4.11.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 389/1

---

Euroopa Keskpanga poolt peamistel refinantseerimistoimingutel rakendatav intressimäär (1):

0,05 % 1. november 2014

Euro vahetuskurss (2)

3. november 2014

2014/C 389/01

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2493
JPY	Jaapani jeen	142,19
DKK	Taani kroon	7,4441
GBP	Inglise nael	0,78085
SEK	Rootsi kroon	9,2300
CHF	Šveitsi frank	1,2054
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,4640
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,788
HUF	Ungari forint	308,64
LTL	Leedu litt	3,4528
PLN	Poola zlott	4,2188
RON	Rumeenia leu	4,4138
TRY	Türgi liir	2,7839
AUD	Austraalia dollar	1,4347
CAD	Kanada dollar	1,4100
HKD	Hongkongi dollar	9,6879
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6131
SGD	Singapuri dollar	1,6107
KRW	Korea vonn	1 345,90
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	13,7860
CNY	Hiina jüaan	7,6447
HRK	Horvaatia kuna	7,6655
IDR	Indoneesia ruupia	15 149,62
MYR	Malaisia ringit	4,1452
PHP	Filipiini peeso	56,215
RUB	Vene rubla	54,1135
THB	Tai baat	40,815
BRL	Brasiilia reaal	3,1106
MXN	Mehhiko peeso	16,8643
INR	India ruupia	76,7133

---

(1)  Kurss kohaldatud viimastele toimingutele, mis on sooritatud enne osutatud kuupäeva. Muutuva intressimääraga pakkumismenetluse puhul on tegemist marginaalse intressimääraga.

(2)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

---

4.11.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 389/2

---

Komisjoni teatis

Tollikontrolli ja FLEGTi hõlmavad rakendussuunised – avalik kokkuvõte

2014/C 389/02

Sisukord

1.	SISSEJUHATUS

2.	FLEGTIGA HÕLMATUD PUIDU IMPORDI PEAMISED PÕHIMÕTTED

3.	ASUTUSTEVAHELISE KOOSTÖÖ SOOVITUSED

3.1.	Tehniline abi kontrollimise eest vastutavatele ametnikele ja teenistustele

3.2.	Asutuste teabevahetus kontrollimise ajal

3.3.	CITESi ja FLEGTiga hõlmatud puit

3.4.	Kaubanduslikku ja mittekaubanduslikku laadi kaup

3.5.	Kontrollimine lihtsustatud tolliprotseduuri alusel

3.6.	Litsentside haldamine osadeks jagatud saadetiste puhul

3.7.	Eksportiv partnerriik

3.8.	FLEGT-litsentside kontrollimine

3.9.	Kinnipeetud puidu kõrvaldamine

I LISA. SÕNASTIK

II LISA. ÕIGUSLIK RAAMISTIK

III LISA. TEABEVAHETUS

1.   SISSEJUHATUS

Ebaseaduslik metsaraie on ülemaailmne probleem, millel on märkimisväärne negatiivne majanduslik, keskkonnaalane ja sotsiaalne mõju. Metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (edaspidi FLEGT) tegevuskava (1) alusel on Euroopa Liit võtnud vastu FLEGTi õigusaktid (2), millega kehtestati FLEGT-litsentsimissüsteem puidu impordi suhtes Euroopa Liitu. Selle õigusraamistikuga loodi kontrollisüsteem teatud puittoodete jaoks, mis on eksporditud riikidest, kellel on ELiga sõlmitud vabatahtlikud partnerluslepingud. Nendest riikidest eksporditud puittoodetel peab olema partnerriigis välja antud FLEGT-litsents, mis kinnitab, et puittooted on seaduslikud (st toodetud eksportivas riigis õiguspäraselt üles töötatud puidust või puidust, mis on üles töötatud kolmandas riigis ja partnerriiki imporditud õiguspäraselt kooskõlas ülestöötamisriigi seadustega). FLEGT-litsentsimissüsteemi tõhususe tagamiseks ei tohi liikmesriikide tolliasutused lubada kõnealuse süsteemi alla kuuluvaid puittooteid vabasse ringlusse ilma esitatud ja liikmesriigi pädeva asutuse poolt aktsepteeritud FLEGT-litsentsita.

Nende suuniste peamine eesmärk on aidata tollil täita oma ülesandeid tulemuslikult kooskõlas FLEGTi õigusaktidega (3), millega määratakse kindlaks FLEGT-litsentsimissüsteem puidu impordi suhtes Euroopa Liitu ja üksikasjalikud meetmed selle rakendamiseks. Eelkõige püütakse suunistes väljendada ühtset arusaama rakendamise ühtlustamisest:

—	luues tolli jaoks FLEGTi õigusaktide rakendamise asjakohase, soovitatava ja võimaluse korral tervikliku käsituse;

—	koostades soovitused tugevdatud koostööks tolli ja pädevate asutuste vahel.

Sellest tulenevalt on dokumendi ülesehitus järgmine:

1.	sissejuhatus, milles tutvustatakse dokumenti;

2.	FLEGTiga hõlmatud puidu impordi peamised põhimõtted, milles kirjeldatakse impordiprotsessi;

3.	asutustevahelise koostöö soovitused, milles pakutakse välja riigisisesed kokkulepped, analüüsitakse konkreetseid küsimusi ja tuuakse näiteid;

4.	I, II ja III lisa, mis sisaldavad viiteid terminoloogiale ja õigusnormidele.

Suunised on koostatud õigel ajal enne esimeste vabatahtlike partnerluslepingute kasutuselevõttu, et anda tolliasutustele algusest peale uue ülesandega toimetulekuks vajalikud juhised. Nüüd on vaja need praktilise kogemuse ja õigusraamistikus toimunud muudatuste põhjal läbi vaadata. Suunised on koostatud koostöös liikmesriikide tolli- ja pädevate asutuste ekspertidega ning neid ei tohiks käsitleda kohustuslikena.

