EUROOPA KOMISJON

Brüssel,1.6.2016

COM(2016) 358 final

Standardimispakett

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

EUROOPA STANDARDID 21. SAJANDIKS

{SWD(2016) 186 final}

Euroopa standardid 21. sajandiks

Euroopa standardid toetavad ühtse turu integreerimist ja seega töökohtade loomist, ELi üldist majanduskasvu, suuremat konkurentsivõimet, innovatsiooni ja juhtpositsiooni tööstuses. Ühtse turu süvendamine tähendab ettevõtjatele võrdsete võimaluste tagamist, eelkõige tehnilise ühtlustamise abil.

Alates kaupadest kuni teenuste ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiani (IKT) on standardid osutunud paindlikuks viisiks, mille abil parandada kvaliteeti ja suurendada ohutust, parandada läbipaistvust, koostalitlusvõimet, vähendada kulusid ja avada ettevõtjatele, eelkõige VKEdele, uusi turge. Standardid toovad kasu tarbijatele, ettevõtjatele ja ühiskonnale üldiselt.

Majandusnäitajate kohaselt soodustab hästi toimiv standardimissüsteem SKP kasvu (vt lk 3). Standardite kehtestamine on Euroopas suures osas tööstusest lähtuv. Kuigi standardeid töötavad välja standardiorganisatsioonid, võib turg võtta omaks ka ühe teatavas valdkonnas tegutseva ettevõtja või seal tegutsevate asutuste, st kutseorganisatsioonide poolt välja töötatud tehnilised spetsifikatsioonid.

Reguleeriv asutus võib olulised nõuded õigusaktides kindlaks määrata ja paluda Euroopa standardimissüsteemil töötada välja kaudseks viitamiseks vabatahtlikud Euroopa standardid, mis loovad pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist nõuetele vastavuse (või ohutuse) eelduse. Seega saab tõhusa standardimissüsteemi aluseks olla vaid tihe koostöö reguleeriva asutuse, standardiorganisatsioonide ja tööstusharu vahel.

Euroopa standardimissüsteem on siiani edukalt koostanud väga kvaliteetseid ja tõhusaid standardeid, viies Euroopa üleilmsele tasandile. Tööstus toetab Euroopa standardite arendamist ja nende korrapärast ja kiiret läbivaatamist, võtmaks arvesse tipptasemel tehnoloogiat. Pealegi on Euroopa ja rahvusvahelise standardimise koostoime pidev: vahel pakutakse Euroopa standardeid rahvusvahelistele standardiorganisatsioonidele, mõnikord võetakse rahvusvahelised standardid üle Euroopas. Taoline dialoog on tähtis, sest nii on ettevõtjatel, eelkõige VKEdel, lihtsam alustada üleilmset äritegevust.

Kuid standardimiskeskkond muutub. Uued tehnoloogiad ja digilahenduste järk-järguline integreerimine üleilmsetesse tööstuslikesse väärtusahelatesse ning kiiresti arenev rahvusvaheline keskkond survestavad Euroopa standardimissüsteemi, mida saab siiski kasutada selleks, et edendada veelgi töökohtade loomist ja majanduskasvu ELis. On vaja uut impulssi, et täita efektiivselt tööstuse, tarbijate ja muude sidusrühmade vajadused standardite järele. Sellele uuele impulsile tuginemine tagab selle, et Euroopa jääb üleilmseks standardimiskeskuseks. Vastasel juhul töötatakse standardid välja kusagil mujal ja Euroopa kaotab võimalused saada kasu esmategutseja eelistest.

Sel eesmärgil sätestatakse standardimise ühisalgatusega, mis on nähtud ette ühtse turu strateegias, innovatiivne viis nende prioriteetide saavutamiseks avaliku ja erasektori avatud koostöö abil.

Käesolevas teatises sätestab komisjon oma tulevikuvisiooni ühtse ja tõhusa Euroopa standardimissüsteemi kohta, mis kohandub muutuva keskkonnaga, toetab mitmesuguseid poliitikasuundi ja toob ühtmoodi kasu ettevõtjatele, tarbijatele ja töötajatele.

Samuti asetab teatis standardimise ühisalgatuse kui ühtse turu strateegia otsese tulemuse konteksti. Sellele on lisatud Euroopa standardimise eri tahke uurivad dokumendid, näiteks hindamisaruanne, liidu 2017. aasta töökava ja teenusestandardite dokument.

Euroopa standardimist käsitlevas määruses nr 1025/2012 (edaspidi „määrus“) on sätestatud õigusraamistik pikaajaliseks partnerluseks ELi, liikmesriikide, standardiorganisatsioonide ja -asutuste, sotsiaalsete ja ühiskondlike sidusrühmade, sh need, mis esindavad puuetega inimesi, ja standardite kasutajate vahel.

Täna esitletud tulevikuvisioon lähtub kõnealuse raamistiku hindamisest 1 õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) 2 raames ja ulatuslikest avalikest konsultatsioonidest, 3 milles järeldati, et Euroopa standardimissüsteemiga suudetakse saavutada seadusandja seatud eesmärgid, 4 soovitades samal ajal parandada Euroopa standardimissüsteemi kaasavust, suurendada koostoimet ja parandada süsteemisisest kommunikatsiooni.

