliselt seotud liha soolamise, laagerdumise, kuivamise ja pressimise käigus selle tükkides toimuvate keerukate mikrobioloogiliste, füüsikalis-keemiliste ja biokeemiliste protsessidega. (Boshkova, Kalinka „Mikrobiologia na mesoto, ribata i yaytsata“, Plovdiv, 1994). Kõnealused protsessid on lõpptoote püsiva värvuse, hea struktuuri, meeldiva lõhna ja maitse kujunemise eelduseks. See on tingitud loodusliku mikrofloora liigilisest koostisest ja selle arengust lihatükkides. Mikrofloora koosneb eelkõige mikrokokkidest (M. varians) ja laktobatsillidest (L. plantarum, L. casei). Kõnealuse teema kohta on teinud uurimustöid V. Peneva, S. Brachkova, G. Stoeva ja S. Kuncheva „Sadarzhanie na nitriti v mesni produkti“, Teine rahvusvaheline sümpoosium nitritite ja lihatoodete kvaliteedi kohta, lk 115, artiklite kogumik, Varna, 1984, ning R. Kiseva: Usavershenstvuvane na tehnologiyata za proizvodstvo na surovo-susheni mesni produkti ot nerazdrobeni surovini. Disertatsia, lihatööstuse instituut, Sofia, 1985.

Toode „Филе Елена“ (File Elena) on võitnud arvukalt auhindu messidel ja näitustel Bulgaarias ning väljaspool, saanud sertifikaate ja kuldmedaleid 57. rahvusvaheliselt näituselt Brüsselis 1986. aastal, Sofias toimunud liha ja lihatoodete rahvusvahelise näituse Meatmania ajal toimuvalt võistluselt „Taynata na balgarskiya vkus“ (juubeliväljaanne „10 godini AMB – 1994–2003“, lk 22–30) ning 2010. ja 2013. aastal IFFA rahvusvaheliselt näituselt Saksamaal. Belgia suursaatkonna poolt 2007. aastal Sofias korraldatud traditsiooniliste Bulgaaria toodete võistlusel sai toode sertifikaadi hinnanguga „suurepärane“.

---

(1)  EÜT L 179, 19.6.2014, lk 17.

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3.

(2020/C 73/08)

Käesolev teade avaldatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõike 5 kohaselt.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

Ribera del Duero

Viitenumber: PDO-ES-A0626-AM04

Teate kuupäev: 20. november 2019

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Valgete veinide ja mõiste „clarete“ lisamine (spetsifikaadi punkt 2 ja koonddokumendi punkt 1.4)

Kirjeldus ja põhjused

Kaitstud päritolunimetusega „Ribera del Duero“ valgete veinide lisamine ja roosade veinide kirjeldamiseks sünonüümi „clarete“ lisamine nende turupositsiooni parandamiseks.

Reguleeriv asutus on seisukohal, et valgete veinide tootmise kogemus piirkonnas, eriti viimase 20 aasta jooksul ja peamiselt sordi „Albillo Mayor“ põhiselt, on piisavalt pikaajaline, et need tooted võiksid kuuluda kaitstud päritolunimetuse „Ribera del Duero“ alla.

Vastavalt sektori esindajate taotlusele tugineb reguleeriv asutus asjaomaseid veine hõlmavate eeskirjade eelnõu koostamisel järgmisele: soov säilitada piirkonnas valgete viinamarjade ajaloolised istandused koos nende geneetilise mitmekesisusega, meediakuvand ning veinide kaubanduslik edukus turul.

Praegusel ajal turustab vähemalt 25 veinitootjat sordil „Albillo Mayor“ põhinevat veini, peamiselt kaitstud geograafilise tähisega „Vino de la Tierra de Castilla y León“. Veinid on olnud märkimisväärselt edukad. Viis sordist „Albillo Mayor“ valmistatud veini on saanud maineka väljaande The Wine Advocate veergudel üle 91 punkti.

Nende veinitootjate taotluse põhjal, kes soovivad kasutada traditsioonilist väljendit veini eristamiseks värvuse alusel, otsustati roosade veinide kirjeldamiseks lisada mõiste „clarete“. See ei too kaasa muudatust seoses tingimuste ega tootmistavadega.

Muudatuse liik: standardmuudatus

Nii valged veinid kui ka clarete-tüüpi veinid (mis on sama tüüpi kui roosad veinid, kuid just see nimi on piirkonnas traditsiooniliselt kasutusel veini värvusele viitamiseks; samuti kasutatakse seda nime märgistamist käsitlevates siseriiklikes õigusaktides) lisatakse veinide kategooriasse, mis on ainus tootespetsifikaadis lubatud kategooria. Muudatusega ei muudeta, lisata ega jäeta välja ühtegi veini kategooriat. Seetõttu ei ole kumbki määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 nimetatud kategooria asjakohane.

2.   Valgete veinide füüsikalis-keemiliste omaduste kirjeldus (spetsifikaadi punkt 2 ja koonddokumendi punkt 1.4)

Kirjeldus ja põhjused

Selliste analüütiliste omaduste määratluse esitamine, mida tuleb valgete veinide puhul järgida tootespetsifikaadiga kehtestatud nõuete täitmiseks, et neid oleks võimalik hõlmata kaitstud päritolunimetusega „Ribera del Duero“.

Uut tüüpi veini lisamiseks on vaja määratleda selle füüsikalis-keemilised omadused vähemalt selle osas, nagu on sätestatud komisjoni 17. oktoobri 2018. aasta rakendusmääruse (EL) 2019/34 (millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad) artiklis 20.

Muudatuse liik: standardmuudatus

Muudatus hõlmab füüsikalis-keemilisi omadusi, kuid ei too kaasa olulist muutust seoses toote omadustega, mis jäävad samaks nagu seoseid käsitlevas punktis kirjeldatud omadused ja profiil, mis on tekkinud looduslike tegurite ja inimtegevuse koostoimes. Seetõttu ei ole kumbki määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 nimetatud kategooria käesoleva muudatuse puhul asjakohane.

3.   Organoleptiliste omaduste määratluse muutmine (spetsifikaadi punkt 2 ja koonddokumendi punkt 1.4)

Kirjeldus ja põhjused

Selliste organoleptiliste parameetrite uus määratlus, millele eri kategooriate veinid peavad vastama, et neid oleks võimalik hõlmata kaitstud päritolunimetusega „Ribera del Duero“ ja et need vastaksid paremini praeguse sensoorse analüüsi meetoditele.

Selliste organoleptiliste omaduste lisamine, millele kaitstud päritolunimetusega hõlmatud valged veinid peavad vastama.

Reguleeriva asutuse kogemus, mis saadi Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist rahastatud projekti „Analüütiliste vahendite väljatöötamine Castilla-Leóni piirkonna kaitstud päritolunimetuste degusteerimiskomisjonide tehtava sensoorse analüüsi standardiseerimiseks“ raames, andis põhjuse koostada eri tootetüüpide jaoks täpsem määratlus ja lisada selgitavaid määratlusi, mis selgitavad ja täpsustavad veinide kirjeldamist. Muudatus tuleneb soovist kirjeldada paremini omadusi, millele iga konkreetne veinitüüp peab vastama, ning aitab kaasa praegu välja töötatava sensoorse analüüsi süsteemi rakendamisele vastavalt standardile UNE-EN ISO/IEC 17025:2017.

Valgete veinide kirjeldamiseks on kasutatud andmeid ülalnimetatud aruandest (mis hõlmas asjakohaseid viiteid) ning kirjeldusi, mis on kogutud aastate jooksul seda tüüpi veini kohta. Selliste veinide puhul on piirkonnas palju kogemusi, samuti on kogemusi reguleeriva asutuse katsete- ja degusteerimisosakonnal.

Muudatusi seoses toote omadustega ei tehta, pigem esitatakse üksikasjalikum kirjeldus vastavalt praeguse sensoorse analüüsi uutele meetoditele.

Muudatuse liik: standardmuudatus

Muudatus hõlmab organoleptilisi omadusi, kuid ei too kaasa olulist muutust seoses kaitstud toote omadustega, mis jäävad samaks nagu seoseid käsitlevas punktis kirjeldatud omadused ja profiil, mis on tekkinud looduslike tegurite ja inimtegevuse koostoimes. Seetõttu ei ole kumbki määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 nimetatud kategooria käesoleva muudatuse puhul asjakohane.

4.   Kasvatamistavade läbivaatamine (spetsifikaadi punkti 3 alapunkt a ja koonddokumendi punkt 1.5.1)

Kirjeldus ja põhjused

Kaitstud veinide tootmiseks kasutatava sordi „Albillo Mayor“ viinamarjade minimaalse naturaalse alkoholisisalduse määratlemine.

Arvestades, et seda tüüpi veini puhul on oluline värskus ning arvestades ka Castilla-Leóni põllumajandustehnoloogia instituudi (Instituto Tecnológico Agrario Castilla y León) kogemust ja antud sordi kohta koostatud aruandeid „Albillo Mayori“ kloonvaliku käigus, otsustati kehtestada vastavale parameetrile vastavuse alammääraks 17,9 Brixi kraadi (10,5 Beaumé kraadi). Otsust mõjutasid seda tüüpi valge veini puhul turu suundumus värskete veinide suunas ja aastakäikude lõikes kliimaga seoses märgitud erinevused.

Täiendavalt otsustati kasutada kraadide väljendamiseks ühikut Brix, kuna selle kasutamine on eelistatud saagi kontrollimise käigus.

Muudatuse liik: standardmuudatus

Muudatus hõlmab ainult tooraine esmaseid tingimusi. Muudatus ei too kaasa olulist muutust seoses kaitstud toote omadustega, mis jäävad samaks nagu seoseid käsitlevas punktis kirjeldatud omadused ja profiil, mis on tekkinud looduslike tegurite ja inimtegevuse koostoimes. Seetõttu ei ole kumbki määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 nimetatud kategooria käesoleva muudatuse puhul asjakohane.

5.   Muudatus seoses tootmistingimustega: ekstraheerimise saagis (spetsifikaadi punkti 3 alapunkt b ja koonddokumendi punkt 1.5.1)

Kirjeldus ja põhjused

Ekstraheerimise saagis on kasvanud 70 liitrilt 100 kilogrammi viinamarjade kohta 72 liitrile 100 kilogrammi viinamarjade kohta.

Viimastel aastatel on veinitööstuse uued tehnoloogiad, külmutamine ja vaakumfiltrite kasutamine virde klassifitseerimisel toonud kaasa suuremas koguses viinamarjamahla kasutamise ilma kvaliteeti halvendava pressimiseta. Tulemuseks on suurem saagikus ja kvaliteedi säilimine tootespetsifikaadiga nõutud tasemel.

Muudatuse liik: standardmuudatus

Muudatus ei too kaasa olulist muutust seoses kaitstud toote omadustega, mis jäävad samaks nagu seoseid käsitlevas punktis kirjeldatud omadused ja profiil, mis on tekkinud looduslike tegurite ja inimtegevuse koostoimes. Seetõttu ei ole kumbki määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 nimetatud kategooria käesoleva muudatuse puhul asjakohane.