2.   FLEGTIGA HÕLMATUD PUIDU IMPORDI PEAMISED PÕHIMÕTTED

FLEGT põhineb ELi ja partnerriikide vahel sõlmitud kahepoolsetel kaubanduslepingutel (vabatahtlikud partnerluslepingud) ja see sisaldab vajalikke meetmeid tagamaks, et partnerriigist ELi eksporditud puit on õiguspäraselt üles töötatud. Iga puidusaadetise jaoks on tarvis FLEGT-litsentsi, mille väljastab õiguspärasuse tõendamiseks partnerriigi pädev asutus. Puidu sissevedu ELi on lubatud ainult FLEGT-litsentsi alusel ja ELi tolli peamine ülesanne on kontrollida, et esitatud FLEGT-litsents oleks kehtiv. Juba Euroopa siseturule pääsenud FLEGTiga hõlmatud puidu puhul saab seejärel eeldada, et see vastab ELi puidumäärusele (4).

Kontrollitav kaup on erinev sõltuvalt sellest, milles on partnerriigiga vabatahtlikus partnerluslepingus kokku lepitud. FLEGTi määruse I, II ja III lisa sisaldavad loetelu riikidest ja toodetest, mille puhul on importimisel nõutav FLEGT-litsents. Mittekaubanduslikku laadi kaup, CITESi (5) dokumentidega hõlmatud kaubad ja partnerriigist läbiveetav puit on FLEGT-litsentsi esitamise nõudest vabastatud.

Kauba toomisel ühenduse tolliterritooriumile peab importija esitama tollideklaratsiooni ja deklarandil on võimalus valida erinevate tolliprotseduuride vahel, mis on kohandatud spetsiifiliste majanduslike vajaduste täitmiseks. FLEGTi õigusaktide kohaselt on importimine määratletud kui vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduur ja see hõlmab kauba tollimaksude, aktsiisimaksude – kui neid kohaldatakse – ja käibemaksu tasumist. Ühtlasi peab deklarant järgima deklareeritud kaupadele kohaldatud eripiiranguid, näiteks puidu või puittoodete FLEGT-litsentsi esitamise nõuet. Kui on tasutud impordimaksud ja esitatud tõendid selle kohta, et kõik muud tingimused kauba impordiks on täidetud, vabastab toll kauba. Ilma et see piiraks muid kohaldatavaid õigusakte, muutub kauba staatus ühendusevälisest kaubast ühenduse kaubaks ja seda võib tuua siseturule.

Vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni ei tule esitada tolliasutusele tingimata puidu ELi saabumise kohas. Kasutada saab ka selliseid protseduure, mis võimaldavad kauba ladustamist, töötlemist ja vedamist tolli järelevalve all. Kui kaup transporditakse ELi piires mujale, isegi teise liikmesriiki, võib vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni esitada sihtkoha tolliasutusele. Vabasse ringlusse lubamisele eelneva tollikäitluse või -protseduuride ajal FLEGT-litsentsi ei nõuta.

Kui FLEGTiga hõlmatud puit deklareeritakse vabasse ringlusse lubamiseks, peab toll veenduma, et sama liikmesriigi pädev asutus on FLEGT-litsentsi heaks kiitnud  (6). Vastasel juhul toll puitu ei vabasta. Riikliku korraga võib määratleda, kuidas seda praktikas teostada, seejuures nähakse FLEGTi õigusaktides ette järgmist:

—	ELi toll saab FLEGTiga hõlmatud puidu teha kindlaks lähteriigi ja harmoneeritud süsteemi kuni kuuest numbrist koosneva koodi järgi. See esitatakse FLEGTi määruse I, II ja III lisas, ajakohastatakse nõuetekohaselt ja lisatakse seejärel TARICisse (7);

—

ELi looduslike liikidega kauplemist käsitleva määruse (8) (CITES) A, B ja C lisaga hõlmatud kaubad on vabastatud FLEGTiga seotud impordiformaalsustest. Muud sellekohased erandid on mittekaubanduslikku laadi kaup ja kaubad, mis läbivad partnerriigi tolli järelevalve all. Vabatahtlikud partnerluslepingud võivad hõlmata IB lisas loetletud kaupu, mida ei tohi partnerriigist eksportida ja seetõttu FLEGT-litsentsiga varustada;

—

FLEGT-litsents tuleb esitada pädevale asutusele samas liikmesriigis, kus esitatakse vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioon. FLEGT-litsentsi võib esitada varem, aga mitte pärast tollideklaratsiooni esitamist. Hilisemas etapis teavitatakse pädevaid asutusi igale FLEGT-litsentsile vastavast tollideklaratsioonist;

—	pädev asutus kontrollib litsentsi ja teatab tollile otsuse see heaks kiita;

—	kontrollimise eesmärgil edastab Euroopa Komisjon tollile ja pädevatele asutustele näidised ja muud litsentse väljastavaid asutusi käsitlevad üksikasjad;

—	litsentsi ja saadetist võib täiendavalt kontrollida; toll ja pädevad asutused peaksid tegema tihedat koostööd ja leppima kokku iga asutuse ülesannetes;

—	pädevad asutused võivad nõuda litsentse väljastavalt asutuselt täiendavat teavet igas vabatahtlikus partnerluslepingus kirjeldatud korras;