Vastusena nendele ettepanekutele ja selleks, et tugevdada partnerlust Euroopa institutsioonide ja Euroopa standardijate vahel, teatas komisjon oma ühtse turu strateegias 5 kavatsusest käivitada standardimise ühisalgatus, koondades avaliku ja erasektori asutused ja organisatsioonid koostöö eesmärgil dialoogiprotsessi. Ühine eesmärk on edendada üleilmse mõjuga Euroopa standardikeskust, nii et standardid oleks välja töötatud õigeaegselt, avatud, läbipaistval ja kaasaval viisil, toetada ja edendada innovatsiooni kõigi jaoks ning suurendada Euroopa ettevõtjate konkurentsivõimet üha globaalsemates väärtusahelates 6 .

Ühisalgatust täiendavad veel kaks dokumenti, mis käsitlevad konkreetsemalt peamisi standardimise põhivaldkondi, millel on valdkonnaülene mõju majanduslikule arengule: Euroopa komisjoni teatis „IKT standardimise prioriteedid digitaalsel ühtsel turul“, 7 vastu võetud 2016. aasta aprillis osana digitaalse ühtse turu tehnoloogiate ja avalike teenuste ajakohastamispaketist (aprilli teatis IKT-standardite kohta), ja konkreetne dokument teenusestandardite kohta, mis on käesoleva paketi osa.

Sel viisil loovad uued koostöövormid uued parimad tavad rohkem koostööl põhinevaks ja paindlikumaks lähenemisviisiks kooskõlas parema õigusloome põhimõtetega 8 .

1. Standardid on olulised

...sest need toetavad innovatsiooni

Varem käsitati standardeid mõnikord innovatsiooni aeglustajatena. Tegelikult toetavad standardid innovatsiooni: need võimaldavad innovaatilistel toodetel ja teenustel varakult turule jõuda, eelkõige siis, kui need on seotud tulemuskriteeriumidega ja kui nendega ei nähta ette konkreetsete toodete või protseduuride kasutamist; need võimaldavad tehnoloogiasiiret ja lihtsustavad teadustegevust. Tavaliselt tagavad standardid ka eri seadmete ja teenuste vahelise koostalitlusvõime, võimaldades täiendavat innovatsiooni. Standardimine võimaldab eri isikutel, ettevõtjatel ja asutustel kooskõlastada konkreetset tehnoloogiat või metoodikat. Kui standardid on välja töötatud, tavaliselt Euroopa standardiorganisatsioonide poolt, pakuvad need väärtuslikku sisendit edasiseks innovatsiooniks, mille tulemuseks on uute toodete ja teenuste loomine. Määrusel põhinevad kaasavad innovatsiooniprotsessid tagavad, et standardid toimivad nii standardite väljatöötajate kui ka standardite kasutajate jaoks, aidates muuta standardid vahendiks, mis avab turge ja toetab innovatsiooni.

...sest need parandavad kvaliteeti ja suurendavad ohutust

Standardid parandavad toodete ja teenuste kvaliteeti ning suurendavad ohutust, mis on kasulik tarbijatele, töötajatele, ettevõtjatele ja ühiskonnale üldiselt. Tervise, ohutuse ja keskkonnaga seotud standardid määravad kindlaks paljude toodete ja teenuste omadused.

…sest need võimaldavad luua töökohti ja suurendada majanduskasvu

Standardid on Euroopas väga olulised töökohtade loomisel ja majanduskasvu edendamisel. Konkurentsivõime jaoks on kasulik korralikult toimiv standardimiskeskkond. Mitmed riiklikud uuringud näitavad, et standardid mõjutavad positiivselt majanduskasvu ja konkurentsivõimet. Näiteks on Prantsusmaal, 9 Saksamaal 10 ja Ühendkuningriigis 11 tehtud uuringud kinnitanud, et standardimine suurendab riigi SKPd. Prantsusmaal oli standardite mõju majanduskasvule hinnanguliselt 0,8 %, Ühendkuningriigis 0,3 % ja Saksamaal 0,9 % SKPst. Saksamaa standardiorganisatsioon DIN hindas, et rahas väljendatuna saadakse tänu standarditele ainuüksi Saksamaal tulu kuni 17 miljardit eurot aastas. Teine hiljuti Ühendkuningriigis tehtud uuring kinnitab, et standardite kasutamine toob kasu riigi majandusele: standardite panus 40 miljardi euro suurusesse SKP kasvu oli 2013. aastal ligikaudu 11 miljardit eurot (2014. aasta hindade juures) ja Ühendkuningriigi eksporti ligikaudu 8,5 miljardit eurot. Sama uuring näitab, et standardid aitavad parandada kvaliteeti – 70 % vastanutest ütles, et standardid on parandanud toodete ja teenuste kvaliteeti 12 .

…sest need toetavad üleilmseid väärtusahelaid

Standardid toetavad ka üleilmseid väärtusahelaid, sest need võivad avada ettevõtjatele uusi turge väljaspool ELi: Euroopa ja riiklikud standardiorganisatsioonid teevad koostööd rahvusvaheliste standardiorganisatsioonidega, nagu ISO ja IEC, et töötada välja kogu maailmas kasutatavaid rahvusvahelisi standardeid.