6.   Laagerdumise tingimused ja aeg (spetsifikaadi punkti 3 alapunkt b ja koonddokumendi punkt 1.5.1)

Kirjeldus ja põhjused

Laagerdumise tingimusi ja aega käsitlevad nõuded esitatakse punkti 8 asemel punktis 3, kuna niimoodi on asjakohasem.

Laagerdumise tingimusi ja aega ei muudeta, kuid need esitatakse punkti 8 alapunkti b.3 asemel punkti 3 alapunktis b.3 „Konkreetsed veinivalmistustavad – laagerdumise tingimused“ (punkti 8alapunktis b.3 käsitleti märgistamisnõudeid ja seal olid laagerdumistingimused esitatud kui nõuded seoses traditsiooniliste nimetuste ja märgistamise vabatahtlike elementide kasutamisega).

Võimalust kasutades lisatakse ka selgitus laagerdumisaja arvestamiseks, sätestades, et vastavas punktis kehtestatud laagerdusaja arvestamise algus ei tohi mingil juhul olla varasem, kui saagi koristamise aasta 1 oktoober. Minimaalse nõutava laagerdumisaja arvestamine selleks, et saaks kasutada traditsioonilisi nimetusi „RESERVA“ ja „GRAN RESERVA“, peab algama hetkest, kui veinipartii on valatud tammevaatidesse.

Toote kvaliteeti silmas pidades on määratud kindlaks ka vaatide maksimaalne maht, mis on 330 traditsiooniliste nimetuste puhul ja 600 „Roble/Barrica“ puhul.

Muudatuse liik: standardmuudatus

Muudatus hõlmab ainult jaotise muutmist ja selgituse lisamist. Muudatus ei too kaasa olulist muutust seoses kaitstud toote omadustega, mis jäävad samaks nagu seoseid käsitlevas punktis kirjeldatud omadused ja profiil, mis on tekkinud looduslike tegurite ja inimtegevuse koostoimes. Seetõttu ei ole kumbki määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 nimetatud kategooria käesoleva muudatuse puhul asjakohane.

7.   Muudatus seoses veinivalmistamise piirangutega: sortide osakaal punastes veinides (spetsifikaadi punkti 3 alapunkt c ja koonddokumendi punkt 1.5.1)

Kirjeldus ja põhjused

Kaitstud päritolunimetusega „Ribera del Duero“ hõlmatud punastes veinides kasutatavate sortide osakaalu uus määratlus, suurendades sordi „Red Grenache“ võimalikku kasutamist kuni 25 %-ni, kuna see sort on turul järjest rohkem hinnatud.

Tehti otsus määrata lubatud sordi „Red Grenache“ kasutamise võimalik osakaal samal tasemel, mis teiste punaste veinide puhul. Muudatus tehti sektori esindajate palvel, kes leiavad, et selle sordi omadused on kasulikud. Sortide „Tempranillo“, „Tinto Fino“ või „Tinta del País“ minimaalseks osakaaluks jääb siiski 75 %. Praegu kasutavad mitmed veinitootjad seda sorti järjest rohkem. Nad viitavad veiniala asjatundjate antud kõrgele hinnangule sellistele veinidele, samuti sellistele veinidele antud kõrgele hinnangule, millele ei saa omistada nimetatud sordi suurema sisalduse tõttu kaitstud nimetust. Sorti „Red Grenache“ on traditsiooniliselt laialdaselt kasutatud piirkonna punaste veinide puhul. Tuuakse esile selle ajalooline olemus ja seos piirkonnaga.

Piirkonnas leiduvad sordi „Red Grenache“ istandused on genotüüpide variatsioonide tõeline allikas, kuna need on saadud massilise selektsiooni käigus põlvkondade vältel ning on piirkonnaga täielikult kohandunud. Reguleeriv asutus soovib seda piirkonna väärtust säilitada ja edendada, võttes kasutusele vahendid tegelemiseks muutuva olukorraga, eelkõige globaalse soojenemisega.

Praegune turunõudlus värskemate veinide järele näitab selle sordi kasulikkust suuremas koguses kasutamise puhul, kuna sel puhul on kõige suurem tõenäosus vastavate omadustega veini saamiseks.

Muudatuse liik: standardmuudatus

Muudatus ei too kaasa olulist muutust seoses kaitstud toote omadustega, mis jäävad samaks nagu seoseid käsitlevas punktis kirjeldatud omadused ja profiil, mis on tekkinud looduslike tegurite ja inimtegevuse koostoimes. Seetõttu ei ole kumbki määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 nimetatud kategooria käesoleva muudatuse puhul asjakohane.

8.   Muudatus seoses veinivalmistamise piirangutega: sortide osakaal valgetes veinides (spetsifikaadi punkti 3 alapunkt c ja koonddokumendi punkt 1.5.1)

Kirjeldus ja põhjused

Kaitstud veinide puhul nõutava sortide osakaalu määramine. See kehtib eelkõige sordi „Albillo Mayor“ kui peamise sordi suhtes.

Registreeritud ettevõtjate toodetud valgete veinide puhul, mida leidub turul järjest rohkem, kuid mis ei ole hõlmatud päritolunimetusega, on sordi „Albillo Mayor“ osakaal suur. Määrata peamise sordi osakaaluks 75 % on piisav moodus selle asjaolu kajastamiseks, tehes seda sama põhjendusega, mis piirkonna punaste veinide puhul, kus sordi „Tempranillo“ miinimumosakaaluks on kehtestatud samuti 75 %.

Päritolunimetuse „Ribera del Duero“ suhtes ja reguleeriva asutuse suhtes kohaldatava määruse esimene üleminekusäte kehtestab järgmist.

Esiteks: vastavalt 21. juuli 1982. aasta korralduse kolmandale üleminekusättele võib reguleeriv asutus lubada kaitstud nimetusega veinide tootmist tootmispiirkonna viinamarjaistandustest saadud viinamarjade sortide segust, kui ülekaalus on määrusega lubatud sordid.

Teiseks: uute veinitüüpide lisamiseks tuleb kaaluda spetsifikaadi muutmist tulevikus. Selleks on asjakohane kinnitada kohaliku sordi tüüpilised omadused ja jätta võimalus lisada veinidesse ka muid traditsioonilisi sorte, kui tulevikus tehtavad tehnilised uuringud seda lubavad.

Seoses sellega tuleb lisada, et sordil „Albillo Mayor“ põhinevad tootmises olevad veinid on turul positsioneeritud kvaliteetveinidena ning üldiselt on selle kategooria veinid hinnalised, mis teeb neist kõrgema kategooria valged veinid.

Muudatuse liik: standardmuudatus

Eespool on põhjendatud, et valgete veinide lisamine ei ole muudatus ELi mõistes. Kui sellised veinid on lisatud, siis sätestatakse eeskirjad nende tootmiseks ja piirangud vastava piirkonna veinide peamiste omaduste säilitamiseks. Seetõttu ei ole kumbki määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 nimetatud kategooria käesoleva muudatuse puhul asjakohane.

9.   Geograafilise piirkonna määratluse läbivaatamine (spetsifikaadi punkt 4 ja koonddokumendi punkt 1.6)

Kirjeldus ja põhjused

Geograafilise piirkonna läbivaatamine.

Kindlaksmääratud piirkonda ei ole muudetud. Ainsad muudatused on seotud piirkonna koosseisu kuuluvate kohanimedega, kuna alates päritolunimetuse omistamisest on kohalike omavalitsuste piirid muutunud.

Muudatuse liik: standardmuudatus

Maa-ala ei ole muudetud, vaid on muudetud lõigu sõnastust.

10.   Piirmäära kehtestamine sordi „albillo mayor“ saagikusele hektari kohta (spetsifikaadi punkt 5 ja koonddokumendi punkt 1.5.2)

Kirjeldus ja põhjused

Kirjeldus ja põhjused: sordi „Albillo Mayor“ toodangu piirmäära kehtestamine hektari kohta, mis on 9 500 kg/ha.

Kuigi Ribera del Dueros võib sortide tootlikkus varieeruda, näitavad Castilla-Leóni põllumajandustehnoloogia instituudi poolt sordi „Albillo Mayor“ kloonvaliku käigus tehtud uuringud, et 9 500 kilogrammi hektari kohta on selle sordi tootmisel mõistlik määr, mistõttu see on kajastatud piirkonna tootespetsifikaadis.

Kogemus näitab samuti, et Castilla-Leóni põllumajandustehnoloogia instituudi esitatud number on asjakohane, kuna tavaliselt on vaja suur hulk kobaraid praegu kehtiva tootmise piirmäära raames kõrvale jätta, kuna seoses praegu hõlmatud veinidega võib viinamarju kasutada ainult punaste ja roosade veinide tootmiseks.

Uus piirmäär on varasemast kõrgem ning tuleneb nimetatud sordil põhinevate valgete veinide lisamisest tootespetsifikaati. Valgete veinide puhul taotletakse ennekõike värskust, kuid varasem piirmäär selle sordi tootmiseks raskendab selle eesmärgi saavutamist.

Muudatuse liik: standardmuudatus

Valgete veinide tootmiseks kasutatava sordi „Albillo Mayor“ suhtes tuleb kehtestada saagikuse piirmäär hektari kohta. Seetõttu ei ole kumbki määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 nimetatud kategooria käesoleva muudatuse puhul asjakohane.

11.   Sordi „albillo mayor“ lisamine peamise sordina (spetsifikaadi punkt 6 ja koonddokumendi punkt 1.7)

Kirjeldus ja põhjused

Kirjeldus ja põhjused: sorti „Albillo Mayor“ peetakse peamiseks sordiks, kuna see on alati olnud piirkonna parim sort.

Valgete veinide lisamine spetsifikaati tuleb siduda asjaoluga, et sort „Albillo Mayor“ on selle piirkonna nn nurgakivi. Seetõttu tuleb seda sorti käsitleda kui peamist sorti, mitte kui lihtsalt sorti, mis on lubatud.

Sordi „Albillo Mayor“ käsitlemiseks peamise sordina Ribera del Dueros valge veini tootmisel on mitu põhjust.

—	Esiteks: see on piirkonnas ainus lubatud valge sort.

—	Teiseks: see on peamine sort valgete veinide puhul, mida registreeritud veinitootjad turustavad ning mille populaarsus turul ja veinihindajate hulgas pälvib suurenevat huvi.

—	Kolmandaks: see on kõige traditsioonilisem ja kõige silmapaistvam sort, mida kaitstud piirkonnas kasvatatakse. Valgete veinide omadused on tugevalt seotud selle sordiga, mida tulebki seetõttu tunnustada kui peamist sorti valge veini tootmisel Ribera del Dueros.

Antud olukorras osutub kõige soovitatavamaks mooduseks piirkonna valgete veinide lisamisel nimetada „Albillo Mayor“ peamiseks sordiks. Sellega tagatakse piirkonna veinide traditsiooniliste omaduste säilimine.

Sort „Albillo Mayor“ on piirkonna viinamarjaistandustes läbi ajaloo eksisteerinud alati koos sordiga „Tempranillo“. Mõlemad sordid on tõepoolest andnud Ribera del Duero veinidele nende omadused.

Muudatuse liik: standardmuudatus

Sort „Albillo Mayor“, mida kasutatakse konkreetselt valgete veinide tootmiseks, on olnud alati lubatud sort ning on piirkonna parim valge sort. Tegemist ei ole muudatusega, vaid lihtsalt eeltoodut arvesse võtva kandega. Seetõttu ei ole kumbki määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 nimetatud kategooria käesoleva muudatuse puhul asjakohane.