—	puittoodete omadusi arvestades võib nende kaal või maht erineda impordil kuni 10 % FLEGT-litsentsis deklareeritust;

—	kontrolli käigus tekkinud kulud kannab importija, välja arvatud juhul, kui liikmesriik otsustab teisiti;

—	vabasse ringlusse lubamiseks märgitakse toodete deklareerimiseks kasutatava ühtse haldusdokumendi lahtrisse 44 viide FLEGT-litsentsile. Selleks valitakse FLEGT-litsentside sertifikaadi koodnumber C690 ja deklareeritakse saadetisele kohaldatud litsentsi number;

—

FLEGT-litsentsid võivad olla paberkandjal või elektroonilised ja vajaduse korral võivad ametiasutused nõuda importija kulul tõlkimist. Kui litsentsid on paberkandjal, on FLEGTi määruses ja vabatahtlikes partnerluslepingutes ette nähtud ELi tolliasutuse eksemplar; seda eksemplari peetakse lisavahendiks, mis aitab hõlbustada teabevahetust ametiasutustega või nende vahel, aga selle esitamine tollile ei ole kohustuslik;

—

kui toll kahtlustab, et litsents on kehtetu, võib ta peatada kauba vabasse ringlusse lubamise. Kui on rikutud FLEGTi õigusakte (ja vabatahtliku partnerluslepingu kohaldatavaid sätteid, mille kohaselt võib vajalik olla partnerriigi viivitamatu teavitamine), toimib pädev asutus vastavalt kehtivatele riiklikele õigusaktidele;

—	FLEGT-litsentside ja saadud vastavate tollideklaratsioonide andmed ning asjakohased andmed mittevastavate saadetiste kohta tuleb hoida korras aruandluskohustuste täitmiseks. Euroopa Komisjon määrab kindlaks aastaaruannete vormi;

—	pädevad asutused annavad määratud sõltumatule audiitorile (9) asjaomase siseriikliku õiguse piires juurdepääsu asjakohastele dokumentidele ja andmetele, et võrrelda litsentse väljastavalt asutuselt pärit teavet ja vaadata läbi ELi kontrollitoimingud.

3.   ASUTUSTEVAHELISE KOOSTÖÖ SOOVITUSED

Nendel juhtudel, kui pädevad asutused ja tolliasutused on erinevad, on FLEGTi õigusaktide kohase piirikontrolli rakendamisel kõige tähtsam asutuste koostöö ja teabevahetus.

Õigusaktidega nähakse ette erinevad koostöövormid: muu hulgas teabevahetus aktsepteeritud litsentside kohta (10), funktsioonide delegeerimine tollile (11), kontrollitoimingute kooskõlastamine (12) või elektrooniline andmevahetus (13).

Nõuetekohase rakendamise ja ühtse arusaama kindlustamiseks soovitatakse, et koostöö tolli ja pädevate asutuste vahel ning asjaomastes valdkondades pädevate muude kaasatud asutustega toimuks ametlike riigisiseste kokkulepete alusel.

Riigisiseste kokkulepete sõlmimiseks ja töömeetodite väljatöötamiseks tuleks ideaalis teha järgmist:

—	luua tolli ja pädevate asutuste vahel (14) kontaktid strateegilisel, haldus- ja ekspertide operatiivtasandil;

—	leida asjakohane käsitusviis ja ametlik ülesehitus, et tagada kokkulepete nõuetekohane sõlmimine;

—

määrata kindlaks kokkulepete elemendid (riiklikud volitused), millele tugineb tolli ja pädevate asutuste edasine koostöö. Riiklikud volitused peaksid põhinema käesolevates suunistes antud soovitustel ja nende puhul tuleks võtta arvesse siseriiklike õigusaktide asjaomaseid sätteid ja/või haldusstruktuuri;

—	rakendada kokkuleppeid kontrolli käigus praktiliste töömeetodite kasutamisel.

Riigisisese koostöö kokkulepetesse soovitatakse lisada järgmised elemendid:

—

tugevdatud koostöö, sealhulgas tõhusa ja tulemusliku pikaajalise koostöö tingimused: — kokkulepitud tingimustel toimuvad korrapärased kohtumised tolli ja pädevate asutuste vahel asjakohasel strateegilisel, halduslikul ja operatiivtasandil; — varajane teabevahetus tolli ja pädevate asutuste vahel mõlemat poolt mõjutavates küsimustes, mis puudutavad tulevasi poliitika- ja õigusaktide ettepanekuid; — operatiivne koostöösüsteem toimetulekuks esilekerkivate olukordadega, uut liiki rikkumiste või suure riskiga ettevõtjatega; — tehnilise abi vahendid kontrollimise eest vastutavatele ametnikele ja teenistustele;

—

ülesannete jaotamine: kokkulepitud rollid, ülesanded ja vastutusalad tolli ja/või pädevate asutuste korraldataval kontrollimisel, võttes arvesse riiklikke struktuure ja kohalikke olusid. Kokku leppida tuleks vähemalt järgmised ülesanded: — litsentsiga seotud lisakinnituste saamine; — saadetisega seotud lisakinnituste saamine; — andmete talletamine ja kogumine arvestuse pidamise (15) ja aruandluse (16) kohustuse täitmiseks;

—

asutuste teabevahetus: — nii tolli kui ka pädeva asutuse kontaktisikute loetelu, mis sisaldab korrapärase ajakohastamise tagamiseks läbivaatamisklauslit; — vahendid ja kord, mis puudutavad tolli ja pädevate asutuste teabevahetust litsentsi aktsepteerimise, kontrolliprotsessi ja mis tahes edasise kontrolli tulemuste teemal; — riskijuhtimisega seotud operatiivteabe vahetamise tingimused, sealhulgas mõlemapoolne tagasiside ja usaldusväärne teabevõrgustik; — selged sätted selle kohta, missugust teavet (sealhulgas isikuandmed) ja mis tingimustel võib tolli ja pädevate asutuste vahel vahetada.