Kõige selle tõttu on standardeid käsitlevad ettepanekud osa erinevatest ELi poliitikavaldkondadest – energialiidust kliimameetmeteni ja ringmajandusest digitaalse ühtse turuni.

…sest Euroopa standardimisprotsess ületab kuluka killustatuse ühtsel turul 

Euroopa standardimissüsteem on loodud tänu pikaajalisele ja edukale avaliku ja erasektori partnerlusele, milles osalevad Euroopa ja riikide standardiorganisatsioonid, kes töötavad välja standardeid, komisjon, kes kasutab Euroopa standardimissüsteemi toetamaks liidu õigusaktide ja poliitika rakendamist, ning tööstus, VKEd, keskkonnaorganisatsioonid ja kodanike rühmitused. See süsteem toetub erasektorile 13 ja hõlmab toodete ja teenuste standardimist erinevates sektorites. Standardite väljatöötamise protsess ise põhineb Maailma Kaubandusorganisatsiooni põhimõtetel 14 ja VKEde ning ühiskondlike sidusrühmade kaasatusel 15 . Olles konsensusepõhine,.võimaldab turuleviimise eeldus innovatiivsetel toodetel turule siseneda väiksemate tootmiskuludega.

Määruses tunnustatakse kolme Euroopa standardiorganisatsiooni (CEN, Cenelec, ETSI). Need organisatsioonid tegelevad vastavalt erisuguste toodete, materjalide, teenuste ja protsessidega (CEN), elektrotehnikavaldkonnaga (Cenelec) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatega (ETSI).

Euroopa standardid on vabatahtlikud, turukesksed ja need on vastu võtnud Euroopa standardiorganisatsioonid: need asendavad vastuolusid tekitavaid riiklikke standardeid kõigis 28 liikmesriigis. See muudab ettevõtjate, eriti VKEde elu lihtsamaks. Euroopa standardite tähtis omadus on ka see, et neid ajakohastatakse korrapäraselt, selleks et inkorporeerida tipptasemel teadmisi ja tehnoloogiat. Praegu on ligikaudu 20 000 Euroopa standardit toodetele ja teenustele, mille on välja töötanud CEN-Cenelec, ja 35 000 standardimisdokumenti ETSI-lt.

„Euroopa ühtlustatud standardid“ on konkreetset tüüpi Euroopa standardid, mille on töötanud välja Euroopa standardiorganisatsioonid vastuseks komisjoni standardimistaotlustele („mandaadid“) 16 seoses liidu ühtlustatud õigusaktide kohaldamisega. Pärast Euroopa Liidu Teatajas 17 avaldamist saavad need ELi ettevõtjad, kes otsustavad ühtlustatud standardeid järgida, kasu asjaomastes Euroopa õigusaktides sätestatud nõuetele „vastavuse eeldusest“ 18 . Nad võivad turustada oma tooteid või teenuseid ilma lisatakistuseta kogu ühtse turu ulatuses, kuhu kuulub üle poole miljardi potentsiaalse tarbija. Praegu on 4 000 Euroopa ühtlustatud standardit, mille on välja töötanud CEN-Cenelec, ja peaaegu 500 ETSI-lt.

2. Standardid üheskoos: ühtne platvorm teenib mitut poliitikavaldkonda

Kiiresti arenevad tehnoloogiatsüklid, suurenenud komplekssus ja koostoime tööstussüsteemides, toodete, teenuste ja IKT vaheliste piiride hägusaks muutumine ja ärimudelite mitmekesisemaks muutumine panevad praegused reguleerimissüsteemid proovile. See kehtib ka Euroopa standardimissüsteemi kohta.

Seistes silmitsi taoliste väljakutsetega, on vaja läbipaistvat, kaasavat ja paindlikku Euroopa standardimissüsteemi, et toota tehnika taseme kohaseid standardeid, mis toetavad turu vajadusi ja avaliku sektori poliitikat ja pakuvad majandustegevuses osalejatele prognoositavat ja stabiilset investeerimisraamistikku.

Ühtne standardimispoliitika, mis toetaks paljusid majandussektoreid ja sidusrühmi, on Euroopa juhtpositsiooni säilitamiseks ülitähtis. Õigeaegsed ja kvaliteetsed standardid, mis on loodud kõiki asjaosalisi kaasaval viisil ja võimaldavad innovatiivsetel ettevõtetel laieneda ühtsel turul ja üleilmselt, on ühtviisi kasulikud nii reguleerimisasutustele, tööstusele kui ka tarbijatele.

Selle eesmärgi saavutamiseks kuulutati, nagu juba öeldud, ühtse turu strateegias välja standardimise ühisalgatus Euroopa standardimissüsteemis olevate avaliku ja erasektorite partnerite – sh Euroopa ja riiklikud standardiorganisatsioonid, ametiliidud, VKEd, tarbijate ühendused, ametiühingud, keskkonnaorganisatsioonid, EFTA, liikmesriigid ja komisjon – vahel.

