This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document C:2014:358:FULL
Official Journal of the European Union, C 358, 10 October 2014
Euroopa Liidu Teataja, C 358, 10. oktoober 2014
Euroopa Liidu Teataja, C 358, 10. oktoober 2014
|
ISSN 1977-0898 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
C 358 |
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Teave ja teatised |
57. köide |
|
Teatis nr |
Sisukord |
Lehekülg |
|
|
IV Teave |
|
|
|
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT |
|
|
|
Nõukogu |
|
|
2014/C 358/01 |
||
|
|
Euroopa Komisjon |
|
|
2014/C 358/02 |
||
|
|
TEAVE LIIKMESRIIKIDELT |
|
|
2014/C 358/03 |
Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta |
|
|
2014/C 358/04 |
Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta |
|
|
2014/C 358/05 |
Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta |
|
|
2014/C 358/06 |
||
|
2014/C 358/07 |
Prantsusmaa valitsuse teatis seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta (Teadaanne vedelate või gaasiliste süsivesinike uurimise ainuõiguslike tegevuslubade ehk nn Pays Champenois’ loa ja Broussy loa taotlemise kohta) ( 1 ) |
|
|
|
V Teated |
|
|
|
MUUD AKTID |
|
|
|
Euroopa Komisjon |
|
|
2014/C 358/08 |
||
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
|
IV Teave
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
Nõukogu
|
10.10.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 358/1 |
NÕUKOGU OTSUS,
25. september 2014,
Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse haldusnõukogu liikmete ametisse nimetamise ja asendamise kohta
2014/C 358/01
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse nõukogu 10. veebruari 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 337/75 Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse loomise kohta, eelkõige selle artiklit 4 (1),
võttes arvesse komisjoni esitatud kandidaati tööandjate esindajate kategoorias
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu nimetas oma 16. juuli 2012. aasta otsusega (2) ametisse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse haldusnõukogu liikmed ajavahemikuks 18. septembrist 2012 kuni 17. septembrini 2015. |
|
(2) |
Keskuse haldusnõukogu tööandjate organisatsioonide esindajate kategoorias on vabanenud Leedu liikmekoht Dovilė BAŠKYTĖ tagasiastumise tõttu. |
|
(3) |
Eespool nimetatud arenduskeskuse haldusnõukogu liige tuleks nimetada ametisse järelejäänud ametiajaks kuni 17. septembrini 2015, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Ainus artikkel
Käesolevaga nimetatakse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse haldusnõukogu liikmeks järelejäänud ametiajaks kuni 17. septembrini 2015 järgmine isik:
TÖÖANDJATE ORGANISATSIOONIDE ESINDAJAD:
|
LEEDU |
Aidas VAIČIULIS |
Brüssel, 25. september 2014
Nõukogu nimel
eesistuja
F. GUIDI
(1) EÜT L 39, 13.2.1975, lk 1.
(2) ELT C 228, 31.7.2012, lk 3.
Euroopa Komisjon
|
10.10.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 358/2 |
Euro vahetuskurss (1)
9. oktoober 2014
2014/C 358/02
1 euro =
|
|
Valuuta |
Kurss |
|
USD |
USA dollar |
1,2763 |
|
JPY |
Jaapani jeen |
137,37 |
|
DKK |
Taani kroon |
7,4435 |
|
GBP |
Inglise nael |
0,78750 |
|
SEK |
Rootsi kroon |
9,1262 |
|
CHF |
Šveitsi frank |
1,2107 |
|
ISK |
Islandi kroon |
|
|
NOK |
Norra kroon |
8,1910 |
|
BGN |
Bulgaaria leev |
1,9558 |
|
CZK |
Tšehhi kroon |
27,470 |
|
HUF |
Ungari forint |
306,27 |
|
LTL |
Leedu litt |
3,4528 |
|
PLN |
Poola zlott |
4,1758 |
|
RON |
Rumeenia leu |
4,4038 |
|
TRY |
Türgi liir |
2,8836 |
|
AUD |
Austraalia dollar |
1,4408 |
|
CAD |
Kanada dollar |
1,4180 |
|
HKD |
Hongkongi dollar |
9,8991 |
|
NZD |
Uus-Meremaa dollar |
1,6081 |
|
SGD |
Singapuri dollar |
1,6185 |
|
KRW |
Korea vonn |
1 356,70 |
|
ZAR |
Lõuna-Aafrika rand |
14,0531 |
|
CNY |
Hiina jüaan |
7,8269 |
|
HRK |
Horvaatia kuna |
7,6461 |
|
IDR |
Indoneesia ruupia |
15 525,58 |
|
MYR |
Malaisia ringit |
4,1343 |
|
PHP |
Filipiini peeso |
57,021 |
|
RUB |
Vene rubla |
50,9955 |
|
THB |
Tai baat |
41,342 |
|
BRL |
Brasiilia reaal |
3,0212 |
|
MXN |
Mehhiko peeso |
17,0061 |
|
INR |
India ruupia |
77,8001 |
(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.
TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
|
10.10.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 358/3 |
Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta
2014/C 358/03
Kooskõlas nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) (1) artikli 35 lõikega 3 on vastu võetud otsus kehtestada püügikeeld vastavalt järgmisele tabelile:
|
Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg |
13.9.2014 |
|
Kestus |
13.9.2014–31.12.2014 |
|
Liikmesriik |
Belgia |
|
Kalavaru või kalavarude rühm |
WHG/08. |
|
Liik |
Merlang (Merlangius merlangus) |
|
Piirkond |
VIII püügipiirkond |
|
Kalalaevade tüüp/tüübid |
— |
|
Viitenumber |
42/TQ43 |
(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.
|
10.10.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 358/3 |
Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta
2014/C 358/04
Kooskõlas nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) (1) artikli 35 lõikega 3 on vastu võetud otsus kehtestada püügikeeld vastavalt järgmisele tabelile:
|
Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg |
11.9.2014 |
|
Kestus |
11.9.2014–31.12.2014 |
|
Liikmesriik |
Ühendkuningriik |
|
Kalavaru või kalavarude rühm |
SOL/7FG. |
|
Liik |
Harilik merikeel (Solea solea) |
|
Piirkond |
VIIf ja VIIg |
|
Kalalaevade tüüp/tüübid |
— |
|
Viitenumber |
41/TQ43 |
(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.
|
10.10.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 358/4 |
Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta
2014/C 358/05
Kooskõlas nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks (1), artikli 35 lõikega 3 on vastu võetud otsus kehtestada püügikeeld vastavalt järgmisele tabelile:
|
Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg |
13.9.2014 |
|
Kestus |
13.9.2014–31.12.2014 |
|
Liikmesriik |
Belgia |
|
Kalavaru või kalavarude rühm |
PLE/8/3411 |
|
Liik |
Atlandi merilest (Pleuronectes platessa) |
|
Piirkond |
VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 ELi veed |
|
Kalalaevade tüüp/tüübid |
— |
|
Viitenumber |
43/TQ43 |
(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.