—

rakendamine ja jõustamine: — töömeetodite ühine väljatöötamine ja levitamine koos ametnikele antavate selgete juhenditega eeskätt kontrollitegevuse valdkonnas; — ühtne tõlgendamine või rakenduskokkulepped erijuhtudel, näiteks FLEGT-litsentsiga ja ühtlasi CITESiga hõlmatud saadetiste puhul, mida imporditakse lihtsustatud tolliprotseduuri alusel, mis on jagatud mitme tollideklaratsiooni vahel, mille päritoluriik on eksportivast riigist erinev, mis on mittekaubanduslikku laadi kaup või mis ei kattu litsentsiga (vt lisaselgitusi allpool); — ühised juhendid ja teave ettevõtjatele ja deklarantidele; — vastutavate ametnike vastastikune koolitamine ja ühised koolitused; — impordiandmete korrapärane vahetamine lahknevuste avastamiseks; — kokkulepitud tingimustel toimuvad jõustamisprojektid või ühisoperatsioonid; — selged protseduurid kinnipeetud kauba kõrvaldamiseks, sealhulgas ladustamisest tingitud kulude haldamiseks; — paberlitsentside käsitlemise kord ja pettuse eesmärgil litsentsi taaskasutamise vältimine.

Eespool esitatud tekstis allajoonitud osade kohta antakse järgmistel lehekülgedel edasisi soovitusi ja tuuakse näiteid.

3.1.   Tehniline abi kontrollimise eest vastutavatele ametnikele ja asutustele

Kui tollile tehakse ülesandeks saadetist kontrollida, peaks riigisisene kokkulepe soovitatavalt sisaldama tingimusi pädevate asutuste poolse tehnilise abi osutamise kohta erinevatel tasanditel, nagu:

—	koolitamine ja juhiste andmine tehnilistes küsimustes (nt mõõtmised ja liikide kindlaksmääramine);

—	läbivaatuste töömeetodite tehniline pool (juhendid, kontrollküsimustikud, vormid, vastavustabelid jne);

—	kontrolli käigus kohapeal osutatav tehniline abi;

—	laboriteenused, kui need on kättesaadavad, või teave usaldusväärsete teenuste kohta;

—	partnerriigist ühenduse võimaldamine tehnilise abi eesmärgil.

Soovitatav on lisada liikmesriigi piires või eri liikmesriikide vahel teabe, koolituste ja ressursside vahetus, mis teeks kättesaadavaks oskusteabe ja laboriteenused. Sellesse soovitatakse kaasata partnerriigid, kes pakuvad teadmisi oma toodete kohta, oskusteavet ja puiduproove laboratoorseks analüüsiks.

3.2.   Asutuste teabevahetus kontrollimise ajal

Liikmesriikidel on vaja kokku leppida pädevate asutuste ja tolli vahelistes asjakohastes teabekanalites. Need kokkulepped peavad tagama, et toll saab viivitamata teada, kui pädev asutus on FLEGT-litsentsi heaks kiitnud ja kui on vahetatud muud kontrolliprotsessiga seonduvat teavet. Riiklikel ametiasutustel soovitatakse võtta kasutusele oma riikliku struktuuri kohased sidevahendid ja menetlused ning arvestada vähemalt järgmist:

—	teave peab olema tollile kättesaadav võimalikult kiiresti pärast seda, kui pädev asutus on FLEGT-litsentsi heaks kiitnud;

—	kõnealuse teabega võivad vastavalt riiklikul tasandil kokku lepitud ülesannete jaotusele kaasneda lisaelemendid, näiteks nõue kontrollida veel kord litsentsi või saadetist, konkreetsed üksikasjad, millele tollil tuleks tähelepanu pöörata, või riskiprofiilile vastav teave;

—	samuti tuleb jätta tollile negatiivse otsuse langetamise võimalus, sest teabevahetussüsteem võib hõlmata juhtumeid, mille puhul pädevad asutused ei aktsepteeri FLEGT-litsentsi;

—	kahtluse korral, et FLEGT-litsents ei ole kehtiv või ei vasta saadetisele, võib tollil tekkida kontrollimise käigus vajadus teavitada pädevat asutust või sellega konsulteerida;

—	andmeid FLEGTiga hõlmatud puidu tollideklaratsioonide kohta ja asjaomaseid andmeid mittevastavate saadetiste kohta tuleb aruandluskohustuste täitmiseks jagada;

—	teabevahetuskanalid peavad olema kindlad ja turvalised;

—	kui teabevahetus põhineb paberlitsentsidel, sealhulgas paberkandjal eksemplari võimalikul kasutamisel tollis, peaksid olemas olema selged protseduurid litsentsi taaskasutamise vältimiseks pettuse eesmärgil.

3.3.   CITESi ja FLEGTiga hõlmatud puit

FLEGTi määrusega ja olemasolevate vabatahtlike partnerluslepingutega sätestatakse, et ELi looduslike liikidega kauplemist käsitleva määrusega (A, B ja C lisad) hõlmatud puittoodetele ei kohaldata ELi piiril FLEGT-litsentsiga toodete puhul kirjeldatud korda. Olemasolevates vabatahtlikes partnerluslepingutes kohaldatakse FLEGTi õiguspärasuse kontrollimise süsteemi siiski ka CITESis nimetatud liikidele ja seetõttu võib tegelikult juhtuda, et mõnel CITESi puidusaadetisel on nii CITESi impordiluba (A ja B lisad) või CITESi imporditeatis (C lisa) kui ka FLEGT-litsents.