Arutelud kõigi partnerite vahel toimusid ainulaadsel kujul, tuginedes avatud, innovatiivsele, konsensusel põhinevale ja koostööle suunatud koostamisprotsessile. Seda iseloomustas kõikide eespool mainitud sidusrühmade proaktiivne kaasamine. Selle protsessi tulemuseks on kõigi partnerite ühine tulevikuvisioon ja ka ühine protsess, mille käigus keskendutakse koos mitmesugustele algatustele, et ajakohastada, prioriseerida, kiirendada ja muuta sujuvamaks standardite loomist 2019. aasta lõpuks.

Osalised kirjutavad alla ja viivad ühiselt ellu standardimise ühisalgatuses väljendatud tulevikuvisiooni vabatahtlikkuse alusel, ilma et see piiraks kehtivaid õigusakte, eelkõige määrust nr 1025/2012. Iga partner annab oma panuse protsessi enda asjatundlikkusest ja huvidest lähtuvalt.

Standardimise ühisalgatus põhineb standardimise väärtusahelal (vt joonis 1) ja viiakse ellu 15 meetme abil kolmes valdkonnas (vt I lisa):

I.Euroopa standardimissüsteemi alane teadlikkus, koolitamine ning selle mõistmine;

II.koordineerimine, koostöö, läbipaistvus ja kaasamine ning

III.konkurentsivõime ja rahvusvaheline mõõde.

Nende meetmete eesmärk on parandada Euroopa standardimissüsteemi toimimist kooskõlas selle aluspõhimõtetega, nagu konsensus ja standardite järgimise vabatahtlikkus.

Standardimise ühisalgatuse peamised oodatavad saavutused

2013. aastal oli Euroopa standardi väljatöötamise aeg keskeltläbi 36 kuud (2009. aastal 60 kuud). Standardite väljatöötamise kiirus peab olema kooskõlas standardi kaasavuse ja kvaliteediga. Standardimisringkonna eri osades tehakse huvitavaid katseid, et parandada kvaliteetsete standardite õigeaegset väljatöötamist. Need katsed hõlmavad uusi standardite loomise viise eesmärgiga vähendada 2020. aastaks standardi loomiseks vajalikku aega poole võrra. Standardimise ühisalgatuse raames organisatsioonide vahel parimate tavade vahetamine ja tihedam koostöö käivitavad vajalikud standardite väljatöötamise protsessid.

Võttes arvesse kiiresti arenevat tehnoloogiat, tuleb standardite õigeaegse väljatöötamise käigus varakult, juba teadus- ja arendustegevuse etapis, hinnata standardi asjakohasust. Standardimise ühisalgatuse partnerid teevad ettepaneku kiirendada standardite väljatöötamist uute koostööl põhinevate standardite loomise viiside abil.

Tähtis on tõhus prognoosimine ja standardimise planeerimine kogu teadus- ja arendustegevuse käigus. Tuleviku-uuringud saavad aidata standardite väljatöötamise vajadust ette aimata, sidudes poliitika määratlemisega uued tehnoloogiad ning neid käsitleva uurimistöö vajadused uute toodete ja protsesside osas. Teadusuuringute Ühiskeskuse hiljutises uuringus 19 uuriti tuleviku tööstusmaastikku ja Euroopa standardimissüsteemi parandamist vajavaid valdkondi, et täita tulevikuvajadusi, austades samal ajal süsteemi põhiväärtusi. Standardimise ühisalgatuse raames uuritakse, kuidas analüüsida süstemaatilisemal ja ettevaatavamal viisil teadus-/innovatsioonivaldkonna prioriteetide ja Euroopa standardimise vahel olevat lünka, et see lõpuks efektiivsemalt täita, nii et standardimistegevus peegelduks varakult teadus- ja arendustegevuses ning Euroopa standardimissüsteem saaks sellest tulenevalt paremini toetada innovatiivsete toodet ja teenuste turustamist. See aitab viia prioriteedid kooskõlla standardite väljatöötamise ja katsetamistegevusega, mida toetab eelkõige programm „Horisont 2020“.

Väga tähtsad on ka koolitamine ja teadlikkuse suurendamine selles osas, kuidas standardimine võib parandada konkurentsivõimet. Euroopa tasandil käsitletakse standardimist ja ELi standardimismudelit formaal- ja kutseõppes väga vähe või üldse mitte. Seega on vaja koostöös kogemusi omavate liikmesriikidega uurida ja propageerida standardimist formaal-, akadeemilise ja kutseõppe osana, samuti tuleb kaasata teadusasutused ja tagada, et uus põlvkond standardijaid oleks õigel ajal olemas. Standardimise ühisalgatus näeb ette, et riikide ja Euroopa haldusasutuste jaoks standardimist käsitlevate koolitusprogrammide koostamine on selle innovatiivse haridusprojekti tähtis osa, mis toetab arukate ja innovatsiooni soodustavate õigusaktide vastuvõtmist ja avalikku poliitikat.

