27.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 255/1

1.

Komisjon saatis 7. märtsil 2007. aastal Euroopa andmekaitseinspektorile enda poolt Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud teatise andmekaitsedirektiivi parema rakendamise tööprogrammi järelmeetmete kohta. (3) Euroopa andmekaitseinspektor esitab käesoleva arvamuse vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklile 41.

2.

Teatises rõhutatakse direktiivi 95/46/EÜ (4) tähtsust olulise tähisena isikuandmete kaitse valdkonnas ning käsitletakse direktiivi ja selle rakendamist kolmes peatükis: minevik, olevik ja tulevik. Teatise keskseks järelduseks on see, et direktiivi ei tuleks muuta. Direktiivi rakendamist tuleks täiendavalt parandada teiste poliitikavahenditega, millest enamus ei ole siduvad.

3.

Euroopa andmekaitseinspektori käesolev arvamus järgib teatise struktuuri. Veelgi tähtsam on see, et Euroopa andmekaitseinspektor jagab komisjoni keskset järeldust, et direktiivi ei tuleks muuta.

4.

Sellise seisukoha võtmise põhjusteks on Euroopa andmekaitseinspektoril siiski ka pragmaatilised kaalutlused. Euroopa andmekaitseinspektori lähtepunktid on järgmised:

5.

Nimetatud lähtepunktid on olulised, kuna meeles tuleb pidada, et direktiiv toimib muutuvates oludes. Esiteks on muutumas Euroopa Liit: teabe vaba liikumine liikmesriikide vahel — ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel — on muutunud olulisemaks ning muutub tulevikus veelgi olulisemaks reaalsuseks. Teiseks on muutumas ühiskond. Infoühiskond areneb ja omandab üha enam järelevalveühiskonda iseloomustavaid jooni. (5) See toob endaga kaasa suureneva vajaduse tõhusalt kaitsta isikuandmeid, et käsitleda nimetatud uut reaalsust täielikult rahuldaval viisil.

6.

Teatise hindamisel käsitleb Euroopa andmekaitseinspektor eelkõige järgmisi aspekte, mis on nimetatud muutuste seisukohast olulised:

7.

Andmekaitsedirektiivi rakendamise esimene aruanne, mis esitati 15. mail 2003. aastal, sisaldas andmekaitsedirektiivi parema rakendamise tööprogrammi koos loendiga 10 algatusest, mis tuli läbi viia 2003. ja 2004. aastal. Teatises kirjeldatakse, kuidas kõiki neid algatusi on ellu viidud.

8.

Tööprogrammi raames tehtud töö analüüsi tulemusel antakse teatises positiivne hinnang direktiivi rakendamise osas saavutatud edusammudele. 2. peatüki („olevik”) rubriikides kokku võetud komisjoni hinnangus märgitakse põhimõtteliselt, et: rakendamine on paranenud, kuigi mõned liikmesriigid ei ole veel rakendamist nõuetekohaselt teostanud; jätkuvalt esinevad mõningad erinevused, kuid need jäävad valdavalt direktiiviga ettenähtud tegutsemisruumi piiresse ning igal juhul ei kujuta nad reaalset probleemi siseturule. Direktiivis sätestatud õiguslikud lahendused on osutunud andmekaitse kui põhiõiguse tagamisel üldiselt asjakohasteks, tulles samas toime tehnoloogia arengu ja avalike huvide seatud nõuetega.

9.

Euroopa andmekaitseinspektor jagab nimetatud positiivse hinnangu põhijäreldusi. Eelkõige tunnustab Euroopa andmekaitseinspektor märkimisväärset tööd, mis on tehtud andmete piiriülese liikumise valdkonnas: kolmandate riikide suhtes tagatava piisava kaitse tuvastamine, uued lepingu tüüptingimused, siduvate ettevõtluseeskirjade vastuvõtmine, direktiivi artikli 26 lõike 1 ühtsema tõlgendamise alane mõttevahetus ja artikli 26 lõike 2 alusel teatamise parandamine aitavad kõik lihtsustada isikuandmete rahvusvahelist edastamist. Euroopa Kohtu kohtupraktika (6) on siiski näidanud, et antud olulises valdkonnas tuleb veel teha tööd, tulemaks toime arengutega nii tehnoloogia kui õiguskaitse valdkonnas.

10.

Teatises näidatakse samuti, et parema rakendamise edendamisel on võtmetähtsusega küsimusteks jõustamine ja teadlikkuse tõstmine ning et neid võiks täiendavalt ära kasutada. Lisaks on parimate tavade vahetamine ning teatiste ja teabe andmise valdkondade ühtlustamine osutunud bürokraatia vähendamisel ja ettevõtjate kulude vähendamisel edukateks pretsedentideks.

11.

Lisaks kinnitab mineviku analüüs, et paranemist ei ole võimalik saavutada erinevaid sidusrühmi kaasamata. Enamuse teostatud tegevuste puhul on keskseteks osalejateks komisjon, andmekaitseasutused ja liikmesriigid. Eraõiguslike isikute rolli tähtsus suureneb siiski, eelkõige seoses iseregulatsiooni ja Euroopa tegevusjuhendite edendamise või eraelu puutumatust soodustavate tehnoloogiate arendamisega.

12.

On mitmeid põhjuseid, mis toetavad komisjoni järeldust, et praeguses olukorras ja lühiajaliselt ei tuleks ette näha ühtegi ettepanekut direktiivi muutmiseks.

13.

Komisjon märgib kaks põhjust, mis toetavad järeldust. Esiteks ei ole direktiivi potentsiaali täiel määral kasutatud. Liikmesriikide õigusruumides on direktiivi rakendamist võimalik märkimisväärselt parandada. Teiseks märgib komisjon, et kuigi direktiiv jätab liikmesriikidele tegutsemisruumi, ei ole tõendeid selle kohta, et nimetatud tegutsemisruumi raames esinevad erinevused kujutavad endast reaalset probleemi siseturule.

14.

Nimetatud kahe põhjuse alusel sõnastab komisjon oma järelduse järgmiselt. Komisjon selgitab, mida direktiiv peaks tegema, kusjuures rõhuasetus on usalduse tagamisel, ning märgib seejärel, et direktiiviga kehtestatakse võrdlusnäitajad, see on tehnoloogiliselt neutraalne ning sellega pakutakse jätkuvalt ühtseid ja asjakohaseid lahendusi. (7)

15.

Euroopa andmekaitseinspektor tervitab järelduse sõnastamise viisi, kuid on arvamusel, et nimetatud järeldust oleks võimalik täiendavalt tugevdada, kui see põhineks kahel täiendaval põhjusel:

16.

Füüsiliste isikute põhiõigust isikuandmete kaitsele tunnistatakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 8 ja see on muu hulgas sätestatud ka Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta 108. konventsioonis üksikisiku kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel. Põhiosas on direktiivi näol tegemist raamistikuga, mis sisaldab nimetatud põhiõiguse kaitse peamisi elemente ning konkretiseerib ja laiendab konventsioonis sisalduvaid õigusi ja vabadusi. (8)

17.

Põhiõiguse eesmärk on kaitsta kodanikku demokraatlikus ühiskonnas kõikidel juhtudel. Ühiskonnas asetleidvad arengud või võimulolevate valitsuste poliitilised eelistused ei tohiks kergesti muuta nimetatud põhiõiguse põhielemente. Näiteks võivad terroristlike organisatsioonide poolt ühiskonnale põhjustatavad ohud erijuhtudel kaasa tuua erinevaid tulemusi, kuna võivad põhjustada vajaduse märkimisväärsemaks sekkumiseks isiku põhiõigustesse, kuid ei tohi kunagi mõjutada põhiõiguse põhielemente kui selliseid ega jätta üksikisikut nimetatud õigusest ilma või põhjendamatult piirata tal õiguse kasutamist.

18.

Direktiivi teiseks iseloomulikuks jooneks on see, et selles nähakse ette teabe vaba liikumise edendamine siseturul. Ka seda eesmärki võib üha enam areneva sisepiirideta siseturu tingimustes pidada põhjapanevaks. Sellise siseturu rajamise ja toimimise tagamise üheks peamiseks vahendiks on siseriikliku õiguse põhisätete ühtlustamine. See loob aluse liikmesriikidevahelisele vastastikusele usaldusele üksteise siseriiklike õigussüsteemide suhtes. Muudatuste tegemist tuleks nõuetekohaselt kaaluda ka nende põhjuste tõttu. Muudatused võivad mõjutada vastastikust usaldust.

19.

Direktiivi kolmandaks iseloomulikuks jooneks on see, et seda tuleb vaadelda kui üldraamistikku, millele tuginevad konkreetsed õigusaktid. Nimetatud konkreetsed õigusaktid hõlmavad üldraamistiku rakendusmeetmeid ning konkreetsete valdkondade eriraamistikke. Selliseks eriraamistikuks on eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv 2002/58/EÜ (9). Ühiskonna muutuvad arengud peaksid võimaluse korral endaga kaasa tooma rakendusmeetmete või konkreetsete õigusraamistike muutmise, mitte aga nende aluseks oleva üldraamistiku muutmise.

20.

Euroopa andmekaitseinspektori arvamuse kohaselt on järeldus direktiivi praegu mitte muuta tõhusa haldamise ja õigusloomepoliitika üldpõhimõtete loogiliseks tagajärjeks. Õigusaktiettepanekuid — hoolimata sellest, kas nendega nähakse ette ühenduse uued tegevusvaldkonnad või muudetakse kehtivat õiguskorda — tuleks esitada üksnes juhul, kui nende vajadus ja proportsionaalsus on piisavalt tõendatud. Õigusaktiettepanekuid ei tuleks esitada, kui sama tulemust on võimalik saavutada teisi, vähemulatuslikke vahendeid kasutades.

21.

Praeguses olukorras ei ole tõendatud direktiivi muutmise vajadust ja proportsionaalsust. Euroopa andmekaitseinspektor tuletab meelde, et direktiiviga kehtestatakse ühenduse õiguses andmekaitse üldraamistik. Direktiiviga tuleb ühelt poolt tagada isikuandmete töötlemisel üksikisikute õiguste ja vabaduste kaitse, eelkõige õigus eraelu puutumatusele, ning teiselt poolt isikuandmete vaba liikumine siseturul.

22.

Sellist üldraamistikku ei tohiks muuta enne, kui see on liikmesriikides täielikult rakendatud, välja arvatud kui esinevad selged märgid sellest, et direktiivi eesmärke ei ole praeguse raamistiku abil võimalik täita. Euroopa andmekaitseinspektori arvates on komisjon praeguses olukorras piisavalt põhjendanud, et direktiivi potentsiaali ei ole täiel määral ära kasutatud (vt käesoleva arvamuse III peatükk). Sarnaselt ei ole tõendeid selle kohta, et eesmärke ei ole võimalik täita praeguse raamistiku abil.

23.

Ka tulevikus tuleb tagada, et andmekaitse põhimõtted pakuvad füüsilistele isikutele tõhusat kaitset, pidades silmas, et direktiiv toimib muutuvates oludes, (vt käesoleva arvamuse punkt 5) ja võttes arvesse käesoleva arvamuse punktis 6 esitatud aspekte: rakendamise parandamine, koostoime tehnoloogiaga, ülemaailmsed eraelu puutumatuse ja jurisdiktsiooni küsimused, andmekaitse ja õiguskaitse ning reformileping. Andmekaitsepõhimõtete täieliku kohaldamise vajadus kehtestab standardid direktiivi muutmiseks tulevikus. Euroopa andmekaitseinspektor tuletab veel kord meelde, et pikemas perspektiivis tundub direktiivi muutmine vältimatult vajalik.

24.

Tulevikus võetavate mis tahes meetmete sisu osas näeb Euroopa andmekaitseinspektor juba käesolevas etapis ette mõned elemendid, mida ta peab esmatähtsateks tulevikus Euroopa Liidus kasutatavate andmekaitsesüsteemide puhul. Need hõlmavad järgmist:

25.

Teatises märgitakse — seoses uute tehnoloogiate poolt põhjustatud väljakutsetega — direktiivi 2002/58/EÜ käimasolevat läbivaatamist ja võimalikku vajadust spetsiifilisemate eeskirjade järele, mille abil käsitleda andmekaitsealaseid küsimusi, mida tekitavad uued tehnoloogiad, näiteks Internet ja RFID (10). Euroopa andmekaitseinspektor tervitab nimetatud läbivaatamist ja täiendavaid meetmeid, kuigi Euroopa andmekaitseinspektori seisukoht on, et need ei peaks olema seotud üksnes tehnoloogilise arenguga, vaid võtma arvesse ka muutuvaid olusid tervikuna ja hõlmama pikaajalises perspektiivis ka direktiivi 95/46/EÜ. Lisaks tuleb antud kontekstis rohkem keskenduda. Kahjuks jäetakse teatises mitmed küsimused lahtiseks:

Euroopa andmekaitseinspektor teeb komisjonile ettepaneku täpsustada nimetatud aspekte.

26.

Enne tulevikus tehtavaid mis tahes muudatusi tuleb täielikult rakendada direktiivi praegused sätted. Täielik rakendamine algab direktiivis sätestatud nõuete täitmisest. Teatises märgitakse, (11) et mõned liikmesriigid ei ole suutnud direktiivi mitmeid olulisi sätteid üle võtta, ning viidatakse sellega seoses eelkõige järelevalveasutuste sõltumatust käsitlevatele sätetele. Komisjoni ülesandeks on jälgida täitmist ning kasutada oma äranägemisel volitusi, mis on ette nähtud EÜ asutamislepingu artikliga 226.

27.

Teatisega nähakse ette tõlgendava teatise esitamine mõnede sätete osas, eelkõige selliste sätete osas, mis võivad EÜ asutamislepingu artikli 226 kohaselt kaasa tuua ametliku rikkumismenetluse algatamise.

28.

Lisaks kehtestatakse direktiiviga teised mehhanismid rakendamise parandamiseks. Eelkõige on selle eesmärgi nimel välja töötatud artikli 29 töörühma ülesanded, mis on loetletud direktiivi artiklis 30. Nende eesmärgiks on stimuleerida liikmesriikides direktiivi rakendamist kõrgel ja ühtlustatud andmekaitse tasemel, mis ületab üksnes direktiivi nõuete täitmiseks hädavajalikku taset. Nimetatud ülesannet täites on töörühm aastate jooksul välja andnud hulgaliselt arvamusi ja muid dokumente.

29.

Euroopa andmekaitseinspektori seisukohaks on, et direktiivi täielik rakendamine hõlmab järgmist kahte elementi:

Euroopa andmekaitseinspektor rõhutab, et mõlemat elementi tuleks selgelt eristada, kuna nad omavad erinevaid õiguslikke tagajärgi; eristada tuleks ka seonduvaid vastutusi. Üldjuhul peaks komisjon võtma täieliku vastutuse esimese elemendi eest ning teise elemendi osas peaks peamiseks vastutajaks olema töörühm.

30.

Teine täpsem eristus on seotud direktiivi parema rakendamise saavutamiseks kättesaadavate vahenditega. Need hõlmavad järgmisi vahendeid:

31.

Euroopa andmekaitseinspektor teeb komisjonile ettepaneku, et viimane märgiks selgesõnaliselt, kuidas ta neid erinevaid vahendeid kasutama hakkab, kui ta käesoleva teatise alusel töötab välja oma poliitikat. Sellega seoses peaks komisjon samuti selgesõnaliselt eristama enda ja töörühma kohustusi. Lisaks sellele on ütlematagi selge, et komisjoni ja töörühma vaheline hea koostöö on kõikidel juhtudel edu saavutamise tingimuseks.

32.