12.   Ajaloolisi vähemlevinud sorte hõlmava erandi lisamine (spetsifikaadi punkt 6)

Kirjeldus ja põhjused

Ajaloolistest istandustest pärit viinamarjade lisamine hõlmatud veinide puhul.

Mõnede väga vähe levinud sortide kasutamine, mida segatakse põhisortide hulka, on olnud traditsiooniks paljude aastate jooksul, kaasa arvatud ajavahemikul, mil piirkonnas võeti päritolunimetus kasutusele roosade ja clarete-veinide puhul (mida reguleeriti enne spetsifikaadi koostamist erieeskirjadega).

Piirkonnas leiduvad erinevate ajalooliste sortide istandused on geneetilise varieeruvuse oluline allikas, kuna need on saadud massilise selektsiooni käigus põlvkondade vältel ning on piirkonnaga piisavalt kohandunud. Reguleeriv asutus soovib seda piirkonna traditsioonilist väärtust säilitada ja edendada, võttes kasutusele vahendid tegelemiseks muutuva olukorraga, eelkõige globaalse soojenemisega.

Samal ajal ootab turg värskemaid veine ja mitmekesist nüansside ulatust. See näitab, et on otstarbekas kasutada nimetatud sorte suuremal määral, nagu seda sageli taotlevad ka veinitootjad.

Muudatuse liik: standardmuudatus

Muudatus ei too kaasa olulist muutust seoses kaitstud toote omadustega, mis jäävad samaks nagu seoseid käsitlevas punktis kirjeldatud eriomadused. Eesmärgiks on viia kokku traditsioonilised tavad ja piirkonnas leiduvate sortide pakutavad võimalused ning uued veinitootmise suundumused, et saada kõrgeima kvaliteediga ning tarbijate ootustele vastav toode. Seetõttu ei ole kumbki määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 nimetatud kategooria käesoleva muudatuse puhul asjakohane.

13.   Seost kirjeldava sõnastuse ajakohastamine (spetsifikaadi punkt 7 ja koonddokumendi punkt 1.8)

Kirjeldus ja põhjused

Minimaalsed muudatused seose kirjelduse sõnastuses, eesmärgiga selgitada teatud mõisteid ja põhjendada pakutud muudatusi.

Ettepanekud kaitstud päritolunimetuse „Ribeira del Duero“ spetsifikaadi muudatusteks ei too kaasa olulist muutust seoste osas ega kahjusta neid. Läbivaatamine on siiski vajalik selleks, et selgitada mitmeid mõisteid ning tõsta konkreetselt esile, et asjaomased muudatused on põhjendatud ega kahjusta põhjuslikke seoseid.

Muudatuse liik: standardmuudatus

Tegemist ei ole olulise muudatusega, vaid lihtsalt asjakohasema sõnastusega. Seetõttu ei ole kumbki määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 nimetatud kategooria käesoleva muudatuse puhul asjakohane.

14.   Punkti 8 muutmine seoses kohaldatavate lisatingimustega (spetsifikaadi punkt 8 ja koonddokumendi punkt 1.9)

Kirjeldus ja põhjused

Muudatused punktis 8. Muud kohaldatavad tingimused: ajakohastatakse õigusraamistikku ja selgitatakse teatavaid elemente, nagu registrisse kandmise kohustus, erandid saagikuse määramisel, päritolukohas pudelisse villimise põhjendus ja etiketil leiduv teave. Samas esitatakse ka võimalus kasutada kohanimesid, mis tähistavad väiksemat geograafilist asukohta.

See lõik on tervikuna läbi vaadatud, et selgitada konkreetseid asjaolusid, mis seni ei olnud piisavalt selged. Sõnastus vastab nüüd paremini kehtivatele eeskirjadele.

Võimalus esitada väiksema geograafilise asukoha nimi tähendab seda, et etiketil on võimalik näidata geograafilises piirkonnas asuvate omavalitsusüksuse ja asustatud punktide nimed. See vastab sektori esindajate palvele seoses sellega, et tarbijad peavad tänapäeval järjest väärtuslikumaks teavet selle kohta, kust toode pärit on.

Kohanimed määravad asukoha täpselt, kuna need vastavad haldusjaotusele.

Muudatuse liik: standardmuudatus

Selles lõigus ettenähtud muudatused ei too kaasa kaitstud nimetuse muutmist ega uusi piiranguid turustamisele. Seetõttu ei ole kumbki määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 nimetatud kategooria käesoleva muudatuse puhul asjakohane.

15.   Spetsifikaadile vastavuse kontrolli käsitleva punkti 9 alapunkti b ajakohastamine: järelevalvetoimingud (spetsifikaadi punkti 9 alapunkt b)

Kirjeldus ja põhjused

Kirjeldus ja põhjused: järelevalvetoiminguid käsitleva lõigu ajakohastamine.

Standardi UNE-EN-ISO 17065 kohane sertifitseerimismenetlus, milles osaleb reguleeriv asutus, nõuab selle lõigu ülevaatamist, et viia see vastavusse standardiga kehtestatud põhimõtetele.

Muudatuse liik: standardmuudatus

Kumbki määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 nimetatud kategooria ei ole käesoleva muudatuse puhul asjakohane.

KOONDDOKUMENT

1.   Toote nimetus

Ribera del Duero

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

„VINO TINTO JOVEN“, „JOVEN ROBLE“

„JOVEN“ (laagerdumata või laagerdunud ja/või vaadis kääritatud vähem kui kolm kuud)

Välimus: selge, vähemalt keskmise intensiivsusega värv, mis varieerub lillakaspunasest violettpunaseni.

Lõhn: keskmise tugevusega punaste ja/või mustade puuviljade/marjade aroomidega.

Maitse: tasakaalustatud ja värske tänu happesusele, vähese või keskmise täidlusega. Vähemalt lühiajaline järelmaitse.

„JOVEN ROBLE“ (laagerdunud ja/või vaadis kääritatud rohkem kui kolm kuud)

Välimus: selge, vähemalt keskmise intensiivsusega värv, mis varieerub lillakaspunasest violettpunaseni.

Lõhn: punaste ja/või värskete mustade puuviljade/marjade aroomid ning laagerdumise tammised aroomid.

Maitse: tasakaalustatud ja värske tänu happesusele, vähemalt keskmise täidlusega. Vähemalt lühiajaline järelmaitse.

Käesolevas rubriigis esitatud füüsikalis-keemilised parameetrid peavad alati vastama ELi eeskirjadega kehtestatud ülemmääradele

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11,5
Minimaalne üldhappesus	4 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta) (*1)	0,833
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	150

„CRIANZA“

Välimus: selge, vähemalt keskmise intensiivsusega värv, mis varieerub granaatpunasest violettpunaseni. Süsinikdioksiidi ei ole.

Lõhn: punaste ja/või värskete mustade puuviljade/marjade aroomid ning vähemalt keskmise tugevusega laagerdumise tammised aroomid.

Maitse: tasakaalustatud, piisava happesusest tingitud värskusega ning keskmise kuni tugeva täidlusega, keskmise kuni pikaajalise kestvusega järelmaitsega.

Käesolevas rubriigis esitatud füüsikalis-keemilised parameetrid peavad alati vastama ELi eeskirjadega kehtestatud ülemmääradele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11,5
Minimaalne üldhappesus	4 milliekvivalenti liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta) (*2)	0,833
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	150

PUNANE „RESERVA“ JA „GRAN RESERVA“ NING MUUD ÜLE KAHE AASTA VANUSED VEINID

„RESERVA“ JA „GRAN RESERVA“

Välimus: selge või kergelt hägune, vähemalt keskmise intensiivsusega värv, mis varieerub telliskivipunasest violettpunaseni. Süsinikdioksiidi ei ole.

Lõhn: laagerdumise tammised keskmise tugevusega aroomid, võimalik on puuviljakompoti kuid mitte värske puuvilja aroom.

Maitse: tasakaalustatud, piisava happesusega ning keskmise kuni tugeva täidlusega, keskmise kuni pikaajalise kestvusega järelmaitsega.

MUUD ÜLE KAHE AASTA LAAGERDUNUD VEINID (laagerdunud või vaadis kääritatud rohkem kui kolm kuud)

Välimus: selge või kergelt hägune, vähemalt keskmise intensiivsusega värv, mis varieerub telliskivipunasest violettpunaseni.

Lõhn: laagerdumise tammised aroomid.

Maitse: tasakaalustatud, piisava happesusega ning keskmise kuni tugeva täidlusega, keskmise kuni pikaajalise kestvusega järelmaitsega.

Käesolevas rubriigis esitatud füüsikalis-keemilised parameetrid peavad alati vastama ELi eeskirjadega kehtestatud ülemmääradele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11,5
Minimaalne üldhappesus	4 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta) (*3)	0,833
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	150

ROOSA/„CLARETE“

Laagerdumata:

Välimus: selge, sibulakoore ja vaarikaroosa vahepealse värvusega, võimalikud on ka mõned hallid toonid pudeli põhjas.

Lõhn: punaste ja/või muude puuviljade aroomid.

Maitse: tasakaalustatud ja värske keskmise või suure happesusega ning kerge või keskmise täidlusega.

Laagerdunud:

Välimus: selge, sibulakoore ja vaarikaroosa vahepealse värvusega, võimalikud on ka mõned hallid toonid pudeli põhjas.

Lõhn: värske punase puuvilja või punase puuviljakompoti ja/või muude puuviljade aroom koos laagerdumise tammiste aroomidega. Veinide „Reserva“ ja „Gran Reserva“ puhul ei pea puuviljalõhna olema.

Maitse: tasakaalustatud ja värske keskmise või suure happesusega ning kerge või keskmise täidlusega.

Käesolevas rubriigis esitatud füüsikalis-keemilised parameetrid peavad alati vastama ELi eeskirjadega kehtestatud ülemmääradele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11
Minimaalne üldhappesus	4,3 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta) (*4)	0,833
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	180

VALGED VEINID

Laagerdumata:

Välimus: selge erineva intensiivsusega õlgkollane.

Lõhn: mitmete puuviljade aroom. Võivad esineda tuntavad taimenoodid.

Maitse: tasakaalustatud ja värske keskmise või suure happesusega ning kerge või keskmise täidlusega.

Laagerdunud:

Välimus: puhas, värvuselt õlgkollase ja kuldkollase vahepealne. Traditsiooniliste veinide „Crianza“, „Reserva“ ja „Gran Reserva“ puhul on lubatud kuldkollane toon.

Lõhn: mitmete puuviljade kas värske või kompoti aroom koos laagerdumise tammiste aroomidega. Veinide „Reserva“ ja „Gran Reserva“ puhul ei pea puuviljalõhna olema.

Maitse: tasakaalustatud ja värske keskmise või suure happesusega ning kerge või keskmise täidlusega.

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus:

0,65 g/l kääritamata ja vaadis laagerdumata veinide puhul (10,83 milliekvivalenti liitri kohta)

0,80 g/l kääritamata ja vaadis laagerdumata veinide puhul (13,33 milliekvivalenti liitri kohta)

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11
Minimaalne üldhappesus	4,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	10,83
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	180

5.   Veinivalmistustavad

a.   Peamised veinivalmistustavad

Kasvatamistava

Viinamarjaistanduseks kasutatav maatükk, kus toodetakse viinamarju kaitstud päritolunimetusega „Ribera del Duero“, peab olema alates istutamisest olnud kasutuses vähemalt kolm kasvatamistsüklit.