Standardimistegevuste prioriseerimine on ülimalt vajalik, et edendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet. Tulemusliku prioriseerimise eelduseks on ELi ja standardimise sidusrühmade vaheline dialoog ja ühisanalüüs, et määrata kindlaks asjakohasus turu seisukohast ja poliitikavajadused. See hõlmab ka sotsiaalsete ja ühiskondlike sidusrühmade arvamusi standardite väljatöötamise teemal ja varases etapis tööstuse kaasamist, kasutades tõhusat teabevahetust komisjoniga kooskõlas standardimist käsitleva määruse artiklitega 10, 11 ja 12. Parem prioriteetide määramine võimaldab tõhusamalt kasutada Euroopas saadaolevat oskusteavet (praegu annavad Euroopa standardimissüsteemi oma panuse ligikaudu 60 000 eksperti). Parem prioriteetide määramine on võtmeelement, mida rõhutati ka eespool mainitud teatises IKT-standardite kohta, millega sätestati põhjalik strateegiline ja poliitiline standardimist käsitlev lähenemisviis selliste prioriteetsete info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate puhul, mis on äärmiselt olulised digitaalse ühtse turu loomise lõpuleviimiseks, ning teenusestandardite dokumendis, mis oli kõnealusele teatisele lisatud. Nende algatuste tulevikuvisioon on sama kui standardimise ühisalgatuse puhul ning nende järeltegevus toimub nimetatud sektoriülestes valdkondades sellega kooskõlas. Lisaks soovitakse toetada standardimist prioriteetsetes valdkondades, näiteks ehitussektor, avalikud hanked ja VKEde, sotsiaalsete ja ühiskondlike sidusrühmade osalemine rahvusvahelises standardimissüsteemis, kolme katseprojektiga.

Samal ajal on komisjonil parem võimalus jälgida avaldamata ühtlustatud standardeid, mille on esitanud Euroopa standardiorganisatsioonid, et need avaldataks Euroopa Liidu Teatajas ja et need saaks ELi ühtlustatud standarditeks.

Kuna turud globaliseeruvad üha rohkem, muutub selliseks ka standardimine. Rahvusvahelisel tasandil suurendatakse Euroopa kaubandus- ja investeerimispotentsiaali, jätkates Euroopa regulatiivse mudeli edendamist kolmandates riikides. Standardimise ühisalgatuse eesmärk on julgustada sidusrühmi edendama rahvusvahelisel tasandil standardimise alusena selliste vahendite kasutamist nagu ühised regulatiivsed mudelid rahvusvahelistes organisatsioonides ja läbirääkimised, et kujuneks välja ühtne arusaam asjaomaste kaubanduspartneritega selle kohta, millised on asjakohased rahvusvahelised standardid eri sektorites, samuti toetada rahvusvahelise standardimise protsessides Euroopa VKEsid, sotsiaalseid ja ühiskondlikke sidusrühmi, näiteks edendades VKEde jaoks parimaid tavasid Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) ja Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC) tasandil. Sel eesmärgil ja muude poliitiliste teemade tarbeks peab komisjon nende organisatsioonidega korrapärast ühendust ja struktureeritud dialooge.

Ühtekokku peavad need meetmed olema terviklikud ja üksteist toetavad. Nii on kogu standardimise väärtusahel läbipaistvam, kaasav ja tõhus, et komisjoni prioriteete järgides tulla toime tulevaste väljakutsetega.

Joonis 1. Euroopa standardimise väärtusahel, kontseptsioon ja kavand: Euroopa Komisjon

3. Standardid, mis toetavad majanduse eri osasid puudutavat poliitikat: teenused ja IKT

Üha suurem majanduse digiteerimine ja teenustamine on muutnud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja teenusestandardid üliolulisteks teguriteks, mis avaldavad mõju kõigis majandusvaldkondades. Nende potentsiaali ei ole veel täiel määral kasutatud, seepärast on komisjon spetsiaalselt käsitlenud nende kahe valdkonna standardimist ja nimetanud seda prioriteediks. Seepärast võttis komisjon 2016. aasta aprillis vastu teatise IKT-standardite kohta ja esitab teenusestandardeid käsitlevad konkreetsed suunised teatisele lisatud dokumendis „Euroopa teenusestandardite potentsiaali ärakasutamine, et aidata Euroopa tarbijaid ja ettevõtjaid“.

…IKT-standardid

Ühised IKT-standardid tagavad digitaaltehnoloogiate koostalitlusvõime ning on toimiva digitaalse ühtse turu aluseks. Need tagavad, et tehnoloogiad töötavad sujuvalt ja usaldusväärselt kõikides sektorites ja tööstusharudes, võimaldavad mastaabisäästu, edendavad teadusuuringuid ja innovatsiooni ning hoiavad turud avatuna. Selleks et arendada IKT-standardeid prioriteetsetes tehnoloogiavaldkondades, mis on äärmiselt olulised digitaalse ühtse turu loomise lõpuleviimiseks, on vaja Euroopa fokuseeritud ja püsivat reageerimist. Need kaalutlused on aprilli IKT-standardeid käsitleva teatise aluseks eesmärgiga tagada, et IKT-valdkonnaga seotud standardid sätestatakse viisil, mis vastab suuremal määral poliitikavajadustele ja mis on kiire, avatud, tugevamalt seotud teadusuuringute ja innovatsiooniga ja koordineeritum, nii et standardid mõjutavad rohkem digitaalsemaks muutuvat Euroopa majandust üldisemalt.

