Ebaausad kaubandustavad

 

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

• Direktiivi 2005/29/EÜ eesmärgid on
  • määratleda ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausad kaubandustavad, mis on Euroopa Liidus (EL) keelatud;
  • kohaldada seda kaupleja mis tahes tegevuse või tegevusetuse suhtes, mis on otseselt seotud toote* reklaamimise, müügi või tarnimisega tarbijatele*, kaitstes tarbijate majandushuve nii enne kui ka pärast kaubandusliku tehingu tegemist, samuti tehingu tegemise ajal;
  • tagada sellega kõigile tarbijatele ühesugusel tasemel kaitse olenemata ostu- või müügikohast ELis.
• Seda muudeti 2019. aastal direktiiviga (EL) 2019/2161, millega ajakohastati ka ELi tarbijakaitsenorme tarbija õiguste kohta (vt kokkuvõte), ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (vt kokkuvõte) ja hindade avaldamise kohta (vt kokkuvõte), et tagada paremini nende täitmine ja tegeleda turul toimuva arenguga, eelkõige veebipõhise turustamise alal.
• 2024. aastal kehtestati direktiiviga (EL) 2024/825 täiendavad eeskirjad, et võidelda tarbijaid eksitavate kaubandustavade vastu, mis ei lase neil teha kestlikke tarbimisvalikuid. Need eeskirjad (kohaldatavad alates 27. septembrist 2026) käsitlevad tavasid, mis on seotud kaupade enneaegse vananemise, eksitavate keskkonnaväidete („rohepesu“) ning eksitava teabega toodete või kauplejate sotsiaalsete omaduste kohta.

PÕHIPUNKTID

• Ebaausad kaubandustavad on kaubandustavad, mis
  • on vastuolus ametialase hoolikuse*, ja
  • tõenäoliselt moonutavad oluliselt keskmise tarbija ostukäitumist.
• Teatavatele tarbijatele tagatakse kõrgemal tasemel kaitse seoses nende erilise vastuvõtlikkusega tava või toote suhtes, vanusega (lapsed või eakad), naiivsusega või vaimse või füüsilise puudega.
• Direktiivis 2005/29/EÜ määratletakse kaks ebaausate kaubandustavade kategooriat, kui need panevad keskmise tarbija tegema ostuotsust, mida ta muul juhul ei oleks teinud: eksitavad kaubandustavad (tegevus või tegevusetus) ja agressiivsed kaubandustavad.
• Lisaks sisaldab direktiivi 2005/29/EÜ I lisa loetelu tavadest, mis on keelatud kõigil tingimustel (nn „must nimekiri“).

Eksitavad kaubandustavad

Eksitav tegevus

Eksitava tavaga on tegu juhul, kui sellega esitatud teave on vale või tõele mittevastav või kui õige teabe esitusviis tõenäoliselt petab keskmist tarbijat, kes teeb selle mõjul ostuotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud. Selliseks tegevuseks võib olla näiteks vale või eksitava teabe esitamine seoses

• toote olemasolu või olemusega;
• toote peamiste omadustega (toote kättesaadavus, sellest tulenev kasu või sellega kaasnevad riskid, koostis või geograafiline päritolu, toote kasutamise oodatavad tulemused jne);
• kaupleja kohustuste ulatusega (käitumiskoodeksites, mida kaupleja on kohustunud järgima);
• hinna või konkreetse hinnaeelise olemasoluga;
• hoolduse või parandamise vajadusega.

Selle direktiiviga keelatakse ka kaupade eksitav turustamine samasugustena, kui tegelikkuses on nende omadused erinevates ELi liikmesriikides oluliselt erinevad (sageli nimetatakse kvaliteedierinevusega kaupadeks).