Kasvatamistava

Minimaalne uute taimede istutamistihedus peab olema 2 000 viinapuud hektari kohta.

Konkreetne veinivalmistustava

19,1 Brixi kraadi (11 Beaumé kraadi) punaste sortide puhul ja 17,9 Brixi kraadi (10,5 Beaumé kraadi) valgete sortide puhul.

Konkreetne veinivalmistustava

Mitte rohkem kui 72 liitrit veini või viinamarjavirret 100 kilogrammi korjatud viinamarjade kohta.

Laagerdumise tingimused

Konkreetne veinivalmistustava

„CRIANZA“: punased veinid, mille minimaalne laagerdumise aeg on 24 kuud, millest vähemalt kaksteist kuud peab vein olema tammevaadis. Roosad /clarete veinid, mille minimaalne laagerdumise aeg on 18 kuud, millest vähemalt kuus kuud peab vein olema tammevaadis.

„RESERVA“: punased veinid, mille minimaalne laagerdumise aeg on 36 kuud, millest vähemalt kaksteist kuud peab vein olema tammevaadis ning ülejäänud aja pudelis. Roosad /clarete veinid, mille minimaalne laagerdumise aeg on 24 kuud, millest vähemalt kuus kuud peab vein olema tammevaadis ning ülejäänud aja pudelis.

„GRAN RESERVA“: punased veinid, mille minimaalne laagerdumise aeg on 60 kuud, millest vähemalt 24 kuud peab vein olema tammevaadis ning ülejäänud aja pudelis. Punased veinid, mille minimaalne laagerdumise aeg on 48 kuud, millest vähemalt kuus kuud peab vein olema tammevaadis ning ülejäänud aja pudelis.

Laagerdumise tingimused

Konkreetne veinivalmistustava

Mõiste „ROBLE/BARRICA“

Punased, roosad/clarete ja valged veinid peavad olema laagerdunud vaadis vähemalt kolm kuud.

Laagerdumise tingimused

Konkreetne veinivalmistustava

Veinide „Crianza“, „Reserva“ ja „Gran Reserva“ puhul tammevaadid maksimaalse mahuga 330 liitrit.

Veinide „Roble/Barrica“ puhul maksimaalselt 600 liitrit.

Veinivalmistamise puhul kehtestatud piirangud

Kaitstud päritolunimetusega „Ribera del Duero“ veinide puhul tuleb tootmisel pidada kinni sortide sisalduse osakaalust veinitüüpides järgmiselt.

Punased veinid: peavad sisaldama vähemalt 95 % punase viinamarja sorte, mis on lubatud tootespetsifikaadiga. Sortide „Tempranillo“, „Tinto Fino“ või „Tinta del País“ osakaal ei tohi olla väiksem kui 75 %.

Roosad/clarete veinid: peavad sisaldama vähemalt 50 % punase viinamarja sorte, mis on lubatud tootespetsifikaadiga.

Valged veinid: sordi „Albillo Mayor“ osakaal peab olema vähemalt 75 %.

b.   Maksimaalne saagikus

PUNASED SORDID

7 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

PUNASED SORDID

50,4 hektoliitrit hektari kohta

VALGED SORDID

9 500 kilogrammi viinamarju hektari kohta

VALGED SORDID

68,4 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

BURGOSE provints: ADRADA DE HAZA, ANGUIX, ARANDA DE DUERO (LA AGUILERA y SINOVAS), BAÑOS DE VALDEARADOS, BERLANGAS DE ROA, CALERUEGA, CAMPILLO DE ARANDA, CASTRILLO DE LA VEGA, LA CUEVA DE ROA, FRESNILLO DE LAS DUEÑAS, FUENTECEN, FUENTELCESPED, FUENTELISENDO, FUENTEMOLINOS, FUENTENEBRO, FUENTESPINA, GUMIEL DE IZÁN, GUMIEL DE MERCADO, HAZA, HONTANGAS, HONTORIA DE VALDEARADOS, LA HORRA, HOYALES DE ROA, MAMBRILLA DE CASTREJÓN, MILAGROS, MORADILLO DE ROA, NAVA DE ROA, OLMEDILLO DE ROA, PARDILLA, PEDROSA DE DUERO (BOADA DE ROA, GUZMÁN, QUINTANAMANVIRGO y VALCABADO DE ROA), PEÑARANDA DE DUERO (CASANOVA), QUEMADA, QUINTANA DEL PIDIO, ROA, SAN JUAN DEL MONTE, SAN MARTÍN DE RUBIALES, SANTA CRUZ DE LA SALCEDA, LA SEQUERA DE HAZA, SOTILLO DE LA RIBERA (PINILLOS DE ESGUEVA), TERRADILLOS DE ESGUEVA, TORREGALINDO, TÓRTOLES DE ESGUEVA (VILLOVELA DE ESGUEVA), TUBILLA DEL LAGO, VADOCONDES, VALDEANDE, VALDEZATE, LA VID Y BARRIOS (GUMA y ZUZONES), VILLAESCUSA DE ROA, VILLALBA DE DUERO, VILLALBILLA DE GUMIEL, VILLANUEVA DE GUMIEL, VILLATUELDA ja ZAZUAR.

SEGOVIA provints: ALDEHORNO, HONRUBIA DE LA CUESTA, MONTEJO DE LA VEGA DE LA SERREZUELA ja VILLAVERDE DE MONTEJO (VILLALVILLA DE MONTEJO).

SORIA provints: ALCUBILLA DE AVELLANEDA (ALCOBA DE LA TORRE y ZAYAS DE BÁSCONES), (ALCUBILLA DEL MARQUÉS), CASTILLEJO DE ROBLEDO, LANGA DE DUERO (ALCOZAR, BOCIGAS DE PERALES, VALDANZO, VALDANZUELO y ZAYAS DE TORRE), MIÑO DE SAN ESTEBAN y SAN ESTEBAN DE GORMAZ (ALDEA DE SAN ESTEBAN, ATAUTA, INES, MATANZA DE SORIA, OLMILLOS, PEDRAJA DE SAN ESTEBAN, PEÑALBA DE SAN ESTEBAN, QUINTANILLA DE TRES BARRIOS, REJAS DE SAN ESTEBAN, SOTO DE SAN ESTEBAN, VELILLA DE SAN ESTEBAN ja VILLÁLVARO).

VALLADOLIDI provints: BOCOS DE DUERO, CANALEJAS DE PEÑAFIEL, CASTRILLO DE DUERO, CURIEL DE DUERO, FOMPEDRAZA, MANZANILLO, OLIVARES DE DUERO, OLMOS DE PEÑAFIEL, PEÑAFIEL (ALDEAYUSO, MÉLIDA y PADILLA DE DUERO), PESQUERA DE DUERO, PIÑEL DE ABAJO, PIÑEL DE ARRIBA, QUINTANILLA DE ARRIBA, QUINTANILLA DE ONÉSIMO, RÁBANO, ROTURAS, TORRE DE PEÑAFIEL (MOLPECERES), VALBUENA DE DUERO (SAN BERNARDO) ja VALDEARCOS DE LA VEGA.

7.   Peamised veiniviinamarjasordid

„TEMPRANILLO“ – „TINTA DEL PAIS“

„TEMPRANILLO“ – „TINTO FINO“

„Albillo Mayor“

8.   Seos(t)e kirjeldus

1.

Punktis 5 kirjeldatud geograafilise piirkonna territoriaalsed ja ilmastikuga seotud tingimused annavad selle piirkonna veinidele nende iseloomulikud omadused. Piirkonna peamiste sortide sarnasus näitab, et seal kasvatatud viinamarjadel on konkreetsed neid eristavad omadused, mis sellise sarnasuse põhjustabki. Eristav omadus väljendub veinide tasakaalustatud looduslikus happesuses. Punaste veinide puhul on teiseks eristavaks omaduseks suur fenoolisisaldus, mille puhul on täheldatavad antotsüaanide ja viinapuuekstraktide sinakad toonid, samuti kvaliteetsete polümeersete omadustega tanniin.

2.

Ilmastiku toime viinamarjadele on märkimisväärne, seda eelkõige suure keskmise kõrguse tõttu. Lõppkokkuvõttes on eespool nimetatud aeglane valmimine ning öise ja päevase temperatuuri suur erinevus see, mis põhjustab kasulike ühendite teket päeva jooksul ning vähendab nende metaboolset oksüdeerumist öösel. Pikk küpsemisaeg muudab tanniinid looduslikult magusamaks.

3.

Kaitstud päritolunimetusega „RIBERA DEL DUERO“ hõlmatud tootmispiirkond on sobiv kvaliteetveinide tootmiseks tingimusel, et istanduste suhtes kehtestatakse mahu piirmäärad ja hiliseid sorte ei kasutata. Piirkonnas on palju päikesepaistet (aastas üle 2 400 tunni) ning suvel kasvamise ja valmimise ajal on soe, mis on vajalik kõrge polüfenoolide sisalduse saavutamiseks. Kindlasti on tegemist piirkonnaga, mis sobib kvaliteetveinide tootmiseks ja kus tuleb teha kohandusi istutuskohtade, sortide, elujõulisuse, kasvatamistavade jms. suhtes.

4.

Tootmispiirkonna looduslikud tingimused, mis on seotud maastiku, ilmastiku ja pinnasetüüpidega, annavad võimaluse selliste viinamarjaistanduste optimaalseks arenguks, mis on aastate jooksul konkreetselt kohandunud Ribera del Dueroga. Lisaks eespool kirjeldatud piirkonnas esinevatele tingimustele on selles piirkonnas olemas ka spetsiifilised tingimused sordi „Tinto Fino“ kasvatamiseks, mis annab veinidele nende kordumatu iseloomu. Sort on kohanenud selliselt, et sellest on saanud kohalik sort, mis pakub erilistes tingimustes kasvanud toorainet selliste kvaliteetveinide tootmiseks, mis peavad turul hästi vastu. Seda on olnud võimalik jälgida läbi sajandite ning ka selle põhjal, kuidas kaitstud nimetusi praegusel ajal turustatakse kui tarbijate lemmikveine. Sorti „Albillo Mayor“ võib pidada piirkonna peamiseks kohalikuks valgeks sordiks, kuna seda on piirkonnas ajalooliselt kõige rohkem istutatud. Samuti on piirkonna veine toodetud traditsiooniliselt alati just sellest sordist.

9.   Olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Villimine määratletud piirkonnas

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

villimine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus:

veinitootmine hõlmab villimist ning sellele järgnevat laagerdumist ning seetõttu saab spetsifikaadis kirjeldatud organoleptiliste ja füüsikalis-keemiliste omaduste olemasolu tagada ainult juhul, kui kõik veinikäitlemistoimingud viiakse läbi tootmispiirkonnas. Kaitstud päritolunimetusega „Ribera del Duero“ veinide puhul on villimine spetsifikaadis kirjeldatud omaduste saavutamiseks kriitilise tähtsusega. Seetõttu ning kvaliteedi, päritolu ja kontrolli tagamise eesmärgil tehakse seda tootmispiirkonna registreeritud villimistehastes.