Avaliku ja erasektori partnerlused ning muud suuremahulised tööstuspõhised teadusalgatused võimaldavad Euroopa ettevõtjatel oma teadusuuringuid standardimisega siduda. Asjaomased sidusrühmad, sh Euroopa tööstus, Euroopa ja rahvusvahelised standardiorganisatsioonid ja foorumid, peavad omavahel tegema täiendavat koostööd, mille eesmärgiks on ulatuslikud standardimistegevuskavad. Komisjoni jaoks on eriti tähtis soodustada avatud standardeid. Patenditud lahenduste, ainuüksi üht riiki hõlmava lähenemisviisi ja koostalitlusvõimet piiravate standardite asemel tuleks eelistada avatud ja valdkondadeüleseid ökosüsteeme standardite väljatöötamise jaoks.

Komisjon jälgib IKT prioriteetseid valdkondi käsitlevat käimasolevat tööd asjaomastes rahvusvahelistes standardimis- ja muudes foorumites ja jätkab proaktiivselt võtmetähtsusega rahvusvaheliste partnerite kaasamist, et tagada IKT-valdkonna prioriteetide üleilmne vastavus.

…ja teenusestandardid

Teenusestandard on standard, mis täpsustab nõudeid, mis tuleb teenust osutades täita, et saavutada selle otstarbekohasus, standard pakub nt määratlusi, teenusekvaliteedi näitajaid ja nende tasemeid või täpsustab teenuse osutamise aega 20 .

Vabatahtlikud Euroopa teenusestandardid võivad pakkuda mitmeid samasuguseid hüvesid kui tootestandardid. Teenused moodustavad 70 % ELi majandusest, kuid teenusestandardid moodustavad vaid 2 % kõigist Euroopa standarditest. Peale selle selgus hiljutisest konsulteerimisest sidusrühmadega, et riiklikud teenusestandardid võivad tõkestada piiriülest teenusepakkumist. Kuid ometi on praegu aeg, mil kõigis liikmesriikides suureneb teenuste osakaal SKPs, teenusepakkujad on üha rohkem kaasatud üleilmsetesse väärtusahelatesse ja tootjad pakuvad üha rohkem teenuseid koos toodetega, mida nimetatakse tihti „teenustamiseks“. Probleemid võivad tekkida siis, kui toodetele kehtestatud standardid ei sobi kokku kaasaskäivatele teenustele kehtestatud standarditega.

Euroopa teenusestandardite väljatöötamise madala taseme tõttu on piiriülest tegevust alustada soovivad Euroopa teenusepakkujad ja Euroopa tootjad, kes otsivad võimalusi pakkuda koos oma toodetega teenuseid piiriüleselt, jäänud ilma oma võimalustest. Sel põhjusel ja mõju tõttu Euroopa majandusele tervikuna on kutsutud mitu korda üles võtma kooskõlastatud Euroopa tasandi meetmeid.

Nagu teatati ühtse turu strateegias ja vastusena tööstusvaldkonna esindajate, tarbijaühenduste, liikmesriikide ja standardijate ettepanekutele, esitleb komisjon lisatud talituste töödokumendis teenusestandardeid puudutavat lähenemisviisi. Kõnealuses dokumendis vaadeldakse teenusestandarditega seotud mureküsimusi ja sätestatakse üldraamistik ja praktilised poliitilised lahendused Euroopa teenusestandardite paremaks väljatöötamiseks, riiklike takistustega tegelemiseks ja paremaks teabevahetuseks. See pakub komisjonile, liikmesriikidele, standardijatele ja sidusrühmadele aluse koostööks, et tagada teenusestandardite maksimaalne panus majandusse tervikuna. See täiendab ühisalgatust ja ka Euroopa teenuseturu integreerimise meetmeid.

4. Edasised sammud

Praegu arendatakse Euroopa standardimispoliitikat mitme eri poliitikainstrumendi abil, milleks on Euroopa standardimist käsitlev liidu iga-aastane töökava 21 ja IKT standardimise töökava 22 . Standarditeteemaline dialoog toimub mitmes paigas, nimelt standardikomitees 23 ja IKT standardimist käsitleval Euroopa sidusrühmade platvormil 24 . Ajakohane süsteem peab tuginema ühtsele ja sidusale Euroopa standardimispoliitikale, mis viib kooskõlla ELi erinevad poliitilised prioriteedid ja instrumendid.

Selle saavutamiseks peab komisjon tähtsaks viia kõik nimetatud instrumendid ELi standardimispoliitikat käsitlevas ulatuslikus iga-aastases juhtimistsüklis kooskõlla. Juhtimistsüklis on kesksel kohal liidu iga-aastase töökava vastuvõtmine iga aasta juulikuus, millele eelneb ettepaneku kohaselt alates 2017. aastast kevadel peetav institutsioonidevaheline dialoog, et tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee täielik kaasatus. Dialoogi aluseks on üks komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule, mis käsitleb liidu iga-aastase tööplaani rakendamist, IKT standardimise prioriteete digitaalsel ühtsel turul, standardimise ühisalgatust ja Euroopa teenusestandardite väljatöötamist.