Eksitav tegevusetus

• Samuti on eksitava tavaga tegu juhul, kui jäetakse välja oluline teave, mida keskmine tarbija vajab teadliku ostuotsuse tegemiseks, või esitatakse see ebaselgelt, arusaamatult, mitmetähenduslikult või valel ajal, mis tõenäoliselt paneb keskmise tarbija tegema ostuotsust, mida ta muul juhul ei oleks teinud.
• Direktiiv 2005/29/EÜ sisaldab sellise teabe üldist loetelu, mida tuleks pidada oluliseks, näiteks hind ja toote põhiomadused. Samuti kehtestatakse täiendavaid nõudeid veebimüügi kohta, näiteks internetipõhise kauplemiskoha* kohustust teavitada tarbijaid peamistest parameetritest, mis määravad kindlaks tarbijatele otsingu tulemusena esitatud toodete järjestuse*, ning kohustust teavitada, kas ja kuidas kontrollitakse tarbijate arvustuste õigsust.

Agressiivsed kaubandustavad

• Tarbija peab ostuotsuseid tegema vabalt. Tava on agressiivne ja ebaõiglane, kui ahistamine, sundimine või liigne mõjutamine* kahjustab oluliselt keskmise tarbija valikuvabadust ja paneb teda tegema ostuotsust, mida ta muul juhul ei oleks teinud.
• Selleks, et teha kindlaks, kas kaubandustava on agressiivne või mitte, tuleb arvesse võtta mitmeid asjaolusid. Need hõlmavad muuhulgas järgmist:
  • tegevuse laad, asukoht ja kestus;
  • ähvardava või solvava keelekasutuse või käitumise võimalik kasutamine;
  • tarbija otsustusvõimet kahjustavate eriliste asjaolude (nt surm või raske haigus) ärakasutamine kaupleja eesmärgil mõjutada tarbija otsust toote suhtes;
  • ebaproportsionaalsete lepinguväliste tõkete kehtestamine, kui tarbija soovib kasutada lepingulisi õigusi (näiteks õigust leping lõpetada või seda muuta).

Tavad, mis on ebaausad kõigil tingimustel („must nimekiri“)

• Direktiivis 2005/29/EÜ on loetletud kaubandustavad, mida loetakse ebaausateks kõigil tingimustel. Pärast direktiiviga (EL) 2019/2161 tehtud muudatusi keelati sellega ka mitu täiendavat tava, näiteks tarbijate libaarvustuste esitamine, reklaami varjamine otsingutulemustes ja piletite edasimüük, mille kaupleja on omandanud automatiseeritud vahendite (tuntud kui robotprogrammid ehk botid) abil.
• Direktiiviga (EL) 2024/825 lisatakse musta nimekirja mitu allpool nimetatud täiendavat tava.
  • Rohepesu vormid (eksitavad keskkonnaväited), sealhulgas järgmised.
    • Üldiste keskkonnaväidete esitamine, millel puudub väite seisukohast asjakohane tunnustatud suurepärane keskkonnatoime, näiteks „keskkonnasõbralik“, „ökosõbralik“, „keskkonnasäästlik“, „ökoloogiline“, „kliimasõbralik“, „süsinikusõbralik“, „energiatõhus“, „biolagunev“ või muu samalaadne väljend, mis viitab suurepärasele keskkonnatoimele või loob sellest mulje.
    • Kestlikkusmärgiste kasutamine, mis ei põhine sertifitseerimissüsteemil või mida ei ole kehtestanud avaliku sektori asutused. Enne kestlikkusmärgise esitamist peaks kaupleja tagama, et see vastab minimaalsetele läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tingimustele, mis hõlmavad süsteemi nõuetele vastavust jälgiva objektiivse seire olemasolu. Sellist seiret peaks läbi viima kolmas isik, kelle pädevus ja sõltumatus nii süsteemi omanikust kui ka kauplejast on tagatud rahvusvaheliste, ELi või riiklike standardite ja menetluste alusel.
    • Kasvuhoonegaaside heite kompenseerimise alusel esitatavad väited, et tootel on keskkonnale kasvuhoonegaaside heite seisukohast neutraalne, väiksem või positiivne mõju, mis võib eksitada tarbijaid, pannes neid uskuma, et sellised väited on seotud toote endaga või selle toote tarnimise ja tootmisega, või kuna need jätavad tarbijatele vale mulje, et selle toote tarbimisel ei ole keskkonnamõju.
  • Enneaegse vananemisega seotud tavad, sealhulgas:
    • kauba vastupidavuse ja parandatavusega seotud valeväited;
    • äriline teadaanne kauba kohta, mis sisaldab selle vastupidavuse piiramiseks lisatud funktsiooni, hoolimata sellest, et kauplejale on kättesaadav teave funktsiooni ja selle mõju kohta kauba vastupidavusele.