Lähtepunktiks on see, et direktiivi sätted sõnastatakse tehnoloogiliselt neutraalselt. Teatises seotakse rõhuasetust tehnoloogilisele neutraalsusele mitmete tehnoloogiliste arengutega, nagu näiteks Internet, kolmandates riikides osutatavate teenuste kättesaadavus, RFID ning audio-visuaalandmete kombineerimine automaattuvastusega. Teatises eristatakse kaht liiki tegevusi. Esiteks konkreetsed suunised andmekaitsepõhimõtete kohaldamiseks muutuvas tehnoloogilises keskkonnas, milles etendab olulist rolli töörühm ja selle Interneti töökond. (13) Teiseks võib komisjon ise teha ettepanekuid valdkondlike õigusaktide kohta.

33.

Euroopa andmekaitseinspektor tervitab sellist lähenemisviisi kui olulist esimest sammu. Pikemas perspektiivis võib siiski olla vaja võtta teisi ja põhjalikumaid meetmeid. Käesoleva teatise esitamist võiks kasutada sellise pikaajalise lähenemisviisi väljatöötamise alustamiseks. Euroopa andmekaitseinspektor teeb ettepaneku alustada käesoleva teatise järelmeetmena arutelu, mis käsitleb nimetatud lähenemisviisi. Sellise lähenemisviisi võimalike elementidena võib märkida järgmisi punkte.

34.

Esiteks leiab koostoime tehnoloogiaga aset kahel viisil. Ühelt poolt võivad uued arenevad tehnoloogiad tuua esile vajaduse teha muudatusi andmekaitsealases õigusraamistikus. Teiselt poolt võib üksikisikute isikuandmete tõhusa kaitse vajadus veelgi kaugemaleulatuva tagajärjena kaasa tuua uued piirangud või asjakohased kaitsemeetmed teatud tehnoloogiate kasutamise suhtes. Uusi tehnoloogiaid võib siiski kasutada ka tõhusalt ning eraelu puutumatust soodustava tegurina.

35.

Teiseks võivad osutuda vajalikuks eripiirangud, kui valitsusasutused kasutavad uusi tehnoloogiaid oma avalik-õiguslike ülesannete täitmisel. Heaks näiteks on koostalitlusvõimet ja juurdepääsu käsitlevad arutelud, mis leiavad aset vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal seoses Haagi programmi rakendamisega. (14)

36.

Kolmandaks on olemas suundumus biomeetriliste andmete, nagu näiteks (kuid mitte ainult) DNA-materjali laiemaks kasutamiseks. Nimetatud materjalist saadud isikuandmete kasutamise spetsiifilised probleemid võivad mõjutada andmekaitsealaseid õigusakte.

37.

Neljandaks tuleb tunnistada, et ühiskond on muutumas ning omandab üha enam järelevalveühiskonda iseloomustavaid jooni (15). Nimetatud arengu osas peab toimuma põhimõtteline arutelu. Nimetatud arutelu keskseteks küsimusteks oleks see, kas kõnealune areng on vältimatu, kas Euroopa seadusandja ülesandeks on sekkuda kõnealusesse arengusse ja kehtestada sellele piirangud, kas ja kuidas saaks Euroopa seadusandja võtta tõhusaid meetmeid jne.

38.

Ülemaailmseid eraelu puutumatuse ja jurisdiktsiooni küsimusi käsitletakse teatises piiratud määral. Selles osas on ainsa kavatsusena esile toodud seda, et komisjon jätkab rahvusvaheliste foorumite jälgimist ja neile kaasa aitamist, et tagada liikmesriikide kohustuste vastavust direktiivis sätestatud kohustustele. Lisaks sellele loetletakse teatises mitmeid tegevusi, mida teostatakse andmete rahvusvahelisele edastamisele esitatavate nõuete lihtsustamiseks (vt käesoleva arvamuse III peatükk).

39.

Euroopa andmekaitseinspektor kahetseb, et kõnealuseid küsimusi ei ole teatises põhjalikumalt käsitletud.

40.

Praegu on direktiivi IV peatükis (artiklid 25 ja 26) lisaks andmekaitse üldeeskirjadele kehtestatud kolmandatele riikidele andmete edastamise erikord. Kõnealune erikord on välja töötatud aastate jooksul, eesmärgiga saavutada õiglane tasakaal üksikisikute, kelle andmeid edastatakse kolmandatesse riikidesse muu hulgas rahvusvahelise kaubanduse nõuete tõttu, kaitse ning ülemaailmsete telekommunikatsioonivõrgustike reaalsuse vahel. Komisjon ja töörühm (16), kuid lisaks ka näiteks Rahvusvaheline Kaubanduskoda, on teinud palju jõupingutusi süsteemi töökorda seadmise nimel, hinnates andmekaitse taseme piisavust, kehtestades lepingu tüüptingimused ja siduvad ettevõtluseeskirjad jne.

41.

Süsteemi Internetile kohaldamise suhtes on eriti oluline olnud Euroopa Kohtu otsus Lindqvisti kohtuasjas (17). Euroopa Kohus juhib tähelepanu sellele, et Internetis olev teave on asukohast sõltumatu ning otsustab, et andmete lisamist veebilehele ei saa iseenesest käsitada andmete edastamisena kolmandasse riiki, isegi kui kõnealused andmed muudetakse seeläbi juurdepääsetavateks kolmandates riikides asuvatele ja juurdepääsuks vajalikke tehnilisi vahendeid omavatele isikutele.

42.

Kõnealune süsteem, mis on Euroopa Liidu territoriaalsete piirangute loogiline ja vajalik tagajärg, ei taga Euroopa andmesubjektile täielikku kaitset võrgustikuna toimivas ühiskonnas, kus füüsiliste piiride tähtsus väheneb (vt käesoleva arvamuse punktis 6 märgitud näiteid): Internetis asuv teave on asukohast sõltumatu, kuid Euroopa seadusandja jurisdiktsioon ei ole seda.

43.

Väljakutseks on leida praktilised lahendused, mis ühitavad Euroopa andmesubjektide kaitsmise vajaduse Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide territoriaalsete piirangutega. Euroopa andmekaitseinspektor on — märkustes, mis käsitlesid vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala välismõõtme strateegiat käsitlevat komisjoni teatist — juba innustanud komisjoni võtma aktiivsemat rolli isikuandmete rahvusvahelisel tasandil kaitsmise edendamisel, toetades kahe- ja mitmepoolseid lähenemisviise kolmandate riikidega ning koostööd teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega. (18)

44.

Kõnealused praktilised lahendused hõlmavad:

45.

Ükski kõnealustest lahendustest ei ole uus. Siiski on vaja visiooni, kuidas kõnealuseid meetodeid kõige tõhusamalt kasutada ning kuidas tagada, et andmekaitsestandardid — mida Euroopa Liidus käsitatakse põhiõigustena — kehtivad ka ülemaailmses võrgustikuna toimivas ühiskonnas. Euroopa andmekaitseinspektor kutsub komisjoni üles alustama koos kõige olulisemate sidusrühmadega sellise visiooni väljatöötamist.

46.

Teatises pööratakse erilist tähelepanu avalike huvide seatud nõuetele, eelkõige julgeoleku osas. Teatises selgitatakse direktiivi artikli 3 lõiget 2 ja selle sätte tõlgendust Euroopa Kohtu poolt reisijaregistrite andmeid käsitleva kohtuasja raames (19) ning direktiivi artiklit 13, mis on muu hulgas seotud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditega. Lisaks rõhutatakse teatises, et kui komisjon püüab leida tasakaalu julgeoleku tagamise meetmete ja vääramatute põhiõiguste vahel, tagab ta isikuandmete kaitsmise, nagu see on garanteeritud Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 8. Kõnealune põhimõte kehtib ka Ameerika Ühendriikidega peetava transatlantilise dialoogi suhtes.

47.

Euroopa andmekaitseinspektori arvates on tähtis, et komisjon rõhutaks selgesõnaliselt Euroopa Liidu lepingu artiklist 6 tulenevat Euroopa Liidu kohustust austada põhiõigusi nagu see on tagatud Euroopa inimõiguste konventsiooniga. See avaldus on veelgi olulisem praegu, mil Euroopa Ülemkogu on otsustanud, et reformilepinguga peaks Euroopa Liidu põhiõiguste harta muutuma õiguslikult siduvaks. Harta artiklis 8 sätestatakse, et igaühel on õigus tema isikuandmete kaitsele.

48.

Üldteada on, et õiguskaitseasutuste nõuded/vajadus kasutada kuritegevuse — rääkimata terrorismist — vastu võitlemisel üha enam isikuandmeid toob kaasa kodaniku kaitse taseme alanemise ohu isegi allapoole taset, mis on tagatud Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 8 ja/või Euroopa Nõukogu konventsiooniga nr 108 (20). Kõnealused mured moodustasid peamise osa Euroopa andmekaitseinspektori poolt 27. aprillil 2007. aastal esitatud kolmandas arvamuses nõukogu raamotsuse ettepaneku kohta, mis käsitleb kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitset.

49.

Sellega seoses on oluline, et direktiiviga kehtestatud kaitsetase võetakse kodaniku kaitsmise aluseks ka seoses õiguskaitseasutuste vajadustega. Euroopa inimõiguste konventsiooni ja Euroopa Nõukogu konventsiooniga nr 108 nähakse ette kaitse miinimumtase, kuid ei täpsustata kaitse taset detailselt. Lisaks sellele oli vaja võtta lisameetmeid, et tagada kodanike asjakohane kaitse tase. Kõnealune vajadus oli üheks peamiseks põhjuseks, miks direktiiv 1995. aastal vastu võeti. (21)

50.

Samuti on oluline, et kõnealune kaitsetase on tõhusalt tagatud kõigis olukordades, kui isikuandmeid töödeldakse õiguskaitse eesmärkidel. Kuigi käesolevas teatises ei käsitleta kolmanda samba raames toimuvat andmetöötlust, käsitletakse selles õigustatult olukorda, kui ärilistel eesmärkidel kogutud (ja töödeldud) andmeid kasutatakse õiguskaitse eesmärkidel. See olukord muutub üha tavalisemaks, kuna politseitöö sõltub üha enam kolmandate isikute valduses oleva teabe kättesaadavusest. Direktiivi 2006/24/EÜ (22) võib käsitada kui kõnealuse trendi parimat näidet: kõnealuse direktiiviga kohustatakse elektroonilise side teenuste pakkujaid õiguskaitsealastel eesmärkidel (kauem) säilitama andmeid, mida nad on ärilistel eesmärkidel kogunud (ja säilitanud). Euroopa andmekaitseinspektori arvates tuleks täielikult tagada, et direktiivi kohaldamise käigus kogutud ja töödeldud isikuandmed on nõuetekohaselt kaitstud, kui neid kasutatakse avalike huvide kaitse eesmärgil ning eelkõige julgeolekualastel või terrorismivastase võitluse eesmärkidel. Viimati nimetatud eesmärgid võivad mõnel juhul siiski mitte kuuluda direktiivi kohaldamisalasse.

51.

Need tähelepanekud tingivad järgmiste ettepanekute tegemise komisjonile:

52.

Komisjon käsitleb teatises põhiseaduse lepingu (hiiglaslikku) mõju andmekaitse valdkonnale. Tõepoolest, kõnealune leping — mida nüüd nimetatakse reformilepinguks — on antud valdkonnas määrava tähtsusega. Lepinguga likvideeritakse sammastel põhinev struktuur, täpsustatakse andmekaitsealast sätet (praegu EÜ asutamislepingu artikkel 286) ning muudetakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta, mis oma artiklis 8 sisaldab andmekaitsealast sätet, siduvaks õigusaktiks.

53.

Valitsustevahelise konverentsi (VVK) volitustes pööratakse andmekaitsele erilist tähelepanu. Punktis 19f tuuakse põhimõtteliselt esile kolm aspekti. Esiteks, andmekaitse üldeeskirjad ei piira ÜVJP jaotise (praegune teine sammas) raames vastuvõetud erieeskirjade kohaldamist; teiseks võetakse vastu avaldus, mis käsitleb andmekaitset kriminaalasjades tehtavas politsei- ja õiguskoostöö valdkonnas (praegune kolmas sammas), ning kolmandaks võetakse vastu üksikute liikmesriikide seisukohti käsitlevad erikanded asjaomastesse protokollidesse (see aspekt on peamiselt seotud Ühendkuningriigi eriseisundiga seoses kriminaalasjades tehtava politsei- ja õiguskoostööga).

54.

VVK raames vajab täpsustamist just teine aspekt (avaldus). Nõuetekohaselt tuleb arvesse võtta sammastel põhineva struktuuri likvideerimise tagajärgi ning direktiivi võimalikku kohaldamist kriminaalasjades tehtava politsei- ja õiguskoostöö suhtes, et tagada direktiivis sisalduvate andmekaitsealaste põhimõtete võimalikult laialdane kohaldamine. Käesolev arvamus ei ole õige koht täiendavate üksikasjade esitamiseks antud valdkonnas. Euroopa andmekaitseinspektor on avaldust käsitlevad ettepanekud esitanud kirjas, mis saadeti VVK eesistujale. (25)

55.

Teatises viidatakse mitmetele vahenditele ja meetmetele, mida saab tulevikus kasutada direktiivi paremaks rakendamiseks. Euroopa andmekaitseinspektor soovib nende osas märkusi esitada, käsitledes samuti teisi täiendavaid vahendeid, mida teatises ei ole esile toodud.

56.

Teatavatel juhtudel võib olla vaja võtta ELi tasandil õigusloomealaseid erimeetmeid. Eelkõige võib osutuda vajalikuks valdkondlike õigusaktide vastuvõtmine, et kohandada direktiivi põhimõtteid teatud tehnoloogiate poolt tõstatatud küsimustega, nagu see oli eraelu puutumatuse kaitset telekommunikatsioonisektoris käsitlevate direktiivide puhul. Sellistes küsimustes nagu näiteks RFID-tehnoloogiate kasutamine tuleks valdkondlike õigusaktide kasutamist hoolikalt kaaluda.

57.

Teatises mainitutest on kõige jõulisemaks vahendiks rikkumismenetlus. Teatises tuuakse esile üks konkreetne murettekitav valdkond, nimelt andmekaitseasutuste sõltumatus ja nende volitused, ning teisi valdkondi märgitakse üksnes üldsõnaliselt. Euroopa andmekaitseinspektor jagab arvamust, et juhul kui liikmesriigid ei rakenda direktiivi täielikult, on rikkumismenetlused tähtsad ja vältimatud vahendid, võttes eelkõige arvesse seda, et direktiivi rakendamise tähtajast on möödunud peaaegu üheksa aastat ning et tööprogrammis sätestatud struktureeritud dialoog on juba aset leidnud. Tänaseks ei ole Euroopa Kohtule siiski esitatud ühtegi direktiivi 95/46 rikkumisega seotud vaidlusküsimust.

58.

Komisjoni institutsioonilist rolli asutamislepingute täitmise järelevalveasutusena on kindlasti võimalik parandada, kui koostada võrdlev analüüs kõikide juhtumite kohta, mille puhul kahtlustatakse direktiivi ebaõiget või mittetäielikku ülevõtmist, (26) ning esitada tõlgendav teatis. Kõnealuse vahendite ettevalmistamine, mis võib nõuda teatud aega ja jõupingutust, ei tohiks pidurdada rikkumismenetlusi nendes valdkondades, kus komisjon on selgelt kindlaks teinud ebaõige ülevõtmise või tava.

59.

Seetõttu innustab Euroopa andmekaitseinspektor komisjoni vajaduse korral soodustama direktiivi paremat rakendamist rikkumismenetluste abil. Sellega seoses kasutab Euroopa andmekaitseinspektor oma sekkumisvolitusi, et vajaduse korral sekkuda Euroopa Kohtus asetleidvatesse rikkumismenetlustesse, milles käsitletakse direktiivi 95/46 või isikuandmete kaitse valdkonna teiste õigusaktide rakendamist.

60.