Selleks et veelgi suurendada selle aruande tõendusbaasi ja nõukogu 25 taotlusel algatab komisjon kogu ELi hõlmava uuringu standardimise mõju kohta majandusele, mis täiendab riiklikke uuringuid.

Koos IKT-standardeid käsitleva aprilli teatisega ja ühisalgatusega sätestab praegune standardimispakett komisjoni koherentse tulevikuvisiooni standardimise rolli kohta poliitika kujundamise toetamisel. See koosneb järgmistest dokumentidest.

1.Euroopa standardimist käsitlev liidu iga-aastane töökava aastaks 2017, milles määratakse kindlaks Euroopa standardimise strateegilised prioriteedid ja eesmärgid, võttes arvesse liidu pikaajalisi töökohtade loomise ja majanduskasvu strateegiaid, nagu ringmajanduse tegevuskava, 26 ja milles märgitakse ära Euroopa standardid ja Euroopa standardimisdokumendid, mille koostamist komisjon kavatseb Euroopa standardiorganisatsioonidelt 2017. aastal taotleda.

2.Artikli 24 kohane aruanne ja õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) dokument, milles esitatakse tõendid Euroopa standardimissüsteemi toimimise kohta ja toetatakse poliitika väljatöötamist standardimise ühisalgatuse raames.

3.Teenusestandardeid käsitlev talituste töödokument: „Euroopa teenusestandardite potentsiaali ärakasutamine, et aidata Euroopa tarbijaid ja ettevõtjaid“.

5. Kokkuvõte

Ühtse turu strateegia järeltegevusena esitab komisjon käesolevas standardimispaketis koherentse tulevikuvisiooni eesmärgiga luua uus impulss standardimistegevuse jaoks, et toetada ELi poliitikakujundamist kooskõlas kiirelt muutuvate majandusolude ja üha hägusamaks muutuvate tootmise, digitaalsuse ja teenuste vaheliste piiridega. Selle saavutamise esmane meede on standardimise ühisalgatuse raames saavutatud kokkulepe luua parem vastastikune suhtlus Euroopa standardimissüsteemi eri osalejate vahel ühise eesmärgiga: järgida komisjoni prioriteete ja soodustada töökohtade loomist ja majanduskasvu ELis. Tuginedes standardimise terviklikule käsitlusviisile, hõlmab kõnealune tulevikuvisioon ka hiljuti vastu võetud teatist IKT-standardite kohta.

Komisjon kutsub üles Euroopa Parlamenti ja nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning Regioonide Komiteed toetama seda teatist ja sellega kaasnevaid dokumente eesmärgiga toetada ühtse turu loomise lõpuleviimist ja aktiivselt osaleda selle rakendamisel tihedas koostöös kõigi asjaomaste sidusrühmadega.

I lisa. Ettepanek seoses ühisalgatusega esimese meetmepaketi eelnõu jaoks, mida täiendavad katseprojektid

1.Euroopa standardimissüsteemi alane teadlikkus ja koolitamine ning selle mõistmine

1)Majanduslike ja ühiskondlike mõjude uurimine ning ligipääs standarditele ELis ja EFTAs

2)Teadusuuringute ja innovatsiooni ühendamine standardimisega

3)Standardimisega seotud koolitusprogrammid / koolitamine ja teadlikkuse suurendamine standardimise valdkonnas

4)Standardimisalase teadlikkuse suurendamine konkreetselt liikmesriikide avaliku sektori asutuste tasandil

5)Katseprojekt: suurem standardimisest tulenev toetus ehitustoodete määruse puhul

2.Koordineerimine, koostöö, läbipaistvus ja kaasamine

6)Standardite asjakohasust turul käsitlev ümarlaud (SMARRT)

7)Määrusega (EL) nr 1025/2012 seotud korralduslike aspektide optimeerimine

8)Kvaliteetsete standardite õigel ajal valmimine ja kasutusele võtmine

9)Kaasamine, läbipaistvus ja kõigi sidusrühmade tulemuslik osalemine Euroopa standardimissüsteemis

10)Kõigi sidusrühmade osalemise edendamine riigi tasandil

11)Katseprojekt: standardite suurem kasutamine riigihangetes ning riigihangete direktiivide täpsem järgimine

3.Konkurentsivõime ja rahvusvaheline mõõde

12)Euroopa teenusestandardite parem arendamine ja kasutamine, et soodustada Euroopa teenuseturgude integratsiooni

13)Euroopa regulatiivse mudeli edendamine, mida toetavad vabatahtlikud standardid, ja selle tihe seos rahvusvahelise standardimisega kolmandates riikides

14)Euroopa tööstuse ajakohastamine, sh digiteerimine üleilmses kontekstis

15)Katseprojekt: rahvusvahelise standardimise protsessides Euroopa VKEde ja ühiskondlike sidusrühmade huvide esindatuse parandamine

Ükski meede ei tohiks täiendavalt mõjutada ELi eelarvet; rahastamist võib praeguse mitmeaastase finantsperspektiivi raames siiski sobivaks pidada.

(1)

Artikli 24 kohane aruanne on osa sellest paketist.

(2)

Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programm (REFIT): hetkeseis ja tulevikuväljavaated, COM(2014) 368 (final), 18.6.2014.