Heastamine ja karistused

• Liikmesriigid peavad tagama ebaausate kaubandustavade tõttu kahju kandnud tarbijatele individuaalsete õiguskaitsevahendite (näiteks hüvitis, hinnaalandus jms) kättesaadavuse.
• Liikmesriigid peavad kehtestama tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused ettevõtjate karistamiseks, kes rikuvad ebaausaid kaubandustavasid käsitlevaid siseriiklikke eeskirju.
• Karistuste kohaldamiseks peavad liikmesriigid nägema ette trahvid, mille suurus on vähemalt 4 % kaupleja käibest või 2 miljonit eurot, kui teave käibe kohta ei ole kättesaadav, juhtudel, kui mitme riigi ametiasutused teevad koostööd suurte piiriüleste rikkumiste puhul, mis mõjutavad tarbijaid mitmes liikmesriigis.

Juhenddokument

Euroopa Komisjon avaldas 2021. aastal ajakohastatud juhendi direktiivi 2005/29/EÜ rakendamise ja kohaldamise kohta. Selles selgitatakse põhimõisteid ja eeskirju ning tuuakse näiteid Euroopa Liidu Kohtu, siseriiklike kohtute ja ametiasutuste praktikast, et teha jõustamine riiklikele asutustele lihtsamaks ja tagada kauplejatele suurem õiguskindlus. Juhend hõlmab direktiiviga (EL) 2019/2161 kehtestatud muudatusi.

MIS AJAST EESKIRJU KOHALDATAKSE?

• Direktiivi 2005/29/EÜ siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaeg oli 12. juuni 2007. Neid eeskirju kohaldatakse alates 12. detsembrist 2007.
• Muutmisdirektiiviga (EL) 2019/2161 kehtestatud eeskirju kohaldatakse alates 28. maist 2022.
• Direktiiviga (EL) 2024/825 kehtestatud eeskirjad tuleb üle võtta 27. märtsiks 2026 ja neid kohaldatakse alates 27. septembrist 2026.

TAUST

Lisateave

• Ebaausate kaubandustavade direktiiv (Euroopa Komisjon)
• Teabeleht „Uus kokkulepe tarbijatele – mis eeliseid ma tarbijana saan?“ (Euroopa Komisjon)
• Tarbija mõjuvõimu suurendamine rohepöördel (Euroopa Komisjon)

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (ELT L 149, 11.6.2005, lk 22–39)

Direktiivi 2005/29/EÜ hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. veebruari 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/825, millega muudetakse direktiive 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL seoses tarbijate võimestamisega rohepöördel, tagades neile parema kaitse ebaausate tavade eest ja parema teabe esitamise (ELT L, 2024/825, 6.3.2024)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni teatis – Suunised Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/29/EL (tarbija õiguste kohta) tõlgendamiseks ja kohaldamiseks (ELT C 526, 29.12.2021, lk 1–129)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule – Uus tarbijakaitse tegevuskava – tarbijate toimetulekuvõime parandamine, et edendada majanduse kestlikku taastumist (COM(2020) 696 final, 13.11.2020).

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele – Uus kokkulepe tarbijatega (COM(2018) 183 final, 11.4.2018)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2394 tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vahelise koostöö kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 345, 27.12.2017, lk 1–26)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64–88)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiv 98/6/EÜ tarbijakaitse kohta tarbijatele pakutavate toodete hindade avaldamisel (EÜT L 80, 18.3.1998, lk 27–31)

Vt konsolideeritud versioon.

Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (ELT L 95, 21.4.1993, lk 29–34)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 31.05.2024