|
10.10.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 358/5 |
EL 27 etüülalkoholi bilanss 2013. aasta kohta
(Koostatud 12. septembril 2014 vastavalt määruse (EÜ) nr 2336/2003 (1) artiklile 2)
2014/C 358/06
|
|
EL 27 etüülalkoholi bilanss 2013. aasta kohta Koostatud 12. septembril 2014 vastavalt määruse (EÜ) nr 2336/2003 (1) artiklile 2 |
Puhas alkohol, hektoliitrites |
|||
|
1. |
Algvarud |
— |
|||
|
14 035 597 |
||||
|
— |
||||
|
2. |
Toodang |
— |
|||
|
60 073 779 |
||||
|
— |
||||
|
3. |
7 348 868 |
||||
|
4 381 681 |
||||
|
— |
||||
|
2 967 187 |
||||
|
4. |
Üldvarud |
81 458 244 |
|||
|
5. |
Eksport |
674 810 |
|||
|
6. |
ELi-sisene kasutus |
64 367 834 |
|||
|
|
Põllumajanduslik |
Mittepõllumajanduslik |
Kokku |
||
|
Toiduks |
9 964 666 |
|
|
||
|
Tööstuslik |
5 850 135 |
|
|
||
|
Kütusena (3) |
45 455 169 |
|
|
||
|
Muu |
3 097 864 |
|
|
||
|
|
Kokku |
64 367 834 |
|
|
|
|
7. |
Varud perioodi lõpus |
— |
|||
|
16 415 600 |
||||
|
— |
||||
(1) Komisjoni määrus (EÜ) nr 2336/2003, 30. detsember 2003, millega kehtestatakse teatavad üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 670/2003 kohaldamiseks, milles sätestatakse põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi turgu käsitlevad erimeetmed (ELT L 346, 31.12.2003, lk 19).
(2) Hõlmab ainult tooteid CN-koodiga 2207 10, 2207 20, 2208 90 91 ja 2208 90 99.
(3) Ei sisalda 4 miljonit hektoliitrit puhast alkoholi CN-koodiga 3824 90 97 ega 1,5 miljonit hektoliitrit puhast tert-butüületüüleetrit CN-koodiga 2909 19 10, mis kasutati kütuse tootmiseks.
Allikas: liikmesriikide teatised / Eurostat COMEXT.
|
10.10.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 358/6 |
Prantsusmaa valitsuse teatis seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta (1)
(Teadaanne vedelate või gaasiliste süsivesinike uurimise ainuõiguslike tegevuslubade ehk nn Pays Champenois’ loa ja Broussy loa taotlemise kohta)
(EMPs kohaldatav tekst)
2014/C 358/07
7. aprillil 2014 esitas ettevõtja Perf’Energy SAS, registrijärgse aadressiga 35, avenue d’Epremesnil, 78290 Croissy-sur-Seine (Prantsusmaa), taotluse viieaastase ainuõigusliku tegevusloa ehk nn Pays Champenois’ loa saamiseks, et uurida vedelaid ja gaasilisi süsivesinikke 338 km2 suurusel alal.
12. septembril 2014 esitas ettevõtja Investaq Énergie SAS, registrijärgse aadressiga 32, avenue Hoche, 75008 Pariis (Prantsusmaa), taotluse viieaastase ainuõigusliku tegevusloa ehk nn Broussy loa saamiseks, et uurida vedelaid ja gaasilisi süsivesinikke 350 km2 suurusel alal.
Taotletavad tegevusload hakkaksid kehtima järgmisi punkte ühendavate sirgetega piiritletud maa-alal, mis asub osaliselt Marne’i departemangus:
|
Punkt |
NTFi (nouvelle triangulation de la France) järgi, algmeridiaan – Pariisi meridiaan |
RGF93 (réseau géodésique français 1993) järgi, algmeridiaan – Greenwichi meridiaan |
||
|
Idapikkus |
Põhjalaius |
Idapikkus |
Põhjalaius |
|
|
A |
1,52 |
54,30 |
3°42′16″ |
48°52′12″ |
|
B |
1,70 |
54,30 |
3°52′00″ |
48°52′12″ |
|
C |
1,70 |
54,20 |
3°52′00″ |
48°46′48″ |
|
D |
2,00 |
54,20 |
4°08′12″ |
48°46′48″ |
|
E |