Teatises viidatakse samuti tõlgendavale teatisele, milles käsitletakse mõningaid sätteid ning milles komisjon täpsustab seda, kuidas ta tõlgendab neid direktiivi sätteid, mille rakendamine on osutunud probleemseks ning mis võivad seetõttu kaasa tuua rikkumismenetluse algatamise. Euroopa andmekaitseinspektor tervitab sellega seoses asjaolu, et komisjon võtab arvesse tõlgendamise küsimuses töörühma poolt tehtud tööd. Tulevikus esitatava tõlgendava teatise koostamisel on töörühma seisukoha nõuetekohane arvessevõtmine tõepoolest väga oluline, samuti on väga oluline töörühmaga põhjalikult konsulteerida, et kaasata protsessi töörühma kogemused seoses direktiivi kohaldamisega riikide tasandil.

61.

Lisaks kinnitab Euroopa andmekaitseinspektor, et on valmis nõustama komisjoni kõigis küsimustes, mis seonduvad isikuandmete kaitsega. See kehtib ka selliste vahendite (nagu näiteks komisjoni teatised) puhul, mis ei ole siduvad, kuid mille eesmärk on siiski määratleda komisjoni poliitikat isikuandmete kaitse valdkonnas. Et see nõuandev roll oleks tõhus, peaks teatiste puhul Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteerimine toimuma enne tõlgendava teatise vastuvõtmist (27). Artikli 29 töörühma ja Euroopa andmekaitseinspektori nõuandev roll annab kõnealusele teatisele lisandväärtust, säilitades samas komisjoni sõltumatuse võtta direktiivi rakendamise osas iseseisvalt vastu otsuseid rikkumismenetluste ametliku algatamise kohta.

62.

Euroopa andmekaitseinspektor tervitab seda, et teatises käsitletakse üksnes piiratud arvu artikleid, mis võimaldab keskenduda tundlikumatele küsimustele. Sellega seoses juhib Euroopa andmekaitseinspektor komisjoni tähelepanu järgmistele küsimustele, mis väärivad tõlgendavas teatises erilist tähelepanu:

63.

Teised mittesiduvad vahendid peaksid ennetavalt arendama andmekaitsealaste põhimõtete järgimist, eelkõige uutes tehnoloogilistes keskkondades. Kõnealused vahendid peaksid tuginema „eraelu kavandatud puutumatuse” kontseptsioonile, millega tagatakse, et uute tehnoloogiate väljatöötamise ja loomise käigus võetakse nõuetekohaselt arvesse andmekaitsealaseid põhimõtteid. Eraelu puutumatust järgivate tehnoloogiliste toodete edendamine peaks olema määrava tähtsusega aspektiks olukorras, kus asukohast sõltumatu andmetöötlus areneb kiiresti.

64.

Sellega on tihedalt seotud vajadus laiendada sidusrühmade ringi, kes osalevad andmekaitsealaste õigusaktide jõustamises. Ühelt poolt avaldab Euroopa andmekaitseinspektor tugevat toetust andmekaitseasutuste kesksele rollile direktiivi põhimõtete jõustamisel, nende volituste täielikule kasutamisele ning tegevuse kooskõlastamisele artikli 29 töörühmas. Direktiivi tõhusam jõustamine on samuti üheks „Londoni algatuse” eesmärgiks.

65.

Teiselt poolt rõhutab Euroopa andmekaitseinspektor seda, et andmekaitsealaste põhimõtete jõustamisel on soovitav edendada jõustamist eraõiguslike äriühingute poolt iseregulatsiooni ja konkurentsi kaudu. Tööstust tuleks innustada rakendama andmekaitsealaseid põhimõtteid ning konkureerima eraelu puutumatust järgivate toodete ja teenuste väljatöötamisel, mis aitab parandada turupositsiooni, täites paremini eraelu puutumatust kõrgelt hindavate tarbijate ootusi. Sellega seoses on heaks näiteks eraelu puutumatuse märgised, mida võib lisada toodetele ja teenustele, mis on läbinud sertifitseerimismenetluse. (29)

66.

Samuti sooviks Euroopa andmekaitseinspektor pöörata komisjoni tähelepanu teistele vahenditele, mida ei ole teatises küll märgitud, kuid mis võivad direktiivi parema rakendamise nimel osutuda kasulikuks. Selliste vahendite, mis võivad aidata andmekaitseasutustel andmekaitsealaseid õigusakte paremini jõustada, näideteks on:

67.

Viimasena viitab Euroopa andmekaitseinspektor muudele vahenditele, mida ei ole teatises märgitud, kuid mida võiks kaaluda kas direktiivi tulevase muutmise seisukohast või mida võiks lisada teistesse horisontaalsetesse õigusaktidesse, eelkõige on sellisteks vahenditeks:

68.

Erinevad institutsioonid omavad ülesandeid, mis seonduvad direktiivi rakendamisega. Direktiivi artikli 28 kohaselt vastutavad liikmesriikide järelevalveasutused selliste siseriiklike sätete, millega liikmesriikides võetakse üle direktiivi sätteid, kohaldamise järelevalve eest. Artikliga 29 luuakse järelevalveasutuste töörühm ning artiklis 30 loetletakse selle ülesanded. Artikli 31 kohaselt aitab liikmesriikide valitsuste esindajatest koosnev komitee komisjoni seoses ühenduse tasandil võetavate rakendusmeetmetega (komiteemenetluse komitee).

69.

Erinevate osapoolte ülesannete parema määratlemise vajadus esineb eelkõige seoses töörühmaga (selle tegevusega). Artikli 30 lõikes 1 loetletakse töörühma neli ülesannet, milleks on sisuliselt rakendamise ühtsuse eesmärgil järelevalve teostamine direktiivi kohaldamise üle riiklikul tasandil ning arvamuste esitamine ühenduse tasandil asetleidvate arengute kohta järgmistes valdkondades: kaitse tase, õigusaktiettepanekud ja tegevusjuhendid. Kõnealune loend näitab ulatuslikku vastutust, mida töörühm andmekaitse valdkonnas omab, lisaks kinnitavad seda töörühma poolt aastate jooksul väljatöötatud dokumendid.

70.

Teatises kinnitatakse, et töörühm „etendab olulist rolli parema ja ühtsema rakendamise tagamisel”. Euroopa andmekaitseinspektor on öelduga täielikult nõus, kuid peab samas vajalikuks täpsustada mõningaid spetsiifilisi aspekte, mis on seotud töörühma ülesannetega.

71.

Esiteks soovitatakse teatises tungivalt parandada töörühma antavat panust, kuna riikide ametiasutused peaksid püüdma kohandada oma riiklikku praktikat vastavalt ühisseisukohtadele (30) Euroopa andmekaitseinspektor tervitab kõnealuse avalduse aluseks olnud kavatsust, kuid hoiatab ülesannete osas tekkida võiva segaduse eest. Järelevalve liikmesriikides direktiivi täitmise üle (sealhulgas täitmise üle järelevalveasutuste poolt) on vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 211 komisjoni ülesandeks. Töörühma kui sõltumatut nõustajat ei saa pidada vastutavaks tema arvamuste kohaldamise eest riikide ametiasutuste poolt.

72.

Teiseks peab komisjon olema teadlik enda poolt töörühmas täidetavate rollide mitmekesisusest, sest ta ei ole üksnes töörühma liige, vaid täidab ka selle sekretariaadi ülesandeid. Sekretariaadi ülesannete täitmisel peab komisjon töörühma toetama nii, et see saab sõltumatult oma tööd teha. See tähendab põhimõtteliselt kahte asja: komisjon peab eraldama vajalikud ressursid ja sekretariaat peab töörühma tegevuste sisu ja ulatuse ning töötulemuste laadi osas tegema oma tööd töörühma ja selle eesistuja suuniste kohaselt. Üldisemalt võib tõdeda, et komisjoni tegevused oma teiste ülesannete täitmisel (mis tulenevad EÜ õigusest) ei tohiks halvendada tema kättesaadavust sekretariaadina.

73.

Kolmandaks võib tõdeda, et kuigi töörühm otsustab oma prioriteedid ise, võib komisjon märkida, mida ta töörühmalt ootab ja kuidas tema meelest saab olemasolevaid ressursse kõige paremini kasutada.

74.

Neljandaks kahetseb Euroopa andmekaitseinspektor, et teatises ei esitata selget arusaama komisjoni ja töörühma vahelise rollijaotuse kohta. Euroopa andmekaitseinspektor kutsub komisjoni üles esitama töörühmale dokumendi, milles selline arusaam esitatakse. Euroopa andmekaitseinspektor teeb kõnealuses dokumendis käsitletavate küsimuste osas järgmised ettepanekud:

75.

Euroopa andmekaitseinspektor jagab komisjoni keskset järeldust, et direktiivi ei tohiks lähitulevikus muuta. Kõnealust järeldust võib tugevdada, kui võtta selle aluseks samuti direktiivi laadi ja Euroopa Liidu õigusloomepoliitikat.

76.

Euroopa andmekaitseinspektori argumendid on järgmised:

77.

Tulevaste muudatuste peamisteks elementideks on:

78.

Euroopa andmekaitseinspektor teeb komisjonile ettepaneku täpsustada: teatise 3. peatükis märgitud erinevate tegevuste läbiviimise ajakava; direktiivi kohaldamist käsitleva aruande esitamise tähtaega; ettenähtud tegevuste teostamise mõõtmisel kasutatavaid volitusi; viiteid sellele, kuidas toimida pikemas perspektiivis.

79.

Euroopa andmekaitseinspektor tervitab tehnoloogia osas võetud lähenemisviisi kui esimest olulist sammu ning teeb ettepaneku alustada pikaajalist lähenemisviisi käsitlevat arutelu, mis sisaldab muu hulgas põhimõttelist arutelu järelevalveühiskonna arengu küsimuses. Samuti tervitab Euroopa andmekaitseinspektor direktiivi 2002/58/EÜ käimasolevat läbivaatamist ja võimalikku vajadust spetsiifilisemate eeskirjade järele, mille abil käsitleda andmekaitsealaseid küsimusi, mida tekitavad uued tehnoloogiad, näiteks Internet ja RFID. Kõnealuste meetmete võtmisel tuleks arvesse võtta muutuvaid olusid tervikuna ja need peaks hõlmama pikemas perspektiivis ka direktiivi 95/46/EÜ.

80.

Euroopa andmekaitseinspektor avaldab kahetsust selle üle, et teatises on vähe tähelepanu pööratud ülemaailmsetele eraelu puutumatuse ja jurisdiktsiooni küsimustele ning palub leida praktilisi lahendusi, mis ühitavad Euroopa andmesubjektide kaitsmise vajaduse Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide territoriaalsete piirangutega, sellisteks lahendusteks on: ülemaailmse andmekaitseraamistiku edasine arendamine; kolmandatele riikidele andmete edastamise erikorra edasine arendamine; jurisdiktsiooni käsitlevad rahvusvahelised lepingud või sarnased lepingud kolmandate riikidega; investeerimine ülemaailmse täitmise mehhanismidesse, nagu näiteks siduvate ettevõtluseeskirjade kasutamine rahvusvaheliste äriühingute poolt.

Euroopa andmekaitseinspektor kutsub komisjoni üles alustama koos kõige olulisemate sidusrühmadega sellise visiooni väljatöötamist.

81.

Õiguskaitse osas on Euroopa andmekaitseinspektoril komisjonile järgmised ettepanekud:

82.

Direktiivi täielik rakendamine tähendab esiteks, et tuleb tagada, et liikmesriigid täidavad täielikult enda kohustusi, mis tulenevad Euroopa õigusest, ning teiseks, et täiel määral tuleb kasutada teisi mittesiduvaid vahendeid, mis võivad osutuda kasulikeks, et saavutada kõrge ja ühtlustatud andmekaitse tase. Euroopa andmekaitseinspektor palub komisjonil selgesõnaliselt märkida, kuidas ta erinevaid vahendeid kasutama hakkab ning kuidas ta eristab enda ja töörühma kohustusi.

83.

Kõnealuste vahendite osas tuleb märkida järgmist:

84.

Euroopa andmekaitseinspektor kutsub komisjoni üles esitama töörühmale dokumendi, milles esitatakse selge arusaam komisjoni ja töörühma vahelise rollijaotuse kohta ning käsitletakse järgmisi küsimusi:

85.

Nõuetekohaselt tuleb arvesse võtta reformilepingu jõustumise tagajärgi, et tagada direktiivis sisalduvate andmekaitsealaste põhimõtete võimalikult laialdane kohaldamine. Euroopa andmekaitseinspektor on ettepanekud esitanud kirjas, mis saadeti VVK eesistujale.

27.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 255/13

1.

Komisjon saatis Euroopa andmekaitseinspektorile ettepaneku nõukogu otsuse kohta, millega asutatakse Euroopa Politseiamet (EUROPOL), Euroopa andmekaitseinspektorilt arvamuse saamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikele 2. Euroopa andmekaitseinspektor leiab, et raamotsuse preambulis tuleks osutada käesolevale arvamusele. (3)

2.

Ettepaneku eesmärk ei ole Europoli volitusi või tegevusi olulisel määral muuta, vaid peamiselt anda Europolile uus ja paindlikum õiguslik alus. Europol loodi 1995. aastal ELi lepingu artikli K.6 (praegune artikkel 34) kohase liikmesriikidevahelise konventsiooni alusel (4). Sellise konventsiooni paindlikkust ja tõhusust pärsib asjaolu, et kõik liikmesriigid peavad konventsiooni ratifitseerima, milleks hiljutisi kogemusi arvestades võib kuluda aastaid. Kõnealuse ettepaneku seletuskirjast nähtub, et Europoli konventsiooni muutmiseks 2000., 2002. ja 2003. aastal vastu võetud kolm protokolli ei olnud 2006. aasta lõpuks veel jõustunud. (5)

3.

Ettepanek sisaldab siiski ka sisulisi muudatusi, et Europoli toimimist veelgi parandada. Sellega laiendatakse Europoli volitusi ning see sisaldab mitmeid uusi sätteid, mille eesmärk on Europoli tööd täiendavalt hõlbustada. Seda arvesse võttes muutub andmevahetus Europoli ja teiste (nt Euroopa Ühenduse/Euroopa Liidu organite, liikmesriikide ametiasutuste ja kolmandate riikide) vahel tähtsamaks küsimuseks. Ettepanekus sätestatakse, et Europol teeb kõik selleks, et tagada Europoli andmetöötlussüsteemide ning liikmesriikide ja Euroopa Ühenduse/Euroopa Liidu organite süsteemide koostalitlusvõime (ettepaneku artikli 10 lõige ). Lisaks nähakse ettepanekuga riiklikele üksustele ette otsene juurdepääs Europoli süsteemile.

4.

Peale selle mõjutab Europoli kui Euroopa Liidu lepingu VI jaotise (kolmas sammas) kohase organi positsioon andmekaitsealaste õigusnormide kohaldamist, sest määrust (EÜ) nr 45/2001 kohaldatakse üksnes ühenduse õiguse reguleerimisalasse kuuluvate tegevuste raames teostatava töötlemise suhtes ning seetõttu ei kohaldata seda põhimõtteliselt Europoli töötlemistoimingute suhtes. Ettepaneku V peatükk sisaldab andmekaitse ja andmeturbe erieeskirju, mida võib pidada eriseaduseks (lex specialis), millega kehtestatakse täiendavad eeskirjad lisaks üldseadusele (lex generalis), mis moodustab andmekaitse üldise õigusliku raamistiku. Nimetatud üldist õiguslikku raamistikku kolmanda samba jaoks ei ole siiski veel vastu võetud (vt punkte 37–40).

5.