Märgistamisnõuded

Õigusraamistik:

ELi õigus

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

kõigil kaitstud veinidel peab etiketil olema näidatud geograafiline tähis „Ribera del Duero“.

Traditsiooniline mõiste on „päritolunimetus“ („kaitstud päritolunimetuse“ asemel).

Märgistamisnõuded

Õigusraamistik:

esitab kaitstud päritolunimetusi ja kaitstud geograafilisi tähiseid haldav asutus, kui see on liikmesriigi poolt määratud.

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

kaitstud veinide puhul võib kasutada traditsioonilisi nimetusi „CRIANZA“, „RESERVA“ ja „GRAN RESERVA“ tingimusel, et need veinid vastavad tootespetsifikaadis esitatud laagerdumisnõuetele (punkti 3 alapunkt b.2).

Kaitstud veinide puhul võib kasutada nimetusi „ROBLE/BARRICA“ tingimusel, et need veinid vastavad tootespetsifikaadis esitatud laagerdumisnõuetele (punkti 3 alapunkt b.2).

Märgistamisnõuded

Õigusraamistik:

esitab kaitstud päritolunimetusi ja kaitstud geograafilisi tähiseid haldav asutus, kui see on liikmesriigi poolt määratud.

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

kaitstud päritolunimetusega „Ribera del Duero“ hõlmatud veinide puhul võib kasutada täiendavalt geograafilise määratlusena väiksema asukoha (asustatud punkti) kohanime (mis on loetletud käesoleva dokumendi punktis 5) tingimusel, et veini tootmiseks kasutatud viinamarjadest on 85 % pärit osutatud geograafilise asukoha istandustest.

Link tootespetsifikaadile

www.itacyl.es/documents/20143/342640/Ppta+Mod+PCC+DO+RIBERA+Rev+3.docx/77b3b8ce-6ae7-0506-4314-1a47654af80a

---

(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

(*1)  0,833 milliekvivalenti liitris iga alkoholisisalduse ühiku kohta veinide puhul, mis on laagerdunud kuni üks aasta. Rohkem kui ühe aasta vanuste veinide puhul ei tohi ületada järgmiselt arvutatavat ülemmäära: 1 g/l kuni alkoholisisalduseni 10 %, mis suureneb 0,06 g/l võrra iga alkoholisisalduse ühiku puhul, mis ületab 10 %.

(*2)  0,833 milliekvivalenti liitris iga alkoholisisalduse ühiku kohta veinide puhul, mis on laagerdunud kuni üks aasta. Rohkem kui ühe aasta vanuste veinide puhul ei tohi ületada järgmiselt arvutatavat ülemmäära: 1 g/l kuni alkoholisisalduseni 10 %, mis suureneb 0,06 g/l võrra iga alkoholisisalduse ühiku puhul, mis ületab 10 %.

(*3)  0,833 milliekvivalenti liitris iga alkoholisisalduse ühiku kohta veinide puhul, mis on laagerdunud kuni üks aasta. Rohkem kui ühe aasta vanuste veinide puhul ei tohi ületada järgmiselt arvutatavat ülemmäära: 1 g/l kuni alkoholisisalduseni 10 %, mis suureneb 0,06 g/l võrra iga alkoholisisalduse ühiku puhul, mis ületab 10 %.

(*4)  0,833 milliekvivalenti liitris iga alkoholisisalduse ühiku kohta veinide puhul, mis on laagerdunud kuni üks aasta. Rohkem kui ühe aasta vanuste veinide puhul ei tohi ületada järgmiselt arvutatavat ülemmäära: 1 g/l kuni alkoholisisalduseni 10 %, mis suureneb 0,06 g/l võrra iga alkoholisisalduse ühiku puhul, mis ületab 10 %.

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2020/C 73/09)

Käesolev teade on avaldatud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Cornas“

PDO-FR-A0697-AM01

Teate esitamise kuupäev: 20. detsember 2019

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Geograafilise piirkonna ja vahetus läheduses asuva piirkonna määratlus

Selleks et täpsustada nende kommuunide loetelu, mis on hõlmatud geograafilise piirkonna ja vahetus läheduses asuva piirkonna määratlusega, on tootespetsifikaadi punktis IV esitatud viide 2019. aasta ametlikule geograafilisele koodile.

See viide võimaldas vahetus läheduses asuva piirkonna puhul kinnitada, et Drôme’i departemangu kommuunid Mercurol ja Veaunes on liidetud kommuuniks Mercurol-Veaunes.

Koonddokumendi punkti „Lisatingimused“ on vastavalt ajakohastatud.

2.   Viinamarjakasvatusviisid

Tootespetsifikaadi punkti VI „Viinamarjaistanduste käitamine“ täiendati sättega, mille kohaselt ei tohi istutusmaterjal olla nakatunud haigusesse flavescence dorée. See säte on sõnastatud järgmiselt ja lisatud koonddokumendi punkti „Veinikasvatustavad – viljelustavad“:

„Alates 1. jaanuarist 2020 peab istutamisel ja asendusistutamisel kasutama istutusmaterjali, mida on töödeldud kuuma veega või mis tahes muul viisil, mida põllumajandusministeerium on tunnustanud, et võidelda flavescence dorée vastu.“

KOONDDOKUMENT

1.   Toote nimetus

Cornas

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

Nimetust „Cornas“ kasutatakse ainult vaikse punase veini puhul.

Veini minimaalne naturaalne alkoholisisaldus 10,5 mahuprotsenti

Villimisel on õunhappe sisaldus veinis kuni 0,4 g liitri kohta.

Villimisel on veini fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus järgmine:

—	kuni kolm grammi liitri kohta veini puhul, mille naturaalne alkoholisisaldus on kuni 13,5 mahuprotsenti;

—	kuni neli grammi liitri kohta veini puhul, mille naturaalne alkoholisisaldus on üle 13,5 mahuprotsendi.

Pärast rikastamist ei tohi veini alkoholisisaldus ületada 13,5 mahuprotsenti.

Üldhappesus, täpsustamata lenduvate hapete sisaldus ja vääveldioksiidi kogusisaldus on kindlaks määratud liidu õigusaktidega.

Tegemist on eranditult punase veiniga, sest kontrollitud päritolunimetus „Cornas“ on ainus päritolunimetuste rühma „Côtes du Rhône septentrionales“ kuuluv nimetus, mille puhul on vein valmistatud ainult sordi „Syrah N“ viinamarjadest.

Vein on alati väga tume, granaatpunane või peaaegu must, tugeva värvusega, mis laagerdumisel omandab merevaigukollase tooni. Vein on intensiivne ja täidlane ning selle parimad omadused tulevad esile pärast pikka säilitamist. Sellise struktuuriga veine nimetatakse sageli mehisteks veinideks.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi kogusisaldus (milligrammides liitri kohta):

5.   Veinivalmistustavad

a.   Peamised veinivalmistustavad

Viljelustavad

—	Puude minimaalne istutustihedus on 4 400 puud hektari kohta.

—	Iga puu kasvuala maksimaalne pindala on 2,30 m2. Pindala saamiseks korrutatakse ridade vahekaugus ja sama rea puude vahekaugus.

—	Ridade vahekaugus on 2,50 meetrit või vähem.

Viinapuude lõikamisel tuleb igale puule jätta maksimaalselt kaheksa punga, kasutades järgmisi tehnikaid:

—	võrsed kärbitakse lühikeseks (kujundatud lehvikukujuliselt või Royat’ nöörpuu vormis ühe või kahe pikema võrsega);

—	tavaline või nn kaheõlaline Guyot’ lõikus.

Nööri maksimaalne kõrgus maast on 0,60 meetrit. Kõrgust mõõdetakse maapinnast kuni tüvest välja kasvavate alumiste võrseteni.

—	Veinid valmistatakse käsitsi korjatud viinamarjadest. Viinamarjad transporditakse veinivalmistuskohta tervetena.

Alates 1. jaanuarist 2020 peab istutamisel ja asendusistutamisel kasutama istutusmaterjali, mida on töödeldud kuuma veega või mis tahes muul viisil, mida põllumajandusministeerium on tunnustanud, et võidelda flavescence dorée vastu.

Veinivalmistuse eritavad

—	Termiline töötlemine temperatuuril üle 40 °C on keelatud;

—	puutükkide kasutamine on keelatud.

Lisaks eespool esitatud sätetele tuleb veinivalmistustavade puhul kinni pidada liidu õigusaktide ning maaseadustiku ja merekalapüügi seadustiku (code rural et de la pêche maritime) sätetest.

b.   Maksimaalne saagikus

46 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade koristamine ning veini valmistamine ja kääritamine toimub Ardèche’i departemangu Cornasi kommuuni territooriumil.

7.   Peamised veiniviinamarjasordid

„Syrah N“ – „Shiraz“

8.   Seos(t)e kirjeldus

Rhône’i oru kontrollitud päritolunimetuste järjestuses kuulub kontrollitud päritolunimetusega „Cornas“ vein „Crus des Côtes du Rhône“ veinide hulka.

Kontrollitud päritolunimetuse „Cornas“ piirkond asub kontrollitud päritolunimetusega „Côtes du Rhône“ tootmispiirkonna põhjaosas ja on ühtlasi selle kõige lõunapoolsem piirkond, kus toodetakse punaseid veine.

Viinamarjaistandused asuvad Rhône’i paremal kaldal Valence’i linna vastas ning kontrollitud päritolunimetuste „Saint-Péray“ ja „Saint-Joseph“ geograafiliste piirkondade vahel.

Geograafilise piirkonna moodustab üksnes Ardèche’i departemangus asuv Cornasi omavalitsusüksus.

Veini „Cornas“ geograafiline piirkond asub peamiselt graniidise pinnasega nõlvadel, mis on päikesele hästi avatud, tuulte eest kaitstud ja sooja mikrokliimaga. Nõlvad on kujundatud terrassideks, mida toetavad viinamarjakasvatajate poolt kannatlikult üles laotud müürid, mida nad jätkuvalt korras hoiavad, et säilitada nii tootmisvõimalusi kui ka maastikku.

Kasutades jätkuvalt viinamarjade traditsioonilise käsitsi koristamise meetodit, kaitsevad veinitootjad ka selle mäenõlvadel asuva viinamarjakasvatusala eripära ja iseloomulikke omadusi.

Kontrollitud päritolunimetusega tootmispiirkonnaks oleva kommuuni nimi on tihedalt seotud piirkonna mikrokliimaga – keldi keeles tähendab „cornas“ põletatud maad. Pehme kliima tagab viinamarjade varajase valmimise. Kuigi piirkond asub ainult 12 km lõuna pool kaitstud päritolunimetuse „Hemitage“ piirkonnast, algab viinamarjade korjamine „Cornasi“ piirkonnas sageli nädal varem.

Kõik need looduslikud tegurid toetavad viinamarjasordi „Syrah N“ kasvatamist. See sort on piirkonna sümbol vaatamata sellele, et seda kasvatatakse ka mujal. Hoolikalt valitud maatükkidelt pärit viinamarjad küpsevad varakult, neist valmistatud mehine vein on musta värvusega, veinil on rikkalik, kuid pehme tanniinisus, tugev aroom ja pikaks säilitamiseks sobiv struktuur. Veini kvaliteet on kogu maailmas ühehäälselt tunnustust leidnud ja seda on juba sajandeid kiidetud, nagu osutatakse rohketes arhiividokumentides.