2,00 |
54,21 |
4°08′12″ |
48°47′20″ |
|
F |
1,97 |
54,21 |
4°06′35″ |
48°47′20″ |
|
G |
1,97 |
54,23 |
4°06′35″ |
48°48′25″ |
|
H |
1,83 |
54,23 |
3°59′01″ |
48°48′25″ |
|
I |
1,83 |
54,27 |
3°59′01″ |
48°50′35″ |
|
J |
2,00 |
54,27 |
4°08′12″ |
48°50′35″ |
|
K |
2,00 |
54,30 |
4°08′12″ |
48°52′12″ |
|
L |
1,80 |
54,30 |
3°57′24″ |
48°52′12″ |
|
M |
1,80 |
54,10 |
3°57′24″ |
48°41′24″ |
|
N |
1,68 |
54,10 |
3°50′55″ |
48°41′24″ |
|
O |
1,68 |
54,13 |
3°50′55″ |
48°43′01″ |
|
P |
1,64 |
54,13 |
3°48′45″ |
48°43′01″ |
|
Q |
1,64 |
54,10 |
3°48′45″ |
48°41′24″ |
|
R |
1,60 |
54,10 |
3°46′36″ |
48°41′24″ |
|
S |
1,60 |
54,20 |
3°46′36″ |
48°46′48″ |
|
T |
1,47 |
54,20 |
3°39′34″ |
48°46′48″ |
|
U |
1,47 |
54,23 |
3°39′34″ |
48°48′25″ |
|
V |
1,48 |
54,23 |
3°40′07″ |
48°48′25″ |
|
W |
1,48 |
54,28 |
3°40′07″ |
48°51′07″ |
|
X |
1,52 |
54,28 |
3°42′16″ |
48°51′07″ |
Sel viisil kindlaks määratud territoorium on ligikaudu 350 km2.
Taotluste esitamine ja loa andmise kriteeriumid
Algse taotluse ja konkureerivate taotluste esitajad peavad vastama loa väljaandmiseks vajalikele tingimustele, mis on määratletud kaevandamise ja maa-aluse ladustamise õigust käsitleva 2. juuni 2006. aasta ministri määruse nr 2006-648 (muudetud) artiklites 4 ja 5 (Prantsuse Vabariigi Teataja, 3.6.2006).
Huvitatud ettevõtjad võivad 90 päeva jooksul pärast käesoleva teatise avaldamist esitada konkureeriva taotluse vastavalt menetlusele, mis on kokkuvõtlikult esitatud „Teatises süsivesinike kaevandamisõiguse kohta Prantsusmaal” (avaldatud 30. detsembri 1994. aasta Euroopa Ühenduste Teatajas C 374, lk 11) ja kinnitatud 2. juuni 2006. aasta ministri määrusega nr 2006-648 (muudetud), milles käsitletakse kaevandamise ja maa-aluse ladustamise õigust (Prantsuse Vabariigi Teataja, 3.6.2006).
Konkureerivad taotlused esitatakse ökoloogia-, säästva arengu ja energeetikaministeeriumile allpool osutatud aadressil. Otsused esialgse taotluse ja konkureerivate taotluste kohta võetakse vastu kahe aasta jooksul arvestatuna kuupäevast, mil Prantsusmaa asutused said kätte esialgse taotluse, seega hiljemalt 18. aprillil 2016.
Tingimused ja nõuded kaevandamise ja selle peatamise kohta
Taotlejatel palutakse lähtuda kaevandamisseaduse (code minier) artiklist 79 ja artikli 79 lõikest 1 ning 2. juuni 2006. aasta ministri määrusest nr 2006-649 (muudetud), milles käsitletakse kaevandamistegevust, maa-alust ladustamist ning kaevandus- ja ladustamiskontrolli (Prantsuse Vabariigi Teataja, 3.6.2006).
Lisateavet saab ökoloogia-, säästva arengu ja energeetikaministeeriumist (Ministère de l’écologie, du developpement durable et de l’énergie):
|
energeetika ja kliima peadirektoraat, energeetika direktoraat (Direction générale de l’énergie et du climat – Direction de l’énergie) |
|
süsivesinike geoloogiliste uuringute büroo (bureau exploration et production des hydrocarbures) |
|
Tour Séquoia |
|
1 place Carpeaux |
|
92800 Puteaux |
|
FRANCE |
|
Tel +33 140819527 |
Eespool nimetatud õigusaktidega saab tutvuda Légifrance’i veebisaidil http://www.legifrance.gouv.fr
(1) EÜT L 164, 30.6.1994, lk 3.