(3)

Euroopa standardimissüsteemi sõltumatu läbivaatamine, ISBN: 978-92-79-46201-6; DOI: 10.2873/720891; ET-01-15-151-EN-N

(4)

 Määrusega ühtlustatakse standardimist käsitlevaid õigusakte, mis olid varem killustunud, laiendatakse kohaldamisala teenustele ja nendele standardimisdokumentidele, mis ei ole standardid, ja hõlmatakse süsteemi paremini ühiskondlikud sidusrühmad ning VKEd. REFITi kohase hindamise põhjal on raamistik eesmärgipärane ja peatähelepanu suunatakse sellele, kuidas kõnealuse raamistiku rakendamine võib kõige paremini toetada komisjoni kümmet prioriteeti. Võttes arvesse, et määrus jõustus alles hiljuti ja et komisjoni alates 2013. aastast nõutud standardimistöö täistsükkel ei ole veel lõpule viidud, ei ole võimalik teha määruse täieulatuslikku järelhindamist. Sellegipoolest tekitas sõltumatu läbivaatamine, mis oli REFITi kohase hindamise peamine osa, sidusrühmades palju huvi. Peamised mureküsimused on seotud tõsiasjaga, et praeguses Euroopa standardimissüsteemis peaks olema sidusrühmade osalus ja esindatus suurem.

(5)

COM(2015) 550 (final)

(6)

 Kaasavad protsessid on olulised vältimaks seda, et standarditega kaasnevad ülemäärased kulud seoses nendele vastavuse ja sertifikaatidega või konkurentsi takistamise risk.

(7)

COM (2016) 176 (final)

(8)

COM(2015) 215 (final); http://ec.europa.eu/smart-regulation/better_regulation/key_docs_en.htm

(9)

AFNOR (2016): „Economic impact of standardisation“, jaanuar 2016, Pariis, Prantsusmaa; AFNOR (2009): „The Economic Impact of Standardization – Technological Change, Standards and Long-Term Growth in France“.

(10)

DIN (2000): „Economic Benefits of Standardization“, kolm köidet, Berliin. Beuth. (2011. aasta väljaanne).

(11)

DTI (2005): „The Empirical Economics of Standards“, DTI ECONOMICS PAPER NO. 12. London.

(12)

British Standards Institution (BSI), „The Economic Contribution of Standards to the UK Economy“, 2015.

(13)

 Määruse (EL) nr 1025/2012 põhjendus 2: „Euroopa standardimist korraldatakse asjaomaste sidusrühmade poolt ja nende jaoks kas riikide esinduste (Euroopa Standardikomitee (CEN) ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (Cenelec)) või vahetu osalemise kaudu (Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituut (ETSI))“.

(14)

Transparency, Openness, Impartiality and Consensus, Effectiveness and Relevance, Coherence, Development dimension („The WTO Agreements Series“ – Technical Barriers to Trade Decisions and recommendations adopted by the TBT Committee since    1 January 1995 Part 1: Decisions and recommendations, https://www.wto.org/english/res_e/publications_e/tbttotrade_e.pdf ).

(15)

III lisa, organisatsioonid, määrus (EL) nr 1025/2012.

(16)

 Määruse (EL) nr 1025/2012 artikkel 10.

(17)

 Vastavalt määruse artiklile 10.

(18)

See avaldus kehtib suurel määral Euroopa standardite kohta, mis on välja töötatud üldise tooteohutuse direktiivi (2001/95/EÜ) kohaldamisel, mis loob eelduse ohutuse kohta pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist.

(19)

„How will standards facilitate new production systems in the context of European innovation and competitiveness in 2025?“, ISBN: 978-92-79-45414-1

(20)

Selliseks näiteks on standard tarbijate kaebuste käsitlemise kohta postiteenuste puhul, standardid turismiinfoteenustele esitatavate nõuete või rajatiste haldamise protsesside kohta.

(21)

Määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 8 kohaselt määrab liidu iga-aastane töökava kindlaks Euroopa standardimise strateegilised prioriteedid, võttes arvesse liidu pikaajalisi majanduskasvu strateegiaid. Töökavas märgitakse ära Euroopa standardid ja Euroopa standardimisdokumendid, mille koostamist komisjon kavatseb Euroopa standardiorganisatsioonidelt taotleda.

(22)

Dokument, mille koostab igal aastal komisjon koostöös IKT standardimist käsitleva Euroopa sidusrühmade platvormiga ja mis pakub ülevaadet mitme aasta vajadustest eel- või lisategevuste järele IKT standardimise valdkonnas, et toetada ELi poliitikameetmeid.

(23)

Määruse (EL) nr 1025/2012 artikkel 22.

(24)

Sidusrühmade platvorm loodi komisjoni 28. novembri 2011. aasta otsusega luua IKT standardimist käsitlev Euroopa sidusrühmade platvorm (2011/C 349/04). See nõustab komisjoni kõikides IKT standardimise poliitika küsimustes. Sinna kuuluvad liikmesriigid, Euroopa, rahvusvahelised ja üleilmsed standardiasutused, tööstusharu ja ühiskondlike sidusrühmade esindajad.

(25)

Nõukogu järeldused, märts 2015.

(26)

COM(2015) 614 (final), 2. detsember 2015.