Sellistel juhtudel, kui FLEGT-litsentsiga deklareeritakse CITESis loetletud puit, soovitatakse teavitada asjaomaseid pädevaid asutusi. Samuti võib toll teatada pädevale asutusele CITESi nõuete eiramisest partnerriikidest pärineva puidu puhul, et lihtsustada CITESi kohta käivate sätete läbivaatamist, nagu on osutatud FLEGTi määruse artikli 4 lõikes 3.

Kui FLEGT-litsents on tollile või pädevale asutusele kättesaadav, peaks selles esinevate vastuolude ilmnemisel järgnema CITESile vastavuse edasine kontroll.

3.4.   Kaubanduslikku ja mittekaubanduslikku laadi kaup

Mittekaubanduslikku laadi kaup on vabastatud FLEGT-litsentsi kontrollimisest. Kaubanduslikku ja mittekaubanduslikku laadi kauba eristamine muutub kõigil tasanditel olulisemaks, sest inimeste ja kaupade liikumine kasvab. Reisijad, teenuseid osutavad erialaspetsialistid, elukohta vahetavad isikud või tarbijad, kes kasutavad kaugmüügiteenust koos kaasneva otsetarnega posti- ja kulleriteenuse vahendusel, on kõik näited juhtumitest, kus toll võib kokku puutuda vabatahtliku partnerluslepingu riikidest saabuvate puittoodetega.

FLEGTi määruses viidatakse mittekaubanduslikku laadi kauba mõistele, mis on sätestatud määruses (EMÜ) nr 2454/93 (17). Selle kohaselt tähendab mittekaubanduslikku laadi kaup FLEGTiga seoses järgmistele tingimustele vastavaid puittooteid:

—	mida suunatakse vabasse ringlusse lubamisele juhuti

—	ning: — mille laadi ja koguse põhjal on ilmne, et see on mõeldud kaubasaajate või nende isikute, kellega kaasas see liigub, eraviisiliseks, isiklikuks või perekondlikuks kasutamiseks — või mis on mõeldud kingituseks.

Soovitatavalt peaks toll teatama liikmesriigi pädevatele asutustele puidusaadetiste kaubandusliku või mittekaubandusliku laadi hindamiseks kohaldatavatest kriteeriumidest ning ühtlasi teavitama nende vahendite ja volituste piires ettevõtjaid ja muid sidusrühmi.

Vabatahtlikud partnerluslepingud võivad hõlmata ka kombineeritud nomenklatuuri rubriigis 4415 olevaid pakkematerjale. Kui neid kasutatakse üksnes muude kaupade toestamiseks, kaitsmiseks või kandmiseks, ei tohiks FLEGT-litsentsi kontrollimist neile impordil kohaldada. See tõlgendus ei tulene mittekaubanduslikku laadi kauba määratlusest, vaid asjaomastest vabatahtlikest partnerluslepingutest. Neis lepingutes viidatakse rahvusvahelise harmoneeritud süsteemi konventsiooni kaubakoodidele ja neid tuleks vaadelda koos harmoneeritud süsteemi klassifitseerimisreegli 5 punktidega a ja b pakkematerjalide kohta (18).

3.5.   Kontrollimine lihtsustatud tolliprotseduuri korral

Tolliasutused võivad anda lihtsustatud tolliprotseduuri loa ettevõtjale, kes on esitanud sellekohase taotluse ning vastab teatavatele tingimustele ja kriteeriumidele. Sel juhul kehtivad sellise ettevõtja puhul ELi importimisel või sealt eksportimisel alati lihtsustatud tolliformaalsused seoses deklaratsioonide ja tollivormistusega. Lihtsustatud tolliprotseduuri kasutamine FLEGTiga hõlmatud puidu importimisel ei tohiks põhjustada mööndusi FLEGTi õigusaktides sätestatud nõuete osas. Puiduettevõtjatele lihtsustatud tolliprotseduuriks loa andmisel tuleks võtta arvesse järgmisi soovitusi:

—	kui tolliasutused saavad lihtsustatud tolliprotseduuri taotluse, mis võib hõlmata FLEGTiga hõlmatud puitu, võib pädev asutus esitada enne loa andmist oma arvamuse;

—

loa andmisel tuleks ette näha tingimused, mis tagavad täieliku kinnipidamise FLEGTi sätetest ja vajaliku kontrolli tegemise ning hõlmavad selgelt järgmisi aspekte: — enne kui FLEGTi määruse kohaldamisalasse kuuluva FLEGTiga hõlmatud puidu võib lubada vabasse ringlusse, peab pädev asutus FLEGT-litsentsi heaks kiitma; — tolliasutustel peab olema võimalus teha enne puidu vabastamist kontroll; — kui FLEGTiga hõlmatud puit vabastatakse enne, kui pädev asutus on FLEGT-litsentsi heaks kiitnud, tähendab see FLEGTi õigusaktide rikkumist. Sellest tuleb teatada pädevale asutusele, kes toimib vastavalt riiklikele õigusaktidele. Lubade andmine lihtsustatud tolliprotseduuri kasutamiseks tuleks uuesti läbi vaadata, et kontrollida, kas lubade pikendamise tingimused on täidetud;

—	olemasolevad load tuleks läbi vaadata ja viia vajaduse korral eelnimetatud soovitustega vastavusse.