V Teated
MUUD AKTID
Euroopa Komisjon
|
10.10.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 358/8 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine
2014/C 358/08
Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 51 (1).
KOONDDOKUMENT
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006
põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2)
„OLI DE L’EMPORDÀ” / „ACEITE DE L’EMPORDÀ”
EÜ nr: ES-PDO-0005-01161 – 23.9.2013
KGT ( ) KPN ( X )
1. Nimetus
„Oli de l’Empordà”/„Aceite de L’Empordà”
2. Liikmesriik või kolmas riik
Hispaania
3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus
3.1. Toote liik
Klass 1.5. Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne).
3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab
Ekstra-neitsioliiviõli, mida saadakse sortidesse „Argudell”, „Curivell” ja „Arbequina” kuuluvatest oliividest ja mida valmistatakse mehaanilise või muu füüsilise menetluse teel, mis ei põhjusta õlis muutusi, vaid aitab säilida oliivi maitsel, lõhnal ja omadustel.
Nimetatud KPNiga hõlmatud õli valmistatakse registreeritud oliiviistandikes kasvatatud oliividest, mis kuuluvad kohalikesse sortidesse „Argudell”, „Curivell” ja „Llei de Cadaqués” ning traditsioonilisse sorti „Arbequina”. Peamiseks sordiks peetakse sorti „Argudell”, mida on õlis vähemalt 51 % ja sorti „Arbequina”. Nimetatud kaks sorti moodustavad rohkem kui 95 % õli koostisest.
Kui õli valmistamisel kasutatakse eri oliivisortide segu, arvutatakse sortide osakaal selle põhjal, milline on õli koostisesse kuuluvate eri oliivipartiide õlisaagikus.
Õlide keemiline koostis on järgmine.
|
Rasvhapped |
|
|
Oleiinhape: |
67 % (vahemikus 60–75) |
|
Linoolhape: |
13 % (vahemikus 8–18) |
|
Palmitiinhape: |
14 % (vahemikus 11–18) |
|
Oksüdatsiooni stabiilsus (Rancimat temperatuuril 120 °C): |
keskmiselt 9 h, mitte kunagi alla 6 h |
|
Polüfenoolide sisaldus (ppm): |
üle 300 |
Õlidel on järgmised organoleptilised omadused.
Värvus: õlgkollasest eri tugevusega roheliseni
|
Omadused |
Väärtus sõnades väljendatuna |
Mediaan ja piirväärtused |
|
Puudused |
Puudub |
0 |
|
Värske puuviljaline aroom |
Keskmine või keskmiselt intensiivne ja „roheline” |
5,0 (vahemikus 4–7); rohkem kui pooled degusteerijad eristavad selles „rohelist puuviljalist” nooti |
|
Mõrudus |
keskmise intensiivsusega |
4,0 (vahemikus 3–6) |
|
Pikantsus |
keskmise intensiivsusega |
4,0 (vahemikus 3–6) |
|
Tasakaal |
tasakaalus |
Puuviljalisuse ja [mõruduse või pikantsuse] vahe < 2,0 |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 640/2008 sätetele on KPNiga „Oli de L’Empordà” või „Aceite de L’Empordà” hõlmatud õlidel järgmised organoleptilised omadused. Tasakaalustatud, värskelt puuviljalised, keskmise intensiivsusega õlid, mille maitse on suus suurest polüfenoolide sisaldusest tulenevalt keskmiselt mõru ja pikantne ja millele on omistatud omadussõnadele „keskmiselt intensiivne”, „tasakaalustatud” ja „roheline” vastavad osutatud õigusaktide kohased arvulised väärtused.
Nimetatud õlide organoleptilised omadused on muude, aroomiga seotud sekundaarsete näitajate (COI/T.20) põhjal järgmised: „Õlide aroom meenutab üldiselt äsja niidetud muru ja Kreeka pähkli aroomi, lisaks võib tunda eksootiliste puuviljade, tooreste puuviljade või artišoki noote ning suus võib tunda mandlist järelmaitset”.