Viimase punktina tuleb märkida, et mõned teised muudatused tagavad Europoli positsiooni suurema kooskõla Euroopa Liidu muude organitega, mis on asutatud Euroopa Ühenduse asutamislepingu alusel. Kuigi see ei muuda põhjapanevalt Europoli positsiooni, võib seda pidada esimeseks julgustandvaks arenguks. Europoli rahastatakse ühenduse eelarvest ning Europoli töötajad kuuluvad ühenduse personalieeskirjade reguleerimisalasse. See tugevdab Euroopa Parlamendi (parlamendi rolli tõttu eelarvemenetluses) ja Euroopa Kontrollikoja (eelarve- ja personaliküsimustega seonduvates vaidlustes) teostatavat kontrolli. Euroopa andmekaitseinspektor on pädev ühenduse töötajate isikuandmete töötlemisega seonduvates küsimustes (vt punkti 47).

6.

Käesolevas arvamuses käsitletakse järgemööda sisulisi muudatusi (vt punkti 3), kohaldatavaid andmekaitsealaseid õigusnorme (punkt 4) ning Europoli ja ühenduse organite suurenevat sarnasust (punkt 5).

7.

Arvamuses pööratakse erilist tähelepanu andmevahetuse kasvavale tähtsusele Europoli ja muude Euroopa Liidu organite vahel, mis enamikul juhtudest kuuluvad Euroopa andmekaitseinspektori järelevalve alla. Sellega seoses võib eraldi ära märkida ettepaneku artikleid 22, 25 ja 48. Nimetatud küsimuse keerukus tekitab küsimusi seoses nii eesmärgi piiramise põhimõtte kui andmekaitse alaste õigusnormide kohaldatavuse ja järelevalvega juhtudel, mil erinevate Euroopa organite üle on pädevad järelevalvet teostama erinevad järelevalveasutused sõltuvalt sellest, millise samba raamesse nad kuuluvad. Teine mureküsimus on seotud Europoli infosüsteemi ja teiste infosüsteemide koostalitlusvõimega.

8.

Kõnealuse ettepaneku õiguskeskkond muutub kiiresti.

9.

Esmajärjekorras on kõnealune ettepanek üks mitmest seadusandlikust meetmest politsei- ja õigusalase koostöö vallas, millega püütakse lihtsustada võimalusi isikuandmete säilitamiseks ja vahetamiseks õiguskaitse eesmärkidel. Mõned sellised ettepanekud, näiteks nõukogu 18. detsembri 2006. aasta raamotsus teabe ja jälitusteabe vahetamise kohta, (6) on nõukogu vastu võtnud, samas kui teisi ettepanekuid alles menetletakse.

10.

Nende seadusandlike meetmete juhtpõhimõtteks on kättesaadavuse põhimõte, mis lisati uue olulise põhimõttena Haagi programmi 2004. aasta novembris. Selle põhimõtte kohaselt peaks kuritegevusega võitlemiseks vajalik teave liikuma takistusteta üle ELi sisepiiride.

11.

Kättesaadavuse põhimõttest üksi ei piisa. Vaja on täiendavaid seadusandlikke meetmeid, et politsei- ja õigusasutustel oleks võimalik teavet tõhusalt vahetada. Mõnel juhul hõlmab sellise teabevahetuse hõlbustamiseks valitud vahend Euroopa tasandil infosüsteemi loomist või paremaks muutmist. Europoli infosüsteem ongi selline süsteem. Euroopa andmekaitseinspektor on käsitlenud selliste süsteemidega seonduvaid põhiküsimusi seoses Schengeni infosüsteemiga ja käsitleb mõningaid nendest küsimustest samuti seoses kõnealuse ettepanekuga. Need küsimused hõlmavad süsteemile juurdepääsu andmise tingimusi, omavahelist sidumist ja koostalitlusvõimet ning andmekaitse ja järelevalve alaseid kohaldatavaid eeskirju. (7)

12.

Lisaks tuleks ettepanekut vaadelda selliste hiljutiste sündmuste valguses nagu Euroopa Liidu eesistujariigi Saksamaa algatus Prümi lepingu ELi õiguslikku raamistikku integreerimise kohta.

13.

Teiseks, andmekaitset kolmanda samba raames reguleerivat raamistikku, mis on isikuandmete vahetamiseks vajalik tingimus, ei ole veel vastu võetud (nagu eespool mainitud). Vastupidi, kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitset käsitleva nõukogu raamotsuse ettepaneku üle nõukogus peetavad läbirääkimised on osutunud üsna rasketeks. Nõukogu eesistujariik Saksamaa on teatanud, et esitatakse uus tekst, (8) mis sisaldab mõningaid olulisi erinevusi komisjoni ettepanekus võetud lähenemisviisiga võrreldes.

14.

Kolmandaks on ettepanek otseselt seotud Euroopa põhiseaduse lepingu osas toimuvate arengutega. Põhiseaduse lepingu artikkel III-276 on tõenäoliselt oluline osa protsessist, mille käigus ühelt poolt laiendatakse järk-järgult Europoli rolli ja ülesandeid ning teiselt poolt kaasatakse Europol sammhaaval Euroopa institutsioonilisse võrgustikku. Kõnealuse ettepaneku seletuskirja kohaselt kajastab nimetatud artikkel nägemust Europoli tulevikust. Kõnealuses ettepanekus võetakse see nägemus osaliselt üle, võttes arvesse ebakindlust, mis valitseb seoses sellega, kas põhiseaduse lepingu sätted jõustuvad ja millal.

15.

Ettepaneku artiklites 4 ja 5 ning I lisas määratakse kindlaks Europoli volitused. Nimetatud volitusi laiendatakse nüüd kuritegudele, mis ei ole otseselt seotud organiseeritud kuritegevusega ning mis hõlmavad samasid raskete kuritegude liike, mis on toodud nõukogu raamotsuses Euroopa vahistamismääruse kohta. (9) Europoli rolli laiendamine hõlmab lisaks ka seda, et Europoli andmebaasid sisaldavad edaspidi ka erasektori edastatud teavet ja jälitusteavet.

16.

Esimesena mainitud laiendamine on loogiline samm kriminaalasjades tehtava politseikoostöö arendamiseks. Euroopa andmekaitseinspektor tunnistab, et see aitab paremini ühtlustada politseikoostöö hõlbustamist taotlevaid õigusakte. Ühtlustamine on kasulik mitte üksnes seetõttu, et see parandab koostöötingimusi, vaid samuti seetõttu, et see suurendab kodanike õiguskindlust ning võimaldab politseikoostööd tõhusamalt kontrollida, kuna kõigi erinevate õigusaktide kohaldamisala hõlmab samasid kuriteokategooriaid. Euroopa andmekaitseinspektor eeldab, et selline volituste laiendamine kavandatakse proportsionaalsuse põhimõtet arvesse võttes.

17.

Teisena nimetatud laiendamine on kooskõlas politseikoostöös viimasel ajal valitseva suundumusega, mille kohaselt muutub üha tähtsamaks erasektori kogutud andmete kasutamine õiguskaitse eesmärkidel. Euroopa andmekaitseinspektor möönab, et sellise andmekasutuse järele võib olla vajadus. Eelkõige terrorismi ja muude raskete kuritegude vastu võitlemisel võib õiguskaitseasutustele osutuda vajalikuks juurdepääs kogu asjakohasele teabele, sealhulgas erasektori valduses olevale teabele. (10) Siiski nõuab erasektorist saadava teabe ja jälitusteabe laad täiendavaid kaitsemeetmeid muu hulgas selleks, et tagada nimetatud teabe õigsus, sest kõnealused isikuandmed on kogutud ärikeskkonnas ärilistel eesmärkidel. Samuti tuleks enne nimetatud teabe Europolile edastamist tagada, et nimetatud teabe kogumine ja töötlemine oli seaduslik direktiivi 95/46/EÜ rakendavate siseriiklike õigusnormide kohaselt ning et Europolile võimaldatakse juurdepääs üksnes täpselt määratletud tingimustel ja piirangutega: juurdepääs tuleks anda üksnes üksikjuhtumipõhiselt, kindlaksmääratud eesmärkidel ja selle üle tuleks liikmesriikides teostada kohtulikku kontrolli. (11) Euroopa andmekaitseinspektor soovitab lisada sellised tingimused ja piirangud otsuse teksti.

18.

Europoli konventsiooni artiklis 6 võetakse kogutud andmete Europoli poolt töötlemise suhtes piirav lähenemisviis. Nimetatud töötlemine piirdub kolme komponendiga: Europoli infosüsteem, analüüsimiseks koostatud tööfailid ja indeksisüsteem. Ettepaneku artikli 10 lõikega 1 asendatakse see lähenemisviis üldsättega, mis võimaldab Europolil teavet ja jälitusteavet töödelda sellises ulatuses, kui see on vajalik tema eesmärkide saavutamiseks. Ettepaneku artikli 10 lõikes 3 sätestatakse siiski, et isikuandmete töötlemisele väljaspool Europoli infosüsteemi ja analüüsimiseks koostatud tööfaile kehtivad tingimused nähakse ette nõukogu otsusega pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist. Euroopa andmekaitseinspektori arvates on nimetatud säte koostatud piisavalt täpselt, et kaitsta andmesubjektide õigustatud huve. Artikli 10 lõikesse 3 tuleks lisada kohustus konsulteerida andmekaitseasutustega enne punktis 55 kavandatud otsuse vastuvõtmist nõukogus.

19.

Artikli 10 lõikes 2 sisalduv Europoli võimalus „töödelda andmeid määramaks, kas sellised andmed on tema ülesannete suhtes asjakoahsed” näib olevat vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Nimetatud sõnastus ei ole väga täpne ning sellega kaasneb praktikas oht, et andmeid töödeldakse kõikvõimalikel kindlaksmääramata eesmärkidel.

20.

Euroopa andmekaitseinspektor mõistab vajadust töödelda isikuandmeid etapis, kus nende asjakohasus Europoli ülesannete täitmise seisukohalt ei ole veel tuvastatud. Tuleks siiski tagada, et selliste isikuandmete töötlemine, mille asjakohasust ei ole veel hinnatud, piirduks rangelt nende asjakohasuse hindamise eesmärgiga, et nimetatud hindamine toimuks mõistliku aja jooksul ning et andmeid ei töödeldaks õiguskaitse eesmärkidel, kuni nende asjakohasust ei ole kontrollitud. Teistsugune lahendus mitte üksnes ei piiraks andmesubjektide õiguseid, vaid kahjustaks ka õiguskaitse tõhusust.

Proportsionaalsuse põhimõtte järgimiseks teeb Euroopa andmekaitseinspektor seetõttu ettepaneku lisada artikli 10 lõikesse 2 säte, millega kehtestatakse kohustus säilitada andmeid eraldi andmebaasis seni, kuni on tuvastatud nende asjakohasus Europoli konkreetse ülesande täitmiseks. Lisaks tuleb rangelt piirata nimetatud andmete töötlemiseks võimaldatavat aega ning see ei tohi ühelgi juhul olla pikem kui kuus kuud. (12)

21.

Ettepaneku artikli 10 lõike 5 kohaselt teeb Europol kõik tagamaks, et tema andmetöötlussüsteemid on koostalitlusvõimelised liikmesriikide andmetöötlussüsteemidega ning ühenduse ja liiduga seotud asutustes kasutatavate süsteemidega. Nimetatud lähenemisviis on vastuolus Europoli konventsioonis (artikli 6 lõige 2) võetud lähenemisviisiga, mis keelab muude automaattöötlussüsteemidega sidumise.

22.

Euroopa andmebaaside koostalitlusvõimelisust käsitleva komisjoni teatise kohta tehtud märkustes (13) on Euroopa andmekaitseinspektor vastu seisukohale, et koostalitlusvõime on eelkõige tehniline kontseptsioon. Kui andmebaasid muutuvad tehniliselt koostalitlusvõimelisteks — mis tähendab, et on võimalik andmetele juurde pääseda ja neid vahetada —, siis tekib surve seda võimalust ka tegelikkuses kasutada. Sellega kaasnevad konkreetsed ohud seoses eesmärgi piiramise põhimõttega, sest andmeid on võimalik kergesti kasutada andmete kogumise eesmärgist erineval eesmärgil. Praktikas andmebaaside omavahelise sidumise korral nõuab Euroopa andmekaitseinspektor rangete tingimuste ja tagatiste kohaldamist.

23.

Seetõttu soovitab Euroopa andmekaitseinspektor lisada ettepanekusse sätte, mille kohaselt oleks omavaheline sidumine lubatud üksnes pärast seda, kui on vastu võetud otsus, milles sätestatakse nimetatud omavahelise sidumise tingimused ja tagatised, eelkõige seoses andmebaaside omavahelise sidumise vajadusega ja eesmärgiga, milleks isikuandmeid kasutatakse. Nimetatud otsus tuleks vastu võtta pärast Euroopa andmekaitseinspektori ja ühise järelevalveasutusega konsulteerimist. Nimetatud säte võiks olla seotud ettepaneku artikliga 22, mis käsitleb suhteid teiste ametite ja asutustega.

24.

Euroopa andmekaitseinspektor märgib seoses artikli 11 lõikega 1, et välja on jäetud riiklikele üksustele kehtiv piirang juurdepääsuks isikuandmetele, mis on seotud võimalike kurjategijatega, kes ei ole (veel) kuritegu toime pannud. Nimetatud piirang on praegu sätestatud konventsiooni artikli 7 lõikes 1 ning see piirab otsest juurdepääsu asjaomaste isikute üksikasjalikele isikuandmetele.

25.

Euroopa andmekaitseinspektor leiab, et kõnealune sisuline muudatus ei ole põhjendatud. Vastupidi, kõnealusesse kategooriasse kuuluvate isikutega seotud nimetatud erilised kaitsemeetmed on täielikult kooskõlas komisjoni ettepanekus (mis käsitleb nõukogu raamotsust isikuandmete kaitse kohta, mida töödeldakse vastavalt kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames) võetud lähenemisviisiga. Euroopa andmekaitseinspektor soovitab ette näha täiendavad kaitsemeetmed seoses juurdepääsuga selliseid isikuid käsitlevatele andmetele, kes ei ole (veel) kuritegu toime pannud, ning mitte mingil juhul nõrgendada Europoli konventsiooniga pakutavat kaitset.

26.

Europoli konventsiooni artikli 21 lõike 3 muudetud teksti (14) kohaselt vaadatakse artikli 10 lõikes 1 osutatud isikutega seonduvate isikuandmete jätkuva säilitamise vajadus läbi kord aastas ning selline läbivaatamine dokumenteeritakse. Ettepaneku artikli 20 lõikes 1 seevastu sätestatakse läbivaatamine kolme aasta jooksul pärast andmete sisestamist. Euroopa andmekaitseinspektor ei ole kindel, et selline täiendav paindlikkus on vajalik, ning soovitab seetõttu lisada ettepanekusse kohustus teostada läbivaatamist igal aastal. Ettepaneku muutmine on veelgi tähtsam seetõttu, et ettepanek peaks sisaldama kohustust vaadata säilitamise vajadus läbi regulaarselt, mitte ainult kord kolme aasta jooksul.

27.

Artikli 21 näol on tegemist üldsättega, mis võimaldab Europolile elektroonset juurdepääsu teistele riiklikele ja rahvusvahelistele infosüsteemidele ning annab võimaluse nendest väljavõtteid teha. Nimetatud juurdepääs peaks olema lubatud üksnes üksikjuhtumipõhiselt ja rangeid tingimusi järgides. Artikliga 21 võimaldatakse siiski juurdepääsu, mis on liiga vaba ega ole Europoli ülesannete täitmiseks vajalik. Sellega seoses osutab Euroopa andmekaitseinspektor oma 20. jaanuari 2006. aasta arvamusele, mis käsitleb sisejulgeoleku eest vastutavate ametiasutuste juurdepääsu VISile. (15) Euroopa andmekaitseinspektor soovitab ettepaneku teksti vastavalt muuta.

28.