3.6.   Litsentside haldamine osadeks jagatud saadetiste puhul

FLEGTi rakendusmääruses antud saadetise määratluse kohaselt ei tohi üht FLEGT-litsentsi deklareerida rohkem kui ühes ELi tolliasutuses. Lisaks on nõuetekohaseks tollivormistuseks soovitatav, et üks FLEGT-litsents vastaks ainult ühele tollideklaratsioonile.

Et vältida ühe FLEGT-litsentsiga hõlmatud kauba jagamist mitme tollideklaratsiooni või mitme ELi tolliasutuse vahel, peab FLEGT-litsentsi väljastamine olema seotud ühekorraga saadetud ja ühel ajal ühes tolliasutuses vabasse ringlusse lubamiseks esitatud puittoodete kogusega sel määral, et seda on litsentsi väljastamisel võimalik ette näha. Tollil ja pädevatel asutustel soovitatakse nende vahendite ja volituste piires süvendada ettevõtjate ja muude sidusrühmade sellealast teadlikkust.

Kui ühe FLEGT-litsentsiga hõlmatud saadetis on osadeks jagatud, peaks toll teavitama pädevat asutust, et tollile esitatud kaup ja FLEGT-litsents ei kattu. Toll ei tohiks kaupa vabastada enne, kui pädev asutus kinnitab, et deklareeritud kauba kohta on esitatud kehtiv FLEGT-litsents (see võib olla parandatud duplikaat). Vajalikud on asutuste tihe koostöö ja selged protseduurid.

3.7.   Eksportiv partnerriik

Eksporti määratletakse FLEGTi õigusaktides kui puittoodete füüsilist lahkumist partnerriigi territooriumilt eesmärgiga tuua need Euroopa liitu; seetõttu nimetatakse eksportivat partnerriiki tollideklaratsioonis lähteriigiks (ühtse haldusdokumendi lahter 15).

Ekspordi selline määratlus tähendab ka seda, et läbi partnerriigi territooriumi veetavad kaubad vajavad ELis vabasse ringlusse lubamiseks sellelt riigilt FLEGT-litsentsi. Tegelikkuses ei ole siiski võimalik tagada nõuetekohaselt riigist läbiveetava saadetise õiguspärasust. Seetõttu jäetakse läbi riigi territooriumi veetavad puittooted vabatahtlikes partnerluslepingutes litsentsimissüsteemist välja. Transiidina veetavad puittooted määratletakse vabatahtlikes partnerluslepingutes kui sellised, mis pärinevad muust kolmandast riigist, läbivad partnerriigi tolli järelevalve all ning lahkuvad sealt muutmata kujul, kusjuures päritoluriik jääb samaks.

Kuigi FLEGTi määruses ei ole ette nähtud läbi partnerriigi veetavate puittoodete FLEGT-litsentsi esitamisest vabastamist, võib vabatahtlike partnerluslepingute eesmärgist ja struktuurist järeldada, et eespool määratletud transiidijuhtumid on ELis vabasse ringlusse lubamiseks FLEGT-litsentsi esitamisest vabastatud. Transiit läbi partnerriigi tuleb tõendada kehtivate dokumentide esitamisega ELi tolliasutustes. Euroopa Komisjon varustab tolli ja pädevad asutused partnerriigi tollidokumentide näidiste ja muude üksikasjadega, mis kinnitavad kauba vedamist läbi liikmesriigi territooriumi selle tolli järelevalve all. Liikmesriikide pädevatel asutustel soovitatakse kehtestada kõnealuse vabastuse haldamiseks selge kord ning süvendada oma vahendite ja volituste piires ettevõtjate ja muude sidusrühmade sellealast teadlikkust.

3.8.   FLEGT-litsentside kontrollimine

FLEGT-litsentsi kehtivuse kindlakstegemise eest vastutab pädev asutus ja tollile võib riigisiseste kokkulepete ja menetluste kohaselt määrata või delegeerida kontrolliülesanded. Litsentsi kehtivus määratakse kindlaks kolme peamise aspekti põhjal:

—	litsentsi autentsus, mis tähendab, et litsentse väljastav asutus on selle välja andnud ja kinnitanud;

—	litsentsi kehtivusaeg, mis tähendab, et see on esitatud pädevale asutusele enne kehtivusaja lõppemist;

—	litsentsi vastavus saadetisele, mis tähendab, et litsentsil märgitud üksikasjad kattuvad muude saatedokumentide ja saadetisega. Selles vallas võib toll osutada kontrollimisel tõhusamat abi.

Pädevatel asutustel soovitatakse seada litsentsi saadetisele vastavuse kontrollimiseks sisse selged protseduurid ja kriteeriumid, mille abil saab teha kindlaks, millised FLEGT-litsentsi elementidest on võrreldavad tollideklaratsiooni andmete või muude asjakohaste dokumentidega. Samuti on soovitatav teavitada nendest ülesannete täitmist hõlbustavatest kriteeriumidest ettevõtjaid ja muid asjaomaseid sidusrühmi.

3.9.   Kinnipeetud puidu kõrvaldamine

FLEGTi õigusaktide kohaselt võivad tolliasutused puittoodete vabastamise peatada või need kinni pidada, kui neil on põhjust arvata, et litsents ei ole kehtiv. Kui pädev asutus teeb kindlaks, et see vastab tõele, toimivad tolliasutused vastavalt kehtivatele siseriiklikele õigusaktidele.