Tegemist on ekstra-neitsioliiviõlidega, mis on suurest antioksüdantidesisaldusest (polüfenoolisisaldus üle 300 ppm) tulenevalt väga stabiilsed (Rancimat temperatuuril 120 °C keskmiselt 9 h, mitte kunagi alla 6 h).
KPNiga „Oli de L’Empordà” õlide nimetatud omadused on otseselt seotud põhilise sordi „Argudell” ülekaaluga. Nimetatud sordist saadakse rohelise puuviljalisusega õlisid, milles on rohu- ja artišokinoote ning mis annavad suus mõru ja pikantse maitsenüansi; sellised omadused säilivad ka segatuna sordiga „Arbequina”, mis on tunduvalt neutraalsema aroomiga ning vähem mõru ja pikantne. Organoleptilised omadused tulenevad siiski sordist „Argudell” ning need on seda tuntavamad, mida suurem on sordi osakaal saadavas looduslikus segus.
3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)
Oliiviõli „Oli de L’Empordà” tootmiseks kasutatav tooraine on sortidesse „Argudell”, „Arbequina”, „Curivell” ja „Llei de Cadaqués” kuuluvad oliivid, mida kasvatatakse punktis 4 kirjeldatud geograafilises piirkonnas.
3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)
—
3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas
Oliivid tuleb kasvatada ja toode valmistada üksnes punktis 4 määratletud geograafilises piirkonnas.
3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta
Õli pakendamine võib toimuda nii määratletud geograafilises piirkonnas kui ka sellest väljaspool, tingimusel et on olemas usaldusväärne jälgimissüsteem ja et oliiviõli on nõuetekohaselt märgistatud.
Jaemüügiks villitakse õli klaasist, toidu jaoks ettenähtud kaetud metallist, polüetüleentereftalaadist (PET), klaasistatud keraamilistesse või muudesse kehtivate õigusaktidega lubatud pakenditesse, mille maksimaalne mahutavus on viis liitrit.
3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta
Pakenditel peab olema esitatud päritolunimetus „Oli de L’Empordà” (katalaani keeles) või „Aceite de L’Empordà” (hispaania keeles) ning sõnad „Denominación de Origen Protegida” koos kohaldatavate õigusaktidega kindlaksmääratud andmetega.
4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus
Kaitstud geograafiline piirkond hõlmab del Alt Empordà piirkonna (comarca) 78 omavalitsusüksust (municipio) ja Baix Empordà piirkonna 36 omavalitsusüksust, Gironèsi piirkonna viit külgnevat omavalitsusüksust (Viladasens, Sant Jordi Desvalls, Flaçà, Madremanya ja Llagostera) ning Pla de l’Estany piirkonna kolme omavalitsusüksust (Crespià, Esponellà ja Vilademuls). Kõik nimetatud üksused kuuluvad Girona provintsi ja asuvad Kataloonia autonoomse piirkonna kõige põhjapoolsemas osas.
5. Seos geograafilise piirkonnaga
5.1. Geograafilise piirkonna eripära
Määratletud piirkonna pinnasele ja kliimale on iseloomulikud kolm järgmist tegurit:
— muld: peamiselt väheviljakas, kerge, happelise või neutraalse reaktsiooniga,
— temperatuur: mere reguleerivast mõjust tulenevalt mõõdukas temperatuur,
— tuul: piirkonnale iseloomulik põhjatuul: tramontana.
Oliivipuid kasvatatakse L’Empordà piirkonnas peamiselt väheviljakate muldadega aladel, st väikestel küngastel ja ebatasasel kiltmaal, mis asuvad põhjas Püreneede eelmäestiku (Serra de l’Albera ja Serra de Rodes) jalamil ja lõunas Montgrí ja Les Gabarresi mäestike jalamil. Mullad, mis on kerged ja annavad happelise või neutraalse reaktsiooni, pärinevad üldjuhul Püreneede eelmäestikule iseloomulikest graniidi- või gneissikildadest või -kaljudest.