On tähtis silmas pidada, et säte hõlmab riiklikele andmebaasidele juurdepääsu osas laiemat valdkonda kui teabe vahetamine Europoli ja riiklike üksuste vahel, mida käsitletakse muu hulgas ettepaneku artikli 12 lõikes 4. Nimetatud juurdepääsu suhtes ei kohaldata mitte ainult kõnealuse nõukogu otsuse sätteid, vaid see on reguleeritud ka andmete kasutamist ja nendele juurdepääsu käsitlevate siseriiklike õigusnormidega. Euroopa andmekaitseinspektor tervitab artiklis 21 sisalduvat ideed kohaldada rangemaid eeskirju. Peale selle, Europoli ja riiklike andmebaaside vahel isikuandmete edastamise tähtsus, sealhulgas Europoli õigus nimetatud riiklikele andmebaasidele juurde pääseda, on täiendav põhjus nõuetekohase tasemega kaitset pakkuva nõukogu raamotsuse (kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta) vastuvõtmiseks.

29.

Artikli 24 lõikes 1 sätestatakse kaks tingimust andmete edastamiseks kolmandate riikide ametiasutustele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele: a) edastamine võib toimuda üksnes siis, kui see on üksikjuhtudel vajalik kuritegude vastu võitlemiseks, ning b) rahvusvahelise lepingu alusel, mis tagab, et kolmas isik kindlustab andmekaitse piisava taseme. Artikli 24 lõikes 2 nähakse ette erandjuhtudel kohaldatavad erandid, võttes arvesse andmeid saava organi andmekaitse taset. Euroopa andmekaitseinspektor mõistab vajadust nende erandite järele ning rõhutab, kui oluline on erandeid kohaldada rangelt üksikjuhtumipõhiselt väga erandlikes olukordades. Artikli 24 lõike 2 tekst kajastab neid tingimusi rahuldavalt.

30.

Artikkel 29 käsitleb õigust pääseda juurde enda kohta käivatele isikuandmetele. See on andmesubjekti üks põhiõiguseid, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 8 lõikes 2 ning on samuti tagatud Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsiooniga 108 ja Euroopa Nõukogu ministrite komitee 17. septembri 1987. aasta soovitusega nr R (87) 15. See õigus on osa isikuandmete õiglase ja seadusliku töötlemise põhimõttest ning on kavandatud andmesubjekti oluliste huvide kaitseks. Artiklis 29 sätestatud tingimused siiski piiravad seda õigust moel, mis ei ole eespool toodut silmas pidades vastuvõetav.

31.

Esiteks sätestatakse artikli 29 lõikes 3, et juurdepääsutaotluseid, mis on liikmesriigis esitatud vastavalt artikli 29 lõikele 2, menetletakse kooskõlas artikliga 29 ja taotluse esitamise liikmesriigi õigusaktide ja menetlustega. Selle tulemusena võib siseriiklik õigus piirata juurdepääsuõiguse kohaldamisala ja sisu ning kehtestada menetluspiiranguid. Selline tulemus võib olla mitterahuldav. Isikuandmetele juurdepääsu taotlusi võivad näiteks esitada ka isikud, kelle andmeid Europol ei töötle. On oluline, et juurdepääsuõigus laieneks ka nendele taotlustele. Seetõttu tuleb tagada, et ei kohaldataks siseriiklikku õigust, mis toob kaasa juurdepääsuõiguse piiramise.

32.

Euroopa andmekaitseinspektor on seisukohal, et artikli 29 lõikest 3 tuleks välja jätte viide siseriiklikule õigusele ning see tuleks asendada kohaldamisala, sisu ja menetlust käsitlevate ühtlustatud eeskirjadega, eelistatavalt isikuandmete kaitset käsitleva nõukogu raamotsuse või vajadusel nõukogu otsuse vormis.

33.

Lisaks loetletakse artikli 29 lõikes 4 isikuandmetele juurdepääsu andmisest keeldumise alused juhuks, kui andmesubjekt soovib kasutada oma õigust pääseda juurde teda puudutavatele isikuandmetele, mida töötleb Europol. Artikli 29 lõike 4 kohaselt keeldutakse juurdepääsust, kui selline juurdepääs „võiks kahjustada” teatavaid erihuve. See sõnastus on palju laiem Europoli konventsiooni artikli 19 lõike 3 sõnastusest, mille kohaselt võib juurdepääsust keelduda üksnes juhul, „kui selline keeldumine on vajalik […]”.

34.

Euroopa andmekaitseinspektor soovitab säilitada Europoli konventsiooni kohase rangema sõnastuse. Samuti tuleb tagada, et andmete vastutav töötleja on kohustatud esitama keeldumise põhjused selliselt, et kõnealuse erandi kasutamist saaks tegelikult kontrollida. See põhimõte on selgelt sätestatud Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovituses nr R (87) 15. Komisjoni ettepaneku sõnastus ei ole vastuvõetav, sest selles ei austata juurdepääsuõiguse põhiolemust. Juurdepääsuõigusest erandite tegemine on lubatud üksnes siis, kui see on vajalik muu põhilise huvi kaitsmiseks — teisisõnu, kui juurdepääs kahjustaks nimetatud muud huvi.

35.

Viimane, kuid mitte vähemoluline aspekt on, et juurdepääsuõigust piirab märkimisväärselt artikli 29 lõikes 5 sätestatud konsultatsioonimehhanism. Nimetatud mehhanism seab juurdepääsuõiguse andmise tingimuseks konsulteerimise kõigi asjaomaste pädevate ametiasutustega ning analüüsifailidega seoses samuti konsensuse saavutamise Europoli ja kõigi analüüsis osalevate või otseselt asjassepuutuvate liikmesriikide vahel. Nimetatud mehhanism tühistab de facto juurdepääsuõiguse põhiõigusliku olemuse. Juurdepääsu andmine peaks olema üldpõhimõte ning seda võib piirata üksnes eriolukorras. Ettepaneku teksti kohaselt seevastu antaks juurdepääs üksnes pärast konsulteerimist ja konsensuse saavutamist.

36.

Europol on Euroopa Liidu organ, kuid mitte ühenduse institutsioon ega organ määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 3 tähenduses. Seetõttu ei kohaldata määrust tavaliselt isikuandmete Europoli poolt töötlemise suhtes, välja arvatud erijuhtudel. Ettepaneku V peatükk toob seega sisse sui generis andmekaitsekorra, mis sõltub samuti kohaldatavast andmekaitset käsitlevast üldisest õiguslikust raamistikust.

37.

Ettepanekus tunnistatakse vajadust üldise andmekaitseraamistiku järele. Ettepaneku artikli 26 kohaselt kohaldab Europol üldseadusena (lex generalis) nõukogu raamotsust kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta. See viide (kavandatavale) nõukogu raamotsusele asendab Europoli konventsiooni artikli 14 lõikes 3 sisalduva viite Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsioonile 108 ja Euroopa Nõukogu ministrite komitee 17. septembri 1987. aasta soovitusele nr R (87) 15.

38.

Euroopa andmekaitseinspektor tervitab ettepaneku artiklit 26. Kõnealune säte on äärmiselt oluline andmekaitse tõhususe, samuti kooskõla tagamiseks, sest see hõlbustab isikuandmete vahetamist, mis toob kasu ka õiguskaitsele. Siiski tuleks tagada kahe õigusakti kokkusobivus, mis ei ole iseenesestmõistetav, arvestades järgmist:

Nõukogus raamotsuse üle toimuvate läbirääkimiste (mis põhinevad tõenäoliselt Saksamaa ettepanekul) tulemusena võib osutuda vajalikuks lisada käesolevasse ettepanekusse täiendavad kaitsemeetmed. Seda küsimust tuleb hinnata hilisemas etapis, kui nõukogu raamotsuse üle peetavate läbirääkimiste tulemused on selgemad.

39.

Euroopa andmekaitseinspektor rõhutab, et kõnealust nõukogu otsust ei tohiks vastu võtta enne nõukogus andmekaitseraamistiku vastuvõtmist, mis tagab andmekaitse nõuetekohase taseme kooskõlas Euroopa andmekaitseinspektori järeldustega, mis on esitatud tema kahes arvamuses nõukogu raamotsust käsitleva komisjoni ettepaneku kohta. (16)

40.

Sellega seoses rõhutab Euroopa andmekaitseinspektor nõukogu raamotsust käsitleva komisjoni ettepaneku kahte erilist elementi, mis on eriti asjakohased andmesubjektidele pakutava kaitse tõhustamisel seoses neid käsitlevate andmete töötlemisega Europoli poolt. Esiteks loob ettepanek uued võimalused andmetöötluse eristamiseks kooskõlas andmete õigsuse ja usaldusväärsuse tasemega. Arvamustel põhinevaid andmeid eristatakse faktidel põhinevatest andmetest. Selline kindel vahetegemine „pehme teabe” ja „kindla teabe” vahel on oluline meetod andmete kvaliteedi põhimõtte järgimiseks. Teiseks tehakse ettepanekus vahet isikute kategooriate vahel, sõltuvalt nende võimalikust osalemisest kuritegevuses.

41.

See viib meid määruse (EÜ) nr 45/2001 Europoli tegevuse suhtes kohaldatavuse küsimuse juurde. Määrust (EÜ) nr 45/2001 kohaldatakse esmalt Europoli personali suhtes, keda käsitletakse punktis 47. Teiseks — ja see on käesoleva arvamuse IV osa teema — määrust kohaldatakse ühenduse organitega toimuva andmevahetuse suhtes vähemalt sellises ulatuses, kui need asutused andmeid Europolile saadavad. Ühenduse organite olulisteks näideteks on ettepaneku artikli 22 lõikes 1 nimetatud organid.

42.

Võib arvata, et nendelt organitelt nõutakse isikuandmete regulaarselt Europolile saatmist. Seda tehes kehtivad ühenduse institutsioonidele ja organitele kõik määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud kohustused, eelkõige seoses töötlemise seaduslikkusega (määruse artikkel 5), eelkontrolliga (artikkel 27) ja Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteerimisega (artikkel 28). See tõstatab küsimuse määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklite 7, 8 ja 9 kohaldatavusega seoses. Europoli suhtes, mis ei ole ühenduse institutsioon ega organ ning mis ei kuulu direktiivi 95/46/EÜ kohaldamisalasse, võib kohaldada artiklit 9. Sellisel juhul tuleks Europoli pakutava kaitse asjakohasust hinnata määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 9 lõike 2 kohaselt sarnaselt muude rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikidega. Selline lahendus tekitaks ebakindlust ja oleks lisaks vastuolus ettepaneku peamise ideega viia Europoli roll suuremasse kooskõlla EÜ asutamislepingu alusel loodud institutsioonide ja organitega. Parem lahendus oleks käsitleda Europoli ühenduse organina niivõrd, kui see töötleb ühenduse organitest pärit andmeid. Euroopa andmekaitseinspektor soovitab lisada artiklile 22 uue lõike järgmises sõnastuses: „Kui ühenduse institutsioonid või organid edastavad isikuandmeid, käsitatakse Europoli ühenduse organina määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 7 mõistes.”

43.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata isikuandmete vahetamisele Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF). Praegu toimub andmevahetus Europoli ja OLAFi vahel nimetatud kahe organi vahelise halduskokkuleppe kohaselt. Nimetatud kokkulepe näeb ette strateegilise ja tehnilise teabe vahetamise, kuid välistab isikuandmete vahetamise.

44.

Nõukogu otsuse ettepanek on teistsugune. Artikli 22 lõikes 3 sätestatakse teabe, sealhulgas isikuandmete vahetamine sarnaselt OLAFi ja liikmesriikide ametiasutuste vahelise teabevahetusega. (17) Nimetatud andmevahetus piirdub pettuste, aktiivse ja passiivse korruptsiooni ja rahapesuga. Nii OLAF kui Europol võtavad igal üksikjuhul arvesse uurimise salajasuse ja andmekaitse nõudeid. OLAFi jaoks tähendab see igal juhul määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud kaitsetaseme tagamist.

45.

Lisaks sätestatakse ettepaneku artiklis 48, et Europoli suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1073/1999 (18). OLAF on pädev viima läbi haldusjuurdlusi Europolis ning sel eesmärgil on OLAFil õigus viivitamatult ja ette teatamata pääseda juurde mis tahes Europolis hoitavale teabele. (19) Euroopa andmekaitseinspektor leiab, et kõnealuse sätte ulatus ei ole selge:

46.

See säte ei hõlma ega peaks hõlmama siiski Europoliga mitteseotud eeskirjade eiramisi käsitlevaid juurdluseid, millele võiks täiendavat valgust heita Europolis töödeldavad andmed. Nimetatud juhtudega seoses võib lugeda piisavaks andmete, sealhulgas isikuandmete artikli 22 lõike 3 kohast vahetamist käsitlevad sätted. Euroopa andmekaitseinspektor soovitab selles osas selgitada ettepaneku artikli 48 kohaldamisala.

47.

Europoli töötajad kuuluvad personalieeskirjade kohaldamisalasse. Europoli töötajaid puudutavate andmete töötlemise korral tuleks kooskõla ja mittediskrimineerimise tagamiseks kohaldada määruse (EÜ) nr 45/2001 nii sisulisi kui järelevalve-eeskirju. Ettepaneku põhjenduses 12 mainitakse määruse kohaldatavust isikuandmete, eelkõige Europoli töötajatega seonduvate isikuandmete töötlemise suhtes. Euroopa andmekaitseinspektor leiab, et nimetatud põhimõtte põhjenduses selgitamisest ei piisa. Ühenduse õigusakti põhjendused ei ole siduvad ega sisalda normatiivseid sätteid. (20) Määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaldamise täielikuks tagamiseks tuleks otsuse enda teksti (näiteks artiklisse 38) lisada lõige, milles sätestatakse, et määrust (EÜ) nr 45/2001 kohaldatakse Europoli töötajatega seonduvate isikuandmete töötlemise suhtes.

48.

Ettepaneku eesmärk ei ole põhjalikult muuta Europoli üle teostatava järelevalve süsteemi, milles täidab keskset rolli ühine järelevalveasutus. Kavandatava õigusliku raamistiku kohaselt luuakse järelevalveorgan kooskõlas ettepaneku artikliga 33. Kuid mõningad Europoli staatuses ja tegevuses tehtavad muudatused toovad kaasa Euroopa andmekaitseinspektori piiratud sekkumise lisaks tema tegevusele, mis on seotud Europoli töötajatega. Sel põhjusel sätestatakse ettepaneku artikli 33 lõikes 6, et ühine järelevalveasutus peab tegema koostööd Euroopa andmekaitseinspektoriga ja samuti teiste järelevalveasutustega. Nimetatud säte peegeldab Euroopa andmekaitseinspektori kohustust teha koostööd ühise järelevalveasutusega määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 46 punkti f alapunkti ii kohaselt. Euroopa andmekaitseinspektor tervitab nimetatud sätet kui kasulikku vahendit andmevahetuse alast järelevalvet käsitleva sidusa lähenemisviisi edendamiseks kogu ELis sambast olenemata.

49.

Nagu juba eespool mainitud, ei nähta kõnealuse ettepanekuga ette mingeid põhjapanevaid muudatusi järelevalvesüsteemis. Ettepaneku laiemas kontekstis aga võib olla vaja põhjalikumalt lahti mõtestada Europoli üle teostatava järelevalve süsteemi tulevik. Võiks nimetada kahte konkreetset arengusuunda. Esiteks, määruse (EÜ) nr 1987/2006 artiklites 44–47 (21) sätestatakse SIS II käsitlev uus järelevalvestruktuur. Teiseks, nõukogu raamotsuse (kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta) kontekstis teatas eesistujariik Saksamaa, et kaalub uue järelevalvestruktuuri väljatöötamist Euroopa infosüsteemidele kolmanda samba raames, sealhulgas Europoli jaoks.