Ametiasutused peaksid mittevastavuse puhul järgima kohaldatavaid õigusakte ja menetlusi, sealhulgas tollialaseid õigusakte, sest kaubal on ühenduseväline staatus. Nende aspektide suhtes, mida kohaldatavates õigusaktides või olemasolevates menetlustes üksikasjalikult ei kirjeldata, soovitatakse järgida siiski riigisiseseid kokkuleppeid, mis sisaldavad selgeid sätteid pärast rikkumist võetavate järelmeetmete kohta, eelkõige seoses kauba kõrvaldamisega.

---

(1)  Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile Euroopa Liidu metsanduse tegevuskava kohta.

(2)  Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2173/2005 FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse (ELT L 347, 30.12.2005, lk 1) ja komisjoni 17. oktoobri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1024/2008), millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2173/2005 üksikasjalikud rakendusmeetmed puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse (ELT L 277, 18.10.2008, lk 23).

(3)  Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2173/2005 FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse (ELT L 347, 30.12.2005, lk 1) ja komisjoni 17. oktoobri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1024/2008), millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2173/2005 üksikasjalikud rakendusmeetmed puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse (ELT L 277, 18.10.2008, lk 23).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused (ELT L 295, 12.11.2010, lk 23).

(5)  Ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon.

(6)  FLEGTi õigusaktides kasutatud mõiste on „aktsepteerima”, käesolevas dokumendis on see asendatud siiski mõistega „heaks kiitma”, et kirjeldada paremini pädeva asutuse rolli FLEGT-litsentside kontrollimisel.

(7)  Võrgupõhine ühenduse integreeritud tariif, mis põhineb nõukogu määrusel (EMÜ) nr 2658/87 (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

(8)  Nõukogu 9. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1).

(9)  FLEGTi määruse artikli 5 lõike 3 põhjal järelevalve, mida teostavad kolmandad isikud.

(10)  FLEGTi rakendusmääruse artikli 6 lõige 2 – määrus (EÜ) nr 1024/2008.

(11)  FLEGTi rakendusmääruse artikkel 12 – määrus (EÜ) nr 1024/2008.

(12)  FLEGTi rakendusmääruse artikkel 13 – määrus (EÜ) nr 1024/2008.

(13)  FLEGTi rakendusmääruse artikli 14 lõige 2 – määrus (EÜ) nr 1024/2008.

(14)  Pädevate asutuste loetelu: http://ec.europa.eu/environment/forests/pdf/LIST%20of%20CAs.pdf

(15)  FLEGTi määruse artikli 5 lõige 1 – määrus (EÜ) nr 2173/2005.

(16)  FLEGTi määruse artikli 8 lõige 1 – määrus (EÜ) nr 2173/2005.

(17)  Komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrus (EMÜ) 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ELT L 253, 11.10.1993, lk 1).

(18)  Vt ka kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreegli 5 punktid a ja b, määrus (EMÜ) nr 2658/87 (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1) pakkematerjalide kohta, millega võetakse harmoneeritud süsteemist üle sama klassifitseerimise reegel.

---

---

---

---

4.11.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 389/16

---

Komisjoni teadaanne vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 16 lõikele 4

Avaliku teenindamise kohustuste muutmine regulaarlennuliinidel

(EMPs kohaldatav tekst)

2014/C 389/03

Liikmesriik	Ühendkuningriik
Lennuliin	— Oban–Coll — Oban–Colonsay — Oban–Tiree — Coll–Tiree
Avaliku teenindamise kohustuste jõustumise esialgne kuupäev	2. märts 2007
Muudatuste jõustumise kuupäev	16. mai 2015
Aadress, kust on võimalik saada avaliku teenindamise kohustuste teksti ning mis tahes asjakohast teavet ja/või dokumente	Kõik dokumendid on kättesaadavad aadressil http://www.publiccontractsscotland.gov.uk Lisateave: Argyll and Bute Council Council Offices Kilmory Lochgilphead PA31 8RT UNITED KINGDOM Tel +44 1546604159 E-mail: Boguslawa.Symonowicz@argyll-bute.gov.uk Kontaktisik: Boguslawa Symonowicz

---

4.11.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 389/17

---

Komisjoni teadaanne vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 17 lõikele 5

Hanketeade seoses regulaarlennuteenuste osutamisega avaliku teenindamise kohustuste alusel

2014/C 389/04

Liikmesriik	Ühendkuningriik
Lennuliin	— Oban–Coll — Oban–Colonsay — Oban–Tiree — Coll–Tiree
Lepingu kehtivusaeg	16. mai 2015 – 15. mai 2018
Taotluste ja pakkumuste esitamise tähtaeg	16. jaanuar 2015
Aadress, millelt on võimalik saada hanketeate teksti ning hankemenetluse ja avaliku teenindamise kohustusega seotud mis tahes asjakohast teavet ja/või dokumente	Kõik dokumendid on kättesaadavad aadressil http://www.publiccontractsscotland.gov.uk Lisateave: Argyll and Bute Council Council Offices Kilmory Lochgiphead PA31 8RT UNITED KINGDOM Tel +44 1546604159 E-post: Boguslawa.Symonowicz@argyll-bute.gov.uk Kontaktisik: Boguslawa Symonowicz

---

4.11.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 389/18

---

Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

2014/C 389/05

Kooskõlas nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) (1) artikli 35 lõikega 3 on vastu võetud otsus kehtestada püügikeeld vastavalt järgmisele tabelile:

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	3.10.2014
Kestus	3.10.2014–31.12.2014
Liikmesriik	Ühendkuningriik
Kalavaru või kalavarude rühm	SRX/07D.
Liik	Railised (Rajiformes)
Piirkond	VIId püügipiirkonna liidu veed
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	63/TQ43