Kontrollitud päritolunimetuse „Cornas“ maine on üles ehitatud üksnes punasele veinile, samas kui naaberpiirkonna päritolunimetusega „Saint-Péray“ tunnustatakse ainult valget veini.

Lisaks veini organoleptilistele omadustele, viinamarjaistanduste väiksusele ja piirkonna kliimale on veini „Cornas“ eripära ja identiteet seotud mitmekesisuse puudumisega (üks omavalitsusüksus, üks viinamarjasort, peamiselt graniitmullad).

9.   Olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik:

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

a)	Kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusel võib esitada väiksema geograafilise piirkonna nimetuse, kui kõnealune piirkond on — kantud katastrisse, — märgitud saagideklaratsioonile.

b)

Kontrollitud päritolunimetusega veinidel võib olla ka suurema geograafilise piirkonna „Cru des Côtes du Rhône“ või „Vignobles de la Vallée du Rhône“ märgistus. Suurema geograafilise üksuse „Vignobles de la Vallée du Rhône“ nimetuse kasutamise tingimused on täpsustatud asjaomaste kaitse- ja haldusasutuste vahel sõlmitud kokkuleppes.

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik:

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus:

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse veini valmistamise erandit, hõlmab järgmiste kommuunide territooriumi 2019. aasta 1. jaanuari ametlike geograafiliste koodide alusel:

—

Ardèche’i departemang: Alboussière, Andance, Ardoix, Arlebosc, Arras-sur-Rhône, Boffres, Bogy, Champagne, Champis, Charmes-sur-Rhône, Charnas, Châteaubourg, Cheminas, Colombier-le-Cardinal, Eclassan, Etables, Félines, Gilhac-et-Bruzac, Glun, Guilherand-Granges, Lemps, Limony, Mauves, Ozon, Peaugres, Peyraud, Plats, Quintenas, Saint-Barthélemy-le-Plain, Saint-Cyr, Saint-Georges-les-Bains, Saint-Romain-d’Ay, Saint-Romain-de-Lerps, Sarras, Sécheras, Serrières, Saint-Désirat, Saint-Etienne-de-Valoux, Saint-Jean-de-Muzols, Saint-Péray, Soyons, Talencieux, Thorrenc, Toulaud, Tournon-sur-Rhône, Vernosc-lès-Annonay, Vinzieux, Vion;

—

Drôme’i departemang: Albon, Andancette, Beaumont-Monteux, Beausemblant, Bourg-lès-Valence, Chanos-Curson, Chantemerle-les-Blés, Châteauneuf-sur-Isère, Chavannes, Clérieux, Crozes-Hermitage, Erôme, Gervans, Granges-les-Beaumont, Larnage, Laveyron, Mercurol-Veaunes, La Motte-de-Galaure, Ponsas, Pont-de-l’Isère, La Roche-de-Glun, Saint-Barthélemy-de-Vals, Saint-Donat-sur-l’Herbasse, Saint-Rambert-d’Albon, Saint-Uze, Saint-Vallier, Serves-sur-Rhône, Tain-l’Hermitage, Triors, Valence;

—	Isère’i departemang: Chonas-l’Amballan, Le-Péage-de-Roussillon, Reventin-Vaugris, Les Roches-de-Condrieu, Sablons, Saint-Alban-du-Rhône, Saint-Clair-du-Rhône, Saint-Maurice-l’Exil, Salaise-sur-Sanne, Seyssuel, Vienne;

—	Loire’i departemang: Bessey, La Chapelle-Villars, Chavanay, Chuyer, Lupé, Maclas, Malleval, Pélussin, Roisey, Saint-Michel-sur-Rhône, Saint-Pierre-de-Bœuf, Saint-Romain-en-Jarez, Vérin;

—	Rhône’i departemang: Ampuis, Condrieu, Les Haies, Loire-sur-Rhône, Longes, Saint-Cyr-sur-le-Rhône, Saint-Romain-en-Gal, Sainte-Colombe, Tupin-et-Semons.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-352971f9-Faks 819-4a53-8429-9ee9238c98c4

Sellise muudetud koonddokumendi avaldamine, mida on muudetud pärast väikese muudatuse heakskiitmist kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 teise lõiguga

(2020/C 73/10)

Euroopa Komisjon on kõnealuse väikese muudatuse heaks kiitnud kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 artikli 6 lõike 2 kolmanda lõiguga (1).

Väikese muudatuse heakskiitmise taotluse leiab Euroopa Komisjoni andmebaasist eAmbrosia

KOONDDOKUMENT

„WEST COUNTRY LAMB“

ELi nr: PGI-UK-0667-AM02 – 1. august 2018

KPN ( ) KGT (x)

1.   Nimetus(ed)

„West Country Lamb“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Ühendkuningriik

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.1. Värske liha (ja rups)

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Nimetusega „West Country Lamb“ tähistatakse selliste lammaste rümpi, poolrümpi ja jaotustükke, mis on saadud lammastelt, kes on sündinud ja kasvanud Inglismaa West Country piirkonnas ja tapetud ühingu Meat South West standardi või samaväärse standardi kohaselt.

Tapmise ajal peab lammas olema kuni 12 kuu vanune. Laagerdada tuleb selliste lammaste liha, kes on i) sündinud enne iga aasta 1. oktoobrit ja ii) tapetud järgmisel aastal ajavahemikul 1. jaanuar – 30. aprill. Laagerdamine võib hõlmata tapmise ja lõpptarbijale müümise vahel vähemalt viiepäevast hoidmist külmutusseadmete temperatuuril või ühte laagerdamisprotsessi, mida on täpsustatud liha- ja kariloomaküsimustega tegeleva komisjoni Meat & Livestock Commission (MLC) 1994. aasta juhendis Lamb Blueprint (see hõlmab elektrilist stimuleerimist ja puusaluudest riputamist). Tapaküpsuse kaal on tapakaal vahemikus 9–26 kg.

Võrreldes lammastega, keda on söödetud kontsentreeritud söödaga, paranevad heintaimi sisaldava erilise söödaga söödetud lammaste lihaskoe keemiline koostis (vt allpool tabel 1) ja ka liha organoleptilised omadused.

Tabel 1.

Talle seljatüki lihase rasvhapete koostis (mg / 100g lihaskude) ja E-vitamiini sisaldus (mg/kg).

	Heintaimed	Kontsentraadid
18 : 2 (2)	98	143
18 : 3 (3)	52	29
EPA (4)	23	15
DHA (5)	6,5	4,9
Vitamiin E	4,6	1,9
18 : 2 / 18 : 3	1,9	5

Selle tulemuseks on püsivamalt maitsev liha, mille söömine tagab suurepärase toiduelamuse. Rasva värvus võib olla valge kuni kollane, kuid erilise sööda manustamine soodustab kreemika värvuse kujunemist. Liha värvus varieerub roosast tumepunaseni, mis on laagerdunud liha puhul tumedam punane. Optimaalsete maitseomaduste tagamiseks kasutatav EUROP-liigitamissüsteemil põhinev rümpade liigitamise spetsifikatsioon on järgmine:

O või paremasse lihakusklassi liigitatud rümbad, mille rasvasus on 2–3H. Olenevalt turueelistustest ja lambatüübist võivad rümbad olla erineva suurusega.

	Rasvasuse suurendamine = >
Kehaehitusklass parandamine = >		1	2	3L	3H	4L	4HL	5
	E
	U
	R
	O
	P

Pärast tallede tapmist turustatakse toodet „West Country Lamb“ mitmel järgmisel kujul:

—	kogu rümp, välja arvatud söögiks kõlbmatu rups, nahk, pea ja jalad; rümbas võivad olla neerud ja neerurasv;

—	kogu poolrümp: piki selgroogu rümba poolitamisel saadud osa;

—	jaotustükid: toodetud rümpade/poolrümpade jaotamisel väiksemateks, tunnustatud osadeks (klientide eelistustega arvestamiseks). Need jaotustükid võivad olla kondiga või kondita ning kaitsepakendis.

—	enne liigitamist töödeldud söödav rups.

Lambaliha „West Country Lamb“ võib müüa värskena (jahutatult) või külmutatult.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Võõrutuse ja tapaküpseks saamise ajal võib lambaid täiendavalt sööta. Põllumajandustootja registreerib sel juhul sööda koostisosade ja ostu üksikasjad, ning neid kontrollivad kindlustusinspektorid, et tagada sööda omastamine 70 %. Loomakasvatuskava kohaselt on nõutud ekstensiivne lambakasvatussüsteem. Sellega on ette nähtud, et loomad viibivad enne tapmist piisavalt pika ajavahemiku jooksul karjamaal – tavaliselt kaks kuud.

3.4.   Täpsustage tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Lambad peavad olema Inglismaa West Country piirkonnas sündinud, kasvatatud ja tapaküpseks saanud.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus osutab

–

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

–

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafilise piirkonna moodustavad kuus maakonda: Cornwall, Devon, Dorset, Gloucestershire, Somerset ja Wiltshire, mis koos on Inglismaa West Country piirkond.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Geograafilise piirkonna eripära:

Toote „West Country Beef“ ja geograafilise piirkonna vaheline seos põhineb toote kvaliteedil ja muudel omadustel.

Inglismaa West Country piirkonda võib kirjeldada rohumaaga kaetud poolsaarena. Vahetegemine rohumaa ja põllukultuuride kasvatamise vahel on osaliselt tingitud piirkonnas esinevatest eri mullatüüpidest. Inglismaa West Country piirkonna muldadest suure osa moodustavad hall- ja pruunmullad, millel rohi kasvab küll jõudsalt, kuid mis ei ole just ideaalsed põllukultuuride kasvatamiseks. Põllukultuuride kasvatuspiirkonnas on valdavalt savi- ja liivmullad, mida saab hõlpsasti kuivendada. Lisaks sellele on Inglismaa West Country piirkonnas Ühendkuningriigi kõrgeim keskmine ning kõrgeim miinimum- ja maksimumtemperatuur.

West Country piirkond on Inglismaa suurim põllumajanduspiirkond. Sealne keskkond on üks rikkalikumaid Ühendkuningriigis. Selle piirkonna põllumajandusettevõtetes toodetakse hinnanguliselt 21 % Inglismaa lambalihast ning veiselihast 24 %. Karjakasvatus on aidanud piirkonna maastikku ja looduspärandit kujundada ja säilitada. Tänu loomade suurele asustustihedusele on arenenud ulatuslik lihatöötlemissektor, mille jaoks luuakse kõnealuses piirkonnas äärmiselt vajalikke töökohti.

Inglismaa West Country piirkonna kõrged ja mõõdukad temperatuurid, kogu aasta jooksul ühtlaselt jaotunud sademete hulk ning sügav niiskust säilitav pinnas tähendab seda, et heina saab teha ja söödakultuure koristada ning loomasöödana kasutada peaaegu kogu aasta jooksul. Suures osas sellest piirkonnast kasvab rohi rohkem kui 300 päeva aastas. See kogu aasta jooksul toimuv tootmine on Inglismaa West Country piirkonnas normiks ja ühtlasi selgituseks, miks loomakasvatus on ülekaalus. Lisaks sellele asub rohkem kui 25 % Inglismaa West Country piirkonna rohumaast kas rahvusparkides või looduskaunites kohtades ja selles piirkonnas on 57 % Ühendkuningriigi lillerikastest rohumaadest. Bristoli ülikooli teadusuuringutest nähtub, et rohumaadel kasvanud lammaste liha maitse on intensiivsem ja tarbijate poolt kõrgemalt hinnatud kui selliste lammaste liha, kes on saanud kontsentreeritud sööta.