50.

Euroopa andmekaitseinspektori arvates ei ole käesolev arvamus koht, kus arutleda järelevalvesüsteemi kardinaalsete muudatuste üle. SIS II järelevalvesüsteem, mis on võrksüsteem, rajaneb esimesel sambal ning ei oleks sobiv Europoli kui kolmanda samba raames asuva organi jaoks, sest kolmas sammas sisaldab ühenduse institutsioonide, eelkõige komisjoni ja Euroopa Kohtu piiratud pädevusi. Kui kolmanda samba raames puuduvad kaitsemeetmed, on ikkagi vaja spetsiaalset järelevalvesüsteemi. Artikkel 31 käsitleb näiteks üksikisikute kaebusi. Lisaks on Euroopa infosüsteemide järelevalve uut struktuuri käsitlevad ideed, mille pakkus välja eesistujariik Saksamaa, alles väga varajases staadiumis. Ning peale selle toimib hästi ka praegune süsteem.

51.

Euroopa andmekaitseinspektori märkused keskenduvad seetõttu tema rollile seoses isikuandmete vahetamisega Europoli ja muude Euroopa Liidu tasandi organite vahel. Nimetatud andmevahetust käsitlevad sätted on ettepaneku uus oluline element. Artikli 22 lõikes 1 mainitakse Frontexit (Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur), Euroopa Keskpanka, EMCDDAd (22) ning samuti OLAFit. Kõigi nimetatud organite üle järelevalve teostamine kuulub Euroopa andmekaitseinspektori pädevusse. Artikli 22 lõikes 2 sätestatakse, et Europol võib nende organitega sõlmida töökorda käsitlevaid kokkuleppeid, mis võivad sisaldada isikuandmete vahetamist. OLAFiga võib nimetatud andmevahetus toimuda ka ilma töökorda kokku leppimata (artikli 22 lõige 3). Selle küsimusega seoses on samuti asjakohane ettepaneku artikkel 48, mida käsitletakse käesoleva arvamuse punktides 45 ja 46.

52.

Tuleks tagada, et Euroopa andmekaitseinspektor saaks kasutada talle määrusega (EÜ) nr 45/2001 antud volitusi seoses ühenduse organite edastavate andmetega. See on veelgi olulisem seoses sellise isikuandmete edastamisega, mille puhul Europoli käsitatakse ühenduse organina määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 7 mõistes, nagu varem kavandatud. See muudab artikli 33 kohase ühise järelevalveasutusega tiheda koostöö tegemise veelgi olulisemaks.

53.

Euroopa andmekaitseinspektor soovib nimetatud andmetega seonduvate andmesubjekti õiguste kohta teha kaks lisasoovitust:

54.

Eespool nimetatud kaalutlustest tulenevalt peaks Euroopa andmekaitseinspektor tegema tihedat koostööd ühise järelevalveasutusega vähemalt pärast seda, kui on sisse seatud kord andmete vahetamiseks ühenduse organitega. See on üks peamine valdkond, kus jõustuvad vastastikused koostöökohustused.

55.

Artikli 10 lõikes 3 sätestatakse, et nõukogu võtab vastu otsuse, millega määratakse kindlaks isikuandmete Europolis töötlemise teatavate süsteemide loomise tingimused. Euroopa andmekaitseinspektor soovitab lisada kohustuse konsulteerida enne sellise otsuse vastuvõtmist Euroopa andmekaitseinspektoriga ja ühise järelevalveasutusega.

56.

Artikkel 22 käsitleb Europoli suhteid teiste ühenduse või liiduga seotud organite ja asutustega. Kõnealuses artiklis mainitud koostöösuhteid võib rakendada töökorraga ning need võivad olla seotud isikuandmete vahetamisega. Sel põhjusel tuleks artikli 22 kohase korra vastuvõtmisel konsulteerida Euroopa andmekaitseinspektori ja ühise järelevalveasutusega sellises ulatuses, kui nimetatud kord on asjakohane ühenduse institutsioonide ja organite poolt töödeldavate isikuandmete kaitse aspektist. Euroopa andmekaitseinspektor soovitab ettepaneku teksti vastavalt muuta.

57.

Artikli 25 lõikes 2 sätestatakse, et tuleb ette näha rakenduseeskirjad teiste ühenduse või liiduga seotud organite ja asutustega andmete vahetamiseks. Euroopa andmekaitseinspektor soovitab, et enne selliste eeskirjade vastuvõtmist tuleks kooskõlas ühenduse õigusega, mille kohaselt ühenduse organid konsulteerivad Euroopa andmekaitseinspektoriga määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõike kohaselt, konsulteerida mitte üksnes ühise järelevalveasutuse, vaid ka Euroopa andmekaitseinspektoriga.

58.

Euroopa andmekaitseinspektor tervitab artiklit 27, mis sisaldab sätet andmekaitseametniku kohta, kelle ülesanne on muu hulgas sõltumatult tagada isikuandmete töötlemise õiguspärasus ning selle vastavus asjakohastele sätetele. Nimetatud funktsioon on ühenduse institutsioonides ja organites ühenduse tasandil edukalt sisse viidud määrusega (EÜ) nr 45/2001. Europolis kasutatakse samuti andmekaitseametniku funktsiooni, kuid hetkel puudub selleks nõuetekohane õiguslik alus.

59.

Andmekaitseametniku tegevuse edukuse tagamiseks on vaja seadusega tagada tema tegelik sõltumatus. Selleks sisaldab määruse (EÜ) nr 45/2001 artikkel 24 mitmeid sätteid, mis aitavad seda eesmärki tagada. Andmekaitseametnik nimetatakse ametisse kindlaks ajavahemikuks ning teda võib ametist vabastada üksnes äärmiselt erandlikel asjaoludel. Talle võimaldatakse vajalik personal ja eelarve. Ta ei võta oma ametiülesannete täitmisel vastu mingeid juhiseid.

60.

Kahjuks ei sisaldu nimetatud sätted kõnealuses ettepanekus, välja arvatud juhiste kasutamist käsitlevad sätted. Euroopa andmekaitseinspektor soovitab seega tungivalt lisada ettepanekusse tagatised andmekaitseametniku sõltumatuse tagamiseks, näiteks erilised kaitsemeetmed seoses andmekaitseametniku ametisse nimetamise ja ametist vabastamisega, ning tema sõltumatuse tagamiseks haldusnõukogust. Need sätted on vajalikud andmekaitseametniku sõltumatuse tagamiseks. Peale selle tagaks nimetatud sätted Europoli andmekaitseametniku positsiooni suurema vastavuse ühenduse institutsioonide andmekaitseametnike positsiooniga. Euroopa andmekaitseinspektor rõhutab lisaks, et ettepaneku artikli 27 lõige 5, milles kutsutakse Europoli haldusnõukogu üles võtma vastu andmekaitseametniku tegevuse teatavaid aspekte käsitlevad rakenduseeskirjad, ei ole oma olemuselt sobiv andmekaitseametniku sõltumatuse tagamiseks. Tuleb meeles pidada, et eelkõige tuleb tagada tema sõltumatus Europoli juhtkonnast.

61.

Nõukogu otsuses sisalduva andmekaitseametnikku käsitleva sätte ühtlustamiseks määruse (EÜ) nr 45/2001 artikliga 24 on veel üks põhjus. Europoli töötajatega seonduvate isikuandmete suhtes (vt punkti 47) kohaldatakse nimetatud määrust, mis tähendab, et nendes küsimustes kuulub Europoli andmekaitseametnik kõnealuse määruse kohaldamisalasse. Igal juhul tuleks andmekaitseametnik nimetada ametisse määruses sätestatud nõuete kohaselt.

62.

Peale selle soovitab Euroopa andmekaitseinspektor kohaldada Europoli suhtes eelkontrolli süsteemi, mis on ühenduse organitele ette nähtud määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklis 27. Eelkontrolli süsteem on osutunud tõhusaks instrumendiks ning mängib olulist rolli seoses andmekaitsega ühenduse institutsioonides ja organites.

63.

Lisaks oleks Europoli andmekaitseametnikul kasulik osaleda esimese samba raames eksisteerivas andmekaitseametnike võrgustikus isegi väljaspool Europoli töötajatega seonduvat tegevust. See tagaks veelgi suuremas ulatuses, et andmekaitseküsimustes võetav lähenemisviis on ühine ühenduse organite võetud lähenemisviisiga, ning oleks täielikult kooskõlas ettepaneku põhjenduses 16 sõnastatud eesmärgiga, mille kohaselt peaks Euroopa organite ja asutustega tehtav koostöö tagama andmekaitse nõuetekohase taseme kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001. Euroopa andmekaitseinspektor soovitab lisada ettepaneku põhjendustesse lause, milles sätestatakse nimetatud ühise lähenemisviisi eesmärk. See lause võiks olla sõnastatud järgmiselt: „Oma ülesannete täitmisel teeb andmekaitseametnik koostööd ühenduse õiguse alusel ametisse nimetatud andmekaitseametnikega.”

64.

Euroopa andmekaitseinspektor mõistab, et Europolile on vaja uut ja paindlikumat õiguslikku alust, kuid pöörab erilist tähelepanu sisulistele muudatustele, kohaldatavatele andmekaitsealastele õigusaktidele ning Europoli ja ühenduse organite üha suuremale sarnasusele.

65.

Sisuliste muudatuste osas soovitab Euroopa andmekaitseinspektor järgmist:

66.

Kõnealust nõukogu otsust ei tohiks vastu võtta enne andmekaitseraamistiku vastuvõtmist nõukogus, mis tagab andmekaitse nõuetekohase taseme kooskõlas Euroopa andmekaitseinspektori järeldustega, mis on esitatud tema kahes arvamuses nõukogu raamotsust käsitleva komisjoni ettepaneku kohta. Arvamustel põhinevaid andmeid tuleks eristada faktidel põhinevatest andmetest. Tuleks teha vahet erinevaid isikute kategooriaid käsitlevate andmete vahel, sõltuvalt nende võimalikust osalemisest kuritegevuses.

67.

Euroopa andmekaitseinspektor soovitab lisada artiklisse 22 uue lõike järgmises sõnastuses: „Kui ühenduse institutsioonid või organid edastavad isikuandmeid, käsitatakse Europoli ühenduse organina määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 7 mõistes.”

68.

OLAFi juurdluseid käsitleva ettepaneku artikkel 48 ei peaks hõlmama Europoliga mitteseotud eeskirjade eiramisi käsitlevaid juurdluseid, millele võiks täiendavat valgust heita Europolis töödeldavad andmed. Euroopa andmekaitseinspektor soovitab selgitada ettepaneku artikli 48 kohaldamisala.

69.

Määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaldamise täielikuks tagamiseks tuleks otsuse teksti lisada lõik, milles sätestatakse, et määrust (EÜ) nr 45/2001 kohaldatakse Europoli töötajatega seonduvate isikuandmete töötlemise suhtes.

70.

Andmesubjekti õiguseid käsitlevat kahte sätet (artikli 30 lõige 2 ja artikli 32 lõige 2) tuleks laiendada ka Euroopa andmekaitseinspektori järelevalve alla kuuluvate ühenduse organite edastatud andmetele tagamaks, et Europol ja nimetatud ühenduse organid reageeriks sarnaselt.

71.

Artikli 10 lõige 3, artikkel 22 ning artikli 25 lõige 2 peaks sisaldama (täpsemaid) sätteid andmekaitseasutustega konsulteerimise kohta.

72.

Euroopa andmekaitseinspektor soovitab tungivalt lisada tagatised andmekaitseametniku sõltumatuse tagamiseks, näiteks erilised kaitsemeetmed seoses andmekaitseametniku ametisse nimetamise ja ametist vabastamisega, ning tema sõltumatuse tagamiseks haldusnõukogust kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001.

27.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 255/22

27.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 255/24

27.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 255/31

—

Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

—

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32007M4889 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://eur-lex.europa.eu)

27.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 255/31

—

Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

—

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32007M4885 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://eur-lex.europa.eu)

27.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 255/32

—

Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

—

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32007M4836 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://eur-lex.europa.eu)

27.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 255/32

—

Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

—

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32007M4822 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://eur-lex.europa.eu)

27.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 255/33

27.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 255/34

1.

Nõuandekomitee nõustub hinnanguga, mille Euroopa Komisjon on otsuse eelnõus andnud kartelli mõjutatud toodetele ja geograafilisele piirkonnale.

2.

Nõuandekomitee nõustub Euroopa Komisjoni hinnanguga, et asjaolud osutavad kokkuleppele ja/või kooskõlastatud tegevusele asutamislepingu artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 tähenduses.

3.

Nõuandekomitee nõustub Euroopa Komisjoni arvamusega, et kõnealuse kartelli puhul on tegemist ühe ja järjepideva rikkumisega, eriti 2001. aasta märtsis/aprillis teostatud kontrollidele järgnenud ajavahemikul.

4.

Nõuandekomitee nõustub otsuse eelnõus esitatud Euroopa Komisjoni arvamusega otsuse adressaatide kohta, eelkõige vastutuse omistamisega asjaomaste kontsernide emaettevõtjatele.

5.

Nõuandekomitee nõustub Euroopa Komisjoni hinnanguga leebema kohtlemise taotlustele ja nende tähtsusjärjekorrale.

6.

Nõuandekomitee nõustub FNASi suhtes algatatud menetluse lõpetamisega.

7.

Nõuandekomitee soovitab avaldada oma arvamuse Euroopa Liidu Teatajas.

27.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 255/34

1.

Nõuandekomitee nõustub Euroopa Komisjoni ettepanekuga trahvide põhisumma kohta.

2.

Nõuandekomitee nõustub Euroopa Komisjoni ettepanekuga suurendada trahvi põhisummat raskendavate asjaolude tõttu.

3.

Nõuandekomitee nõustub Euroopa Komisjoni ettepanekuga vähendada trahvi põhisummat kergendavate asjaolude tõttu.

4.

Nõuandekomitee nõustub Euroopa Komisjoni ettepanekuga vähendamise ulatuse kohta vastavalt komisjoni 1996. aasta teatisele, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul.

5.

Nõuandekomitee nõustub Euroopa Komisjoni ettepanekuga trahvide lõpliku summa kohta.

6.

Nõuandekomitee soovitab avaldada oma arvamuse Euroopa Liidu Teatajas.

27.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 255/35

1.

EFTA riikide esindaja nõustub hinnanguga, mille Euroopa Komisjon on otsuse eelnõus andnud kartelli mõjutatud toodetele ja geograafilisele piirkonnale.

2.

EFTA riikide esindaja nõustub Euroopa Komisjoni hinnanguga, et asjaolud osutavad kokkuleppele ja/või kooskõlastatud tegevusele asutamislepingu artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 tähenduses.

3,

EFTA riikide esindaja nõustub Euroopa Komisjoni arvamusega, et kõnealuse kartelli puhul on tegemist ühe ja järjepideva rikkumisega, eriti 2001. aasta märtsis/aprillis teostatud kontrollidele järgnenud ajavahemikul.

4,

EFTA riikide esindaja nõustub otsuse eelnõus esitatud Euroopa Komisjoni arvamusega otsuse adressaatide kohta, eelkõige vastutuse omistamisega asjaomaste kontsernide emaettevõtjatele.

5,

EFTA riikide esindaja nõustub Euroopa Komisjoni hinnanguga leebema kohtlemise taotlustele ja nende tähtsusjärjekorrale.

6.

EFTA riikide esindaja nõustub FNASi suhtes algatatud menetluse lõpetamisega.

7.

EFTA riikide esindaja soovitab avaldada oma arvamuse Euroopa Liidu Teatajas.