L’Empordà kliima oliivipuude kasvatuspiirkonnas liigitatakse Papadakise järgi vahemereliseks ja Thornthwaite’i järgi rannikul kuivaks kuni mõõdukalt niiskeks ja sisemaal mõõdukalt niiskeks.
Temperatuure ja igapäeva temperatuuri vaheldumist pehmendab mere reguleeriv mõju. Pakaseperiood kestab novembri keskpaigast märtsi lõpuni.
Keskmine sademete hulk ulatub 550 mm-st lõunapoolsel rannikualal kuni 850 mm-ni sisemaal Püreneede eelmäestiku läheduses. Sademete ebaühtlane jaotus tuleneb sellest, et suuremalt jaolt sajab septembris ja oktoobris.
Veebilansist nähtub, et juuni ja augusti vahele jääb põuaperiood, mis on Vahemere piirkonnale iseloomulik.
Tuultest valitsevad põhjatuuled: tramontana.
Tegemist on alati kuiva tuulega, mis võib kohati olla väga tugev ja mis on üks L’Empordà piirkonna kliima iseloomulikumaid jooni.
Teiselt poolt vähendab selliste tuulte olemasolu külmadel talvekuudel oliivisalusid mõjutava tugeva pakase riski ja võimaldab oliivipuude kasvatamist nimetatud piirkondades.
Suvel puhuvad kagust tulevad meretuuled, mis mahendavad päevaseid temperatuure ja hoiavad niiskusetaseme suhteliselt kõrge.
L’Empordà ekstra neitsioliiviõli on otseselt seotud kaitstud piirkonna ajaloo, traditsioonide ja kultuuriga.
Ajalooliste allikate ja teostatud arheoloogiliste kaevamiste kohaselt kasvatatakse oliivipuid ja toodetakse oliiviõli juba rohkem kui 2 500 aastat.
Oliiviõli on alati eksisteerinud koos tüüpiliste Vahemere toodetega nagu vein; mõlemad tooted on olnud piirkonna elanike majandusliku arengu seisukohast väga olulised. Oliivikasvatus on oma olemuselt väikepõllundus, maad on väga killustatud ja suure osa õlist valmistavad ühistud.
Oliivikasvatus nimetatud piirkonnas on eelkõige sotsiaalne tegevus, kus kogu pere lööb kaasa eri viljelustöödes ja eelkõige saagikoristusel.
Piirkonna erilistest kliimatingimustest ja mitmete sugupõlvede tööst tulenevalt on välja valitud kolm kohalikku sorti, mida kasvatatakse üksnes selle KPNi geograafilises piirkonnas. Peamine sort on „Argudell”, vähemal määral kasutatakse sorte „Curivell” ja „Llei de Cadaqués”.
Traditsioonilise sordina on seal juba rohkem kui sada aastat kasvatatud ka sorti „Arbequina”.
5.2. Toote eripära
Kõnealuse õli eripära tuleneb kohalikust sordist „Argudell”, mille osakaal on üle 51 %. Nimetatud sort on eriti kohastunud Empordà piirkonna kliima- ja mullastikutingimustega, mistõttu on sort piirkonnas kõige levinum, vaatamata nii Kataloonia kui ka Prantsuse muude sortide pealetungile. Tegemist on väga maalähedase sordiga, mida on kohandatud väheviljakatele muldadele ja mis talub valitsevaid tugevaid tuuli (tramontana), kuna sort on väga elujõuline, selle ladvaosa on hõreda lehestikuga ja viljad püsivad hästi puul (hea FRF – fruit retention force).
Teiselt poolt on tegemist muudest Kataloonia sortidest geneetiliselt (DNA molekulaarsed markerid) väga erineva sordiga; nende sarnasusekoefitsient on alla 0,3 (identsetel genotüüpidel on see väärtus 1).