Tänu ainulaadsele mahedale kliimale ja kogu aasta jooksul kasvavatele heintaimedele toimub piirkonnas talleliha tootmine kogu aasta vältel.

Toote eripära:

Inglismaa West Country piirkonna karjakasvatus sõltub olulisel määral värsketest ja säilitatud heintaimedest. Söödaks kasutatud heinaga tagatakse talleliha iseloomulik kõrge kvaliteet ja toiteväärtus (rasvhapete koostis, E-vitamiini sisaldus ja organoleptilised omadused). Eespool nimetatud mõju nähtub selgelt teaduslikest katsetest. Katsetest ilmnes erinevus kontsentreeritud söödaga ja heintaimedega söödetud lammaste rasvhappekoostise vahel (tabel 1). Rohusiloga söödetud tallede lihase rasvhapete profiil oli üsna erinev kontsentreeritud söödaga söödetud tallede vastavast profiilist. Kontsentreeritud söödaga söödetud lammaste lihaskoes oli suurem oomega-6 rasvhapete perekonda kuuluva linoolhappe ja selle produkti arahhidoonhappe sisaldus; ning oomega-3 rasvhapete perekonda kuuluva linoleenhappe ja selle produktide eikosapentaeenhappe ja dokosaheksaeenhappe sisaldus oli suurem heintaimedega söödetud lammaste lihaskoes. Kontsentreeritud sööta saanud loomade puhul oli oomega-6 ja oomega-3 rasvhapete suhe palju suurem. Inimtoidus on kõnealune suhe soovitatavalt kuni 4. Sellist näitajat on lihtne saavutada heintaimedega söödetud, kuid mitte kontsentreeritud söödaga söödetud tallede liha puhul. Lihtne suhe, mis eristab heintaimede või kontsentreeritud söödaga söödetud tallede liha, on 18:2 / 18:3; tabelis 1 on see ligikaudu 1,9 ja 5 – vastavalt heintaimi ja kontsentreeritud sööta saanud tallede liha puhul.

Värske rohi või rohusilo on α-linoleenhappe allikas, mis võib loomas muunduda pika ahelaga n-3 (oomega-3) polüküllastumata rasvhapeteks, mis on väärtuslikud toitained inimtoidus. Heintaimed sisaldavad ka E-vitamiini; rohuga söödetud lammaste lihas on nii oomega-3 rasvhapete kui ka E-vitamiini sisaldus suurem. Need toitained mõjutavad ka liha maitseomadusi.

Niisiis on tõestatud, et loomade söötmine rohu ja rohusiloga tingib lihaskoes eripärase rasvhapete profiili, mis erineb kontsentreeritud söödaga söödetud loomade lihaskoe rasvhapete profiilist. Heintaimedega söödetud tallede lihaskoes on ligikaudu 1,5 % linoleenhapet, 0,7 % eikosapentaeenhapet ja 0,2 % dokosaheksaeenhapet. Sellised on rasvhapete protsendimäärad, mille alusel rasvhappekoostist sageli kirjeldatakse. Kõigil kõnealustel näitajatel on tootele „West Country Lamb“ kasulik mõju. Rohus leiduv E-vitamiin satub söödaga lammaste lihas- ja rasvkoe sisse. Rohusiloga söödetud lammaste lihaskoes oli E-vitamiini sisaldus vähemalt kaks korda suurem kui vastav näitaja kontsentreeritud söödaga söödetud lammaste puhul. Sel põhjusel säilib külmlettides liha helepunane värvus kauem.

Briti uuringute põhjal järeldati, et rohuga söödetud tallede liha maitse on parem kui kontsentreeritud söödaga söödetud tallede lihal. Rohusöödal olevate tallede lihale anti palju rohkem maitsepunkte kui kontsentreeritud söödaga söödetud tallede lihale. Rohusöödal olevate tallede lihale anti palju vähem punkte ebatavalise maigu eest.

Sõltumatust aruandest nähtub, et toote „West Country Lamb“ iseloomulikud omadused on oomega-6 ja oomega-3 rasvhapete väike suhe ning E-vitamiini suur sisaldus.

—	Suhe 18 : 2 / 18 : 3 on väiksem kui 4

—	Seljatüki lihaskoe vitamiin E sisaldus > 3 mg/kg

Lambatõud Polled Dorset ja Dorset Horn on vaid kaks näidet lambatõugudest, mis on kujunenud geograafilises piirkonnas peaaegu aasta läbi võimaliku karjatamise tulemusel. Paljud põllumajandustootjad kasvatavad kõnealuste tõugude lambaid nende suure sigivuse tõttu, mis tähendab seda, et need lambad on võimelised sügisel poegima. Seetõttu on lambakasvatajatel talled müügiks valmis alates jaanuari lõpust. Tasandiku teistes osades poegivad lambad jaanuaris-veebruaris, kuid Exmoori, Dartmoori ja Bodmin Moori mäestikupiirkondade loomakasvatustaludes poegivad nad aprillis-mais, millega tagatakse aasta läbi toimuv loomulik talleliha tootmine ja tarnimine.

Inglismaa West Country piirkonna kliimast, topograafiast, geoloogiast ja sellest tulenevast jõudsast rohukasvust on tingitud selles piirkonnas kasvatatud lammaste ning järelikult ka nende liha eriomadused. Suur osa piirkonna põllumajandusmaast on rohumaa, mis sobib ideaalselt lambakasvatuseks ja millelt saadud rohtu saab kasutada lisasöödana.

Kindlatest ja objektiivsetest teaduslikest tõenditest nähtub, et Inglismaa West Country piirkonnas toodetud ja töödeldud tallelihal on omadused, mis on oma olemuselt seotud geograafilise piirkonnaga, kuna siin saavad loomad söödaks rohkem rohtu, mille tulemuseks on suurem polüküllastamata rasvhapete kontsentratsioon ja E-vitamiini sisaldus lihaskoes.

Rohu kasvu mõjutavad mulla liik, temperatuur, sademed ja päikesepaiste. Veel üks oluline tegur on topograafia, st kõrgus merepinnast, kuna kõrguse suurenedes rohu kasv väheneb. Inglismaa West Country piirkonna soodsa kliima tõttu on selles piirkonnas päevade arv, mil rohi jõudsalt kasvab, palju suurem võrreldes muude piirkondadega. Inglismaa West Country piirkonna kõigis osades kasvab rohi rohkem kui 220 päeva, mõnes osas isegi rohkem kui 300 päeva jooksul aastas, mida ei esine Ühendkuningriigi muudes piirkondades.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/762856/west-country-lamb-pgi-spec.pdf

---

(1)  EÜT L 179, 19.6.2014, lk 17.

(2)  linoolhape

(3)  linoleenhape

(4)  eikosapentaeenhape

(5)  dokosaheksaeenhape

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3.

(2020/C 73/11)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Corbières“

PDO-FR-A0671-AM02

Teate esitamise kuupäev: 20/12/2019

KINNITATUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Geograafiline piirkond ja vahetu lähedus

Tootespetsifikaadi IV punkti alapunkte 1 ja 3, milles käsitletakse geograafilist piirkonda ja vahetus läheduses asuvat piirkonda, on ajakohastatud vastavalt 2019. aasta ametlikule geograafilisele indeksile.

Geograafilise piirkonna kommuunide loetelus ajakohastati kolme kommuuni nime (Fraisse-des-Corbières, Mayronnes, Portel-des-Corbières), ajakohastamisega ei muudeta geograafilise piirkonna ulatust.

Vahetus läheduses asuvate kommuunide loetelus ajakohastati Pyrénées Orientales’i departemangus asuva Opoul-Perillosi kommuuni nime. Ajakohastamisega ei muudeta vahetus läheduses asuva piirkonna ulatust.

Ajakohastati koonddokumendi punkte „Määratletud geograafiline piirkond“ ja „Lisatingimused – Vahetus läheduses asuv piirkond“.

2.   Viinamarjasordid

Tootespetsifikaadi V punkti märgiti lisasordid, et võimaldada kasutada taimi, mis on paremini kohanenud geograafilise piirkonna mullastiku- ja ilmastikutingimustega. KPNiga veinide sordilise koostise nõuded jäävad samaks, st lisasordi osakaal segus võib olla kuni 10 %.

—	punased veinid: lisasort „Marselan N“

—	roosad ja valged veinid: lisasordid „Carignan blanc B“ ja „Viognier B“.

—	roosad veinid: sort „Piquepoul Noir N“ ei ole enam mitte peamine viinamarjasort, vaid lisasort, ning sort „Muscat à petits grains blancs B“ jäetakse lisasortide loetelust välja, sest seda ei kasutata KPNiga veinide tootmiseks.

Muudeti koonddokumendi punkte „Põhilised veiniviinamarjasordid“ ja „Lisasordid“.

3.   Punase veini toodang

Võrreldes roosa ja valge veiniga vähendati punaste veinide (tootespetsifikaadi VIII punkt) toodangut 60 hektoliitrilt (mis oli varem ette nähtud kõikide veinide jaoks) 58 hektoliitrile hektari kohta.

Koonddokumendis ajakohastati toodangut käsitlevaid andmed.

Seoses punaste veinide toodangut käsitlevate andmete muutmisega vähendati tootespetsifikaadi VI punktis (Viinamarjaistanduse pidamine) vastavalt ka punaste veinide valmistamiseks kasutatavate viinamarjade maksimaalset keskmist saagikust 9 000 kilogrammilt (mis oli varem ette nähtud kõikide viinamarjade jaoks) 8 500 kilogrammile hektari kohta. See muudatus ei mõjuta koonddokumenti.

4.   Märgistust käsitleva punkti sõnastuse ajakohastamine

Tootespetsifikaadi XII punkti alapunkti 2 alapunktis b ajakohastati märgistamist käsitleva sätte sõnastust ilma sätte sisu muutmata.

Eelmine sõnastus oli järgmine:

Mõiste „nimetus“ asendati mõistega „geograafiline üksus“.

Mõiste „kontrollitud päritolunimetus“ on asendatud mõistega „päritolunimetus“.

Ajakohastati punkti „Lisatingimused – märgistamine“ sõnastust.

KOONDDOKUMENT

1.   Toote nimetus

Corbières

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

Analüütilised omadused:

Tegemist on vaiksete valgete, roosade ja punaste veinidega.

Valgete ja roosade veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 11,5 mahuprotsenti.

Punase veini minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 12 mahuprotsenti.

Villimise ja tarbijate jaoks turule viimise etapis on punase veini õunhappesisaldus kuni 0,4 grammi liitri kohta.