27.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 255/36

27.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 255/38

—

tehnilised ja inimressursid, mida pakkuja liini teenindamiseks kasutab,

—

töötajate arv, kvalifikatsioon ja töökoht ning vajaduse korral teave kavandatavalt töölevõetava personali kohta,

—

kasutatavad lennukitüübid ning vajaduse korral nende registreerimisnumber,

—

pakkuja lennuettevõtja tegevusloa koopia,

—

kui lennuettevõtja tegevusluba on välja antud muus Euroopa Liidu liikmesriigis kui Prantsusmaal, tuleb pakkujal lisaks märkida:

27.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 255/42

—

tehnilised ja inimressursid, mida pakkuja liini teenindamiseks kasutab,

—

töötajate arv, kvalifikatsioon ja töökoht ning vajaduse korral teave kavandatavalt töölevõetava personali kohta,

—

kasutatavad lennukitüübid ning vajaduse korral nende registreerimisnumber,

—

pakkuja lennuettevõtja tegevusloa koopia,

—

kui lennuettevõtja tegevusluba on välja antud muus Euroopa Liidu liikmesriigis kui Prantsusmaal, tuleb pakkujal lisaks märkida:

27.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 255/45

1.

19. oktoobril 2007 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja The Goldman Sachs Group, Inc. („Goldman Sachs”, Ameerika Ühendriigid) omandab täieliku kontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja LOMO Group üle („LOMO”, Saksamaa) väärtpaberite ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi ((32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.4911 — Goldman Sachs/LOMO):

27.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 255/46

1.

22. oktoobril 2007 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja SAP AG (edaspidi „SAP”, Saksamaa) omandab täieliku kontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Business Objects S.A. üle (edaspidi „BO”, Prantsusmaa/Ameerika Ühendriigid) aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi ((32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.4944 — SAP/Business Objects):

27.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 255/47

1.

19. oktoobril 2007 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames USA ettevõtja JP Morgan Chase & Co. (edaspidi „JPMorgan Chase”) kontrolli all olev Saksamaa ettevõtja SC-Beteiligungsgesellschaft mbH (edaspidi „SCB”) omandab täieliku kontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses Saksamaa ettevõtja Süd-Chemie AG (edaspidi „Süd-Chemie”) aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste käsitlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleb märkida, et käesolevat juhtumit võidakse käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi ((32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.4899 — SCB/Süd-Chemie):

27.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 255/48

(1)

Komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 773/2004 (3) (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis) sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad asjaomaste poolte osalemist sellistes menetlustes.

(2)

Menetluse pooled võivad olla valmis tunnistama oma osalust kartellis, millega rikutakse asutamislepingu artiklit 81, ja oma vastutust sellise osaluse suhtes, kui neil on võimalik kokkuleppemenetluse raames mõistlikul määral ette aimata komisjoni kavandatavaid järeldusi, mis käsitlevad nende osalust rikkumises ja võimalike trahvide suurust ja nende järeldustega nõustuda. Komisjonil peaks olema võimalik vajadusel avalikustada neile pooltele vastuväited, mille nende vastu esitamist ta olemasolevate tõendite alusel kaalub ja neile tõenäoliselt määratavaid trahve. Varane avaldamine peaks võimaldama asjaomastel pooltel väljendada oma seisukohta seoses vastuväidetega, mida komisjon kavatseb nende vastu esitada, ja oma võimaliku vastutusega.

(3)

Kui komisjon kinnitab vastuväidetes poolte kirjalikku nõusolekut kokkuleppe sõlmimiseks ja pooled kinnitavad oma vastustes, et vastuväide vastab nende kirjaliku nõusoleku sisule, peaks komisjonil olema võimalik pärast määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 14 alusel loodud konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomiteega konsulteerimist koheselt alustada määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklitele 7 ja 23 vastava otsuse vastuvõtmist.

(4)

Seetõttu tuleks kohaldada kokkuleppemenetlust, et komisjon saaks menetleda kartelle käsitlevaid juhtumeid kiiremini, jõudes pooltega kokkuleppele.

(5)

Kogemus on näidanud, et vastuväite mittekonfidentsiaalse versiooni süstemaatiline edastamine kaebuse esitajatele võib mõjuda negatiivselt menetluses osalejate tahtele teha koostööd komisjoniga. Kuigi kaebuse esitajad peaksid jätkuvalt olema menetlusega tihedalt seotud ning neid peaks kirjalikult teavitama menetluse sisust ja iseloomust, andes neile ühtlasi võimaluse väljendada seoses sellega oma seisukohta, peaks olema komisjoni otsustada, kuidas sellist kirjalikku teavet igal konkreetsel juhul anda.

(6)

Määrust (EÜ) nr 773/2004 tuleb seetõttu muuta järgmiselt,

1.

Artikli 2 lõige 1 asendatakse järgmisega

„1.   Komisjon võib otsustada algatada menetluse määruse (EÜ) nr 1/2003 III peatüki kohase otsuse vastuvõtmiseks igal ajal, kuid peab seda tegema hiljemalt kuupäeval, mil ta esitab esialgse hinnangu vastavalt nimetatud määruse artikli 9 lõikele 1 või vastuväited või palub pooltel teatada, kas nad on huvitatud osalemisest arutelus kokkuleppe sõlmimiseks, või kuupäeval, mil avaldatakse nimetatud määruse artikli 27 lõike 4 kohane teatis, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.”

2.

Artikli 6 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Kui komisjon esitab vastuväite küsimuses, mille kohta ta on saanud kaebuse, teavitab ta kaebuse esitajat kirjalikult menetluse sisust ja iseloomust ning näeb ette tähtaja, mille jooksul kaebuse esitaja võib esitada kirjalikult oma seisukohad. Komisjon võib kaebuse esitajale esitada ka koopia vastuväite mittekonfidentsiaalsest versioonist.”

3.

Artikli 10 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Komisjon teavitab asjaomaseid pooli nende kohta esitatud vastuväidetest. Vastuväited tuleb esitada kirjalikult kõikidele pooltele, kelle kohta väited on esitatud.”

4.

Lisatakse järgmine artikkel 10a:

„Artikkel 10a

Kokkuleppemenetlus kartellide puhul

1.   Pärast menetluse algatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 11 lõikele 6 võib komisjon kehtestada pooltele tähtaja, mille jooksul võivad pooled kirjalikult teatada, kas nad on valmis osalema kokkuleppe sõlmimise arutelus, selleks et neil oleks hiljem võimalik esitada nõusolek kokkuleppe sõlmimiseks. Pärast kõnealust kuupäeva laekunud kirjalikke taotlusi ei ole komisjon kohustatud arvesse võtma.

Kui kaks või enam samale ettevõtjale kuuluvat poolt teatavad, et nad on valmis asuma arutellu kokkuleppe sõlmimiseks vastavalt esimesele lõigule, nimetavad pooled ühisesindajad, kes asuvad nende nimel komisjoniga arutellu.

2.   Komisjon võib teavitada pooli, kes on valmis esitama nõusoleku kokkuleppe sõlmimiseks:

Kui kokkuleppe sõlmimiseks peetava arutelu käigus peaks eespool nimetatud teave pooltele taotluse alusel avalikustatama või tehtama nendele mingil muul viisil kättesaadavaks, võib komisjon kehtestada tähtaja, mille jooksul pooled võivad ühineda kokkuleppemenetlusega, esitades kirjaliku nõusoleku kokkuleppe sõlmimiseks, mis kajastab kokkuleppe arutelu tulemusi ning võtab arvesse nende osalemist asutamislepingu artikli 81 tingimuste rikkumises ja nende vastutust selle eest. Pärast kõnealust kuupäeva laekunud kirjalikke taotlusi ei ole komisjon kohustatud arvesse võtma.

3.   Kui pooltele esitatud vastuväited kinnitavad kokkuleppe sõlmimise nõusoleku sisu, siis kinnitavad pooled komisjoni kehtestatud tähtaja jooksul vastuväidetele esitatud kirjaliku vastusega, et neile adresseeritud vastuväited vastavad nende kokkuleppe sõlmimise nõusoleku sisule. Seejärel võib komisjon pärast määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 14 alusel loodud konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomiteega konsulteerimist koheselt alustada nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklitele 7 ja 23 vastava otsuse vastuvõtmist.”

5.

Artikli 11 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Komisjon annab pooltele, kelle kohta ta esitab vastuväited, võimaluse anda selgitusi enne määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 14 lõikes 1 osutatud nõuandekomiteega konsulteerimist.”

6.

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„1.   Kui pooled on oma kirjalikes arvamustes seda taotlenud, annab komisjon pooltele, kellele ta vastuväited adresseerib, võimaluse väljendada oma arvamusi suulise ärakuulamise käigus.

2.   Kui pooled esitavad kirjaliku nõusoleku kokkuleppe sõlmimiseks, kinnitavad nad komisjonile, et nad taotlevad võimalust oma argumentide esitamiseks suulisel ärakuulamisel ainult juhul, kui vastuväidete sisu ei kinnita nende kirjalikku nõusolekut kokkuleppe sõlmimiseks.”

7.

Artiklis 15 lisatakse järgmine lõige 1a:

„1.   Pärast menetluse algatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 11 lõikele 6 avaldab komisjon vajadusel pooltele, kes on valmis esitama nõusoleku kokkuleppe sõlmimiseks, kavandatavaid vastuväiteid toetavad tõendid, et pooled saaksid esitada kõnealuse nõusoleku. Esitades nõusoleku kokkuleppe sõlmiseks, peavad pooled sellega seoses komisjonile kinnitama, et nad taotlevad pärast vastuväidete vastu võtmist toimikule juurdepääsu ainult juhul, kui vastuväidete sisu ei kinnitata nende kirjalikku nõusolekut kokkuleppe sõlmimiseks.”

8.

Artikli 17 lõige 1 ja artikli 17 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„1.   Artikli 3 lõikes 3, artikli 4 lõikes 3, artikli 6 lõikes 1, artikli 7 lõikes 1, artikli 10 lõikes 2, artikli 10a lõikes 1, artikli 10a lõikes 2, artikli 10a lõikes 3 ja artikli 16 lõikes 3 sätestatud tähtaegade määramisel võtab komisjon arvesse nii arvamuste koostamiseks kuluvat aega kui ka asja kiireloomulisust.

3.   Artikli 3 lõikes 3, artikli 4 lõikes 3, artikli 10a lõikes 1, artikli 10a lõikes 2 ja artikli 16 lõikes 3 osutatud tähtaja pikkus on vähemalt kaks nädalat. Artikli 10a lõikes 3 osutatud tähtaja pikkus on vähemalt üks nädal.”

27.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 255/51

1.

Teatises esitatakse raamistik, et kompenseerida koostööd EÜ asutamislepingu artikli 81 (1) kohaldamiseks alustatud menetluse läbiviimisel kartellide puhul. Kokkuleppemenetlus võib võimaldada komisjonil käsitleda rohkem juhtumeid samade vahenditega, toetades nii avalikkuse huvi selle vastu, et komisjon määraks tõhusa ja õigeaegse karistuse, suurendades samas hoiatavat mõju. Käesolevas teatisega hõlmatud koostöö erineb tõendusmaterjali vabatahtlikust esitamisest, et algatada komisjoni läbiviidav uurimine või aidata kaasa kõnealusele uurimisele, mida käsitletakse komisjoni teatises, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul (2) (leebema kohtlemise teatis). Tingimusel, et ettevõtja tehtav koostöö kuulub komisjoni mõlema teatise kohaldamisalasse, võib seda kumulatiivselt kompenseerida. (3)

2.

Kui menetluse pooled on valmis tunnistama oma osalust kartellis, millega rikutakse EÜ asutamislepingu artiklit 81, ja oma vastutust selle eest, võivad nad aidata läbi viia menetlust, mille tulemusel võetakse käesolevas teatises ette nähtud korras ja kaitsemeetmeid rakendades vastu asjakohane otsus vastavalt nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 (4) (asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta) artiklitele 7 ja 23. Kuigi komisjon kui uurimist läbi viiv asutus ja EÜ asutamislepingu täitmise järelevalvaja, keda on volitatud võtma õigusaktide täitmise tagamiseks vastu otsuseid, mille suhtes kohaldatakse ühenduse kohtute kohtulikku kontrolli, ei aruta ühenduse õiguse rikkumise küsimusi ja asjakohaseid karistusi, võib ta kompenseerida käesolevas teatises kirjeldatud koostöö.

3.

Komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 773/20045, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis, (5) sätestatakse peamised praktilised eeskirjad menetluse läbiviimiseks kartellivastase võitlusega seotud juhtumite puhul, kaasa arvatud eeskirjad, mida kohaldatakse kokkuleppe korral. Selleks annab määrus (EÜ) nr 773/2004 komisjonile õiguse otsustada kartellide puhul oma äranägemisel, kas pakkuda kokkuleppemenetlust või mitte, kuid tagab ühtlasi, et pooli ei saa sundida kõnealuses menetluses osalema.

4.

Konkurentsialaste ühenduse õigusaktide tõhus täitmine tagatakse täielikult austades poolte kaitseõigust, mis kujutab endast ühenduse õiguse keskset põhimõtet, mida tuleb alati austada, eelkõige kartellidevastastes menetlustes, mis võivad lõppeda karistusega. Seetõttu peavad EÜ asutamislepingu artikli 81 täitmise tagamiseks läbiviidavate komisjoni menetluste jaoks kehtestatud eeskirjad kindlustama, et asjaomastele ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele pakutakse võimalus esitada oma seisukohti komisjoni esitatud faktide, vastuväidete ja asjaolude õigsuse ja olulisuse kohta (6) kogu haldusmenetluse jooksul.

5.

Komisjon säilitab ulatusliku õiguse otsustada, milliste juhtumite puhul on asjakohane uurida poolte huvi kokkuleppe sõlmimise vastu, osaleda arutelus kokkuleppe sõlmimiseks, katkestada kõnealune arutelu või sõlmida lõplik kokkulepe. Selleks võib arvesse võtta tõenäosust jõuda osalevate pooltega mõistliku aja jooksul ühisele seisukohale võimalike vastuväidete ulatuse küsimuses, pidades silmas selliseid tegureid nagu osalevate poolte arv, vastutusega seotud tõenäolised vastandlikud seisukohad ja faktide vaidlustamise ulatus. Lisaks sellele arvestatakse seda, kui tõenäoline on, et kokkuleppemenetlus aitab üldiselt tõhustada tulemuste saavutamist. Tegemist võib olla ka muude kaalutlustega, nagu pretsedendi loomine. Komisjon võib osaleda arutelus kokkuleppe sõlmimiseks ainult asjaomaste poolte kirjaliku taotluse korral.

6.

Kuigi menetluse pooltel ei ole õigust sõlmida kokkulepet, uurib komisjon kõikide menetlusosaliste huvi kokkuleppe saavutamise vastu, kui ta leiab, et kokkuleppe sõlmimine võib osutuda juhtumi puhul põhimõtteliselt asjakohaseks.

7.

Menetlusosalised ja nende seadusjärgsed esindajad ei tohi avalikustada mis tahes jurisdiktsioonile alluvale ettevõtjale või kolmandale isikule arutelu või dokumentide sisu, millele neil on kokkleppemenetluse tõttu juurdepääs, välja arvatud juhul, kui neil on selleks komisjoni eelnev selgesõnaline nõusolek. Kui eespool nimetatud nõuet rikutakse, võib komisjon jätta arvestamata ettevõtja taotluse kokkuleppemenetluse läbiviimiseks ja kõnealune rikkumine võib endast kujutada raskendavat asjaolu vastavalt komisjoni suuniste punktile 28 määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta (7) (trahvide määramise suunised).

8.

Kui komisjon kaalub otsuse vastuvõtmist vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklile 7 ja/või artiklile 23, peab ta eelnevalt tegema kindlaks juriidilised isikud, kellele võib määrata karistuse EÜ asutamislepingu artikli 81 rikkumise eest, ja käsitlema neid menetlusosalistena.