Suur oksüdatsiooni stabiilsus. Antioksüdantide suurest sisaldusest (polüfenoolid > 300 ppm) tulenevalt on õlid väga stabiilsed. Keskmine väärtus Rancimat temperatuuril 120 °C keskmiselt 9 h ja mitte kunagi alla 6 h.
Nimetatud õlide stabiilsus tuleneb ka nende suurest oleiinhappesisaldusest (67 %; vahemikus 60–75 %), lisaks on neis ka 13 % linoolhapet (vahemikus 8–18 %) ja 14 % palmitiinhapet (vahemikus 11–18 %). Kuna tegemist on Pürenee poolsaare kõige põhjapoolsema oliivikasvatuspiirkonnaga, saadakse Hispaania muudes kasvatuspiirkondades samadest sortidest väiksema oleiinhappe- ja suurema linoolhappesisaldusega õlisid, mis on vähem stabiilsed, kuna kõnealused omadused sõltuvad suuresti tootmispiirkonna laiuskraadidest.
Iseloomulikus maitses (vastavalt KPNiga õlide nomenklatuurile COI-T20) on aroomid, mis meenutavad üldiselt äsja niidetud muru ja Kreeka pähklit, lisaks võib tunda eksootiliste puuviljade, tooreste puuviljade või artišoki noote ning suus võib tunda mandlist järelmaitset. Piirkonna eriline mõju soodustab aromaatsuse võimendumist, millest tulenevalt on oliivide lõhn keskmiselt intensiivne ning mõnel juhul isegi intensiivne (intensiivsus 4–7). Kataloonia muude piirkondadega võrrelduna tundub suur polüfenoolisisaldus suus keskmiselt intensiivse mõruduse ja pikantsusena (intensiivsus 3–6), mis hoiab selget tasakaalu viljade intensiivse puuviljalisusega (puuviljalisuse ja mõruduse või pikantsuse vahe on vähem kui 2). Nagu on kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 640/2008 sätetega.
5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel
Nagu eelnevalt mainitud, on ajaloo, viljelustraditsioonide ja keskkonna eripärade koosmõju see, mis on võimaldanud kasvatada oliivipuid nimetatud piirkonnas ja loonud väga omapärase sordistruktuuri.
Inimese teostatud sordivaliku eesmärk on alati olnud leida selline sort, mis on kohanenud piirkonna tugevate tuulte ja eriti väheviljakate muldadega. Sel põhjusel on esile tõusnud sort „Argudell”, mis on nimetatud tingimustega kõige paremini kohanenud. Hiljem on ka sort „Arbequina” osutunud keskkonnaga hästi kohanevaks ja see on võimaldanud saada korrapärasemaid saake; kuna tegemist ei ole domineeriva sordiga ja seda kasutatakse väikestes kogustes, ei muuda see õlide iseloomulikke omadusi.
Vahemere reguleeriv mõju on võimaldanud tegeleda oliivikasvatusega nimetatud laiuskraadidel, kus talve külmus kahjustaks oliive, ning meretuuled toovad piisavalt pungade puhkemiseks ja viljade moodustumiseks vajalikku niiskust. Teiselt poolt soosib suvine kuumus lipogeneesi ja monoküllastumata rasvhapete sünteesi. Tugevad ja kuivad sügistuuled (tramontana) aitavad ära hoida terviseriske ja soodustavad sobivat küpsemist, mistõttu on viljad saaki koristades kvaliteetsed. Lisaks soodustab kildadest või graniidikaljudest pärinev kerge ja happeline või neutraalne muld, mida piirkonnas kõige rohkem esineb ja mis erineb muude oliivikasvatuspiirkondade savi- ja lubjarohkest pinnasest, polüfenoolide kogunemist viljadesse.
Kõik see aitab kaasa erilise koostise ja organoleptiliste omadustega õli saamisele.
Viide spetsifikaadi avaldamisele
(Määruse (EÜ) nr 510/2006 (3) artikli 5 lõige 7)
http://www.gencat.cat/alimentacio/pliego-aceite-emporda
(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.
(2) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.
(3) Vt allmärkus 2.