Kui villimise ja tarbijate jaoks turule viimise etapis on punase veini naturaalne alkoholisisaldus kuni 14 mahuprotsenti, siis on fermenteeritavate suhkrute (glükoos + fruktoos) sisaldus veinis kuni kolm grammi liitri kohta, kui punase veini naturaalne alkoholisisaldus on üle 14 mahuprotsendi, siis on fermenteeritavate suhkrute (glükoos + fruktoos) sisaldus veinis kuni neli grammi liitri kohta. Valgetes ja roosades veinides on fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus kuni neli grammi liitri kohta.

Üldhappesus, lenduvate hapete sisaldus ja vääveldioksiidi kogusisaldus vastavad liidu õigusaktidega kindlaksmääratud väärtustele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi kogusisaldus (milligrammides liitri kohta):

Punane vein

Kuiv punane vein valmistatakse kahest või enamast viinamarjasordist, mille hulka kuulub sageli sort „Carignan N“. See sort annab veinidele struktuuri, samas kui muud viinamarjasordid annavad ümaruse ja lõhnabuketi.

Vein on üldiselt tasakaalustatud, täidlane ja intensiivne, sellel on sageli punaste marjade ja vürtside tugev noot.

Veini võib tarbida värskena, kuid see sobib hästi ka säilitamiseks.

Roosa vein

Roosa vein on kuiv ja elegantse aroomiga, millel on sageli lillede ja puuviljade varjund. Veinil on värske maitse ja meeldivalt ümar järelmaitse.

Valge vein

Valge vein on kuiv vein, millel on enamasti elegantne valgete lillede aroom ning veini ümarus ja peenus on omavahel tasakaalus.

5.   Veinivalmistustavad

a.   Peamised veinivalmistustavad

Veinivalmistuse eritavad

Roosade veinide puhul on aktiivsöe kasutamine veini valmistamise käigus lubatud üksnes pressitud virde ja kääriva toorveini puhul ning osakaalus, mis võib olla kuni 20 % asjaomase ettevõtja selle koristusperioodi jooksul valmistatud veini kogusest.

Lisaks eespool esitatud sätetele tuleb veinivalmistustavade puhul kinni pidada liidu tasandi ning maaseadustiku ja merekalapüügi seadustiku (code rural et de la pêche maritime) sätetest.

Viljelustavad

Viinapuude minimaalne istutustihedus on 4 000 puud hektari kohta.

Puuridade maksimaalne vahekaugus on 2,50 meetrit.

Iga puu kasvuala maksimaalne pindala on 2,5 m2. Pindala saamiseks korrutatakse ridade vahekaugus ja sama rea puude vahekaugus.

Lehtrikujulised viinapuud lõigatakse lühikeseks, jäetakse kuni kuus võrset puu kohta. Igal võrsel on kuni kaks punga.

Nöörpuu vormis viinapuud lõigatakse lühikeseks:

—	kuni kuus võrset puu kohta, igal võrsel kuni kaks punga

—	kuni 10 võrset puu kohta, igal võrsel ainult üks pung.

Niisutamine võib olla lubatud.

b.   Maksimaalne saagikus

Valged või roosad veinid:

60 hektoliitrit hektari kohta

Punased veinid:

58 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine ja pressimine ning veini valmistamine toimub 2019. aasta ametliku geograafilise koodi alusel Aude’i departemangu järgmiste kommuunide territooriumil:

Albas, Arquettes-en-Val, Bages, Barbaira, Bizanet, Boutenac, Camplong-d’Aude, Canet, Capendu, Cascastel-des-Corbières, Caunettes-en-Val, Caves, Comigne, Conilhac-Corbières, Coustouge, Cruscades, Cucugnan, Davejean, Dernacueillette, Douzens, Duilhac-sous-Peyreperthuse, Durban-Corbières, Embres-et-Castelmaure, Escales, Fabrezan, Felines-Termenès, Ferrals-les-Corbières, Feuilla, Fitou, Floure, Fontcouverte, Fontiès-d’Aude, Fontjoncouse, Fraisse-des-Corbières, Gruissan, Jonquières, Labastide-en-Val, Lagrasse, Laroque-de-Fa, Leucate, Lézignan-Corbières, Luc-sur-Orbieu, Mayronnes, Maisons, Montbrun-des-Corbières, Montgaillard, Montirat, Montlaur, Montredon-des-Corbières, Montséret, Monze, Moux, Narbonne, Névian, Ornaisons, Padern, Palairac, La Palme, Paziols, Peyriac-de-Mer, Port-la-Nouvelle, Portel-des-Corbières, Pradelles-en-Val, Quintillan, Ribaute, Rieux-en-Val, Roquefort-des-Corbières, Rouffiac-des-Corbières, Saint-André-de-Roquelongue, Saint-Jean-de-Barrou, Saint-Laurent-de-la-Cabrerisse, Saint-Pierre-des-Champs, Serviès-en-Val, Sigean, Talairan, Taurize, Termes, Thézan-des-Corbières, Tournissan, Treilles, Tuchan, Vignevieille, Villar-en-Val, Villeneuve-les-Corbières, Villerouge-Termenès, Villesèque-des-Corbières, Villetritouls.

7.   Peamised veiniviinamarjasordid

„Vermentino B“ – „Rolle“

„Carignan N“

„Grenache N“

„Lledoner pelut N“

„Mourvèdre N“ – „Monastrell“

„Syrah N“ – „Shiraz“

„Cinsaut N“ – „Cinsault“

„Marsanne B“

„Bourboulenc B“ – „Doucillon blanc“

„Grenache blanc B“

„Macabeu B“ – „Macabeo“

„Roussanne B“

8.   Seos(t)e kirjeldus

Corbières’i mäemassiiv on Roussilloni piirkonna jaoks looduslik, ajalooline ja kultuuriline tõke ning piirkonna viinamarjaistandused on avatud Vahemerele ja Languedoci tasandikele. Hispaania piiri ääres asuv Corbières’i piirkond oli kaua piiriala, mis kaotas selle staatuse 1659. aastal, kui allkirjastati Püreneede leping, millega loovutati Põhja-Kataloonia Prantsusmaale.

Corbières’i piirkond on 60 km laiune ala, mis ulatub Narbonne’i rannikust Carcassonne’i väravateni. Mäestikulise piirkonna loodus on mitmekesine ja piirkond jaguneb neljaks või viieks selgelt eristatavaks geograafiliseks üksuseks.

Vahemereline kliima ulatub üle kogu mäemassiivi v.a. mäetippudele, vahemereline taimestik on ülekaalus ja konkureerib viinapuudega kasvuala pärast selles väga põuases piirkonnas, kus tuuled puhuvad peaaegu 300 päeva aastas.

Viinamarjakasvatajad on põlvkondade jooksul kujundanud seda killustunud, valgusküllast ja raskesti haritavat piirkonda, kus harvad sügisesed ja kevadised vihmasajud on mõnikord ägedad.

Nad on suutnud luua tulutoovad istandused, kohandades viljelustavasid ja juhtimisviise vastavalt erinevatele olukordadele.

Endiselt on levinuim sort „Carignan N“, mis on rasketes looduslikes tingimustes eelistatuim valik ning on suurepäraselt kohanenud piirkonna kuuma, kuiva ja tuulise kliimaga. Lisaks kasvatatakse sorte „Grenache N“, „Mourvèdre N“ ja „Syrah N“. Viimati nimetatu on varajane sort, mida kasvatatakse sügavama mullaga ja jahedama kliimaga maatükkidel. Kuna sort on tundlik tuule mõju suhtes, kasvatatakse seda enamasti toestatuna. Viinamarjasorti „Mourvèdre N“ kasvatatakse soojematel muldadel, rannikul ja kaitstud maatükkidel. Viinamarjasorte „Grenache N“ ja „Carignan N“ kasvatatakse väheviljakatel ja põuastel nõlvadel.

Lähtudes kontrollitud päritolunimetuse geograafilise piirkonna looduslikest tingimustest ja viinamarjasortidest oskavad veinitootjad kasutada oma veinide jaoks ära kõik võimalused: väheviljakad ja kivised kasvukohad tagavad punastele veinidele nende struktuuri ja toekuse, sügavamad ja jahedamad mullad tagavad roosadele veinidele iseloomuliku puuviljaaroomi ning tuulte eest varjatud kasvukohad annavad punastele ja roosadele veinidele tanniinise nõtkuse ja iseloomuliku puuviljalise nüansi, mis punaste veinide puhul on punaste marjade noodiga. Vahemereline kliima võimaldab toota ümaraid ja tasakaalustatud valgeid veine.

Kontrollitud päritolunimetusega „Corbières“ veinide kvaliteet põhineb viinamarjasortide vastastikusel täiendavusel. Hinnatud veinid on juba ammustest aegadest olnud hästi arenenud kohaliku kaubanduse oluline müügiartikkel ning seega on veine Prantsusmaal ulatuslikult turustatud.

Carcassonne’i piirkonna viis lossi Peyrepertuse, Puylaurens, Quéribus, Termes ja Aguilar on oma lubjarikastel mäetippudel olnud tunnistajaks Corbières’i piirkonna mägedes aset leidnud kataride tragöödiale. Lagasse’i ja Fontcold’i suurejooneliste kloostrite varemed osutavad munkade olulisele rollile viinamarjaistanduste rajamisel. Viinapuu on ainus taim, mis tuleb hästi toime põõsastest ja võsastikust puhastatud väheviljakal kivisel pinnasel ning mis on andnud „Corbières’i“ tootjatele jõudu ja jaksu, et seista kontrollitud päritolunimetuse maine eest.

9.   Olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik:

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

– Kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusel võib esitada väiksema geograafilise piirkonna nimetuse, kui kõnealune piirkond on

—	kantud katastrisse,

—	märgitud saagideklaratsioonile.

Kõnealuse katastriüksuse nimetus paikneb vahetult pärast kontrollitud päritolunimetust ning esitatakse kirjas, mille kõrgus ja laius moodustavad kuni poole kontrollitud päritolunimetuse tähtede suurusest.

Kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusel võib osutada suuremale geograafilisele piirkonnale „Languedoc“.

Selle nimetuse märkimiseks kasutatavate tähtede suurus ei tohi olla suurem (ei kõrguses ega laiuses) kui pool tähtede suurusest, millega on kirjutatud kontrollitud päritolunimetus.“

Õigusraamistik:

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus:

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse viinamarjade töötlemise ning veini valmistamisega seotud erandit, hõlmab järgmiste kommuunide territooriumi.

—

Aude’i departemang: Argens-Minervois, Armissan, Auriac, Badens, Blomac, Bouilhonnac, Carcassonne, Castelnau-d’Aude, Clermont-sur-Lauquet, Coursan, Cuxac-d’Aude, Fajac-en-Val, Fleury, Greffeil, Ladern-sur-Lauquet, Lairière, Mailhac, Marcorignan, Marseillette, Mas-des-Cours, Massac, Montjoi, Moussan, Mouthoumet, Palaja, Paraza, Puicheric, Raissac-d’Aude, Roquecourbe-Minervois, Roubia, Rustiques, Saint-Couat-d’Aude, Saint-Martin-des-Puits, Soulatgé, Tourouzelle, Trèbes, Villedaigne, Vinassan;

—	Pyrénées-Orientales’i departemang: Le Barcarès, Maury, Opoul-Périllos, Rivesaltes, Saint-Paul-de-Fenouillet, Salses-le-Château, Tautavel, Vingrau.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-72919cce-47ac-43c8-bbfd-7524f14d9e66

---

(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.