9.

Selleks võib millal tahes algatada kõnealuse otsuse vastuvõtmise menetluse vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 11 lõikele 6, kuid mitte hiljem kui kuupäeval, mil komisjon avaldab vastuväited asjaomaste poolte kohta. Määruse (EÜ) nr 773/2004 artikli 2 lõikes 1 nähakse ette, et juhul, kui komisjon peab vajalikuks uurida poolte huvi asuda arutellu kokkuleppe sõlmimiseks, algatab ta menetluse hiljemalt kas vastuväidete avaldamise kuupäeval või kuupäeval, mil ta palub pooltel kirjalikult väljendada huvi arutelu vastu kokkuleppe sõlmimiseks, sõltuvalt sellest, kumb on varasem.

10.

Pärast menetluse algatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 11 lõikele 6 on komisjon ainupädev kohaldama asjaomase juhtumi suhtes EÜ asutamislepingu artiklit 81. (8)

11.

Kui komisjon peab vajalikuks uurida poolte huvi asuda arutellu kokkuleppe sõlmimiseks, määrab ta määruse (EÜ) nr 773/2004 artikli 10a lõike 1 ja artikli 17 lõike 3 kohaselt mitte lühema kui kahenädalase tähtaja, mille jooksul menetlusosalised peavad kirjalikult teatama, kas nad kaaluvad võimalust asuda arutellu kokkuleppe sõlmimiseks, selleks et hiljem esitada võimalik nõusolek kokkuleppe sõlmimiseks.

12.

Kõik menetlusosalised, kes moodustavad ühe ettevõtja ning kaaluvad võimalust esitada nõusolek kokkuleppe sõlmimiseks, et taotleda osalemist sellel eesmärgil peetavas arutelus, peaksid millal tahes, kuid mitte pärast punktis 10 nimetatud tähtaja möödumist, määrama ühisesindajad, kellel on nõuetekohased volitused tegutseda nende nimel.

13.

Komisjon võib jätta arvestamata trahvide eest kaitse saamise või trahvide vähendamise taotluse, mis on esitatud leebema kohtlemise teatise alusel, kui taotlus esitatakse pärast punktis 10 nimetatud tähtaja möödumist.

14.

Kui osa menetluseosalisi peaksid taotlema arutelu kokkuleppe sõlmimiseks ja vastama punktides 10 ja 11 esitatud nõuetele, võib komisjon otsustada jätkata kokkuleppemenetlust kahepoolsete kontaktide kaudu konkurentsi peadirektoraadi ja kokkuleppe võimalike osaliste vahel.

15.

Komisjonile jääb õigus kogu kokkuleppemenetluse jooksul määrata iga ettevõtjaga peetava kahepoolse arutelu asjakohasus ja tempo. Vastavalt määruse (EÜ) nr 773/2004 artikli 10a lõikele 2 (9) hõlmab see — pidades silmas kokkuleppemenetluse üldtulemusi — otsuseid kokkuleppe sõlmimise üle peetava kahepoolse arutelu korra ja toimingute järjestuse ning teabe avaldamise aja kohta, kaasa arvatud nende komisjoni toimikus olevate tõendite avaldamise aja kohta, mida kasutatakse kavandatavate vastuväidete koostamiseks ja võimaliku trahvi määramiseks. (10) Teave avaldatakse kokkuleppe sõlmimiseks peetava arutelu käigus aegsasti.

16.

Teabe varane avaldamine määruse (EÜ) nr 773/2004 artikli 10a lõike 2 ja artikli 15 lõike 1a kohase arutelu käigus kokkuleppe sõlmimiseks võimaldab pooltel olla kursis arvessevõetud oluliste teguritega, nagu väidetavad faktid, nende õiguslik hinnang, väidetava kartelli tähtsus ja kestus, vastutuse jaotumine, tõenäolise trahvi hinnanguline tase (11) ning võimalike vastuväidete koostamiseks kasutatud tõendid (12). See võimaldab pooltel tõhusalt esitada oma seisukohad seoses võimalike vastuväidetega nende kohta ja teha põhjendatud otsuse, kas sõlmida kokkuleppe või mitte.

17.

Kui arutelu käigus kokkuleppe sõlmimiseks jõutakse ühisele seisukohale võimalike vastuväidete ulatuse küsimuses ja tõenäoliselt määratava komisjoni trahvivahemiku hinnangus, võib komisjon ettevõtjale määrata lõpliku tähtaja kestusega vähemalt XXX tööpäeva, et esitada määruse (EÜ) nr 773/2004 artikli 10a lõike 2 ja artikli 17 lõike 3 kohaselt lõplik kirjalik nõusolek kokkuleppe sõlmimiseks. Tähtaega võib põhjendatud taotluse korral pikendada. Enne kõnealuse tähtaja määramist on pooltel asjakohase taotluse alusel õigus saada punktis 15 täpsustatud teavet. Poole põhjendatud taotluse alusel võimaldavad komisjoni talitused poolele juurdepääsu nende kättesaadavate dokumentide mittekonfidentsiaalsetele versioonidele, mis on selleks ajaks kantud toimikusse ja on nende arvates vajalikud, et pool saaks võtta seisukoha kartelliga seotud asjaolude kohta, lähtudes seejuures eeldusest, et see ei ohusta menetluse edukust, millele viidatakse punktis 5. (13)

18.

Pooled võivad igal ajal kokkuleppemenetluse jooksul pöörduda ärakuulamise eest vastutava ametniku poole menetluse nõuetekohasust käsitlevate küsimustega. Ärakuulamise eest vastutav ametnik peab tagama, et konkurentsimenetlustes austatakse kaitseõiguse tulemuslikku kohaldamist.

19.

Kui asjaomased pooled ei esita nõusolekut kokkuleppe sõlmimiseks, kohaldatakse menetluses, mille käigus poolte kohta tehakse lõplik otsus, määruse (EÜ) nr 773/2004 artikli 10 lõike 2, artikli 12 lõike 1 ja artikli 15 lõike 1 üldsätteid, selle asemel et kohaldada sätteid, mis reguleerivad kokkuleppemenetlust.

20.

Pooled, kes valivad kokkuleppemenetluse, peavad esitama kirjaliku nõusoleku vormis ametliku taotluse kokkuleppe sõlmimiseks. Määruse (EÜ) nr 773/2004 artikli 10a lõikes 2 ette nähtud kirjalik nõusolek kokkuleppe sõlmimiseks peab sisaldama järgmist:

21.

Poolte kinnitused seoses kokkuleppega väljendavad valmisolekut teha koostööd juhtumi kiire käsitlemise käigus pärast kokkuleppemenetlust. Kõnealused kinnitused sõltuvad sellest, kas komisjon rahuldab poolte taotluse kokkuleppe sõlmimiseks, nõustudes sealhulgas maksimaalse eeldatava trahvisummaga.

22.

Seetõttu ei saa pooled ühepoolselt tagasi võtta esitatud kirjalikku taotlust kokkuleppe sõlmimiseks, välja arvatud juhul, kui komisjon ei rahulda kõnealust taotlust sel teel, et ta kinnitab nõusoleku kokkuleppe sõlmimiseks kõigepealt vastuväidetes ja viimaks lõplikus otsuses (vt punktid 27 ja 29). Selleks et kinnitada kirjalikku nõusolekut kokkuleppe sõlmimiseks, tuleb vastuväidetes esitada nõusolekus käsitletud kartelli kirjeldus ja ettevõtja osalus selles ning kartelli õiguslik hinnang. Lõplikus otsuses tuleb esitada lisaks trahvisumma, mis ei ületa nõusolekus nimetatud maksimaalset summat.

23.

Määruse (EÜ) nr 773/2004 artikli 10 lõike 1 kohaselt on kohustuslik ettevalmistav meede enne lõpliku otsuse vastuvõtmist kirjalike vastuväidete esitamine kõikidele pooltele, kelle kohta väited esitatakse (15). Seetõttu väljastab komisjon vastuväited ka kokkuleppemenetluse korral (16).

24.

Et pooled saaksid tulemuslikult kasutada oma kaitseõigust, peaks komisjon enne lõpliku otsuse vastuvõtmist kuulama nende seisukohti seoses nende kohta esitatud vastuväidete ja kõnealuseid väiteid toetavate tõenditega ning arvestama kõnealuste seisukohtadega, kui ta vajaduse korral muudab oma esialgse analüüsi tulemusi. (17) Komisjonil peab olema võimalik mitte ainult heaks kiita või tagasi lükata poolte asjaomaseid argumente, mida nad avaldavad haldusmenetluse käigus, vaid ka ise analüüsida poolte püstitatud küsimusi selleks, et kas loobuda alusetuteks osutunud vastuväidetest või täiendada nii faktiliselt kui ka õiguslikult oma argumente, mis toetavad vastuväiteid, millest komisjon ei loobu, ja hinnata need argumendid ümber. (18)

25.

Kui asjaomased pooled esitavad enne vastuväidete esitamist kirjaliku nõusoleku vormis ametliku taotluse kokkuleppe sõlmimiseks, on komisjonil võimalik tulemuslikult arvestada poolte seisukohtadega juba siis, (19) kui ta koostab vastuväidete kavandit, mitte alles enne konsulteerimist konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomiteega (edaspidi „nõuandekomitee”) või lõpliku otsuse vastuvõtmist. (20) Sellest tulenevalt võivad pooltele esitatud vastuväited vajadusel lähtuda nõusolekust kokkuleppe sõlmimiseks ja võimaliku trahvisumma suurust võib vähendada. (21)

26.

Kui vastuväidetes kinnitatakse poolte nõusolekut kokkuleppe sõlmimiseks, peaksid asjaomased pooled komisjoni poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 773/2004 artikli 10a lõikele 3 ja artikli 17 lõikele 3 määratud vähemalt ühenädalase tähtaja jooksul neile vastama, kinnitades (ühemõtteliselt), et vastuväited vastavad kokkuleppe sõlmimiseks antud nõusoleku sisule ja nad jätkavad seega osalemist kokkuleppemenetluses. Kui kõnealust vastust ei saadeta, võib komisjon jätta arvestamata ettevõtja taotluse kokkuleppemenetluse läbiviimiseks.

27.

Komisjon võib õiguspäraselt võtta vastu vastuväited, mis ei kinnita poolte nõusolekut kokkuleppe sõlmimiseks. Sellisel juhul kohaldatakse määruse (EÜ) nr 773/2004 artikli 10 lõike 2, artikli 12 lõike 1 ja artikli 15 lõike 1 üldsätteid. Sellisel juhul loetakse kinnitusi, mis pooled on esitanud nõusolekus kokkuleppe sõlmimiseks, tagasivõetuks ja neid ei saa kasutada ühegi menetluseosalise vastu. Järelikult ei kohustaks pooli enam nende nõusolek kokkuleppe sõlmimiseks ning neile antaks uus tähtaeg kaitse esitamiseks ja soovi korral võimalus suulise ärakuulamise taotlemiseks ja juurdepääsuks oma toimikule.

28.

Pärast vastuväidetele esitatud vastuste saamist, milles pooled kinnitavad oma valmisolekut sõlmida kokkulepe, võimaldab määrus (EÜ) nr 773/2004 komisjonil ilma täiendavate menetlustoiminguteta ja pärast nõuandekomiteega konsulteerimist vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklile 14 võtta vastu lõplik otsus vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklile 7 ja/või 23. See tähendab, et pooled, kelle nõusolekut kokkuleppe sõlmimiseks on vastuväidetes kinnitatud, ei tohi kooskõlas määruse (EÜ) nr 773/2004 artikli 12 lõikega 2 (22) ja artikli 15 lõikega 1a (23) enam taotleda suulist ärakuulamist ega juurdepääsu oma toimikule. (24)

29.

Komisjon võib õiguspäraselt võtta vastu lõpliku seisukoha, mis erineb tema vastuväidetes esitatud esialgsest, poolte kirjalikku nõusolekut kokkuleppe sõlmimiseks kinnitavast seisukohast kas nõuandekomitee esitatud argumentide tõttu või käesolevas küsimuses komisjoni kolleegiumi täieliku sõltumatusega seotud kaalutlustel. (25) Kui komisjon kavatseb nii toimida, teavitab ta pooli oma kavatsusest ja esitab neile uued vastuväited, et võimaldada neil kaitsta ennast vastavalt üldistele menetlusreeglitele. (26) Sellest tulenevalt on pooltel õigus juurdepääsule oma toimikule, taotleda suulist ärakuulamist ja vastata vastuväidetele. Sellisel juhul loetakse kinnitusi, mis pooled on esitanud nõusolekus kokkuleppe sõlmimiseks, tagasivõetuks ja neid ei saa kasutada ühegi menetluseosalise vastu.

30.

Lõplik trahvisumma määratakse igal konkreetsel juhul kindlaks otsuses, mis käsitleb rikkumise tuvastamist ja karistuse määramist määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklite 7 ja 23 kohaselt.

31.

Kooskõlas komisjoni tegevuspõhimõtetega esitatakse otsuses teave ettevõtja poolt haldusmenetluse käigus komisjoniga tehtud koostöö kohta, et põhjendada trahvisumma suurust.

32.

Kui komisjon otsustab poolele käesoleva teatise raames sõlmitud kokkuleppe kompenseerida, vähendab ta XX % võrra trahvisummat, mis on määratud pärast 10 % määra kohaldamist vastavalt suunistele määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta, (27) ja ei suurenda hoiatava mõju saavutamiseks (28) ettevõtjale määratavat trahvisummat üle kahe korra.

33.

Leebema kohtlemise taotlejatega sõlmitud kokkulepete korral vähendatakse neile määratud trahvi leebema kohtlemise kompensatsiooni ja kokkuleppe sõlmimise kompensatsiooni summa võrra.

34.

Käesolevat teatist kohaldatakse kõikide juhtumite suhtes, millega komisjon tegeleb kas selle teatise Euroopa Liidu Teatajas avaldamise ajal või pärast seda.

35.

Komisjon on seisukohal, et tavaliselt kahjustaks käesoleva teatisega seoses saadud dokumentide ja kirjalike või salvestatud avalduste avaldamine isegi pärast otsuse vastuvõtmist teatavaid avalikke või erahuve, nagu kontrollimiste ja uurimiste eesmärgi kaitse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 (29) (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) artikli 4 tähenduses.

36.

Kõikide komisjoni lõplike otsuste suhtes, mis on vastu võetud määruse (EÜ) nr 1/2003 kohaselt, kohaldatakse kohtulikku kontrolli kooskõlas EÜ asutamislepingu artikliga 230. Nagu on sätestatud EÜ asutamislepingu artiklis 229 ja määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklis 31, on Euroopa Kohtul täielik pädevus läbi vaadata otsused, mis on vastu võetud määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 kohaselt.

—

„Komisjon annab pooltele, kelle kohta ta esitab vastuväited, võimaluse anda selgitusi enne määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 14 lõikes 1 osutatud nõuandekomiteega konsulteerimist.” (määruse (EÜ) nr 773/2004 artikli 11 lõige 1).

—

„Enne artiklites 7, 8 ja 23 ning artikli 24 lõikes 2 sätestatud otsuste tegemist annab komisjon ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele, kelle suhtes komisjon on algatanud menetluse, võimaluse olla ära kuulatud küsimustes, mis on kutsunud esile komisjoni vastuväiteid. Komisjoni otsused võivad põhineda üksnes sellistel vastuväidetel, mille kohta asjaomastel osapooltel on olnud võimalik esitada oma seisukoht. Kaebuste esitajad võtavad menetlusest aktiivselt osa.” (määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõige 1).

27.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 255/58

Toote nimetus

Toote kirjeldus

Geograafiline piirkond

Päritolutõend

Tootmismeetod

Seos piirkonnaga

Märgistus

Riiklikud nõuded