---

(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

---

4.11.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 389/18

---

Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

2014/C 389/06

Kooskõlas nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) (1) artikli 35 lõikega 3 on vastu võetud otsus kehtestada püügikeeld vastavalt järgmisele tabelile:

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	2.10.2014
Kestus	2.10.2014–31.12.2014
Liikmesriik	Iirimaa
Kalavaru või kalavarude rühm	SOL/07A.
Liik	Harilik merikeel (Solea solea)
Piirkond	VIIa püügipiirkond
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	62/TQ43

---

(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

---

4.11.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 389/19

---

Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

2014/C 389/07

Kooskõlas nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) (1) artikli 35 lõikega 3 on vastu võetud otsus kehtestada püügikeeld vastavalt järgmisele tabelile:

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	6.10.2014
Kestus	6.10.2014–31.12.2014
Liikmesriik	Rootsi
Kalavaru või kalavarude rühm	POK/04-N.
Liik	Põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
Piirkond	Norra veed lõuna pool 62° N
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	59/TQ43

---

(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

---

4.11.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 389/19

---

Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

2014/C 389/08

Kooskõlas nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) (1) artikli 35 lõikega 3 on vastu võetud otsus kehtestada püügikeeld vastavalt järgmisele tabelile:

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	6.10.2014
Kestus	6.10.2014–31.12.2014
Liikmesriik	Rootsi
Kalavaru või kalavarude rühm	COD/04-N.
Liik	Tursk (Gadus morhua)
Piirkond	Norra veed lõuna pool 62° N
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	60/TQ43

---

(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

---

4.11.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 389/20

---

Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

2014/C 389/09

Kooskõlas nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) (1) artikli 35 lõikega 3 on vastu võetud otsus kehtestada püügikeeld vastavalt järgmisele tabelile:

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	2.10.2014
Kestus	2.10.2014–31.12.2014
Liikmesriik	Iirimaa
Kalavaru või kalavarude rühm	COD/07A.
Liik	Tursk (Gadus morhua)
Piirkond	VIIa
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	61/TQ43

---

(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

---

4.11.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 389/20

---

Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

2014/C 389/10

Kooskõlas nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) (1) artikli 35 lõikega 3 on vastu võetud otsus kehtestada püügikeeld vastavalt järgmisele tabelile:

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	11.10.2014
Kestus	11.10.2014–31.12.2014
Liikmesriik	Belgia
Kalavaru või kalavarude rühm	SRX/67AKXD
Liik	Railised (Rajiformes)
Piirkond	VIa, VIb ja VIIa–c ja VIIe–k püügipiirkonna liidu veed
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	64/TQ43

---

(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

---

4.11.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 389/21

---

Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

2014/C 389/11

Kooskõlas nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) (1) artikli 35 lõikega 3 on vastu võetud otsus kehtestada püügikeeld vastavalt järgmisele tabelile:

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	16.10.2014
Kestus	16.10.2014–31.12.2014
Liikmesriik	Madalmaad
Kalavaru või kalavarude rühm	SRX/67AKXD
Liik	Railised (Rajiformes)
Piirkond	VIa, VIb ja VIIa–c ja VIIe–k püügipiirkonna liidu veed
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	67/TQ43

---

(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

---

4.11.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 389/21

---

Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

2014/C 389/12

Kooskõlas nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) (1) artikli 35 lõikega 3 on vastu võetud otsus kehtestada püügikeeld vastavalt järgmisele tabelile:

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	21.10.2014
Kestus	21.10.2014–31.12.2014
Liikmesriik	Belgia
Kalavaru või kalavarude rühm	SOL/07A.
Liik	Harilik merikeel (Solea solea)
Piirkond	VIIa
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	68/TQ43

---

(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

---

4.11.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 389/22

---

Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

2014/C 389/13

Kooskõlas nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) (1) artikli 35 lõikega 3 on vastu võetud otsus kehtestada püügikeeld vastavalt järgmisele tabelile:

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	20.10.2014
Kestus	20.10.2014–31.12.2014
Liikmesriik	Rootsi
Kalavaru või kalavarude rühm	POK/2A34.
Liik	Põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
Piirkond	IIIa ja IV püügipiirkond; IIa, IIIb, IIIc püügipiirkonna ja alarajoonide 22–32 liidu veed
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	65/TQ43

---

(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

---

4.11.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 389/23

---

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.7407 – Lear Corporation / Everett Smith Group)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

2014/C 389/14

1.

28. oktoobril 2014 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava ja artikli 4 lõike 5 kohaselt tehtud ettepanekule järgnenud teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Lear Corporation („Lear”, USA) omandab ainukontrolli ettevõtja Everett Smith Group, Ltd. („ESG”, USA) üle aktsiate või osade ostu teel.

2.	Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist: —   Lear: sõidukite istmete ja elektrisüsteemide ülemaailmne tootja; —   ESG: erinevat liiki autode nahktoodete, sealhulgas istmekatete, armatuurlauakatete, uksepaneelikatete ja muude sisustuse nahkdetailide ülemaailmne tarnija.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ette nähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta. Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301) või elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) teel või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber M.7407 – Lear Corporation / Everett Smith Group): European Commission Directorate-General for Competition Merger Registry 1049 Bruxelles/Brussel BELGIQUE/BELGIË

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus”).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

---

4.11.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 389/24

---

Euro käibemüntide uus rahvuslik külg, parandus

( Euroopa Liidu Teataja C 374, 22. oktoober 2014 )

2014/C 389/15

Leheküljel 3

asendatakse

järgmisega:

---